Miks treenitud inimene ei tunne lihasvalu pärast suuremat pingutust? Lihasvalu tekkimist mõjutab kõige rohkem harjutamise intensiivsus. Lihaseid treenides tekib lihastes laktaat ehk piimhape. Laktaat tekib intensiivsel lihastööl lihasglükogeeni lõhustumisel või verega lisandunud glükoosist. Intensiivsel lihastööl, 70% maksimaalsest hapnikutarbimisest, tekib lihastes laktaat, mis seejärel imendub verre. Lihastes on laktaadi kontsentratsioon alati suurem kui veres. Kui lühiaegsel koormusel laktaat akumuleerub lihasrakus, siis kestval vastupidavuskoormusel on laktaadi produktsioon ja laktaadi lagunemine tasakaalus. Tippsportlasel laguneb laktaati minuti jooksul 0,5 mmooli/l, treenimatul 0,3 mmooli/l. Laktaati määratakse enamasti kapillaarverest, kõrvalestast või näpuotsast. Arvestada tuleb alati võimaliku glükogeenivaegusega, mistõttu võib laktaadi mõõtmist valesti tõlgendada. Spordis on laktaadi mõõtmine 2. kohal pulsis...
1. Mida kujutab endas elu ? Paljundatakse, taastoodetakse seda sama liiki. Liik toodab variatsiooniga indiviide ja alati rohkem kui vaja on ja kõik ei suuda selles keskkonnas hakkama saada. Liigiulatuses taastootmine, liigi sees variatiivsus. 2. Milles seisneb treenitus ? Treenitus on kohanemine uute tingimustega. Valgusünteesi käigus on parandatud lihasrakkude suutlikkust. Treenimise tulemusel lükkame normipiire edasi, lihased peavad mitu korda taastuma enne kui harjuvad uue treeninguga ära. Kohanemine normi piirides, sport lükkab normi piire edasi. 3. Millised kasulikud omadused on küllastumatutel lipiididel ? - energiaallikaks - rakumembraani ehituslik osa - on vajalikud osade vitamiinide imendumiseks ja transpordiks 4
4. Millest algab liigutuse sooritus? Ajukoore motoorse tsooni närvirakkude erutusest. 5. Mida nimetatakse lihastoonuseks? Kestvat minimaalset lihaspinget, mis kindlustab kehaasendi säilimise. 6. Millest sõltub hapniku transportimine töötavale lihasele? Südame funktsionaalsest võimest. 7. Mis on sportliku treeningu sisuks? Organismi sihikindel ja plaanipärane mõjutamine harjutuste abil sportliku saavutusvõime tõstmise eesmärgil. 8. Mis on treenitus? Kõrge sportliku töövõime seisund. 9. Kust saab lihas kokkutõmmet esilekutsuva närviimpulsi? Kesknärvisüsteemi närvirakkudelt. 10. Millel põhineb organismi aeroobse tootlikkuse kasv? Vere hapnikumahutavuse suurenemisel. 11. Mis on vajalik sportliku vormi saavutamiseks? Võimalikult võistluslähedased harjutused ja liigutuste struktuur, varieeruv intensiivsus. 12. Mis on lihasfunktsiooni hädavajalikuks tingimuseks? ATP resüntees (taastootmine) 13
Konkurentsis püsimiseks peavad sportlased sellele üha enam tähele panu pöörama. Lisaks individuaalaladele on hea vertikaalne hüpe peamise tähtsusega populaarsemates pallimängudes nagu korvapall, jalgpall ja võrkpall. Võrkpall on muutunud väga atleetlikuks ning head füüsilised võimed on edu aluseks. Tänapäeval võib märgata, et paljud noored ja treenerid ei tea lihtsamaidki põhitõdesid hüppevõime ja selle arendamise kohta. Ei olda teadlikud kuidas tekib treenitus või kuidas oma võimeid õigesti arendada. Noorte korv-ja võrkpallurite peamiseks mureks on alati olnud kehv hüppevõime, samuti ka teadmatus kuidas seda arendada. Miks ikkagi on vertikaalne hüppevõime nii oluline? Hüppevõime on sportlase suutlikkus hüpata vertikaalses tasapinnas võimalikult kõrgele. Võrkpallur kasutab hüppamist väga paljudes mänguelementides- ründelöök, blokk, olenevalt
Muutlikkus-organismide võime üksteisest erineda. Geen-DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli. Geen osaleb mingi päriliku tunnuse kujunemises. Alleel-geeni esinemisvorm.Dominantsed-A Retsesiivsed-a Genotüüp-ühe organismi geenide kogum Mutatsioon-muutus DNA ehituses Mutageen-mutatsiooni põhjustav tegur Meioos- on rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivad sugurakud. Replikatsioon-DNA kahekordistumine Muutlikuse vormid. Mittepärilik muutlikus-põhjus-keskkond, sõltub geenidest. NT:Suvel tumedama nahaga, talvel heledama. Pärilik e. Geneetiline a)kombinatiivne, ei tekita uusi tunnuseid. Nt: Silmad nagu emal, juuksed nagu isal. b)mutatsiooniline-uued DNA järjestused. Mutatsioonid. Muutuse ulatuse järgi: 1.geenimutatsioonid- kui muutub üksiku geeni struktuur 2.kromosoommutatsioon-46 kromosoomi, aga kromosoomi Kuju võib olla muutunud.nt. kassikisa sündroom. 3.geenimutatsioon-kro...
Superseeria- Kaks harjutust ilma pausita vastand lihasgruppidele. Lihaste kokkutõmme- Põhjustavad absioni haru mööda levivad närvi impulsid, mis kanduvad lihasrakku närvide ühenduste kaudu. Lihaskoe tüübid- sile-, vööt-, südamelihas. Lihaste jõud- Lihaskiudude paksusest(ja hulgast). Mis loob otsese võimaluse süsives. kasut. ATP resünt- glükogeeni lagunemine lihastes. Sihipärase liigutuse sooritamine- Ajukoore motoorse tsooni närvirakkude erutusega. Süsivesikute varud- glükogeenina maksa ja lihastesse. Harjutuse sooritamise 3 korduvat viga- poolik harjutus, vale tempo ja vale tehnika. Millest sõltub kudede hapnikuga varustamise funktsionaalse süsteemi võimsus- Vereringe transpordi funktsioonist ja südame tööjõust. Negatiivsete korduste meetod- Raskuste allalaskmine. Raskused kõrgemad kui 100%(110-120). Kordused 3-5. Negatiivne faas isesesivalt ja positiivne partneri abiga. Lihaste lõdvestumise meetodid- Saun, massaaz, uni ja me...
kehakaalu kohta tarbima o Olenevalt treeningu tüübist ( Jõutreeningud 1-3 g 1kg kohta) Vedelikud Organismi toimimine • Füüsilise pingutusega kaasnev suurenenud higi eritus • Millal vedelikku tarbida? o Soovitatakse 1 tunni jooksul enne pikemat pingutust 0,5 liitrit vedelikku o Samuti 150 milliliitrit iga 15 minutilise pingutuse kestuse järel • Millest kogused sõltuvad? o Indiviidist ( sugu, kehakaal, treenitus, jne) o Keskkonnast ( temperatuur, kõrgus merepinnast, jne) Elektrolüüdid Mineraalid • Higiga kaasneb ka mineraalainete kadu o Naatriumkloriid o Kaalium o Kaltsium o Fosfor • Neid aineid on vaja organismi funktsioneerimiseks o Võivad tekkida lihaskrambid o Kiire väsimus o Kontraktsiooni nõrgenemine • Mineraalide taastamiseks o Mineraalvesi o Isotoonilised spordijoogid o Toit (puu- ja aedviljad) Toidulisandid Taastusjoogid
väljendatakse leidu graafiliselt spirogrammina ja on võimalik määrata ka hingamise üksikute komponentide muutusi: mahu vähenemist, gaaside difusiooni häireid, bronhide läbitavuse vähenemist. Täiskasvanu kopsumaht on normaalselt rahuolekus 5-7 l/min. vanus - vananedes näidud langevad kasv ja kaal - kõik spirograafilised uuringud on seotud keha mõõtmetega keha asend - kopsude maht muutub kehaasendi muutudes (sõltub diafragma asendist) lihaste treenitus sugu - enamus funktsiooni näitajaid on naistel madalamad võrreldes meestega suitsetamine hingamisteede haigused aastaaeg ja päevane rütm - vitaalkapatsiteet tõuseb hommikul ja hakkab langema pärast lõunat 2 tundi ilma stimulante toiduaineteta, Hoiduda suuremast kehalisest koormusest, 4 tundi suitsetamata, 1,5 ööpäeva ilma alkoholita, Astma ja KOKi haigetel: kuni 24 tundi enne uuringut ei kasutaks pikatoimelist ning kuni 12
käitumisharjumused ○ kahjulikud ■ põtradel liiga suured sarved ■ arenguhäired ■ jäävvigastused ● pöördumise järgi: ○ pöörduvad: ■ kaovad mõni aeg peale põhjustava teguri kadumist ■ päevitus ■ mälu ■ treenitus ○ pöördumatud (ehk säilivad elulõpuni): ■ väärarengud ■ jäävvigastused ■ proteesid ■ luude deformeerumine ●
See ei tähenda aga, et enda spordiala kõrvalt ei võiks üldtreeninguga tegeleda, see võib just aidata ka enda alal paremaid tulemusi saavutada. Üldkehaline treening ei vaja kindlat kohta või abivahendeid (kuid neid on võimalik kasutada) ja saad ennast treenida jõusaalis, rühmatreeningutes ja ka kodus. Miks eelistada üldkehalist treeningut? Üldkehalise treeningu puhul ei keskenduta ainult ühele lihasgrupile ja saab valida erinevate raskusastmete vahel alustades lihtsamast ja kui treenitus suureneb siis harjutust raskemaks kohandada. Kuna tehakse trenni mitmetele erinevatele lihastele, siis ei väsi ära samade harjutuste pidevast kordamisest. Üldkehalist treeningut saab sooritada ilma abivahenditeta ning sobib seetõttu väga hästi koduseks treeninguks. Kui tihti sooritada üldkehalist treeningut? Soovitavalt 2-3 korda nädalas, kuid ka ühest korrast nädalas on kasu. Oleneb väga palju inimesest ja tema eesmärkidest. Harjutused Põlvetõstejooks koha peal:
vaheldumisi suureneb ja väheneb. Sissehingamisel tõmbuvad roietevahelised lihased kokku,roided liiguvad üles ja väljapoole. Samalajal rindkere altppolt piirav vahelihas ja rindkere põhi laskub allapoole. Kopsud osalevad sisse ja väljahingamisel passiivselt, sest nende endi lihased hingamises ei osale. 9.Milline tähtsus on aevastusel, köhimisel, haigutusel? Aevastamine- Köhimine- Haigutamine- et aju saaks hapniku 10.Millest sõltub hingamise sagedus ja kuidas mõjutab seda treenitus või mittetreenitus? Lihasetöö tulemusest ja süsihappegaasi sisaldusest veres(kui see suureneb hakkab inimene hingedama). Mittetreenitud inimene ei ole treeninud hingamislihaseid ja pingutu skutsub esile hingeldamise. Treenitud inimene on pingutusega harjunud ja tema hingamislihased on treenitud ning ta suudab vajaduse korral sügavamalt hingata.
paranema, ning treener juhendab aina rohkem suuliselt ja vähem visuaalselt. Liigutustegevus muutub stabiilsemaks ja tekib esialgne liigutusvilumus. Jooksu võib jagada komponentideks, mida saab mitmes osas õpetada. Selleks on ideaalsed erinevad jooksutehnika harjutused: pöiatõste, põlvetõste, sääretõste, ratasjooks, jt. Õpilane mõtleb aina vähem liigutuste peale ja saab rohkem keskenduda treeneri juhistele vigade suhtes. Olulist rolli mängib ka treenitus. Kui alustatakse sörkjooksust, siis füüsilise arenguga kaasnevad ka kiirema tempoga jooksud ning intervalltreeningud. Hea jooksutehnika omandamiseks ei tohiks alustada treenimist võistluskiirusel, vaid alustada tuleks pisut pikematest ja rahulikematest intervallidest ning seejärel kaasata kiiremaid ja lühemaid intervalle. Nii harjub õpilane tasapisi kiirjooksu liigutusega ja õpib oma keha jooksul tunnetama. Treeningute sekka tuleks aeg-ajalt lülitada jooksutehnika harjutusi
Päevitus Jäävvigastused Mälu Proteesid Treenitus Luude deformeerumine Modifikatsioonilise muutlikkuse avaldumise uurimine Kaksikute meetod: viis kuidas uurida mittepärilikku muutlikkust Erimunakaksikud: kahe eri munaraku viljastamise järel sündinud kaksikud - geneetiliselt sama erinevad kui tavlised õed-vennad - erinevused tingitud nii pärilikest kui ka mittepärilikest erinevustest
parandamine · Liigestele mõjuva koormuse vähendamine · Kaalu alandav toime · Lihaspinge ja valulikkuse vähendamine · Emotsionaalne vaheldus · Oskamise ja õnnestumise kogemine Kui lähed esimest korda tundi... Vette minnes tuleks kõigepealt otsida enda jaoks sobiv sügavus, kui basseini põhi on kaldega. Edasi tuleb proovida treeneri juhendamisel teha harjutusi nii täpselt kaasa, kui seda treenitus võimaldab. Hea treener oskab tunni koostada selliselt, et soojenduse lõppedes oleks organism valmis aeroobseks tööks, et tunni aeroobne osa oleks sobival pulsisagedusel ja jõukohane kõikidele tunnis viibijatele, et jõuosa koosneks tasakaalustatud lihastreeningust ning tunni lõpuosas saaksid kõik koormatud lihased venituse läbi tagasi oma esialgse pikkuse. VESISPINNING
lõdvestuda. Juhi tugitool on valmistatud kallitest materjalidest: puust ja naturaalsest nahast. Mingil juhul ei tohi tugitooli arvelt kokku hoida. (Töökoha Feng Shui, n.d.) 5 2.1 Hoolitsus isikliku ala eest Vähesed saavad oma töökohta ise kujund oma maitse järgi kuna see on juba varem valmis Muidugi ei tohiks oma töölauda tarbetute asjadega ülekoormata. 2.2 Treenitus vähendab hädasid Arvutiga töödates tuleb teha iga kindla aja tagant pause, et silmi ja keha saaks puhata. Iga istuva töö tegija peaks tegelema spordiga, sest inimene peab liikuma. Inimese töökoht tuleks muuta inimesele sobivaks, kui ei ole see võimalik tuleb töökohta vahetada. Muidu võib tervisele laostavalt mõjuda. Kui töökohas päikesevalgus puudub võib inimese tervisele halvasti mõjuda. Nendel inimestel jäävad sagedamini ja on depressioon. 2.3 Värvid päikeseliseks
LIHASE REGENERATSIOON · Makrofaagide infiltratsioon tekitab satelliitrakkude aktiveerumise · Satelliitrakud paiknevad lihaskiudude kattemembraani piirkonnas (basaalmembraani ja sarkolemmi vahel) · Satelliitrakud migreeruval (liiguvad) kahjustatud piirkonda · Satelliitrakud diferentseeruvad müoplastideks ja edasi toimub müotuubulite formeerumine TREENITUS · Kehalise treeningu tulemusena kujuneb treenitus organismi pikaajaline adapteerumine (kohanemine) kehaliste koormustega, millega kaasneb saavutusvõime tõus · Treenitus on spetsiifiline, sõltudes kasutatud kehalise koormuse iseloomust · Saavutusvõime tõus oleneb treeningkoormusest treeningu kestusest ja intensiivsusest · Saavutusvõime piir on individuaalne, sõltudes lisaks treeningule ka andekusest HÜPOKINEESIA · Hüpokineesia on liikumisvaegus, liikumise vähesus, üks nn. tsivilisatsioonihaigusi
hetke ärimaailma olustikule. Turundus on ajalooline nähtus, mitte kogum kohustavaid ja muutumatuid tõdesid (M.Earls) Tuleviku trendid (D.von Matt) Infoajastule järgneb unistuste ajastu Integreeritud kommunikatsiooni loomine vajab uut mudelit Massikommunikatsioon ei kaota oma kohta otseturundusele Internet muudab brändide juhtimist Bränd jääb majakaks kaoses trendid Uued turud on keel-ja kultuurkonnad Halb reklaam on nagu katkine toode Treenitus saab olema keskne konkurentsieelis Identiteet tuleb enne kuvandit Brändi kestev mõju juhib reklaami Äriturundus rahvusvah.turundus Globaalsed ettevõtted Glob. ärikeskkonda mõjutavad tegurid Maailma jagunemine kultuuriliste piirkon- dade vahel Sotsiaalkultuurilised eripärad Lugude areng maailmas Äriturunduse spetsiifika Ärituru ja tarbijaturu erinevused Ärituru tooted M.Porteri dünaamiline teemant Globaalse ja multinats. str. erinevused
Valu ei näita paranemise märke, vaid pigem süveneb. Äge valu ei ole 2-3 nädalaga möödunud. Valud süvenevad puhates või öösiti magades. Seljavaluga kaasneb palavik, iiveldus (neerupõletik). Seljavaluga kaasneb kaalulangus ja väsimus. (Cianflocco 2017). Soovitused / nõuanded patsiendile, kes ei vaja erakorralist arstiabi/jäävad kodusele ravile: Kõige sagedasemateks seljavalu põhjusteks on elustiil (vähene treenitus, vale asend istumisel ning raskete asjade tõstmisel jms), seega tuleks esmalt alustada koduse raviga ning pärast 6 nädalat on tavaliselt seljavalu möödunud. Ravimitest sobivad valuvaigistid, nii suukaudu kui ka lokaalsete vahenditena (eriti ibuprofeen ja diklofenak, vioxx), mis leevendavad valu ja ühtlasi lõõgastavad ka lihaseid. Lihaspinget ja valu vähendab ka massaaz ja riidesisse mähitud jääkott, mida hoitakse valulikus piirkonnas 10-20 minutit.
Kui inimene töötab arvuti taga, siis silmade väsimise vähendamiseks tuleks püüda vältida valguse peegeldumist monitorilt. [3] Muidugi ei tohiks oma töölauda tarbetute asjadega risustada, sest sellele tuleb paigutada tööks vajalikud monitor, klaviatuur hiirega ja dokumentide mapid. Sellegipoolest tuleb leida koht ka südamele armsatele asjadele. Selleks võib olla lemmiklooma portree, vanaemalt päranduseks saadud kujuke või komplekt kuivatatud lilli. [3] 2.4. Treenitus vähendab hädasid Eesti seadustes on kindlaks määratud, et arvutitöös on vajalikud pausid 10% ulatuses tööajast. Siis tuleb kindlasti tõusta toolilt, liikuda, sirutada, võimaluse korral 7 pikali heita. Silmaarstid soovitavad silmi koormava töö korral puhata iga 50 minuti järel ja vaadata kaugusesse. Pausi ajal ei ole kasulik lugeda ajalehte ega mängida arvutis kaarte! [3] Oluline on ka sport
monitorilt. ,,Muidugi ei tohiks oma töölauda tarbetute asjadega risustada, sest sellele tuleb paigutada tööks vajalikud monitor, klaviatuur hiirega ja dokumentide mapid. Sellegipoolest tuleb leida koht ka südamele armsatele asjadele. Selleks võib olla lemmiklooma portree, vanaemalt päranduseks saadud kujuke või komplekt kuivatatud lilli. " (Arvuti kirjandus, 2012) 9 5. TREENITUS VÄHENDAB HÄDASID Eesti seadustes on kindlaks määratud, et arvutitöös on vajalikud pausid 10% ulatuses tööajast. ,,Siis tuleb kindlasti tõusta toolilt, liikuda, sirutada, võimaluse korral pikali heita. Silmaarstid soovitavad silmi koormava töö korral puhata iga 50 minuti järel ja vaadata kaugusesse. Pausi ajal ei ole kasulik lugeda ajalehte ega mängida arvutis kaarte! " (Arvuti kirjandus, 2012) Oluline on ka sport. Treenitud keha jaksab sundasendile kindlasti paremini vastu panna
Kiirus 2. Anaeroobne võimekus 3. Aeroobne vastupidavus Kohanemisreaktsiooni väljakujunemisega kaasneb superkompensatsiooni ulatus · Koormuste pideva suurenemise vajadus Mida suurem on treenitus, seda väiksem on hüppeline areng kehalise töö võime puhul. Suurte koormuste vaheldumine "akumuleerimise" etappidega Eriti vajalik on selline treeningviis nt tippsportlastel. > Väiksemate intervalltreeningutega kutsutakse organismis esile sügava väsimuse periood, millele järgneb suurem, pikem puhkepaus, mis omakorda võimaldab suuremat superkompensatsiooni
Antwerpeni suveolümpiamängud olid VII kaasaegsed olümpiamängud. Viimase kulla tõi Gerd Kanter 2008. aastal Pekingi suveolümpiamängudelt. Ala oli kergejõustik, võistlusala kettaheide. Kehalise treeningu alused 1. Optimaalse aeroobse treeningu pulsisageduse määramine Tervisesportlase optimaalne pulsisagedus vastupidavuse suurendamiseks on vahemikus 60 85 % maksimaalsest pulsisagedusest. Karvoneni valem Puhkepulss + (220 vanus puhkepulss) x K K algajad - 0,6 K keskmine treenitus 0,65 K edasijõudnud - 0,7 http://sport.delfi.ee/news/spordimeditsiin/treening/arvuta-oma-optimaalne- treeningpulss.d?id=65401018 http://web.ametikool.ee/~heli.kakko/liikumine/? %C3%95ppematerjal:Treening_ja_tervis:Pulsisagedus_ja_koormus 2. Jõuvastupidavuse harjutused sooritatakse lisaraskusega 2050%, korduste arv seerias on 1020, harjutuste arv 810, seeriate arv 3, puhkepausid 2045 sek, korduste koguarv ühes treeningus 300600, harjutuste sooritamise tempo on kiire. 3
individualiseerimine- inimesed on erinevad. Sportlikule treeningule iseloomulikud printsiibid: Suunitlus maksimaalsele tulemusele, süvendatud spetsialisatsioon ja individualiseerimine. Üldise ja spetsiaalse ettevalmistuse ühtsus. Treeningprotsessi pidevus. Seos järk-järgulisuse ja tendentsi vahel äärmisteks koormusteks. Koormuse dünaamika lainelisus. Treeningu protsessi tsüklilisus. Treeningu koormuse doseerimine: Treenitus ja selle näitajad: treenitud tekib süstemaatilise treeningu tulemusena. treenitus on kõrge töövõime seisund, mis on saavutatud kehaliste harjutuste tulemusel. Treenituse avaldused: Organismi energiavarude ja funktsionaalsete võimete kasv. Spetsiifiliste liigutusvilumiste kujunemine. Organismi talitluse ökonomiseerimine Võime organismi funktsioonide ja ressursside kiireks ja ulatuslikuks mobiliseerimiseks.
lihastes LIHASE REGENERATSIOON · Makrofaagide infiltratsioon tekitab satelliitrakkude aktiveerumise · Satelliitrakud paiknevad lihaskiudude kattemembraani piirkonnas (basaalmembraani ja sarkolemmi vahel) · Satelliitrakud migreeruval (liiguvad) kahjustatud piirkonda · Satelliitrakud diferentseeruvad müoplastideks ja edasi toimub müotuubulite formeerumine TREENITUS · Kehalise treeningu tulemusena kujuneb treenitus organismi pikaajaline adapteerumine (kohanemine) kehaliste koormustega, millega kaasneb saavutusvõime tõus · Treenitus on spetsiifiline, sõltudes kasutatud kehalise koormuse iseloomust · Saavutusvõime tõus oleneb treeningkoormusest treeningu kestusest ja intensiivsusest · Saavutusvõime piir on individuaalne, sõltudes lisaks treeningule ka andekusest HÜPOKINEESIA · on liikumisvaegus, liikumise vähesus, üks nn. Tsivilisatsioonihaigusi
stroboskoopilist efekti esmakordselt Max Wertheimer (1912), lülitades pimedas ruumis valguspunktid sisse ja välja 50 millisekundilise vahega, kusjuures teine valgusallikas asus esimesest veidi eemal. Faktorite seas, mis determineerivad, kas tajutakse liikumise stroboskoobilist efekti või mitte, on peale pausi kahe stiimuli vahel olulised veel valgusallikate kaugus teineteisest, valgussähvatuse kestus, valgusallika suurus ja vaataja subjektiivne kogemus ehk nö treenitus. Mis puudutab pausi kestust kahe stiimuli vahel, siis tuleb märkida, et optimaalseks pikkuseks loetakse vahemikku 30 millisekundist kuni 300 millisekundini, kusjuures 30 ms 60 ms korral tajutakse liikumist mittesujuvana. Kuigi paus 0 s tähendab tegelikku liikumist, on 0 sekundile lähenemisel - ülilühikeste ajaintervallide juures (alla 30 ms) - liikumise avastamine häiritud sarnaselt 300 ms-st kauem kestva pausiga kahe stiimuli vahel (Graham, 1965).
keharaskust kandvast aktiivsest liikumisest, kuid lihasmassi suurendamine nõuab spetsiaalset jõutreeningut. Regulaarne liikumine parandab ja säilitab südame töövõimet. Mõõduka intensiivsusega koormus tõstab südame löögimahtu ja maksimaalset minutimahtu. Seega on liikumisel palju häid toimeid elundsüsteemidele, kuid samas on liikumine ka üks peamisi abinõusid vananemise ja inaktiivsusega kaasneva osteporoosi ning sellest tingitud luumurdude ennetamiseks. 2. Kehaline treenitus ja selle vajalikkus. 2014 Rakvere Ametikool Keha on vaja treenida, kasvõi sellepärast, et saavutada head enesetunnet. Lisaks on keha treenimine vajalik hea füüsise hoidmiseks ning hea füüsise puudumisel selle saavutamiseks. Treenitud lihased on ka tugevamad ja lihaste kokkutõmbumine aitab parandada vereringet ja tugevdada südamelihaseid. Lisaks paraneb ka kopsude tegevus.
koormuse intensiivsust. spetsiaalsete valemitega arvutatud pulsinäit ei ole rangelt määratletud, soovitav on kasutada pulsivahemikku ± 5 lööki. Viimasel ajal on laialt kasutusel aga nn. Karvoneni valem, mis võitnud tervisespordis suure populaarsuse. Valem annab meile optimaalse pulsisageduse õigesti harjutamiseks. Puhkepulss + (220 vanus puhkepulss) x K K algajad - 0,6 K keskmine treenitus 0,65 K edasijõudnud - 0,7 Pulssi mõõdetakse kas randmel või kaelal, surudes veresoonele 2 3 sõrmega. Kui varahommikuse pulsisageduse võib mõõta 15 sek jooksul, korrutades seejärel saadud arvu 4 ga, siis koormusel tuleb mõõta 10 sek jooksul, korrutades siis 6 ga. Oluline on käsitsi mõõtmisel veel see, et pulssi tuleks koormusjärgselt määrata kiiresti, sest südame löögisagedus langeb juba esimese kümne sekundi jooksul
ja venitused dünaamilised, staatilised, paarisvenitused. Ratsionaalse treeningu ülesehitus võimalikult väikse ajamahuga teha võimalikult intensiivne treening, et mõistus püsiks värske. Individualisatsioon tuleb läheneda vastavalt inimtüübile. Taastumisharjutused ei ole põhiharjutused, et teha võõraid harjutusi, et ei tekiks rutiini (mõistus puhkab). Kõrget töövõimet ja kiiret taastumist tagavad vahendid kõrge treenitus, füsioteraapilised vahendid, psühholoogiline ettevalmistus. Massaaz, saun, seks, teater, kontserdid tagavad kiire taastumise. 4 Taastumist tagava treeningu ülesehitus variaablus koormuse ülesehitamisel, vahendite ja meetodite variaablus. 2. VIGASTUSED NING NENDEVÕIMALIKUD OHUD 2.1. Jäsemevigastused. Luumurrud Luumurd on luu murdumine või mõra. Luumurruga kaasneb peaaegu alati ka ümbritsevate
Võrkpalluri jaoks on kõige sobivam pulsilöökide arv jooksmise ajal vahemikus 144 - 156 lööki minutis. Sellise tempoga joostes on soorituse kasu maksimaalne ning treening ei muutu liialt väsitavaks. Kuna igal sportlasel on erinev koormustaluvus, siis just sellise pulsi jälgimisega saab ka iga võrkpallur endale sobiva jooksutempo. Kuna võrkpall on võisktkondlik ala, siis on tähtis, et kogu võistkonna treenitus oleks ühtlane, et kasutada kõiki mängijaid, sooritada vahetusi, mis aitavad mängu sekkuda ja punkte teenida. Mitte vähem tähtis ei ole võrkpallis jõutreening. Võrkpallurite jõuettevalmistus jaguneb järgnevalt: · üldine ettevalmistus, kus arendatakse ühtlaselt kõiki lihasgruppe; · suunitletud jõualane ettevalmistus, kus arendatakse neid lihasgruppe, mis on vajalikud võrkpalli mängimiseks, luuakse võrkpalluri jaoks spetsiaalne vundament;
TALLINNA TEENINDUSKOOL Joanna-Liisa Baumann Rühm PK-14-PE Füsioloogilised ohutegurid Juhendaja: Heikki Eskosson Tallinn 2014 Joanna-Liisa Baumann Füsioloogilised ohutegurid SISUKORD 1) Sissejuhatus ............................................................................................ .... 3 2) Füsioloogilised ohutegurid ......................................................................... 4 3) Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid ..................................... 4) .... 5 4) Füsioloogilised ohutegurid ......................................................................... 6 5) Istuvas asendis ...
vähem ainet. Energiatootmine kulutab mootorit, vaatamata sellele, et tekkiv energia just sedasama mootorit töökorras hoiab. Mida aeglasemalt saab süda töötada, seda vähem läheb vaja energiat ning seda vähem kulub sisemine mootor seda tootes. Maksimaalse pulsisageduse saab määrata valemi järgi: 220 vanus. Näiteks 30aastase inimese arvutuslik maksimaalne pulsisagedus on 220 30 = 190 südamelööki minutis. Kuna südame treenitus ja tervislik seisund on igal inimesel erinev, tuleks kindlaks määrata ka oma tegelik maksimaalne pulsisagedus, mille saab kõige täpsemalt välja selgitada spetsialisti kontrolli all tehtud testiga. Ise saab seda määrata pulsimõõturi abil. Mida treenitum on inimene ja mida tugevam on süda, seda rohkem jaksab see iga löögiga organismi verega varustada ning peab seejuures tunduvalt vähem tööd tegema. Treenimise juures on oluline arvestada oma südame suutlikkusega. Selle jaoks tuleb
Müelograafia puhul süstitakse röntgenis nähtavat vedelikku seljaaju kanalisse ja see toob nähtavale kanali kitsenemised ja kasvajad. Magnetresonantstomograafia näitab täpselt lülide ja lülivaheketaste seisundit. Elektromüograafia hindab lihaste elektrilist tegevust ja toonust. Neeruhaiguste kahtluse korral teostatakse ka ultraheli. Koduse ravi võimalused Kõige sagedasemateks seljavalu põhjusteks on elustiil (vähene treenitus, vale asend istumisel ning raskete asjade tõstmisel jms), seega tuleks esmalt alustada koduse raviga ning pärast 6 nädalat on tavaliselt seljavalu möödunud. Ravimitest sobivad valuvaigistid, nii suukaudu kui ka lokaalsete vahenditena (eriti ibuprofeen ja diklofenak, vioxx), mis leevendavad valu ja ühtlasi lõõgastavad ka lihaseid, samuti sobivad need neeruhaiguste korral. Arsti ettekirjutusel väga pinges lihaste korral antakse ka lihaslõõgasteid. Lihaspinget
koreograafi Maurice Béjart'i Duncanist inspireeritud, vene baleriinile Maia Plissetskajale loodud soolole Isadora. Duncani pärand. Suhtumine Isadora Duncani pärandisse on vastandlik. Teda on nähtud vaid sugestiivse isiksusena, kelle kunst iseenese avaldamisega piirdubki. Enamasti heidetakse ette, et ta ei loonud mingit kindlat tehnikat ega jätnud maha koolkonda. Kuid kas see oligi tema eesmärgiks? Duncanile oli tants inimese vaba loovuse väljendus, mille puhul keha treenitus oli oluline vaid mõtete ja ideede väljendamiseks. Tants ei olnud tema arvates mitte vähestele valitutele mõeldud akadeemiline distsipliin, vaid igale inimesele kättesaadav võimalus enese arendamiseks. Lisaks sellele on viimaste aastakümnete uurimused näidanud, et Isadora ulatus koreograafina on olnud väga avar. Nooruse lüüriliste (rõõmsad, kurvad, igatsevad, tulised, mänglevad), religioossete ning meditatiivsete tantsude kõrval on ta küpsemal perioodil loonud
Sotsiaalne mõju Mõjustamine: - protsess, mis kutsub esile muutuseid käitumises, emotsioonides, teadmistes; teadlik/mitte teadlik mõjustamine. Inimene -> kalduvus nõustuda, olla teiste poolt mõjutatud psühholoogilised vajadused (nt. teistele meeldida, soov õigesti mõelda); suhted kui ressurss (kuuluvuse olulisus). Mõjustamine kui motivatsiooniseisundi loomine Vajadus à motivatsioon kui pingeseisund à eesmärgi suunas liikumine Abraham Maslow vajaduste hierarhia: A. Füsioloogilised vajadused (nt. toidu-, joogi-, seksuaalvajadused) B. Turvalisuse vajadused (ohu vältimine) C. Sotsiaalsed vajadused (nt kuuluvusvajadus) A. Kiindumus/armastus, evolutsiooniline perspektiiv, sotsiaalsed normid ja karistus D. Tunnustusvajadused (väärikustunde, tunnustamise vajadus) E. Eneseaktualiseerimisvajadus (eneseteostus) F. Sotsiaalne mõjustamine avaldub allumises (võim),...
kõndides, siis kiirkõnd, edasi sörkjooks, organism vajab ju eelsoojenduseks 10 -15 minutit. Eriti oluline on korralik soojendusfaas külma ilmaga joostes. Optimaalse treeningpulsi saate arvutada järgmise valemi alusel Puhkepulss + (220 - 3/4vanus - puhkepulss) x K K - algajad - 0,6 K - keskmine treenitus - 0,65 K - edasijõudnud - 0,7 Jooksmisel peab kindlasti tugevasti välja hingama. Joostes ilma pulsitestrita peaks saama kaaslasega vabalt rääkida. Kehtib selline lihtne reegel - kui suudate 4 - 5 sõna ilma hingeldamata lausuda, jooksete õiges reziimis. Alustage aeglaselt - algul ärge harjutage rohkem kui 3 korda nädalas, kontrollige oma pulssi ja jälgige hingamist
Kui inimene töötab arvuti taga, siis silmade väsimise vähendamiseks tuleks püüda vältida valguse peegeldumist monitorilt. [3] Muidugi ei tohiks oma töölauda tarbetute asjadega risustada, sest sellele tuleb paigutada tööks vajalikud monitor, klaviatuur hiirega ja dokumentide mapid. Sellegipoolest tuleb leida koht ka südamele armsatele asjadele. Selleks võib olla lemmiklooma portree, vanaemalt päranduseks saadud kujuke või komplekt kuivatatud lilli. [3] 2.4 Treenitus vähendab hädasid Eesti seadustes on kindlaks määratud, et arvutitöös on vajalikud pausid 10% ulatuses tööajast. Siis tuleb kindlasti tõusta toolilt, liikuda, sirutada, võimaluse korral pikali heita. Silmaarstid soovitavad silmi koormava töö korral puhata iga 50 minuti järel ja vaadata kaugusesse. Pausi ajal ei ole kasulik lugeda ajalehte ega mängida arvutis kaarte! [3] Oluline on ka sport. Treenitud keha jaksab sundasendile kindlasti paremini vastu panna. Iga
horisontaalselt. 4. Teadmised on jaotunud üle kogu organisatsiooni 45. Mida nimetatakse juhtimisulatuseks? Millised on juhtimisulatust mõjutavad tegurid? Ühe ülemuse alluvuses olevate nende inimeste arv, kes otseselt peavad talle aru andma (optimaalseks loetakse 3-7 in) Mõjutavad: Organisatsiooni kui terviku olemus, funktsioonide ühetaolisus ja vastutuse ulatus. Aeg, mis jääb juhil üle teistest tegevustest alluvate jaoks. Alluvate treenitus ja võimekus Juhtimissüsteemi effektiivsus ja infovahetus ja kontrollsüsteemi korraldatus Erinevate alluvate füüsiline paiknemine ruumis Juhtimisketi pikkus 46. Mida nimetatakse juhtimistasandiks? Millised on juhtimistasandite arvu mõjutavad tegurid? Juhtimistasand kujutab endast ühel ja samal tasandil olevate juhtimise ametikohtade kogumit. Struktuur peab sisaldama võimalikult vähe juhtimistasandeid. Iga täiendav tasand tekitab raskusi juhtimises ja
Alustades võiks treeningu kestvus olla 15...30 min, hiljem võite juba jooksumaad pikendada. Alustada võib ka nii - 2 - 3 min kõndides, siis kiirkõnd, edasi sörkjooks, organism vajab ju eelsoojenduseks 10 -15 minutit. Eriti oluline on korralik soojendusfaas külma ilmaga joostes. Optimaalse treeningpulsi saate arvutada järgmise valemi alusel: Puhkepulss + (220 - 3/4vanus - puhkepulss) x K K - algajad - 0,6 K - keskmine treenitus - 0,65 K - edasijõudnud - 0,7 5 Jooksmisel peab kindlasti tugevasti välja hingama. Joostes ilma pulsitestrita peaks saama kaaslasega vabalt rääkida. Kehtib selline lihtne reegel - kui suudate 4 - 5 sõna ilma hingeldamata lausuda, jooksete õiges reziimis. Alustage aeglaselt: - algul ärge harjutage rohkem kui 3 korda nädalas, kontrollige oma pulssi ja jälgige hingamist
(Paju, Raudsik 2007) Igasugune stress vallandab keha depoodest tugevatoimelisi hormoone verre. Kui inimese elu on nädalaid, kuid, mõnikord aastaid täis halba pinget ja veres püsib stressihormoonide sisaldus kõrgel, võib see lõppeda haigusega. Põhjused on järgmised: o Kestev pinge (töökohas, perekonnas) süvendab väsimust, muutub südametegevus, tõuseb vererõhk, mis suurendab ateroskleroosi ja müokardi infarkti ohtu. o Kui puudub treenitus kohanemiseks stressoriga, püsib stressihormoonide tase pikka aega kõrgenenuna (eksami sooritamine, esinemine rahvahulga ees, televisioon jms) o Pinge on ammu kadunud, kuid organism pole võimeline end korrastama ja hormoonide eemaldamine kehast on häiritud. Tekib unestud, ollakse närvilised, higistatakse, vererõhk püsib kõrgenenuna. (Paju, Raudsik 2007) Ebaadekvaatne reaktsioon päästab valla kompensatsiooni mõnes teises süsteemis. Kui üks
EESTI MAAÜLIKOOL Tartu Tehnikakolledž Ainetöö ”Toidupoe klienditeenindaja töökoht” õppeaines „Ergonoomika ja tootedisain“ TE.0892 Biotehniliste süsteemide eriala Üliõpilane: “…..“................. 2014. a .............................. Mailis Zirk Juhendaja: “…..” ................. 2014. a ...............................Oliver Sada Tartu 2014 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 2. KLIENDITEENINDAJA ÜLESANDED........................................................................
regulatsioonimehhanism (intrakardiaalne e. südamesisene regulatsioon) ja ekstrakardiaalsed tegurid (vegetatiivne närvisüsteem ja humoraalne regulatsioon). 2. löögimaht - normaalselt 70 ml - väljendab vere hulka, mis ühe kontraktsiooni ajal südame vatsakesest välja pumbatakse. See näitaja võib üsna suures ulatuses (~20%) kõikuda, kuna südame löögisagedus pole ühesugune, süda võib olla erinevatel inimestel erineva suurusega, koormus ja treenitus võivad olla erinevad. 3. löögisagedus (frekvents) normaalselt 60-80 korda minutis võib ka olenevalt olukordadest varieeruda üsna suures ulatuses. Nii tõuseb löögisagedus kehatemperatuuri tõustes, füüsilisel või psüühilisel pingutusel jne. Treenitud süda töötab madalama löögisagedusega Erutuse teke ja levik südames Südame tööd teostavateks elementideks on südamelihaskiud. Ehituslikult ja funktsionaalselt võime eristada kahte tüüpi südamelihaskude
Liialt kange lahus ei imendu ja võib tekitada häireid seedesüsteemis. 15 - 30 min enne kestvat treeningkoormust soovitatakse juua 300 - 500 ml spordijooki. Koormuse ajal tuleks juua iga 15 - 20 min järel 150 - 200 ml spordijooki. Lühiaegsetel pingutustel ei ole koormuse ajal joomine hädavajalik. Ka aeroobika treeningul, mis 45 min kestab, ei ole parema treenitusega inimestel keset tundi joomine ilmtingimata vajalik. Küll peaks aga jooma siis, kui olete väsinud , treenitus ei ole eriti kõrge või varasemate kogemuste põhjal on kalduvus kiiresti hüpoglükeemiasse sattuda.. Küll võiks aga juua enne treeningut. Kuuma ilmaga harjutades võib spordijook olla lahjema kontsentratsiooniga. Kui kehaline pingutus on lühem kui 60 minutit ja ilm on soe, on kõige olulisem taastada organismi vedeliku varud. Seepärast võib sellistes tingimustes spordijook olla ka madalama kontsentratsiooniga kui 6 protsenti, kuid mitte alla 3 protsendi. Seevastu külmas kliimas,
(Pease, 1994) 5 3. Kehahoiakud Kehahoiakud on mitmesugused asendid, mis meie keha võtab, kui puhkame, lõdvestume, ootame, vestleme või oleme mingis poolstaatilises poosis. Neid saab üllatavalt palju varieerida. Iga kehahoiak peegeldab inimese ametit või emotsionaalset seisundit ja kõiki mõjutab kogum tegureid, nagu sotsiaalne seisund, energia hetketase ja treenitus. Peegelduvad ka nõudmised, mida kehale pidevalt esitatakse, näiteks juuksuril, kes kogu päeva kummardab töö käigus klientide kohale, võivad tekkida längus õlad. (Pease, 1994) 3.1 Zestid Zest on füüsilise tegevuse vormis antud visuaalne signaal. mis tehakse kas teadlikul, nagu sõbrale lehvitades või ebateadlikult, nagu enda nina sügades. Seltskonnas olles kasvab meie teadlikus zestidest ja kaldume kasutama neid rohkem, reageerides teistele inimestele meil ümbritsevas keskkonnas
ja venitused dünaamilised, staatilised, paarisvenitused. Ratsionaalse treeningu ülesehitus võimalikult väikse ajamahuga teha võimalikult intensiivne treening, et mõistus püsiks värske. Individualisatsioon tuleb läheneda vastavalt inimtüübile. Taastumisharjutused ei ole põhiharjutused, et teha võõraid harjutusi, et ei tekiks rutiini (mõistus puhkab). Kõrget töövõimet ja kiiret taastumist tagavad vahendid kõrge treenitus, füsioteraapilised vahendid, psühholoogiline ettevalmistus. Massaaz, saun, seks, teater, kontserdid tagavad kiire taastumise. Taastumist tagava treeningu ülesehitus variaablus koormuse ülesehitamisel, vahendite ja meetodite variaablus. AUTOGEENNE UNI 13 Berit Osula ja Tari Lillemets 2009 1. Ma lõdvestun täielikult! 2. Ma tahan magada! 3. Ma tunnen unisust! 4
kokkutõmmetega kui treenimata inimestel. Äärmuslike pingutuste puhul on südame löögisageduse tõus treenitud ja treenimata inimestel peaaegu sama, kuid suurem maksimaalne löögimaht kindlustab 1,5-2 korda suurema maksimaalse südame minutimahu vastupidavussportlastel kui istuva eluviisiga inimestel. Hapnikutranspordi süsteemile toob kasu ka kopsu alveoolide ja skeletilihaste tihenenud kapillarisatsioon, õhu parem uuenemine kopsualveoolides ja ka hingamislihaste treenitus. Oluline on veel vere ja hemoglobiini üldhulga suurenemine. Nende muutuste ühine väljendus on maksimaalne hapnikutarbimine. Maksimaalse hapnikutarbimise tase on vastupidavussportlastel kaks korda suurem kui istuva eluviisiga inimestel. 4.1.4 Immuunaktiivsus Kehaline treening avaldab mitmepalgelist mõju immuunaktiivsusele. Treeningu efekti immuunaktiivsusele on vaid kaudses seoses kehalise võimekuse tõusuga. On tulemusi,
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine - protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest (tulevikku suunatud). Suhe kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst · Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) · Käitumisel arvestatakse teatud määral teise isiku käitumisega · Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt. eesmärgid) · Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad · Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioone mõjutavad tegurid - isikug...
Triitseps 1-2x 20-40 sek Kaelalihased 1-2x 20-40 sek Trapetslihased ulaosa 1-2x 20-40 sek 17 Tervisesportlase treening KOKKUVÕTTE Sain teada , et tervisesportlasel on hoopis oluline olla terve mitte treenitus .Ja kõik kaasnev on ainult lisaks sellele mis ta teeb. Tervisesportlane on selline kellel ei ole vaja olla maksimumi piiril ja selle pärast juhtub ületreenitus harva. Tervisespordis tuleb olla sihikindel inimene , sest muidu see lihtsalt ei toimi. Ja tulemus jääb saavutamata.Toitumiseks sobivad rasvavabad ja valgurikkad toiduained. Ja , et tuleb jälgida hoolega mineraalide ja vitamiinide tarbimist. Joomisega tuleb arvestada seda ,et ei tohi janu tekkida
mis ei tööta nii nagu peaks-kasvukude-healoomuline või kasvaja) probiootikum- mehhanismid-laktotsillised?!-ME3-kasulik bakter, mis vähendab võimalust halbadel bakteritel kasvada Antimikroobsed valgud- valgud, mis takistavad teiste(halbade)tööd?! interferoon-molekul, mis sekkub mingisugusesse protsessi=valgusünteesi, takistab valgusünteesi, kes te tekitate haiguseid-lõpetage valgusüntees treenitus baseerub=valgusünteesil, sünteesitakse uusi komponente miks ei tasu haigena trenni teha-pärsib valgusünteesi ületreenitusest taastumiseks läheb aega-pool aastat kuni poolteist aasta Esmane ja sekundaarne infektsioon (allergia) esmane infektsioon – peale nakatumist läheb reageerimisele aega, toimub reageerimine, antikehade loomise protsess, haigusest kiire (u 10päeva) jagu saamine. Paus
Tallinna Arte Gümnaasium Vastupidavustreening Uurimistöö Autorid: Mattias Raime ja MarkusEslon Juhendaja: Kristo Sepp Tallinn 2013 Sisukord: 1) Tiitelleht. Lk 1 2) Resümee eesti ja võõrkeeles (inglise keel). Lk 2-3 3) Sisukord 4) Sissejuhatus. 5) Mis on vastupidavus? 6) vastupidavuse metoodika. 7) vastupidavus treeningu energeetilised alused ja spetsiifika. 8) aeroobse treeningu kasutegur jõutreeningule. 9) vastupidavus skeemid. 10) vastupidavus testimine. 2 Resümee Käesolevas uurimistöös käsitletakse vastupidavustreeningut järgmistest aspektidest: mis on vastupidavus ning mis on vastupidavustreening. Lisaks sellele uuriti milline ülesehitus on vastupidavustreeningul ning kuidas sellist treeningut läbi viia. Töö autoreid huvitas kõige rohkem antud uurimistööga seonduvalt võimalus, teada saada palju huvitavaid j...
· Suures osas muutuvad nt juustevärvus, lihasjõud, kehamass Teine jaotuviis: · Kahjulikud nt arenguvead, jäävad vigastused, jäsemete kaotused · Kasulikud nt varejevärvuse muutumine sõltuvalt elukeskkonnast, elu jooksul omadatud teadmised Pöörduvad ja pöördumatud · Pöörduvad tunnused mis kaovad mõni aeg pärast neid esile kutsuva mõjuri toime lõppu nt päevitus, treenitus · Pöördumatud püsivad kogu elu nt rahhiidist tingitud luude deformatsioon (X ja O jalad), jäseme kaotus, amputatsioon, operatsioonide armid Taimede, loomade ja inimese modifikatsioonid. Taimed: jõgikõõlusleht, mida iseloomustab erilehisus ehk heterofüllia ühel taimel eri keskkondades on väga erinevad lehed. Vee sees lineaarsed lehed, vee pinnal neerjad ujulehed ja õhkkeskkonnas odajad lehed.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
