Anaboolsed steroidid. Meessuguhormoonid ja doping. Noored ja jõusaalide ohud. Anaboolsed ained on saanud oma nimetuse sellest, et need suurendavad lihasmassi. Spordis on keelatud nii anaboolsed androgeensed steroidid (testosteroon, nandroloon, stanosolool jt) kui ka teised anaboolse toimega ained. Anoboolsed androgeensed steroidid ( tuntud ka nimetustega ,,anaboolsed steroidid" ja ,,sterodid") on meessuguhormoonile ehk testosteroonile sarnased ained. Nende peamist toimet on anaboolne toime ehk skeletilihaste kasvatamine ning androgeenne toime ehk meessuguelundite välja-arenemine. Testosterooni esineb nii mehe, kui ka naise kehas, kuid selle hulk on meestel palju suurem. Meditsiinis kasutatakse steroide hormoonravina poiste puberteedi hilinemise korral, rinnavähi ravis ning kehvveresuse raviks AIDS´i ja operatsioonide puhul.
Kitiin lülijalgsete välisskeletis, seente rakukestades. Ehitusliku ülesandega. Glükogeen loomorganismides säilitatakse glükoosivarusid peamiselt maksas ja lihastes glükogeenina. Insuliin muudab liikse glükoosi veres (peale seedimist) glükogeeniks. Taimedel puudub glükogeen. Koosneb glükoosijääkidest. Sahhariididel on 2 põhilist ülesannet: energeetiline ja ehituslik. Lipiidid ehk rasvad Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. vees mittelahustuvad ühendid (hüdrofoobsed). Nad lahustuvad orgaanilistes lahustites (alkohol, eeter). Nad on organismidele energiallikaks. Lipiidede funktsioonid: 1. Energeetiline kõige energiarikkamad. 2. Ehitslik biomembraanid koosnevad fosfolipiidide kaksikkihist 3. Varuaine loomade varurasv rasvikutes, taimedel õlid seemnetes, viljades 4. Kaitsefunktsioon nahaalune rasvkude on halb soojusjuht, kaitseb organismi temperatuurimuutuste eest
kahealuselist aminoalkoholi sfingosiini. Fosfatiid ehk fosfoglütseriid multikomponentne ehk liitlipiid, mille koostisesse alkoholine kuulub glütserool, seega on glütserooli ester, milles kaks OH-rühma on esterdatud rasvhapetega ja üks fosforhappega. Prostaglandiinid rühm eikosanoide, polüküllastumata rasvhappe arahidoonhappe (C20:4) derivaate. Omavad hormonaalset toimet. Steroidid - ühendite rühm, mille struktuurseks aluseks on nn steroidtuum, mis moodustub mavahel seostunud kolmest tsükloheksaani tsüklist ja ühest tsüklopentaani tsüklist. 2. Aineklass lipiidid hõlmab järgmisi esindajate rühmi (perekondi): rasvhapped, rasvad, fosfatiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid, prostaglandiinid, isoprenoidid. Lipiidide funktsioonid oranismides: *struktuurne ( põhiliselt omane fosfolipiididele,
Doping spordis Sportlikku saavutusvõimet suurendavate meetodite kasutamine on ajalooliselt sama vana kui sport ise. Antiloobi liha söömine pidavat arendama kiirust ning tiigriliha andvat suurema lihasjõu. Dopingu mõiste võeti esmakordselt kasutusele 1889. aastal. Sõna dope (ingl. k.) all mõisteti preparaati (narkootilist ainet), mida anti traavlile, et mõjutada tema jooksukiirust ja vastupidavust. Sel ajajärgul kasutati põhiliselt erguteid, mida anti lisaks sportlastele ka traavivõistlustel hobustele ja võidujooksudel koertele. 20. sajandil omandas dopingu mõiste hoopis laiema tähenduse ning seda on aastate vältel püütud korduvalt defineerida. Üldkasutatavaks ja lihtsaimaks loetakse Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) sõnastust: Doping on Rahvusvahelise Olümpiakomitee meditsiinikomisjoni poolt kehtestatud dopinguainete nimekirja kuuluvate keelatud ainete ja meetodite kasutamine. Sportlastel on ...
1) Lihtlipiidid (neutraalrasvad, mitteseebistuvad) a. Vedelad rasvad (taimsed õlid) b. Tahked rasvad (loomsed rasvad) c. Vahad (taimsed ja loomsed rasvad) 2) Liitlipiidid (fosfolipiidid) Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga Toimivad nagu sõudepaadid, vedades hormoone ja rasvlahustuvaid vitamiine 3) Tsüklilised lipiidid (steroidid) Peamiselt hormoonid Vees ei lahustu Nt. hormoonid, vitamiinid, kolesteriid 1) Küllastatud lipiidid · Peamiselt loomsed (nt või) · Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed · Toatemperatuuril tahked, külmutamisel veel tahkemad 2) Küllastumata lipiidid · Peamiselt taimsed · Enamasti vedelas olekus
2. varuained (tärklis mugulates; glükogeen loomarakkudes; insuliin) 3. struktuurne funktsioon (tselluloos taimeraku kesta ehituses) 4. ligimeelitav funktsioon (õistaimede nektar) 5. toitefunktsioon (piimasuhkur imetajate piimas) 2. Lipiidid (rasvad) Liigitus: lihtlipiidid e. naturaalrasvad glütserooli ja erinevate rasvhapete estrid liitlipiidid glütserool+2 rasvhappejääki+fosforhape+mõni hüdrofiilne ühend, tuntuimad on fosfolipiidid steroidid vees lahustunud tsüklilised ühendid, esineb loomorganismides, näiteks östrogeen, D vitamiin, kolesterool Biofunktsioonid: 1. energeetiline funktsioon (1g lagunemisel vabaneb 38,9 kJ energiat) 2. kaitsefunktsioon (nahaalune rasvakiht on halb soojusjuht, kaitseb) 3. ehituslik funktsioon (fosfolipiidid membraanides) 4. varufunktsioon (75kg kaaluval inimesel on 5kg rasvkudet ja 5kg fosfolipiide) 5. evolutsiooniline funktsioon (võimaldavad kaalu kokkuhoidu) 3. Valgud
Tekivad kahe-kolme monosahhariidide ühine- misel.Glükoos+fruktoos=sahharoos.Linnasesuhkur ehk maltoos.Laktoos ehk piimasuhkur.Oligo- sahhariide kasutatakse peamiselt energia saamiseks. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid). Põhilised looduslikud polüsahhariidid on tärklis, tselluloos, glükogeen.Sahhariididel on kaks põhilist ülesannet: energee- tiline ja ehituslik. Lipiidid ehk rasvad. Kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. Vees mittelahustuvad ühendid. Lipiidid on organismide energiaallikaks. Steroidid on madalamolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees peaaegu ei lahustu. Hormoonid on bioaktiivsed ained. Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid.Moodustuvad vaid elusorganismides.Valgud täidavad organismis ensüümaatilist, ehituslikku, transport-, regulatoorset-,kaitse-, liikumis-ja ener- geetilist funktsiooni. NUKLEIINHAPPED:
Keskmiseks molekulmassiks loetakse kokkuleppeliselt üks miljon, tärklise molekulid sisaldavad erineval arvul monomeere. Lisaks tärklisele suudavad raimed glükoosi molekulidest sünteesida tselluloosi. Loomorganismides säilitatakse glükoosivarudisd peamiselt maksas ja lihastes loomse tärklise e glükogeeni molekulidena. Sahhariididel on organismis 2 põhilist ülessannet: energeetiline ja ehituslik. Lipiidid orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid,vahad steroidid. Vees mittelahustuvad, kuid lahustuvad orgaanilistes lahustites. Lipiidid on organismide energiaallikaks. Nt talveunes loomad saavad rasvkoest energiat. Rasvkude kaitseb siseorganeid ja kahjulike välismõjutuste eest. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid. Streroidid teistsuguse molekuli ehitusega. Madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees ei lahustu. Nt kolesterool,suguhormoonid. Hormoonid bioaktiivsed ained, moodustuvad
linnasesuhkur, laktoos e. piimasuhkur; kasutatakse energia saamiseks). Polüsahhariidid on kõrgemolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on monosahhariidid (tärklis (taimedel energia saamiseks), tselluloos (taimevarte tugevdamiseks), glükogeen, kitiin). Sahhariidide põhilised ülesanded on energeetiline ja ehituslik. Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. enamasti vees lahustumatud ühendid, mis lahustuvad enamasti mitmetes orgaanilistes lahustites (alkohol, eeter). Nad on organismide energiaallikaks. Lihtlipiidideks e. rasvadeks nimetatakse propaantriooli ja rasvhapete estreid. Mida rohkem on rasvhappejääkides kaksiksidemeid, seda vedelam rasv on. Rasvkude on energiavaruks ja kaitseb jahtumise eest. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid (fosfolipiidid)
Tärklis ongi üks peamistest polüsahhariididest, mille keskmiseks molekulmassiks loetakse kokkuleppeliselt üks miljon.N:kui fotosüntees pidurdub ,siis kasutavad taimed tärklist energia saamiseks. Selleks lagundavad nad tärklise uuesti glükoosi molekulideks Tselluloos on rohkesti taimede tugikoe rakkude kestas ning see muudab varred tugevaks. Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. Vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Lipiidid on organismide energiaallikaks. Rasvakiht aitab mõndadel loomadel varuda energiat ja ka vältida keha liigset jahtumist külmas. Lihtlipiidide ühinemisel teiste lipiididega moodustuvad liitlipiidid. Steroidid on ülejäänud lipiididega võrreldes teistsuguse molekuli ehitusega.Nad on madalmolekulaarsed tsüklilised ehitised, mis vees peaaegu ei lahustu. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide
· Kaitsefunktsioon (talvel puuokastes suureneb suhkrutesisaldus, väheneb veesisaldus) · Ligimeelitav funktsioon (taimed meelitavad putukaid) 2. Lipiidid (ehk rasvad)- orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus, küll aga mitmetes orgaanilistes lahustites (alkohol, eeter). Koosnevad glütseroolist ning rasvhappejääkidest. (Rasvad, õlid, vahad, steroidid) Lipiidid on organismide energiaallikaks!!! Lipiidide tähtsus: · Energeetiline väärtus (karu- kasutab talveune ajal nahaalust rasvakihti energia saamiseks) · Struktuurne funktsioon (leidub membraanide koostises) · Kaitsefunktsioon (veelinde märgumise eest, kõrbetaimed vahaga kaetud)
Lipiidid: rasvad, õlid, vahad, steroidid (vees mitte lahustuvad/raskesti lahustuvad) Lihtlipiidid: Rasvad Õlid (glütserooli ja rasvhapete estrid) Energiaks (38,9 kj/g), soojusisolaatoriks, voolujooneline keha, amortisaatoriks Liitlipiidid: Fosfolipiidid Rakumembraanide kaksikkiht, väline kiht armastab vett, sisemine kardab vett
läbitavaks ja suurendab glükogeeni tagavara maksas. glükagoon Peptiid Suurendab glükoosi hulka veres, stimuleerides glükogeeni lagundamist maksas. Neerupeali- glükokortikoidid Steroidid Suurendab stressi korral vere sed nt kortisool glükoosi sisaldust mineralokortikoi- Steroidid Reguleerib vee tagasiimendumist did; nt neerudes. Suurendab aldosteroon. naatriumkloriidi reabsorptsiooni neerudes, reguleerides sellega vere
sisaldust veres · Suurendab glükoosi hulka veres Neerupealised · Adrenaliin · Mod. aminohape · Põhjustab · Kortisool · Steroidid viha, erutust ja hirmu · Suurendab stressi korral vere glükoosisisa ldust
Lipiidid K. Port Spordibiokeemia loengumaterjal 2015 · Mittepolaarsed (s.t. hüdrofoobsed) ühendid mis lahustuvad mittepolaarsetes (s.t. mitte vees vaid n. etanoolis) lahustites · Siia koonduvad suhteliselt erineva struktuuriga molekulide rühmad: Neutraalsed rasvad (glütserool + rasvhapped) Steroidid Vahad Rasvades lahustuvad vitamiinid (A, D, K) · Rasvhapped Küllastunud ja küllastumatud · Asendamatud (essentsiaalsed) ja asendatavad toitained · "tervislikud" rashvhapped · Ioodi arv · Loomsed ja taimsed rasvad · Reserv- ja protoplasmaatilised lipiidid Neutraalsed rasvad · Glütserool esterifitseeritakse rasvhappega Ester moodustub kui hüdroksüül CH2OH
aminohape ette suuremaks aktiivsuseks. Modifitseeritud Sama mis adrenaliinil. Noradrenaliin aminohape Sugunäärmed Naiste sugutunnuste väljakujunemine, emaka taastumine Munasarjad Östrogeenid Steroidid pärast menstruatsiooni, inhibeerib follitropiini. Stimuleerib emaka seina arenemist, Progesteroonid Steroidid hoiab rasedust, inhibeerib follitropiini. Soodustab seemnerakkude tootmist ja
ja galaktoosist. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Looduslikud polüsahhariidid on tärklis, tselluloos, glükogeen. Sahhariididel on organismis kaks põhilist ülesannet: energeetiline ja ehituslik 15. Lipiidid-iseloomusta neid, too näiteid tahketest ja vedelatest lipiididest Lipiidid on organismide energiaallikaks, siia alla kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid ja vees enamasti mittelahustuvad ühendid. 16. Mis on liht- ja liitlipiid? Lihtlipiidideks ehk rasvadeks nim propaantriooli ja rasvhapete estreid. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid. 17. Lipiidide funktsioonid. Nt Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. vees mittelahustavad ühendid. Lipiidid on organismide energiaallikas 18
(koosneb glükoosist ja fruktoosist), maltoos (koosneb kahest glükoosi molekulist), laktoos (glükoosist ja galaktoosist) ning neid on vaja samuti energia saamiseks. 4. Selgitage tärklise ja tselluloosi funktsioonide erinevusi. Tärklis on taimedes energeetilisel otstarbel aga tselluloos on ehituslikul otstarbel. 5. Millised ained kuuluvad lipiidide hulka? Lipiidide julka kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid. 6. Tooge näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest ning selgitage nende tähtsust. Vedelad rasvad on õlid, tahked on vahad, fosfolipiidid. Rasvad on energia allikaks ja kaitsevad keha jahtumise eest, aitavad rasvlahustuvatel vitamiinidel toimida. 7. Mis on hormoonide funktsioon? Hormoonide funktsioon on ainevahetuse reguleerimine, organismi talitlusi ja protsesse. 8. Miks ei ole tervislik süüa liigselt suhkru- ja rasvarikast toitu?
Lipiidid LIPIIDIDE KLASSIFIKATSIOON 1. Rasvhapped 2. Triatsüülglütseroolid 3. Glütserofosfolipiidid 4. Sfingolipiidid 5. Steroidid 6. Teised lipiidid LIPIIDSED KAKSIKKIHID 1. Kaksikkihi tekkimine ja säilitamine 2. Lipiidide liikuvus 3. Membraanivalgud 4. Erütrotsüütide plasmamembraan Mis on lipiidid? Lipiidide struktuur: on bioloogilise päritoluga ained, mis on lahustuvad orgaanilistes solventides: kloroformis, eetris, metanoolis on vees rasklahustuvad ei ole polümeersed, ent moodustavad agregaate
bIOLOOGIA Lipiidid (ei lahustu vees) 1.Raskvad 2.õlid 3, vahad 4. Steroidid Steroidid (B-vitamiin, kolesterool, suguhormoon) kolesterool ateroskleroos (haigus) Lipiidid 1. Lihtlipiidid 2.Liitlipiidid Rasvad Fosfolipiidid (esinevad rakumembraani koostises, ehk ehituses) Test Siga, lehm, lammas, hobune, tiiger -raha Koer-sõbralik, kass-laisk, rott-rõve, kohv-mõru, meri-mõnus -
-on varieeruva struktuuriga mittehomogeenne klass molekule Lipiidide funktsioon: Membraanid - fosfolipiidid, steroidid Energia depoo - rasvad, õlid Signaali ülekanne - intratsellulaarsed messengerid Hormoonid
11. Polüsahhariidid: · Glükogeen leidub loomaorganismis(nt. maksas, lihastes). · Tselluloos leidub taimedes, okaspuu puidus. · Tärklis leidub taimede, taimede energiavaru. · Kitiin kuulub seenerakkude kestakoostisse. 12. Süsivesikute ülesanded: · energeetiline, · struktuurne e. ehituslik, · varuaine, · transpordi, · kaitseline, · toiteline, ainevahetuslik. 13. Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Lipiidid on hüdrofoobsed. 14. Lipiidide jaotus: · Lihtlipiidid õlid, vahad, rasvad. · Liitlipiidid fosfolipiid. · Tsüklilised lipiidid: erinevad steroidsed ühendid e. steroidid, kolesterool. 15. Tahked rasvad on tahkes olekus aga vedelad rasvad e. õlid on vedelas olekus. Tahkeid rasvu leidub loomorganismis. 16. Fosfolipiidide tähtsus: · Osalevad närvirakke isoleeriva kihi kujunemises. · Kopsukoes tõstavad pindaktiivsust
· Tärklise ja tselluloosi erinevus seisneb glükoosijääkide erinevatest asenditest. (Tselluloosi hapniku molekulid on 180° kraadises pöördes.) · Kõik sahhariidide molekulid sisaldavad OH-rühmi. · Tärklist tõestatakse joodiga. · Glükoos, fruktoos, sahharoos ja tärklis on tähtis toitaine. Tselluloos on taimede konstruktsioonimaterjal. · Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid. Lipiidid on vees mittelahustuvad ühendid. 1. Lihtlipiidid rasvad ja õlid. Rasvad tahked; õlid vedelad. Rasvad on organismides energia varuained. 2. Liitlipiidid fosfolipiidid, mis on tähtsad rakumembraani koostises 3. Steroidid tsüklilised ühendid - Kolesterool - Naiste ja meeste suguhormoonid - Vitamiin D · Lipiididel on kõrge keemistemperatuur ja madal põlemistemperatuur
Äkiline stress vähendab testosterooni hulka märgatavalt. Mehe organismis moodustub testosterooni 2-14 korda rohkem kui naisel ja seda on kõige rohkem 30. eluaasta paiku. Pärast seda hakkab testosterooni aeglaselt vähemaks jääma. Kui testosterooni hulk naise organismis on ülemäära kõrge, põhjustab see anovulatsiooni, öoogset karakas ja vistrikke. Testosterooni abil saab ennetada rinnavähki. Sünteetiline testosteroon ja anaboolsed steroidid koos kasvatavad lihaseid, kuid võivad põhjustada munandite ahenemise, sest steroidid mõjutavad spermat tootvaid hormoone. Testosteroon on täiesti seaduslik retseptiravim, kuid ebaseaduslik on ainult siis, kui seda võetakse ilma arsti retseptita. Östrogeenid Östrogeenid ehk folliikulihormoonid (vanakreeka sõnadest oistros 'tugev kirg' ja genos 'sünd') on põhilised naissuguhormoonod, mis kuuluvad steroidide hulka.
KUIDAS JAOTATAKSE SAHHARIIDID? MONOSAHHARIIDID (KOOSNEVAD 3-ST KUNI 6-ST SÜSINIKUST GLÜKOOS, FRUKTOOS), OLIGOSAHHARIIDID (KOOSNEVAD 2-ST KUNI 3-ST MONOSAHHARIIDIST SAHHAROOS, MALTOOS, LAKTOOS) JA POLÜSAHHARIIDID (KOOSNEVAD MONOSAHHARIIDIDEST TÄRKLIS, TSELLULOOS). MILLISED ON SAHHARIIDIDE ÜLESANDED? ENERGEETILINE (GLÜKOOSI KASUTAMINE); EHITUSLIK (RAKUKESTAD TAIMEDEL). MILLISTEST AINETEST KOOSNEVAD LIPIIDID? RASVAD, ÕLID, VAHAD, STEROIDID. MILLISED ÜLESANDED ON LIPIIDIDEL? ENERGEETILINE (RASVAVARUDE LAGUNDAMISEGA TEKKIV VAJALIK ENERGIA); EHITUSLIK (NAHAALUNE RASVKUDE LOOMADEL). STEROIDID JA KOLESTEROOL ON VAJALIKUD SIIS, KUI NEID ON PIISAVALT; HALVAD SIIS, KUI NEID ON LIIGA PALJU. MILLEST KOOSNEVAD VALGUD? AMINOHAPETEST. MILLINE ON AMINOHAPETE EHITUS? ALUSELISTE OMADUSTEGA AMINORÜHM (-NH4) JA HAPPELISTE OMADUSTEGA KARBOKSÜÜLRÜHM (-COOH). MILLISED ON VALGU MOLEKULIDE STRUKTUURID? ESIMENE JÄRK
Taimed kasutavad talviti seda energia saamiseks. Selleks lagundatakse tärklis uuesti glükoos molekulideks. Tselluloos Võib moodustada kuni poole taime puitunud varre massist, sest see on nende rakukesta peamine koostisaine. Loomorganismid säilitavad glükoosivarusid lihastes ja maksas glükogeeni molekulidena. Sahhariididel on organismis kaks peamist ülesannet: energeetiline ja ehituslik. Lipiidid: rasvad, õlid, vahad, steroidid. Vees mittelahustuvad ühendid. Aga lahustuvad näiteks alkoholis ja eetris. Lipiidid on organismide energiaallikaks. Need koosnevad glütseroolist ja kolmest osast rasvhappejääkidest. Lihtlipiidid ehk rasvad on propaantriooli (glütserooli) ja rasvhapete estrid. Mida enam on rasvas kaksiksidemeid, seda vedelam ta on. Lihtlipiidide ühinemisel moodustuvad liitlipiidid. Näiteks rakumembraani koostisse kuuluvad fosfolipiidid.
valdavalt moodustunud 2-3 monosahhariidi ühinemisel, näiteks sahharoos(peedi- ja roosuhrku peamine koostisosa, glükoos+fruktoos), maltoos e linnasesuhkur, laktoos(piimas). Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid e polümeerid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Näiteks tärklis(taimedel talletub fotosünteesi käigus), tselluloos, glükogeen(loomadel) Lipiidid on orgaanilised ained, peamised organismi energiaallikad, näiteks rasvad, õlid, vahad, steroidid. Energiavarud(pruunkarul aitab talve üle elada), aitab vältida liigset jahtumist(hüljes külmas vees), kaitseb kõhuõõne siseorganeid kahjulike välismõjude eest. Lihtlipiidid e rasvad koosnevad glütseroolist ja rasvhapete estritest(olenevalt rasvhappejäägist, erinevad rasvad üksteisest). Liitlipiidid moodustuvad lihtlipiidide ühinemisel, näiteks fosfolipiidid. Loomsed rasvad on eelkõige küllastunud rasvhapped e tahked rasvad, näiteks seapekk. Süsiniku aatomite vahel ükskikside
glükogeen). Glükoosi varud säilitatakse organismis tärklise kujul ning selle kasutamiseks lagundatakse see uuesti glükoosi molekulideks. Tselluloos on rohkesti taimede tugikoe rakkude kestades. Loomorganismides säilitatakse glükoosivarusid peamiselt maksas ja lihastes loomse tärklise e glükogeeni molekulidena. Sahhariidide ülesanded on energeetiline ja ehituslik. Lipiid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid js. Vees mittelahustuvad ühendid. Lipiidid on organismide energiaallikateks. Steroidid on madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees peaaegu ei lahustu (kolesterool, hormoonid). Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismides.
moodustunud kahe-kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel.(glükoos + fruktoos=sahharoos, glükoos + glükoos=maltoos). Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid(polümeerid) mille ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on monosahhariidid. Sahhariididel on organismis kaks põhilist ülesannet: energeetiline ja ehituslik. Lipiidid on organismide energiallikaks. (rasvad,õlid,steroidid,vahad). Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid. Steroidid on ülejäänud lipiididega võrreldes teistsuguse molekuli ehitusega. Nad on madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees peaaegu ei lahustu.(kolesterool ja hormoonid). Hormoonid on bioaktiivsed ained. Valgud (proteiinid) on aminohapetest moodustunud polümeerid. Kahe aminohappe omavahelisel reag. Moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nim
kestades. Polümeer palju komponente Monomeer ehituslik üksus SÜSIVESIKUTE ÜLESANDED: · Annavad energiat, mis tuleb glükoosist. · Ehituslik funktsioon · Glükogeen ja tärklis täidavad varuaine funktsiooni · Ligimeelitamise funktsioon, et ära tolmelda · Kaitsefunktsioon enne külma, taimed tõstavad süsivesiku hulka ja viivad allapoofle külmumistemperatuuri LIPIIDID Orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid ja teised vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Lipiidid jagunevad: lihtlipiidid e rasvad, liitlipiidid ja steroidid. Üks osa lipiidimolekulidest armastab vett hüdrofiilne, teine osa kardab vett hüdrofoobne. STEROIDID Madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees praktiliselt ei lahustu. Näiteks vitamiin D, kolesterool, osad suguhormoonid nt östrogeen ja testosteroon. LIPIIDIDE BIOLOOGILISED FUNKTSIOONID: · Energiaallikas · Kaitse · Ehituslik funktsioon
Bioaktiivsed ained elemendid Vesinik Süsinik H C ensüümid hormoonid vitamiinid valgud steroidid Reguleerivad elutalitusi Mõjutavad organismide ainevahetust
Kaalium on organismi peamine intratsellulaarne katioon. Rakus on teda 30-50 korda rohkem kui rakuvälises vedlikus. K+ kontsentratsioon ekstratsellulaarses ruumis, s.h. plasmas sõltub tema juurdevoolust (saadakse toiduga, vabaneb rakkude lagunemisel), eritumisest ning liikumisest ekstra- ja intratsellulaarse ruumi vahel. K+ eritumine toimub peamiselt uriiniga ning seda mõjutavad happe- alustasakaal, karboanhüdraasi aktiivsus tuubulusrakkudes ning kortisool, aldosteroon ja mõned muud steroidid. Liikumist ekstra- ja intratsellulaarse ruumi vahel mõjutavad rakusisene pH (atsidoosi korral rakust välja, alkaloosi puhul sisse), insuliin (stimuleerib liikumist insuliintundlikesse rakkudesse) ja katehhoolamiinid (stimuleerivad liikumist lihasrakkudesse). Kaalium on oluline pea kõikide keharakkude ainevahetuses, neuromuskulaarses erutusjuhtes ja südame- ning skeletilihaste kontraktsioonis. Kaaliumi eritumine organismist toimub peamiselt neerude kaudu. K + filtreerub glomeerulites ja
Tähtsamad on maltoos, mis koosneb kahest glükoosijäägist ning laktoos, mille molekul koosneb glükoolist ja galaktoosist. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille monomeerideks on monosahhariidid. Looduslikud sellised ained on tärklis, tselluloos ja glükogeen. Tärkis on taimedel varuaine. Kokkuvõttes on sahhariididel organismis kaks ülesannet : energeetiline ja ehituslik. Lipiidid -rasvad, õlid, vahad ja steroidid, ehk siis mittelahustuvad ühendid. Lipiidid on organismide energiaallikas (vabaneb 2 KORDA ROHKEM energiat). Lihtlipiidide ühinemisel tekkivad liitlipiidid. Näiteks fosfolipiid, mis kuulub rakumembraani koostisse.Rasvad on head energiaallikad talveuneks minevatel loomadel. Veelise eluviisiga loomadel aitab rasvkiht vältida ka liigset jahtumist. Vahad kaitsevad taimi auramise eest ning on koduks mesilastele. Steroidid on madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid
glükoos - energeetiline Oligo –sahharroos, laktoos, maltoos - energeetiline, toiteül Polü - tärklis ja glükogeen P rakumembraani ehitus, varuenergeetiline; tselluloos ja kitiin - ehitus nukleiinhapetes Lipiidid - hüdrofoobsed, koosnevad glütseroolost ja Rasvhappest - Rasvad õlid vahad steroidid. Kolesterool -rakumembraani koostises, vitamiinide süntees, ateroskleroos * Kaitse - temp, siseelundid, ärakuivamine, märgumine*Varuenergia - varurasvad, seemnetes viljades *Lahusti vitamiinidele *Energia *Ehitus - rakumembraani koostises, fosfolipiidid*Suguhormoonid Valgud - biopolümeerid, tähtsaim ehitusmaterjal, aminohapetest, 8 vajalikku mida rakud ei sünteesi, peptiidside
kestad. Koosneb samuti glükoosijääkidest. Kitiin lülijalgsete välisskeletis, seente rakukestades. Ehitusliku ülesandega. Glükogeen loomorganismides säilitatakse glükoosivarusid peamiselt maksas ja lihastes glükogeenina. Insuliin muudab liikse glükoosi veres (peale seedimist) glükogeeniks. Taimedel puudub glükogeen. Koosneb glükoosijääkidest. Lipiidid ehk rasvad Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. vees mittelahustuvad ühendid (hüdrofoobsed). Nad lahustuvad orgaanilistes lahustites (alkohol, eeter). Nad on organismidele energiallikaks. Lipiidede funktsioonid: 1. Energeetiline kõige energiarikkamad. 1 g rasva täielikult oksüdatsioonil vabaneb 38,9 kJ energait 2. Ehitslik biomembraanid koosnevad fosfolipiidide kaksikkihist 3. Varuaine loomade varurasv rasvikutes, taimedel õlid seemnetes, viljades 4
Tselluloos- glükoosijäägid, mis on omavahel ühendatud, taimede ehitusmaterjal Kitiin- Lämmastikku sisaldavas suhkrust. Seente ja lülijalgsete rakukestades Glükogeen- glükoosijääidest,energiarikas varuaine loomadel, inimestel talletub maksas ja lihastes Rasvad ehk lipiidid- · rasvhappe jääk+ alkohol/ glütserool, · ained mis ei lahustu vees. · Tahked rasvad, õlid, hormoonid, steroidid, vahad. · Energiarikkad ühendid · Veest kergemad ja ei lahustu selles ehk hüdrofoobsed ühendid · Metaboolse vee teke: lõhustumisel moodustub vesi ja süsihappegaas( kaamel) · Sapi eritumine · Kaitsefunktsioon- mehhaanilised põrutused, märgumise eest, mahajahtumise eest,pruunrasvkude, mürkide talletumise koht Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad- Vedelad rasvad(taimsed) , tahked rasvad(loomsed rasvad), vahad( taimsed ja loomsed)
monomeer), glükoos ja fruktoos on energia saamiseks ja disahhariididest sahharoos (koosneb glükoosist ja fruktoosist), maltoos (koosneb kahest glükoosi molekulist), laktoos (glükoosist ja galaktoosist) ning neid on vaja samuti energia saamiseks 4. Selgitage tärklise ja tselluloosi funktsioonide erinevusi - Tärklis on taimedes energeetilisel otstarbel aga tselluloos on ehituslikul otstarbel 5. Millised ained kuuluvad lipiidide hulka? - Lipiidide julka kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid. 6. Tooge näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest ning selgitage nende tähtsust. - Vedelad lipiidid on õlid, tahked on vahad, fosfolipiidid. Lipiidid on energia allikaks ja kaitsevad keha jahtumise eest, aitavad rasvlahustuvatel vitamiinidel toimida. 7. Mis on hormoonide funktsioon? - Hormoonide funktsioon on ainevahetuse, organismi talitluste ja protsesside reguleerimine. 8.Miks ei ole tervislik süüa liigselt suhkru- ja rasvarikast toitu?
loomse tärklisee.glükogeenina. Sahhariididel on organismis energeetilineja ehituslikülesanne. Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. Vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Lipiidid täidavad organismis põhiliselt energiaallika osa nende oksüdeerimisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse valkude või sahhariidide lagundamisel. Lipiidid võivad moodustada kuni 10% raku kuivainest. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid
Sarn. Monos. Kasutavad org. ka oligosahhariide eelkõige energia saamiseks. POLÜSAHHARIIDID ehk kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid) , mille ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on monosahhariidid. : tärklis(mugulas, sibulas, risoomis), tselluloos( taime vars), glükogeen(maksas ja lihastes). Organismides energeetiline ning ehituslik ülesanne! LIPIIDID: on organismide energia allikaks. On orgaaniliste ühenite klass, kuhu kuuluvad: rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. vees enamasti mittelahustuvad ühendid. (lah. enamasti aga nt. alkoholis ja eetris). LIITLIPIIDID: lihtlipiidide ühinemisel teiste keem. Ühenditega moodustuvad liitlip. Nt. kuuluvad rakumemembraani koostisesse FOSFOLIPIIDID. STEROIDID- madalm. Tsüklilised üh., mis vees peaaegu ei lahustu. Nt. kolesterool, mitmed hormoonid( nt. suguhormoonid: M- testosteoon; N- östrogeen), D- vitamin (kaltsiferool). HORMOONID- bioaktiivsed ained, mis põhiliselt mood. Loomorganismide
11.Nimeta 4 erinevat polüsahhariidi, kus neid leidub ning milles seisneb nende tähtus? – Kitiin (putukas) lülijalgsete välisskeleti ja seente rakukesta koostisosa, tärklis (kartul) taime varuaine, tselluloos taimede rakukestade peamine osa, glükogeen loomade ja seente varuaine. 12.Süsivesikute ülesanded organismis? – Annavad energiat ja ehitavad. 13.Mis on lipiidid? – Rasvataolised ühendid. Organismide energiaallikas. Rasvad, õlid, vahad, steroidid. 14.Kuidas jaotatakse lipiide? – Lihtlipiidid: glütserooli ja rasvhapete estrid. Rasvahapetes rohkem kaksiksidemeid kui õlis. Liitlipiidid – lihtlipiidide ühinemisel tekkivad. Steroidid – madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, vees peaagu ei lahustu. Vahad. 15.Mille poolest erinevad tahked rasvad vedelatest rasvadest, kus neid leidub? – Tahked on loomsed, vedelad taimsed, erinevad ehituselt. 16.Milles seisneb fosfolipiidide tähtsus? – Kuuluvad rakumembraani ehitusse
rakumembraanide koostisse, vastutavad ainete transpordi jt funktsioonide täitmise eest.; Energeetiline - põhiliselt omane rasvadele; peamine energeetiline varuaine loomsetes organismides; 1 g rasva ~ 38 kJ (~ 9 kcal).; Kaitse - valdavait rasvad; nahaaluses ja siseorganeid ümbritsevas rasvkoes kaitsevad mehaaniliste tegurite eest ja toimivad soojusisolatsioonina; mõned glükolipiidid - seotud organismi immuniteediga.; Metaboliidid, sünteesi lähteained peamiselt: steroidid, prostaglandiinid, polüküllastumata rasvhapped. LIPIIDIDE VÕIMALIKKE KLASSIFIKATSIOONE: I. Ainegruppide järgi: 1. Rasvhapped; 2. Rasvad (ehk neutraalrasvad); 3. Fosfatiidid (ehk fosfoglütseriidid); 4. Sfingolipiidid; 5. Vahad; 6. Steroidid; 7. Prostaglandiinid; 8. Isoprenoidid. II. Seebistumise tunnuse järgi: 1)seebistuvad ()rasvad, fosfolipiidid, vahad sfingolipiidid. 2) Mitteseebistuvad (steroidid, prostaglandiinid, isoprenoidid). RASVHAPPED: Pika C-ahelaga (sagedamini 12 26)
Trklis peamise polsahhariide.keskmiseks 1 miljon molekulmass. Taimed kasutavad trklist energia saamiseks. Lagundavad glkoosi molekulideks. Tselluoos puitunud varrega taimede massist, loomades aga maksas ja lihastes,trklise ehk glkogeeni molekulina. Kitiin- seente rakus ja lutikates. Lmmastikku sisaldav suhkur. Lipiidid on organismide energiaallikaks. 38,9kJ/g,rasva kasutatakse talvel elamiseks,energia saamiseks. Kaitseb,htlustab temp. Toodavad organismi vett. Steroidid madalmolekulaarsed tsklilised hendid ja vees ei lahustu, kolestoroolhormonid,vitamiin D. Hormoonid on bioaktiivsed ained,loomaorganismide sisekretsiooninrmetes? Korrestorool lupjub veresoontes. Ebaige toitumine.
( süsivesikud lipiidid | glükoos deskoksüriboos / riboos ) 7) Bioregulatoorne funktsioon süsivesikud kuuluvad hormoonide koostisesse II Lipiidid Lipiidid on hüdrofoobsed ained, mis ei lahustu vees. Lahustuvad orgaanilistes lahustites. Lipiidid on alkoholi ja rasvhapete ühendid. Lipiid = alkohol + rasvhappejääk. Lipiidid : a) lihtlipiid naturaalrasvad (+vahad taimsed/loomsed) rasvad / õlid b) lihtlipiidid glükolipiidid / fosfolipiidid | c) steroidid Naturaalrasvad on glütserool + rasvhappejääk. * Küllastunud rasvhapetes esinevad süsinikuaatomite vahel üksiksidemed. Sellised rasvad on tahked (loomsed rasvad) . * Küllustumata rasvhapetes esinevad süsinikuaatomite vahel kaksiksidemed. Sellised rasvad on vedelad (õlid). * Vahad on pikaahelalised alkoholide ja rasvhapete estrid. Vahad on tahked. Vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Taimsed vahad on okastel, vahalille lehtedel, viljal. On kaitsefunktsioonis. Loomsed vahad on
Omavahelisel seostumisel. Glükoos + fruktoos =sahharoos. 2C maltoos. Laktoos . VAJALIKU ENERGIA SAAMISEKS. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed ühendid- elementideks on monosahhariidide jäägid.Kuuluvad biopolümeeride hulka. Taimed säilitavad oma glükoosi varusid tärklisena. SAHHARIIDIDEL on organismis 2 ülesannet: energeetiline ja ehituslik. Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. Vees enamasti mittelahustavad ühendid. Lipiidid täidavad organismis põhiliselt energiaallika osa----Vabaneb energia . Nt pruunkaru. Steroidid on nt hormoonid, Vitamiinid D. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustavad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. Valgud ehk proteiinid on viopolümeerid , mille monumeerideks on amonihappejäägid. Aminohappejäägi koostisse kuulub : Aminorühm ja karboksüülrühm. (-NH2 ja COOH) VALGU MOLEKULIDE SKTRUKTUURID:
4. Lipiidid: 1) Lihtlipiidide ehitus ja ülesanded; Vastus: Varuaine, energiaallikas, eitusmaterjal, kaitse, lahusti, signaalmolekulid, lähteaine. Lihtlipiidid koosnevad glütseroolist ja rasvhapetest. Lihtlipiidid on rasvad, õlid ja vahad. Väga energiarikkad. 2) Fosfolipiidide ehitus ja ülesanded; Vastus: Varuaine, energiaallikas, eitusmaterjal, kaitse, lahusti, signaalmolekulid, lähteaine. Fosfolipiidid koosnevad fosforhappejäägist ja kahest pikast lipiidsest osast. 3) Steroidid (kolesterool, D-vitamiin, suguhormoonid); Vastus: Steroidid on tsüklilised ühendid. Kolesterool on lihtlipiidide hulka kuuluv molekul. Seda on vaja mõnede hormoonide sünteesimiseks (nt D-vitamiin), samuti annab membraanile tugevuse. 5. Valgud: 1) Aminohapete ehitus. Asendamatud aminohapped; Vastus: Valgud ehk proteiinid koosnevad aminohappejääkidest. Organismis on 8 aminohapet, mida loomorganism ei suuda ise sünteesida. Lisaks sellele on kolm osaliselt asendamatud.
DOPINGUKONTROLL A. Võistlustel teostatakse alaliidu poolt tellimusel, testitavad sportlased loositakse välja. B. Võistlusväline pisteline sportlaste kontroll ettevalmistusperioodil, kus kutse dopingukontrolli antakse sportlasele üle tavaliselt vahetult enne treeningut. Juhul , kui testi tellija poolt ei ole erisoove , uuritakse võistlusvälise dopingukontrolli puhul aineid , mis kuuluvad järgmistesse rühmadesse: anaboolsed androgeensed steroidid, diureetikumid, peptiidhormoonid Dopingukasutamine on rangelt keelatud. Sportlane loetakse dopingut kasutanuks kui: · Tema keha kudedest või vedelikest leitakse keelatud aineid; · Ta kasutab või on kasutanud keelatud aineid või võtteid Iga sportlane kannab isiklikku vastutust selle eest, et tema organismi kudedes ja vedelikes ei leiduks keelatuks kuulutatud aineid. Aine tekitatava füüsilise seisundi tunnused Suhteliselt lühikese aja jooksul toimunud muutused on järgmised:
- Süsinik 15-18% - Vesinik 8-10% - Lämmastik 1,5-3% - Fosfor 0,2-1% - Väävel 0,15-0,2% - Need on makroelemendid - Organismides on ka palju mikroelemente nt: kaltsium, naatrium, magneesium, raud, tsink, vesi, jood, fluor, kaalium. Ühendiline koostis: - Anorgaanilised ühendid: a) Vesi 80% b) Muud ühendid(soolad) 1,5% - Orgaanilised ühendid: a) Valgud e. proteiinid 14% b) Lipiidid (lipiidide hulka kuuluvad tahked rasvad, õlid, vaha, steroidid) 2% c) Sahhariidid e. suhkrud e. süsivesikud 1% d) Nukleiinhapped : DNA 0,4% ja RNA 0,7% e) Madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid 0,4% Anorgaanilised ühendid: - Positiivselt laetud ioonid: a) Kaalium- ja naartiumioonid osalevad närvisüsteemi impulsi moodustamises, neid leidub veres ja ka kõigi rakkude tsüktoplasmas. b) Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevuse, seetõttu on Ca ühendeid palju luukoe koostises.
3)Polüsahhariidid koosnevad paljudest MONOsahhariididest EI OLE suhkrud Nt: Kitiin(koorikloomade kooriku koostis), Tselluloos(taimede koostises) Tärklis energiavaru allikas taimedel Glükogeen energiavaru allikas loomadel Lipiidid(rasvad) Koosnevad kahest põhiainest: Alkohol hüdrofiilne(vees lahustuv) Rasvhapped hüdrofoobne(vees mittelahustuv) 1)Lihtlipiidid neutraalrasvad 2)Liitlipiidid lihtlipiidid +fosfaatrühm(nt: fosfolipiid rakumembraanide koostises) 3) Steroidid paljud hormoonid nt: suguhormoonid, D-vitamiin, kolesterool (vajalik ainete transpordiks läbi veresoonte seinte) Valgud (proteiinid) Valkude monomeerid(väikesemad koostisosad) on aminohapped. Aminohapped on amfoteersed ühendid(võivad käituda nii aluseliselt, kui happeliselt, sest koosnevad: 1)NH² aminorühm aluseline 2)COOH karboksüülrühm happeline Aminohapete vahel on peptiitside(Ka aine molekulide vahel on peptiitside, niiet kujutage ise ette.)
Üldine Kehas umbes 70% vett, vananedes väheneb Taimedes umbes 90% vett Vett saab toidust Tähtsus Vesi hoiab püsivat kehatemperatuuri Vesi transpordib aineid Kaitseb Lahusti Osaleb keemilistes reaktsioonides (Fotosüntees) Tagab siserõhu, hoiab naha trimmis Lipiidid Koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Vedelad, tahked ja vahad. 1. Lihtlipiidid 2. Liitlipiidid 3. Steroidid- vitamiinid, hormoonid, kolesteriid Lipiidide funktsioonid 1. Energia talletamine 2. Ehituslik funktsioon 3. Varuaine 4. Ainevahetuslik funkt. Raku teooria ehk tsütoloogia Esimene mikroskoop 1595.a Hollandis- Vennad Janssenid Esimene valgusmikroskoop 1665.a Inglismaal- Leiutaja Hook Antony van Leeuwnheok- Saksa teadlane, avastas bakterid ja ainuraksed 17. saj teisel poolel. Karl Ernst von Baer- Avastas imetajate munarakku.
Pruun rasvkude – talveunes olevate loomade energiaallikas Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad Vedelad rasvad – taimsed õlid, kalade ja (küllastumata) mereloomade rasv Tahked rasvad – loomsed rasvad, (küllastunud) talletatakse rakkudes Varuainena Liitlipiidid Üks rasvhappejääk on asendudnud fosfaatrühmaga Kuuluvad rakumembraani koostisse Fosfolipiidid- Hüdrofiilne pea,hüdrofoobne saba glükolipiidid Tsüklilised lipiidid ehk steroidid- on teiste lipiididega võrreldes teistsuguse molekuli ehitusega. Nad on tsüklilised ühendid, mis vees ei lahustu. Steroidide hulka kuuluvad mitmed hormoonid
annaabi.ee 
