NIMI klass 5 OLULISEMAT KEHALIST VÕIMET SPORDIS NING NENDE ARENDAMINE Referaat
SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 2 1 KEHALINE AKTIIVSUS JA SELLE MÕJU TERVISELE........................................... 3 1.1 Kehalise aktiivsuse vajalikkus................................................................................... 4 1.2 Kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid........................................................................5 1.3 Lapse jalgade areng....................................................................................................6 1.4 Lampjalgsuse tekke põhjused ja ennetamine ............................................................7 1.5 Õiged jalatsid............................................................................................................. 8 1
Liikumisharrastuste roll ühiskonnas Inimese keha on loodud füüsiliseks koormuseks ja liikumiseks ning seetõttu vajame me regulaarset kehalist tegevust, et keha suudaks korralikult töötada ja vähendada haigestumise ohtu. Tõestatud fakt on see, et mida istuvamat eluviisi inimene harrastab seda suurem tõenäosus on tal haigestuda. Läänemaailma peamiseks surma põhjuseks on just südameveresoonkonna haigused, mis on tulevad just sellest, et inimesed liiguvad igapäevases elus liiga vähe. Selleks, et inimesed muutuks liikuvamaks ja füüsiliselt aktiivsemaks on viimastel aastatel tehtud palju projekte ja kampaaniaid, mis kutsuvad
Tants parandab märgatavalt ka rühti ja arendab koordinatsiooni, paraneb rütmitunnetus. Kuna tantsu juures on oluline hea ja õige muusika, siis mõjutab see ka meeleolu, vabastab loovust ja tekitab paremat enesetunnet nii vaimselt kui füüsiliselt. Kuna me elame suhteliselt mürgises keskkonnas (palju stressi, õhus hõljuv vingugaas, alkohol jne.), siis peame hea tervise nimel üritama organismi turgutada ja puhastada. Tants parandab tervist ja kehalist vormi, kuna ta kiirendab ainevahetust, mis vähese liikumise tõttu kipub loiuks jääma. Tantsimine kiirendab rasvarakkudesse kogunenud toksiinide liikveleminekut ja suurendab mürkide väljutamist kehast naha kaudu, see aitab vältida näiteks veenilaiendite teket või paistetust. Tantsimine nõuab füüsilist pingutust ehk lihaste tööd ja see omakorda tähendab seda, et lihased saavad tantsides jälle toonusesse. Tantsimine treenib praktiliselt kõiki suuremaid
protsesse(soove, naudinguid, tahtmisi jne) Rene' Descartes'i seisukoht, et keha ja vaim hinge teadvus ja hing ning teatud mentaalsed protsessid omakorda mõjutavad teineteist vastastikku: teatud kehalised taoline asi on ebaselge põhjustavad kehalist aktiivsust. protsessid tekitavad mentaalseid protsesse( soove, - Pole mõiste ei Okasionalis- õpetus, mida pooldas prantsuse naudinguid, tahtmisi jne), ning teatud mentaalsed loodussea
LASTE JA NOORUKITE KEHALINE AKTIIVSUS 1. Mõisted Kehaline aktiivsus on igasugune skeletilihaste abil sooritatud liigutus, mis kutsub esile energia kulu üle rahuolekutaseme. Kehalist aktiivsust iseloomustavad: ühekordse tegevuse intensiivsus ja sealjuures kulutatud energia hulk, sagedus (päevas, nädalas), kestus (korraga, päevas, nädalas; minutites või tundides), sooritatud tegevuse tüüp (kas töös on suured lihasgrupid või vaid mõne jäseme lihased), eesmärk (sportlik treening, igapäevane kehalist pingutust nõudev töö jne)
+ +J 70 kilo kaaluv inimene vajab d as energist sdltuvalt kehalisest a koormusest: Kehalist tririd mittetegev Kerget kehalist todd regev 7r2.h3.6CI.p.... kcal+ Rasket kehalist torid tegev qq.9.P..;k(Q.o-kcal -l Viiga rasket kehalist tood tegev iile ...tn98...... kcal J + NB! Kasvavad lapsed p,eavad sawapisut rohkem energiat, kui kulutavad, sest ...........ru|M./,.L{l .... kulub materjali ja energiat.
Tallinn 2009 SISUKORD # SISSEJUHATUS............................................................................................................................2 1. LASTE KEHALINE AKTIIVSUS JA TERVIS.....................................................................2 1.1. Laste kehaline aktiivsus...................................................................................................2 1.2. Laste kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid.........................................................................2 1.3. Tervislik toitumine...............................................................................................................2 2. KEHALINE AKTIIVSUS KOOLIS........................................................................................2 2.1 Kehalise kasvatuse programm..........................................................................................2
iseloomustas range hierarhilisus monarhist pärisorjani, iga võimutasand nõudis alumiste tasandite esindajatelt äärmuslikku allumist.Laste peksmine kuulus põhilisse kasvatusvahendite arsenali.Isegi paljud haritud inimesed kiitsid laste peksmise heaks.Näiteks helilooja Beethoven kasutas õpilasi õpetades peksu.Ka Nõukogude ühiskonnas esines laste kehalist karistamist,arvatavasti kodus tunduvalt rohkem kui koolis.Kuid veel 1960-ndatel, usutavasti hiljemgi, tuli laste kehalist karistamist ette ka koolis.Lapseea iseärasuste ignoreerimist ja laste räiget ekspluateerimist hakati kritiseerima ning nende õigustele tähelepanu juhtima alles 19.sajandi teisel poolel.Laste õigusi tõstsid esile ja nende kaitset nõudsid kirjanikud, pediaatrid, psühholoogid, sotsioloogid, pedagoogid, filosoofid jpt.Alles 19.sajandi lõpus hakati laste füüsilist väärkohtlemist taunima.Laste õigusi kaitsvate seaduste ja konventsioonideni jõuti 20.sajandi teisel poolel.20
muutused kasutamata jäänud lihaskoes. Kuna lihaskond hõlmab keskelt võetuna 40% keha massist, siis avalduvad muutused lihaskoes ainevahetuse üldises tasemes ja kulgemises. Peamised terviseprobleemid, mis tulenevad kehalisest inaktiivsusest on: · ülekaalulisus · südamehaigused · kõrge vererõhk · valud liigestes · stress · depressioon ja ärevus. Liikumine ja tervis Tänapäeval me just nagu ei vajagi ellujäämiseks kehalist aktiivsust. Tänane inimene sõidab punktist A punkti B autoga, olgugi et vahemaa võib olla vaid mõnisada meetrit. Poode külastades valime trepist liikumise asemel mugavama vahendi eskalaatori. Poes riiulite vahel liikudes valime mõnusaks äraolemiseks ning tööstressi maandamiseks toite, mis sageli on rasva ja suhkrurohked. Lisaks ehk pudel kerget veinigi. Pärast "vaimselt ja füüsiliselt väsitavat " poeskäiku võime kodus rahumeelselt
Miks on kehaline aktiivsus lastele ja noorukitele vajalik? Kehaline aktiivsus on lastele ja noorukitele vajalik kuna see soodustab arengut ja kasvu,tugevndab tervisliku seisundit ja arendab kehalist võimekust. Jõuharjutustega seotud kehaline aktiivsus on esmatähtis normaalse luustiku arengule ja lihaste kasvule.Mõõduka intensiivsusega kehaline aktiivsus soodustab pikkusse kasvamist,liigse intentsiivsusega võib pidurdada pikkuskasvu. Koos pikkusse kasvamise soodustamisega arendab kehaline aktiivsus ka kehalist võimekust, seetõttu on kehaliselt aktiivsed noorukid oma liigutustes osavad ja ei muutu kohmakateks nagu liiga kiiresti pikaks sirgunud väheaktiivsed noorukid
Ei mõeldud aga sellele, et see tõesti nõrgendas tugevalt perekondlikke sidemeid ning see tekitas samuti halba meelt noortes, mis aga ei tule kasvatamisele kasuks jälle. Orjad moodutasid ligi 23 kogu rahvastikust. Neid ei tohtinud keegi vabaks lasta, müüa ega surmata. Peale nende oli veel teisi, kes olid isiklikult vabad, harisid oma maad ja maksid spartalastele maksu. Spartalased ise elasid Sparta linnas. Nad ei teinud mingisugust kehalist tööd, see oli nende arvates häbistav. See, et orjasid oli palju on minuarust negatiivne ning arvatavasti oli see tingitud sellest, et kehalist tööd peeti häbistavaks. Mõneti võib väita ka, et spartalased olid kavalad ja ka laisad-kehalist tööd ei tehtud, raha saadi orjadelt. Seetõttu saadi ka pühenduda vaid sõjaväelisele väljaõppele, mis oli Sparta riigi krooniks, sest Sparta sõjavägi oli ka väga distsiplineeritud ning paistis silma oma suurepärase hoiaku ja relvastusega.
Mõõdukas kehaline koormus Kätlin Ilves 11.a Nõo Põhikool 2013.a Kehaline aktiivsus aitab puhata vaimsest pingest ja aitabolla terve ja vastupidav ning annab hea enesatunde. Üha rohkem inimesi tegeleb tänapäeval tervisespordiga .See tähendab mingi spordiala harrastamist tervise tugevdamiseks ning enese vormis hoidmiseks.Tervisespordiga võikstegeleda igaüks.Ent kehalist koormust annavad ka näiteks sõpradega õues liikumine,trepist kõndimine ja koolitee läbimine jalgsi. Kehalise aktiivsuse põhimõtted -arenda erinevaid kehalisi võimeid ja elukondi. -Olla kehaliselt aktiivne järepidevalt,milleks läheb vaja tahtejõudu. Inimestel, kes teevad nädalas 2,5-7,5 tundi sporti. Kehale annab koormust sportlik tegevus, aga lisaks teeb seda ka näiteks lume rookimine ja puude ladumine. Need on kehalised ehk füüsilised tööd. Et paljud pered
huvi spordiga tegelemiseks, ennekõike tegema kehalise kasvatuse tundides niisuguseid harjutusi ja spordialasid, mida ta saab kasutada oma vaba aja liikumisharrastustes. Üks väga oluline ala on orienteerumine, sest see eeldab erinevates ainetes omandatud teadmisi ja oskusi (nt. loodusõpetus, geograafia jne.) ja annab olulisi oskusi edaspidises elus toimetulekuks. On suurepärane, kui koolis leitakse võimalus orienteerumisega tegelemiseks. Väga teaduslik, sporti, kehalist treeningut ja selle läbi enese arengut ülistav jutuke sai siia kirja pandud. Mitte küll ise välja mõeldud aga selle kirjutamiseks päris mitu tunnikest ja pereliikmeid kaasates vaeva sai ju nähtud. Ja mismoodi vaeva nähtud? Ikka tänapäevasel kombel netiavarustes surfates, teemakohaseid jutukesi ja arvamusi otsides ise samal ajal arvuti taga küüru kasvatades ja lihaseid suretades. Samas hakkasin juurdlema, et
(50-75%) 2. toidu seedimiseks ning kehatemperatuuri säilitamiseks (7-10%) 3. kehaliseks aktiivsuseks (umbes 15% või rohkem) Kehalist aktiivsust iseloomustab: - ühekordse tegevuse intensiivsus ja sealjuures kulutatud energia hulk - sagedus (päevas, nädalas) - kestus (korraga, päevas, nädalas; minutites, tundides) - sooritatud tegevuse tüüp - eesmärk (sportlik treening, igapäevane kehalist pingutust nõudev töö jms) - pikem ajaperiood, mille vältel eelnevalt kirjeldatud ühekordseid tegevusi harrastatakse Kehalise aktiivsuse olulisus täiskasvanu tervisele. Kehaliselt aktiivsemad ja võimekamad inimesed haigestuvad kroonilistesse haigustesse vähem kui kehaliselt vähem aktiivsed. Need haigused on ateroskleootilised südame- ja veresoonkonnahaigused, kõrgvererõhutõbi, jämesoolevähk jms. Regulaarne KA:
Integreeritud liikumisõpetus Rahvusvaheline kehalise kasvatuse standard Vanus: 5 - 19 Eesmärk : kehaliselt haritud inimene, kes ... · on õppinud oskusi, mis on vajalikud kehaliseks tegevuseks; · teab kehalisest tegevusest saadavat kasu; · on regulaarselt kehaliselt aktiivne; · on kehaliselt vormis; · väärtustab kehalist aktiivsust ja selle osa terviklikus eluviisis. Liikumisõpetus (kehaline kasvatus) on osa õppe- ja kasvatustegevusest, mille eesmärgiks on tõsta: · kehalist kompetentsust · kehalist vormisolekut · vastutustunnet · naudingut kehalisest aktiivsusest Seda saab saavutada, kui liikumisõpetus on hästi planeeritud ja täidetud nii, et see sisaldab järgmiseid tegureid : · oskuste areng · regulaarne kehaline aktiivsus · kehalise vormi paranemine
Toivo Jürimäe ,,Põhitõdesid tervise fitnessist" Kehaline aktiivsus mõjutab fitnessi, mis omakorda võib muuta inimest kehaliselt veelgi aktiivsemaks. Fitness mitte ainult ei mõjuta tervislikku seisundit, vaid tervislik seisund mõjutab nii igapäevast kehalist aktiivsust kui ka selle kaudu fitnessi taset. Fitnessi taset ei määra mitte ainult kehaline aktiivsus, vaid ka elustiil, keskkonnatingimused, geneetilised iseärasused jne. Kehaline aktiivsus. Selle all mõistetakse igasuguseid liigutusi, mida teostatakse skeletilihaste abil ja mille tulemusena energiakulu oluliselt suureneb. Selle alla mahub aktiivne puhkus, sportimine, kutsetöö, kodused tööd, s.o tegevused, mis tervikuna suurendavad igapäevast energiakulu. Sageli on
Kehalised harjutused aitavad inimestel vabaneda stressist. Inimene on looduse poolt ehitatud nii, et ohu ilmnemisel vabaneb adrenaliin vereringesse, mis võimaldab teravdada ja kiirendada kehalisi reaktsioone. Varasematel aegadel kui inimene seisis päev päeva kõrval võideldes oma eksistentsi eest, olid need reaktsioonid vajalikud, et jääda ellu. Kaasaegses maailmas me oleme pidevalt stressirohketes situatsioonides ning kuigi meie elu ei ole otseses ohus ja me ei vaja enda päästmiseks kehalist võitlust, käitub meie keha siiski endiselt. Ilmselt on seda tundnud igaüks, kuidas tema keha reageerib ootamatule ärritajale, sama tekib ka pingelises seisundis näiteks eksamil (tõuseb südame löögisagedus, sageneb hingamine, käed higistavad, suu muutub kuivaks jne.). Keha on valmis tegevuseks, ta on stressisituatsioonis, kuid harva järgneb sellele kehaline tegevus. Stress inimese kehas jääb enamal juhtudel lahendamata, mis põhjustabki tervisehäireid.
Tervisekasvatuse alused esimene vahe-eksam 1. Milline väide ei ole tõene? Uuringud on näidanud, et kehaliselt akiivsetel õpilastel on võrreldes mittektiivsetega on: A-õige – parem tähelepanu 2. Kerge soojatunne ja hingamise sagenemine iseloomustab B – mõõduka intensiivsusega kehalist aktiivsust 3. Osteoporoosi ennetamine.. B-jalgrattasõit 4. Tervisele vajalik kegalise aktiivsuse soovitus WHO poolt : kõik 15-17 a .. B-60 min mõõdukat kuni suure... 5. Milline väide ei ole tõene? C-metadoon 6. Tervisele vajalik kehalise aktiivsuse soovitus WHO poolt: kõik 18-64 aasta .. A – 150 min nädalas 7. Populatsiooniuuringud on näidanud, et kehaliselt mitteaktiivsete inimeste
.................................................................................... 8 Kokkuvõte................................................................................................................. 11 Kasutatud allikad...................................................................................................... 11 1 Sissejuhatus Laste füüsilise heaolu peamisteks teguriteks peetakse küllaldast ja sobivat kehalist aktiivsust ühes tasakaalu viidud tervisliku toiduga. Oluline roll on selles täiskasvanu eeskujul, nii õpetaja kui ka ka lapsevanema näol, oluline on ka nende omavaheline koostöö. Hea koostöö eeldab vastastikust usaldust ja partnerlust ühise eesmärgi nimel, milleks on hoolitseda laste tervise ja turvalisuse eest. Et neid eesmärke täita, on vaja tahtet ja teadlikkust. Käesoleva referaadi eesmärkideks on selgitada, mis on füüsiline heaolu ning miks see vajalik on;
aktiivsus, kuna osadel lastevanematel on tihti mugavam, kui lapsed on toas, silma all ning vaikselt vaatavad midagi telekast või arvutist (kuid kindlasti siinkohal ei saa üldistada). Ohuks võib ka nimetada Kenn Konstabeli uuringut, mis ütleb, et vaid veerand Eesti poistest ning vaid 15% tüdrukutest on aktiivsed määral, mis on Maailma Terviseorganisatsiooni poolt soovitatud: nad saavad keskmiselt vähemalt 60 minutit mõõdukat või tugevamat kehalist koormust päevas. (Matsi, 2015). Positiivne on aga see, et mida aeg edasi, seda rohkem on näha, kuidas algklassilastele on kehalise kasvatuse tunnis ette valmistatud palju mängulisi tegevusi. Mängumeetod on kindla eesmärgiga mänguline tegevus, mis võimaldab arendada kehalisi võimeid, lahendada ja/või kinnistada tehnilistaktikalisi kombinatsioone. Mängumeetod põhineb spordiala-spetsiifilistel liikumismängudel, müngulistel situatsioonidel (Piisang).
KASUTATUD ALLIKAD.................................................................................... 23 SISSEJUHATUS Käesolev uurimistöö kannab pealkirja ,,Street Workout'i(tänavatreeningu) tõhusus Renaldo Loosi näitel''. Uurimistöö teemat valides teadis autor, et soovib testida Street Workout'i treeningkava tõhusust. 2 Käesolevas töös uurib autor Street Workout'i tõhusust ning püstitas järgmise hüpoteesi: suudan oma kehalist võimekust Street Workout'i abil parandada. Vastavalt hüpoteesile seati eesmärgiks oma kehalist võimekust kuue nädala jooksul parandada. Uurimistöö referatiivses osas annab autor ülevaate treeningkavast ning Street Workout'i ajaloost ja kujunemisest. Uurimuslikus osas on ülevaade treeningu alg- ja lõpptulemustest. MIS ON TÄNAVATREENING Tänavatreening on füüsiline tegevus, mida tehakse peamiselt õues parkides või avalikes kohtades
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Liisa Rudnitski K-10A Loodusliikumine, töövõimlemine, tervis ja liikumine Juhendaja: Reet Parind Pärnu 2011 Liikumine ja tervis Tänapäeval me just nagu ei vajagi ellujäämiseks kehalist aktiivsust. Tänane inimene sõidab punktist A punkti B autoga, olgugi et vahemaa võib olla vaid mõnisada meetrit. Poode külastades valime trepist liikumise asemel mugavama vahendi - eskalaatori. Poes riiulite vahel liikudes valime mõnusaks äraolemiseks ning tööstressi maandamiseks toite, mis sageli on rasva ja suhkrurohked. Lisaks ehk pudel kerget veinigi. Pärast "vaimselt ja füüsiliselt väsitavat " poeskäiku võime kodus rahumeelselt
Liikumisharrastuse roll ühiskonnas Essee Liikumisharrastus on üsna kiiresti hakanud populaarsust koguma. Sellega tegeledes ei oma tähtsust inimese vanus, sugu ega miski muu. Mõistena tähendab liikumisharrastus strateegilises arengukavas kehalist koormust andvat ja seeläbi kehalist vormisolekut taotlevat või meelelahutuslikku liikumist ning sportlike kehaliste harjutuste sooritamist. Kuigi tervisespordiga võiksid tegeleda kõik inimesed, on see tähtsaimaks vanuritele ning lastele. Terveks ning kiireks arenguks on lastele vaja liikumist. Kõigile ei meeldi võistlemine ning seega on tervisesport sobivam viis inimeste liikuma saamiseks. Liikumisharrastusega peaks algust tegema juba üsna noores eas. Väikestel lastel on tavaliselt
Kehaline passiivsus on neljas suremuse riskifaktor maailmas. Paljud terviseprobleemid on tingitud vähesest kehalisest aktiivsusest ja oluliselt langenud kehalisest võimekusest. Põhilised probleemid on: · Ülekaalulisus · Südame- ja veresoonkonna haigused · Kõrge vererõhk · Valud liigestes ja alaseljas · Stress · Depressioon ja ärevus · II tüübi diabeet · Luude hõrenemine · Mõned vähiliigid Kahjuks ei tunnistata kehalist passiivsust piisavalt suureks probleemiks. Seda rõhutav poliitika on puudulik ja selle parandamine ei ole kaasatud ÜRO Milleeniumi Aregu Eesmärkide hulka (tähtaeg 2015). Kehalist aktiivsust tuleks propageerida rohkem nii rahvusvaheliselt ja riiklikult kui ka maakondades ja valdades eraldi. Erinevate alade spordiprogramme võiks teha ka ühte gruppi kuuluvatele inimestele (näiteks: vaestele, pensionäridele, noortele, puuetega inimestele ja
4)Gunde Svan (Rootsi ) = suusatamine= 1984 5)Emil Satopek (SLO)=k/j pikamaajooks= 1952 6)James Connolly (USA)=kolmikhüpe=1896 7)Nikolai Panin-Kolomenkin (RUS) =iluuisutamine=1908 8)Kristjan Palusalu (eesti)=maadlus=1936 9)James(Jim) Thorpe (USA)=viie ja kümnevõistlus=1912 10)Charlotte Cooper (UK)=tennis=1900 11)Paavo Nurmi (soome) = k/j pikamaajooks= 1924 Jne 13.18-19 sajandil hakkas spordi harrastus Inglismaal rahva seas laialdasemalt levima sest: Taheti tõhustada noorsoo kehalist ettevalmistust Inimestel tekkis rohkem vaba aega,mida oli vaja otstarbekalt sisustada Taheti mandri euroopa riikidele muljet avaldada 14.Moodsa spordi tekkekohaks Inglismaal olid: Sõjaväeosad Ülikoolid ja kolledzid rahvakoolid 15.Inglise jalgpalli liiga alustas oma tegevust: 1836 1856 1863 16.Esimene rahvusvaheline spordiorganisatsioon oli: Rahvusvaheline sõudmisfödertatsioon FISA
kutsudes neis esile tervisele ja töövõimele kasulikke lühiajalisi või püsivaid struktuurilisi ja funktsionaalseid muutusi. Liikumine on seega osaliselt põhiabinõu ja osaliselt lisaabinõu soovitud tulemuste saavutamiseks. Liikumise mõju tugevus on varieeruv. Selle põhjuseks võib olla näiteks vanus, sugu ja varasem kehaline aktiivsus. Esmajärjekorras mõjutab liikumine selliseid tegureid, nagu lihaste omadusi ja üldist kehalist töövõimet. Näitena vanuse tähtsuse kohta võib nimetada liikumise suurt mõju luude tugevusele enne murdeiga ja selle nõrka toimet täiseas, eriti naistel östrogeenivaeguse korral. Paljude haiguste korral on liikumine vaid üks haigestumise riski vähendavaist tegureist, kuid enamiku üldiste degeneratiivsete haiguste, nagu osteoporoosi, diabeedi jt ohtu vähendavate tegurite hulgas on liikumine vähemalt keskmise tugevusega riski vähendav faktor. Näiteks lihasmassi, -jõu, -energia,
tundes. ravi muutmiseks perearsti vv-le. 4.Annan koheselt RR langetavat nifedipini tilku. Stressist tingitud Tagada patsiendi parem Soovitatud lisada Uinub paremini,on uinumishäire mis uinumine. regulaarne kehaline suurendanud kehalist väljendub aktiivsus. aktiivsust. uinumisraskusena. Unehügieen.
Kehalised harjutused aitavad inimestel vabaneda stressist. Inimene on looduse poolt ehitatud nii, et ohu ilmnemisel vabaneb adrenaliin vereringesse, mis võimaldab teravdada ja kiirendada kehalisi reaktsioone. Varasematel aegadel kui inimene seisis päev päeva kõrval võideldes oma eksistentsi eest, olid need reaktsioonid vajalikud, et jääda ellu. Kaasaegses maailmas me oleme pidevalt stressirohketes situatsioonides ning kuigi meie elu ei ole otseses ohus ja me ei vaja enda päästmiseks kehalist võitlust, käitub meie keha siiski endiselt. Ilmselt on seda tundnud igaüks, kuidas tema keha reageerib ootamatule ärritajale, sama tekib ka pingelises seisundis näiteks eksamil (tõuseb südame löögisagedus, sageneb hingamine, käed higistavad, suu muutub kuivaks jne.). Keha on valmis tegevuseks, ta on stressisituatsioonis, kuid harva järgneb sellele kehaline tegevus. Stress inimese kehas jääb enamal juhtudel lahendamata, mis põhjustabki tervisehäireid. Kehaline aktiivsus
(60-75).Hingamishäired, igemete veritsus, haavade aeglane paranemine, verejooksud ninast. Ületarbimisel ebameeldiv tunne urineerimisel, seedesüsteemi häired - iiveldus. Kehaline koormus: · Käige rohkem jalgsi. Astuge paar peatust varem bussist maha. Kasutage lifti asemel treppi. · Kui sõidate tööle autoga, leidke võimalus külastada spordisaali vähemalt 3 korda nädalas. · Tubade koristamine ja aiatööd suurendavad kehalist koormust. · Kodus iga päev pool tundi võimlemist nõuab küll tahtejõudu, kuid teie tervis ja enesetunne paranevad. · Kehaline koormus tugevdab ka südamelihaseid. · Kehaline koormus kiirendab vereringet, paraneb kudede varustamine hapnikuga Stressist hoidumine: Säilita positiivne hoiak: · Ära muretse asjade pärast, mida sa ei saa muuta. · Sea endale reaalseid eesmärke. · Püüa mõista sind ümbritsevaid inimesi, ole salliv.
Ka varem teevad loomulikult väikesed lapsed sporti, kui nad alustavad kõndimist, jooksmist, mängimist. Aga kooli minnes muutub kehaline neile kohustuslikuks. Kuid kas kehaline kasvatus on vajalik? Mina ise arvan, et kehaline on kõigile, nii noortele kui vanadele, väga vajalik. Kehalise tundides tegeletakse väga mitmesuguste asjadega: joostakse, hüpatakse, võimeldakse, mängitakse, visatakse palli. Kõik see äratab lastes huvi spordi vastu. Samuti parandab see kõik nende kehalist võimet. Jooksmisega paraneb vastupidavus, mängimisel reaktsioon. Minu arvates on kõige tähtsam osa kehalise tundides võimlemine. Enne igat teist tegevust peab keha soojaks tegema. Muidu pärast on lihased valusad. Võib isegi tegevuste käigus käe, jala ära nikastada, kui enne ei ole tehtud korralikult võimle-misharjutusi. Kasulik oleks teha ka igal hommikul paariminutiline võimlemistunnike, et keha oleks päevaks valmis. Võib ka õhtuti, enne magamaminemist natuke harjutusi teha.
ka luustikku. Sellepärast kehaliselt treenitud inimese kehaehitus ja kehahoiak ongi meeldivad. Ta liigutused on kiired, sujuvad, osavad ja täpsed. Ta on vastupidav ja karastatud. Peale lihaste ja luude arendab kehakultuur ka kõiki teisi elundeid. Lihaste kokkutõmbumine soodustab vere voolamist veresoontesse. Paraneb kogu verevarustus, kõik rakud saavad rohkem toitu ja hapnikku. Kehalisel tegevusel tugevneb ka südamelihas. Paraneb kopsude tegevus. Kogu keha saab rohkem hapnikku. Pärast kehalist pingutust on "kondid pehmed" ja lihased väsinud, kuid tuju hea. Pärast sportimist on pea palju selgem ja õppimine hõlpsam, sest vaimse tööga tegelev osa ajust sai puhata. Iga inimene ei pea käima spordikoolis, kuid tervisespordiga on võimalik tegeleda kõigil olenemata elukohast ja vanusest. Karastamine värskes õhus ja sportimine looduses aitab samaaegselt loodust märgata, tundma õppida ja väärtustada.
Lühidalt jutustav kirjand inimese õpetusest Meie esimene suur peatükk oli "Tervis" ja nendes alapeatükkides õppisime lühidalt kehalist ehk füüsilist tervist, vaimset tervist ja sotsialset tervist. Füüsiline tervis on valdkond,mida tavaliselt peetakse tervise põhiliseks näitajaks. Kui Sul on on hea olla ehk Sul ei valuta kuskilt, Sul ei ole luid katki, temperatuur 36-37 kraadi vahel, siis peetakse meid terveks. Sinu kehalist tervist saad tugevdavad näiteks sportimine ja tervislik toitumine. Sul võib olla ka mõni füüsiline puue. Näiteks Sa oled küürakas. Siis ei saa küll hästi sportida aga tervislikult saab toituda ikka :). Vaimne tervis on seotud mõtlemisega ja sealt edasi ka kogu organismiga. Näiteks sõltub inimese enesetunne meeleoluga. Kurva meelega on Sul halvem olla- Sa ei tunne end hästi :(, aga rõõmsa meelega tunned end hästi :)
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Kaisa Kotter TERVIS JA LIIKUMINE Referaat Juhendaja: Reet Parind Pärnu 2011 Sissejuhatus Tänapäeval me just nagu ei vajagi ellujäämiseks kehalist aktiivsust. Tänane inimene sõidab punktist A punkti B autoga, olgugi et vahemaa võib olla vaid mõnisada meetrit. Poode külastades valime trepist liikumise asemel mugavama vahendi eskalaatori. Poes riiulite vahel liikudes valime mõnusaks äraolemiseks ning tööstressi maandamiseks toite, mis sageli on rasva ja suhkrurohked. Lisaks ehk pudel kerget veinigi. Pärast "vaimselt ja füüsiliselt väsitavat " poeskäiku võime kodus rahumeelselt diivanile pikali visata ja nautida
keskne organ. Sültjas mass, kaalub u. 1,31,4kg, peaaju pikkus on ligikaudu 16 18 cm, läbimõõt kuni 14 cm. Koosneb miljarditest närvirakkudest, mis moodustavad ajus erineva ülesandega piirkondi ja keskusi. Peaaju koosneb mitmest osast: suur, väike, kesk, vahe, piklikaju. Peaaju suurim keskus on suuraju, mis jaotub paremaks ja vasakuks ajupoolkeraks. Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. Ajukoor juhib nii inimese vaimset kui kehalist tegevust. Peaajus asub mälu, mis säilitab kogetud infot, võimaldab seda meenutada ja kasutada. Väikeaju asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu. Keskaju vahendab informatsiooni peaaju ja seljaaju vahel ning vastutab lihaste pingeseisundi eest. Vaheajus asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju ühendab seljaaju peaajuga ning selles asuvad
· Kasutades organismi olemasolevaid energiavarusid, kurnab energiajook organismi ja tekitab hiljem veelgi suuremat väsimust. · Kõige suuremaks ohuks energiajoogi puhul peetakse kõrget kofeiinisisaldust. Kofeiin võib tekitada ärevust, murelikkust, aga ka väga tõsiseid südamehäireid. Spordijoogid: · Spordijoogi kasutamine tagab organismi vedelikukaotuse vajaliku taastamise. · Spordijooki tuleks juua nii enne koormust, selle ajal kui peale kehalist pingutust. · Spordijooki võiks kasutada ainult üle 45min kestvate kehaliste koormuste puhul, et taastada organismi vedelikubilanss, energiavarud ja mineraalaainete sisaldus. Võrdlus: · Tihti aetakse omavahel segi energiajook ja spordijook. · Spordijook sisaldab kahte iseloomulikku komponenti süsivesikuid energiaallikana ja elektrolüüte higiga kaotatud mineraalainete korvamiseks.
ühendavad keha kõiki organeid kesknärvisüsteemiga. Jaotub somaatiliseks närvisüsteemiks ja autonoomseks närvisüsteemiks hallaine paikneb seljaaju keskosas, koosneb närvirakkudest ja nende jätketest, seljaajus on selle ümber valgeaine, kuid peaajus on valgeaine selle keskel valgeaine - valgeaine moodustavad närvirakkude pikad jätked, seljaajus asub ümber hallaine ja peaajus on ta hallaine keskel ajukoor - juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust, säilitab ja töötleb ümber informatsiooni. Suuraju koores asuvad erinevaid ülesandeid täitvad ajukeskused. Mälu kogetud info salvestamine, meenutamine, kasutamine Närviimpulss - närvirakkudes toimuva lühiajalise ja väga nõrga elektrilise muutuse edasikandumine mööda närvikiude ning ühest närvirakust teise. Kahe närviraku vahel on pisut ruumi, kui ülekandeainet on kogunenud vabasse ruumi piisavalt, erutab see järgmist närvirakku ja
Kordamisküsimused – Rahva- ja tervisesport - alandab depressiivsust, ärevust, parem meeleolu 1.Erinevad võimalused energiakulu määramiseks. - parandab elukvaliteeti Mis on põhiainevahetus? Kehalist aktiivsust määratlevad: Põhiainevahetus- organite tööks vajalik energia hulk. 1. individuaalsed mittemuudetavad tegurid – sugu, vanus, Energiakulu saab määrata nt pulsikellaga. geneetiline eripära, liikumisaparaadi arengukiirus, isikuomadused, krooniliste haiguste/puuete olemasolu 2
pilt ning mõõdetav vererõhk. Lisauuringutena on kasutusel ka eletrodiagramm. Vereanalüüsid. Silmapõhjade uuring. Kopsude ning südame röntgenülesvõte. Kuidas seda ravida? Esmane ravivahend on elustiili muutus mis tähendab:Soolapiiramist toidus Kehakaalu normaliseerimist Stressi vähendamist Mõõdukat kehalist aktiivsust Tervislikku toitumist Suitsetamisest ja alkoholist loobumine Kasutusel on ka ravimid, kuid lõpliku valiku teeb raviarst. Sageli peab ravi alustades ravimeid vahetama, et leida patsiendile sobiv. Kasutatud kirjandus: www.google.ee www
õpetaja räägib ja õpetab ning selle põhjal teed sa konspekti. Kodutöö saadab õpetaja sulle meilile. Kõik õppimine toimub arvutis. Õpikuid, vihikuid ega töövihikuid ei ole. Ning õpetaja näeb kõiki 30 õpilast oma arvutist, mida kõik teevad läbi veebikaamera. Tunnid on samad nagu praegugi kuid osad on ka uued, näiteks lendama õppimine erinevate lendamisvahenditega ning iga tund kestab 45 minutit. Kehalist kasvatust tehakse vabal ajal ning siis räägitakse õpetajale mida sa tegid 45 minuti jooksul ja kui sa midagi ei teinud ja valetasid õpetajale igasugust jama, siis on näha et sa muutud aina paksemaks. Need, kes on õpiraskustega, saadetakse haiglasse ajuoperatsioonile, mis annab tarkust juurde. Kui see operatsioon ebaõnnestub, siis saadetakse need õpilased ebapopulaarsetele töödele: näiteks hauakaevajaks, sõnniku koristajaks või midagi sellist. Aga need kellel on hinded väga
praegu tsitaatides tulevikus. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Ülekaal suurendab oluliselt paljude tervisehäirete tekkimise riski, kuid sellest vabanemine nõuab vaeva. Tervisespordi parimad pooled: - Vähendab seljavalu - Aeglustab vananemisprotsessi - Säilitab kehakaalu - Tugevdab südant ja kopse - Tugevdab lihaseid ja luid - Alandab vähki haigestumise riski. Tervise hindamisel arvestatakse inimese kehalist arengut ja elundite töövõimet. Kehapikkus ehk kasv on tähtis tunnus, sest selle kaudu hinnatakse inimese arengut. Inimese kasv oleneb tema east ja soost. Kehapikkus on suurel määral pärilik, ent kasvu mõjutavad ka mitmed muud tegurid, nagu töö ja puhkus, kehaline koormus, toit ja haigused. Kehakaal annab koos pikkusega üldpildi inimese kehalisest arengust. Pikkus ja kaal on üsna üheselt seotud: mida pikem inimene, seda suurem on tema kaal.
Keha rasvamassi vähendamine Tervise tugevndamine. Toidulisandite kasutamine võib olla ka väga ohtlik, kui ei osata piiri pidada. Lisandite kasutamisel on palju reegeleid : v Enne toidulisandi kasutamist tuleb enda toitumist hinnata v Vajalik on sportlase treeningu ja võistluskoormuste analüüs v Usaldusväärse info saamine kindla toidulisandi kohta Toidulisandeid on VÄGA palju erinevaid. Mõned neist on sportlastele keelatud. Mõned lisandid : Kofeiin Parandab kehalist töövõimet ja ergutab. Glutamiin Tugevndab immuunsüsteemi, glükogeenivarude taastumine Inosiin Suurenav ATP hulka lihastes. Suurendab jõudu ja jõutreeninguid. Kroom Stimuleerib lihasmassi kasvu Keelatud toidulisandid Paljud toidulisandid võivad dopingu proovis anda positiivse tulemuse, kuna mõningad ained, mis on lisandis sees ei ole kajastatud paki pealkirjutatuna. CClilcikckicioconn totoadaddppicitc uturere
mis on 6070% maksimaalsest pulsisagedusest. Treeningu lõppedes peaks treeningueelne pulsisagedus taastuma kuni 10 minuti jooksul. Kehaline võimekus ehk fitness on oluline komonent peale kehalise hariduse ja spordi ka üldise heaolu saavutamisel. Kehalise võimekuse taset näitavad painduvus, jõud, tasakaal, osavus, vastupidavus, kiirus, tasakaal. Kehalist valmisolekut iseloomustavad pulsisagedus pärast kehalist treeningut või pingutust , lihaste tugevus, painduvus, koordinatsioon, hea rüht ja liigse rasvkoe puudumine. Selleks et keha oleks mitmekülgselt arenenud ja terve on vaja mitmekülgsed harjutused. Erinevad harjutused treenivad inimest erinevalt. Treenitud inimese immuunsüsteem on tugevam, ta haigestub harvemini ja on vastupidavam kliimamuutustele, stressiolukordadele ja pingutustele. Kehaline 3 aktiivsus tugevdab lihaseid ja luustiku
SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. TERVISLIK ELUVIIS 4 1.1. Füüsiline tegevus 4 1.2. Õige toitumise tähtsus 4 1.3. Ebatervislikud eluviisid 5 1.3.1 Suitsetamine 5 1.3.2. Alkoholi tarvitamine 6 1.3.3. Narkootikumide tarvitamine 7 KOKKUVÕTE 8 KASUTATUD KIRJANDUS 9 SISSEJUHATUS Juba vanad kreeklased pidasid kehalist liikumist võrdselt oluliseks õppimisega. Kreeklaste elufilosoofia põhines keha ja meele seotusel. Sisuliselt sama kinnitavad ka tänapäeva läänemaailma teadlased aeroobne liikumine paneb südame hoogsamalt verd pumpama ning selle tulemusena paraneb verevarustus nii ajus kui ka kogu ülejäänud kehas. Kiirem vereringlus tähendab aga rohkemat hapnikuhulka ning see omakorda paremini toidetud ajurakke.
LAPSTÖÖJÕU KASUTAMINE JA KAASAEGNE ORJAKAUBANDUS Kool 2014 Lapstööjõud Lapstööjõud on alla 15-aastaste tööhõive, mis võib pärssida nende kehalist, sotsiaalset ja vaimset arengut. Maailmas on umbes 245 miljonit last vanuses 5-14 aastat, keda kasutatakse odava tööjõuna. Ligikaudu 2 miljonit last on meelitatud või sunnitud prostitueerima ja/või osalema pornotööstuses. Kus kasutatakse lasptööjõudu? Enim kasutatakse lapstööjõudu Aasias (61% juhtudest) ja Vaikse ookeani regioonides. Lõuna-Aafrikas on iga kolmas alla 15-aastane (umbes 48 miljonit last) hõivatud mõnda tööstusharusse.
Kehaline aktiivsus Peale kehapuhtuse eest hoolitsemise kuuluvad tervisliku ja kultuurse eluviisi juurde ka sportimine ja kehalised harjutused. Kehaline aktiivsus on kasulik mitte ksnes lihastele ja luustikule, vaid kogu organismile, eriti hingamisele ja vereringele. Noore inimese jaoks on kehalised harjutused lausa hdavajalik arengutegur, tiskasvanule lheb neid vaja ldvestuseks ja tvime silitamiseks. Tehnika tiusutmise tttu jb kehalist td jrjest vhemaks. Seda enam peaksid inimesed vabal ajal sportima ja rohkem liikuma. Spordihingud annavad selleks hid vimalusi. Koolis on pilastel kll vimlemistunnid, ilmselt aga jb neist napiks. Kik koolilapsed peaksid ka vabal ajal sporti tegema. Sport sobib igale eale. Kes vanaduseski korralikult vimleb, metsajooksu teeb ning sulgpalli, vrkpalli vi teisi liikumist nudvaid mnge harrastab, on kauem terve ja tvimeline. Mngides, sportides ja ppides me vsime. Meie keha ja vaim ei
kestustreeninguks). Aeroobne treening on tervise tugevdamiseks ja säilitamiseks parim viis. ujumine suusatamine rattasõit vesivõimlemine kepikõnd uisutamine jooksmine elulstes tegevustes kõnd tantsimine Liikumine on vajalik tugevate luude, lihaste ja südame arenguks. Noorena väljakujunenud liikumisarmastus ja -harjumus aitab täiskasvanul kiirel eluperioodil kehalist aktiivsust säilitada. Uuringud on näidanud, et liikumist harrastavad eakad on tervemad ja tulevad oma eluga paremini toime.
Kuidas vabaneda stressist? Säilita positiivne hoiak: · Ära muretse asjade pärast, mida sa ei saa muuta · Sea endale reaalseid eesmärke · Püüa mõista sind ümbritsevaid inimesi, ole salliv · Oska puhata ja puhkusest rõõmu tunda Muuda oma elustiil sinule sobivaks: · Planeeri tegevusi nii, et sul on nende tegemiseks aega · Oska oma aega jagada · Maga piisavalt · Leia aega sõprade või hobide jaoks · Leia endale mõnusat kehalist tegevust Kasutatud informatsioon: http://www.inimene.ee/index.php? sisu=teemakeskus¢ral_id=14&article_id=73 http://www.antslakk.edu.ee/oppematerjalid/pdf/Stress.pdf http://www.hkhk.edu.ee/stress/stress_ja_seda_phjustavad_tegurid.html
SPORDIAJALOO KT NR. 1 Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kehakultuur 1.selgitada mõistet kehakultuuri ajalugu 13.kirjeldada valitsevate klasside kehalist Hõlmab kogu kehalise tegevuse algust- kasvatust nendes vanaaja riikides, kus oli esimesed jooksmised, hüpped, ravitsemised palgaarmee: jne. See sai alguse juba ammu enne meie aja Valitsevate klasside kehalise kasvatus oli arvamist ja kestab tänapäevani. meelelahutuslik ja mitte range korraline vaba aja veetmine. Kohustulikku füüsiliste 2
Ka alushariduses on õpetaja eelkõige toetaja, kelle eesmärgiks on luua lastele soosiv keskkond teadmiste hankimiseks. Õpetaja roll on, mis konstruktivistlikus õpikäsitluseski, olla toetaja, juhendaja, mentor. Õpetaja peab olema avatud mitmetele lahendustele, kuna lapsed juurdlevad teemade üle teisiti, mis aga ei tähenda, et laste vastused seepärast kohe valed oleksid on samuti mitmeid ,,õigeid vastuseid". Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on toetada laste kehalist, vaimset ja sotsiaalset, sealhulgas kõlbelist ja esteetilist arengut, et kujuneksid eeldused igapäevaeluga toimetulekuks ja koolis õppimiseks, mis omakorda haakub vägagi sellega, millel põhineb konstruktivistlik õpikäsitlus - õppija enda aktiivsusel eluliste probleemide lahendamisel ehk sotsiaalsel toimetulekul. Ave Hüüs