Anatoomia - Koed, organid, organsüsteemid, skelett, liigesed 1. Koe mõiste. - Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakke ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus. · Epiteelkoed - katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaõõsi seestpoolt või moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest (rakuvaheainet on vähe). Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime (haavade paranemine) · Side- ehk tugikoed iseloomulik on suhteliselt suur amfoorst põhiainest ja kiududes koosneva rakuvaheaine sisaldus. Rakuvaheaine määrab ära koe omadused. Toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude) ja tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrekude, luukude) · Lihaskoed ühtseks ehituslikeks elemen...
/ Epiteelkude- katab organismi välispinda ning ka nt kuseteid,kopse, veresooni. Kaitseb vigastuste,nakkuste eest.toimub ainevahetus väliskeskkonna ja organismi vahel. Koed tihedalt üksteise kõrval,rakuvahelise aineta õhukesed kiled.all asub basaalmembraan, toetab epiteelkude, seob sidekoega. Ripsepiteel-rakkude välispinnal asuvad ripsmed,hingamisteedes. Sidekude- rakud hajusalt, vahel rakuvaheaine,kujutab võrku. Kollageen- sidekoe põhimass. Esineb kogu kehas.ühendab teisi kudesid omavahel, toetab elastseid kehaosi. *kohev sidekude-hoiab teisi kudesid ja organeid paigal, tagab nende elastsuse. *Rasvkude- rasvaga täidetud rakud on varuainete kogumiseks,pehmendavad lööke, moodustavad loomadele soojusisolatsiooni kihi, talletatakse kehavõõrad ained. *Fibrillaarne sidekude- rakuvaheaine tihedate paralleelsete kollageeni kimpudena, moodusutuvad kõõluseid, mis kinnitavad lihased skeleti külge ja ligimente- hoiavad skeletti koos. *Kõhrkude-mood
Rakud ja koed Sama talitusega ja struktuurilt sarnased rakud moodustavad kudesid. Organ ehk elund koosneb paljudest kudedest ja täidab kehas mingit kindlat funktsiooni. Organid, mis töötavad koos ja täidavad ühtset ülesannet, moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna. Organsüsteemid kokku moodustavad terviku-organismi. Eristatakse järgmisi kudesid: epiteelkude, lihaskude, närvikude ja sidekude. Epiteelkude katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organeid. Näiteks koe liik on ripsepiteel, kus rakkude välispinnal asuvad ripsmed. Sidekoe rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet, mis kujutab endast tavaliselt elastsetest kiududest koosnevat võrku. Kollageen moodustab sidekoe põhimassi ja on kõige iseloomulikumaks sidekoe elastseid kiude moodustavaks valguks
Sama talituse ja struktuurilt sarnased rakud mood. kudesid. Organ (elund) koosneb paljudest kudedest. Organid, mis täidavad ühtset ülesannet mood. organisüsteemi (elundkond). Elundkonnad mood. organismi. Epiteelkude katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ja piiritleb organeid. Katab ka seedekulglat, kuseteid, kopse ja veresooni. Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest. Epiteelkoe kaudu toimub ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Rakud on koes tihedalt üksteise kõrval, mood
INIMENE 2. Inimese koed, nende üldiseloomustus -Kattekude - on nahk keha pinnal - kaitseb ja katab teisi kudesid. -Närvikude - asub peaajus, seljaajus, kehas - Võtab vastu ja kannab kehas edasi välisärritusi ehk välisinformatsiooni -Lihaskude - asub skelitil ehk luustikul; siseelundite lihased - võimaldab teha liigutusi -Luukude - on jäik sidekude - toetab keha, muudab luud jäigaks ja tugevaks -Rasvkude - asub naha all, siseelundite ümber - säilitab varuaineid, hoiab keha temperatuuri - Epiteelkude- katab organismi välispinda- kaitseb vigastuste ja nakkuste eest.
INIMENE Kude: Inimese keha koosneb rakkudest. Ühesuguse ehituse, talituse ja päritoluga rakud moodustavad kudesid. Inimeses on nelja tüüpi kudesid: 1.Kattekoed e. epiteelkoed rakud asuvad tihedasti üksteise vastas ja rakkudevahelist ainet peaaegu pole. Kattekoed kaitsevad organismi osi kuivamise, mehaaniliste vigastuste, keemiliste mõjutuste ja mikroobide sissetungi eest. Samuti võivad nad eritada nõresid ehk sekreete(nt. süljenääre, maonäärmed jt.) Kattekude esineb naha pinnal, limaskestal, siseorganite pinnal. 2.Sidekoed rakud asuvad üksteisest kaugel ja nende vahel on rakuvaheaine, mis võib olla vedel (nt
ARENG:-sugulisel paljunemisel-algab areng viljastumisega -mittesugulisel paljunemisel-eraldumine vanemorganismist -arengu käigus omandatakse kohanemist keskkonnaga -reageerimine ärritusele Elu organiseerituse tasandid: I TASAND-molekulaarne tasand(biomolekulid nt. Sahhariid)Elu molekulaarset tasandit uurib molekulaarbioloogia. II tasand-rakuline tasand.Kõige väiksem eluüksus on rakk.Rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia. KUDE-Rakud moodustavad kudesid. Loomadel-närvikude, sidekude, epiteelkude, lihaskude. Kudesid uurib histoloogia. Taimsed koed-kattekude, tugikude, juhtkude ja põhikude. Elu ehk organ-Koed moodustavad organeid, mis täidavad kindlat funktsiooni. Elundid moodustavad elundkondi(nt.hingamiselundkond). Taimedel elundkonnad puuduvad(juur, õis, leht). Organismi tasand-1)neuraalne regulatsioon(närvisüsteem), humoraalne regulatsioon(hormoonid).Organismi ehitust uurib anatoomia.Organismi talitlust urib füsioloogia.
väliskeskkonnast ja reageerivad sellele: üherakulistel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid. Pärilikkus-Järglased sarnanevad oma vanematega. Keerukas organiseerituse tase-Molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, liigiline.Eluslooduse organiseerituse tasemed:(organell on raku osa nt mitokonder,kloroplast) Rakuline tasand-Kõige väiksem eluüksus on rakk, rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia nt taimerakk. Kude- rakud mood. kudesid, kudesid uurib histoloogia nt lehe põhikude. Elund e. organ- koed mood. organeid, uurib nt neuroloogia nt leht. Elundkond e organism-elundid mood. elundkondi nt hingamiselundkond, organismi ehitust uurib anatoomia, organismi talitlust uurib füsioloogia. Liigi tasand- üks peamisi eluslooduse organiseerituse tasandeid nt harilik luuderohi. Populatsioon- loomade käitumist uurib etoloogia, ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organismid nt Viidumäe luuderohud
Teaduslik fakt- Kui püstitatud hüpotees peab paika saadakse uus teaduslik fakt. Loodusseadus- Teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt seletada mitmeid loodusnähtusi. ELUSLOODUSE ORGANISEERITUS MOLEKULAARNE TASAND- Biomolekulid nt sahhariidid. Elu molekulaarsel tasandil uurib molekulaarbioloogia. RAKULINE TASAND- Kõige väiksem elusüksus on rakk. N: eukarüootne rakk, prokarüootne rakk. Rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia. KUDE- Rakud moodustavad kudesid. N: närvikude, sidekude, epiteelkude, lihaskude. Kudesid uurib histoloogia. ELUND EHK ORGAN- Koed moodustavad organeid, mis täidavad kindlat funktsiooni. Erinevaid organeid uurivad erinevad teadusharud nt neuroloogia. ELUNDKOND EHK ORGANSÜSTEEM- Elundid moodustavad elundkondi. Nt.hingamiselundkond. Taimedel elundkonna tasand puudub. ORGANISMI TASAND- Sisekeskkonna stabiilsus ehk homöostaas sõltub erinevate elundite ja elundkondade koostööst ja regulatsioonist.
o primaadid (esikloomalised) imetajate selts; poolahvilised ja ahvilised, viimaste hulgas inimlaadsete ülemsugukond, kuhu kuulub inimlaste sugukond (erinevad imetajatest selle poolest, mis on neil evolutsioonis taandarenenud). o rakk kõige väiksem organismi ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu tunnused o rasvkude sidekoe liik, mille moodustavad rasvaga täidetud rakud o sidekude hajusalt paiknevate rakkudega kude, mis ühendab teisi kudesid ja toetab elastseid kehaosi o silelihaskude ühetuumalistest käävjatest rakkudest koosnev lihaskude, mis moodustab siseelundite lihased (v.a süda) ja mille kontraktsioon ei allu tahtele o sünaps koht, kus närviimpulss antakse edasi ühest rakust teise rakku o trombotsüüdid (vereliistakud) vererakud, mis on vajalikud vere hüübimiseks o veri vedel sidekude, millel on transpordi-, toite- ja kaitsefunktsioon
7) Oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid. 8) Elab tavaliselt lagedal maal, metsast väljas, kogukondadena laagrites või asulates. Inimese erinevad koed, kuidas jagunevad? 1) Epiteelkude- kude, mis katab väliskeskonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu. Koe liik on ripsepiteel, mille pinnal asuvad ripsmed. 2) Sidekude- esineb kogu kehas, ta ühendab teisi kudesid omavahel ning toetab elastseid kehaosi. Jaguneb kuueks: Kohev sidekude - hoiab teisi kudesid ja organeid paigal ja tagab nende elastsuse. Rasvkude- rasvaga täidetud rakud. Fibrillaarne sidekude- moodustab sidemed ja kõõlused. Kõhrkude- elastseid ja painduvaid tugistruktuure moodustav sidekude. Luukude- jäik sidekude, mis moodustab tugistruktuure. Veri- hapniku, hormoonide,
Ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude vaheaine kogum' 2. Mis on kude? Ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude vaheaine kogum' 3. Nimeta loomsete kudede liigid Epiteelkude, Sidekude, Närvikude ja Lihaskude 4. Iseloomusta Epiteelkude - välispinda kattev ja kaitsev kude. Katavad nahka, limaskesti ja koosnevad ainult rakkudest. Võimelised kiiresti paranema. Paikneb nahas ja näärmetes. Sidekude - see kude, mis seob ja hoiab eri kudesid koos. Sidekude jaguneb üle kogu keha, ta on organite ja teiste kudede vahel. Seob kudesid. Närvikude koosneb närvirakkudest ehk neuronidest. Närvikudeme ülesanne on vastu võtta informatsiooni nii välis kui ka sisekeskkonnast. Paikneb närvisüsteemis. Lihaskude koosneb pikkadest kimpudesse koondunud rakkudest, on olemas kokkutõmbevõime. Paikneb lihastes ja ülesandeks on liikumine. 5. Lihaskoe liigid, asukoht ja töö eripärad
· Erinevatel liikidel on erinev eluiga Keerukas organiseeituse tase: · Molekulaarne, rakuline Kohastumine: Elu organiseerituse tasemed Molekulaarne tasand: · Elu molekuaarsel tasandil uurib molekulaarbioloogia. Rakuline tasand: · Kõige väiksem eluüksus on rakk. 1. eukariootiline rakk (piiritletud tuumaga ), 2. prokariootiline rakk (eeltuumne ). · Rakkude ehitust ja talitust uurib tsütoloogia. Kude: · Rakud moodustavad kudesid. (närvikude, sidekude, epiteelkude, lihaskude) · Kudesid uurib histoloogia. Elund ehk organ: · Koed moodustavad organeid, mis täidavad kindlat funktsiooni. · Erinevaid organeid uurivad erinevad teadusharud, nt neuroloogia uurib aju. Elundkond ehk organsüsteem: · Elundid moodustavad elundkondi (nt hingamiselundkond). · Taimedel elundkonna tasand puudub. Organismi tasand: · Sisekeskkonna stabiilsus ehk homöostas sõltub erinevate elundite ja eundkondade
vatsakestest veresoontesse. 18.Südamevatsake-südame osa koja ja veresoonte vahe, surub vere soontesse. Jaguneb paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Parem vatsake saab hapnikuvaese vere ja viib selle kopsuveeni. Vasak vatsake saab hapnikurikka vere ja viib selle arterisse. 19.Arter-veresoon, mis viib hapnikurikast verd südamest kudedesse. 20.Veen-veresoon, mis viib hapnikuvaest verd kudedest südamesse. 21.Kapillar-kõige peenem veresoon, mis varustab kudesid hapnikuga ja ühenda arterit veeniga. 22.Vereringe-südamest ja veresoontest koosnev süsteem, mis varustab kogu keha kudesid verega. Jaguneb suureks ja väikseks vereringeks. 23.Punane vererakk-kettakujuline, elastne rakk, millel puudub tuum, sisaldab rohkelt hemoglobiini. Transpordib hapnikku. 24.Hemoglobiin-valk mis seob ja transpordib hapnikku. 25.Valge vererakk-värvitu tuumaga rakk, on liikumisvõimeline. Võitlevad võõrmikroobidega ja võõrkehadega. 26
kudedest. 2. Too mõiste rakk, kude, elund ja elundkond juurde kaks näidet. Rakk: närvirakk, munarakk, seemnerakk, luurakk, lihasrakk Kude: epiteelkude, sidekude, lihaskude, närvikude. Elund: kopsud, magu, peensool, neerud. Elundkond: seedeelundkond, hingamiselundkond, vereringeelundkond, erituselundkond. Erinevalt taimekudedest on loomsetes kudedes rohkem rakuvaheainet. Eritatakse nelja tüüo loomseid kudesid: epiteelkude, sidekude, lihaskude ja närvikude. 3. Ühenda sobivad mõisted joontega: Sidekude Närvikude Lihaskude Epiteelkude 4. Epiteelkude - Epiteelkoe ülesandeks on katta teisi kudesid ja elundeid. Milline kude täitis taimedel seda ülesannet? Epiteelkoe rakud võivad olla väga mitmesuguse kujuga. Nende ühiseks omaduseks on paiknemine tihedalt üksteise kõrval ning rakuvaheainbet on neis vähe. Põhjenda, miks?
killed · Epiteelkoe all asub kollageenist koosnev basaalmembraan, mis toetab epiteelkude ja seob selle sidekoega · Epiteelrakkude ülesanded: võtavad vastu välisärritusi, toodavad piima, eritavad higi, rasu Sidekude: · Rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet · Kollageen moodustab sidekoe põhimassi ja on kõige iseloomulikumaks sidekoe elastseid kiude moodustavaks valguks. · Esineb kogu kehas, ühendab teisi kudesid omavahel ning toetab elastseid kehaosi Kohev sidekude o Täidab siduvat ja koondavat rolli, hoides teisi kudesid ja organeid paigal ning tagades nende elastsuse Rasvkude o Rasvaga täidetud rakud on varuainete kogumiseks, kuid pehmendavad ühtlasi lööke o Siia talletatakse kehavõõrad ained, mida erituselundid ei suuda eritada
Lisaks filtreerimisele on lümfisõlmede ülesanne lümfivedeliku rikastamine kaitserakkudega, mis oleksid suutelised kehale kahjulikke sissetungijaid ära tundma ja hävitama. Lümfiringe aeglustub inimesel magades, samuti liikumisvaeguse, ülekurnatuse ja ühekülgse füüsilise töö puhul. Seda soodustavad mehaanilised takistused lümfiteedes, põletikulised protsessid ja organismi jahtumine. Lümfiringe aeglustumisel kuhjuvad slakid vedelik, mis rõhub kudesid ja närvilõpmeid. Mis on lümfimassaaz ja miks see vajalik on? Lümfimassaaz ehk manuaalne lümfidrenaaz on nahka ja nahaaluseid kudesid mõjutav pindmine massaaz, mis stimuleerib lümfivedeliku voolu ja ergutab jääkainete eemaldamist kehast, lõdvestab ja leevendab lihaspingeid, mõjub hästi tursete, vereringehäirete ja ainevahetushaiguste puhul. Massaazi kaudu mõjustatakse nii rakke kui rakuvaheainet vere ja lümfi ning sidekoe vedelikke.
paljutuumseid rakke. a)skeletilihased-kõõlustega kinnituvad toese külge ja võimaldavad loomadel liikuda. Allub tahtele. b)südamelihased- väiksemad,harunenud ning ühenduvad omavahel võrgustikuks. Ei allu tahtele, töötavad rütmiliselt kuni surmani. Võimelised genereerima ja juhtima närvisignaale, pumpab verd südamesse. lihaskude Sidekude- hajusalt paiknevate rakkudega kude, mis ühendab teisi kudesid ja toetab elastseid kehaosi. Seob elundeid ja hoiab neid paigal. Hapniku, hormoonide, toitainete ja teiste ainete trantsport ühest kehaosast teise ja immuunsuse tagamine. Närvikude- kude, mis suudab vast võtta ärritusi, neid töödelda, erutust edasi kanda ja neid salvestada. Ärrituste vastuvõtmine ja töötlemine, erutuste edasikandmine ja salve4stamine. 2. HOMÖOSTAAS - võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest.
· Paardumata elektroniga hapnik "varastab" elektrone teistelt molekulidelt, seega ta lõhub teise molekuli struktuuri. Oletatakse, et see kutsub esile näiteks rakkude lagunemise, DNA molekuli struktuurimuutuse. · Hüdroksüülradikaali meelisobjektiks on DNA. · Meie keha kasutab vabu radikaale normaalseks talitluseks, kuid kui hapniku reaktiivsete vormide (vabade radikaalide) teke organismis ületab normaalse taseme, ründavad nad biomolekule, rakke ja kudesid ning põhjustavad kahjustusi, eelisjärjekorras ründavad vabad radikaalid lipiide. Vabad radikaalid kahjustavad rakumembraane, ründavad kollageeni mis seob rakke omavahel, tulemuseks on kortsus nahk, jäigad liigesed, jne. · Vabade radikaalidega on seotud: · infarkt; · insult; · vähk; · ateroskleroos; · enneaegne vananemine. · Vabad radikaalid alustavad ahelreaktsioone mille tulemusena tekib hulk uusi vabu radikaale. · Antioksüdandid on ained, mis
Aine mikrosüsteemi muutus Välispidise mõju toimel elektronid ergastuvad ja hüppavad kõrgematele orbiitidele Kiirgus tekib,kui mikrosüsteem läheb ergastatud olekust tagasi stabiilsesse põhiolekusse Röntgenkiirgus Röntgenkiirgus on elektromagnetkiirgus Wilhelm Conrad Röntgen Nikola Tesla Röntgenkiirgus avastati katsetes Crookesi toruga Levimiskiirus C = 3x108 m/s Röntgenkiirgusel on rohkem energiat kui nähtaval valgusel, seega võib läbida kudesid Mida mõõdetakse? Neeldunud doos ehk neeldunud energia Kiirguse mõju konkreetsele koetüübile Sagedus (Hz) Lainepikkus (cm) Kus kasutatakse? Meditsiinis Astronoomias Tööstuses Kunstis Lennujaamades Teaduses Mõju Otsene mõju Kaudne mõju Kiiritushaigus ja surm Tinast kaitse Tänan kuulamast!
KT Bioloogia Luud Tähtsus ja ülesanne: toestab kudesid, annab kehale kuju, luudele kinnituvad lihased, kaitseb siseelundeid, on erinevate ainete talletajaks. Luud on kõvad ning esmapilgul tunduvad elutud. Luud tegelikult koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest, luudes on nii mineraalaineid (annavad luudele kõvaduse, 55%) kui ka orgaanilisi aineid (annavad luudele elastsuse, 25%), luudes on 20% vett. Orgaanilised ained: valgud, rasvad. Valgud moodustavad luukoes elastseid kiudusid, rasvad on toitainete tagavara.
Esiteks, Teise maailmasõja tulemusena muutusid põhjalikult tõekspidamised üksikisiku ja ühiskonna vahelistest suhetest. Esile on kerkinud arusaam isikuvabaduste ja inimõiguste erilisest tähtsusest. Teiseks olid möödunud sajandi teise poole bioloogia ja meditsiin väga oluliste avastuste ja rakenduste tunnistajad. Loodi ja võeti kasutusele seadmed, mis asendavad mitme elutähtsa elundi ja elundkonna talitlust. Tänapäeval suudetakse siirata vaata et kõiki elundeid ja kudesid peale kesknärvisüsteemi. Kolmandaks kipuvad meditsiin ja biotehnoloogia neelama üha enam raha. Ühes meditsiini võimaluste avardumisega kerkib ka selle hind. Seetõttu võtab ühiskond meditsiini järjest rangema sotsiaalse kontrolli alla. Inimelu algus Eri ühiskondades suhtutakse õige erinevalt abordisse. Katoliiklaste arvates saab inimelu alguse viljastumise hetkest, mis seletabki nende suurt vastuseisu abordile. Kui
mitmest rakukihist.Eriline epiteelkoe liik on ripsepiteel, kus rakkude välispinnal asuvad ripsmed. Ripsepiteel esineb peaaegu kõigis loomarühmades ja etendab tähtsat osa liikumises, toitumises, hingamises ja eritamises. Mõned epiteelkoe rakud võivad olla spetsialiseerunud ka mitmesuguste teiste ülesannete täitmisele: nad võivad vastu võtta välisäritusi, toodavad piima, (imetajatel), eritavad higi, vaha, rasu ja muid aineid. Sidekude esineb kogu kehas, ühendab teisi kudesid omavahel ning toetab elastseid kehaosi. Sidekoe rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheeinet, mis kujutab endast tavaliselt elastsetest kiududest koosnevat võrku. Kohev sidekude täidab eelkõige siduvat ja koondavat rolli, hoides teisi kudesid paigal. Rasvkoe rasvaga täidetud rakud on eelkõige varuainete kogumiseks, kuid pehmendavad lööke ja püsisoojastel loomadel kehale soojusisolatsiooni kihi. Rasvkoesse talletatakse ka kehavõõrad ained, mida
- inimese kohastumused on minimaalsed/tagasihoidlikud, seda asendab arenenud aju neoteenia füüsilise arengu pidurdumine e aeglustumine Inimese koed: Inimesel on 4 põ kudet, mis määravad keha kuju ja vormid. Koed moodustavad elundeid ja elundkondi Igal rakul on inimese kehas oma ülesanne. Erinevate ülesannetega rakud on omavahel tihedas seoses ja moodustavad mitmesuguste ülesannetega struktuure. Sama talitlusega ja struktuurilt sarnased rakud moodustavad kudesid, mis oma korda moodustavad elundeid ja elundkondi. Eristatakse järgnevaid kudesi: - epiteel- ehk kattekude. Eriline epiteelkoe liik on ripsepiteel ( rakkude välispinnal asuvad ripsmed; esineb hingamisteedes). Epiteelkude katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ja piiritleb organeid: nahk, veresoonte seinad. Ülesandeks on kaitsta väliskeskkonna kahjulike mõjude eest, ainevahetus väliskeskkonnaga. Rakud paiknevad
· Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele, järglased vajavad hoolitsust pikas lapseeas · Oskus valmistada tööriistu; luua ja kasutada tehnoloogiaid; sõltuvus asjadest · Elab tavaliselt lagedal maal, metsast väljas, kogukondadena laagrites või asulates 4. Inimese rakk, koed, elundkonnad Igal rakul on inimese kehas oma ülesanne. Sama talitlusega ja struktuurilt sarnased rakud moodustavad kudesid. Eristatakse nelja kohe põhitüüpi: 1) epiteelkude e. kattekude 2) sidekude 3) lihaskude 4) närvikude 1) Epiteelkude katab nii sise- kui välispindu ning piiritleb organeid. Rakud on tihedalt üksteise kõrval ja vaheainet on vähe. Vahetult tema all on kollageenmembraan, mis toetab teda ja seob selle sidekoega. Naha epiteel kaitseb keha. Sisekõrva epiteelirakud võtavad vastu välisärritusi. Higinäärmete epiteelirakud eritavad aineid.
ELUND KEHAOSA, MIS KOOSNEB KUDEDEST JA TÄIDAB ORGANISMIS KINDLAT FUNKTSIOONI. ELUNDKOND ÜHTSET ÜLESANNET TÄITEV ELUNDITE SÜSTEEM. KATTEELUNDKOND KAITSEB ORGANISMI EBASOODSATE KESKONNAMÕJUDE EEST. INIMESE VÄLISKATTEKS ON NAHK, MIS KOOSNEB EPITEEL- JA SIDEKOEST KOOS NÄRVIRAKKUDEGA. NAHK KAITSEB ALUMISI KUDESID VIGASTUSTE, VÕÕRKEHADE SISSETUNGI JA VEEKAO EEST, NAHAS OLEVAD RETSEPTORID VÕIMALDAVAD TAJUDA PUUTEÄRRITUSI NING KUUMA JA KÜLMA. HIGINÄÄRMETE ABIL OSALEB NAHK TERMOREGULATSIOONIS JA ERITAMISES, PIGMENDIRAKUD VÄHENDAVAD UV-KIIRGUSE KAHJULIKKU TOIMET. TUGIELUNDKOND VÕIMALDAB LIIKUDA JA SÄILITADA KINDEL ASEND. LIHASED ON KINNITUNUD SKELETILE, MIS KOOSNEB LUUKOEST JA MILLE KÜLGE KINNITUVAD KÕÕLUSTE ABIL VÖÖTLIHASED. SKELETIS ON KA KÕHRKUDET. SEEDEELUNDKOND LAGUNDAB TOITU
Raviks kasutatakse sulfoonamiidi koos trimetroprimiga või ampitsiini, oflokatsiini. Kampüloos Hiljem võivad haigestunut kimbutada liigesevaevused. Listerioos Nakkushaigus mis levib eeskätt loomsete toiduainete kaudu. Võib elada nii loomade kui inimeste organismis haigusnähte põhjustamata. Nakkushaigus ohustab eelkõige immuunsuspuudulikkusega inimesi. Tuberkuloos Tuberkuloos on peamiselt piisknakkusega leviv haigus, mis põhjustab aeglaselt süvenevat ja kudesid lagundavat põletikku kopsudes, kuid võib tabada ka eritus- ja suguelundkonda, luid, liigeseid, lümfisõlmi, närvisüteemi ja nahka Maailmas on umbes miljard inimest tuberkuloosi nakatunud nind umbes kolm miljonit sureb igal aastal tuberkuloosi tõttu. Eesis esineb 50-60 juhtu 100 000 inimese kohta aastas.
1. Nimeta rakuosade ülesanded : a) Rakutuum DNA säilitamine, juhib rakkude eluteeggfthhtyuytyuytuyuytyuust ja paljunemist b) Mitokondrid varustavad rakk energiaga c) Tsütoplasma seob kõik rakuosad ühtseks tervikuks veerikas, mis täidab kogu raku 2. Iseloomusta side kudesid, nende ülesanded, näited Rakuainet on rohkesti esineb inimeses mitme vormina. Rakud on palju kuid ainet vähe. Ta paikneb elundite vahel. Ülesanded: Tügiülesanne, kaitseb rasvkude külma eest ja aitab neere paigal hoida, toite ja kaitse ülesanne Näited: Luu- ja kõhrkude, rasvkude ja veri . 3. Millised on närvikoe iseärasused, seosta ülesannetega Väljuvad pikad jätked ühinevad ja moodustavad närve, võtavad vastu erutusi, analüüsivad neid ja juhivad edasi. 4
KOKKUVÕTE Tugi- ja liikumiselundkonna moodustavad luud ja luurakud, mille ülesandeks on kaitsta keha ja katta teisi kudesid ja elundeid. Luu on luustiku osa, mida moodustavaks koeks on sidekude. Luudele annavad tugevuse mineraal-ained, elastsuse aga orgaanilised ained. Luu tugevamat osa nimetame plinkaineks, pehmemat osa aga käsnaineks. Pealt katab luud luuümbris, luu sees on aga luuüdi. Punane luuüdi paineb vereloomeelundis ja selle ülesandeks on moodustada vererakud, mis kanduvad vereringesse, kollane luuüdi aga toruluu õõnsuses ning selle ülesandeks on rasvasid varuda
Elu omadused 1)Rakuline ehitus 2)Ainevahetus 3)Kasvamine 4)Arenemine 5) Paljunemine 6)Reageerimine keskkonna tingimustele Liiv, Bakter, Vetikas, Savi, Kuuseriisikas, Rändrahn, Karu, Hallitusseen, Vesi, Kõrvernõgu. Eluslooduse organiseeritus 1)Molekulaarne tasand - Elu molekulaarsel tasandil uurib molekulaarbioloogia NT: DNA molekuli uurimine 2)Rakuline tasand Rakkude ehitust ja talitust uurib tsütoloogia. 3)Koe tasand, ehk kude Rakud valmistavad kudesid, Kudesid uurib histoloogia 4)Elund ehk organ Nt: süda ülesanne verd pumbata, magu mis seedib toitu 5)Elundkond ehk organsüsteem Nt: Hingamiselundkond 5)Organismi tasand Nt: inimorganism, taimorganism 6)Populatsiooni tasand Ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organismid moodustavad populatsiooni. 7)Liigi tasand Nt: Valgejänes, Halljänes 8)Ökosüsteemi tasand Ühel territooriumil olev elusloodus ja eluta kekkond, mis on aineringe kaudu seotud
Luu on elus kude, mis pidevalt uueneb. Luurakke on kolme põhitüüpi: osteblastid, osteotsüüdid ja osteklastid. Osteblastid toodavad uut rakuvaheainet. Vähehaaval arenevad nad päris luurakkudeks, osteotsüütideks. Osteklastid hävitavad vajadusel rakuvaheainet. Inimese skelett Luustiku tähtsus Skeletisüsteem on organismi elundkond, mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju. Toestada keha pehmeid kudesid. Talletab rasvu (kollane luuüdi on rasvade tagavara ). Talletab mineraalaineid. On vereloomeelund (punases luuüdis mood uued vererakud). Võimaldab sooritada liigutusi. Luude arv inimese sees Inimese skelett koosneb: 29 koljuluust, 33 selgroolülist (7 kaelalülist, 12 rinnalülist, 5 nimmelülist, 5 ristluulülist (kokkukasvanud), 4 õndralülist, 20 roidest, 4 ebaroidest, kahest abaluust, kahest rangluust, neljast vaagnaluust (kokkukasvanud),
EHITUS ÜLESANNE 1. Epiteelkude Rakud paknevad tihedalt katta teisi kudesid ja üksteise kõrval elundeid 1.2. Ripsepiteel Ripsepiteeli katavad Keha katmine, kehaõõnte ripsmed. vooderdamine; Organismi kaitsmini väliskeskkonna mõjude eest; Nõrede eritamine; Võõrkehakeste
võimalik. Kui verejooks on käest või jalast, siis tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale, samaaegselt jätkates haava kokkusurumist. Väiksemat verejooksu on võimalik peatada loputades haava jaheda lahusega. Miks inimesed aevastavad? Aevastamine on kaitserefleks, mille vallandab tavaliselt ninaõõne mehaaniline või keemiline ärritamine. Millest tekivad vähirakud? Vähk on rakkude haigus, mis võib tabada praktiliselt kõiki meie keha kudesid ja organeid. Ta saab alguse ühestainsast kahjustatud rakust, mis muutub ja hakkab kontrollimatult paljunema. Nagu kõik elusorganismid, toodab ka meie keha defektiga rakke, mis paljunedes tekitavad kasvajaid.
Tunnikontroll Luustik 1. Millest koosneb luustik ehk skelett? Luustik ehk skelett koosneb omavahel seondunud luudest, ta on inimese tugielundkonna osa. 2. Mis ülesanne on luustikul? Luustik toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid ning on lihastele kinnituskohaks. Luustik kaitseb ka siseelundeid kui ka närvisüsteemi põhilisi osi pea- ja seljaaju. 3. Mis on liiges? Kirjelda liigest. Liiges on kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab neil liikuda. Liigestes on luude otsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Liigest katab tavaliselt liigesekihn ehk liigesekapsel, mis ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedelikku liigeseõõnes. 4
koe rakkudeks ning asendavad kahjustatud rakke. Alternatiivis võib tüvirakkudest vajalikud rakud kasvada ka laboris enne nende organismi siirdamist. Kuna tüvirakud võivad areneda peaaegu igat tüüpi koe rakkudeks, saab neid edukalt kasutada võitluses haigustega. Näiteks kõhunäärme (pankrease) rakkudeks muudetud tüvirakud võivad taastada suhkruhaigete pankrease funktsioonid, närvirakkudeks muundatud tüvirakud asendada Alzheimeri ja Parkinsoni tõve kahjustatud kudesid (4). 4 1.3. Loomade kloonimisega kaasnevad raskused (1) Põhjust tuleb otsida taimsete ja loomsete rakkude diferentseerumise eripärast. Täiskasvanud loomorganismis puuduvad totipotentsed rakud (rakud, mis rakud võivad regenereerida tervikliku organismi). Taimekudedes on aga rakke, mis on põhimõtteliselt totipotentsed. Taime kudesid vigastadades kasvab vigastuskohale vähediferentseerunud rakkude mass - haavakude e. kallus
Ta suri 78. a. vanuses 10. veebr. 1923. a. lühikese põdemise jarel soole vähktõppe ja on maetud Giessenis. X-kiirte avastamine tegi Röntgeni maailmakuulsaks. Esimene Nobel'i auhind füüsika alal omistati 1901. a. Wilhelm Conrad Röntgenile. 70. ja 75. sünnipaeva puhul austasid teda mitmed ülikoolid auaadresside ja audoktori diplomitega Kompuutertomograaf on arvutiga ühendatud röntgenaparaat, mis võimaldab inimkehast saada kihilisi ja ruumilisi kujutisi. Röntgenkiirgus läbides kudesid osaliselt neeldub ja kiirguse intensiivsust on võimalik mõõta, kasutades kiirgustundlikku filmi. Röntgenkompuutertomograafia (CT) kasutab sama põhimõtet, kui tavaline röntgenülesvõte. Erinevus on selles, et kiirgus läbib kudesid mitmes suunas ja selle neeldumist mõõdetakse detektoritega samuti paljudes punktides ning saadud informatsioon töödeldakse kompuutriga. Tulemusena rekonstrueeritakse kujutis. Näidustuseks on praktiliselt kogu keha hõlmavad täpsustavad uuringud.
Hambapinna poleerimisel kiht eemaldub aga see kasvab tagasi. 2 HAMBA HAIGUSED Pelliikula külge kinnituvad hästi mikroobid. Paar tundi peale hammaste pesemist hakkab mikroobe sinna juba kogunema ja kui ei pese hambaid juba 2-3 päeva siis on katukiht väga paks. Kattu võib leida nii hamba vabal pinnal kui ka igemetaskus. Mikroorganismid eritavad mitmesuguseid kudesid lõhustavaid fermente ja jääkaineid, mis kahjustavad terveid rakke. Kui katt on olnud hambal pikka aega siis hakkavad selle küljest ladestuma mineraalsoolad. Hambakivi tekkele vastuvõtlikumad on pehmet ja süsivesikute rikast toitu söövad inimesed. Kõige enam tekib hambakivi alumiste esihammaste keelepoolsetel külgedel ja ülemiste purihammaste põsepoolsetel külgedel. KASUTATUD KIRJANDUS http://web.zone.ee/terved_hambad/Page%202.htm http://www.hambaarst
Lihasööjabakter Nimed Streptococcus pyogenes lihasööjabakter lihasööja streptokokk mädatekitajabakter Ohtlikkus Muutus ohtlikkuks 80ndatel geenide muteerumise tagajärel Lähim puhang oli 2013 Rootsis Olemas 30% inimestel, aga on soodsate tingimuste puudumisel ohutu Tunnused Turse Nahapunetus Valu Palavik Kehapiirkond krudiseb Toime Keha hakkab nahka ja nahaalust kudet lagundama Haigus ründab kudesid ja naha sügavamaid kihte, võib olla äkiline Peiteaeg 1-3 päeva Võib tappa kuni 48h tunni jooksul Tekkivad haigused Nahapõletik Kõripõletik Angiin Keskkõrvapõletik Sarlakid Koenekroos Veremürgitus Toksiline sündroom Siseorganite kahjustus Nakatumine Haavad Eelsoodumused Pehmed koed immuunpuudulikkus jäsemed diabeet kael alkoholism nägu narkomaania neel Ravi Kirurgia (amputatsioon)
IONISEERIV KIIRGUS- suure osakeste, kvandi energia voog. ALFAKIIRGUS BEETAKIIRGUS GAMMAKIIRGUS Heeliumi aatomituumad. Elektronide voog. Suure energiaga footonid. Raske tuuma lagunemine. Ebastabiilse aatomituuma Ebastabiilse tuuma lagunemine. lagunemine. Levib vähe. Kahjustab Peatub nahal. Põhjustab Läbimurre suur. Kahjustab kudesid. põletusi. organismi ka siis, kui organismi ei satu. MUID KIIRGUSEID: röntgenikiirgus, looduslik e. radioaktiivsus, neutronikiirgus.!! Mõõdetagse dosimeetriga! (SV) Kui 0.5-1 SV, siis hakkavad ilmuma kahjustused. 5 SV on surmav.
toitude ja jookide aromatiseerimiseks. Koondab endas antibiootilisi, antiseptilisi ja põletikuvastaseid omadusi. Apelsiniõli leevendab stressi ja depressiooni, manustamisel puhastab verd ja soodustab seedimist, stimuleerides ka lümfiringet. Aitab väsimuse korral ja leevendab külmetushaigusi, palavikku, samuti gaase ja kõhukinnisust. Nahahoolduses toimib puhastavalt, toniseerivalt ja kudesid uuendavalt, sobib eriti rasuse naha korral. Aroomiteraapias mõjub päikseliselt ja meeleolu tõstvalt. Sidrun Sidruniõlil on tugev, rikkalik, värske ja hapukas lõhn, mis leiab kasutust ravimitööstuses maitse- ja lõhnaainena, samuti lõhnaainena seepides, pesuainetes, kosmeetikas, tualettvees ja parfüümides. Omadustelt on sidruniõli tsitruselisena sarnane apelsiniõlile: antibiootiline, antiseptiline, rahustav, seedimist soodustav, palaviku-alandav, toniseeriv. Sobib eriti akne,
sealt südame vasakusse kotta ning sealt edasi vasakusse vatsakesse, millest veri suunatakse uuesti suurde vereringesse. mõisted Difusioon Aine molekulide liikumine energiat kulutamata sealt, kus aine kontsentratsioon on kõrgem, sinna, kus kontsentratsioon on madalam. Arter Paksuseinaline veresoon, mida mööda liigub veri südamest kehasse. Veen Õhukeseseinaline ja klappidega veresoon, mis kannab verd tagasi südamesse. Kapillaar Kõige peenem veresoon, mis varustab kudesid hapniku ja toitainetega. Vereringe Südamest ja erinevatest veresoontest koosnev süsteem, mis võimaldab vere pidevat ühesuunalist ringlust inimese kehas. kokkuvõte Vereringe on vere pidev ringlemine organismis. Inimesel on kinnine vereringe, sest veri voolab veresoontes. Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb ühes suunas. Arterid viivad verd südamest kogu kehasse laiali. Veenid juhivad verd kehast tagasi südamesse.
· Õlavööde ühendab ülajäsemete luud selgroo ja rinnakorviga Ülajäsemed moodustavad: · Õlavarreluu · Küünarluu · Kodarluu · Randmeluu · Kämblaluu · Sõrmeluu Vaagnavöötme moodustavad: · 2 puusaluud · Ristluu Vaagnavööde ühendab alajäsemeteluud selgrooga. Alajäsemed moodustavad: · Reieluu · Sääreluu · Pindluu · Põlvekeder · Kannaluu · Pöialuu · Varbaluu Luustiku tähtsus: · Toestab keha pehmeid kudesid · Annab kehale kuju · On lihaste kinnitumiskohaks · Võimaldab sooritada liigutusi · Kaitseb siseelundeid · On mineraalainete talletaja · On vereloomeelund · On rasvade talletaja Kolju · Inimese kolju koosneb ajukoljust ja näokoljust · Ajukolju 2 kiiruluud · Otsmikuluu · Kuklaluu · Sarnaluu · Ninaluu · Oimuluu · Ülemine/Alumine lõualuu · Laubaluu
Kilpnääre 4. Harkelund 5. Neerupealised 6. Kõhunääre 7. Munasarjad 8. Munandid Talituse regulatsioon toimub närvisüsteemi ja hormoonide abil. Rakk – Kude – Elund – Elundkond – Organism Organism koosneb 60 000 miljardist rakust ja täiskasvanul on rakke üle 200 erineva tüübi. Erinevad rakutüübid moodustavad erinevaid kudesid Tüvirakk – Jagunemisvõimeline rakk, mille tütarrakud võivad areneda eri tüüpi kudedeks Ühesuguse ehituse, talitluse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe Neli koetüüpi: Epiteelkude – Kaitseb ja katab organismi sise- ja välispinda, moodustab näärmeid, tihedalt koos Lihaskude – Kokkutõmbumisvõimeline, liikumiseks Sidekude – Palju rakuvaheainet, moodustab teisi kudesid toetava süsteemi Närvikude – Vahendab infot rakkude vahel Homöostaas
· lagundaja- surnud taimede ja loomade orgaanilise materjali lagundaja. · toiduahel- ahela moodustavad organismid, keda omavahel järjestikku ühendavad toitumine ja toiduks olemine. · toiduvõrk- toiduahelatest koosnev võrk. · kiskahel- ahel, milles eelmise astme organismi sööb ära järgmise astme tarbija. · nugiahel- ahel, kus iga järgmine lüli parasiteerib eelmisel, kasutades toiduks tema elusaid kudesid. · laguahel- muudetakse organismide elutegevusejäägid ja surnud organismide orgaanilesed ühendid lihtsamateks anorgaanilisteks ühenditeks, mida taimed saavad uuesti kasutada. · leviala- loomadele/taimedele sobivate tingimustega esinemisala. · kooslus- populatsioon + teisteliikide isendid. · ökosüsteem - looduse elus- ja eluta osa hõlmav isereguleeruv tervik. · looduslik tasakaal- ökosüsteemi püsimine ajas enam-vähem muutumatus olekus.
Nabaväädivere tüvirakud Täiskasvanu tüvirakud Caden Ledbetter Üks esimesi patsiente maailmas, kellele siirati tema enda nabaväädivere tüvirakke. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tüvirakud Mis need on? Tüvirakud on diferentseerumata jagunemisvõimelised algrakud. Neist on võimalik kasvatada kudesid, elundeid ja organeid. Keda aitavad tüvirakud? Aju: tüvirakkude kasutamine peaks aitama Alzheimeri ning Parkinsoni tõve põdejaid. Edukaid katseid on läbi viidud hiirtega. Nahk: tüvirakkudest loodud nahka kasutatakse inimestel, kellel on suured põletushaavad. Silmad: loodetakse, et tüvirakud aitavad pimedatel taastada vähemalt osaline nägemine. Luud: tüvirakkudest oodatakse abi luude hõrenemise ravis. Edukaid tulemusi on toonud katsed koertega. Erinevad tüvirakud
keharakkudesse ning ssihappegaas ja jkained rakkudest verre. Vererhk * Kindlustab vere liikumise soontes. * Tekib sdame vatsakeste kokku tmbel, mis vere arterisse suunab. * Veri voolab krgema rhu all olevatest soontest,sinna kus vererhk on madalam. - Normaalne vere rhk 115-130 / 70-80mm Suur vereringe - Algab sdame vasakust vatsakesest, mis paiskab vere aorti. - aordist lhtuvad arterid, mis viivad vere kikidesse kehaosadesse laiali - varustab kudesid hapnikurikka verega. - Sdamees tagasi kantakse veri kahe suure veeni kaudu - lemine ja alumine nesveen.
kasvu, nõrgendada nende immuunsussüsteemi, ja rõhuda ka teisi veeorganisme. Vee kõrgenenud nitraatide kontsentratsioon on põhjustatud põllumajanduses ja maastikel nitraate sisaldavate väetiste kasutamisest. Liigsete nitraatide sattumine veekogudesse soodustab vetikate kasvu ja veeõitsengut. NITRAATIDE MÕJU INIMESELE köögiviljadest saadakse 80-92% kogu nitraatide päevasest doosist. Allaneelatud nitraadid imenduvad soolestikus, nad läbivad kiirelt kudesid umbes25% nitraatidest jõuab sülje koostisse. Liigne nitraatide kogus organismis tehitab methemoglobiini. 1962. aastal oli soovituslik nitraadi doos 0-5,0 mg kg kohta Tänapäeval on soovituslik nitraadi doos 0-3,7 mg kg kohta TÄNAN KUULAMAST!
Ahelreaktsioonid saavad neutronid elemendi iseeneslikust lõhustumisest. Tuumareaktoreid kasutatakse enegria tootmiseks tuumaelektri- jaamades, tuumkütuse saamiseks jne. Tuumaenergia kasutamine vajab aga erilisi keskkonnatingimusi. Tuumajaamade juures on kõige ohtlikumad radioaktiivsed jäätmed ja kiirgused. Kui radioaktiivne kiirgus satub organisimi, hakkab see koheselt kahjustama ja hävitama kudesid, peamiselt kopse, silmi ja seedeelundkonda. Kiirgusest kahjustatud organismis vabade radikaalide mõju suureneb ja nad põhjustavad paljude rakkude väärarengut. Organism ei suuda kahjustatud rakke piisava kiirusega taastada. Radikaalid võivad rünnata raku DNA-d. Kui üheaegselt sureb palju rakke, võib see põhjustada organi või koe ulatusliku kahjustuse või organismi surma. Joonis 1.
OSOONIAUGUD: Olemus Osoon (O3) on mürgine, ebameeldiva lõhnaga, atmosfääris karvaesinev gaas. Osoonikihi olemasolu tagab elu püsimise maakeral, sest liigne ultraviolettkiirgus kahjustab organsimide kudesid, mõjudes neile surmavalt. Osooniaukudeks nimetatakse selliseid kohti startosfääris, kus osoonikiht on märgatavalt õhenenud. Põhjused Inimese poolt õhku paisatavad gaasid näiteks külmutusseadmetes. Samuti ka kemikaalid näiteks: tulekustutites, aerosoolides, kahjuritõrjes. Tagajärjed Inimesele: Nahavähk Silmakahjustused Kopsukahjustused
Nafta sisaldab ühendit PAH-e, mis püsib vees tükkaega ja on ohtlik just kaladele. Kaladesse satuvad nad, kas lahustatuna vees, lõpuste kaudu aga ka toidukaudu näiteks põhjasetesest. Kehas põhjustavad PAH-d mitmeid tervisekahjustusi. PAH-de puhul on tegu rasvalahustavate ainetega nad kogunevad kalade sugunäärmetesse, nahasse, soolepinnale ja ajju põhjustades geenimutatsioone ja kasvajaid nõrgestades immuunsüsteemi, kahjustades maksa ja muid kudesid põhjustades viljatust ja muutes kalade käitumist. Nafta sattumine nende elukeskkonda on lausa hukatuslik, kuna selle tagajärjel pidurdub õhuhapniku lahustumine vees ja kalad surevad. Lindude sulgede kokkupuutel vees oleva nafta ja õliga hakkavad lagunema sulgede märgumist takistavad rasvad, mis võimaldab veel pääseda sulgede vahele ja see teeb linnu raskemaks ning linnu keha hakkab kiiresti jahtuma. Õlikatkus linnu surma põhjustab
annaabi.ee 
