Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"loomorganismides" - 76 õppematerjali

loomorganismides - 2%, mikroorganismides 12-28%, seentes 3%) Süsivesikud ehk sahhariidid jagunevad kolmeks: 1. Monosahhariid ehk lihtsuhkrud, mis jagunevad kaheks: a) Pentoosid nt riboos Desoksuriboos b) Heksoosid 2. Glükoos & fruktoos Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappest.
thumbnail
10
rtf

Bioloogia kontrolltöö: dna

b) Ateroskleroos (veresoonte lupjumine) on sageli põhjustatud kolesterooli piisivast liiast veres. c) Aminohappejäägid valgu molekulist on seotud peptiid sidemetega. d) Nukleotiid koosneb 1) lämmastikualusest 2) viiesüsinikulisest suhkrust 3) ühest fosfaatrühmast. e) Loomorganismides säilitatakse glükoosivarud peamiselt maksas ja lihastes loomse tärklise ehk glükogeeni molekulidena. f) Valgu primaarstruktuuriks nimetatakse aminohapete täpset ja unikaalset järjestust. g) Valgu denaturatsiooniks nimetatakse valgu struktuuri alandamist väliste tegurite toimel. 2) Leia õige vastus a) Valgud koosnevad 1) aminohapete jääkidest b) Sahhariidide põhiülesanne rakus on 2) olla energeetiliseks varuaineks c) Steroidid on 1) vees mittelahustuvad lipiidid...

Bioloogia
170 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Melhior

Kr. Tinamaaki sisaldava vasemaagi töötlemisel tekib vase ja tina sulam ­ pronks, mis on vasest kõvem materjal ja sobib paremini tööriistade valmistamiseks. Nii sai alguse pronksiaeg. Vase ja tsingi sulam on messing ehk valgevask. Melhiori teine koostisosa on nikkel ( Ni ). Nikkel on Läikiv hõbedane metall. Tihedus 8908 kg/m-3. Kõvadus 4,0 Mohsi skaalas. Sulamistemperatuur 1728 K (1455 °C). Ferromagneetik. Nikkel on vajalik microelement nii taim kui loomorganismides . Suuremates kogudes on nikkel ohtlik keskonna saastaja. Nikkel võib põhjustada ka allergiat ja nikkel võib olla ka erogeense toimega. Paljud inimesed on nikkli suhtes allergilised. Nii olen seda ka mina. Ei sa pikalt kanda käekellu, mis sisaldavad nikklit ja kõrvarõngaid, mis pole valmistatud päris hõbedast või kullast. Muidugi ka kõiksugused mud ehted, mis sisaldavad nikklit võivad tekitada allergilist reaktsiooni. Nikkel ja nikliühendid põhjustavad soodustavad vähi teket inimese...

Keemia
40 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Organismide koostis, üldine keemiline koostis

Maltoos koosneb kahest glükoosijäägist. Laktoos koosneb glükoosist ja galaktoosist. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid (tärklis, tseluloos, glükogeen). Glükoosi varud säilitatakse organismis tärklise kujul ning selle kasutamiseks lagundatakse see uuesti glükoosi molekulideks. Tselluloos on rohkesti taimede tugikoe rakkude kestades. Loomorganismides säilitatakse glükoosivarusid peamiselt maksas ja lihastes loomse tärklise e glükogeeni molekulidena. Sahhariidide ülesanded on energeetiline ja ehituslik. Lipiid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid js. Vees mittelahustuvad ühendid. Lipiidid on organismide energiaallikateks. Steroidid on madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees peaaegu ei lahustu (kolesterool, hormoonid)...

Bioloogia
124 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ainevahetuse mõisted

ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorg. ainetest (valgusenergia ­ fotosünteesijad / redoksreakts. vabaneva keem. energia abil ­ kemosünteesijad). Rohelised taimed, osad bakterid ja protistid. Heterotroof ­ organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva org. aine oksüdatsioonil. Toiduga saadava org. aine lagundamise eesmärk: elutegevuseks vajaliku energia ja sünteesiprotsesside lähteaine saamine. Metabolism e ainevahetus ­ organismis asetleidev sünteesi- ja lagundamisprotsess, mis tagab tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Koosneb assimilatsioonist (süntees) ja dissimilatsioonist (lagundamine). Dissimilatsioon ­ lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud org. ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Saab eristada: 1. biopolümeeride hüdrolüüsi (nt tärklis -> gl...

Bioloogia
95 allalaadimist
thumbnail
10
doc

II A rühma metallid

II A RÜHMA METALLID 2.1 II A rühma metallide üldiseloomustus II A rühma metallideks on berüllium, magneesium, kaltsium, strontsium, baarium ja raadium. Nelja viimast elementi ehk kaltsiumit, strontsiumit, baariumit ja raadiumit nimetatakse ka leelismuldmetallideks. Ajalooliselt tuleneb sõna leelismuldmetall sellest, et nende metallide oksiidid moodustavad veega reageerides leeliseid. Sõna muld kasutati juba keskajal rasksulavate metallioksiidide ja teiste kõrgel temperatuuril sulavate ainete kohta. Aatomi ehitusel kuulvad nad s- elementide hulka, nagu ka leelismetallid. Nende aatomite välisel elekt-2 ronkihil on kaks elektroni, mistõttu nende aatomite väliskihi elektronvalemiks on ns ja nende oksüdatsiooniastmeks ühendites on + II. Kuna II A rühma elementidel on kaks väliselektroni, siis sarnaselt leelismetallidele, loovutavad nad oma väliselektrone üsna kergelt ja on ühtlasi tugevateks redutseerijateks. Kusjuures, mida allpool met...

Keemia
108 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Organismide koostis. Mõisted.

Pärilikkuse edasikandja, kromosoomide põhiline koostisaine. 10.) desoksüribonukleotiid ­ DNA monomeer. Moodustub lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. 11.) desoksüriboos ­ monosahhariid, esineb peamiselt DNA koostises. 12.) ensüüm ­ biokeemilise reaksiooni kiirust reguleeriv valk. 13.) fosfolipiid ­ rakumembraani koostises olev lipiid, sisaldab fosfaatrühma. 14.) hormoon ­ bioaktiivne aine, mis moodustub peamiselt loomorganismides . 15.) komplementaarsusprintsiip ­ lämmastikaaluste paardumine nukleiinhapete molekulides. ( DNA & RNA ) 16.) kontraktsioonivalk ­ valk, täidab liitumisfunktsiooni, võimeline muutma oma möötmeid. 17.) lipiid ­ organismide energiallikas. Ühendite rühm, vees mittelahustuvad. 18.) lämmastikalus ­ nukleiinhappe monomeeride koostisesse kuuluv tsükliline orgaaniline ühend. 19.) makroelemendid ­ kõige enam esinevad keemilised elemendid, organismides ( O, C, H, N, P, ja S ) 20...

Bioloogia
118 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Süsinik ja räni

ehitus 1s² 2s² 2p² 1s² 2s² 2p 3s² 3p² Oksüdat- min: ­IV (CH4) max: +IV (CO2) min: ­IV (Mg2Si) max: +IV (SiO2) siooniaste Leidumine 1) ehedalt (teemant, graniit, karbüün) 1) ühenditena 2) ühenditena (kivisüsi, nafta jt kütuste SiO2 - na liiva ja kivimite koostises) koostises 3) taim- ja loomorganismides ränihappe sooladena 4) õhus ­ CO2 5) mineraalid ­ CaCO3, MgCO3 Füüsikalised 1) teemant 1) terase värvusega omadused väga kõva, kabras, ei juhi elektrit, 2) pooljuht hea soojusjuht, st 3000°C 3) = 2,4 g/cm³ 2) grafiit 4) sulamistemperatuur 1465°C...

Keemia
102 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Loengud VI-VIII

Organismis ei ole eriti palju reaktsioone, milles üheks reagendiks oleks hapnik. Enamik oksüdatsioonireaktsioone toimub kaudselt, vesiniku eemaldamise kaudu. Molekulaarne hapnik toimib organismis oksüdeerijana neljal viisil: · 80-90 % kogu hapnikust kasutatakse hingamisahelas tsütokroomioksüdaasi poolt SH2 + ½ O2 ------> S + H2O · teine hapniku kasutamise viis on nn. peroksüdaasne tee, mis toimub peamiselt taimedes. Loomorganismides toimub see spetsiaalsetes raku organellides, peroksüsoomides. Siin toimub substraadilt eralduva vesiniku sidumine hapnikuga vesinikperoksiidiks. Selline protsess toimub aminohapete ainevahetuses (aminohapete oksüdaasid, polüaminuooksüdaas, ksantiini oksüdaas, aldehüüdide oksüdaas) SH2 + O2 ------> S + H2O2 · Enamik ülejäänud hapnikust kasutatakse oksügenaassel teel: kus hapnik seostub...

Inimese toitumisõpetus
64 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Dioksiinid ja dioksiinitaolised ühendid

Dioksiine võib moodustuda ka üldtuntud mikroobivastase aine triklosan fotokeemilisel lagundamisel [3] Mürgisus Dioksiinid ja PCBd on äärmiselt vastupidavad keemilisele ja bioloogilisele lagunemisele ning säilivad seetõttu keskkonnas. Nad on bioakumuleeruvad - taimtoidulised loomad saavad neid peamiselt hingamisel, toiduahela ülemised liikmed peamiselt lahustunult toidurasvas. Kuna dioksiinid on keemiliselt püsivad ja vees lahustumatud, kumuleeruvad nad loomorganismides , seetõttu võivad ka väikesed kogused lõpuks ohtliku koguse saavutada. Inimorganism on peaaegu võimetu dioksiine nii lagundama kui väljutama. Kõrge kloreeritusega (4-8 Cl aatomiga) dioksiinide "poolestusaeg" inimorganismis varieerub 7,8-st 132 aastani (selle ajaga suudab organism vabaneda poolest sinna kogunenud dioksiinist). Naise organismist võib oluline osa dioksiinidest väljuda läbi platsenta ning koos rinnapiimaga...

Keskkonnakeemia
178 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Valgud ehk kõrgmolekulaarsed ühendid

(valkude lagundamine ei lähe lõpuni, organismides peatub kusiaine ehk uurea ehk karbamiidi tekkel ja ka välditakse toksilise NH3 teket) b) Ööpäevasest energiavajadusest peaks valgud katma kuni 15%, erandkorras sportlastel kuni 20% c) Iga kehakaalu kilo kohta on ööpäevas vaja 1-1,1g valku. Erandiks rasedad ja kasvavad organismid. 2. Varuaineline a) seemnete varuvalgud, nt sojaubades kuni 35%, viljades, nt teriste valgud b) loomorganismides varuvalkudeks piima- ja munavalgud, organismi enda tasandil lihastevalgud 3. Liigutuslik funktsioon - valgud muundavad keemilise energia mehhaaniliseks nt lihaste valgud (müosiin, aktiin); viburite ja ripsmete valgud (tubuliin) 4. Kaitsefunktsioon a) passiivne kaitse, seda teostavad kattevalgud nt suled, vill, nahk, soomused jne b) aktiivne kaitse - valgulised antikehad tekivad võõrorgaanika või haigusetekitajate vastu; ka verehüübimis valgud...

Üldbioloogia
84 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Rasvad - referaat

Rasvu leidub praktiliselt igas rakus. Madala soojusjuhtivuse tõttu on nahaalune rasvkude organismidele nagu kasukas külma eest. Rasv on väga energiarikas toitaine. Võrreldes valkude ning süsivesikutega annavad nad kaks korda rohkem energiat. Rasvast valmistatakse õli, seepi ning kasutatakse ka toidu valmistamisel. 4 LEIDUMINE JA SAAMINE Rasva leidub peaaegu kõikides taim- ja loomorganismides . Juur- ja puuviljades on rasva vähe, vaid mõni protsent. Päevalilleseemnetes on rasva ligikaudu neljandik, linaseemneis on ligi pool kuivainest. Rasvarikasteks toiduaineteks on või, margariin, pähklid, lihasaadused jm. Taimedes leidub rasva kõige enam seemnetes. Loomorganismis talletub rasv nahaaluses koes ning muudes organites. Rasvad on energiarikkad toidukomponendid. Nende energeetiline väärtus on üle kahe korra suurem kui valkudel ja süsivesikutel....

Keemia
138 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Biomolekulid

BIOMOLEKULID Biomolekulid ­ elusorganismides esinevad orgaanilised ained, mis täidavad vähemalt ühte biofunktsiooni Makromolekulid ­ väga suured molekulid (polüsahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped) Monomeerid - väikesed molekulid, mis on polümeeridele ehitusüksusteks; võivad ka omaette funktsioneerida Polümeerid - pikad molekulid, mis koosnevad sarnastest või identsetest monomeeridest Funktsionaalsed rühmad: Hüdroksüülrühm -OH (HO-) Karbonüülrühm C=O Karboksüülrühm -COOH Aminorühm -NH2 Sulfidrüülrühm -SH (HS-) Fosfaatrühm -PO4 SAHHARIIDID organismi ehitusmaterjalid ja kütus Monosahhariidid Glükoos (gly) C6H12O6 C=O (karbonüülrühm); -OH (hüdroksüülrühm) Põhiliseks rakkude...

Biokeemia
123 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Organismide koostis

Tärklis ­ fotosünteesi käigus moodustunud glükoosi varud talletatakse taimede säilitusorganites (mugulas, sibulas, risoomis) tärklise kujul. Tärklise koostises on tuhandeid glükoosijääke. Tselluloos ­ kõikide taimeraku kesta peamine koostisosa. Puidurakkudes on eriti paksud kestad. Koosneb samuti glükoosijääkidest. Kitiin ­ lülijalgsete välisskeletis, seente rakukestades. Ehitusliku ülesandega. Glükogeen ­ loomorganismides säilitatakse glükoosivarusid peamiselt maksas ja lihastes glükogeenina. Insuliin muudab liikse glükoosi veres (peale seedimist) glükogeeniks. Taimedel puudub glükogeen. Koosneb glükoosijääkidest. Lipiidid ehk rasvad Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. vees mittelahustuvad ühendid (hüdrofoobsed). Nad lahustuvad orgaanilistes lahustites (alkohol, eeter). Nad on organismidele energiallikaks. Lipiidede funktsioonid: 1...

Bioloogia
244 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Raud, nikkel, koobalt

Mõni protsent Ni-toodangust kasutatakse katalüsaatorite saamiseks, mida rakendatatakse sünteesikeemias ja toiduainetööstuses (margariini tootmisel vedelrasvadest nende katalüütilisel hüdrogeenimisel). Põhilised niklitootjad maailmas on Venemaa (25%), Kanada 18%), Uus-Kaledoonia (12%) ja Austraalia (10%). Biotoime Nikkel on vajalik mikroelement nii taim-kui loomorganismides . Kuigi nikli rolli ja metabolismi eluslooduses on viimastel aastakümnetel palju uuritud, on vastavad andmed ebatäpsed ja vastolulised( nt inimorganismi summaarset niklisisaldust hinnatakse eri allikastes vahemikku 1-14 mg). Inimeses osaleb Ni vereloomeprotsessides. Suuremates kogustes on nikkel ohtilk keskkonnasaastaja. Ligikaudse hinnangu järgi aastas õhku üle 50 tuhande tonni Ni (suur osa sellest kivisöe põletamise tõttu), kogu Ni saastus on 105 t suurusjärgus aastas...

Keemia
51 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Aine-ja energiavahetus

Glükoosi lagundamist võib pidada universaalseks, sest taime- ja loomarakkudes toimub see ühtemoodi.Enamikes organismides talletatakse glükoosivarud polüsahhariididena- tärklise või glükogeeni kujul. Kui organism vajab täiendavat energiat, siis lag. polüs. esmalt ensüümide abil monomeerideks. Taimedes on energ. varuaineks tärklis, mille lõhustamisel saadkase glükoosi molekulid. Loomorganismides esineb tärklise asemel polüs glükogeen, ka selle lag saadakse glükoosi molekulid. Seejärel toimub glükoosi järkjärguline oksü, mille käigus vabanev energia salv. ATP molekulidesse. Glükoosi lagundamisel võib jagada kolme etappi: glükolüüs, tsitraaditsükkel ja hingamisahela reaktsioond. 1.Glükolüüs ehk g algne lagundamine toimub eukarüootse raku tsütoplasmavõrgustikus.Seal paiknevad ensüümid, mis katalüüsivad ligikaudu kümmet üksteisele järgnevat reaktsiooni...

Bioloogia
54 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Toit

Toit Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene või muud loomad saavad eluks vajalikke aineid (sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energiat. Põllumajandusloomade toitu nimetatakse tavaliselt söödaks. Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu esitavad mõistele "toit" alljärgneva määratluse: Mõiste "toit" tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega "toit" hõlmatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõiste hõlmab ka vett. Mõiste "toit" alla ei kuulu: Sööt; Elusloomad, välja arvatud juhul, kui need on ette valmistatud turuleviimiseks inimtoiduna;...

Keemia
91 allalaadimist
thumbnail
3
doc

KONTROLLTÖÖ - Organismide keemiline koostis

KONTROLLTÖÖ Organismide keemiline koostis Mõisted: 20 Makroelement ­ organismide koostises kõige enam esinevad keemilised elemendid (O, C, H, N, P, S) 21 Mikroelement ­ organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid (Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, Cr, F, Se, Si, Sn, B, As 22 Biomolekul ­ orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid jne) 23 bioaktiivne aine ­ orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlusi 24 monomeer - 25 biopolümeer ­ organismides moodustuv polümeer (polüsahhariidid, valgud jt) 26 hüdrofoobne aine ­ aine, mis "kardab" vett 27 hormoon ­ loomorganismide sisesekretsiooninärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. (eristatakse valgulisi ja...

Bioloogia
96 allalaadimist
thumbnail
83
pdf

Esimese nelja kursuse materjal

(teatud fosforiühendid salvestavad energiat) Väävel - Leidub vaid Valkudes ja vitamiinides. N: Muna ja Oad. 1) tõstab ühendi reaktsioonivõimet. 2) moodustab valke stabiliseerivaid sidemeid. (S-S tüüpi) 3) Aitab kahjutuks muuta organismis mürgiseid ühendeid. <------------------------------------------------------------------------> Mesoelementide iseloomustus. Naatrium - Leidub eriti loomorganismides . Naatrium on rakuväline element st. teda on rohkem rakkude vahel kui rakkude sees. 1) Reguleerib organismi veereziimi.(seob vett) 2) Osaleb rakusisestes transpordiprotsessides, mis toimuvad läbi rakumembraani. 3) Osaleb rakkude pinnalaengu tekkes. Kaalium - Leidub eriti taimeorganismides. Asub põhiliselt rakkude sees. Ülesanded on samad mis naatriumil, kuid kaaliumipuudus võib tekkide kergemini....

Bioloogia
172 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Valgud

Palavik denaturiseerib inimese kehas haigustekitajaid valke. *mehaanilisel teel *kõrge temperatuuriga *keemilisel teel *kiirguse toimel Valkude biofunktsioonid. Ensümaatiline Ensüümid on valgud , mis reguleerivad bioloogiliste reaktsioonide kiirust. Igast bioloogislist reaktsiooni reguleerib kindel ensüüm. Kehtib luku ja võtme prinsiip. Ehituslik e. struktuurne funktsioon. Valgud kuuluvad kõigi rekuorganellide koostisse. Loomorganismides on valgulised paljud nahatekised : suled, soomused, sarved . Energeetika 1g valke annab lõhustudes reaalselt 4 kcal energiat. Annaks ka 6, kuid valgud ei lagune täielikult. Imetajates moodustub kusiaine e. karbamiid e. uurea. Valkude liigkasutamine on tervisele ohtlik. Valkude arvelt tuleks katta 15 % kega ööpäevasest energiatarbimisest . Valgu liigtarbimine kahjustab maksa ja neerusid. Liigne valk viib välja kaltsiumi. Valgurohke toit on varjatult rasvarikas. Varuaineline N1...

Füüsika
14 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Orgaaniline keemia I

1. Amiin kui alus on võimeline liitma endaga prootoni (H+) 2. Amiinid kui alused reageerivad hapetega 3. reag. Halogeenoalkaanidega Amiine tarvitatakse värvainete, ravimite, kõrgmolekulaarsete ainete ja muu sellise sünteesimiseks ning floteerimisreagentide ja ekstrahentidena. Looduses tekib amiine valkude koostisesse kuuluvate aminohapete dekarboksüülumisel. Neid amiine tekib eriti mikroobide elutegevuses, kuid ka kõrgemais organismides, loomorganismides nt. seedekulgla anaeroobseis tingimustes. Katabolismis moodustub amiinidest mürgiseid saadusi (nt. jämesooles mikroobide toimel). Amiinid on ka laipade lagunemisel lüsiinist tekkiv kadaveriin ja arginiinist tekkiv agmatiin (tekitavad laibalõhna). Füsioloogiliselt oluline on imetajate maksas, kopsus, pankreases ja spermas leiduv putrestsiin; sellest tekivad membraanistruktuure stabiliseerivad polüamiinid spermidiin ja spermiin. 1) Mis on luminestsents? (üldiselt ja lühidalt)...

Orgaaniline keemia
674 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun