Antropoloogia on uurimus inimesest (õpetus inimesest)- filosoofiline antropoloogia on filosoofiline õpetus inimesest. · Filosoofiline antropoloogia on uurimus inimesest ja tema loomusest (millised on inimesele omased toimemehhanismid, milline on inimese sisemine loomus, millest ta koosneb jne...). iga konkreetne inimene on alati erand üldisest reeglist, ta on isiksus. Üldiste definitsioonidega on üldiselt vähe võimalik ära teha. Strateegiad: · Etoloogiline- bioloogilisest lähtuvusest (eripära ja sarnasus loomariigiga) Tuleb küsimus: mille poolest inimene ikkagi loomadest erineb? Mis on see inimese eripära teiste elusolenditega võrreldes? Inimest iseloomustab mõistus (või keel). Platon on defineerinud inimest kui mõtleva loomana (inimene kuulub loomade klassi ja see erisus, mis teda teistest loomadest eristab, seisneb mõtlemise võimes). Kas ikka on nii, et ainult inimesele on omane mõtlemisvõime, keel..?
1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline õpetus inimesest, uurimus inimesest ja tema loomusest, mis uurib inimese nn toimemehhanisme, tema omadusi, mis eristavad teda teistest olenditest/ isenditest. Inimese olemuse selgitamisel kasutab filosoofia erinevaid strateegiaid, nagu nt etoloogiline strateegia, voluntaristlik, eksistentsialistlik, klassikaline, on ka kristlik inimesekontseptsioon, romantismile omane strateegia, tänapäeval on inimloomuse seletamiseks läbiv konstruktivistlik ja strukturalistlik käsitlus, samuti on materialistlik strateegia, 19. saj lõpust psüühika mõiste kerkimisest "hinge" asemele on psühholoogiline, fenomenoloogiline ning psühhoanalüütiline käsitlus, ning vaimu ja keha vahekorda käsitlev analüütilisele filosoofiiale omane strateegia. 2
1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Antropoloogia on filosoofiline uurimus/õpetus inimesest ja tema loomusest. Uurib, millised on inimesele omased toimemehhanismid, millest ta koosneb jne. Filosoofilise antropoloogia paradigmad: etoloogiline, eksistentsialistlik, kristlik, klassikaline, romantismile omane, konstruktivistlik ja struktualistlik, voluntaristlik, materialistlik, psüholoogiline, psühhoanalüütiline, fenomeloogiline ning analüütilisele filosoofiale omane. 2. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: · etoloogiline antropoloogia Lähtutakse küsimusest, milline on inimese eripära muu bioloogiliselt elava loodusega võrreldes
1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Filosoofiline atropoloogia on filosoofiline uurimus inimesest ja tema loomusest. Mõtteviisid, mis võimaldavad meil inimest avada, niiviisi et rakendades neid arusaamasid ükskõik millisele inimesele need aitaksid meil selle inimese kohta midagi teada saada. Millised on inimesele omased toimemehhanismid, milline sisemine loomus, millest koosneb jne. Etoloogiline, voluntaristlik, eskistentsialistlik, klassikaline, kristlik, romantismile omane, konstruktivistlik ja strukturalistlik, materialistlik, psühholoogiline, fenomenoloogiline, psühhoanalüütiline, analüütilisele filosoofiale omane. 2. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: · etoloogiline antropoloogia mille poolest erineb inimene muust elavast loodusest? Inimene on mõtlev loom
tingimine. Skinner – sotsiaalse õppimise teooria, operantne tingimine, sarrustuse skeemid. Kognitiivne koolkond. Piaget – intellekt (sisu, skeem/struktuur, operatsioonid, funktsioonid); lapse mõtlemise iseärasused (egotsentrism, naiivne realism, animism, artifitsialism). Etoloogia. Etoloogilise teooria neli peamist ideed: - Liigispetsiifiline kaasasündinud käitumine. - Evolutsiooniline vaatenurk. - Õppimise eelsoodumus. - Etoloogiline metodoloogia. Kontekstualism. Võgotski – kriisietapid inimese arengus, lähima arengu tsoon. Jaan Valsiner – vaba liikumise tsoon, soositud tegevuste tsoon, lähima arengu tsoon. Urie Bronfenbrenner – ökoloogilise arengu mudel; eraldas järgnevad süsteemid: mikrosüsteem, mesosüsteem, eksosüsteem, makrosüsteem, kronosüsteem. Moraali areng. Kohlberg – moraalse arengu staadiumid. Esimene tase – eelkonventsionaalne (I
piires. Näiteks: algne liik jaguneb üksteisest ikka enam eristunud alajaotusteks spetsialiseerumisega erinevatele ökoloogilistele nishidele (nt. parasiteerimine eri liiki peremeesorganismidel). Bioloogiline isolatsioon ehk ristumisbarjäär · Erinev paljunemisperiood Eri liiki isendid ei saa omavahel kokku, kuna nende sugulise aktiivsuse periood ei kattu. Näiteks putukatel võib paarumisaktiivsus piirduda vaid mõne tunniga ööpäevas. · Käitumine paaritumisperioodil Etoloogiline sobimatus loomadel (pulmatantsud, kutsehüüd, lõhnaained) või erinev õitseaeg taimedel võib põhjustada vaba ristumise piiratust. Hübriid-liigiteke Liikidevahelised järeltulijad on hübriidid. Tavaliselt hübriidid hukkuvad või jäävad viljatuks, mis tuleneb vanemate geneetilisest sobimatusest. Looduses sünnib hübriide harva. Muul on hobuse ja eesli järglane (isane muul on viljatu) Liigitekke peamisteks teguriteks on: mutatsioonid geenitriiv looduslik valik
I. Kaasasünd käitumine (pärilik/kohastumine) psüühikast. *ukse löömine II. Kohastatumad omadused antakse edasi 3. OPERATSIOONIDE 7-12a- kujutluste laienemine, III. Õppimise eelsoodumus-SENSITIIVNE periood sündmuste klassifitseerimine, resersiivsus põhjus- tagajärje mõtestamine IV. Etoloogiline metoloogia- vaatlus, laboratoorsed 4. FORMAALSED OPERATSIOONIDabstraktne,loogiline- eksperimendid deduktiivne mõtlemine; analüüsimine- kontrollimine - võime näha ette, leida sobivaim lahend paljudest KONTEKSTUALISM(kk, kultuuri mõjud) Lapsed näevad,mõtlevad teisiti
Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline õpetus, mis uurib inimesi ja tema olemust. Piiritleb inimese eksisteerimise põhistruktuure ja mõtet. Filosoofiline antropoloogia uurib inimese loomust ja koosnevust. Filosoofilise antropoloogia paradigmasid on erinevaid: eksistentsialistlik, kristlik, klassikaline, romantismile omane, konstruktivistlik, psühhoanalüütiline jt. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: Etoloogiline antropoloogia – inimese olemust püütakse määrata lähtudes tema bioloogilisest olemusest, võrreldakse inimest sarnaste loomaliikidega. Inimene on kui mõtlev loom. Klassikaline filosoofiline antropoloogia – inimest vaadatakse kui liitsubsantsi, mis koosneb mitmest osast: kehast ja hingest. Pärast Aristotelest on üheks osaks loetud ka kosmilist hinge. Kristlik antropoloogia – inimene on kogu loodu hulgas eriline, kuna ta on loodud
kujunemiseks. Nemad hakkavad andma rohkem järglasi ning seega muutub kogu rühma geneetiline struktuur. 3 .Bioloogiline isolatsioon ehk ristumisbarjäär · Erinev paljunemisperiood Eri liiki isendid ei saa omavahel kokku, kuna nende sugulise aktiivsuse periood ei kattu. Näiteks putukatel võib paarumisaktiivsus piirduda vaid mõne tunniga ööpäevas. · Käitumine paaritumisperioodil Etoloogiline sobimatus loomadel (pulmatantsud, kutsehüüd, lõhnaained) või erinev õitseaeg taimedel võib põhjustada vaba ristumise piiratust. Hübriid-liigiteke Liikidevahelised järeltulijad on hübriidid. Tavaliselt hübriidid hukkuvad või jäävad viljatuks, mis tuleneb vanemate geneetilisest sobimatusest. Looduses sünnib hübriide harva. Muul on hobuse ja eesli järglane (isane muul on viljatu) 4.Ökonisi leidmine · Sobitumine elus ja eluta keskkonda
+liiki vaadeldakse suhetes teiste liikidega -probleemid läbirändavate liikidega -loomade puhul raske kaardistada kõiki vastasmõjusid ökosüsteemis Ristumisbarjäär- takistab eri liigi isenditel omavahelist ristumist. Säilitatakse liigi puhtus. Presügootsed (energeetiliselt kasulikud): · Geograafiline barjäär- potentsiaalselt ristuvad liigid ei puutu omavahel kokku. · Ökoloogiline barjäär- erinevused paljunemisaegades ja kohtades · Etoloogiline barjääe- loomadel partneri identifitseerimine värvuse, häälitsuste, suuruse, lõhna alusel. Taimede tolmukatel liigispetsiifiline ligimeelitamine. · Sugelundite sobimatus (kehtib putukate kohta) · Võõraste sugurakkude hukkumine teise liigi suguteedes kehasisesel viljastumisel. Postsügootsed (viljastumisjärgne): · Iseeneslikud abordid. Näiteks kui Euroopa naarits ristub Ameerika naaritsaga. · Hübriidide viljatus. Näiteks muul.
Sissejuhatus filosoofiaase I loeng Filosoofilise antropoloogia mõtteviisid ehk strateegiad: 1)etoloogiline 7)konstruktivistlik ja 2)voluntaristlik strukturalistlik 3)eksistentsialistlik 8)materialistlik 4)klassikaline 9)psühholoogiline 5)kristlik 10)psühhoanalüütiline 6)romantismile omane 11)analüütilisele filosoofiale omane
o Seotud sensitiivse perioodiga s.t. bioloogiliselt ollakse valmis omandama uut käitumist o Ilma operantse kinnituseta o Arengupsühholoogias väga kasutatud sensitiivne periood o Kogemusest õppimine o Üldine õppimisvõime, õppida kogemustest ennekõike inimesele omane. Seetõttu on täiskasvanu eas võrreldes teiste liikidega on inimesel vähem käitumisjärnevusi Etoloogiline metodoloogia - Laboratoorne eksperiment - Vaatlus *liigile on omasem loomulik keskkond. Omases keskkonnas on märgistiimulid, mis vallandavad käitumisjärgnevused. Etoloogia panus - Adaptatiivne (kohanemis) käitumine o Kommunikatsioon o Vanema lapse suhted o Näo väljendused o Kehakeel Etoloogia piirangud - Etoloogia kirjeldab rohkem kui seletab
ei tule vaenule lõpp, vaid sõprus lõpetab vaenu". Vaen kahjustab inimest, eriti nõrka inimest. Tugev inimene ei võta kõike enda sisse. 30. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Filosoofililist antropoloogiat mõistetakse kui filosoofilist uurimust inimesest ja tema loomusest. Loomus- inimesele omased toimemehhanismid, sisemine loomus jne. Filosoofilise antropoloogia strateegiad on etoloogiline, voluntaristlik, eksestentsialistlik, klassikaline, kristlik, romantismile omane, konstruktivistlik ja strukturalistlik, materialistlik, psühholoogiline, fenomenoloogiline, psühhoanalüütiline ning analüütilisele filosoofiale omane. 31. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: ·etoloogiline antropoloogia ·klassikaline filosoofiline antropoloogia ·kristlik antropoloogia ·romantismile omane antropoloogia
vabaneda vimmast erinevate asjade üle. Füsioloogiaks peab ta aga sõprust, mis vabastab inimese vaenust. 3.Nädal 1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Filosoofiline antropoloogia on filosoofia haru, mis uurib inimest ja tema loomuse koostist. Üritades leida selliseid mõistuse omadusi, mis rakenduksid kõikidele inimestele. Filosoofiline antropoloogia jaguneb erinevate paradigmade järgi rühmadeks. Need on etoloogiline, voluntaristlik, eksistentsialistlik, klassikaline, kristlik, romatismile omane strateegia, matemaatiline strateegia, psüholoogiline strateegia, fenomenoloogiline strateegia ja psühoanalüütiline strateegia 2. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: · Etoloogiline antropoloogia on filosoofia haru, mis uurib mille poolest erineb inimene teistest loomadest. Inimese peamiseks erinevuseks loomadest peetakse mõistust. Mõistus annab
Nt Euraasias ja P-Am elavad põhjapõdrad Geograafiline isolatsioon: Erinevate liikide levialad on üksteisest eraldatud veekogude või mägedega või asuval üksteisest liiga kaugel (mandrite triiv). Nt kukkur- ja tavaline hunt Bioloogiline isolatsioon: Ökoloogiline isolatsioon erinevad sigimisperioodid või paigad. Nt valge-toonekurg ja must-toonekurg ei ristu, kuna valge elab rohkem inimeste lähedal, aga must suurtes metsades Etoloogiline isolatsioon liigile omane käitumine ja häälitsemine sigimisperioodil, aitab ära tunda liigikaaslase Mehhaaniline isolatsioon suguelundite erinev ehitus, ei sobi kokku Gameetne isolatsioon hoiab ära liigivõõraste gameetide ühinemise. Genoomide sobimatus, kromosoomide arv erinev Ja kui ikkagi õnnestub emaslooma viljastumine, siis hübridid e järglased on eluvõimetud või anna järglasi. 10. Inmene Inimesed arenesid troopiliste alade imetajatest
saab vältida kannatusi, mis kaasnevad sellega, kui olla ebapuhtas keskkonnas. 6 3. loeng Küsimused filosoofilise antropoloogia loengu kohta 1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? 2. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: · etoloogiline antropoloogia · klassikaline filosoofiline antropoloogia · kristlik antropoloogia · romantismile omane antropoloogia · konstruktivistlik ja strukturalistlik antropoloogia · psühholoogiline antropoloogia · psühhoanalüütiline antropoloogia · analüütilisele filosoofiale omane antropoloogia 1) Filosoofiline antropoloogia tegeleb inimese, tema loomuse ja toimemehhanismide filosoofilise
Pluss: Väga lihtne analüüsida. 5) Ökoloogiline väidab, et iga liigi esindajatel on ökosüsteemis kindel koht ja roll. Pluss: Liiki vaadeldakse koosmõjus tiste liikidega. Miinus: Kallid uuringud Liigi terviklikkus Ristumisbarjäärid: 1) Presügootsed: a. Sarnased liigid täiesti erinevates levilates (nt. Aafrika elevant ja India elevant) b. Erinevused paljunemisaegades ja kohtades (Saaremaal 2 liiki leedreid, mis õitsevad eri aegadel) c. Etoloogiline erinevused loomade käitumises paaritumisajal (rituaalsed liigutuse, häälitsused, lõhnad, värvid). Kehtib "ühe miinuse printsiip" d. Suguelundite sobimatus (putukatel) e. Sugurakkude hukkumine 2) Postsügootsed organismile energeetiliselt oluliselt kulukamad: a. Mikroabordid (isane mink, emane Euroopa naarits ristuvad, viljastuvad, aga hübriidnaaritsaid ei tule) b. Hübriidide steriilsus (muul eeslitäku ja hobusemära hübriid) c
eelduseks. Pmst võib eristada väga erinevaid struktuure, sest populatsiooni moodustavaid isendeid võib eristada väga paljude tunnuste soo, vanuse, tervisliku seisundi jms järgi. Sooline ja vanuseline struktuur (nt kui küttimisega vähendada mingit populatsiooni 4x,eemaldades kõiki vanuserühmi ja mõlemat sugu propotsionaalselt, taastub esialgne arvukus kiiremini, võrreldes olukorraga, kui vähendatakse loomade arvu 2x, kuid kütitakse ainult emasloomi), etoloogiline struktuur (hierarhia). Populatsioonil on rida tunnuseid, mida saab mõõta: Arvukus on ulukite arv mingil suvalisel terrotiiroumil, näiteks Eestis, Tartu maakonnas, Järvselja jahipiirkonnas. Arvukust mõjutavad populatsiooni parameetrid on suremus, sündimus, ränne. Asustustihedus on ulukite arv mingil kindla suurusega maa-alal, näiteks 1000 ha. Elupaikade mahutavus on keskkonna parameeter ning on kergesti määratav. Elupaikade
.) 12. Agressiivne käitumine on teist isikut kahjustav käitumine. Agressiivne isiksus on isiksus, kellel on kalduvus agressiivseks käitumiseks. Agressioon võib olla füüsiline või psühholoogiline. Agressiivsuse eskalatsioon: pilgehalvustamine- mõnitamine-ähvardus-sõim-vägivald. Agressiivsusel on emotsionaalsed, motivatsioonilised ja käitumuslikud komponendid. Agressiivsuse teooriad, mis püüavad vastata küsimusele kuidas agressiivne käitumine tekib: Instinktiteooriad 7) Etoloogiline teooria (Lorenz) 8) Psühhoanalüütiline teooria (Freud) Mõlemale on ühine see, et agressiivsust käsitletakse kaasasündinud instinktina. See tagab liigi kaitsmise ja säilimise ning väljendub territoriaalsuses, piiratud ressursside eest võitlemises, tugevamate isendite geenide edasiandmises. Frustratsiooni-agressiooni teooria (John Dollard ja Neal Miller) Inimene muutub agressiivseks teatud tingimustel nagu frustratsioon. Kõige olulisemaks agressiivsete
Nt kui rändline rõngastatakse, siis määratakse nende toitumust rasvavarude järgi rinnal. Sooline struktuur (sugude suhe) – emaste ja isaste isendite arvu suhe (loomade puhul). Erinevates elujärkudes saab märkida soolist struktuuri. Taimedel nt ühe- ja kahekojalised taimed. Ruumiline (territoriaalne) struktuur – nt rühmitatud, juhuslik. Sesoonne struktuur – avaldub nt üheaastastel taimedel. Ka loomade puhul. Nt lehetäidel suviti neli põlvkonda, kui isaseid ei ole. Etoloogiline ehk sotsiaalstruktuur – ainult loomadel. Ühe liigi isendite suhteil põhinev kooselukorraldus ja ruumijaotus. Sotsiaalstruktuur hõlmab järglaste saamiseks moodustunud paare (nt kühmnokk-luik) ja perekondi (nt hundid). Sotsiaalstruktuur põhineb domineerimisel – hierarhial, territoriaalsusel (territooriumi kaitsmine liigikaaslaste eest jm). 25.Populatsiooni iseloomustavad parameetrid (demograafilised parameetrid).
Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline õpetus inimesest, on filosoofiline uurimus inimesest ja tema loomusest. Uurib millised on inimese toimemehhanismid, milline on inimese sisemine loomus ja millest ta koosneb. Paradigmad: Milline on keha ja vaimu vahekord? Millised on inimese spetsiifilised tunnused, mis eristavad teda loomariigist? Kas inimene on loomuselt hea või mitte? 32. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: Etoloogiline antropoloogia - inimest ja tema loomust püütakse määratleda ta bioloogilisest olemusest lähtudes. Inimene kui mõtlev loom. Klassikaline filosoofiline antropoloogia - inimest vaadeldakse kui liitsubstantsi, mis koosneb mitmest algest. Kristlik antropoloogia - inimene on eriline kogu loodu hulgas, kusjuures on ta jumala palge järgi loodud ning oskab vahet teha heal ja kurjal. Inimene on ka jumala erilise tähelepanu, armu ja karistuse objekt.
enam kasu. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Filosoofiline antropoloogia on õpetus inimesest ja tema loomusest. Millised on inimesele omased toimemehhanismid, millest ta koosneb , tema sisemine loomus jne . Iga konkreetne inimene on unikaalne tervik, kus üldiste definitsioonidega on suhteliselt vähe võimalik ära teha. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: etoloogiline antropoloogia : lähtudes inimese bioloogilisest olemusest üritatakse inimest ja tema loomust määratleda. Üritatakse näha inimeste eripära loomariigis. Mis on inimene? Inimene on mõtlev loom. Inimene kuulub loomade klassi, erisus seisneb mõtlemise võimes. Kuid kas ikka on nii, et loomad absoluutselt mõelda ei oska? klassikaline filosoofiline antropoloogia: Inimene on lihtsubstants. Koosneb a)Kehast ja hingest b)kehast, maisest hingest ja kosmilisest hingest.
NT inimene klammerdub täiskasvanu külge (nutmine, naeratamine, imemine). 2. Evolutsiooniline vaatenurk- evolutsiooni idee arendamine. Idee seisneb selles et läbi põlvkonna toimub muutumine ja edasi antakse kõige kohastuvamad omadused. 3. Õppimise eelsoodumus- valmis olek teatud tüüpi õppimiseks. Õppimise eelsoodumus sisaldab sensitiivseid perioode. (sensit periood- organism võimeline õppima kindlat liiki uut asja) ja üldisi/spetsiifilisi õppimisvõimeid. Etoloogiline metodoloogia- loomulik vaatlus ja laboratoorsed eksperimendid. Paljunemis käitumine, vanematega suhtlemine. Lev Võgotski (1896-1934) Konteksti ja isiku suhtlemine kui üksprotsess. Lapsed käituvad teatud viisil kuna vajadused on keskkonnaga seotud. Keskkonda defineeritakse erineval viisil. NT kliima, maastiku, maa tähenduses aga Võgotski rõhutab kultuuri ja kultuuri ajalugu. KONTEKSTI TÕLGENDAMINE !! Sümbolid on
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin
küsimustik, sotsiomeetria Formuleerimine: probleemse käitumise põhjuseks on negatiivne interaktsioon Sekkumine: positiivne interakstioon, probleemide nägemine kontekstis Hinnang: uue positiivse tsükli interaktsioon Agressiivsus 21.november 2011 Põhilised teooriad agressiivse käitumise seletamise kohta: 1. Etoloogiline teooria: K. Lorenz. Vaatas loomade uuringuid. Ta väidab, et agressiivsus on kaasasündinud instinkt ja spontaane, et ellu jääda. Agressiivsus suurendab võimalust loomadel ellu jääda, populatsiooni suurendada. Vajalik evolitsiooni edasipüsimiseks. On kohastumuslik väärtus seoses liigi kaitsemise ja säilitamisega. Liigi siseselt rituaalne. Ei saa olla veendunud, et on olemas geen, mis agressiivsust
Laps sõltub ümbrusest ja sellest mida ta tajub. Sensomootrse astme esialgses osas on lapse kopententsus kujundeid, keelt ja teisi sümbolite arusaamisel suhteliselt väike lapsel. järelikult pole laps teadvustatud inimestest, kes on alati kohal. Piaget ütleb, et (oma katsetel tuginedes) ei tee lapsed katset otsida mänguasja. Etoloogilise teooria neli peamist ideed. · Liigispetsiifiline kaasasündinud käitumine · Evolutsiooniline vaatenurk · Õppimise eelsoodumus · Etoloogiline metodoloogia- Etoloogia laiendab arusaamu, millest koosneb arengu seletus. Nii näiteks saab lapse käitumist paremini mõista, kui kaasata oma nägemusse suurem raamistik. Näiteks laiem sotsiaalne kontekst ja võib kaasata ka pikema ajaskaala. See hõlmab näiteks liikide ajalugu. Organism on koos oma geneetiliste, füsioloogiliste, psühholoogiliste ja käitumuslike aspektidega
läbiviimist. Etoloogia põhjenda, kirjeldab rohkem kui seletab. Kitsaskohad katsete puhul, eetilised piirangud. Panus arengupsühholoogiasse: adaptiivse kàitumise uurimine, kuidas toimub kohanemine eri liikidel, kuidas eristada kaasasündinud ja õpitavaid protsesse, on olemas nii kvantitatiivne kui kvalitatiivne muutus, rõhutab õppimise olulisust kindlal perioodil (sensitiivse perioodi teooria), toob sisse loomulikku keskkonna olulisuse uurimisel (ka Erikson). Etoloogiline suund uurib käitumist ka sellelt poolelt, kuidas on liikide arenguprotsessid sarnased. Kontekstualism Lev Võgotski (1896-1934): Sotsikultuurne arenguteooria Leiab, et inimest tuleb uurida koos keskkonnaga, kuna neil on vastastikune mõju, interaktsioon. Ütleb, et inimene areneb tööd tehes, tööriistu kasutades ja üheks psühholoogiliseks tööriistaks on keel, mis hakkab mõjutama ka inimese mõtlemist
Evolutsiooniline vaatenurk - need omadused, mis soodustavad ellujäämist, antakse edasi Õppimise eelsoodumus - sensitiivne periood ehk kriitiline periood, kus ollakse bioloogiliselt valmis uue oskuse omandamiseks (ollakse eriti tundlik) Kiindumussuhte loomuline Etoloogiline metodoloogia - kasutatakse loomulikku vaatlust organismi elukeskkonnas; tuuakse sisse laboratoorsed katsed, protsessid; näide: liigiomast käitumist ei saa vaadelda loomaaias, vaid seal, kus on tema õige elukeskkond; laboratoorne uurimus - kuidas välja selekteerida kaasasündinud ja omandatud oskused - depilatsiooni katsed ehk jäetakse midagi ära ja siis
• alamseeria, LIIK • alamliik • teisend e. varieteet • alamteisend • vorm • alamvorm Taksonid RIIK,HÕIMKOND,KLASS,SELTS,SUGUKOND,PEREKOND,LIIK Taimeriik,Katteseemnetaimed,Kaheidulehelised,Oalaadsed,Liblikõielised,Hernes,Harilik hernes Mis on liik? Vaba ristumine sama liigi piires: ◦ viljakad järglased ◦ reaalne ristumine vabas looduses Reproduktiivne isolatsioon teistest liikidest ◦ ökoloogiline isolatsioon ◦ etoloogiline isolatsioon ◦ mehaaniline isolatsioon ◦ gameetne isolatsioon ◦ hübriidide elujõuetus, viljatus, alakohasus Sama liigi isenditele ühine, kuid teistega võrreldes unikaalne genofond Liigiomane ökoloogiline nišš Liikide definitsioonid Liik on ajalooliselt evolutsiooni käigus kujunenud ühise päritoluga isendite rühm. Liigid on küll ajas muutuvad ja ka liigisiseselt varieeruvad, kuid siiski suhteliselt stabiilsed üksused, mida iseloomustab ühtne genofond.
vanema põlvkonna väljavahetamist. · Invasiooniline populatsioon on olemas vaid noored isendid (seemnevaru taimedel), seega populatsioon on alles kujunemas. Inimpopulatsioonide puhul antakse rahvastiku püramiid, mis on sooline ja vanuseline püramiid · geneetiline koosseis missuguste pärilike omadustega on populatsiooni isendid · seisundiline e. füsioloogiline struktuur nõudluste ja keskkonna tingimuste koosmõju · etoloogiline struktuur erineva käitumisega loomarühmad antud populatsioonis. Karjaloomade keeruline hierarhia Populatsiooni kasv · muutuste kiirus · Populatsiooni kasvu kõver Eksponentsiaalne kasvu kõver (J-kõver), kasvab eksponentsiaalselt, kuid hakkab hakkab mõjuma keskkonna vastupanu või mõni limiteeriv tegur enamasti üsna teravalt ja kasv aeglustub järsult. Logistiline e. sigmoidiline kasvukõver (Skõver), algul on kasv aeglane (kujunemise ja kohastumise faas),
Suunatud endale depressioon, totaalsed elu probleemid, lootusetud, pshühhiaatriprobleemid Suunatud teistele impulsiivsus, mentaalsed probleemid, äsjane stress, seaduserikkumine. Agresiivne indiviid. Tahlikkus teistele haiget teha kõrge Moraalne areng madal. Moraalseste otsustuste areng . Võim ise tahetakse seda omada Mitteagressiivne vastupidi. Agressiivne käitumine on õpitud!!!!! Teooriad agressiivse käitumise kohta. 1. Etoloogiline teooria (loomade põhjal) Agrssioon on spontaanne kaasasündinud olek et võidelda selle nimel, et ellu jääda, saaki hankida, tejms selle nimel, et perekond, järglaskond jms säiliks. Instinktiteooriaks ka nim kaasasündinud agressiivsus kui kohastumuslik käitumisakt. Tavaliselt loomadel agressioon liikidevaheline. Amüktala uuringud inimahvid eksperiment 60-ndatel aastatel simpasite koloonias. Grupis hierarhilised suhted
Vastand: eurütoopne. Stress mingi abiootilise keskkonnateguri (stressori) halvenemisest johtuvad organismi elutegevuse hälbed (taimedel bioproduktsiooni langus). Struktuur ises tähenduses süsteemi (uuritava objekti) elementide suhteliselt püsivad seosed, mis määravad tema ehituse. S. on süsteemi talitluse seesmine alus. 2. demökol. populatsiooni koosseis: geneetiline, fenotüübiline, sooline, vanuseline, seisundiline, loomadel ka etoloogiline s.; 3. geoökol. maastikuosade paiknemine ja seostumus eri suurusjärkudes; 4. sünökol. ökosüsteemi ja koosluse iseloomulik omadus, mis avaldub a) koosseisuna (eluvormiline ja liigiline s.), b) paigutusena e. ruumilise s-na (jaotumus, taimekoosluse vertikaal- ja horisontaals., geomeetriline s. ehk arhitektuur), c) talitlusliku ehk funktsionaals- na (toiduahel, toiduvõrk, infovahetus), d) ajalise s-na (aegs-na), mida harilikult käsitatakse kui dünaamikat
ristumisbarjääridega, mis jagunevad kaheks: 1.) presügootne- see siis selleks, et viljastumist ei tekiks ja 2.) postsügootsed. Presügootne- 1.) geograafiline isolatsioon (must toonekurg (metsaalad) ja valge toonekurg (lagealad)). 2.) Ökoloogiline isolatsioon- erinevused elupaikades ja paljunemisaegades; Saaremaal must- ja punane leeder, ei anna järglasi sest on erinev õitsemisaeg, vihmametsades erinevad konnaliigid (erinevad sigimispaigad, voolav vesi, seisev vesi, lehekõdu jms). 3.) Etoloogiline- partneri äratundmine erinevate signaalsüsteemide kaudu (värvus, lõhn, häälitsused jms). Kehtib ühe miinuse printsiip, kui üks signaalsüsteem ei toimi, siis ei toimi ka teised. 4.) Sugurakkude häving- teise liigi sugurakud hävivad tänu immuunsüsteemile, pH ja temp. erinevused. Postsügootne- 1.) hübriidide hukkumine tavaliselt embrüonaalses eas (mink ja euroopa naarits). 2.) Hübriidide steriilsus- muul (eesel isa, ema hobune). 3.) Hübriidide viljakus, kuid alaviljakad
annaabi.ee 
