Kas üks masin võiks ka mõelda ja tunda? Arvutite arenedes võime luua masina, mis saab luua mulje, et ta oskab mõelda ja tunda. Kui masin käitub vaatluse põhjal inimese sarnaselt, kas sellisel juhul võib öelda, et masinal on teadvus? Kuidas teadvust määratleda? Kas inimene pole samuti midagi muud kui masin, kui omavahel ühendatud neuronid edastavad üksteisele elektrilisi impulsse? 2. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: · etoloogiline antropoloogia · klassikaline filosoofiline antropoloogia · kristlik antropoloogia · romantismile omane antropoloogia · konstruktivistlik ja strukturalistlik antropoloogia · psühholoogiline antropoloogia · psühhoanalüütiline antropoloogia · analüütilisele filosoofiale omane antropoloogia Küsimused Seneca Kirjade kohta: · Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? o Filosoofia vabastab inimese
1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline õpetus inimesest, uurimus inimesest ja tema loomusest, mis uurib inimese nn toimemehhanisme, tema omadusi, mis eristavad teda teistest olenditest/ isenditest. Inimese olemuse selgitamisel kasutab filosoofia erinevaid strateegiaid, nagu nt etoloogiline strateegia, voluntaristlik, eksistentsialistlik, klassikaline, on ka kristlik inimesekontseptsioon, romantismile omane strateegia, tänapäeval on inimloomuse seletamiseks läbiv konstruktivistlik ja strukturalistlik käsitlus, samuti on materialistlik strateegia, 19. saj lõpust psüühika mõiste kerkimisest "hinge" asemele on psühholoogiline, fenomenoloogiline ning psühhoanalüütiline käsitlus, ning vaimu ja keha vahekorda käsitlev analüütilisele filosoofiiale omane strateegia. 2
1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Antropoloogia on filosoofiline uurimus/õpetus inimesest ja tema loomusest. Uurib, millised on inimesele omased toimemehhanismid, millest ta koosneb jne. Filosoofilise antropoloogia paradigmad: etoloogiline, eksistentsialistlik, kristlik, klassikaline, romantismile omane, konstruktivistlik ja struktualistlik, voluntaristlik, materialistlik, psüholoogiline, psühhoanalüütiline, fenomeloogiline ning analüütilisele filosoofiale omane. 2. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: · etoloogiline antropoloogia Lähtutakse küsimusest, milline on inimese eripära muu bioloogiliselt elava loodusega võrreldes
1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Filosoofiline atropoloogia on filosoofiline uurimus inimesest ja tema loomusest. Mõtteviisid, mis võimaldavad meil inimest avada, niiviisi et rakendades neid arusaamasid ükskõik millisele inimesele need aitaksid meil selle inimese kohta midagi teada saada. Millised on inimesele omased toimemehhanismid, milline sisemine loomus, millest koosneb jne. Etoloogiline, voluntaristlik, eskistentsialistlik, klassikaline, kristlik, romantismile omane, konstruktivistlik ja strukturalistlik, materialistlik, psühholoogiline, fenomenoloogiline, psühhoanalüütiline, analüütilisele filosoofiale omane. 2. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: · etoloogiline antropoloogia mille poolest erineb inimene muust elavast loodusest? Inimene on mõtlev loom
tingimine. Skinner – sotsiaalse õppimise teooria, operantne tingimine, sarrustuse skeemid. Kognitiivne koolkond. Piaget – intellekt (sisu, skeem/struktuur, operatsioonid, funktsioonid); lapse mõtlemise iseärasused (egotsentrism, naiivne realism, animism, artifitsialism). Etoloogia. Etoloogilise teooria neli peamist ideed: - Liigispetsiifiline kaasasündinud käitumine. - Evolutsiooniline vaatenurk. - Õppimise eelsoodumus. - Etoloogiline metodoloogia. Kontekstualism. Võgotski – kriisietapid inimese arengus, lähima arengu tsoon. Jaan Valsiner – vaba liikumise tsoon, soositud tegevuste tsoon, lähima arengu tsoon. Urie Bronfenbrenner – ökoloogilise arengu mudel; eraldas järgnevad süsteemid: mikrosüsteem, mesosüsteem, eksosüsteem, makrosüsteem, kronosüsteem. Moraali areng. Kohlberg – moraalse arengu staadiumid. Esimene tase – eelkonventsionaalne (I
LIIGITEKE Liik on looduslik organismirühm, kelle isendid võivad omavahel vabalt ristuda ning kellel on oma levila. Igal liigil on oma, teistest liikidest erinev geenifond. Liigiteke tähendab kahe populatsiooni vahelise bioloogilise ristumisbarjääri teket. Geograafiline ehk allopatriline liigiteke Ühe liigi jagunemine kaheks või enamaks geograafilise isolatsiooni tõttu (mäeahelike teke, mandrite triiv). Geograafiline isolatsioon § Erinevate liikide levialad on üksteisest eraldatud veekogude või mägedega või asuval üksteisest liiga kaugel. § Tekib uus, olemasolevast eraldatud osa-areaal, mille asustab vaid väike osa algsest populatsioonist. Võib toimuda nt seemnete sattumine kaugele ookeanisaartele, populatsioonilainetest tingitud suured rännakud. Tõenäoliselt on Galapagose saarestiku vindi- ja kilpkonnaliigid tekkinud Lõuna - Ameerika mandrilt saarestikku sattunud üksikute isendite paljunemisel ja kohastumisel kohalike tingimuste...
I. Kaasasünd käitumine (pärilik/kohastumine) psüühikast. *ukse löömine II. Kohastatumad omadused antakse edasi 3. OPERATSIOONIDE 7-12a- kujutluste laienemine, III. Õppimise eelsoodumus-SENSITIIVNE periood sündmuste klassifitseerimine, resersiivsus põhjus- tagajärje mõtestamine IV. Etoloogiline metoloogia- vaatlus, laboratoorsed 4. FORMAALSED OPERATSIOONIDabstraktne,loogiline- eksperimendid deduktiivne mõtlemine; analüüsimine- kontrollimine - võime näha ette, leida sobivaim lahend paljudest KONTEKSTUALISM(kk, kultuuri mõjud) Lapsed näevad,mõtlevad teisiti
Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline õpetus, mis uurib inimesi ja tema olemust. Piiritleb inimese eksisteerimise põhistruktuure ja mõtet. Filosoofiline antropoloogia uurib inimese loomust ja koosnevust. Filosoofilise antropoloogia paradigmasid on erinevaid: eksistentsialistlik, kristlik, klassikaline, romantismile omane, konstruktivistlik, psühhoanalüütiline jt. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: Etoloogiline antropoloogia – inimese olemust püütakse määrata lähtudes tema bioloogilisest olemusest, võrreldakse inimest sarnaste loomaliikidega. Inimene on kui mõtlev loom. Klassikaline filosoofiline antropoloogia – inimest vaadatakse kui liitsubsantsi, mis koosneb mitmest osast: kehast ja hingest. Pärast Aristotelest on üheks osaks loetud ka kosmilist hinge. Kristl...
Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid. Darwinlik evolutsioonitooria ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad populatsioonid ja liigid. Populatsioon tavaliselt on liik jaotunud eri aladel elutsevateks asurkondadeks populatsioonideks. Populatsiooni moodustavad nt mingi kalaliigi isendid ühes järves, mingi taimeliigi isendid ühes metsas ja ka eestlased Eestimaal. Igas populatsioonis on väiksem või suurem geneetiline mitmekesisus. Populatsiooni isendid on omavahel fenotüüpselt sarnasemad kui sama liigi eri populatsioonidesse kuuluvad isendid. Nende tunnuste sarnasus tuleneb peamiselt geneetilisest sarnasusest. Populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks. Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni...
+liiki vaadeldakse suhetes teiste liikidega -probleemid läbirändavate liikidega -loomade puhul raske kaardistada kõiki vastasmõjusid ökosüsteemis Ristumisbarjäär- takistab eri liigi isenditel omavahelist ristumist. Säilitatakse liigi puhtus. Presügootsed (energeetiliselt kasulikud): · Geograafiline barjäär- potentsiaalselt ristuvad liigid ei puutu omavahel kokku. · Ökoloogiline barjäär- erinevused paljunemisaegades ja kohtades · Etoloogiline barjääe- loomadel partneri identifitseerimine värvuse, häälitsuste, suuruse, lõhna alusel. Taimede tolmukatel liigispetsiifiline ligimeelitamine. · Sugelundite sobimatus (kehtib putukate kohta) · Võõraste sugurakkude hukkumine teise liigi suguteedes kehasisesel viljastumisel. Postsügootsed (viljastumisjärgne): · Iseeneslikud abordid. Näiteks kui Euroopa naarits ristub Ameerika naaritsaga. · Hübriidide viljatus. Näiteks muul.
3)eksistentsialistlik 8)materialistlik 4)klassikaline 9)psühholoogiline 5)kristlik 10)psühhoanalüütiline 6)romantismile omane 11)analüütilisele filosoofiale omane Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline uurimus inimesest, tema loomusest, omadustest ja elust 1. Entsüklopeediates etoloogiline mõtteviis/strateegia inimese definitsioon Wikipeedias: Human beings, or humans (Homo sapiens -- Latin: "wise human" or "knowing human"), are bipedal primates in the family Hominidae. DNA evidence indicates that modern humans originated in Africa about 200,000 years ago. Humans have a highly developed brain, capable of abstract reasoning, language, introspection, problem solving and emotion
Arengupsühholoogia Arenguteooriad Kristiina Uriko, MSc 2014 Arenguteooriad · Respekteerivad üldist teadmist. Igaühel on isiklik ja üldine teadmine. · On põhimõtteliselt kontrollitavad. Enamik psühhoanalüütilisi teooriaid on halvasti kontrollitavad. · Aitavad organiseerida fakte ja interpreteerida neid. Fakt iseenesest ei oma tähendust. · On vähem keerukamad kui seda on inimene ise. S.t.teooria jätab alati mingid asjad seletamata, sest inimest ei saa ära seletada kuna teist nii keerulist süsteemi kui ta ise · On üldistavad. S.t teooria seletab inimese olemuse neid omadusi, mis on üldiselt enamusel Varased arengukäsitlused Preformatsiooniteooria (17.-18. saj.) metafüüsilise arengu teooria (elusolend on mehe sugurakus täielikult valmis =...
ei tule vaenule lõpp, vaid sõprus lõpetab vaenu". Vaen kahjustab inimest, eriti nõrka inimest. Tugev inimene ei võta kõike enda sisse. 30. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Filosoofililist antropoloogiat mõistetakse kui filosoofilist uurimust inimesest ja tema loomusest. Loomus- inimesele omased toimemehhanismid, sisemine loomus jne. Filosoofilise antropoloogia strateegiad on etoloogiline, voluntaristlik, eksestentsialistlik, klassikaline, kristlik, romantismile omane, konstruktivistlik ja strukturalistlik, materialistlik, psühholoogiline, fenomenoloogiline, psühhoanalüütiline ning analüütilisele filosoofiale omane. 31. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: ·etoloogiline antropoloogia ·klassikaline filosoofiline antropoloogia ·kristlik antropoloogia ·romantismile omane antropoloogia
vabaneda vimmast erinevate asjade üle. Füsioloogiaks peab ta aga sõprust, mis vabastab inimese vaenust. 3.Nädal 1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Filosoofiline antropoloogia on filosoofia haru, mis uurib inimest ja tema loomuse koostist. Üritades leida selliseid mõistuse omadusi, mis rakenduksid kõikidele inimestele. Filosoofiline antropoloogia jaguneb erinevate paradigmade järgi rühmadeks. Need on etoloogiline, voluntaristlik, eksistentsialistlik, klassikaline, kristlik, romatismile omane strateegia, matemaatiline strateegia, psüholoogiline strateegia, fenomenoloogiline strateegia ja psühoanalüütiline strateegia 2. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: · Etoloogiline antropoloogia on filosoofia haru, mis uurib mille poolest erineb inimene teistest loomadest. Inimese peamiseks erinevuseks loomadest peetakse mõistust. Mõistus annab
1. Lamarcki ja Darwini vaated evolutsioonile kokkulangemised ja erinevused Lamarck Darwin Erinevus: Darwin arvas, et kogu elu võib olla tekkinud ühest liigist (DNA uurimine kinnitab seda mõtet). Olemasolevad liigid ei ole tekkinud ega loodud, vaid LV käigus välja kujunenud varem eksisteerinud liikudest. Lükkas ümber arvamuse, et liikide arv on muutumatu liigid muutuvad pidevalt loodusliku valiku tagajärjel. Välja suremine ja uue liigi teke. Lamarck arvas, et elu tekkis isetärkamise teel spontaanselt (isenesest) ning olemas olevast liigist ei arene välja teine, vaid geneetika liinid on igavesed, kuid muutuvad pidevalt (areneb, püüdleb täiuslikkuse poole) ja seetõttu vahelduvad liigid, ilma hargnemiseta ja kaotsiminekuta. Algelistest olestest arenesid järk-järgult täiuslikumad organismid. Igal loomal, kes ei ole saavutanud oma arengu piiri, tugevdab mingi elundi sagedasem ja kestvam kasuta...
saab vältida kannatusi, mis kaasnevad sellega, kui olla ebapuhtas keskkonnas. 6 3. loeng Küsimused filosoofilise antropoloogia loengu kohta 1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? 2. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: · etoloogiline antropoloogia · klassikaline filosoofiline antropoloogia · kristlik antropoloogia · romantismile omane antropoloogia · konstruktivistlik ja strukturalistlik antropoloogia · psühholoogiline antropoloogia · psühhoanalüütiline antropoloogia · analüütilisele filosoofiale omane antropoloogia 1) Filosoofiline antropoloogia tegeleb inimese, tema loomuse ja toimemehhanismide filosoofilise
Pluss: Väga lihtne analüüsida. 5) Ökoloogiline väidab, et iga liigi esindajatel on ökosüsteemis kindel koht ja roll. Pluss: Liiki vaadeldakse koosmõjus tiste liikidega. Miinus: Kallid uuringud Liigi terviklikkus Ristumisbarjäärid: 1) Presügootsed: a. Sarnased liigid täiesti erinevates levilates (nt. Aafrika elevant ja India elevant) b. Erinevused paljunemisaegades ja kohtades (Saaremaal 2 liiki leedreid, mis õitsevad eri aegadel) c. Etoloogiline erinevused loomade käitumises paaritumisajal (rituaalsed liigutuse, häälitsused, lõhnad, värvid). Kehtib "ühe miinuse printsiip" d. Suguelundite sobimatus (putukatel) e. Sugurakkude hukkumine 2) Postsügootsed organismile energeetiliselt oluliselt kulukamad: a. Mikroabordid (isane mink, emane Euroopa naarits ristuvad, viljastuvad, aga hübriidnaaritsaid ei tule) b. Hübriidide steriilsus (muul eeslitäku ja hobusemära hübriid) c
eelduseks. Pmst võib eristada väga erinevaid struktuure, sest populatsiooni moodustavaid isendeid võib eristada väga paljude tunnuste soo, vanuse, tervisliku seisundi jms järgi. Sooline ja vanuseline struktuur (nt kui küttimisega vähendada mingit populatsiooni 4x,eemaldades kõiki vanuserühmi ja mõlemat sugu propotsionaalselt, taastub esialgne arvukus kiiremini, võrreldes olukorraga, kui vähendatakse loomade arvu 2x, kuid kütitakse ainult emasloomi), etoloogiline struktuur (hierarhia). Populatsioonil on rida tunnuseid, mida saab mõõta: Arvukus on ulukite arv mingil suvalisel terrotiiroumil, näiteks Eestis, Tartu maakonnas, Järvselja jahipiirkonnas. Arvukust mõjutavad populatsiooni parameetrid on suremus, sündimus, ränne. Asustustihedus on ulukite arv mingil kindla suurusega maa-alal, näiteks 1000 ha. Elupaikade mahutavus on keskkonna parameeter ning on kergesti määratav. Elupaikade
..) 12. Agressiivne käitumine on teist isikut kahjustav käitumine. Agressiivne isiksus on isiksus, kellel on kalduvus agressiivseks käitumiseks. Agressioon võib olla füüsiline või psühholoogiline. Agressiivsuse eskalatsioon: pilgehalvustamine- mõnitamine-ähvardus-sõim-vägivald. Agressiivsusel on emotsionaalsed, motivatsioonilised ja käitumuslikud komponendid. Agressiivsuse teooriad, mis püüavad vastata küsimusele kuidas agressiivne käitumine tekib: Instinktiteooriad 7) Etoloogiline teooria (Lorenz) 8) Psühhoanalüütiline teooria (Freud) Mõlemale on ühine see, et agressiivsust käsitletakse kaasasündinud instinktina. See tagab liigi kaitsmise ja säilimise ning väljendub territoriaalsuses, piiratud ressursside eest võitlemises, tugevamate isendite geenide edasiandmises. Frustratsiooni-agressiooni teooria (John Dollard ja Neal Miller) Inimene muutub agressiivseks teatud tingimustel nagu frustratsioon. Kõige olulisemaks agressiivsete
1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia. 2. Ökoloogia põhimõisted: populatsioon, kooslus, ökosüsteem, maastk, bioom, biosfäär. Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas. Pop. iseloomustab funktsionaalne struktuur (geneetiline, fenotüüpiline, vanuseline, suguline, füsioloogiline, ruumiline, sesoonne jm) ning arvukuse dünaamika. Pop. määratlemine oleneb sellest, millise oranismirühmaga on tegemist. Kooslus (tsönoos, biotsönoos) – organismide (populatsioonide) kooselu vorm - looma-, taime-, seene-, bakterite kooslused koos Ökosüsteem – funktsionaalne süsteem, kus toitumissuhete kaudu seostunud organismid (aineringe ja energiavoo kaudu) + keskkonnatingimuste kompleks moodustavad isereguleeriva areneva terviku. Maastik – ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Maastiku struktuur kajas...
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine - võimaldab midagi ära teha, praktiline teadmine - võimaldab õiglaselt ja õnnelikult elada, teoreetiline teadmine - on vaja ainult asja enda pärast, selle alla kuulub ka sofia. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Teadmine jumalikest/taevalikest (jagunevad kehalisteks ja kehatuteks asjadeks), inimlikest/maistest ja tehnilistest asjadest. 3.Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofiaga tuleks alustada lähtudes meeleolust: Aristoteles - Filosoofia algab imestusest "Miks asjad on nii?", filosoofia peab võtma müütidest imestuse ja looma nende põhjalt mõistuspärase teooria. Hegel/Heidegger - Filosoofiaga ei saa algust teha, inimene on sinna paisatuna alati selle sees olnud või pole kunagi sellega seotud olnud....
Kordamine filosoofia eksamiks 1.Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine, praktiline teadmine, teoreetiline teadmine. Loov teadmine on poeetiline teadmine. Teadmine mis aitab midagi ära teha, tekitada, sünnitada.Ala oskusteave. Teoreetiline teadmine - vaid iseenda , mitte millegi muu pärast. Praktiline teadmine (eetiline teadmine) võimaldab hästi ja õnnelikult elada. Sofia käib teoreetilise teadmise alla .Sõnas filosoofia sisaldub sõna philos sõber, armuke ja sõna sophia- tarkus. Filosoofia on tarkusearmastus. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus on teadmine Jumalikest ja inmlikest asjadest. Teadmine taevalikest ja maistest asjadest. A)Taevased : kehalised ja kehatud. Kehalised: materjaalsed objektid ja 4 olulisemat teadust (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia). Kehatud: jumal või jumal...
NT inimene klammerdub täiskasvanu külge (nutmine, naeratamine, imemine). 2. Evolutsiooniline vaatenurk- evolutsiooni idee arendamine. Idee seisneb selles et läbi põlvkonna toimub muutumine ja edasi antakse kõige kohastuvamad omadused. 3. Õppimise eelsoodumus- valmis olek teatud tüüpi õppimiseks. Õppimise eelsoodumus sisaldab sensitiivseid perioode. (sensit periood- organism võimeline õppima kindlat liiki uut asja) ja üldisi/spetsiifilisi õppimisvõimeid. Etoloogiline metodoloogia- loomulik vaatlus ja laboratoorsed eksperimendid. Paljunemis käitumine, vanematega suhtlemine. Lev Võgotski (1896-1934) Konteksti ja isiku suhtlemine kui üksprotsess. Lapsed käituvad teatud viisil kuna vajadused on keskkonnaga seotud. Keskkonda defineeritakse erineval viisil. NT kliima, maastiku, maa tähenduses aga Võgotski rõhutab kultuuri ja kultuuri ajalugu. KONTEKSTI TÕLGENDAMINE !! Sümbolid on
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proits...
küsimustik, sotsiomeetria Formuleerimine: probleemse käitumise põhjuseks on negatiivne interaktsioon Sekkumine: positiivne interakstioon, probleemide nägemine kontekstis Hinnang: uue positiivse tsükli interaktsioon Agressiivsus 21.november 2011 Põhilised teooriad agressiivse käitumise seletamise kohta: 1. Etoloogiline teooria: K. Lorenz. Vaatas loomade uuringuid. Ta väidab, et agressiivsus on kaasasündinud instinkt ja spontaane, et ellu jääda. Agressiivsus suurendab võimalust loomadel ellu jääda, populatsiooni suurendada. Vajalik evolitsiooni edasipüsimiseks. On kohastumuslik väärtus seoses liigi kaitsemise ja säilitamisega. Liigi siseselt rituaalne. Ei saa olla veendunud, et on olemas geen, mis agressiivsust
Laps sõltub ümbrusest ja sellest mida ta tajub. Sensomootrse astme esialgses osas on lapse kopententsus kujundeid, keelt ja teisi sümbolite arusaamisel suhteliselt väike lapsel. järelikult pole laps teadvustatud inimestest, kes on alati kohal. Piaget ütleb, et (oma katsetel tuginedes) ei tee lapsed katset otsida mänguasja. Etoloogilise teooria neli peamist ideed. · Liigispetsiifiline kaasasündinud käitumine · Evolutsiooniline vaatenurk · Õppimise eelsoodumus · Etoloogiline metodoloogia- Etoloogia laiendab arusaamu, millest koosneb arengu seletus. Nii näiteks saab lapse käitumist paremini mõista, kui kaasata oma nägemusse suurem raamistik. Näiteks laiem sotsiaalne kontekst ja võib kaasata ka pikema ajaskaala. See hõlmab näiteks liikide ajalugu. Organism on koos oma geneetiliste, füsioloogiliste, psühholoogiliste ja käitumuslike aspektidega
Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega (sünnist surmani, terve elukaar). Uurimisobjektiks on reaalsuse mõtestamise viisid, keskonna faktor jms. Eesmärgiks on järgida kõiki teoreetilisi printsiipe ja jälgida, kuidas käituslikud ja kogemuslikud muutused toimuvad. Teaduse funktsioon on reaalsuse struktureerimine, ratsionaalse seletuse leidmine. Teaduse instrumendid on teooria, mingi süsteem, mis esitab loogilist seletust omavahelistest seostest. Teadusele on omane metodoloogia, erinevad uurimismeetodid, mis moodustavad süsteemi. Teaduse instrumendiks on ka meetodid, mida kasutatakse hüpoteesi tõestamiseks/ümberlükkamiseks. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud on arengubioloogia, kus tuntakse huvi arenguliste protsesside vastu, filosoofia, pedagoogika, andragoogika, religiooniteadus, sotsioloogia, keemia, kultuuripsühholoogia, antropoloogia. Arengubioloogia (developmenta...
Evolutsiooniline vaatenurk - need omadused, mis soodustavad ellujäämist, antakse edasi Õppimise eelsoodumus - sensitiivne periood ehk kriitiline periood, kus ollakse bioloogiliselt valmis uue oskuse omandamiseks (ollakse eriti tundlik) Kiindumussuhte loomuline Etoloogiline metodoloogia - kasutatakse loomulikku vaatlust organismi elukeskkonnas; tuuakse sisse laboratoorsed katsed, protsessid; näide: liigiomast käitumist ei saa vaadelda loomaaias, vaid seal, kus on tema õige elukeskkond; laboratoorne uurimus - kuidas välja selekteerida kaasasündinud ja omandatud oskused - depilatsiooni katsed ehk jäetakse midagi ära ja siis
• alamseeria, LIIK • alamliik • teisend e. varieteet • alamteisend • vorm • alamvorm Taksonid RIIK,HÕIMKOND,KLASS,SELTS,SUGUKOND,PEREKOND,LIIK Taimeriik,Katteseemnetaimed,Kaheidulehelised,Oalaadsed,Liblikõielised,Hernes,Harilik hernes Mis on liik? Vaba ristumine sama liigi piires: ◦ viljakad järglased ◦ reaalne ristumine vabas looduses Reproduktiivne isolatsioon teistest liikidest ◦ ökoloogiline isolatsioon ◦ etoloogiline isolatsioon ◦ mehaaniline isolatsioon ◦ gameetne isolatsioon ◦ hübriidide elujõuetus, viljatus, alakohasus Sama liigi isenditele ühine, kuid teistega võrreldes unikaalne genofond Liigiomane ökoloogiline nišš Liikide definitsioonid Liik on ajalooliselt evolutsiooni käigus kujunenud ühise päritoluga isendite rühm. Liigid on küll ajas muutuvad ja ka liigisiseselt varieeruvad, kuid siiski suhteliselt stabiilsed üksused, mida iseloomustab ühtne genofond.
vanema põlvkonna väljavahetamist. · Invasiooniline populatsioon on olemas vaid noored isendid (seemnevaru taimedel), seega populatsioon on alles kujunemas. Inimpopulatsioonide puhul antakse rahvastiku püramiid, mis on sooline ja vanuseline püramiid · geneetiline koosseis missuguste pärilike omadustega on populatsiooni isendid · seisundiline e. füsioloogiline struktuur nõudluste ja keskkonna tingimuste koosmõju · etoloogiline struktuur erineva käitumisega loomarühmad antud populatsioonis. Karjaloomade keeruline hierarhia Populatsiooni kasv · muutuste kiirus · Populatsiooni kasvu kõver Eksponentsiaalne kasvu kõver (J-kõver), kasvab eksponentsiaalselt, kuid hakkab hakkab mõjuma keskkonna vastupanu või mõni limiteeriv tegur enamasti üsna teravalt ja kasv aeglustub järsult. Logistiline e. sigmoidiline kasvukõver (Skõver), algul on kasv aeglane (kujunemise ja kohastumise faas),
Suunatud endale depressioon, totaalsed elu probleemid, lootusetud, pshühhiaatriprobleemid Suunatud teistele impulsiivsus, mentaalsed probleemid, äsjane stress, seaduserikkumine. Agresiivne indiviid. Tahlikkus teistele haiget teha kõrge Moraalne areng madal. Moraalseste otsustuste areng . Võim ise tahetakse seda omada Mitteagressiivne vastupidi. Agressiivne käitumine on õpitud!!!!! Teooriad agressiivse käitumise kohta. 1. Etoloogiline teooria (loomade põhjal) Agrssioon on spontaanne kaasasündinud olek et võidelda selle nimel, et ellu jääda, saaki hankida, tejms selle nimel, et perekond, järglaskond jms säiliks. Instinktiteooriaks ka nim kaasasündinud agressiivsus kui kohastumuslik käitumisakt. Tavaliselt loomadel agressioon liikidevaheline. Amüktala uuringud inimahvid eksperiment 60-ndatel aastatel simpasite koloonias. Grupis hierarhilised suhted
Vastand: eurütoopne. Stress mingi abiootilise keskkonnateguri (stressori) halvenemisest johtuvad organismi elutegevuse hälbed (taimedel bioproduktsiooni langus). Struktuur ises tähenduses süsteemi (uuritava objekti) elementide suhteliselt püsivad seosed, mis määravad tema ehituse. S. on süsteemi talitluse seesmine alus. 2. demökol. populatsiooni koosseis: geneetiline, fenotüübiline, sooline, vanuseline, seisundiline, loomadel ka etoloogiline s.; 3. geoökol. maastikuosade paiknemine ja seostumus eri suurusjärkudes; 4. sünökol. ökosüsteemi ja koosluse iseloomulik omadus, mis avaldub a) koosseisuna (eluvormiline ja liigiline s.), b) paigutusena e. ruumilise s-na (jaotumus, taimekoosluse vertikaal- ja horisontaals., geomeetriline s. ehk arhitektuur), c) talitlusliku ehk funktsionaals- na (toiduahel, toiduvõrk, infovahetus), d) ajalise s-na (aegs-na), mida harilikult käsitatakse kui dünaamikat
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
