Kassis, tarretises Kassides, tarretistes Seestütlev Kellest? Millest? Kust? Kassist, tarretisest Kassidest, tarretistest Alaleütlev Kellele? Millele? Kuhu? Kassile, tarretisele Kassidele,tarretistele Alalütlev Kellel? Millel? Kus? Kassil, tarretisel Kassidel, tarretistel Alaltütlev Kellelt? Millelt? Kust? Kassilt,tarretiselt Kassidelt, tarretistelt Saav Kelleks? Milleks? Kassiks,tarretiseks Kassideks, tarretistek Rajav Kelleni? Milleni? Kassini, tarretiseni Kassideni, tarretisten Olev Kellena? Millena? Kassina, tarretisena Kassidena, tarretisten Ilmaütlev Kelleta? Milleta? Kassita, tarretiseta Kassideta, tarretisteta
kevadel. Nakkusallikaks on küll sagedamini haigestunud inimene, aga ka vesi või toit. Rotaviiruse põhjustatud kõhulahtisusele on omane järsk algus koos vesise kõhulahtisusega, oksendamine ja palavik. Sümptomid ilmnevad 23 ööpäeva pärast nakatumist. Haigus kestab tavaliselt alla viie ööpäeva. Tavaliselt haigestuvad väikelapsed. Kampülobakter Esinevad tapaloomade (veised, broilerid)seedetraktis, kuid nakkuse võib saada ka veest, koertelt ja kassidelt. Nii kodu kui ka metsloomad võivad kogu oma elu olla haigusekandjad. Kampülobakterid on väga sagedased reisikõhulahtisuse tekitajad. Kokkuvõte Toiduga levivate haiguste iseloomulikud tunnused võivad olla väga erinevad, alates kõhulahtisusest kuni hingamishäirete ja lihashalvatuseni. Vähimagi kahtluse korral tuleb kiiresti pöörduda arsti poole. Et aga vältida toidu kaudu levivaid haigusi, tuleb
Olulisemad algloomade poolt põhjustatud haigused ja nende tekitajad Toksoplasmoos Seletus Toksoplasmoos on rakusisese alglooma Toxoplasma gondii poolt põhjustatud parasitaarne haigus, mis saadakse kassidelt ning enamikul juhtudel vaevuseid ei põhjusta. Ülevaade Toxoplasma gondii on kogu maailmas esinev loomade parasiit, kelle peamiseks peremeesorganismiks on kaslased. Inimestel on toksoplasma kõige enam levinud latentne ehk vaevuseid mittepõhjustav parasiit. Toksoplasmoos on põhiliselt kasside väljaheidetega leviv nakkushaigus, millesse nakatumine on ohtlik
raua sisaldust bakteris (kõrge kontsentratsioon võib bakterile ohtlik olla) NAD – nikotiinamiid adeniin dinukleotiid pertaktiin – välismembraani proteiin, mis aitab trahhea epiteelirakkudele kinnituda. Kontrolltöö 3 1. Er. rhusiopathiae üldiseloomustus ja virulentsusfaktorid Gram+, liikumatud, pulgad või filamendid, fakultatiivsed mikroaerofiilid, katalaas- neg, hea kasv vereagaril, põhjustab seal, kalkuni punataudi. Bakterit on isoleeritud lambalt, veiselt, hobustelt, koertelt, kassidelt, kodulindudelt, metsloomadelt, metslindudelt. Saastunud võivad olla muld ja pinnavesi. Bakter võib olla kala pinnal, limas - koduloomad nakatuvad süües kala. Inimestel põhjustab nahapõletikku (erüsipeloid) – nt värske liha kaudu. Sigadel – septiseemia, nahakahjustused, krooniline artriit, endokardiit Lammastel – polüartriit, pneumoonia, endokardiit Kalkunitel – septiseemia, artriit, endokardiit Virulentsusfaktorid
keha, samuti juukseid. Levinuimad seenhaiguse tüübid Jalgade seenhaigus Haigus algab tavaliselt IV-V varba vahelt. Nahk on punetav ja ketendav, esineb lõhesid. Haigus võib levida küüntele ja kogu labajalale. Seenhaigus kätel Haigus algab tavaliselt III-IV sõrme vahelt. Nahk on punetav ja ketendav, esineb lõhesid. Haigus võib levida küüntele ja kogu labakäele. Peanaha seenhaigus, rahvasuus nn."kassihaigus" Loomadelt, peamiselt kassidelt ja koertelt, saadud nakkus, mis võib alata nahalööbega katmata kehapinnal. Haigus võib levida peanahale, kus tekivad madalalt murdunud juustega laigud. Kõige levinum seenhaiguse vorm on jalgade seenhaigus, kuid haigus võib kergesti levida edasi varbaküüntele. Pärmseentest põhjustatud seenhaigus leiab kergesti tee kõikvõimalikesse nahavoltidesse. Samuti on krooniline jalgade seenhaigus nö avatud värav roospõletikule. Lisaks peab patsient aru saama, et haigena on ta ohuks ka
Pöörduda arsti poole esimeste infektsiooni tunnuste tekimisel; varajane ravi võib vähendada infektsiooni raskusastet. Habemeseen Habemeseen on dermatofüütseentest põhjustatud infektsioon habeme ja vuntside piirkonnas täiskasvanud meestel. Seda esineb tänapäeval suhteliselt harva, rohkem soojas ja niiskes keskkonnas ning maapiirkondades. Haiguse põhjustajaks on sagedamini loomadelt (kariloomadelt, hobustelt, kassidelt, koertelt) saadud Trichophytoni seeneliigid. Mõnikord võib nakatajaks olla ka inimeselt saadud Trichophyton rubrum. Haiguspilt Habemeseen tekitab tavaliselt tugevat põletikku, punetust, mädaville ja koorikuid karvade piirkonnas. Karvu saab kergesti eemaldada. Huvitaval kombel ei ole protsess väga sügelev ega valulik. Haigus võib põhjustada iid-reaktsioone, eriti peale seenevastase ravi alustamist. Infektsiooni iseparanemise järgselt võivad sageli jääda armid ja karvadeta laigud.
Seborröadermatiit on krooniline haigus, mida on võimalik raviga kontrolli all hoida. Oluline on väga korralik nahahooldus. Ravi tuleb teha ennetavalt või haigusnähtude süvenemisel korrata, et saada püsivaid tulemusi. Peaseen Peaseen on dermatofüütidest põhjustatud infektsioon, mille käigus seeneelemendid tungivad juuksekarva. Haigus on sagedasem 3-7 a. lastel. Tekitajateks võivad peamiselt olla Trichophyton`i ja Microsporum`i perekonna seened. Eestis on rohkem levinud kassidelt või koertelt pärinev Microsporum canis. Trichophyton seened saadakse kontakti teel teiselt inimeselt. Sageli ei pruugi tekkida mingeid haigustunnuseid, vaid inimene võib jääda lihtsalt seene kandjaks. Seenespoorid võivad säilida mitmeid kuid elusatena juukseharjadel, väljakukkunud haigestunud juustel, käterättidel, istmetel. Infektsioon võib põhjustada mitmeid erinevaid tunnuseid: kuiv kõõmataoline ketendus ; tavaliselt võib kaasuda murdunud juustega laik
suus. Candida albicans võib põhjustada ka haavandit suunurgas. (joonis 1) 8. Värviline kliiketendustõbi: krooniline väga pindmine naha seenhaigus, mida tavaliselt põevad nooremapoolsed täiskasvanud. Haiguse tekkimist soodustab kõrge välistemperatuur, pikaajaline kortikosteroidide kasutamine jne. Ülakehale, rasketel juhtudel ka näole, kaelale ja kõhule tekivad valged või pruunid pigmendilaigud. 9. Peanaha seenhaigus, rahvasuus nn."kassihaigus": Loomadelt peamiselt kassidelt ja koertelt, saadud nakkus, mis võib alata nahalööbega katmata kehapinnal. Haigus võib levida peanahale, kus tekivad madalalt murdunud juustega laigud., (joonis 2) joonis 1 (joonis 2) PÄRMSEEN ehk PSsündroom ehk KANDIDOOS (Yeast; Candida Albicans) Pärmseene sündroom avastati 60ndatel aastatel USAs ja sellest ajast seda aegajalt ka diagnoositakse,
Haigust iseloomustab ühtlaselt punetav ja sageli leemendav laik. Laigu servades võib esineda nn. satelliitkoldeid. Kandidiaas suu nurgas 5 Haigust iseloomustab valkjas katt, punetus ja valulikud lõhed. Värviline kliiketendustõbi Tegemist on kroonilise pindmise naha seenhaigusega. Rinnakul, seljal ja kaelal esinevad ümmargused, pruunikas-roosad või valged laigud. Peanaha seenhaigus, rahvasuus nn."kassihaigus" Loomadelt, peamiselt kassidelt ja koertelt, saadud nakkus, mis võib alata nahalööbega katmata kehapinnal. Haigus võib levida peanahale, kus tekivad madalalt murdunud juustega laigud. Tüüpilise haiguspildi korral ei teki jalgade seenhaiguse diagnoosimisel probleeme. Diagnoosi kinnitamiseks võetakse nahalt ja küüntelt proov haigustekitajate mikroskoopiliseks uuringuks. Ebatüüpilistel juhtudel on seenhaiguse eristamiseks psoriaasist või ekseemist vajalikud lisauuringud, näiteksproovitüki võtmine.
MIS VAHE ON HERSUTISMIL JA VIRULISMIL? Hirsutismi all mõistetakse naisel esinevat liigset karvakasvu. Virilismiks nimetatakse hääle madaldumist, kõdisti suurenemist ning mehele iseloomulikku kehaehitust. Peaseen - Peaseen on dermatofüütidest põhjustatud infektsioon, mille käigus seeneelemendid tungivad juuksekarva. Haigus on sagedasem 3- 7 a. lastel. Tekitajateks võivad peamiselt olla Trichophyton`i ja Microsporum`i perekonna seened. Eestis on rohkem levinud kassidelt või koertelt pärinev Microsporum canis. Trichophyton seened saadakse kontakti teel teiselt inimeselt. RAVI/SOOVITUS Peaseene korral ei piisa tavaliselt ainult paiksetest vahenditest, kuna need ei suuda tungida efektiivselt juuksetüvesse, kus valdavalt asuvad haigustekitajad. Eduka ravi aluseks on suukaudsed ravimid. KAS ON NAKKAV? Kuna tegemis on seenega, siis on see nakkushaigus.
Amööbilised sopistavad kulgemisel välja kulendi, millele järgneb ülejäänud rakk. Kulendite abil toimub ka toitumine fagotsütoosi teel. Palju liike elab vees ja mullas. Esineb parasiite: düsenteeriaamööb ehk Shigella. Surmava ajukahjustuse tekitab mudas elav Naegleria fowleri. Eosloomad Keerulise arengutsükliga ja sigimisvormide vaheldumisega ainuraksed. Paljud eosloomad tekitavad haigusi, näiteks koktsidioose (loomadel küülikud, kanad, sead), sh. toksoplasmoosi (võib saada kassidelt, munadest) ja malaariat (teatud liiki sääsed levitavad). Uuema süstemaatika järgi kuuluvad eosloomad mitmetesse teistesse algloomade rühmadesse. Limakud: seente ja amööbide omadustega rühm Vabalt elavate heterotroofsete organismide rühm. Elavad lagupuidul, mullal, rohttaimedel, muul orgaanikal -- neid võib leida praktiliselt kõikjalt, kus on orgaanilist substraati. Elutsükkel on mitmefaasiline: spoori idanedes tekib amööb või viburlane. Haploidne ja mikrosoopiline
Surma ei põhjusta, aga raske on ikka. Levitab täi inimeselt inimesele. Batsillaarne angiomatoos – vaskulaarne proliferatiivne haigus immuunkompromiteeritutel (HIV näiteks), immuunkompetentsetel alaäge endokardiit. Batsillaarne angiomatoos hõlmab naha, nahaaluskoe, luud. Vektor on ilmselt täi, haigus peamiselt kodututel, kellel isiklik hügieen on allpool arvestust. B. henselae. Batsillaarne angiomatoos, mis hõlmab nahka, lümfisõlmi, maksa või põrna. Kassiküünistustõbi. Haigus kassidelt (küünistused, hammustused, kirbud). Tavaliselt laste healoomuline haigus, esineb regionaalne krooniline adenopaatia. Kultuurist reeglina tekitajat ei leita. Võib põhjustada ka kroonilist bakterieemiat. Diagnostika. Raskendatud, ei taha hästi söötmel kasvada. Nõuab pikemat inkubatsiooni. Diagnoosi kinnitatakse mitmel juhul sümptomite ja seroloogia alusel. Ravi ja profülaktika. Tundlikkus on teadmata, mistõttu ravi on komplitseeritud. Kassiküünistustõbi antimikroobset ravi ei vaja.
Prioon haigused mõjutasid inimeste toiduharjumusi. 2. Viirused kas elus või eluta. Eluta- rakuväliselt puudub iseseisev paljunemine, puudub iseseisev ainevahetus, pruudub rakuline ehitus, liiga väiksed mõõtmed (et aktiivelu sisse saada). Elus- koostises on nukleiinhapped ja valgud, viirused muteeruvad (eriti RNA viirused), viirused evolutsioneeruvad (teatud viiruste tõvestavad omadused ajas laienevad, võivad ohustada ka inimest nt: SARS (tsiibeti kassidelt hakkas), linnugripp, seagripp), viirustel on omased viirused ehk virofaagid (parasitism on samuti üks elu tunnuseid). Klassikaline bioloogia loeb viirusi eluta organismideks. Ehitus: nukleiinhape (DNA või RNA), kas 1 või mitu molekuli (erinevas struktuuris), valguline kate (kapsiid), osadel viirustel on ka täiendav ümbris, milles on valgud, lipiidid, süsivesikud, ensüümid (superkapsiid) ja ankurmolekul kompleks. Saab eristada kolme geenide rühma: 1. Geenid,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
