Rakutsükkel Rakuteooria põhiseisukohad. · Kõik organismid koosnevad rakkudest. · Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. · Uued rakud saavad alguse olemasolevate rakkude jagunemise tulemusena. Rakkude jagunemise viisid · Mitoos - Päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes - Keharakkude e. somaatiliste rakkude jagunemise viis - Tekib kaks geneetiliselt identset tütarrakku · Meioos - Kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda - Sugurakkude e. Gameetide jagunemise viis - Tekib neli geneetiliselt erinevat tütarrakku · Mitoosi eesmärk - Organismi kasv ja areng - Sugulisel sigimisel uue organismi areng - Hukkunud rakkude uuenemine, vigastuste paranemine - Inimesel tekib u.25milj. rakku sekundis Rakutsükkel: · Interfaas - kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood · Mitoos - Karüokinees e. tuuma jagunemine 1.Profaas ...
Gastrulatsioonile järgneb histo- ja organogenees ning selle algusaeg varieerub. Histogeneesis toimub kudede teke ning organogeneesis toimub kehaosade, organite ja organsüsteemide moodustumine. See toimub ämmaemandate arvestuse järgi kuuenda ja kümnenda nädala vahel. Kui see läbi saab, on embrüo kirjaklambri pikkune ja tal on määratluse järgi keha kõik organid ja struktuurid juba ,,üldjoontes äratuntaval kujul" olemas. Lootekestad ja lootevälised elundid Lootekestadeks nimetatakse ajutis organeid, mis tagavad normaalse lootelise arengu. Eristatakse kolme tüüpi kesti : vesikest ehk amnion, kõldkest ehk koorion ning kusekott ehk allantois. Vesikest ehk amnion on nagu läbipaistev põis. Ta ümbritseb algul idulast ja seejärel vililast ning sisaldab lootevett. Loode ujub selles vedelikus, mis kaitseb teda kuivamise ja põrutuste eest
o hulkraksuse taastamine; o rakkude vaheliste kontaktide tekitamine; o tuuma / tsütoplasma suhte taastamine. 4. Blastotsüsti ehitus Blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist, mille ühel poolusel on tihedam rakukobar – embrüoblast, millest areneb loode. 5. Mis juhtub siis, kui blastotsüst ei kinnitu emaka limaskestale? Sellisel juhul eemaldatakse blastotsüst kehast 6. Mis on lootekestad? Lootekestad on ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelisearengu. 7. Nimeta lootekestad, nende ülesanded o Amnion ehk vesikest – kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. o Allantois ehk kusekott – sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. o Koorion ehk kõld või irdkest – kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. 8. Lootevee tähtsus
· Toimub rakkude ümberpaiknemine tekib embrüoblast ja põisloode 2. Lõigustumine sügoodi kiire jagunemine mitoosi teel (kõik korraga). Selle tulemusena moodustub kobarloode ehk moorula. 3. Lõigustumise bioloogiline tähtsus: · Hulkraksuse taastamine · Rakuvaheliste kontaktide tekitamine · Tuuma ja tsütoplasma suhte taastamine 5. Kui blastotsüst ei kinnitu emaka limaskestale, siis rakukobar hukkub ja väljutatakse organismist menstruatsiooni käigus. 6. Lootekestad loote ümbrised, mis tagavad loote normaalse arengu. 7. Lootekestad jagunevad: · Kõldkest osaleb lootepoolse platsenta kujunemisel · Kusekott platsenta kinnitub loote külge; jääkainete ja toitainete transport · Vesikest selles areneb loode 8. Lootevee tähtsus: · Kaitseb põrutuste eest · Säilitab temperatuuri · Kaitseb vee kadumise eest · Vähendab raskusjõu mõju 9. Platsenta tähtsus: · Aine- ja gaasivahetus
14.Kirjelda mioosi faase 15.Millistest osadest koosneb rakkutüskel? 16.Kui pikk on inimese rasedus 37-42 nädalat, 40 nädalat on tüüpiline raseduse kestvus. 17.Kus toimub viljastumine Viljastumine toimub munasarja laienenud osas. 18.Kirjelda spermatogeneesi ja ovogeneesi Spermatogenees- seemnerakkude areng meestel, mis valmivad munandite väänilistes torukestes Ovogenees-munasarjade areng naistel 19.Võrdle spermi ja munaraku 20.Millal arenevad lootekestad, miks vaja on ja millised on Lootekestad on ajutised organid, mis 21.Lootevee ja platsenta ülesanded Lootevesi: kaitsta veekaotuse eest, uv kiirguse eest, põrkumise eest,külma eest Platsenta: ainevahetuse tagamine ema ja loote vahel, 22.Tertogeenid Loodet kahjustavad tegurid a)bioloogilised bakterid, viirused emalt pärinevad vaegused keemilised: alkohool, narkootikumid, nikotiin, olme, keskonna mürgitused 23
Menstruaaltsükkel- tsükliliselt korduvad füsioloogilised muutused viljastusvõimelises naise kehas. Kestab keskmiselt 28p. Algab teismeeas ja kestavad 45-55a. Ovulatsioon-u 14p pärast tsükli algust irdub munarakk munasarjast Mittesuguline paljunemine- eoseline(seened,sõnajalgtaimed) ja vegetatiivne paljunemine ehk pooldumine(bakterid,amööb), pungumine(pärmseen,käsnad), taimede vegetatiivne paljunemine- risoomi(maikelluke),mugulate(kartul),sibula(tulp),varre(roos) kaudu. Toimub organismi kasvuorganite abil;paljunemine kiire ja palju järglasi;kasutatakse sorditunnuste säilitamiseks;järglaskond geneetiliselt ühtne Partenogeneetiline paljunemine- võib esineda emastel organismidel, mille puhul uus isend areneb viljastamata munarakust. Tekib teatud keskkonnatingimuste korral või isase puudumisel( herilased, scorpion) imetajatel puudub. Suguline ja mittesuguline sigimine- suguline keerulisem, sest leida tuleb sigimispartner, sugurakud peavad...
embrüo. 28) Milles seisneb lõigustumise bioloogiline tähtsus? Loote areng algab lõigustumisega. Hulkraksuse taastamine, rakkude vaheliste kontaktide tekitamine, tuuma ja tsütoplasma kindla suhte taastamine. 29) Blastotsüsti ehitus. Koosneb ühest raku kihist, tema ühel poolusel on tihedam raku kobar e. embrüoblast. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem kõldkesta. 30) Mis juhtub siis kui blastotsüst ei kinnitu emaka limaskestale? Siis tekib emakaväline rasedus. 31) Mis on lootekestad? Looteümbris selgroogsetel loomadel ka inimestel eristatakse kõldkesta, kusekotti ja vesikesta. 32) Nimeta lootekestad ja nende ülesanded. Kõldkest- kõige välimine lootekest mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. Kusekott- sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. Vesikest- kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. 33)Seleta lootevee tähtsust. Lootevesi kaitseb põrutuste eest. Kaitseb veekaotuse eest. Vähendab raskusjõu mõju. Kaitseb temp
Esmalt kujunevad kaks rakukihti: ektoderm ja entoderm, hiljem mesoderm. · Sisemine looteleht ehk entoderm - Seedenäärmed - maks, soole ja maonäärmed, kõhunääre, kilpnääre; hingamisteede epiteel ja kopsud. · Välimine looteleht ehk ektoderm - Kesknärvisüsteem ja meeleelundid; Epidermis - marrasnahk, küüned, piimanäärmed, juuksed, karvad. · Keskmine looteleht ehk mesoderm - Skelett; Lihased; Kõik sidekoetüübid; Kuse- ja suguelundid; Ringeelundkond 22) Mis on lootekestad? Nimeta lootekestad ja nende ülesanded (lootevesi, platsenta). Lootekestad - Ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. Amnion e. vesikest: Kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. Allantois e. kusekott: Sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. Koorion e. kõld või irdkest: Kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. Lootvee ül
kolmas faas päramiste periood. Sünnitus kestab esmasünnitajal kokku umbes 15-16 tundi. Korduvsünnituse puhul võib meelde tuletada eelmise sünnituse kestust ja arvestada, et tõenäoliselt läheb seekord kiiremini. Sünnituse esimene faas avanemisperiood Sünnituse ajal tõmbuvad emakalihased rütmiliselt kokku ning nende kokkutõmmete ehk kontraktsioonide tulemusena lüheneb ja avaneb emakakael. Emakakael venib järkjärgult õhemaks ja avaneb, lootekestad rebenevad. Avanemisperioodil on hea ringi liikuda, sest liikudes on vereringe parem ja laps tunneb end hästi. Sünnituse teine faas väljutusperiood Kui lapse pea on juba alla vaagnapõhjani jõudnud, algavad väljutusperioodi kokkutõmbed pressid ehk väitused. Et sünnitusele kaasa aidata, piisab enamasti sellest, kui vastupandamatule pressimissoovile lihtsalt järele anda ning suruda kaasa oma sisetunde järgi. Kui lapse pea on väljunud, aitab
45. Mille poolest erinevad emas ja isassugurakud inimesel? 46. Mille poolest erinevad spermatogenees ja ovogenees inimesel? II osa 1. Mis on embrüogenees? 2. Mis on lõigustumine, mis selle tulemusena moodustub? 3. Kus toimub lõigustumine inimesel? 4. Milles seisneb lõigustumise bioloogiline tähtsus? 5. Kirjelda blastotsüsti ehitust. 6. Mis juhtub siis, kui blastotsüst ei kinnitu emaka limaskestale? 7. Mis on lootekestad? Nimeta lootekestad ja nende ülesanded! 8. Selgita lootevee tähtsust! 9. Selgita platsenta tähtsust! Millised on platsenta ülesanded? 10. Kuidas nimetatakse embrüot, mis kujuneb gastrulatsiooni tulemusena? 11. Millised kolm tähtsat rakukihti ehk lootelehte kujunevad gastrulatsiooni tulemusena? 12. Millal võib embrüot nimetada looteks? 13. Millised organid ja organsüsteemid arenevad välja: entodermist; ektodermist ja millised
Bioloogia 30.03.2012 Loote areng Sügoot e. Viljastatud munarakk Lõigustumine Vahetult viljastmusele järgnev protsess. Inimesel esineb täielik lõigustumine kõik loote rakud poolduvad üheaegselt. Esmalt tekib lõigustumisel kobarloode e. Moorula Moolurast areneb seest õõnes blastotsüst ehk põisloode (umbes 7 päeva peale viljastumist) Embrüoplast sisemine rakkude mass, millest areneb inimene Blastotsööl ehk õõs täidetud vedelikuga (või rakuga) Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht Blastotsüst pesastub emaka limaskesta Lootekestad Ajutised prganid, mis tekitavad blastodermist ja kindlustavad normaalse lootelise arengu Amnion e. Vesikest kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. Allantois e. Kusekott sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat Koorion e. Kõld- või irdkest kõige välimine lootekest, mis osaleb platsenta kujunemises Platsenta ehk Emakook Platsenta kujuneb ...
Kõige ebaefektiivsem rasestumisvahend on Bioloogiline välditakse suguühet ovolutsiooniperioodil. Miks? Ovolutsiooni perioodil on rasestumise võimalus kõige suurem, kuid väljaspool ovolutsiooni perioodi on samuti olemas võimalus rasestuda. 4. Embrüogeneesi 3 varast etappi on: Moorula ehk kobarloode Blastotsüst -> arenevad lootekestad Õõs (blastoderm) embrüoplast(tihedam rakukobar) kattev rakkude kiht Gastrula ehk karikloode -> arenevad lootelehed 5. 3 lootelehte arenevad embrüoblastist välimine looteleht ehk ektoderm närvisüsteem, meeleelundid, nahk & nahatekised
Ontogenees Teiste õpetajate (K. Veskimets, L. Luure, K. Mäekask) slaide koondas ja muutis U. Tokko, Tamme gümnaasium Ontogenees – organismi individuaalne areng viljastumisest surmani Ontogeneesi 5 etappi: • Viljastumine • Lõigustumine (moorula, blastula) • Gastrulatsioon (karikloode) • Kudede ja organite teke (histogenees, organogenees) Need neli etappi kokku on embrüogenees ehk looteline areng • Postembrüogenees – lootejärgne areng Ovulatsioon Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse. See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral). Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, toodab (raseduse korral jätkab platsenta) uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeene ja progesterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda. Kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub. Munarakk on viljastumisvõimeline ca 36 tundi. Seemnerakk ...
Agoonia surmale eelnev seisund, elundkondade talitlus jätkub, teadvus kaob, pulss peaaegu lakkab Allantois kusekott Amnion vesikest Bioloogiline surm organismi elutegevuse lakkamine: ajurakud hävivad, keha jahtub, lihased kangestuvad, veri ei ringle Blastotsüst põisloode, areneb moorulast, seest õõnes, üherakukihiline Blastula põisloode, alamatel selgroogsetel Ektoderm väline looteleht Embrüo loode Embrüogenees looteline areng Embrüoplast tihe rakukobar Endoderm sisemine looteleht Folliikul munarakku ümbritsev toitvate rakkude kiht Fülogenees organismide evolutsioonilise arengi tee Gastrula karikloode Generatiivne areng Generatiivne staadium sigimisvõimeline elujärk Idand idaneb seeme Interfaas kahe mitoosi vaheline periood Juveniilne staadium noorjärk, algab sünniga, lõpeb sigimisvõime saabumisega Karüokinees rakutuuma jagunemine Kliiniline surm järgneb agoonias olevale inimesele, lakkab hingamine, südametegevus Kollakeha rebenenud fol...
loetakse 40 nädalat. Viljastunud munarakk e. Sügoot, hakkab kiiresti mitoosiliselt jagunema moodustades kobarloote. Kobarloote rakud hakkavad ümber paigutuma ja tekib põisloode, seejärel jaguneb embrüo kihtidesse. Kariklooteks ning tekib loode. Lootelehed: karikloote staadiumis tekib kolm kihti. Välimine- nahk ja närvisüsteem Keskmine- kehaõõned, vereringeelundid, erituselundkond, suguelundkond, tugi- ja lihaskude. Sisemine- hingamis ja seedeelundid. 12. Lootekestad. Platsenta. Loodet ümbritsevad kestad mis kaitsevad loodet ja toetavad tema arengut. Kõldkest- moodustub platsenta, mis ühendab ema areneva lootega Kusekott- Ülesandeks on loote jääkainete kogumine ja gaasivahetus Vesikest- selles õõnes asuvas vedelikus areneb loode Platsenta- toimub ainevahetus, toodab naissuguhormoone ja kaitseb osaliselt kahjulike ainete eest. 13. Loote väärarengut põhjustavad tegurid.
Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust.Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast.See võib toimuda eostega või vegetatiivselt. Eostega paljunevad sammal-ja sõnajalgtaimed.Karusammal, pintselhallik,punaliudik.Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. Vegetatiivselt paljunevad bakterid,protistid,seened,osa selgrootutest ja paljud taimeliigid.Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemise viiis,millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes.Mitoosi anafaas-lühenevad kääviniidid ja kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest.Tsentsomeerid kahestuvad.Karüokinees-rakujagunemise käigus esinev rakutuuma jagunemine. Tsütokinees-tsütoplasma jagunemine rakujagunemise telofaasis. Meioos-raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda.Meioosi 1jag. Metafaas-homo...
Teab mehe ja naise suguelundkonna ehitust ja talitlust (munarakk, seemnerakk, munasari, munajuha, emakas, menstruaaltsükkel, ovulatsioon, munand, sperma); 2. Teab, kuidas inimene viljastub, kuidas vältida rasedust ja suguhaigusi (viljastumine, munajuha); 3. Teab lootelise arengu eripära ja loodet kahjustavaid tegureid (loode, platsenta, nabanöör); 4. Teab inimese üldist ainevahetust; (ainevahetus, ensüüm, vitamiin); 5. Oskab järgida tervisliku eluviisi põhimõtteid; need on kordamiskysimused:s 1)Munarakk-toimub viljastumine seemnerakk-toota meessuguhormoone ehk spermatosoide munasari-toodab suguhormoone ja valmivad naissugurakud munajuha-laienenud osas timub viljastumine emakas-loote arenemine menstruaaltsükkel-toimub ovulatsioon ovulatsioon-eraldub munarakust munasari munand-paljunevad ja valmivad spermid(sünteesitakse meessuguhormoone) sperma-sünteesib meessuguhormoone 2)*Viljastub-Toimub munajuha laienenud osas,edukus sõltub spermide ...
GAMETOGENEES SPERMATOGENEES • Spermatogeneesi kulg Paljunemine algab (jätkub )suguküpsuse saabudes (mitoosi teel) I. Küpsemine, toimub meioosi teel, kujunevad spermatotsüüdid II. Transformatsioon ehk kujunemisfaas, kujuneb akrosoom, moodustub vibur ja kaob suurem osa tsütoplasmast Tulemuseks nelis spremi Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni ...
Biogeneetiline reegel selgrootsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe. Bioloogiline surm organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine Blastotsüst imetajate (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele. Embrüo organismi lootelise arengu staadium Embrüogenees organismi looteline areng. Algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga, koorumisega või idu moodustumisega seemnes. Fülogenees organismirühma evolutsioonilise arengu tee. Generatiivne areng organismi individuaalse arengu etapp, mille vältel toimub suguline paljunemine. Katteseemnetaimedel arenevad selle käigus õied ja viljad. Idand idanev seeme. Juveniilne staadium lootejärgse arengu etapp. Selgroogsed loomad kasvavad, täiustub elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus. Kattes...
areng). Ontogeneesi etapid j(5) a nende bioloogiline tähtsus. Embrüogenees, postembrüogenees ehk lootejärgne areng. 9. Viljastumine (Biol roll: taastatakse diploidsus, määratakse sugu). Kehaväline ja kehasisene viljastumine (+näited). 10.Lõigustumine, moorula (kobarloode), blastula/blastotsüst (põisloode). 11.Gastrulatsioon, gastrula (karikloode). Lootelehed (entoderm, mesoderm, ektoderm) ja lootekestad (amnion ehk vesikest, allantois ehk kusekott, koorin ehk kõldkest) ning nende ülesanded. Embrüonaalne induktsioon. Biogeneetiline reegel. 12.Histogenees ja organogenees, st kudede ja organite teke (mida pikemalt siin polegi!). 13.Platsenta, selle moodustumine ning ülesanded ja ainete (toit, O 2; jäägid, CO2) liikumine loote ja ema vahel. Sünnitus. 14.Lootejärgne areng: otsene areng, moondeline areng (sh selgroogsetel),
Sügoodi paljunemisega algab embrüogenees ehk looteline areng. Kaks päeva peale viljastumist on munarakk jagunenud juba neljaks, järgmiseks päevaks on tekkinud kobarloode ehk moorula, mis on lootelise arengu esimene staadium. Järgneva kahe päeva jooksul areneb blastotsüst, mille ühel poolusel on tihe rakukobar ehk embrüoblast. Sellest areneb loode. Blastotsüsti teisest poolest moodustub väline lootekest ehk kõldkest (koorion). Veel kujunevad sisemised lootekestad: kusekott (allantois) ja vesikest (amnion). 6- 7 päeval on embrüo lõpuks kinnitunud emaka limaskestale. Emaka limaskestast ja kõldkestast kasvab kokku platsenta, mille kaudu varustatakse loodet hapniku ja toitainetega, lisaks toimub selle kaudu ka ainevahetus. Järgneb karikloote moodustumine, mis algselt koosneb kahest lootelehest: välimine (ektoderm) ja sisemine (entoderm). Embrüogeneesi arengus järgneb ürgjuti areng, millest hiljem arenevad pea- ja seljaaju
Ontogenees organismi individuaalne areng e. areng viljastumisest surmani (suguline paljunemine) või vanemorganismist erladumisest surmani (mittesuguline paljunemine)nemine sügoodi diploidseks kromosoomistikuks Viljastumine spermi ja munaraku kromosoomide üh Partenogenees uue organismi areng viljastumata munarakust (mesilane) Kehaväline viljastumine enamus selgrootuid, mitmed selgoroogsed: kalad kahepaiksed (vees), heidavad vette väga palju sugurakke. Kehasisene viljastumine enamikel lülijalgsetel, kõigil roomajatel ja imetajatel; munarakkude arv väiksem. · Mehe seemnerakud valmivad suguküpsusest surmani · Naise munarakud valmivad suguküpsusest menopausini (45-55 a) Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Sellega kaasnevad naissuguhormoonide taseme muutused veres, emakaseina paksenemine ja emakasisese temperatuuri kõikumine. Embrüogenees organismi lootleine areng, mis algab viljastu...
ja naise suguühe, spermid satuvad naise suguteedesse, tulemus - munaraku ja seemneraku tuumade õhinemine, kus munarakk viljastatakse, viljastatakse munarakk, millest areneb loode, tingimus spermid teatud aja naise organismis, sperme peab olema teatud hulk, munarakk viljastub, areneb loode / ei viljastu, hukub, väljutatakse naise organismist, loote areng 36h pärast viljastumist hakkab munarakk lõigestuma, 1) kobarloode, 2) põisloode, lootekestad kaitse kuivamise ja põrutamise eest, säilitab temp, 1) kusekott (nabanäär), 2) vesikest (kaitseb arenevat loodet), (lootekott, vesi), 3) kõldkest (platsenta), idulane arengujärk, kus väline sarnasus inimesega täielikult puudub, idulases moodustunud rakkude kogumid, mis tulevaste organite algmeteks, areneb kiirelt pea, hiljem jäsemed, lootelie areng 280 päeva lõpeb sünnitusega, platsenta (ainevahetus ema ja loote organismi vahel), (nabanöör - loote
MÕISTED Sügoot Viljastatud munarakk Embrüogenees - Organismi looteline areng Ontogenees Organismi areng viljastamisest surmani Partenogenees Viljastumata munaraku areng Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Teratogenees väärareng Meioos Sugurakkude jagunemine neljaks, kromosoomide arv väheneb kaks korda Mitoos Rakkude jagunemine kaheks, kromosoomide arv ei muutu(46). Diploidne - paaris ehk kahekordne kromosoomistik. Folliikul - munarakku ümbritsev ja toitev põieke. Kollakeha - folliikuli jäänused, millest munarakk on ovulatsiooni käigus väljunud. Polotsüüt viljastumisvõimetu munarakk. Interfaas rakupaljunemise puhkefaas, mil rakk valmistub ette jagunemiseks. Embrüonaalse arengu biogeneetiline reegel järglane meenutab eellast. RAKUJAGUNEMINE Rakud jagunevad mitoosi või meioosi käigus Jagunematud rakud: 1. Lihasrakud 2. Närvirakud ...
Viljastumine Organismide individuaalset arenemist viljastumisest surmani nim. ontogeneesiks. Selles eristatakse 1) viljastumine 2)looteareng 3)lootejärgne areng Viljastumine- kui munarakk irdub munasarjast, siis liigub ta edasi munajuhasse, viljastumine toimub munajuhas. Kõige tõenäolisem aeg viljastumiseks on tsükli algusest 14-16 päeval. Munarakku ümbritsevast follikulist areneb kollakeha, see eritab hormoone, mis 1)soodustavad emakaseina limaskesta paksenemist. 2) aitab eritada neid hormoone mis takistavad uute munarakkude valmimist. Munarakk on viljastumisvõimeline 36h. Spermid on võimelised kuni 48h. Viljastumisel ühinevad tuumad, tekib diploidsus ja määratakse sugu. Gameetide ühinemisest tekib sügoot. Eristatakse kehavälist ja kehasisest viljastumist. Kehasisene esineb lülijalgesetel(putukatel) roomajatel,lindudel, imetajatel. Munarakkude arv väiksem, viljastumise tõenäosus suurem, looteareng on kaitstud. Partenogenees- kui organi...
VARAJASE EMBRÜOGENEESI ETAPID: Blastotsüsti staadium 1. Lõigustumine- järgneb viljastumisele ja tähendab seda, et kõik loote rakud poolduvad samaaegselt. Tulemusena moodustub kobarloode e. moorula. Kobarloode e. moorula- sellest moodustub täieliku lõigustumise teel põisloode e. blastotsüst. Põisloote sein koosneb ühest rakukihist. Selle ühel poolusel on tihedam rakukobar e. embrüoplast, millest arenebki loode. Arenevad lootekestad. Arengu käigus kujunevad välja veel vesikest, mis on kõige lootepoolseim kest ja see koosneb 99% looteveest ning kusekott- millest kujuneb nabaväät mis ühendab loodet ja platsentat. Ja viimaks veel irdkest, mis koos emaka limaskestaga moodustavad platsenta ( ainevahetuslik, platsentaarbarjäär, loote varustamine antikehadega, toodab hormoone). 2. Karikloote moodustumine kujuneb kaks rakukihti- ektoderm, entoderm ja hiljem nende vahele mesoderm
Evolutsioon- inimese evolutsioon 1. Ch. Darwin väitis, et inimesed põlvnevad ahvilaadsetest loomadest. 2. Inimese evolutsiooni tõendeid on saadud nii elavate kui ka väljasurnud loomaliikide uurimisest. 3. Inimese lähimad sugulased on inimahvid. 4. Inimese ja inimahvi on sarnasus avaldub kehaehituses, filosoofias, käitumises ja ka haigustes, suur sarnasus on kromosoomides ja geenides. 5. Inimesel ja inimahvil on erinev liikumisviis, luustiku iseärasused, käe funktsioonid, karvkate, peaaju, suhtlemisvahend, mõtlemine, töövõime. 6. Kõige suurem erinevus inimese ja inimahvi vahel on mõtlemis- ja kõnevõime. 7. Ei, inimesed ei põhine nüüdisaegsetest inimahvidest. 8. Inimese ja inimahvi luustiku erinevused on see et , inimese luustik- S-kujuline selgroog, laienenud rinnakorv, tagavööde, suur varvas ei vastanud ülejäänutele ja inimahvi luustik- selgroog ei ole S-kujuline, suur varvas vastandub ülejään...
1. Toimub munajuha laienenud osas, munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva, umbes 7ndal nädalal peale viljastumist kinnitub sügooot emaka limaskestale. 2. Areneva hakkava loote sugu määrab ära isa, sest pooled seemnerakud kannavad Y - kromosoomi ja pooled X- kromosoomi. Samas on kõik viljastatud looted esialgu naissoost. 3. Naise viljastamist reguleerib Progesteroon e. Gestageen reguleerib naise viljastumisvõimet, aitab kaasa viljastatud munaraku pesastumisele emakas ja loote arengule ja reguleerib menustratsiaaltsüklit. 4. Iseenesliku abordi põhjuseks embrüo või loote väärareng , platsenta patoloogia või emapoolsed tegurid. Selle esinemissagedus ei ole täpselt teada. 5. Ema elu või füüsilise või vaimse tervise kaitse. Seda nimetatakse mõnikord terapeutiliseks ehk õigustatavaks abordiks, Vägistamisest või intsestist tuleneva raseduse sünnini jõudmise vältimine, tõsise väärarengu , vaimse puudulikkuse või geneetilise hälbega la...
pärinevad ühisest eellasest. Apoptoos - programmeeritud rakusurm, ülearuste rakkude eemaldamine (nt. konnakulles vabaneb sabast, et konnaks saada) Sünnitus ..on protsess, kus loode väljub emakast. Sünnituse 3 perioodi: 1) Avanemisperiood: emakakael avaneb kuni 10 cm. 2) Väljutusperiood: emaka kokkutõmbed sünnitamisel ja ema aktiivne lihastöö suruvad lapse läbi sünnituskanali välja 3) Päramisteperiood: emakast väljub platsenta, nabaväät ja lootekestad. Paljunemine ..on organismide üldine elu avaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. Mittesuguline paljunemine ..uus organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu, laps on geneetiliselt identne vanemaga. Uus organism areneb mitoosi teel ainult ühest vanemast, seega on pärilik info vaid ühelt vanemalt. Mittesuguline paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saavutada arvuka järglaskonna. Vegetatiivne paljunemine
Hästi on eristatavad kulmud ja silmad. · Seitsmendal kuul moodustub naha alla rasvkude, loode sarnaneb lapsega, kuid pole valmis iseseisvaks eluks veel · Kaheksandal kuul muutub loote nahk siledaks ja roosaks, karvkate hakkab nahalt kaduma · Üheksas kuu on vastsündinud valmis iseseisvaks eluks. Nahk kattub lootevõiga. Laps on valmis sündima. 9. Lootekestad · Vesikest e lootevesi, umbes 1-1,5 l, uueneb iga kolme tunni järel, kaitseb loodet · Platsenta sinna kinnitub nabanöör, läbi platsenta on ema ja lapse organism ühenduses, nabanööris on suured veresooned, ema verest liigub lapse verre hapnik, vesi aga ka kahjulikud ained 10. Vahendid rasestumise vältimine · Pillid (kaitseb rasestumise eest) · Spiraal
Suguelundkond Mees: sisemised: seemnepõieke,seemnejuha,munandid,eesnääre; välimised: peenis,munandikott Naine: sisemised: emakas,munasarjad,munajuhad,tupp; välimised: häbememokad Sperma meessugunäärmete poolt eritatud nõrede segu koos spermidega Seemnerakk - Väikseim ja kiireim,vajavad madalat temperatuuri, ei tohi erega kokku puutuda, meelemürgid kahjustavad, vahetuvad 70-päevaga, toodetakse elu lõpuni, tootmine hakkab murdeeas u 15-18, ühe purskega 200 miljonit rakku. Munarakk suurim rakk u 1mm, valmivad munasarjades,olemas sünnihetkest alates, juurde ei teki, valmivad murdeeas u 12-15a, elu jooksul 400 munarakku, lõpeb 55-60a, iga kuu valmib munarakk ovulatsioon , munarakk liigub munajuhasse 24h viljastumisvõimeline, liigub emakasse, eraldub koos emaka kobeda koega menstruatsioon, menstruaaltsükkel u 28-31p(alates päevadest kuni uuteni), munasari toodab naissuguhormoone. Teisesed sugutunnused murdeeas,hormoonid,kehakuju m...
*Spermatogenees on protsess, mille tulemusel moodustub diploidsest spermatogeenist meioosi teel ja piki spermatogeneesi epiteeli haploidne sperm. *Ovulatsioon on munaraku irdumine munasarja falliikulist munajuhasse. *Ovogenees on munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. *Menstruatsioonitsükkel on periood alates eelneva menstruatsiooni esimesest päevast kuni järgmise menstruatsiooni esimese päevani *. Meeste kondoomid, Naiste kondoomid, Pessaar, Väike emakakaela kate, Hormonaalsed tabletid, Depo Provera, Norplant, Vaginaalsed spermitsiidid, Käsn, Naiste steriliseerimine, Meeste vasektoomia,Päevade lugemine, SOS pill, Katkestatud suguühe *Embrüogenees on organismi looteline areng. Protsess algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga. *looteline areng ja kirjeldus Etapid inimesel: moorula e. kobarloode blastotsiit e. põisloode gartreela e. kariloode Eksodermis kujunevad: närvisüsteem meeleelundid nahk küüned, karvad, hammaste ...
kehaväliselt sooritatavaid toiminguid, mille käigus kunstlikult kutsutakse esile mehe seemneraku tungimine naise munarakku, sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele üle kehaväliselt viljastatud munarakk. 7. Loote arengu varajased etapid 1) Kobarloode , 2) Põisloode , 3) Karikloode , 4) Loode 8. Lootelehed 1) Välimine (ektodern) , 2) Sisemine (entoderm) , 3) Keskmine (mesoderm) 9. Lootekestad 1) Vesikest ehk amnion , 2) Kõldkest ehk koorion , 3) Kusekott ehk allantois. 10. Platsenta ülesanded ühendab emasorganismi areneva lootega. Platsentat läbivad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Eritab naissuguhormoone. Need hormoonid takistavad uute munarakkude küpsemist rasedusperioodi lõpuni ja tagavad raseduse normaalse arengu. 11
kehasiseselt või kehaväliselt sooritatavaid toiminguid, mille käigus kunstlikult kutsutakse esile mehe seemneraku tungimine naise munarakku, sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele üle kehaväliselt viljastatud munarakk. 7. Loote arengu varajased etapid: 1) Kobarloode , 2) Põisloode , 3) Karikloode , 4) Loode 8. Lootelehed: 1) Välimine (ektodern) , 2) Sisemine (entoderm) , 3) Keskmine (mesoderm) 9. Lootekestad: 1) Vesikest ehk amnion , 2) Kõldkest ehk koorion , 3) Kusekott ehk allantois. 10. Platsenta ülesanded ühendab emasorganismi areneva lootega. Platsentat läbivad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Eritab naissuguhormoone. Need hormoonid takistavad uute munarakkude küpsemist rasedusperioodi lõpuni ja tagavad raseduse normaalse arengu. 11. Lootelise arengu uurimine tänapäeval Ultraheliuuringul, samuti saab 11
14. Tooge välja loote peamised väärarengute põhjustajad: a. Keemilised tegurid: ravimid, olmekemikaalid, narkootikumid b. Bioloogilised tegurid: pärilikud haigused, haigustekitajad, toitumine c. Füüsikalised tegurid: mehhaanilised traumad, temperatuur, kiirgused 15. Kirjeldage sünnitust. Sünnitus algab emakaseina perioodiliste kramplike kokkutõmmetega (tuhud). Tuhud tugevnevad kuni korduvad iga paari minuti järel. Emaka kael ja tupp laienevad, lootekestad purunevad ja algab lapse väljutamine. 16. Kirjeldage lühidalt postembrüonaalse (lootejärgse) arengu staadiume: a. Juveniilne staadium – organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täieneb. b. Generatiivne stadium – sigimisvõimeline elujärk. c. Vananemisperiood – elundkondade talitlused häiruvad, elutegevusprotsessid aeglustuvad. 17. Millised muutused inimorganismis kaasnevad vananemisega?
moodustub kobarloode ehk moorula. järgnevalt paigutuvad embrüo rakud ümber ja areneb blastotsüst. Põisloode ehk blastula, tihedam rakukobar embrüoblast-sellest areneb loode. Ülejäänud rakukiht moodustab välislootekesta-kõldkesta ehk koorioni. Edasise arengu käigus kujuneb kaks lootekesta veel: kusekott ehk allantois ja vesikest ehk amnion. 6-7 päeva pärast kinnitub embrüo emakaseinale. Kldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku moodustavad platsenta. 15. Lootekestad: 1. Kõldkest väline lootekest 2. Kusekott sisemine lootekest 3. Vesikest sisemine lootekest, seal asub arenev loode 4. Platsenta - emakook 17. Platsenta - loote kest, mille kaudu ema ja arenev organism on omavahel seotud, loodet ühendab platsentaga nabanöör. 18. Lootelehed: 1. Välimine tekivad närvisüsteem, meelelundid, nahk, küüned, karvad 2. Keskmine tekivad luud, lihased, vereringe 3. Sisemine tekivad seedeelundkond,
loodet meenutanud embrüo võtab teiste imetajate kuju Lapse sünd Raseduse kestus on tavaliselt 40 nädalat Loote areng: http://youtu.be/WH9ZJu4wRUE?t=30s Enneaegne laps- sündinud varem kui 36.nädalal Tuhud – emakaseina perioodilised kramplikud kokkutõmbed, annavad teada sünnituse algusest Alguses 15-20minutiliste valudega, seejärel paari minutilise vahega Tuhude käigus: emaka kael ja tupp laienevad, lootekestad purunevad ja algab lapse väljutamine Normaal asend: esmalt pea, siis keha Keisrilõige tehakse juhul, kui loode paikneb emakas ebanormaalselt Nabanöör seotakse vastsündinu kõhualt kinni ja lõigatakse läbi Lapse karjumine vabastab hingamisteed limast ja alustab ise hingamist Väärarengud Kahe kuu vanune loode on ligikaudu 3cm pikk ja kaalub 3 grammi Paari esimese kuu vältel on embrüo eriti tundlik võimalike kahjustavate tegurite suhtes
SÜNNITUS Ca 40 nädalat pärast viimase mensturatsiooni algust Sünnitusel kolm faasi Avanemisfaas – emaka kokkutõmbed sagenevad ja tugevnevad, mille toimel avaneb emakakael Väljutusfaas – selle algsueks on lapse pea tunginud sügavamale väikevaagnasse. Kõhulihaste ja hingamislihaste abil suurendatakse rõhku kõhuõõnes, mis lükkab lapse välja Päramiste faas – idrduvad emaloode, nabaväät ja lootekestad POSTEMBRÜONAALNE ARENG Protsessid: 1. kasvamine Põhivormid Pidev kasv – organims kasvab kogu elu (taimed, seened) Piiratud kasv – toimub teatud mõõtmeteni, et saavutaks suguküpsuse, siis seiskub Perioodiline kasv – kasv soodsatel ajaperioodidel Ebaproportsionaalne – teatud kehapiirkonnad kasvavad mingil ajal kiiremini kui teised (inimene) Kasvuviisid Anorgaaniline kasv – põhineb vee ja mineraalsoolade talletamisel
7. nädalaks tekivad suguorganite algmed. 8. nädalaks on tal olemas kõik organid ja teda nimetatakse nüüd looteks. Varsti pärast pesastumist hakkab kujunema platsenta. Selle kaudu saab loode ema verest kõik eluks vajaliku ning eritab oma elutegevuse jäägid. On aineid, mida platsenta lapseni ei lase, kuid nikotiin, alkohol ja narkootikumid nende hulka ei kuulu! Nabaväät ühendab loote ja platsenta, ta on 50-60 cm pikk ja sisaldab kolme veresoont. Lootekestad kaitsevad loodet ja üks neist eritab lootevett - vedelikku, mis kaitseb loodet mehhaaniliste välismõjude, suurte temperatuurikõikumiste ja kuivamise eest. Raseduse lõpuks on lootevett ~1-1,5 liitrit ning see uueneb täielikult 3 tunniga. 8. elunädalast algab looteperiood, mis kestab lapse sünnini. Keha töötab intensiivselt, loode tajub ema keha helisid ja tunneb tema meeleolu. http://www.amor.ee/17391 [2007, detsember 13] 9. elunädalal on loote pikkus ~30 mm ja kaal ~2 g
Küpseb vähem sugurakke, viljastumise tõenäosus Küpseb palju sugurakke, viljastumine juhuslik, suurem, kaitstud paremini ebasoodsate hukkub palju ebasoodsate tingimuste tõttu. tingimuste eest. Embrüogenees Embrüogenees: Moorula ehk kobarloode; trofoplast (toitekude); Blastotsüst ehk põisloode; lootekestad: koorion ehk kõldkest: välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises; emaka limaskest ehk platsenta kujuneb välja kuuvanusel embrüol; ühendab emaorganismi areneva lootega; ainevahetuslik; platsentabarjäär; toodab naissuguhormoone; loote varustamine antikehadega;
Koorumine hilineb ja venib pikale. Koorumise ahal leidub palju lootevedelikku, mis muutub kuivades kleepuvaks. Tibud on kleepuva, määrdunud udusulgedega Niiskuse vähesus: suur munade massi vähenemine, koorumine algab varem, kael või selg kuivavad koore külge. Puudulik ventialtsioon: Väike munade kaalu kahanemine. Verine amnionivedelik. Tibude väärasendid munas. Koore praostumine algab enamasti muna teravas otsas. Munade liiga harv pööramine: Rebu, loode või lootekestad on kleepunud koorealuste kestade külge. Munakanatibudel, faasanitibudel hakkavad paari päevaselt kasvama kontuursuled. Lihakanatibudel 2-nädalaselt. Pardi- ja hanetibudel ilmuvad kontuursuled 1 kuu vanuselt. Kanatibudel algab juveniilne sulgimine 1 uu vanuselt ja kestab 3-4 kuud. Partidel algab juveniilsulgiine 60-80 päevaselt ja kestab 2 kuud. Sel ajal neil ei vahetu hoo- ja tüürsuled. Kanad sulgivad 1 kord aastas
26. Ühemunaraku kaksikud (ÜK) - üks munarakk viljastatakse ühe spermiga ja embrüo jaguneb moorlast kuni keskgastrulani kaheks eraldi osaks. Mida varem jagunemine toimub, seda vähem ühiseid lootekesti. Identne genotüüp ja sarnane fenotüüp. erijuhtumiks siiami kaksikud- mida rohkem ühiseid organeid, seda väiksem eluvus/mida elutähtsamad organid. 27. Erimunaraku kaksikud (EK) - vabaneb 2 munarakke, kummagi munaraku viljastab eri sperm. Kõik lootekestad enamasi lahus, aga kui plastotsüüdid pesastuvad emakas lähestikku, võivad lootekestad liituda. Genotüübilt ja fenotüübilt erinevad. Kas eri või samast soost. Erijuhtumiks eri isadega EK-d. 28. Tsütogeneetiline analüüs- - võimaldab tuvastada genoom- ja kromosoommutatsioone. 1. etapp- materjali võtmine võib toimuda: a) enne sündi b) peale sündi materjal: a) looterakud või koorionirakud b) veri-leukotsüüdid c) naharakud
Eestis on naisi aktiivsünnituseks aastaid ette valmistanud Ülle Liivamägi perekool Tallinnas. Samalaadset, naisi harivat õpetust pakutakse ka "Fertilitase" perekoolis, Tartus Mari Hansoni ja Pärnus Merje Luugi juhendamisel. Sünnitus koosneb neljast erinevast etapist. 1) avanemisperiood (emakakael pehmeneb ja avaneb) 2) siirdumine e üleminekuperiood 3) väljutusperiood (laps laskub sünnitusteedesse ja sünnib) 4) väljutatakse platsenta ja lootekestad. Sünnitus algab igalühel erinevalt. Enamasti annavad sünnitusest märku tuhud e kontraktsioonid, mis meenutavad "päevade" valusid, seljavalusid, nimmepiirkonna valusid või kubemevalusid. Valud muutuvad korrapärasemaks, tihedamaks ja nende kestus pikemaks. See on märk emakakaela avanemisest. Rütmilised emakalihaste kokkutõmbed lükkavad last alla, suruvad tema pead vastu emakakaela, mille tulemusena emakakael lüheneb, õheneb ning avaneb
inimene ja inimahv erinevused: inimene liigub püstiselt, inimahvid peamiselt neljal jalal; inimesel on s-kujuline selgroog, inimahvidel kumer; inimesel on karvkate kohatine, inimahvidel ühtlane, sarnasused: kehaehitus, füsioloogia, haigused, inimese tunnused loomadelt kahekülgselt pikk sümmeetriline keha on paljudel selgrootutel loomadel, luustik ja kuulmisaparaat sarnanevad kalade omadega, kopsuhingamine kahepaiksetelt, lootekestad roomajatelt, püsisoojasus ürgimetajatelt, ruumiline nägemine ahvidelt, riik, hõimkond, klass, selts, sugukond, perekond, liik.
välimisest rakkude kihist trofoplastist. 9. Millisest blastotsüsti osast areneb loode? Õõs- blastotsöölist 10. Järjestada organismi arenguetapid: viljastumine, lõigustumine, moorula, kinnitumine emakaseinale, lootekestade kujunemine, blastotsüst, gastrula, lootelehtede kujunemine, elundkondade kujunemine, sünd. 11. Nimetada lootekestad. Koorion, allannois, amnion Lootekest ülesanne Amnion ehk vesikest Kaitse, joogi- ja urineerimis- KK, eraldab teistest kestadest Allannois ehk kusekott Sellest kujunebnabaväät, ühendab loodet platsentaga, selles veresooned enamasti Koorion ehk kõldkest Kattev kaitsefunktsioon (nt toodab valke, mis mõjutavad ema AV loote huvides) 12. Millest moodustub platsenta? Koorionist ja emaka limaskestast, nende vahele ulatub osaliselt amnioni rakke (nahaväädi
8. nädalaks on tal olemas kõik organid ja teda nimetatakse nüüd looteks. Varsti pärast pesastumist hakkab kujunema platsenta. Selle kaudu saab loode ema verest kõik eluks vajaliku ning eritab oma elutegevuse jäägid. On aineid, mida platsenta lapseni ei lase, kuid nikotiin, alkohol ja narkootikumid nende hulka ei kuulu! Nabaväät ühendab loote ja platsenta, ta on 50-60 cm pikk ja sisaldab kolme veresoont. Lootekestad kaitsevad loodet ja üks neist eritab lootevett - vedelikku, mis kaitseb loodet mehhaaniliste välismõjude, suurte temperatuurikõikumiste ja kuivamise eest. Raseduse lõpuks on lootevett ~1-1,5 liitrit ning see uueneb täielikult 3 tunniga. 8. elunädalast algab looteperiood, mis kestab lapse sünnini. Keha töötab intensiivselt, loode tajub ema keha helisid ja tunneb tema meeleolu. 3
päitsetest ja siduda esijalg üles. Kui märal ei ole piima, tuleb varsale kiiresti leida amm. Soovitav oleks lüpsta piimakamalt vanemalt märalt ternespiima ja säilitada seda sügavkülmas. Sellise tagavara olemasolu korral on keerukast olukorrast kergem välja tulla. Ilma ternespiima saamiseta on varsa ellujäämise võimalused minimaalsed. Esimesed 30 minutit Päramiste eemaldumine peab märal toimuma poole tunni jooksul peale poegimist. Soovitan siduda rippuvad lootekestad mitmekordsesse sõlme kannaliigeste kõrgusele, siis ei talla mära neil peal ega ole häiritud. Mitte mingil juhul ei tohi lootekesti ära lõigata, sest väljarippuvate kestade raskus aitab platsental irduda. Kui platsenta ei ole irdunud 30-60 minuti jooksul, võib häbeme piiril lootekesti mõõdukalt, ent ettevaatlikult venitada või lasta süstida emaka kontraktsioone tugevdavat oksütotsiini. Päramiste peetuse puhul on hea konsulteerida arstiga. Esimesed 24 tundi
4.Tütarlapsele oli ema öelnud, et neil kes kasutavad rasestumisvastase vahendina hormoontablette on edaspidi raske last saada. Mida ütleksite teie sellele tütarlapsele ja tema emale? Hormoontabletid aitavad kaasa viljakuse säilimisele ja mõjuvad soodsalt menstruaaltsüklile. 5.Kirjelda lapse sündi! Rasedus kestab 40 nädalat.Sünnitus algab emakaseina perioodiliste kramplike kokkutõmmetega. Algselt 15-20 min, lõpuks iga minuti järel.Seletapil emaka kael ja tupp laienevad. Lootekestad purunevad ja algab lapse väljutamine. Esmalt väljub pea, siis keha. Vastsündinut ühendab emaga nabanöör, see seotakse lapse kõhu lähedalt kinni ja lõigatakse seejärel läbi. Karjumisega vabastab vastsündinu oma hingamisteed limast ja alustab hingamist.
· 8. nädalaks on tal olemas kõik organid ja teda nimetatakse nüüd looteks. Varsti pärast pesastumist hakkab kujunema platsenta. Selle kaudu saab loode ema verest kõik eluks vajaliku ning eritab oma elutegevuse jäägid. On aineid, mida platsenta lapseni ei lase, kuid nikotiin, alkohol ja narkootikumid nende hulka ei kuulu! Nabaväät ühendab loote ja platsenta, ta on 50-60 cm pikk ja sisaldab kolme veresoont. Lootekestad kaitsevad loodet ja üks neist eritab lootevett - vedelikku, mis kaitseb loodet mehhaaniliste välismõjude, suurte temperatuurikõikumiste ja kuivamise eest. Raseduse lõpuks on lootevett ~1-1,5 liitrit ning see uueneb täielikult 3 tunniga. · 8. elunädalast algab looteperiood, mis kestab lapse sünnini. Keha töötab intensiivselt, loode tajub ema keha helisid ja tunneb tema meeleolu. · 3
· Eukarüootide lahknemine · Ehitus · kohastumine Konvergents-sarnastumine · Talitlus Ainuraksed Geneetiline kood, pärilikuse seaduspärasus Selgrootud Loomadbilateraalne sümmetria Kalad Luustik kuulmisaparaat Kahepaiksed 5-varbalised jäsemed kopsuhingamine Roomajad Lootekestad Ürgimetajad Püsisoojasus Päristimetajad Eluspoegimine Ahvid Ruumiline nägemine Millele viitab nende tunnuste olemasolu inimeses? - Loomariigi evolutsiooni etapid - Tõestab loomade ja inimeste pärimisest ühistest iidsetest esivanematest. MÕISTED: Protobiondid erinevad elusolendid Populatsiooni geenifond pop. Isendite, geenide ja nende alleelide summa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
