PLATSEN TA nahk, küüned, e lu n d k o n n a d e r itu s - s u u e p ite e l jm . s ig im is e lu n d Lootekestad: ajutised organid, mis tekivad blastodermist ja kindlustavad normaalse lootelise arengu. Amnion e. vesikest : Kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. Allantois e. kusekott : Sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. Koorion e. kõld või irdkest : Kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. Platsenta ülesanded: · Ühendab emasorganismi areneva lootega · Ainevahetuslik.
Gastrulatsioonile järgneb histo- ja organogenees ning selle algusaeg varieerub. Histogeneesis toimub kudede teke ning organogeneesis toimub kehaosade, organite ja organsüsteemide moodustumine. See toimub ämmaemandate arvestuse järgi kuuenda ja kümnenda nädala vahel. Kui see läbi saab, on embrüo kirjaklambri pikkune ja tal on määratluse järgi keha kõik organid ja struktuurid juba ,,üldjoontes äratuntaval kujul" olemas. Lootekestad ja lootevälised elundid Lootekestadeks nimetatakse ajutis organeid, mis tagavad normaalse lootelise arengu. Eristatakse kolme tüüpi kesti : vesikest ehk amnion, kõldkest ehk koorion ning kusekott ehk allantois. Vesikest ehk amnion on nagu läbipaistev põis. Ta ümbritseb algul idulast ja seejärel vililast ning sisaldab lootevett. Loode ujub selles vedelikus, mis kaitseb teda kuivamise ja põrutuste eest
o hulkraksuse taastamine; o rakkude vaheliste kontaktide tekitamine; o tuuma / tsütoplasma suhte taastamine. 4. Blastotsüsti ehitus Blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist, mille ühel poolusel on tihedam rakukobar – embrüoblast, millest areneb loode. 5. Mis juhtub siis, kui blastotsüst ei kinnitu emaka limaskestale? Sellisel juhul eemaldatakse blastotsüst kehast 6. Mis on lootekestad? Lootekestad on ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelisearengu. 7. Nimeta lootekestad, nende ülesanded o Amnion ehk vesikest – kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. o Allantois ehk kusekott – sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. o Koorion ehk kõld või irdkest – kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. 8. Lootevee tähtsus
· Toimub rakkude ümberpaiknemine tekib embrüoblast ja põisloode 2. Lõigustumine sügoodi kiire jagunemine mitoosi teel (kõik korraga). Selle tulemusena moodustub kobarloode ehk moorula. 3. Lõigustumise bioloogiline tähtsus: · Hulkraksuse taastamine · Rakuvaheliste kontaktide tekitamine · Tuuma ja tsütoplasma suhte taastamine 5. Kui blastotsüst ei kinnitu emaka limaskestale, siis rakukobar hukkub ja väljutatakse organismist menstruatsiooni käigus. 6. Lootekestad loote ümbrised, mis tagavad loote normaalse arengu. 7. Lootekestad jagunevad: · Kõldkest osaleb lootepoolse platsenta kujunemisel · Kusekott platsenta kinnitub loote külge; jääkainete ja toitainete transport · Vesikest selles areneb loode 8. Lootevee tähtsus: · Kaitseb põrutuste eest · Säilitab temperatuuri · Kaitseb vee kadumise eest · Vähendab raskusjõu mõju 9. Platsenta tähtsus: · Aine- ja gaasivahetus
14.Kirjelda mioosi faase 15.Millistest osadest koosneb rakkutüskel? 16.Kui pikk on inimese rasedus 37-42 nädalat, 40 nädalat on tüüpiline raseduse kestvus. 17.Kus toimub viljastumine Viljastumine toimub munasarja laienenud osas. 18.Kirjelda spermatogeneesi ja ovogeneesi Spermatogenees- seemnerakkude areng meestel, mis valmivad munandite väänilistes torukestes Ovogenees-munasarjade areng naistel 19.Võrdle spermi ja munaraku 20.Millal arenevad lootekestad, miks vaja on ja millised on Lootekestad on ajutised organid, mis 21.Lootevee ja platsenta ülesanded Lootevesi: kaitsta veekaotuse eest, uv kiirguse eest, põrkumise eest,külma eest Platsenta: ainevahetuse tagamine ema ja loote vahel, 22.Tertogeenid Loodet kahjustavad tegurid a)bioloogilised bakterid, viirused emalt pärinevad vaegused keemilised: alkohool, narkootikumid, nikotiin, olme, keskonna mürgitused 23
sisemusse. Kaksikute teke- kui emal tekib kaks munarakku ning need viljastatakse eraldi(erimuna kaksikud); või viljastub üks munarakk, mi saga jaguneb kaheks embrüoks(ühemuna kaksikud) Abort- Aborti võib eestis teha kuni 10 rasedusnädala lõpuni ja tingimusteks võib olla kui neiu on alla 15 aastane, rasedus on ohuks naise elule v tervisele, lootel on tuvastatud väärareng, ei ole võimalik sünnitada majanduslikel v sotsiaalsetel põhjustel Lootekestad- vastutavad loote toitainetega varustamise eest ja kaitsevad loodet väliste mõjutuste ja kuivamise eest, toetavad tema arengut. Platsenta-hoolitseb loote toitumise ja jääkainete eemaldamise eest Sünnituse etapid: 1) Avanemisperiood-avaneb emakakael emakaseina lihaste rütmiliste kokkutõmmete tagajärjel läbimõõdult 10sentimeetriseks 2)Väljutusperiood- tõukavad väitused ja ema aktiivne lihastöö lapse läbi sünnituskanali välja
embrüo. 28) Milles seisneb lõigustumise bioloogiline tähtsus? Loote areng algab lõigustumisega. Hulkraksuse taastamine, rakkude vaheliste kontaktide tekitamine, tuuma ja tsütoplasma kindla suhte taastamine. 29) Blastotsüsti ehitus. Koosneb ühest raku kihist, tema ühel poolusel on tihedam raku kobar e. embrüoblast. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem kõldkesta. 30) Mis juhtub siis kui blastotsüst ei kinnitu emaka limaskestale? Siis tekib emakaväline rasedus. 31) Mis on lootekestad? Looteümbris selgroogsetel loomadel ka inimestel eristatakse kõldkesta, kusekotti ja vesikesta. 32) Nimeta lootekestad ja nende ülesanded. Kõldkest- kõige välimine lootekest mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. Kusekott- sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. Vesikest- kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. 33)Seleta lootevee tähtsust. Lootevesi kaitseb põrutuste eest. Kaitseb veekaotuse eest. Vähendab raskusjõu mõju. Kaitseb temp
Esmalt kujunevad kaks rakukihti: ektoderm ja entoderm, hiljem mesoderm. · Sisemine looteleht ehk entoderm - Seedenäärmed - maks, soole ja maonäärmed, kõhunääre, kilpnääre; hingamisteede epiteel ja kopsud. · Välimine looteleht ehk ektoderm - Kesknärvisüsteem ja meeleelundid; Epidermis - marrasnahk, küüned, piimanäärmed, juuksed, karvad. · Keskmine looteleht ehk mesoderm - Skelett; Lihased; Kõik sidekoetüübid; Kuse- ja suguelundid; Ringeelundkond 22) Mis on lootekestad? Nimeta lootekestad ja nende ülesanded (lootevesi, platsenta). Lootekestad - Ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. Amnion e. vesikest: Kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. Allantois e. kusekott: Sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. Koorion e. kõld või irdkest: Kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. Lootvee ül
kolmas faas päramiste periood. Sünnitus kestab esmasünnitajal kokku umbes 15-16 tundi. Korduvsünnituse puhul võib meelde tuletada eelmise sünnituse kestust ja arvestada, et tõenäoliselt läheb seekord kiiremini. Sünnituse esimene faas avanemisperiood Sünnituse ajal tõmbuvad emakalihased rütmiliselt kokku ning nende kokkutõmmete ehk kontraktsioonide tulemusena lüheneb ja avaneb emakakael. Emakakael venib järkjärgult õhemaks ja avaneb, lootekestad rebenevad. Avanemisperioodil on hea ringi liikuda, sest liikudes on vereringe parem ja laps tunneb end hästi. Sünnituse teine faas väljutusperiood Kui lapse pea on juba alla vaagnapõhjani jõudnud, algavad väljutusperioodi kokkutõmbed pressid ehk väitused. Et sünnitusele kaasa aidata, piisab enamasti sellest, kui vastupandamatule pressimissoovile lihtsalt järele anda ning suruda kaasa oma sisetunde järgi. Kui lapse pea on väljunud, aitab
45. Mille poolest erinevad emas ja isassugurakud inimesel? 46. Mille poolest erinevad spermatogenees ja ovogenees inimesel? II osa 1. Mis on embrüogenees? 2. Mis on lõigustumine, mis selle tulemusena moodustub? 3. Kus toimub lõigustumine inimesel? 4. Milles seisneb lõigustumise bioloogiline tähtsus? 5. Kirjelda blastotsüsti ehitust. 6. Mis juhtub siis, kui blastotsüst ei kinnitu emaka limaskestale? 7. Mis on lootekestad? Nimeta lootekestad ja nende ülesanded! 8. Selgita lootevee tähtsust! 9. Selgita platsenta tähtsust! Millised on platsenta ülesanded? 10. Kuidas nimetatakse embrüot, mis kujuneb gastrulatsiooni tulemusena? 11. Millised kolm tähtsat rakukihti ehk lootelehte kujunevad gastrulatsiooni tulemusena? 12. Millal võib embrüot nimetada looteks? 13. Millised organid ja organsüsteemid arenevad välja: entodermist; ektodermist ja millised
Lõigustumine Vahetult viljastmusele järgnev protsess. Inimesel esineb täielik lõigustumine kõik loote rakud poolduvad üheaegselt. Esmalt tekib lõigustumisel kobarloode e. Moorula Moolurast areneb seest õõnes blastotsüst ehk põisloode (umbes 7 päeva peale viljastumist) Embrüoplast sisemine rakkude mass, millest areneb inimene Blastotsööl ehk õõs täidetud vedelikuga (või rakuga) Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht Blastotsüst pesastub emaka limaskesta Lootekestad Ajutised prganid, mis tekitavad blastodermist ja kindlustavad normaalse lootelise arengu Amnion e. Vesikest kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. Allantois e. Kusekott sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat Koorion e. Kõld- või irdkest kõige välimine lootekest, mis osaleb platsenta kujunemises Platsenta ehk Emakook Platsenta kujuneb välja kuu vanusel embrüol Platsenta ülesanded:
Kõige ebaefektiivsem rasestumisvahend on Bioloogiline välditakse suguühet ovolutsiooniperioodil. Miks? Ovolutsiooni perioodil on rasestumise võimalus kõige suurem, kuid väljaspool ovolutsiooni perioodi on samuti olemas võimalus rasestuda. 4. Embrüogeneesi 3 varast etappi on: Moorula ehk kobarloode Blastotsüst -> arenevad lootekestad Õõs (blastoderm) embrüoplast(tihedam rakukobar) kattev rakkude kiht Gastrula ehk karikloode -> arenevad lootelehed 5. 3 lootelehte arenevad embrüoblastist välimine looteleht ehk ektoderm närvisüsteem, meeleelundid, nahk & nahatekised
• Platsenta: hapnik, toitained, hormoonid emalt lootele ainevahetuse jääkprodukid lootelt emale. * Emal ja lootel pole ühine vereringe, ained peavad läbima vastavate veresoonte seinu. Kahjuks pääsevad sealt läbi ka mõned haigustekitajad (viirused, aga ka mõned bakterid). Blastotsüst (imetajatel, sh inimesel) Alamatel loomadel nim. blastula Embrüoblast - sisemine rakkude mass, millest areneb organism/ nt inimene. Ülejäänud blastotsüsti osast arenevad lootekestad (abiorganid) loote arengus. Blastotsööl ehk õõs – täidetud vedelikuga (või rebuga) Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht Gastrula ehk karikloode Eristuvad teatud rakukihid, lootelehed, millest arenevad kindlad elundkonnad • Välimine looteleht ehk ektoderm (sellest arenevad nt nahk ja meeleelundid)
Folliikul munarakku ümbritsev toitvate rakkude kiht Fülogenees organismide evolutsioonilise arengi tee Gastrula karikloode Generatiivne areng Generatiivne staadium sigimisvõimeline elujärk Idand idaneb seeme Interfaas kahe mitoosi vaheline periood Juveniilne staadium noorjärk, algab sünniga, lõpeb sigimisvõime saabumisega Karüokinees rakutuuma jagunemine Kliiniline surm järgneb agoonias olevale inimesele, lakkab hingamine, südametegevus Kollakeha rebenenud folliikul Koorion kõldkest Lootekestad ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu Lootelehed lootelise arengu karikloote staadiumis moodustuv rakukiht Lõigustumine mitoosi teel kiiresti jagunemine Meioos rakujagunemine, kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda Menopaus ovulatsiooni lakkamine naisel Menstruatsioon viljastamata munaraku ja emaka limaskestade eraldumine naise kehast Mesoderm keskmine looteleht Mitoos päristuumse raku jagunemine, kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes
loetakse 40 nädalat. Viljastunud munarakk e. Sügoot, hakkab kiiresti mitoosiliselt jagunema moodustades kobarloote. Kobarloote rakud hakkavad ümber paigutuma ja tekib põisloode, seejärel jaguneb embrüo kihtidesse. Kariklooteks ning tekib loode. Lootelehed: karikloote staadiumis tekib kolm kihti. Välimine- nahk ja närvisüsteem Keskmine- kehaõõned, vereringeelundid, erituselundkond, suguelundkond, tugi- ja lihaskude. Sisemine- hingamis ja seedeelundid. 12. Lootekestad. Platsenta. Loodet ümbritsevad kestad mis kaitsevad loodet ja toetavad tema arengut. Kõldkest- moodustub platsenta, mis ühendab ema areneva lootega Kusekott- Ülesandeks on loote jääkainete kogumine ja gaasivahetus Vesikest- selles õõnes asuvas vedelikus areneb loode Platsenta- toimub ainevahetus, toodab naissuguhormoone ja kaitseb osaliselt kahjulike ainete eest. 13. Loote väärarengut põhjustavad tegurid.
jääda.Arenev embrüo sarnaneb eellaste loodetega. Otsene areng-selle korral on vastsündinu sarnaneb oma vanematega. Moondeline areng-vastsündinuerineb oma ehitusplaanist täiskasvanud organimist ja muutub tema sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. Täismoondeline areng-selle käigus läbitakse muna,vastse,nuku ja valmiku staadium.Liblikatel,mardikatel,kahetiivalistel. Vaegmoondeline areng-selle käigus läbitakse muna vastse ja valmiku staadium.Rohutirts,tarakan,lutikas.Lootekestad:kõldkest,kusekott,vesikest. Lootekestad kaitsevad ,lootelehtedest arenevad loote elundid ja elundkonnad.
eluvõimest naise suguteed.Munaraku ja seemneraku ühinemine,tulemus see, et hiljem nende rakkud etuumad ühinevad.viljastatud munarakk hakkab intensiivselt jagunema ja tekib rakukobar. *Raseduse/suguhaiguse vältimine-Kasutada erinevaid vahendeid nt-spriaal-takistab viljastumist kuika idulase pesastumist emakasse,hormoontabletid-pärsib munarakkude valmimist ja vabanemist munajuhast.kondoom-ei lase spermidel tungida suguteedesse. 3)Lootekestad on ajutised organid, pareminikaitseb loodet vesikest,loode ujubki vedelikuga täidetud õõnes, kaitseb igatepidi.Sellele kohale emaka seinas, kuhu idulane pesastus, kujuneb platsenta, see on lootekest,mille kaudu on ema ja arenev organism omavahel seotud.Loodet ühendab platsentaga nabanöör,milles on suured veresooned, toimub sellekaudu ainevahetus. *kahjustavad tegurid-ema haigused,osa viirust suudab tungida verest arenevasse idulasse ja teda kahjustada
o Inimesel blastotsüst § Blastoderm koosneb välisest rakkude kigist trofoblastist ja sisemisest rakkude kogumikust embrüoblastist § Toimub munajuhas (loode jõuab emakasse blastotsüstina) § Kestus 2-3 päeva § Selles staadiumis toimub mitmikute kujunemine (oleneb mitu embrüoblasti tekkis) • Gastrualtsioon o Väga täpne rakkude liitumine, et tekivad lootekestad ja lootelehed, tulemuseks gastrula § Lootekestad kolm rakkude kihti trofoblastist § Lootelehed ainuõõssetel ja käsnadel 2, kõrgematel loomadel 3 o Lootelehtede teke 2-s staadiumis § Varane – kujunevad endo- ja ektoderm § Hiline – kujuneb mesoderm o Kestab ca nädala (seega sel ajal paigutuvad tulevaste organite alged oma kohale)
Katteseemnetaimedel areneb välja juurestik, toimub varre pikkus ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed. Karikloode Enamiku loomade lootelise arengu varajane staadium, mis arenem blastulast või blastotsüstist. Kliiniline surm inimese bioloogilisele surmale eelnev seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluste pidurdumises. Kobarloode sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium. Lootekestad loote ümbris. Selgrootsetel loomadel eristatakse kõldkesta, kusekotti ja vesikesta. Lootelehed selgrootsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Eristatakse kolme lootelehte; välimine, sisemine ja keskmine. Menopaus.- ovulatsiooni lakkamine. Esineb 45-55 aastastel naistel. Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Enamasti vältab 28 päeva, esineb ka 21- ja 35- päevane tsükkel
areng). Ontogeneesi etapid j(5) a nende bioloogiline tähtsus. Embrüogenees, postembrüogenees ehk lootejärgne areng. 9. Viljastumine (Biol roll: taastatakse diploidsus, määratakse sugu). Kehaväline ja kehasisene viljastumine (+näited). 10.Lõigustumine, moorula (kobarloode), blastula/blastotsüst (põisloode). 11.Gastrulatsioon, gastrula (karikloode). Lootelehed (entoderm, mesoderm, ektoderm) ja lootekestad (amnion ehk vesikest, allantois ehk kusekott, koorin ehk kõldkest) ning nende ülesanded. Embrüonaalne induktsioon. Biogeneetiline reegel. 12.Histogenees ja organogenees, st kudede ja organite teke (mida pikemalt siin polegi!). 13.Platsenta, selle moodustumine ning ülesanded ja ainete (toit, O 2; jäägid, CO2) liikumine loote ja ema vahel. Sünnitus. 14.Lootejärgne areng: otsene areng, moondeline areng (sh selgroogsetel),
Sügoodi paljunemisega algab embrüogenees ehk looteline areng. Kaks päeva peale viljastumist on munarakk jagunenud juba neljaks, järgmiseks päevaks on tekkinud kobarloode ehk moorula, mis on lootelise arengu esimene staadium. Järgneva kahe päeva jooksul areneb blastotsüst, mille ühel poolusel on tihe rakukobar ehk embrüoblast. Sellest areneb loode. Blastotsüsti teisest poolest moodustub väline lootekest ehk kõldkest (koorion). Veel kujunevad sisemised lootekestad: kusekott (allantois) ja vesikest (amnion). 6- 7 päeval on embrüo lõpuks kinnitunud emaka limaskestale. Emaka limaskestast ja kõldkestast kasvab kokku platsenta, mille kaudu varustatakse loodet hapniku ja toitainetega, lisaks toimub selle kaudu ka ainevahetus. Järgneb karikloote moodustumine, mis algselt koosneb kahest lootelehest: välimine (ektoderm) ja sisemine (entoderm). Embrüogeneesi arengus järgneb ürgjuti areng, millest hiljem arenevad pea- ja seljaaju
koorumisega. Katteseemnetaimedel algab munaraku viljastamisest ja lõpeb idu moondumisega seemnes. INIMESE EMBRÜOGENEES: Lõigustumine sügoodi jagunemine 36 h pärast viljastamist. Kobarloode (moorula) sügoodi jagunemisel tekkiv rakukoor (loote arengu 1. staadium), mis jõuab emakasse. Blastotsüst moodustub kobarloote ümber, selle sein koosneb ühest rakukihist. Embrüoblast blastotsüsti ühel poolusel olev tihe rakukobar, millest hakkab arenema loode. Lootekestad moodustuvad ülejäänud blastotsüstist: kõldkest, vesikest, kusekott) Kõldkest - ühineb emaka limaskestaga, ühinemiskohtadele moodustub platsenta, mis koosneb veresoontest, hapnikust, toitainetest ja jääkainetest Vesikest vesi ümber loote. Kusekott jääkainete kogunemiskoht. Karikloode toimub kahe lootelehe areng: Välimine looteleht e. ektoterm moodustub vagu (ürgjutt), millest moodustuvad pea- ja seljaaju; meeleelundid, nahk, küüned, karvad.
ja naise suguühe, spermid satuvad naise suguteedesse, tulemus - munaraku ja seemneraku tuumade õhinemine, kus munarakk viljastatakse, viljastatakse munarakk, millest areneb loode, tingimus spermid teatud aja naise organismis, sperme peab olema teatud hulk, munarakk viljastub, areneb loode / ei viljastu, hukub, väljutatakse naise organismist, loote areng 36h pärast viljastumist hakkab munarakk lõigestuma, 1) kobarloode, 2) põisloode, lootekestad kaitse kuivamise ja põrutamise eest, säilitab temp, 1) kusekott (nabanäär), 2) vesikest (kaitseb arenevat loodet), (lootekott, vesi), 3) kõldkest (platsenta), idulane arengujärk, kus väline sarnasus inimesega täielikult puudub, idulases moodustunud rakkude kogumid, mis tulevaste organite algmeteks, areneb kiirelt pea, hiljem jäsemed, lootelie areng 280 päeva lõpeb sünnitusega, platsenta (ainevahetus ema ja loote organismi vahel), (nabanöör - loote
Elab kuni 36 tundi 23 kromosoomi 72 tundi Liigub passiivselt Haploidne Viburiga kromosoomistik Valmivad menopausini Surmani Valmivad munasarjas Munandites LOOTELISE ARENGU(embrüogeneesi) ETAPID Moorula ehk kobarloode Moodustub viljasatunud munaraku(sügoot) jagunemise tagajärjel emakas. Embrüogeneesi teine aste Blastula ehk põisloode Embrüogeneesi kolmas aste. Koosneb ühest rakukihist. Lootekestad: 1. Kõldkest väline lootekest 2. Kusekott sisemine lootekest 3. Vesikest sisemine lootekest, seal asub arenev loode 4. Platsenta - emakook Gastrula ehk karikloode Embrüogeneesi neljas aste. Koosneb rakukihtidest, mida nimetatakse lootelehtedeks. Lootelehed: 1. Välimine tekivad närvisüsteem, meelelundid, nahk, küüned, karvad 2. Keskmine tekivad luud, lihased, vereringe 3. Sisemine tekivad seedeelundkond, hingamiselundkond LOOTEJÄRGNE ARENG
näit.isamesilased e. lesed. Looteareng- embrüoenees Võib eristada järgmisi etappe 1)Viljastatud muna e süvoot hakkab mitoosi teel jagunema e. lõigustama juba munajuhas. Modustub kobarloode e. moorula. Sellest välimisest kihist moodustub idulast toitev kiht. Moorulast areneb põisloode e. blastotsüst. Selle sein koosneb ühest rakukihist. Selle ühel poolusel on embrüoplast, millest arenebki tulevane loode. 2) Tekivad lootekestad mida on 3, need on kõldkest, kusekott (mis hiljem taandareneb) ja vesikest Kõldest ja limakest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta. 3) Tulevane loode kinnitub 6-7päeval pärast viljastumist. 4)Blastotsüsti staadiumile järgneb karikloode mis esialgu kooseb kahest rakukihist e. välimisest ja sisemisest lootelehest, hiljem tekib keskmine rakukiht e. kolmas looteleht. 5) Järgneb rakkude eristumine, moodustub ürgjutt nn. vagu välimisest lootelehest. Ürgjutist tekib
VARAJASE EMBRÜOGENEESI ETAPID: Blastotsüsti staadium 1. Lõigustumine- järgneb viljastumisele ja tähendab seda, et kõik loote rakud poolduvad samaaegselt. Tulemusena moodustub kobarloode e. moorula. Kobarloode e. moorula- sellest moodustub täieliku lõigustumise teel põisloode e. blastotsüst. Põisloote sein koosneb ühest rakukihist. Selle ühel poolusel on tihedam rakukobar e. embrüoplast, millest arenebki loode. Arenevad lootekestad. Arengu käigus kujunevad välja veel vesikest, mis on kõige lootepoolseim kest ja see koosneb 99% looteveest ning kusekott- millest kujuneb nabaväät mis ühendab loodet ja platsentat. Ja viimaks veel irdkest, mis koos emaka limaskestaga moodustavad platsenta ( ainevahetuslik, platsentaarbarjäär, loote varustamine antikehadega, toodab hormoone). 2. Karikloote moodustumine kujuneb kaks rakukihti- ektoderm, entoderm ja hiljem nende vahele mesoderm
b)kahekülgne sümmeetria- sümmeetria tüüp, kus vaadeldava organismi kehaehitusplaani on võimalik kaheks jaotada vaid ühe sümmeetriatasandiga, mille tagajärjel saab kahte osa vaadelda üksteise peegelpildina.. 21. Inimesed on saanud evolutsiooni käigus ,,päranduseks,, kahekülgse sümmeetriliselt pikliku keha- selgrootutelt loomadelt, luustiku ja kuulmisaparaadi- kaladelt, viievarbalised jäsemed ja kopsuhingamise- kahepaiksetelt, lootekestad- roomajatelt, püsisoojasuse ja piimanäärmed- ürgimetajatelt, poegade ülessünnituse- esimestelt pärisimetajatelt, ruumilise nägemise seoses silmade ümberpaiknemisega pea külgedelt ette- ahvidelt. 22. Bioloogiline evolutsioon on elu areng Maal esimestest elusolenditest inimeseni. 23. Looduslik valik on organismide ebavõrdne ellujäämine ja paljunemine, mis tuleneb nende individuaalsetest iseärasustest ja elutingimuste piiravast toimest,
sünni vältimine. 6. Kunstlik viljastamine: naise rasestamise eesmärgil kehasiseselt või kehaväliselt sooritatavaid toimingud, mille käigus kunstlikult kutsutakse esile mehe seemneraku tungimine naise munarakku, sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele üle kehaväliselt viljastatud munarakk. 7. Loote arengu varajased etapid 1) Kobarloode , 2) Põisloode 3) Karikloode , 4) Loode 8. Lootelehed 1) Välimine 2) Sisemine 3) Keskmine 9.Lootekestad 1) Vesikest ehk amnion , 2) Kõldkest ehk koorion , 3) Kusekott ehk allantois . 10. Platsenta ülesanded ühendab emasorganismi areneva lootega. Platsentat läbivad veresooned , mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Eritab naissuguhormoone. Need hormoonid takistavad uute munarakkude küpsemist rasedusperioodi lõpuni ja tagavad raseduse normaalse arengu. 11. Lootelise arengu uurimine tänapäeval Ultraheliuuringul, samuti saab 11
moorula - kobarloode, paljude tüvirakkudega blastotsüst - rakkude kindla ül võtmine (diferentseerumine) gastrula - karikloode, emaka külge kinnitunud embrüo Gastrulast (kariklootest) arenevad välja lootelehed (millest hiljem arenevad): 1) Ektoderm (välimine): närvisüsteem, meeleelundid, nahk ja nahatekised. 2) Endoterm (sisemine): seede- ja hingamiselundid. 3) Mesoderm (keskmine): luud ja lihased, vereringe, sugu. ..ja lootekestad 1) Amnion (vesikest): vedelik, mis kaitseb loodet kuivamise ja mehaaniliste muutuste eest. 2) Allantois (kusekest): jääkainete kogumine ja gaasivahetus, moodustab nabaväädi. 3) Koorion (kõldkest): koorion + emaka limaskest = platsenta Koorion ja emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta, mille kaudu liiguvad toitained, hapnik, hormoonid, antikehad. (pärisimetajate põhitunnus)
Hästi on eristatavad kulmud ja silmad. · Seitsmendal kuul moodustub naha alla rasvkude, loode sarnaneb lapsega, kuid pole valmis iseseisvaks eluks veel · Kaheksandal kuul muutub loote nahk siledaks ja roosaks, karvkate hakkab nahalt kaduma · Üheksas kuu on vastsündinud valmis iseseisvaks eluks. Nahk kattub lootevõiga. Laps on valmis sündima. 9. Lootekestad · Vesikest e lootevesi, umbes 1-1,5 l, uueneb iga kolme tunni järel, kaitseb loodet · Platsenta sinna kinnitub nabanöör, läbi platsenta on ema ja lapse organism ühenduses, nabanööris on suured veresooned, ema verest liigub lapse verre hapnik, vesi aga ka kahjulikud ained 10. Vahendid rasestumise vältimine · Pillid (kaitseb rasestumise eest) · Spiraal
2.kuu 2,5 cm,silmad ja jäsemed arenevad 3.kuu loode, sootunnus, kõik organid, liigutab, 8cm, 20g 4.kuu 16cm,80g 5.kuu ema tunneb liigutusi,loode eristab ema häält, 250g, 20cm 6.kuu 700g, 25cm, silmad avanevad, nahk voldiline,tunneb maitset, reageerib puudutustele 7.kuu rasvkude, nahk karvane, enneaegse sünni korral jääb ellu, 1500 g, 35cm, juuksed, küüned 8.kuu 2000g, keerab pea allapoole 9.kuu organid talitlevad, sünd, 2500-4000g, 47-53cm Lootekestad: 1) vesikest 2) Platsenta- tekib sinna, kuhu idulane kinnitub, vahendab toitu, hapnikku ja jääkaineid ema ja lapse vahel Ema annab lapsele : toitaineid, hapnikku, antikehasi,hormoone, vett, ravimid, haigused( punetised ja toksoplasma eluohtlikud), meelemürgid Laps annab emale: jääkained, süsihappegaas,hormoonid, vesi. Abort raseduse katkemine, Eestis ~12 nädalani. Pereplaneerimine: 1) kondoom 90% 2)Hormoontabletid 80% 3)Spiraal 70% 4)
paljunemine. · Idand- vegetatiivse arengu esimene staadium (idanev seeme) · Juveniilne staadium- lootejärgse arengu etapp. Selgroogsed loomad kasvavad, täiustub elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus. · Karikloode- enamiku loomade lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast või blastotsüstist. · Kobarloode- moorula on sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium. · Lootekestad- loote ümbris. Selgroogsetel loomadel eristatakse kõldkesta, kusekotti ja vesikesta · Lootelehed- selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Eristatakse kolme lootelehte: välimine, sisemine ja keskmine. · Menopaus- ovulatsiooni lakkamine. Esineb 44.-55. aastastel naistel. · Menustruaaltsükkel- periood alates eelneva menstruatsiooni esimesest päevast kuni järgmise menstruatsiooni esimese päevani
kehaväliselt sooritatavaid toiminguid, mille käigus kunstlikult kutsutakse esile mehe seemneraku tungimine naise munarakku, sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele üle kehaväliselt viljastatud munarakk. 7. Loote arengu varajased etapid 1) Kobarloode , 2) Põisloode , 3) Karikloode , 4) Loode 8. Lootelehed 1) Välimine (ektodern) , 2) Sisemine (entoderm) , 3) Keskmine (mesoderm) 9. Lootekestad 1) Vesikest ehk amnion , 2) Kõldkest ehk koorion , 3) Kusekott ehk allantois. 10. Platsenta ülesanded ühendab emasorganismi areneva lootega. Platsentat läbivad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Eritab naissuguhormoone. Need hormoonid takistavad uute munarakkude küpsemist rasedusperioodi lõpuni ja tagavad raseduse normaalse arengu. 11
kehasiseselt või kehaväliselt sooritatavaid toiminguid, mille käigus kunstlikult kutsutakse esile mehe seemneraku tungimine naise munarakku, sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele üle kehaväliselt viljastatud munarakk. 7. Loote arengu varajased etapid: 1) Kobarloode , 2) Põisloode , 3) Karikloode , 4) Loode 8. Lootelehed: 1) Välimine (ektodern) , 2) Sisemine (entoderm) , 3) Keskmine (mesoderm) 9. Lootekestad: 1) Vesikest ehk amnion , 2) Kõldkest ehk koorion , 3) Kusekott ehk allantois. 10. Platsenta ülesanded ühendab emasorganismi areneva lootega. Platsentat läbivad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Eritab naissuguhormoone. Need hormoonid takistavad uute munarakkude küpsemist rasedusperioodi lõpuni ja tagavad raseduse normaalse arengu. 11. Lootelise arengu uurimine tänapäeval Ultraheliuuringul, samuti saab 11
14. Tooge välja loote peamised väärarengute põhjustajad: a. Keemilised tegurid: ravimid, olmekemikaalid, narkootikumid b. Bioloogilised tegurid: pärilikud haigused, haigustekitajad, toitumine c. Füüsikalised tegurid: mehhaanilised traumad, temperatuur, kiirgused 15. Kirjeldage sünnitust. Sünnitus algab emakaseina perioodiliste kramplike kokkutõmmetega (tuhud). Tuhud tugevnevad kuni korduvad iga paari minuti järel. Emaka kael ja tupp laienevad, lootekestad purunevad ja algab lapse väljutamine. 16. Kirjeldage lühidalt postembrüonaalse (lootejärgse) arengu staadiume: a. Juveniilne staadium – organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täieneb. b. Generatiivne stadium – sigimisvõimeline elujärk. c. Vananemisperiood – elundkondade talitlused häiruvad, elutegevusprotsessid aeglustuvad. 17. Millised muutused inimorganismis kaasnevad vananemisega?
moodustub kobarloode ehk moorula. järgnevalt paigutuvad embrüo rakud ümber ja areneb blastotsüst. Põisloode ehk blastula, tihedam rakukobar embrüoblast-sellest areneb loode. Ülejäänud rakukiht moodustab välislootekesta-kõldkesta ehk koorioni. Edasise arengu käigus kujuneb kaks lootekesta veel: kusekott ehk allantois ja vesikest ehk amnion. 6-7 päeva pärast kinnitub embrüo emakaseinale. Kldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku moodustavad platsenta. 15. Lootekestad: 1. Kõldkest väline lootekest 2. Kusekott sisemine lootekest 3. Vesikest sisemine lootekest, seal asub arenev loode 4. Platsenta - emakook 17. Platsenta - loote kest, mille kaudu ema ja arenev organism on omavahel seotud, loodet ühendab platsentaga nabanöör. 18. Lootelehed: 1. Välimine tekivad närvisüsteem, meelelundid, nahk, küüned, karvad 2. Keskmine tekivad luud, lihased, vereringe 3. Sisemine tekivad seedeelundkond,
loodet meenutanud embrüo võtab teiste imetajate kuju Lapse sünd Raseduse kestus on tavaliselt 40 nädalat Loote areng: http://youtu.be/WH9ZJu4wRUE?t=30s Enneaegne laps- sündinud varem kui 36.nädalal Tuhud – emakaseina perioodilised kramplikud kokkutõmbed, annavad teada sünnituse algusest Alguses 15-20minutiliste valudega, seejärel paari minutilise vahega Tuhude käigus: emaka kael ja tupp laienevad, lootekestad purunevad ja algab lapse väljutamine Normaal asend: esmalt pea, siis keha Keisrilõige tehakse juhul, kui loode paikneb emakas ebanormaalselt Nabanöör seotakse vastsündinu kõhualt kinni ja lõigatakse läbi Lapse karjumine vabastab hingamisteed limast ja alustab ise hingamist Väärarengud Kahe kuu vanune loode on ligikaudu 3cm pikk ja kaalub 3 grammi Paari esimese kuu vältel on embrüo eriti tundlik võimalike kahjustavate tegurite suhtes
Lõigustumine – moorula (kobarloode) Juveniilne iga (arenemine erinevate Blastulatsioon – blastotsüst (väga täpne etappide järgi (otsene ja moondega) liikumine) Suguküpsus e fertiilsus Histo ja oranogenees Raugaiga Koorumine, sünd, seemne küpsemine Surm Lootekestad Ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. amnion e. vesikest - kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. allantois e. kusekott - sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. koorion e. kõld või irdkest - kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. Lootevee ülesanded kaitse põrutuste eest kaitse veekaotuse eest Platsenta
7. nädalaks tekivad suguorganite algmed. 8. nädalaks on tal olemas kõik organid ja teda nimetatakse nüüd looteks. Varsti pärast pesastumist hakkab kujunema platsenta. Selle kaudu saab loode ema verest kõik eluks vajaliku ning eritab oma elutegevuse jäägid. On aineid, mida platsenta lapseni ei lase, kuid nikotiin, alkohol ja narkootikumid nende hulka ei kuulu! Nabaväät ühendab loote ja platsenta, ta on 50-60 cm pikk ja sisaldab kolme veresoont. Lootekestad kaitsevad loodet ja üks neist eritab lootevett - vedelikku, mis kaitseb loodet mehhaaniliste välismõjude, suurte temperatuurikõikumiste ja kuivamise eest. Raseduse lõpuks on lootevett ~1-1,5 liitrit ning see uueneb täielikult 3 tunniga. 8. elunädalast algab looteperiood, mis kestab lapse sünnini. Keha töötab intensiivselt, loode tajub ema keha helisid ja tunneb tema meeleolu. http://www.amor.ee/17391 [2007, detsember 13] 9. elunädalal on loote pikkus ~30 mm ja kaal ~2 g
Küpseb vähem sugurakke, viljastumise tõenäosus Küpseb palju sugurakke, viljastumine juhuslik, suurem, kaitstud paremini ebasoodsate hukkub palju ebasoodsate tingimuste tõttu. tingimuste eest. Embrüogenees Embrüogenees: Moorula ehk kobarloode; trofoplast (toitekude); Blastotsüst ehk põisloode; lootekestad: koorion ehk kõldkest: välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises; emaka limaskest ehk platsenta kujuneb välja kuuvanusel embrüol; ühendab emaorganismi areneva lootega; ainevahetuslik; platsentabarjäär; toodab naissuguhormoone; loote varustamine antikehadega;
Koorumine hilineb ja venib pikale. Koorumise ahal leidub palju lootevedelikku, mis muutub kuivades kleepuvaks. Tibud on kleepuva, määrdunud udusulgedega Niiskuse vähesus: suur munade massi vähenemine, koorumine algab varem, kael või selg kuivavad koore külge. Puudulik ventialtsioon: Väike munade kaalu kahanemine. Verine amnionivedelik. Tibude väärasendid munas. Koore praostumine algab enamasti muna teravas otsas. Munade liiga harv pööramine: Rebu, loode või lootekestad on kleepunud koorealuste kestade külge. Munakanatibudel, faasanitibudel hakkavad paari päevaselt kasvama kontuursuled. Lihakanatibudel 2-nädalaselt. Pardi- ja hanetibudel ilmuvad kontuursuled 1 kuu vanuselt. Kanatibudel algab juveniilne sulgimine 1 uu vanuselt ja kestab 3-4 kuud. Partidel algab juveniilsulgiine 60-80 päevaselt ja kestab 2 kuud. Sel ajal neil ei vahetu hoo- ja tüürsuled. Kanad sulgivad 1 kord aastas
26. Ühemunaraku kaksikud (ÜK) - üks munarakk viljastatakse ühe spermiga ja embrüo jaguneb moorlast kuni keskgastrulani kaheks eraldi osaks. Mida varem jagunemine toimub, seda vähem ühiseid lootekesti. Identne genotüüp ja sarnane fenotüüp. erijuhtumiks siiami kaksikud- mida rohkem ühiseid organeid, seda väiksem eluvus/mida elutähtsamad organid. 27. Erimunaraku kaksikud (EK) - vabaneb 2 munarakke, kummagi munaraku viljastab eri sperm. Kõik lootekestad enamasi lahus, aga kui plastotsüüdid pesastuvad emakas lähestikku, võivad lootekestad liituda. Genotüübilt ja fenotüübilt erinevad. Kas eri või samast soost. Erijuhtumiks eri isadega EK-d. 28. Tsütogeneetiline analüüs- - võimaldab tuvastada genoom- ja kromosoommutatsioone. 1. etapp- materjali võtmine võib toimuda: a) enne sündi b) peale sündi materjal: a) looterakud või koorionirakud b) veri-leukotsüüdid c) naharakud
Eestis on naisi aktiivsünnituseks aastaid ette valmistanud Ülle Liivamägi perekool Tallinnas. Samalaadset, naisi harivat õpetust pakutakse ka "Fertilitase" perekoolis, Tartus Mari Hansoni ja Pärnus Merje Luugi juhendamisel. Sünnitus koosneb neljast erinevast etapist. 1) avanemisperiood (emakakael pehmeneb ja avaneb) 2) siirdumine e üleminekuperiood 3) väljutusperiood (laps laskub sünnitusteedesse ja sünnib) 4) väljutatakse platsenta ja lootekestad. Sünnitus algab igalühel erinevalt. Enamasti annavad sünnitusest märku tuhud e kontraktsioonid, mis meenutavad "päevade" valusid, seljavalusid, nimmepiirkonna valusid või kubemevalusid. Valud muutuvad korrapärasemaks, tihedamaks ja nende kestus pikemaks. See on märk emakakaela avanemisest. Rütmilised emakalihaste kokkutõmbed lükkavad last alla, suruvad tema pead vastu emakakaela, mille tulemusena emakakael lüheneb, õheneb ning avaneb
inimene ja inimahv erinevused: inimene liigub püstiselt, inimahvid peamiselt neljal jalal; inimesel on s-kujuline selgroog, inimahvidel kumer; inimesel on karvkate kohatine, inimahvidel ühtlane, sarnasused: kehaehitus, füsioloogia, haigused, inimese tunnused loomadelt kahekülgselt pikk sümmeetriline keha on paljudel selgrootutel loomadel, luustik ja kuulmisaparaat sarnanevad kalade omadega, kopsuhingamine kahepaiksetelt, lootekestad roomajatelt, püsisoojasus ürgimetajatelt, ruumiline nägemine ahvidelt, riik, hõimkond, klass, selts, sugukond, perekond, liik.
välimisest rakkude kihist trofoplastist. 9. Millisest blastotsüsti osast areneb loode? Õõs- blastotsöölist 10. Järjestada organismi arenguetapid: viljastumine, lõigustumine, moorula, kinnitumine emakaseinale, lootekestade kujunemine, blastotsüst, gastrula, lootelehtede kujunemine, elundkondade kujunemine, sünd. 11. Nimetada lootekestad. Koorion, allannois, amnion Lootekest ülesanne Amnion ehk vesikest Kaitse, joogi- ja urineerimis- KK, eraldab teistest kestadest Allannois ehk kusekott Sellest kujunebnabaväät, ühendab loodet platsentaga, selles veresooned enamasti Koorion ehk kõldkest Kattev kaitsefunktsioon (nt toodab valke, mis mõjutavad ema AV loote huvides) 12. Millest moodustub platsenta? Koorionist ja emaka limaskestast, nende vahele ulatub osaliselt amnioni rakke (nahaväädi
8. nädalaks on tal olemas kõik organid ja teda nimetatakse nüüd looteks. Varsti pärast pesastumist hakkab kujunema platsenta. Selle kaudu saab loode ema verest kõik eluks vajaliku ning eritab oma elutegevuse jäägid. On aineid, mida platsenta lapseni ei lase, kuid nikotiin, alkohol ja narkootikumid nende hulka ei kuulu! Nabaväät ühendab loote ja platsenta, ta on 50-60 cm pikk ja sisaldab kolme veresoont. Lootekestad kaitsevad loodet ja üks neist eritab lootevett - vedelikku, mis kaitseb loodet mehhaaniliste välismõjude, suurte temperatuurikõikumiste ja kuivamise eest. Raseduse lõpuks on lootevett ~1-1,5 liitrit ning see uueneb täielikult 3 tunniga. 8. elunädalast algab looteperiood, mis kestab lapse sünnini. Keha töötab intensiivselt, loode tajub ema keha helisid ja tunneb tema meeleolu. 3
päitsetest ja siduda esijalg üles. Kui märal ei ole piima, tuleb varsale kiiresti leida amm. Soovitav oleks lüpsta piimakamalt vanemalt märalt ternespiima ja säilitada seda sügavkülmas. Sellise tagavara olemasolu korral on keerukast olukorrast kergem välja tulla. Ilma ternespiima saamiseta on varsa ellujäämise võimalused minimaalsed. Esimesed 30 minutit Päramiste eemaldumine peab märal toimuma poole tunni jooksul peale poegimist. Soovitan siduda rippuvad lootekestad mitmekordsesse sõlme kannaliigeste kõrgusele, siis ei talla mära neil peal ega ole häiritud. Mitte mingil juhul ei tohi lootekesti ära lõigata, sest väljarippuvate kestade raskus aitab platsental irduda. Kui platsenta ei ole irdunud 30-60 minuti jooksul, võib häbeme piiril lootekesti mõõdukalt, ent ettevaatlikult venitada või lasta süstida emaka kontraktsioone tugevdavat oksütotsiini. Päramiste peetuse puhul on hea konsulteerida arstiga. Esimesed 24 tundi
4.Tütarlapsele oli ema öelnud, et neil kes kasutavad rasestumisvastase vahendina hormoontablette on edaspidi raske last saada. Mida ütleksite teie sellele tütarlapsele ja tema emale? Hormoontabletid aitavad kaasa viljakuse säilimisele ja mõjuvad soodsalt menstruaaltsüklile. 5.Kirjelda lapse sündi! Rasedus kestab 40 nädalat.Sünnitus algab emakaseina perioodiliste kramplike kokkutõmmetega. Algselt 15-20 min, lõpuks iga minuti järel.Seletapil emaka kael ja tupp laienevad. Lootekestad purunevad ja algab lapse väljutamine. Esmalt väljub pea, siis keha. Vastsündinut ühendab emaga nabanöör, see seotakse lapse kõhu lähedalt kinni ja lõigatakse seejärel läbi. Karjumisega vabastab vastsündinu oma hingamisteed limast ja alustab hingamist.
· 8. nädalaks on tal olemas kõik organid ja teda nimetatakse nüüd looteks. Varsti pärast pesastumist hakkab kujunema platsenta. Selle kaudu saab loode ema verest kõik eluks vajaliku ning eritab oma elutegevuse jäägid. On aineid, mida platsenta lapseni ei lase, kuid nikotiin, alkohol ja narkootikumid nende hulka ei kuulu! Nabaväät ühendab loote ja platsenta, ta on 50-60 cm pikk ja sisaldab kolme veresoont. Lootekestad kaitsevad loodet ja üks neist eritab lootevett - vedelikku, mis kaitseb loodet mehhaaniliste välismõjude, suurte temperatuurikõikumiste ja kuivamise eest. Raseduse lõpuks on lootevett ~1-1,5 liitrit ning see uueneb täielikult 3 tunniga. · 8. elunädalast algab looteperiood, mis kestab lapse sünnini. Keha töötab intensiivselt, loode tajub ema keha helisid ja tunneb tema meeleolu. · 3
· kohastumine Konvergents-sarnastumine · Talitlus Ainuraksed Geneetiline kood, pärilikuse seaduspärasus Selgrootud Loomadbilateraalne sümmetria Kalad Luustik kuulmisaparaat Kahepaiksed 5-varbalised jäsemed kopsuhingamine Roomajad Lootekestad Ürgimetajad Püsisoojasus Päristimetajad Eluspoegimine Ahvid Ruumiline nägemine Millele viitab nende tunnuste olemasolu inimeses? - Loomariigi evolutsiooni etapid - Tõestab loomade ja inimeste pärimisest ühistest iidsetest esivanematest. MÕISTED: Protobiondid erinevad elusolendid Populatsiooni geenifond pop. Isendite, geenide ja nende alleelide summa
annaabi.ee 
