Ökosüsteem. Ökoamplituud. Ökoniss. Maismaaökosüsteemid. Mereökosüsteemid. Mageveeökosüsteemid. Bioom. Energia liikumine ökosüsteemis. Termodünaamika seadused. Energiavood biosfääris ja Maa energiabilanss. Fotosüntees. Rakuhingamine. Süsiniku ja hapniku liikumine läbi elus ja eluta keskkonna. Toitainete liikumine ökosüsteemis. . Autotroofid ja heterotroofid. Tootjad, tarbijad ja lagundajad. Parasiidid. Primaar-, sekundaar-, bruto- ja netoproduktsioon. Spetsialistid ja generalistid. Herbi-, omni- ja karnivoorid. Bioproduktsioon. Ökoloogilise püramiidi tüübid. Troofilised tasemed ja tarbimisastmed. Toiduahel. Toiduvõrgustik. Konsortsium. Ainete liikumine ökosüsteemis. Bioelemendid. Põhibioelemendid. Makrobioelemendid. Mikrobioelemendid. Vesi. Aineringed. Veeringe. Geoloogiline ringe. C-ringe. N-ringe. P-ringe. S-ringe.
Kooslus-kõik elusorganismid, kes elavad Abiootlised tegurid-eluta looduse tegurid. Reguleerijad-on organismid, kes koos mingil piiritletud territoorimil või Päikesevalgus,Temperatuur,Sademed,tuul, võimelised säilitama välise keskk liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. Happesus,toitainete sisaldus,Veereziim, muutudes oma sisekeskkonna Populatsioon-on rühm üht liiki isendeid, rõhk,tuli stabiilsena kes elavad koos samal ajal samas paigas. Biootilsed tegurid-eluslooduse tegurid. Kohanejad-on organismid, kes Ökosüsteem-süsteem, mis haarab endasse Sümbioos,Kommensalism,Parasitism, ei saa reguleerida oma sisekeskk. koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud Kisklus,Fütofaagia,Konkurents rguleerijad,kohanejad keskkonna. Antropogeensed tegurid- inimtegevusest Tal...
Ökoloogia – on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest Ökosüsteem – on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga Sünergism – on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju Keskkonnamahutavus e. kandevõime – populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid samal määral, kus need looduslikult uuenevad Elustrateegia – olulisemate kohastumiste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade (*konkurentsivõime *ebasoodsate olude talumine *populatsioonidünaamika laad) Dominant – on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik Heterotroof – organism, kes saab eluks vajalikud orgaanilised ained väljast ja ei sünteesi neid ise endale (nt rebane) Autotroof – organism, kes sünteesib ise endale eluks vajalikud orgaanilised ained (vesi, mineraalsoolad) (nt ta...
toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu Sekundaarproduktsioon - toiduahela teise astme organismide talletatud energiahulk. Sekundaarprodutsendid on tavaliselt taimedest ja vetikaist toituvad loomad Brutoproduktsioon Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia Netoproduktsioon Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud energia vahe Spetsialistid ja generalistid Spetsialistid kindlatele keskkonnatingimustele (kindlale toidule) kohastunud organismid Generalistid laia ökoamplituudiga (mitmesugust toitu kasutavad) organismid Herbi-, omni- ja karnivoorid Lihasööjad e loomtoidulised e karnivoorid e zoofaagid Rohusööjad e taimtoidulised e herbivoorid e fütofaagid Kõigesööjad e kõigetoidulised e omnivoorid e polüfaagid Bioproduktsioon aja jooksul kogunenud orgaanilise aine hulk Ökoloogilise püramiidi tüübid:
Rakuhingamine Rakuhingamise 3 etappi 1. Glükolüüs (toimub raku tsütoplasmavõrgustikus) 2. Tsitraaditsükkel (toimub mitokondri sisemuses) 3. Hingamisahela reaktsioonid (toimuvad mitokondri harjakeste membraanides) Süsiniku ja hapniku liikumine läbi elus ja eluta keskkonna 8. Toitainete liikumine ökosüsteemis. Autotroofid ja heterotroofid. Tootjad, tarbijad ja lagundajad. Parasiidid. Primaar-, sekundaar-, bruto- ja netoproduktsioon. Spetsialistid ja generalistid. Herbi-, omni- ja karnivoorid. Bioproduktsioon. Ökoloogilise püramiidi tüübid. Troofilised tasemed ja tarbimisastmed. Toiduahel. Toiduvõrgustik. Konsortsium. Autotroofid – organismid, kes sünteesivad eluks vajalike orgaanilisi aineid ise Energiat saavad päikesekiirgusest Heterotroofid – organismid, kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi Saavad energiat valmis orgaanilisest ainest
tasemed. · Astme maht (pindala, laius) on võrdeline troofilise taseme organismide summaarse massi, arvu, energiasisalduse või mingi muu näitajaga. Energiapüramiid Arvukuse püramiidid · Toiduahel näitab aine ja energia liikumist tootjatelt tarbijate kaudu lagundajatele · Erinevad toiduahelad põimuvad toiduvõrgustikuks · Toiduvõrgustik näitab, kes keda sööb · Spetsialistid e monofaagid kasutavad ainult üht saagitüüpi või toitaineid · Generalistid e polüfaagid - segatoidulised · Lihasööjad e karnivorid e zoofaagid · Rohusööjad e taimtoidulised e herbivoorid e fütofaagid · Kõigetoidulised e omnivoorid · Troofne toitumisse puutuv; toidu või toitainete hulka ja liikumist iseloomustav · Toitumine ökosüsteemi energeetilise käsitluse kontekstis toidus sisalduva energia osaline ärakasutamine populatsioni isendite elutegevuseks ja ülejäänud osa edasiandmine teistele, toiduahela järgmistel
põimumine, mille jooksul nad vahetavad võrdsetes kogustes pärilikkusainet, leiab aset peamiselt meioosi algjärgus. 18. Mis on spetsialistid? Õied on arenenud selliseks, et sobida kindlale tolmendajale: kuju, värv, lõhn, nektari koostis ja kogus. Tolmeldamise efektiivsus: ei raisata energiat paljude tolmeldajate meelitamiseks Tolmeldaja pidevus: tolmeldaja liigub sama liigi taimede vahel, tolm ei lähe võõraste liikide õitele sattumisega "raisku" 19. Mis on generalistid? Õied sobivad paljudele erinevatele tolmendajatele. Sõltumatus: kui spetsiifilist tolmeldajat piirkonnas ei leidu, sobivad ka teised Tolmu kadu: tolmeldaja käib paljude eri liikide juures, tolm läheb "raisku" 20. Mis on paljunemine? Iga isendi võime anda algus paljudele või vähemalt ühele endasarnasele tütarorganismile 21. Mis on suguline paljunemine? Gameetide moodustumine, nende paarikaupa ühinemine ja sügoodi moodustumine 22. Kus tekivad gameedid?
omakorda soojusenergiaks Fossiilkütus ehk fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine. Ta on päritolult settekivim, millesse on ladestunud biosfääri aineringest väljunud süsinikuühendid. Fossiilkütused on põlevad maavarad, mis on tekkinud orgaaniliste jäänuste fossiliseerumisel. Peamised fossiilkütused on nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas. Generalistid e polüfaagid – segatoidulised Geoloogiline aineringe – jaguneb väikeseks ja suureks aineringeks. Heterotroofid – organismid, kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi. Keemiline element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Keemiline energia on energia, mis on talletatud aine(te) keemilisse struktuuri ja mis võib
Kuuse ja männi sünökoloogilised amplituudid Juurdekasv Niiskus Mõisted · Ökoniss populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu (ökoamplituudide vahemik). Liigi koht ökosüsteemis · Fundamentaalne e. põhiniss eluks vajalike tegurite olemasolu · Realiseerunud e. tegelik niss reaalses keskkonnas kujunenud niss Mõisted · Spetsialistid kindlatele keskkonnatingimustele (kindlale toidule) kohastunud organismid · Generalistid laia ökoamplituudiga (mitmesugust toitu kasutavad) organismid
ÖKOLOOGIA Ökoloogia uurib organismide ja kekskkonna vahelisi vastastikuseid suhteid Populatsioon on rühm sama liiki isendeid, kes elavad samal ajal samas elupaigas. (Tähtvere pargi jänesed) Kooslus kõik elusolendid, kes elavad samal ajal samas elupaigas (kõik elusolendid, kes tähtvere pargis elavad, erinevad liigid) Ökosüsteem elusa ja eluta keskkonna ühendus Algosakesed: Aatom (hapnik) molekul (h2o) makromolekul (glükoos, c6h12o6) organell( tsütoplasma) rakk( munarakk) kude( rasvkude) elund( süda) elundkond( seedeelundkond) organism( inimene) populatsioon( tähtvere pargi jänesed) kooslus ( puud, seened, jänesed tähtvere pargis ökosüsteem maastik biosfäär Sfäär kiht ümber maakera Atmosfäär õhk Hüdrosfäär vesi Litosfäär kivimid Pedosfäär muld Biosfäär Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht ANATOOMIA inimese siseehitus MORFOLOOGIA ...
elab. Ökoniss Ökoniss populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu( ökoamplituudise vahemik). Liigi koht ökosüsteemis Fundamentaalne e. Põhiniss eluks vajalike tegurite olemasolu Realiseerunud e. Tegelik niss reaalses keskkonnas kujunenud niss Kitsas vs lai Spetsialistid kindlate keskkonnatingimustele ( kindlale toidule) kohastunud organismid Generalistid laia ökoamplituudiga ( mitmesugust toitu kasutavad) organismid. Eurü eesliide lai. Tähistab laia eurütermne ökoamplituudi. Näiteks eurühaliinne( soolsus,) eurüfaagne( toit), eurübaatne(rõhk), eurütoopne( elupaik), eurühuürgiline (niiskus), eurüioonne ( pH), eurütermne(temperatuur) Steno eesliide kitsas. Tähistab kitsast ökoamplituuti. Liebigi reegel Tünnilauareegel, miinimumireegel seaduspärasus, mille kohaselt
· Sünökoloogiline amplituud parameetri piirkond, milles organism tegelikult elab · Ökoniss populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu (ökoamplituudide vahemik). Liigi koht ökosüsteemis · Fundamentaalne e. põhiniss eluks vajalike tegurite olemasolu · Realiseerunud e. tegelik niss reaalses keskkonnas kujunenud niss · Spetsialistid kindlatele keskkonnatingimustele (kindlale toidule) kohastunud organismid · Generalistid laia ökoamplituudiga (mitmesugust toitu kasutavad) organismid Keskkonna energeetiline iseloomustus: Solaarkonstant - päikesekiirguse hulk kalorites, mis läbib atmosfääri ülemisel piiril kiirtega risti asetatud 1 cm2 suurust pinda 1 minuti vältel eeldusel, et Maa asub Päikesest keskmisel kaugusel (149 000 000 km). Albeedo arv, mis näitab, kui suure osa või mitu % moodustab tagasipeegeldunud kiirgusvoog pinnale langenud kiirgusvoost
Peamised fossiilkütused on: 23.1. Nafta; 23.2. Maagaas; 23.3. Kivisüsi; 23.4. Pruunsüsi; 23.5. Põlevkivi; 23.6. Turvas. Fossiilkütused on taastumatud ressursid. 24. Fotosüntees on protsess, kus taimed seovad kiirgusenergia abil süsinikdioksiidi ja vee, tekivad süsivesikud e suhkrud ja eraldub hapnik. Suhkrutes on rohkelt keemilist energiat. 25. Generalistid on laia ökoamplituudiga (mitmesugust toitu kasutavad) organismid. 26. Geoloogiline aineringe ehk kivimiteringe on kivimite ringkäik looduses. See hõlmab geoloogilist ainete liikumist Maa eri sfäärides (atmo-, hüdro-, lito- ja biosfääris) ning nende vahel. 27. Heterotroof on organism, kes eluks vajalikke orgaanilisi ained saab väljast ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi. Orgaanilisi ühendeid valmistavad neile autotroofid.
Ökoloogia Ecology teadus organismide, populatsioonide ja koosluste ning keskkonnatingimuste vastastikustest suhtest. Uurib keskkonna ja elusorganismide vahelisi suhteid. Isend liik populatsioon kooslus ökosüsteem populatsioon sama liik, sama koht, sama aeg. Nt. Tallinna inimesed ja tartu inimesed. kooslus kõik liigid!! ökosüsteem kõik liigid+eluta kk sfäär kiht, ring ümber millegi bio elus v eluga seotus atmosfäär õhk ümber maa litosfäär vesi ümber maa pedosfäär kivimid ümber maa bakterid on looduses lagundajad Liigid võivad vabalt ristuda omavahel, saavad järglasi. Aatom(vesinik) molekul(vesi) makromolekul(glükoos) - organell rakk(amööb/närvirakk) kude(sarnase ehituse ja talitusega rakud, rasvkude) organ(süda) elundkond(hingamiselundkond) organism(kere) liik populatsioon kooslus(mets) maastik ökosüsteem - biosfäär Mõjud Abiootilised eluta biootilised elus Abiootilised keskko...
strateegia juurutamisel ning org personalitalitluse töö korraldamine selliselt, et oleks tagatud töötajate värbamine, motiveerimine ja areng org kõigil tasanditel. org juhtide nõustamine personaliprobleemidega seonduvate muudatuste läbiviimisel- · Operatsioonijuhid Vastutab nende süsteemide loomise ja juhtimise eest, mis annavad org toodangu ja teenused. Vastutab toodangu kontrolli, siseseadete kontrolli, kvaliteedi kontrolli jm eest. · Haldusjuhid Nad on pigem generalistid kui spetsialistid. Neil on olemas mõningaid algteadmisi juhtimisest, kuid ei oma väljaõpet. · Muud juhid Nt. projektijuhid, arendusjuhid, reklaami osakond, suhtekorraldus 2.Juhi rollid (tegevused) Suhtlusrollid · Esindaja-org esindamine ja ametlike tähelepanuavaldustega töötajate suhtes · Juhtija-eestvedaja alluvate motiveerimine ning org ja alluvate vajaduste ühtlustamine · Sidepidaja ühistegevus org muude juhtidega ja firmale vajalike org
· Sünökoloogiline amplituud parameetri piirkond, milles organism tegelikult elab · Ökoniss populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu (ökoamplituudide vahemik). Liigi koht ökosüsteemis · Fundamentaalne e. põhiniss eluks vajalike tegurite olemasolu · Realiseerunud e. tegelik niss reaalses keskkonnas kujunenud niss · Spetsialistid kindlatele keskkonnatingimustele (kindlale toidule) kohastunud organismid · Generalistid laia ökoamplituudiga (mitmesugust toitu kasutavad) organismid · Ökosüsteemi kolm tähtsamat komponenti on kooslus, energiavoog ja aineringe · Peamiseks uurimisobjektiks on nende vastastikused suhted Ökoloogilised uurimismeetodid: · eksperiment e. katse · vaatlus · monitooring e. seire · modelleerimine · proovialade meetod · loendus a) absoluutne, b) suhteline,
· Sünökoloogiline amplituud parameetri piirkond, milles organism tegelikult elab · Ökoniss populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu (ökoamplituudide vahemik). Liigi koht ökosüsteemis · Fundamentaalne e. põhiniss eluks vajalike tegurite olemasolu · Realiseerunud e. tegelik niss reaalses keskkonnas kujunenud niss · Spetsialistid kindlatele keskkonnatingimustele (kindlale toidule) kohastunud organismid · Generalistid laia ökoamplituudiga (mitmesugust toitu kasutavad) organismid · Ökosüsteemi kolm tähtsamat komponenti on kooslus, energiavoog ja aineringe · Peamiseks uurimisobjektiks on nende vastastikused suhted Ökoloogilised uurimismeetodid: · eksperiment e. katse · vaatlus · monitooring e. seire · modelleerimine · proovialade meetod · loendus a) absoluutne, b) suhteline,
• Ökonišš – populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu (ökoamplituudide vahemik). Liigi koht ökosüsteemis • Fundamentaalne e. põhinišš – eluks vajalike tegurite olemasolu • Realiseerunud e. tegelik nišš – reaalses keskkonnas kujunenud nišš • Spetsialistid – kindlatele keskkonnatingimustele (kindlale toidule) kohastunud organismid • Generalistid – laia ökoamplituudiga (mitmesugust toitu kasutavad) organismid • Ökosüsteemi kolm tähtsamat komponenti on kooslus, energiavoog ja aineringe • Peamiseks uurimisobjektiks on nende vastastikused suhted Ökoloogilised uurimismeetodid: • eksperiment e. katse • vaatlus • monitooring e. seire • modelleerimine • proovialade meetod • loendus – a) absoluutne, b) suhteline,
ulatuvad veest välja. Tuultolmlemine Õied väiksed, moodustavad õisiku Enamasti puuduvad hästi välja paistvad õie osad ja lõhn Õied toodavad vähem nektarit Tolmukad ulatuvad pikalt õiest välja Toodetakse väga suurtes kogustes tolmuterasid Tolmuterad kerged, mitte-kleepuvad, emakasuudmed suured ja sule-laadsed püüdmaks õhust tolmuteri Peaaegu kõik paljasseemnetaimed (mänd, kuusk jt), kõrrelised, lõikheinalised, mitmed lehtpuud (kask, lepp, tamm jt) Spetsialistid vs generalistid Spetsialistid: õied on arenenud selliseks, et sobida kindlale tolmendajale: kuju, värv, lõhn, nektari koostis ja kogus. Tolmeldamise efektiivsus: ei raisata energiat paljude tolmeldajate meelitamiseks Tolmeldaja pidevus: tolmeldaja liigub sama liigi taimede vahel, tolm ei lähe võõraste liikide õitele sattumisega “raisku” Kahelehine käokeel, käokannus, viigipuu Generalistid: õied sobivad paljudele erinevatele tolmendajatele
Sageli nad küll suudavad kooslustes Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool kasvada, kuid inimese loodetud saak jääb väga kesiseks. Et saak oleks suurem, inimene harib maad, kõrvaldab sealt looduslikud liigid, hävitab olemasolevad kooslused. Taimkatteta alale ilmuvad looduslikult mitmesugused generalistid. Paljud sellised on evolutsioneerunud koos põlluharimise arenguga ja kujunenud umbrohtudeks. Umbrohud on enamasti kultuurtaimedega sarnaste elunõuetega. Paljud neist pärinevad meie kohalikust loodusest, olles sageli olnud ebastabiilsete kasvukohtade hea taastumisvõimega taimed (mererannikud, jõgede kaldad, - orashein, põld-piimohakas, vesihein; metsloomarajad - kõrvikud; metsad - naat). Teised on saabunud meile koos kultuurtaimedega - rukkilill,
ESTEETIKA FLFI.00.023 & FLFI.02.065 (sügis 2014) Marek Volt Kordamisküsimused 1. loeng: Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega „esteetika“? Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Baumgarten nägi vajadust teaduse (esteetika) järele, mis tegeleks mitte-mõistelise e. meelelise tunnetusega; täienduseks (juba eksisteerivale) mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. „Esteetika“ – teadus inimese poolt maailma esteetilise omandamise seaduspärasustest, arenemise olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik-ümberkujundavast osast. Näited: 1.Eksperimentaalesteetika . Eksperimentaalesteetika uurib moodsa psühholoogia vahenditega esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist jne. Eksperimentaalesteetika mõttes saab uurida kunstniku loomeprotse...
o Saagi haaramine o Kitiinkesta läbitorkamine o Seedeensüümide eritamine sipelgasse o Vedelimemise teostamine o Tühi kest visatakse august välja Edasise arengu võimalus o Spetsialistid Eelis: Vähene konkurents (nt. loomad, kes söövad vaid ühe taimeliigi lehti) Miinus: Tugev sõltuvus keskkonnast o Generalistid: Miinus: Valitseb konkurents Plussid: Sõltuvus keskkonnast väiksem ning edasise arengu võimalus 2) Evolutsiooniline regress: Organite taandareng seotud tavaliselt üleminekuga siseparasitismile o Kaovad aktiivset elutegevust toetavad organid (nt. meeleelundid, aktiivsed liikumisorganid o Suurem osakaal passiivset elutegevust tagavatele organitele (nt.
Professionaal / valitseja / ametnik / juht (erialane pädevus ettevõtlusalane pädevus). Sigmoidkõver Iiri majandusprofessor Charles Handy. Teise kõvera alustamiseks punkt enne languse järgmise languse algust. Karjääriastmed tööks ettevalmistus organisatsiooni tulek varane karjäär karjääri keskmine aste hiline karjäär. Personalitöötaja karjäär Personalitöötajad saab jagada generalistideks ja spetsialistideks generalistid vastutavad korraga mitme personalijuhtimise valdkonna tegevuse eest. 21. Organisatsiooni ja juhtimise arendamine Organisatsiooni arendamine organisatsiooni tipust juhitud ja planeeritud ning kogu organisatsiooni haarav protsess, mille käigus paraneb organisatsiooni võime probleeme lahendada, paraneb koostöövõime, areneb organisatsioonikultuur. Vajadusele juhtimise arendamise järele viitab probleemide teke organisatsioonis vajalike hoiakute, oskuste, teadmiste arendamine
jõeforell. Kõik, peale jõeforelli võivad elutseda ka jõgedes ja ojades, mis kuivadel suvedel lompideks kuivavad. Kiirevooluliste jõgede kaladel on kere ristlõikes tihti ümaram, kui väheliikuvate vete elanikel (nt kui võrrelda forelli ja särge). IX. Antropogeensed kooslused Põllumajandusalad ja põllumajanduslikud kultuurtaimed. Põllumajanduslikud kultuurtaimed Eestis- nisu, oder, rukis, hernes, põlduba, naeris Umbrohud. Taimkatteta alale ilmuvad looduslikult mitmesugused generalistid. Paljud sellised on evolutsioneerunud koos põlluharimise arenguga ja kujunenud umbrohtudeks. Umbrohud on enamasti kultuurtaimedega sarnaste elunõuetega. Paljud neist pärinevad meie kohalikust loodusest, olles sageli olnud ebastabiilsete kasvukohtade hea taastumisvõimega taimed (mererannikud, jõgede kaldad, - orashein, põld-piimohakas, vesihein; metsloomarajad - kõrvikud; metsad - naat). Teised on saabunud meile koos
– unikaalsuskaalutlus – iga inimene on ka unikaalne, kuid see ei takista vaprust iga inimese puhul vooruseks pidamaks. – erinevate kontekstide kaalutlus – ei pruugi rääkida üldiste printsiipide vastu, eraldi võetuna võivad niihästi lüüriline graatsilisus kui heroiline jõud olla mingis teoses vooruseks, koos aga võivad teineteist välistada. 5. Iseloomustage generalismi ja tema liike. Generalistid on printsiipide leidmise osas märksa positiivsemalt meelestatud. Kriitiku eesmärgiks pole panna teos vastuvõtjaile meeldima, vaid põhjendada ja seletada, miks see on väärtuslik. Teos on väärtuslik vastavalt tema instrumentaalsele võimele kaasata esteetilist kogemust ning leidub vähemalt kolme liiki tunnuseid (ühtsus, komplekssus ja intensiivsus), mis kausaalselt selle kogemuse eest vastutavad ja millele osutamine ei toimi mitte kunagi mingil muul viisil kui ainult positiivselt
Keskkonnast räägitakse, sest meie olemegi keskkond. Deep. Maakera rahvaarv suureneb.. EL mõiste keskkonnast - vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed ja seal elavate elusorganismide vahelised seosed. Keskkonnakaitse on ühiskonna, organisatsioonide ning üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse inimese vahetut keskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Tegevuste kompleks. Keskkonnakaitse olemus: teaduslike, praktiliste ja tehniliste tegevuste kompleks, mille ülesandeks on tõhusamalt ja säästlikumalt kasutada loodusressursse, vältida reostust jne.. Keskkonda tuleb kaitsta, sest: ökosüsteemide teenused o Provisioning services - Varustavad teenused o Supporting services - Elu toetavad teenused o Regulating services - Reguleerivad teenused o Cultural services - Kultuurilised teenused Esteetiline väärtus ...
Selle tagajärjel halveneb looduslike ökosüsteemide elukeskkond (nt. väheneb vee hapnikusisaldus) ja kohalik kliima muutub. Maakera soojusbilansi tasakaal seab põhimõttelise piiri tuumeenergeetika arengule, sest geosfääri s. põhjustaks katastroofilisi kliimamuutusi. Sookaitsealad kaitsealad soode looduse ja veereziimi säilitamiseks. Spetsialistid autökol. kindlaile keskkonnatingimustele ja kindlale toidule kitsalt kohastunud (spetsialiseerunud) organismid. Vastand on generalistid. Spontaanne iseeneslik; looduslik, inimolenematu (fauna, floora). Stenotoopne elupaigatruu, kindlatüübilist elupaika valiv, kindlas biotoobis elutsev (organism). Vastand: eurütoopne. Stress mingi abiootilise keskkonnateguri (stressori) halvenemisest johtuvad organismi elutegevuse hälbed (taimedel bioproduktsiooni langus). Struktuur ises tähenduses süsteemi (uuritava objekti) elementide suhteliselt püsivad seosed, mis määravad tema ehituse. S
mille piires liigi isendid taluvad muutusi. Taluvusala piiridel kannatab organism stressi all. · Optimaalala antud liigi isendeile kõige sobivam osa taluvusalast. Sobivust võib mõõta näiteks isendite aktiivsuse või populatsiooni tihedusega · Piiravad keskkonna tingimused kitsendavad isendi või populatsiooni eluvõimalusi teatud territooriumil. Ökoamplituud · Generalistid e. ubikvistid mitme olulise teguri suhtes laia ökoloogilise amplituudiga liigid · Eluea vältel ökoamplituud muutub, kohanemine · Tolerantsuse (taluvuse) piir - limiteeriv faktor Füüsikalised keskkonnatingimused Valgus Päikesekiirgus kliimat mõjutav tegur ja energiaga varustaja, eluks vajaliku energia allikas, mis loob eeldused eluks Maal, määrab koha klimaatilised tingimused ja tingib maakeral vööndite tekke. Päikeselt saadav energia
elavad kuused 250-280 aastaseks. Kuivenduse mõju: · Turvas laguneb, muutub mullaorgaanika aineringe, selle tagajärjel teiseneb metsa kasvukohatüüp, puistu produktiivsus, puistu liigiline koosseis. 2 · Muutused puistu liigilises koosseisus ja struktuuris muudavad kaasnevat elustikku. · Paljud endisele kooslusele omased liigid surevad välja, uutele tingimustele sobivad liigid aga ei levi nii ruttu kooslusse. Valitsevad generalistid. Noored kõdusood on suhteliselt liigivaesed vaatamata rohkele kõdupuidule. Stabiliseerunud kõdusood lähenevad aegamisi uue kasvukohatüübi elustikurohkusele. Raie mõju: · Viiakse ära paljude liikide eluks vajalik põhisubstraat ehk puit. · Tekitatakse juurde väga palju päikesele ja tuultele avatud suuri välju (looduslikud häiringud tekitaksid neid ajuti ja kohati), kus teatud liigid elada ei saa.
Rohusöömine ei nõua suurt liikumist, toitu on sageli palju kuid see on energeetiliselt väheväärtuslik ega sisalda enamasti kuigi palju valke (mis on loomse keha ülesehitamisel keskse tähtsusega) ega mineraalsooli. Olla loomtoiduline tähendab raskelt kättesaadavat kuid toitvat menüüd. Omnivoorid Omnivoorid e. kõigetoidulised söövad nii taimset kui loomset toitu (tänapaeval nimetatakse ka neid organisme, mis toituvad näiteks seentest ja loomadest omnivoorideks). Omnivoorid on generalistid (vs. spetsialistid). Nad toituvad laiast valikust toiduobjektidest. Parim näide on siin inimene. Mõelge, mida te kõike olete nõus meelsasti sööma ja tundke kaasa näiteks pandakarule, kes toitub terve elu vaid bambusevõrsetest.Omnivoorlusel on omad puudused. Nii ei suuda inimene seedida ei tselluloosi (mida suudavad suur osa herbivoore) ega paljusid loomse toidu osasid (luid näiteks, millega isegi koerad mängeldes hakkama saavad). Parasiidid
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
