Tallinna Laagna Gümnaasium Edmund Husserl Referaat Koostaja: Anton Adoson 12. klass Tallinn 2015 Sisukord 1. Elulugu...................................................................................................................................3 2. Loogilised uurimused..........................................................................................................4-6 3. Husserli peamised tööd...........................................................................................................7 Kasutatud materjalid..................................................................................................................8 1. Elulugu Edmund Husserl (8. aprill 1859 Prossnitz – 26.
Melani Mägi Luulekaanon Betti Alver ja Jüri Kolk on eri põlvkondadest pärit luuletajad, kelle ainsateks ühendavateks lülideks on esialgu vaid Tartu linn ning Betti Alveri debüütauhind. Essees analüüsitakse Alveri luuletuse "Ei vaibu" ja Jüri Kolgi "Veel kord luule" kuuluvust eesti luulekaanonisse Tiit Hennoste artikli ,,Kaanon. Kaanan'' (1997) põhjal. Betti Alver sündis 1906 ning suri aastal 1989, tuntust kogus peamiselt luulega. Naine tegi oma esimese kirjaniku debüüdi 1927. aastal novelliga "Liivi Deevidiivi", luuletaja hakkas tuntust koguma 1981.aastalpoeemiga ,,Lugu valgest varesest". Alveri luule on klassikaliselt vormirange ja sõnastuselt loomulik, tema luulest kumab läbi nii kurbust kui armastust. Oma luulega kuulub ta ühes Suitsu, Underi, Rummo ja mitmete teistega Eesti luulekaanoni keskmesse. Anal...
B 1 0 1 1 0 0 1 1 1 1 1 C 1 1 0 0 1 0 0 1 1 1 1 D 1 1 0 1 0 1 1 1 1 0 1 E 1 1 1 0 1 0 0 1 1 1 1 F 1 1 1 1 1 0 0 0 1 1 1 Tabel. 1 Kõige aluseks on antud funktsionaalplokk, kus a-g on segmendid ja b3-b0 tähistab neljakohalist kahendkoodi. Loogikafunktsioonide tuletamine Loogikafunktsioonid koostatakse iga segmendi kohta eraldi ehk siis a-g. Loogikafunktsiooni saab teha kahel viisil: 1. Konjunktsioonide disjunktsioonidest (valitakse tabelist loogilised ühed) 2. Disjunktsioonide konjunktsioonidest (valitakse tabelist loogilised nullid) Antud juhul kasutan funktsiooni koostamiseks esimest varianti, kus funktsionaalploki tabelist tuleb valida loogilised ühed. Näide: Ya = 3 21 0 + 3 210 + 3 210 + 3210 + 3210 + 3210 + 321 0 + 3210 + 3210 + 321 0 + 3210 + 3210 Sama tuleb teha nüüd kõigi segmentide väärtuste kohta. Loogikafunktsioonid Yb= 3 21 0 + 3 210 + 3 210 + 3 210 + 321 0 + 3210 + 321 0 + 3210 + 3210 + 3210
E 1 1 1 0 1 0 0 1 1 1 1 F 1 1 1 1 1 0 0 0 1 1 1 Tabel. 1 Kõige aluseks on antud funktsionaalplokk, kus a-g on segmendid ja b3-b0 tähistab neljakohalist kahendkoodi. Loogikafunktsioonide tuletamine Loogikafunktsioonid koostatakse iga segmendi kohta eraldi ehk siis a-g. Loogikafunktsiooni saab teha kahel viisil: 1. Konjunktsioonide disjunktsioonidest (valitakse tabelist loogilised ühed) 2. Disjunktsioonide konjunktsioonidest (valitakse tabelist loogilised nullid) Antud juhul kasutan funktsiooni koostamiseks esimest varianti, kus funktsionaalploki tabelist tuleb valida loogilised ühed. Näide: ´ b´ b´ b´ ´ b´ b b´ ´ b´ b b ´ b
Vastused Kõikidele juhendis esitatud küsimustele Kõikidele juhendis esitatud Kõikidele juhendis esitatud küsimustele on vastatud, toodud põhjendused on küsimustele on vastatud, toodud küsimustele on vastatud, toodud Maksimaalselt loogilised. põhjendused ja selgitused on põhjendused ja selgitused on 8 punkti loogilised ning põhjalikud. loogilised ja põhjalikud ning Erinevate küsimuste vastustes ei moodustavad terviku. Üliõpilane
ENNE ÜLESANDE LAHENDAMIST: Millist taustainfot vajate? Vajame infot latika ja kogre elustiilist ja nende elu kujundavatest teguritest. Kust leidsite taustainfo? Tausinfo leidsime Keskonnaameti leheküljelt ja ülesande juures olevast tekstist kogre ja latika kohta. http://www.keskkonnaamet.ee/public/images/stories/kalandus/Veekogu_um muksile_jaamine.pdf PÄRAST ÜLESANDE LAHENDAMIST Punktid 0/30 Vastuste analüüs Vastused oli valed, kuigi vastuseid vaadates tundusid need loogilised. Milline osa infost oli puudu või valesti mõistetud. Vastused olid tegelikult loogilised, kuig alguses vaatasime, et ka latikas talub hästi hapnikupuudust. Ta talubki, kuid mitte piisavalt, et probleemiks ei oleks veekogu ummuksisse jäämine, millest on ka tingitud hapnikupuudus. Koger on neist ainus, kellel on hea hapnikupuuduse taluvus.
Loogilised funktsioonid AND() (JA), OR() (VÕI Materjal töövihikus: Exc_Andmed.xlsm ) (JA), OR() (VÕI), NOT() (EI) AND funktsiooni rakendamise tulemuste tabel Esimene tingimus Teine tingimus Esimene tingimus AND Teine tingimus TÕENE TÕENE 0 TÕENE VÄÄR 0 VÄÄR TÕENE 0 VÄÄR VÄÄR 0 OR funktsiooni rakendamise tulemuste tabel Esimene tingimus_ Teine tingimus_ Esimene tingimus OR Teine tingimus TÕENE TÕENE 1 TÕENE VÄÄR 1 VÄÄR TÕENE 1 VÄÄR ...
5.Vastused Kõikidele juhendis esitatud küsimustele on Kõikidele juhendis esitatud küsimustele Kõikidele juhendis esitatud küsimustele küsimustele vastatud, toodud vastused on loogilised. Kuni on vastatud, toodud põhjendused ja on vastatud, toodud põhjendused ja Maksimaalselt 8 kahe küsimuse vastuses esineb ebatäpsusi. selgitused on loogilised ning selgitused on loogilised ja põhjalikud punkti põhjalikud. Toodud vastustes ei esine
Armastuse kunst Erich Fromm Erich Fromm • Elas aastatel 1900-1980 • Sündis juudi perekonnas, sai 22-aastaselt filosoofiadoktori kraadi • Oli saksa-ameerika psühhoanalüütik, filosoof ja sotsioloog, Frankfurdi koolkonna esindaja, üks neofreudismi rajajaid • Püüdis lahendada Karl Marxi ja Sigmund Freudi õpetusi, kritiseerides teravalt mitmeid Freudi seisukohti • Võttis kasutusele mõiste “tarbimisühiskond” • Mitmed tema teosed olid 20.sajandi ühiskonnakriitilise esseistika bestsellerid Kokkuvõte Lugeja saab sellest raamatust ammendava ülevaate venna- ja emaarmastusest, erootilisest armastusest, enesearmastusest ja Jumala- armastusest, samuti armastusest tänapäeva Lääne kultuuris ja Ida mõjutustest sellele. Inimene januneb armastuse järele, kuid tema püüdlustel pole mõtet, kui ta ei tunnusta distsipliini, keskendumist, kannatlikkust ja ülimat hoolitsust. Vennaarm on võrdsete ...
· common law case law, maailma õigusruum, selle tekkimine on peamiselt seotud Inglismaaga, pretsedendiõigus, tänapäeval levinud üle maakera, Angloameerikaõiguskultuut, Londoni kohtute poolt loodud õigus, üldine õigus · Ius non scriptum kirjutamata õigus · Lisaks kohtutele tekkisisd kantslerid Islamin õigus: · Teoloogia, mida uskuda ja püha seadus sätestab, mis on õige · Neli allikat: koraan, sunna, idzma ja nende põhjal tehtud loogilised järeldused Aafrika õigus: · Seda iseloomustab kõikide õiguskultuuride kokkusaamine, millele lisanduvad kohalikud arusaamad ja kohalikud tõekspidamised · Segaõigussüsteem Madri-Euroopalik: · Lätted ulatuvad antiikmaailma, Rooma õigusesse · Eraõigus-isiklik kasu, avalikõigus üldine ehk riigi huvi · Modifitseerimine-õiguskorra süstematiseerimine · 80% seadusi on VV poolt koostatud · Seadusõigus ehk mandi-euroopalik õigus
Andmete töötlemise laused e. andmete käitlemise laused (data manipulation statements) - muudavad andmeid andmebaasis. Nad lisavad, muudavad ja kustutavad andmeid. "INSERT", "UPDATE", "DELETE" laused. Data Procedural Language (DPL) Protseduurne keel salvestatud protseduuride loomiseks. Protseduurne keel töötleb ridu ükshaaval. Loogilised ja bitioperaatorid Loogilised operaatorid võrdlevad kahendväärtuseid ja tagastavad kahendväärtuse (tõene või väär). Lühidalt: loogilised operaatorid on väärtusedhoidjad, mis võivad tagastada sündmuse või tehte kohta tema loogilise tehte väärtuse, kas tõene või väär. Järgnev tabel iseloomustab neid. Andmebaaside kasutajad Reeglina on vaikimisi andmebaasi kasutajaks root või administrator. Kasutajate õigused Kasutajate õigused jagunevad süsteemiprivileegideks ja objektiprivileegideks. Objektiprivileegid käsitlevad andmebaasi objektide (tabelid, protseduurid, indeksid) kasutamist. Objekti privileegide liigid:
ja egoistlik. ,,Kuritöös ja karistuses" peegeldv ühiskond pole kaugeltki harmooniline. Peterburi ise sünnitabki ebainimlikke suhteid ja egoismi. Kui linnaelanik ei näe enda ümber muud kui vägivalda, siis kas pole õigustatud tema mõtted, mis liiguvad mõrva suunas? Kui ta näeb vägistatud tütarlast, keda ootab ilmselt prostituudi elu või on igal tänaval näha kõrtsidest väljuvaid alkohooolikuid, siis kas sellised mõtted pole mitte loogilised? Nähes selliseid alandatuid ja solvatuid, nähes väga paljusid kurbade saatustega inimesi ning võrreldes neid ühe täi, ühe ahne vana liigkasuvõtjaga, võib ju kergesti tekkida kiusatus võtta kõik sellelt täilt ja anda vaestele ning alandatutele. Kuid kas Raskolnikovi puhul oli tegu aitamisega või sünnitas Peterburi egoisti, kes sooritas mõrva, et iseendale midagi tõestada? Raskolnikov jagas inimesed harilikeks ja haruldasteks. Kogu oma teooriast
Anton Adoson KEERME KESKLÄBIMÕÕDU MÕÕTMINE LABORITÖÖ NR. 12 Õppeaines: MÕÕTMINE JA TOLEREERIMINE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 3.12.2015 Allkiri: Tallinn 2015 Töö vahendid: Nr. Nimetus 1. Digitaalne kõrgusmõõdik Töö käik: 1.Mõõta digitaalse kõrgusmõõdikuga graniitaluslaual mõõt M abijuhendi mõõteskeemi alusel kolme traadi abil kahes risttasapinnas 3 korral. Selleks viige kõigepealt mõõdiku mõõteotsik vastu graniitaluslauda ja nullige digitaalskaala. Nüüd võib alustada mõõtmisi. Pöörake tähelepanu, et mõõtevahend paikneks graniitlaual stabiilselt, vajadusel muutke keermega detaili ja kõrgus...
ignoreerimine. Nii Eestis kui ka ülejäänud maailmas on olemas omad seadused, normid ja käitumistavad ehk lihtsad põhimõtted, näiteks kuidas inimesed eri paigus söövad. Tais söövad inimesed maas istudes ning pulkadega, Eestis aga süüakse laua taga, noa ja kahvliga. Või kui eestlased leiavad, et nina nuuskamine avalikus kohas on täiesti normaalne, siis hiinlaste ja jaapanlaste arvates on see erakordselt ebaviisakas. Kõik need asjad on meile igaühele elementaarsed ja loogilised kirjutamata seadused. Selle tulemusel inimesed jaoutuvad heaks ja halvaks oma enda kultuuris. Eestlased peavad kõige ebasobivamaks vandumist ja solvavate sõnade kasutamist. Bussis võime vabalt nina nuusata ja magada, vähesed pahandaks. Kinos on täiesti normaalne flirtida, suudelda ja kõva häälega naerda, kuid kui vannume kõva häälega suunduvad hukka mõistvad pilgud kiirelt meie poole. Inimeste käitumine on kõige piiratum tööintervjuul, matustel ja arstikabinetis, kus väheseid
*Biopsühholoogia(käitumine ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemusena) *Eksperimentaalpsühholoogia(maailma aistmine, tajumine, õppimine ja sellest mõtlemist) *Isiksusepsühholoogia( inimkäitumine, inimesi eristav käitumine) *Koolipsühholoogia(õppimisega kohanemine, õpilaste emotsionaalsed probleemid) *Sotsiaalpsühholoogia( inimeste suhtlemine, kuidas inimesed üksteist mõjutavad) Mis on teadusliku- ja olmepsühholoogia vahe ? Teaduslik: loogilised määratlused,tõdemused,praktikas kontrollitud seaduspärasused Olme: ühiskonnakihi vaimulaad,vaistlik tegutsemine Teduslik psühholoogia on tõene praktikas kontrollitud, samas kui olmepsühholoogia tugineb vaid ühiskonna vaistul. Psüühika---On organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused--- protsessid,seisundid,omadused Psüühilised protsessid---aistingud,taju,mälu,mõtlemine,kõne,fantaasia,tundmused,tahe
probleeme ja kirjandusallikatele toetudes otsima lahendusvõimalusi (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, 2006). Essee Essee definitsioon: Essee (pr essai katse, ingl essay), lühem üldarusaadav teadusliku või kirjandusliku sisuga kirjutis kunstipärases vormis ja vaimukas sõnastuses (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, 2006). Peamised tunnused: Sisu vastab pealkirjale kirjutaja valdab käsitletavat ainestikku, väited ja seisukohad on põhjendatud ning loogilised, ei kopeeri teiste mõtteid, sõnastus on selge ja ladus ning seda on kerge lugeda, väljendusviis on isikupärane, lõpeb järeldusega. (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, 2006.) Essee eesmärk: Essee näitab autori väärtushinnanguid ja hoiakuid (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, 2006). Uurimustöö Uurimistöö käigus toimub probleemi püstitamine ja selle analüüsimine/käsitlemine. Uurimistöö koosneb teoreetilisest osast ja uurimuslikust osast. (Tallinna Prantsuse Lütseum.)
GENEALOOGIA uurib, kuidas SUBJEKT erinevate diskursuste käigus ÜLES EHITUB, MOODUSTUB ARHEOLOOGIA vaatleb kriitiliselt DISKURSUSTE esilekerkimise eeldusi ja tagamaid EPISTEME diskursuse mõjul moodustunud teadmine, mitte millelegi vastav tõde Diskursused on PIDEVUSETUD – DISKONTINUITEET Diskursust ei moodusta mitte loogilised, vaid sattumuslikud seaduspärasused. ARENG on mitte madalamalt täiuslikumale, vaid ühelt SATTUMUSLIKULT vormilt teisele. FOUCAULT, VÕIM, VÕIMUVÕITLUS ja VABADUS _____________________________________________________ VÕIM pigem PRODUKTIIVNE kui REPRESSIIVNE. Loob eeldused teatavaks DISKURSUSEKS — TÕE ja TEADMISE avaldumiseks VÕIM vähem KEELAB, rohkem loob asju — TEKITAB IHA ja NAUDINGUT, VORMIB TEADMISI
elu jooksul kokku tuleb" Õpilaste vastu oli ta heatahtlik ja sõbralik ning kui sõbra eest. Eller ei seadnud end ja oma stiili õpilastele otseselt eeskujuks, kuid tema õpilaste looming meenutab veidi Elleri loomingut. Ta pidas tähtsaks üldiste kompositsioonitehnikate omandamist ja tehniliselt head taset. Valmis teosed pidi olema vigadeta, loogilised ja läbimõeldud. Professionaalne meisterlikkus ja suur nõudlikkus enese vastu on peamised märksõnad, mis iseloomustavad Elleri õpilasi. Tema tuntuimad õpilased Tartust, kus ta õpetas 1920-1940, on Eduard Tubin ja Eduard Oja. Heino Eller kirjutas tolle aja kohta moodsat muusikat ning põimis sinna eesti rahvusliku muusikat. Eller ei käinud rahvaviise kogumas, vaid need jõudsid tema teostesse vaistlikult, alateadvusse talletanud lapsepõlvemuljete põhjal
otsida mujalt. 9. Kas inventuuri on võimalik teha samaaegselt muude laotöö toimingutega? Kui on, siis millistel tingimustel? Ei, see segaks laos tehtavaid töid ja toodete kogused võivad tulla valed. 10. Millisel eesmärgil viiakse ladudes läbi inventuure? Inventuure tehakse, et saaks viia vastavusse füüsilised ja raamatupidamusilikud seisud ja et saada ainu lao jääkidest. 11. Millistel põhjustel muutuvad enamasti vääraiks toodete loogilised (arvutiprogrammi) laosaldod? Kui kaup tueb lattu ja seda ei sisestata kohe arvutisse võib juhtuda, et hiljem see ununeb või sisestatakse mingit saatelehte arvutisse topelt, tänu sellele muutuvad saldod enamasti vääraiks. 12. Milliseid tooteid on põhjust inventeerida laos sagedamini ja miks? Kõige sagedamini tuleks inventeerida A-rühma tooteid, ehk siis tooteid mille ringlemissagedus on kõige suurem. Kõige suurem tõenäosus, et kaupade saldod
kannatlikud, Ambur on suhtlemis- praktilised, vastuvõtlikud, tulised, võimega, konservatiivsed emotsionaalsed, kirglikud, teadmiste- , intuitiivsed, entusiastlikud, janulised, arvestavad, sügavad ja spontaansed, abstraktse tundlikud ja valmis teisi enesega mõtlemisega, lojaalsed. kuulama. loogilised, Negatiivne rahulolevad objektiivsed, Neid võib ja romantilised. variant võib sallivad, olla mitte- iseloomustada Negatiivne idealistlikud ja loominguline ka liigne tujukus, variant võib eelarvamuste- olenemine ja liiga olla diktaatorlik vabad. materiaalselt
Intelligentsuse vormid Intelligentsuse mõõdetav pool IQ : 1) lingvistika 2) matemaatilised 3) geomeetrilised 4) loogilised MI: 1) lingvistiline 2) loogilist matemaatiline tehniline taip 3) musikaalne (võime meelde jätta ja ära tunda muusika palu) 4) ruumiline (hea orienteerumise võime, võime luua kujundeid) 5) kehaliskineetline väljendumis rikas miimika, hea plastika, kehaliselt võimekad, käeliselt osavad. 6) Loodusilk loomulik inimene tunneb ennast looduses hästi, naudib seda, mõistab seda.
kontaktoritest jne. Teisel puhul piisab programmi koostamiest kontrolleri jaoks. On selge, et programmi on palju lihtsam muuta, kui releeskeemi ümber tinutada (näiteks vigade puhul). Seepärast kastutatakse tänapäeval valdavalt programmjuhtimist. Aparatuurne juhtimine on jäänud aastate taha, kuid siiski on seda juhtimise viisi võimalik leida vaneamate kasutusel olevate seadmete juures. Keskprotsessoris toimuvad kõik loogilised ja aritmeetilised operatsioonid. Mälu on jaotatud kahte ossa: andmemälu ja programmimälu. Andmemälu maht on tavaliselt mõnest kilobaidist mitmekümne kilobaidini. Pordid on ettenähtud kontrolleri sidumiseks juhtiva objektiga: sisendportide kaudu viiakse kontrollerisse lähteinformatsiooni, väljundportide kaudu juhitakse aga juhitavat objekti. Sisend- ja väljundmooduli koosseisu kuulub veel aadressselektor, mis määrab, milline port peab momendil töötama.
SÜRREALISM Sürrealism sündis dadaismist ja dadaistidelt võeti üle ready- made, automaatkiri, ühel teosel ühendati kujundeid, millel puudusid loogilised seosed. Sürrealistide teoreetiliseks aluseks oli muuseas ka Sigmund Freudi psühhoanalüüsi õpetus. Freudi teooriates on alateadvus inimese psüühika tähtsaim osa ja unenäod peegeldavad selles toimuvat ja näitavad inimese tõelisi soove ja tegude ajendeid. Sürrealistide loomeprotsessi saab iseloomustada sõnadega spontaanne ja juhuslik. Kunstnik lasi sulel või pliiatsil vabalt liikuda mõtlemata kompositsiooni või perspektiivi reeglitele ja kavatsusele midagi kujutada.
Gmnaasiumi geograafiaprogrammi ksitledes ppisin palju uut. Tekkisid loogilised seoseid riikide asukoha ja majandusliku tegevuse vahel. Tutvusin erinevate kaarditpidega. Nd on kergem leida vastuseid paljudele ajaloolistele ksimustele. Niteks, miks oli Eesti pidevalt vraste vgede all, miks oli just baltipind see, mida nii krgelt hinnati ja misprast selle maa eest sditi. Vastus vga lihtne: Eesti asukoht on geograafiliselt vga soodne: tal on otsene puude Lnemerega, mis htlasi on tee maailmamerre, see aga on aluseks tihedale ning toimivale laevaliiklusele. Klimaatilisest osast vaadates on Eesti vga heas asukohas. Ohtralt vett thendab htlasti ka head kalasaaki. Samuti asub ta paljude suurriikide, keskuste, lhedal. Eesti asub parasvtmelises kliimas, siin on krgelt levinud metsandus. Eesti ekspordib lviosa kohalikust puidust. See on aga vimalik ainult tnu klimaatilistele eelistele. Siin on vga viljakad mullad, mis sobivad ideaalselt okaspuudele...
..............................................................................................................................2 3 Statistilised funktsioonid..............................................................................................................................................3 4 Tekstifunktsioonid.........................................................................................................................................................3 5 Loogilised funktsioonid................................................................................................................................................4 6 Otsingufunktsioonid.....................................................................................................................................................5 7 Andmebaasifunktsioonid..............................................................................................................................................9
Mõelda võib ka teistmoodi, selleks peab lahti mõtestama kes, või mis on tegelikult inimene. Kes või mis ta siis on? Kas ta on jumalate poolt loodud maailmavalitseja, kellele on ainsana siin planeedil antud hing, või on ta siis keskelt läbi 70 kilo kaaluv erinevatest keemilistest elementidest koosnev juhuslikult tekkinud keha, kus toimuvad pidevalt erinevad keerulised protsessid, mis tekitavadki inimese hinge ehk mõistuse. Mõlemad variandid ei tundu olema loogilised, kuid viimase variandi üle tuleks pisut rohkem mõelda. Kas saab midagi juhuslikult tekkida või juhtuda. Kas juhus on tegelikult üldse olemas? Võtame näiteks Viking Loto loosimise, tundub ju täiesti juhuslik, mis numbrid loositakse. Tegelikult on tulemus juba sellest hetkest ette määratud, kui käivitatakse loosimismasin. Pallide asetus, keerlev rootor, puhuv ja imev õhk ning masina kuju on peamised faktorid selles mis numbrid lõpuks võidavad
kindlas kõne viisis. (mitmuse I pööre-nt Me käisime eile linnas. Ainsuse III pööre- nt Isa käis eile linnas. Buss väljub kell 10). 5.Mis mõjutab kirja loetavust ? Põhjenda. Kirja loetavus mõjutavad lausete ja lõikude pikkust (10-12 sõna lauses). Pikad laused väsitavad, mõte kaob ära. Lühikesed laused muudavad teksti tuimaks , hakituks. Lõikude puudumine mõjub monotoonselt ja ei teki soovi dokumenti lõpuni lugeda. 6. Nimeta ja selgita lahti kirja loogilised osad. Sissejuhatus peab olema köitev ehk äratama huvi, probleem peab olema veenev, usutav, kokkuvõte peab olema konkreetne. 7.Nimeta ametikirja liigid. Kuidas jaguneb algatuskiri ? Algatus- ja vastuskiri. Algatuskiri jaguneb : vastust nõudvad kirja ja vastust mittenõudvad kirjad. 8. Too näiteid mõlema liigi kohta. 9.Millisel eesmärgil koostatakse algatuskiri ? Algatuskirja eesmärk on saada infot või kinnitust, esitada palvet või päringut jms 10
teha seda koos inimesega, kellega vahepeal nähtut analüüsida, siis on võimalus loovaks vastamiseks ning arutluseks. Seega ma usun, et ka TV-saadet saab vaadata oleva eluviisi kohaselt. Tingimuseks oleks siis vaid hariv saade ning kaaslane, kellega süveneda antud teemasse ning arutada arusaamatuste üle. Kokkuvõttes olin ma Frommi väidetega vägagi nõus ning tema mõtted olid väga huvitavad. Sain palju uut ja huvitavat teada, mis tegelikult olid vägagi loogilised, ent ise ma selliste asjade peale ei tuleks.
Kõige lihtsam ja selgem asi mida moraaliks nimetada on näiteks see kuidas inimesed eri paigus söövad. Kui võtta võrdlusesse Eesti ja Tai kultuur siis on selge erinevus, Tais söövad inimesed maas istudes ning pulkadega, Eestis aga süüakse laua taga, noa ja kahvliga. Kui sulle tuleb näiteks tänaval vastu mustanahaline inimene, siis sa ei hakka talle näpuga näitama ja kõikidele lõugama, et näe, vaadake, neeger. Kõik need asjad on meile igaühele elementaarsed ja loogilised kirjutamata seadused mida me oleme kohustatud täitma täpselt samamoodi nagu kirja pandud ja riigiisade poolt paika pandud seadusi. Nii jaotubki ka käitumine kaheks: heaks ja kurjaks. Mõned inimesed on viisakad ja ei pane teatud asju tähele ja suudavad neid alla neelata, kuid teised on sellised kes just otsivad midagi sellist millega teisele inimesele halba valmistada. Nii jaotuvadki inimesed kaheks oma käitumisega, ühed head ja teised kurjad
4 tundi sellest koguarvust iga päev avasilmi unistamine + 3 tundi REM-uni. 5 peamist tunnusjoont 1) Lõdvestumine 2) Sihipärane liikumine 3) Liikumatus 4) Viie meele ülim teravdumine 5) Kiired silmaliigutused Parimad hüpnotiseeritavad on inimesed, kes kaotavad kergesti mõttejärje, väljendavad vabalt tundeid, intelligentsed, visualiseerimisoskus Halvimad - viletsa kujutlusvõimega, ülemäära kriitilised, madala intelligentsitasemega, liiga loogilised MIKS SEE HEA ON? Hüpnoosi rakendades võib oma alateadvuse ümber programmeeriga ja teha soovitud muudatusi oma isiku arengus ja ümberkujundamises Aju suutlikkuse parandamine 1. Parem lõdvestumine ning pingest vabanemine 2. Parem ja täpsem keskendumine 3. Parem mälu 4. Paremad refleksid 5. Suurem enesekindlus 6. Tõhusam valu ohjendamine 7. Parem seksuaalelu 8. Elu ja töö parem korrastatus ning tõhusus ... HÜPNOOSIKS SOBIV KESKKOND
Aritmeetika-loogika seade (ALU) M=0 Aritmeetilised operatsioonid M=1 Loogilised operatsioonid Sn-1 ... S1 S0 Sn-1 ... S1 S0 0 0 0 AOPo 0 0 0 LOPo 0 0 1 AOP1 0 0 1 LOP1 0 1 0 AOP2 0 1 0 LOP2 . . . . . .
pöörajalihased Igasugusteks keha liigutusteks, näiteks asendi muutmiseks ja ka teatud asendi säilitamiseks tuleb lihastel teha tööd. Lihaste töö on aga seotud energia kulutamisega. Lihased saavad tööks vajaliku energia suhkrust - glükoosist. Glükoosi lagunemiseks vajab organism hapnikku. Kui lihased töötavad kaua ja ilma puhkamata, siis kaotavad nad järk-järgult oma töövõime ja väsivad. Sellest võib loogilised järeldada, et mida kiiremini lihased töötavad ja mida suurem on koormus, seda kiiremini lihased väsivad.
täiuslikum olevus. Descartes I Meditatsioon Antud peatükk räägib arvamustest ning sellest, kas neid saab või tuleb kahtluse alla seada ja miks. Autor väidab, et keerulisi teadmisi nagu seda on füüsika astronoomia, meditsiin ja paljud muud teadmised on igati kainele mõistusele kahtlased, kuna igaüks on võimeline leidma midagi, millele on võimalik vastu vaielda. Seevastu lihtsad ja loogilised teadused nagu aritmeetika ja geomeetria ning muud on igati usaldusväärsed, kuna mis olekus me ka ei oleks on kaks plus kaks ikka neli. Kuigi isegi neid, kui me juba jumala ja loomise tasandile jõuame võib kahtlustada pettuses. 6. Autor väidab antud artikklis, et ainukesed teadmised, mida ei saa kahelda on meie n.ö. algelised teadmiseda nagu seda on ruudu neli tahku, kaks plus kolm võrdub viis, meie endi olemas olu ja seisund ning olemus ja muu selline
Budism 10/12/2008 16:30:00 Maailmas j2rgiate arvu poolest teisel kohal, usund. Nimetus tuleb peajumala Budd(h)a j2rgi. T2hendab valgustatu, virgunu 563a e.Kr syndis v2idetavalt Nepalis. Elas tavaliselt. Algul tavainimene ja sis avastab vaimuliku maailma ja hakkab r2ndama jnejne. Budismi teooria igas inimeses on budda v6imalus. Eesm2rk on j6uda nirvaanasse, t2iusliku rahu ja 6nnistatuse seisund. (palju v6imsam kui kristlik paradiis) Buddha sureb 80 aastaselt ja tema viimased s6nad on 2rge lootke abi kelleltki teiselt peale iseenda. Kaks koolkonda mis hakkavad seda j2rgima 1) Hinajana vanameelne, v2idab et 6petus on muutumatu, edasiarenemat 2) Mahajana v2idab et B. 6petus areneb edasi nii nagu inimestel vaja on Budistlik 6petus toetub kolmele nn kalliskivile 1) Budda k6rgem valgustatus 2) Dharma aitab j6uda valgustatu seisundisse 3) Sa...
Geograafia kt lk 107-123 1Nimeta vanu, uusi ja uusimaid tööstusharusid. Vanad tööstusharudUued tööstusharudUusimad e. Kõrgtehno-loogilised tööstusharud. 1. Rõivatööstus. 2. laevaehitus 3. veduri- ja vaguniehitus.1.autotööstus. 2.naftakeemia. 3.kodumasinate tootmine. 4. kosmeetikatööstus 5.põllumajandusmasinate tootmine 6. telekommunikatsiooni- ja sidevahendite tootmine.1. arvutitööstus. 2.kosmosetehnika tootmine. 3. elektroonikatööstus. 1Võrdle fordismi ja toyotismi. Igaks juhuks tootmine (fordism)Õigeks ajaks tootmine (toyotism)Detailide hankiminePaljudest juhuslikest ettevõtetest.Kindlatelt koostööpartneritelt, mis asuvad suhteliselt lähedal peaettevõttele.LaoseisudSuured (igaks juhuks)Minimaalsed (õigeks ajaks)Kvaliteedi kontrollKvaliteeti kontrollitakse detailide saabumisel.Kvaliteeti kontrollib detaili valmistav tehas.JuhtimissüsteemHierarhiline palju allüksuste juhteKvaliteed...
vaid lähtume kogemusest, et talvel on alati külm. Samuti peaks olema ka oma kategooria spontaansetel otsustel, mida võetakse vastu lihtsalt hetke meeleolu ajevil. Tihtipeale ei suuda, me emotsionaalsetel hetkedel mõelda ratsionaalselt, seega ei pruugi me lähtuda üldse kogemusest või tajust, vaid lihtsalt hetke meeleolust. Kokkuvõtteks ütleksin, et nõustun üldiselt autori seisukohtadega ja kõik tema põhjendused ja arutlused on minu jaoks loogilised. Siiski leian, et tal on lihtsalt minu jaoks täisliku teksti kokkusaamiseks paar aspekti puudu.
Thomas More'i ,,Utoopia" ja Niccolo Machiavelli ,,Vürst" Liina Anette Pärtel Lugesin mõlemat teksti suhteliselt järjest ning valisin endale meelepärasema juba suhteliselt ,,Utoopia" algul, kohe, kui mõistsin, et tegu on puhta sotsialismiga. Võib-olla tekkisid mul selle pärast ka eelarvamused, kuid ma püüdsin olla piisavalt erapooletu seda teksti analüüsides. Macchiavelli Vürsti omadused olid minu jaoks suhteliselt loogilised. Esiteks peab vürst oskama ja julgema kasutada seaduste kõrval ka jõudu, sest lihtsalt rääkimisest enamikul juhtudel ei piisa. Kui ikka keegi riik tuleb ründama, kellega oli sõlmitud rahuleping, siis ei piisa sellest, et talle seda meelde tuletatakse, vaid peab midagi ka ette võtma. Teiseks peab õige vürst oskama kasutada jõu kõrvalt veel kavalust ja olema vahel ebaaus, kuna inimene on loomult kuri ning ka vürstiga ollakse ebaaus. Ka minu arust ei saa valitseja olla üdini aus ja
Iga kettaga on seotud mingi täht. Flopiseadet tähistab täht (A:), kõvaketast täht (C:) jne. Need tähised on kindlaks kujunenud ajaloolistel põhjustel. Windows95/98 keskkonnas saab kasutaja määrata ainult võrguketastele tähed, ülejäänud seadmetele määratakse automaatselt tähised tähestikulises järjekorras. Esimesena on alati flopiseade (neid saab tavalises personaalarvutis olla kaks, tähed A ja B), siis kõvakettad (või nende loogilised osad, tähed C, D,...), siis CD-seadmed (jällegi saab olla kaks, esimene vaba täht tähestikulises järjekorras). Lisaks tähele saab kasutaja panna kõvakettale või võrgukettale nime Label. My Computer-aknas näemegi ikoone, mille pilt iseloomustab kettaseadet ja tekstiks all on kettaseadme nimi, millele järgneb ketta tähis. Näiteks eelmises aknas on näha, et arvutis on flopiseade 3½ Floppy (A:), kaks kõvaketast `Thot' (C:) ja `Host for d' (D:) ning CD-seade (E:)
maailm, selle olemus. Kuna me tajutud info koguneb mällu, on meile ka võime hiljem eelnevalt nähtut ettekujutada, näha kujutlusi. Tänapäevani on lahendamata küsimus, kas kas meeleliselt tajutavad- värvid, maitse jt. On obejektiivsed või subjektiivsed. Arvan, et see küsimus jääb veel kauaks vastust ootama. Ja annab iga ühele võimaluse arvata ja oletada just nii nagu talle õige tundub. Mõtlemine kulgeb aru ja mõistuse tasandil. Aru tegevuse tulem on loogilised otsused, mõistusel seevastu järeldused. Aru teeb mõtlemise süsteemseks ja rangeks, mõistuse väljenduseks on aga sünteetiline tunnetus. Sotsiaalseks muutub mõtlemine keele abil. 1.5 Mõiste 6 Mõiste kaudu tehakse asju kindlaks, üldistades tema tunnuseid. Otsused koosnevad mõistetest. Otsuse põhiosaks on subject ja tema omadus. Järeldus tehakse otsuste- eelduste seostamise ja
Tumeaine ja tumeenergia valitsevad universumi Universum koosneb kolmest mateeriatüübist. Kõigi paremini tuntud osa moodustab barüonaine, millest koosneme meie, elusloodus, planeedid, tähed. Seda on Universumis siiski üsna napilt. Teise olulise osa moodustab tume aine ehk moodsamalt tumeaine, mida on viiendiku jagu. Kolmas ehk kõige mõistatuslikum osa Universumi massist on tume energia ehk tumeenergia. Tumedaks kutsutakse viimaseid seetõttu, et need aine vormid ei ole teleskoopidega otseselt nähtavad. Tõendeid nende olemasolu kohta saab vaid kaudselt, näiteks mõjutavad need nähtava aine liikumist ning jaotust Universumis. Füüsikud ütlevad selle kohta peenemalt nii: tumeaine ja -energia interakteeruvad barüonainega väga nõrgalt, põhiliselt gravitatsiooniliselt. Sageli võrreldakse tumeaine ja barüonaine käitumist hämara balliruumiga, mis on täis valssi tantsivaid paare, mehed kandmas ainult musta ja naise...
(tasa sõuad, kaugele jõuad), kõnekäänud Teine võimalus: 1)empiirilised-sellised teadmised tulenevad meelelisest kogemusest (näen, kuulen, katsun, haistan, ei pea olema minu meeleline kogemus, vaid võib olla ka teiste oma, näiteks teadlase oma. minu kogemus pliidiga) 2)aprioorsed-need on teadmised, mis ei sõltu meelelisest kogemusest. Neid võib jagada omakorda kaheks: a)mõistupärased ehk loogilised teadmised, mis on nii ilmselged, et nendes kahelda pole võimalik. Näiteks ei ole võimalik olla korraga nii ilus kui surnud b)konventsioonid ehk kokkulepped- näiteks liiklusreeglid(valgusfoor), viisakusreeglid(teretamine), grammatikareeglid(ning, ja ette koma ei panda), sõnade tähendused(poissmees, abielus mitteolev mees), ajaarvamine(Jeesuse järgi ajaarvamine) *Aprioorne ja empriiriline teadmine -Mitte ükski häärasmees ei ropenda-aprioorne -Jõululaupäev on 24
igaveseks antut, tardunut. Koos ühiskondlik-ajaloolise praktika arenemisega ja inimteadmiste üldise progressiga laieneb esteetika aineks olevate esemete ja nähtuste ring, muutub ka arusaamine nendest. Esteetika tekkis kauges minevikus (umbes 2500 aastat tagasi), orjandusliku korra perioodil Egiptuses, Babüloonias, Indias ja Hiinas. Esteetikaprobleeme uuriti põhjalikult valgustusajastul (valgustusliikumine). Esteetika kategooriad Kõige üldisemad loogilised mõisted, mis avavad esteetika kui teaduse sisu ja üldistavad teaduslikult ümbritseva tegelikkuse esteetilist omapära. Esteetiline elamus Esteetiline elamus on emotsionaalne seisund, mis tekib inimesel ümbritseva tegelikkuse, inimese loodud esemete ja eelkõige kunstiteoste esteetilisel tajumisel. Esteetiline ideaal Esteetiline ideaal on terviklik, konkreetselt meeleline kujund, mis kehastab inimeste kujutlusi täiuslikust elust ja täiuslikust inimestest
Vajadus motivatsioon kui pingeseisund eesmärgi suunas liikumine Abraham Maslow vajaduste hierarhia: A. Füsioloogilised vajadused (toidu-, joogi-, seksuaal- jms vajadused) B. Turvalisuse vajadused (vältida ohtu) C. Sotsiaalsed vajadused (nt kuuluvusvajadus) D. Tunnustusvajadused (väärikustunde, tunnustamise vajadus) E. Eneseaktualiseerimisvajadus (eneseteostus) Tsentraalne ja perifeerne tee • Tsentraalne – loogilised argumendid, hindamine, tõlgendamine, oluline on teate sisu – Individuaalsed erinevuse – mõtlemisharjumus – Võimalus keskendumiseks, analüüsimiseks • Perifeerne tee – sõnumi meeldivus, sõnumi afektiivne komponent Mõjustamise reeglid (Cialdini, 2005) • Vastastikkus • Kohustumine ja järjekindlus • Sotsiaalne tõendus • Meeldivus • Autoriteetsus • Nappus Mõjustamisvõtteid (Bachmann, 1994)
1.Teadmine tuttavolek:om kellegi või millegagi kokku puutudes(ma teanmis on hambavalu,st ma olen seda tundnud; ma tean seda meestjuba sellest ajast, kuita alles lihttöölineoli,st ma tundsinteda juba tollal; matean mida täh olla ebaõiglaselt süüdistatu,st ma olen selle läbi elanud)2.Teadmine kuidas: om tegevuse kaudu(matean kuidas pannkooke valmistatakse,st ma oskan neid valmistada;ma tean kuidas teha lipsusõlme,st ma oskan lipsusõlme teha)3.Teadmine-et:saab omandada lugedes või kuulates(ma tean, et päike õtuseb idast,; ma tean miks ta mind niii imelikult vaatas; ma tean et Päike on Maale lähim täht) Vaikiv teadmine- keele abil väljendamatu teadmine, mis ilmneb vilumustes, oskustes ja seda ei saa omand. ainult raamatutest, nt, oskus mängida mingit pilli. M.Polanyi- on olemas mõistete ja väidete abil väljendatav teadmine ning keele abil väljendamatu teadmine nt oskus rääkida meie emakeeles, oskus kõndida, kirjutada, hoida tasakaalu. Teadm...
Võidan-võidad töökokkulepped Võidan-võidad töökokkulepete koostamisel tuleb keskenduda tulemustele mitte meetodi- tele. See vallandab inimeste isikliku potentsiaali. Juhtimisfilosoof ja konsultant Peter Drucker soovitab juhtide ja alluvate vaheliste töökokkulepete olemuse paremaks haaramiseks kasutada "mänedzeri kirja". Pärast sügavat ja põhjalikku arutelu ootuste, põhisuundade ja ressursside asjus ning veendumaks, et need on kooskõlas organisatsiooni eesmärkidega, kirjutab töötaja juhile kirja, kus teeb arutelust kokkuvõtte ja näitab ära, millal toimub järgmine tööplaani arutelu või tehtust kokkuvõtete tegemine. Seesuguse võidan-võidad töökokkuleppe väljatöötamine on juhtimise keskne ülesanne. Kui kokkulepe on olemas, võivad töötajad ennast selle kokkuleppe raames ise juhtida. Võidan-võidad kokkulepete puhul muutuvad tulemused pigem töötulemuslikkuse loomulikuks või loogiliseks tagajärjeks kui vastutava isiku suva järgi määratud preem...
.............................................................................. 46 13 Mälud............................................................................................................................... 48 13.1 Muutmälud................................................................................................................. 48 13.2 Püsimälud.................................................................................................................. 51 14 Loogilised maatriksid........................................................................................................ 53 14.1 Maatriksid.................................................................................................................. 53 14.2 Ümberprogrameeritavad maatriksid........................................................................... 57 1 Sissejuhatus Digitaaltehnika tegeleb digitaal ehk diskreet ehk katkeliste signaalidega, millele
mistahes mõtet. Muutused psüühhilistes protsessides Unenägude seletamiseks on vaja kõigepealt tunda enda hingeelu. 1. Kujutluste elavnemine 2. Mälu 3. Mõtlemine palju teaduslikke probleeme on lahendatud unes ja on komponeeritud terviklikke muusikapalasid. 4. Liigutused ühed räägivad, teised liigutavad kehaosi, "kuutõbised" 1)Ühine kõigile unenägudele on see, et nad on katkendlikud 2)Puuduvad loogilised sidemed 3)Ootamatud hüpped ühelt asjalt teisele. Unenägude uurimine Üritatud uurida aegade algusest saadik 1. Subjektiivne-pärast ärkamist tuletab inimene kõik võimalikult täpselt meelde ja kirjutab üles 2. Objektiivne, on vaadeldud magajat, eriti miimikat, häälitsemist ja muutust hingamises 3. Eksperimentaalne magajat mõjutatakse ja püütakse kindlaks teha, kuidas see mõjub unenägudele.
Minu nimi on XXXX XXXXXXXXXX 1. Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks. Vastus: Mulle see raamat meeldis. Eriti huvitav oli see, kuidas Kafka oli kirjeldanud realistlikult ulmemaailma kuuluvat süzeed. Samuti meeldis mulle see, kuidas oli autor lähenenud voodist väljasaamise probleemile, samas kui antud situatsioon oleks reaalsuses vägagi ebarealistlik tundunud. Samuti meeldis, et raamatut oli lihtne lugeda, laused olid loogilised ning kirjeldustega polnud liialdatud, lisaks sellele oli ka sisuline ülesehitus üpris kergesti jälgitav. Tekst oli ladus ja sujuv ning seetõttu sai ilma kuhugi takerdumata raamatu lõpuni lugeda. ,,Kuigi ta pingutas, et end paremale küljele käänata, kaldus ta ikka jälle seljale tagasi. Sada korda proovis ta asendit vahetada, sulges silmad, et mitte oma sibavaid jalgu näha, ja jättis asjatud katsed alles siis, kui ta
muusikapsühholoogia jm Psühholoogia seos teiste teadustega. Loodusteadused – bioloogia (eksperimentaalsed uuringud), geneetika, arstiteadused (anatoomia, füsioloogia, farmakoloogia). Ühiskonnateadused – sotsioloogia, sotsiaalpsühholoogia, sotsiaalpoliitika, õigusteadused jne. Vahendteadused – matemaatika, statistika, filosoofia. Rakendusteadused – pedagoogika, psühhiaatria, tehnilised teadused. Mis on teadusliku- ja olmepsühholoogia vahe ? Teaduslik: loogilised määratlused,tõdemused,praktikas kontrollitud seaduspärasused Olme: ühiskonnakihi vaimulaad,vaistlik tegutsemine Teduslik psühholoogia on tõene praktikas kontrollitud, samas kui olmepsühholoogia tugineb vaid ühiskonna vaistul. Psüühika mõiste. - organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Psüühilised protsessid Aistingud, taju, mälu, mõtlemine, kõne, fantaasia, tundmused, tahe. Mis iseloomustab psüühilist protsessi?
Langev front - loogiline muutus ühest nulli. Tõusev front - loogiline muutus nullist ühte. Loogilise nulli valimisel katkestuse tekitamiseks, tekitatakse katkestust järjest senikaua kuni viigu väärtus on null ja samal ajal põhiprogrammil töötada ei lasta. Väliseid katkestusi on tööpõhimõttelt kahte liiki: kontrolleri taktiga sünkroniseeritud ja asünkroonsed. Sünkroniseeritud katkestused toimivad sisendite väärtuse meelespidamise teel - see tähendab, et loogilised muutused leitakse kahel erineval taktil saadud väärtuste võrdlemise teel. Kui välise signaali loogilised muutused toimuvad kiiremini kui käib töötakt, siis katkestused ei teki õigesti või ei teki üldse. Asünkroonsed katkestused ei sõltu kontrolleri taktist ja võimaldavad natuke kiiremini muutuvat välist signaali - loogilist nivood peab signaal hoidma vähemalt 50ns. ATmega8-l on ainult 2 sünkroniseeritud välist katkestust. Portid (B , C ,D )
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
