lähedusest; Tõenäosus MHC sobiva doonori leidmiseks inimestel moodustab 1/7 000 1/20 000 Kõige sagedasem ja edukaimalt teostatav allotransplantatsiooni protseduur on vereülekanne MiH - Minor Histocompatibility antigens MiH on tavalised rakusisesed valgud mis omavad geenipolümorfisme Kui konkreetne polümorfne valk esineb doonoril ja retsipiendil erinevate isovormidena, avaneb tee immuunvastuse tekkeks Sekundaarne immuunvastus Immuunsüsteemi evolutsioon Alamad loomaliigid Fagotsütoos, bakteritsiidid, komplement Lümfotsüütide eellasrakud ja IgM Omandatud immuunsuse teke lõualistel selgroogsetel loomadel Selgrootute immuunsus Fagortsütoosi võime (käsnad, vihmaussid jt). Komplement (putukad). Patogeeni retseptorid (putukad). Paljudel selgrootutel loomadel esinevad aglutiniinid ja bakteritsiidid. Kõhrkaladel on kindlaks tehtud immuunglobuliinid, mis koosnevad rasketest ja kergetest ahelatest.
Antikehi toodavad B-lümfotsüüdid Antikehade funktsioon: neutralisatsioon, teha äratuntavaks fagotsüütidele, komplemendi aktivatsioon, adhessiooni pärssimine. Spetsiifiline immuunsus: 1) Aktviine loomulik immuunsus: pärast haiguse läbipõdemist 2) Aktviine kunstlik immuunsus: vaktsineerimine 3) Passiivne loomulik immuunsus: emalt-lapsele, rinnapiimaga 4) Passiivne kunstlik immuunsus: pärast immuunglobuliinide manustamist. Immuunvastus: immuunotolerantsus, autoimmuunsed reaktsioonid, immuunpuudulikkus, allergilised reaktsioonid. Mükoplasmad-väiksemad looduses elavad bakterid,puudub rakusein,põhjustavad kuseteede põletikku, emakakaela põletikku, eesnäärme põletikku.
Lüütiline viirusnakkus- viirusosakesed aktiveeruvad ja väljuvad peremeesrakust, peremeesrakk hävib. Lüsogeenne viirusnakkus- peremeesraku kromosoomiga seostunud genoom ei avaldu koheselt. Bakteriraku elutegevus jätkub ja viiruse genoom säilib. Krooniline viirusnakkus- viiruse paljunemine toimub suhteliselt aeglaselt, ei kahjusta oluliselt bakteriraku tegevust. Viirus vabaneb nakatunud rakkudest ilma rakku surmamata. Paljude põlvkondade jooksul nt. HIV, hepatiit. Immuunvastus- organismi võime muutuda immuunseks. Vaksiinid- nõrgestatud haigustekitavate omadustega viirus, mis kutsub esile immuunvastuse. Äge viirusnakkus- viiruste kiire paljunemine, millega kaasneb nakatunud rakkude surm. Peidetud viirusnakkus e. latentsne- nakkus on võimeline päras kiiret paljunemist sisenema organismi teatud rakkudesse ja säilima nendes kaua. nt. HSV1-Herpes Simplex Viirus 1. Viirusvektor-viirustel põhinevad geenide ülekandesüsteemid.
Tunica adventitia Sisemine lihaskiht Meie keha kaitsemehhanismid · Pinna kaitsemehhanismid Nahk Limaskestad · Kaitsev limakiht · Antibakteriaalsed substantsid (näit. ensüüm lüsotsüüm jt) · Happeline keskkond (magu, tupp) · Mittespetsiifiline kaitsereaktsioon Põletik Komplemendi süsteem seeria plasmavalke, moodustavad ensümaatilise kaskaadi · Spetsiifiline immuunvastus Põletiku tunnused Immuunsüsteem · Immuunsüsteem koosneb neljast lümfoidorganist: Tüümus Lümfisõlmed Põrn Limaskestades paiknevad lümfisõlmekesed (MALT - mucosa associated lymphoid tissue) · Rakud Makrofaagid Humoraalne immuunvastus Dendriitrakud B-lümfotsüüdid => antikehad Lümfotsüüdid Rakuline immuunvastus T-lümfotsüüdid
Selle vigastused vähendavad hirmutunnet ja emotsionaalsust, selle stimuleerimine suurendab stressihormoonide tootmist, seega ka hirmutunnet. Parasiidid ja ornamendid Parasiidid evolutsioneeruvad kiiremini kui nende peremehed. Lõivsuhe erinevad kohasuse komponendid omavahel negatiivselt seotud ühte suurendades teine väheneb. Konflikt tekib siis, kui ressursid on piiratud. Immuunsus: · kaasasündinud mittespetsiifiline (fagotsüteerivad rakud), esmane immuunvastus, kulukate tagajärgedega · omandatud spetsiifiline (rakuline ja antikehaline immuunsus), jätkuv immuunvastus. Ülemäärane ja kontrolli alt väljunud immuunvastus võib olla organismile ohtlik (allegria, autoimmuunhaigused). Parasiidivastase immuunreaktsiooni poolt organismile tekitatud kahju võib olla suurem parasiidi enda poolt organismile tekitatud kahjust. Oksüdatiivne stress kontrolli alt väljunud vabade radikaalide tootmine. Tekitab biomolekulide ja kudede kahjustusi
Pudelitoit: täiskõhutunne kestab kauem söögi hulk on hästi teada emale rohkem vabadust isa, vennad-õed saavad imikuga enam tegeleda emal vähem stressi ema ei pea oma toitu piirama miski ei häiri seksuaalelu. 9. Vaktsineerimise eesmärgid. Saavutada organismi kaitsevõime nakkushaiguse vastu Immuniseerimisega ei kaasne haigestumist, kuid esile kutsuv immuunvastus vähendab või takistab haiguse sümptomite ilmnemist. Vaktsineerimine on suhteliselt loomulik ja odav viis takistada nakkushaiguste levikut. 10. Mis on aktiivne immuunsus? Immuunsüsteemi indutseeritakse ise tootma antikehi, tekitades kaitsevõime sisse viidud antigeeni suhtes. Immuunsus kujuneb välja 3-7 päeva jooksul ja seda tehakse siis, kui on piisavalt aega oodata antikehade tekkimist organismis. Aktiivne immuunsus jaguneb kaheks:
haaramisrefleks - kui puudutada peopesa, surub k�e kokku otsimisrefleks - kui puudutada s�rmega lapse p�ske, p��ab suuga haarata pupillirefleks - pupilli suurus muutub vastavalt valgusele Milles seisnevad keha kolm kaitseliini? 1. Kaitse katete poolt (nahk, limaskestad, eritised, limaskestad) 2. Immuuns�steem (fagots��did: �girakud, mikroovidevastsed valgud omandatud immuunsus: antikehad, tapjarakud, kaasas�ndinud immuunsus) 3. Valikuline ehk omandatud immuunvastus (l�mfots��did, antigeenid/antikehad) Kuidas kaitsevad nahk ja limaskestad organismi mikroobide eest? - Mikroobidel on raske p��seda l�bi tiheda ja mitmekihilise naha, peale selle sisaldavad naha higi-ja rasun��rmete eritised paljusid baktereid h�vitavaid ens��me. - Limaskest koosnev �hukesest rakukihist, mida kuivamise ja l�henemise eest katab visksoosne lima, mikroobid j��vad sellesse kergesti kinni.
Loomadel on organismis tekkinud efektiivne kaitse võõr- organismide valkude vastu. Selles kaitsesüsteemis (immuun- süsteem) etendavad olulist osa 2 komponenti: a) antikehad b) T-lümfotsüüdid Antikehad on valgulised kaitsemolekulid, mis seonduvad võõrvalkudega ja suunavad need lagundamisele, vähendades sellega nakkuse levikut. Tsütotoksilised T-lümfotsüüdid hävitavad organismis võõrvalke tootvad rakud ning peatavad organismis viiruse paljunemise. Paljudel juhtudel on immuunvastus pikaajaline ja annab konkreetse viiruse suhtes eluaegse immuunsuse. See on aluseks vaktsiinide kaitsva toime mehhanismile. Inimeste ja loomade viirusnakkused Inimeste ja loomad viirusnakkused jaotatakse kolmeks: 1. Ägedad viirusnakkused 2. Peidetud viirusnakkused 3. Pidevad viirusnakkused Ägedate nakkuste korral toimub organismis viiruse kiire paljunemine, millega kaasneb nakatunud rakkude surm. Surnud rakkude laguainete kogunemisega kaasnevad põletikulised
Allergia Mis on allergia ? Allergia on ebatavaliselt äge immuunvastus ainetele ehk allergeenidele, mis tavaliselt taolist reaktsiooni ei tingi. See on teatud liiki ülitundlikkus vastava aine suhtes. Allergiat võib esineda igas vanuses. Kuidas tekib allergia ? Esmakordsel allergeeniga kokkupuutel tekib tavaliselt tagasihoidlik reaktsioon, mis tingib antikehade tekke organismis. Teistkordsel kokkupuutel tekib aga äge reaktsioon, mis võib avalduda mitmesuguste erinevate haigusnähtudena.
Kõrgel temperatuuril ensüümid denatureeruvad. (Inimesel üle 42 kraadi) Inhibiitorid- ained, mis takistavad ensüümide tegevust. (antibiotikumid, arseen, tsüaniid, närvigaasid). 2)Regulatoorne (hormoonid) kõhunääre e pankras H: insuliin neerupealsed H: adrenaliin ajuriptas e, hüpufüüs H: somatotrpiin 3)Kaitsefunktsioon Antikehad- valgumolekulid, mis tekivad valgetes vererakkudes organismi tunginud viiruste tunginud võõra vere ja teiste võraste rakkude vastu. Immuunreaktsioon e immuunvastus valged verelibled: antikehad sõõvad lihtviisiliselt baktereid or viiruseid. Üks tüüp valgeid vererakke ehk leukotsüüte sünteesivad spetsiaalseid kaitsevalke e antikehad. HIV- bakterm viiruse nimi AIDS- haiguse nimi Vaktsineermise puhul viiakse antikehi või nõrgestatud haigusetekitajaid või nende mürke. 4)Liikumisfunktsioon lihasvalgud 5)Transportfunktsioon Hemoglobiin- veab hapniku organismis ringi 7)Ehituslik funktsioon Rakumembraan annab luudele elastsuse
Näiteks, mehhaanilised kaitse funktsioonid täidab nahk. Samuti ohtlike mikroorganismite väljutus teostatkse pisarate ja kusi abil. - Kaassündinud IS reageerib võõrkehade peale sõltumatu nende iseärasustest. Antud süsteemi aste ei ole tõhus kuna see ei toimi pikaajaliselt ühe kindla infektsiooni vastu. Põletik üks varastest IS reaktsioonidest infektsiooni vastu. - Omandatud immuunsus on ilmunud välja evolutsiooni ajal. Tema immuunvastus on juba kindlam ja põhjalikum. Antud süsteem kindlustab immunoloogilist mälu, mille abil IS jätab meelde iga läbinud võõrkeha.
• Kui isik on Rh-negatiivne, siis kokkupuutel Rh-positiivse verega (näiteks vereülekande või raseduse ajal) võivad tal tekkida antikehad (anti-D). Kell-süsteemiga tuleb vereülekande puhul samuti arvestada. Selles süsteemis on tänaseks avastatud 24 antigeeni. Kõige olulisim nendest on K-antigeen. 15. Omandatud immuunsus PATOGEE N Immuunvastus aktiveerib, kui organismi sisenevad patogeenid. Makrofaagid, mis ANTIGEENI ESITLEVAD ühinevad patogeenidega ja nakatuvad nendest, RAKUD töötlevad ning näitavad antigeeni fragmente oma ühineb T-abirakuga, rakupindadel – need on antigeeni esitlevad interleukiin 1 rakud. Antigeeni esitlev makrofaag ühineb T- T-abirakk toodab
• Kui isik on Rh-negatiivne, siis kokkupuutel Rh-positiivse verega (näiteks vereülekande või raseduse ajal) võivad tal tekkida antikehad (anti-D). Kell-süsteemiga tuleb vereülekande puhul samuti arvestada. Selles süsteemis on tänaseks avastatud 24 antigeeni. Kõige olulisim nendest on K-antigeen. 15. Omandatud immuunsus PATOGEE N Immuunvastus aktiveerib, kui organismi sisenevad patogeenid. Makrofaagid, mis ANTIGEENI ESITLEVAD ühinevad patogeenidega ja nakatuvad nendest, RAKUD töötlevad ning näitavad antigeeni fragmente oma ühineb T-abirakuga, rakupindadel – need on antigeeni esitlevad interleukiin 1 rakud. Antigeeni esitlev makrofaag ühineb T- T-abirakk toodab
Rembrandti tulbid Inimestele Immuunsüsteem on loomade organismi kaitsesüsteem, mis pakub kaitset võõrorganismide valkude vastu. Koosneb antikehadest ja T-lümfotsüütidest. Antikehad on valgulised kaitsemolekulid, mis seonduvad võõrvalkudega ja suunavad need lagundamisele T-lümfotsüüdid hävitavad organismis võõrvalke tootvad valgud Organismi sattunud võõrainet, mis kutsub esile immuunvastuse, nimetatakse antigeeniks Immuunvastus on spetsiifiline, s.t. tekkinud antikehad ja T-lümfotsüüdid tunnevad spetsiifiliselt ära ained, mis kutsusid esile nende sünteesi Mõnel juhul on immuunvastus pikaajaline ja annab konkreetse viiruse suhtes immuunsuse. Nakatumisviisid Piisknakkus Otsene kontakt haigestunuga Erinevate kehavedelike kaudu nt. Loomade kaudu (siirutajad)
Naiste sekundaarsete sugutunnuste arenemine. 4)Kõhunääre(insuliin) –maks, lihased, rasvkude, tõhustab glükoosi liikumise vereringest rakkudesse, eriti rasva-ja lihasrakkudesse. 5)Kilpnääre- (türoksiin ja trijoodtüroniin)- kõik rakud, ainevahetuse üldine kiirenemine. Normaalne kasv ja areng. 1)kaiseliin- Nahk ja limaskest-nahal mitu kihti, tihe, moodustavad tõhusa mehaanilise käise, mikroobid jäävad kinni, hävivad mao happelises keskkonnas. 2)esmasne immuunvastus e kaasasünd immuunsus- valged vererakud-õgirakud ja tapjarakud, mittespetsiifiline immunvastus- põletik, kulukas, sest sissetungijaid hävitades tehakse palju kahju ka organismi enda kudedele. 3)Lümfotsüüdid- peavad olema võimelised eristama ja ära tundma sissetungijad, toodab spetsiaalseid valke, antikehasid. Tingitud haigused: 1)Entsefaliit-ajupõletik, peavalu, uimasus, väsimus, oksendamine, mäluhäired. 2)Lastehalvatus-viirushaigus, mõjutab liigutus keskuse
Too vähemalt 5 erinevat võimalust passiivse kaitse kohta. Esmane kaitse on erinevate katete poolt, mis ei lase haigustekitajaid kehasse. 1. Nahk, naharakud on tihedalt üksteise vastas 2. Nahal olev mikrofloora 3. Ripsepiteelirakud, väikesed karvakesed, nt ninas ja hingamisteedes 4. Eritised, nt sülg, higi ja pisaravedelik, kus on patogeene hävitavad ained 5. Maomahl hävitab patogeene 3. Kuidas toimub esmane immuunvastus, miks on see kehale väga koormav? Oska kirjeldada. Haigustekitaja, nakkus organism peab tootma väga palju valgevereliblesid, mis on õgirakud ja tapjarakud kehavõõrad rakud hävitatakse Keha peab korraga väga palju valgevereliblesid tootma, verevool peab suurenema, temperatuur tõuseb ja tekib punetus ja valu, sissetungijaid hävitades tehakse palju kahju ka organismi enda kudedele 4. Kuidas tekib omandatud immuunsus? Kirjelda!
koht, kuid mis ise ei kutsu esile immuunvastust. Seega enamik madalmolekulaarseid ühendeid iseseisvalt ei ole suutelised esile kutsuma organismis immuunvastust. Ainult sel juhul, kui nad on seotud kõrgmolekulaarsele kandjale (näit. mingile valgule), on võimalik saada nende vastu antikeha. Mõningatel valkudel on mingeid motiive mitmetes kordustes, seega võib neil olla ka mingeid epitoope rohkem kui üks. Sel juhul räägitakse multivalentsest antigeenist. Antigeen- antikeha vastasmõju Immuunvastus on spetsiifiline, s.t. et tekkinud antikehad tunnevad spetsiifiliselt ära seda ainet, mis kutsus esile nende sünteesi. Antikehade spetsiifilisus on ühe antikeha paratoopi ehk liitekoha võime siduda end ainult ühe kindla antigeeniga või antikehade populatsiooni võime siduda end ühe kindla antigeeniga. Üldiselt on antikehadel suur spetsiifilisus. Antikeha tunneb mingist võõrvalgust ära ainult väikest osa. Seda osa, mis
Nikkel fluor Kroom seleen räni Tina boor arseen Ensüümide Hammaste Emsüümide Antioksüdantne kaitse, Kõhredes, Osaleb Veriloome, Fosfolipiidede kofaktor areng,hamba kofaktor, DNA immuunvastus, luudes, hemoglobiini süsivesikute ja metabolismi ja emaili kaitse, süntees, prostaglandiinide kõõlustes, sünteesis ja steroidhormoonid vereloomega vereloome geeniekspressioon süntees veresoonte lipiidide e metabolism seotud
tapjarakud. Kuna nakkuse kohas tekib valgeliblesid ligitõmbavaid aineid, suureneb õgirakkude ja tapjarakkude hulk vigastuskohas kiiresti ning luuüdis hakatakse tootma rohkem valgeliblesid. Et valgelibled jõuaksid sihtkohta, peab suurenema verevool. See põhjustab temperatuuri tõusu, punetust ja valu. Sissetungijaid hävitatakse valimatult: nad süüakse või nad hukkuvad väljapaisatud mürkide tagajärjel. Niisugune mittespetsiifiline immuunvastus tekitabki põletiku. Organismile on see väga kulukas, sest sissetungijaid hävitades tehakse palju kahju ka organismi enda kudedele. Loomuliku immuunsuse tagavadki keha kaitsetõkked (terve nahk, vere hüübimine, ripsepiteel ninaõõne ja hingetorus, limaepiteel, kehaeritised ning normaalne mikrofloora nahal ja soolestikus) ning kaasasündinud immuunsüsteemiosad (fagotsüüdid ehk õgirakud ja mittespetsiifiline immuunreaktsioon - põletik, palavik, NK-rakud (natural killer cells).
Kestab haigus heal juhul 5 päeva, kui ei lõppe surmaga. Düsenteeria nakkus on jämesooles, enamlevinud nakkushaigus maailmas. Düsenteeriabakter eluvõimeline väliskeskkonnas 3 kuud, vees 45 päeva.Satub väliskekkonda väljaheidetega. Levitajateks kärbsed. Algab peavalu, oksendamisega. Palavik. Kaitsevõimalused: * vaktsineerimine - surmatud või nõrgestatud bakteritega - nõrgestatud või lahjendatud toksiinidega tekib aktiivne immuunvastus, organism toodab ise antikehi - valmis antikehad tekib passiivne immuunvastus, lühiajalisem ja nõrgem Eestis viimased Siberi katku tunnused 1962.
Antikeha B-lümfotsüüt B-lümfotsüüt vahendatud humoraalne immuun- vastus Immuunvastus T-lümfotsüüdid B-lümfotsüüdid T-tapjad T-abistajad B-rakk Antigeene aktiveerumine kandev patogeen Kindlat antigeeni Y tundev retseptor Y
Seerumtundlikkus – komplemendi kaskaadi lõpuosas moodustub membraani ründekompleks (membrane attack complex – MAC), mis suudab kinnituda erinevate rakkude membraanile. Mikroobide tundlikkust MAC-ile nim seerumtundlikkuseks. Humoraalne immuunsus – antikehade poolt vahendatud immuunsus IMMUNOGLOBULIINID on antikehad, mille spetsiifiline antigeen on kindlaks tehtud (IgG, IgA, IgM, IgD, IgE). * Seotud B-lümfotsüütidega. (tüümusest sõltumatud lümfotsüüdid) Rakuline immuunsus – immuunvastus, mille tagavad peamiselt T8- lümfotsüüdid ja tsütokiinid; suunatud eeskätt viiruste ja kasvajate vastu Rakulises immuunvastuses osalevad lümfotsüüdid diferentseeruvad tüümuses – tüümusest sõltuvad Immunoglobuliinid - antikehad, mille spetsiifiline antigeen on kindlaks tehtud Opsonisatsioon - protsess, kus mikroob vm osake kaetakse antikehade või komplemendiga, tehes selle äratuntavaks ja fagotsüteeritavaks fagotsüütidele. kr keeles „söödavaks tegema“
markervalgud, mis iseloomsutavad antud raku funktsiooni ja CD järgi rakkude klasterdamine erinevatesse rühmadesse paigutamine toimub selle järgi ,milline AK teda ära tunneb. (CD4 + Th; CD8 + Tc). Interferoonid on valgud, mida rakud sünteesivad vastuseks viirusnakkusele ning need valgud takistavad viiruste levikut organismi teistele rakkudele. Sellele mittespetsiifilisele immuunvastusele järgneb spetsiifiline immuunvastus: patogeen aktiveerib otse või makrofaagide vahendusel lümfotsüüdid. Makrofaage leidub ringlemas kõikides kudedes. Makrofaagid on tavaliselt esimesed rakud, mis kohtavad organismi tunginud antigeeni. Makrofaagid lagundavad patogeeni ning sellest pärinevad peptiidid eksponeeritakse makrofaagi pinnal koos koesobivuskompleksi valkudega, kus T-abistajarakud need ära tunnevad ning alustavad tsütokiinide sünteesi.
kohe atakeerima. Adaptiivne immuunsus stimuleeritakse innate immuunsuse poolt patogeeni sisenemisel, oma magnituudilt on ta võimsam kui innate, kuid vajab aega aktivatsiooniks. Näiteks T- ja B- rakud. Innate immuunsuse puhul tekib ühetaoline kaitsereaktsioon samatüübiliste mikroobide vastu, eristamata eri liike kuid eristades gruppe (bakterite vastu tekivad üht liiki kaitsereaktsioonid ja viiruste vastu teist tüüpi). Adaptiivse immuunsuse puhul tekib mikroobi tüve spetsiifiline immuunvastus ca 5-7 päevaga. Adaptiivne immuunvastus tekib kiiremini, kui täpselt sama mikroob teist korda siseneb. Omandatud immuunsusel on kahte tüüpi vastust: Ühe reaktsioonina (humoraalne vastus) sekreteerivad B-lümfotsüüdid antikehasid ja teise reaktsioonina (rakuline vastus) tapavad tsütotoksilised T-lümfotsüüdid viirusinfekteeritud rakke. Kuidas kaasasündinud immuunsus nakkuse ära tunneb? Nii selgrootutel kui ka selgroogsetel on Pattern Recognition Receptors
Immuunsüsteem Immuunsüsteem on kaitsesüsteem võõrvalkude vastu. Asudes kogu organismis on selle ülesandeks teha kahjutuks kõik võõrvalgud nii päeval kui ööl. See koosneb immuunrakkudest, mida nimetatakse valgeteks verelibledeks ning kuna veri on kõikjal kehas siis on ka valged verelibled igal pool. Valgeid vereliblesid on eriti palju lümfisõlmedes ja põrnas ning sealt saab alguse ka immuunvastus, mis tähendab et immuunrakud ründavad haigustekitajat selle kehast eemaldamiseks.Palju vereliblesid on ka nahas, kus nad saavad kohapeal hävitada kehasse tunginud pisikud. Immuunsüsteemil on mitu erinevat liiki valgeid vereliblesid. Neutrofiilid hävitavad pisikuid, mis tungivad organismi, kui nahk on vigastatud. Need on veres alati olemas. Makrofaagid hävitavad haigustekitajaid alla neelates ning neid leidub kopsudes, maksas, nahas ja sooltes. Lümfotsüüdid on
der Medikament, -e -ravim 98. das Abwehrsystem, -e - immuunsüsteem 99. die DNA-fessel, -e - DNA ahel 100. der Entwicklung, -en -avastus 101. der Respirationstrakt, -**e - hingamisteed 102. endoskopisch- endoskoopiline 103. die Diagnose, -en -diagnoos 104. peripher- perifeerne 105. kleinzellig- väikerakuline 106. die Beschwerden- kaebused 107. die Protonpumpe, -en -prootonipump 108. der Adhäsion, -e - haardumine 109. die Immunantwort, -en - immuunvastus 110. die Stammzelle, -en - tüvirakk 111. der Prokaryot, -e - prokarüoot, eeltuumne 112. resistent- resistentne 113. transgen- transgeenne 114. die Hefen- pärmid 115. extrazellulär- ekstratsellulaarne, väljaspool rakku tiomuv 116. intrazellular- intratsellulaarne, raku siseselt toimuv 117. der Doppelhelix, -en - kaksikheeliks 118. die Matrize, -en -matriitsahel 119. die Sequenzierung, -en -sekveneerimine 120
Veregruppide puhul on tegemist osaliselt kodominantse tunnusega, st kindlat tüüpi heterosügootidel avalduvad mõlemalt vanemalt saadud alleelid. Kuna geenil võib esineda rohkem kui 2 alleeli, nim. seda polüalleelseks tunnuseks. 13. Mille poolest erinevad erinevate veregruppide vered? Vereraku pinnal olevate liitsuhkrute poolest. 14. Miks tuleb vereülekandel jälgida veregruppe? Kuna vale veregrupp põhjustab rohkem kahju kui kasu; tekib tugev immuunvastus. 15. Õpikust lk 87 on näidisülesanne vergruppide ülesannete kohta. Lahenda lisaks töölehelt 1 ja 6 ülesanne. 16. Millest on tingitud inimese reesuskuuluvus? Punaste vereliblede peal asuvast D-antigeenist. 17. Millal võib tekkida reesuskonflikt ema ja loote vahel? Kui ema veri on reesusnegatiivne (ei sisalda antigeeni) ja loote veri reesuspositiivne (sisaldab antigeeni). Võib toimuda vereülekande, abordi v trauma tagajärjel v sünnitusel.
(samuti mõlemale 2) Alumine kriitiline piir on alla 35 kraadi. Ülemine kriitiline piir on 42-44 kraadi. Kui alla 35 hüpotermia, kui üle 44, surm?? Kõrge temperatuuri korral: higistamine, veri koondub naha poole. Madala: kananahk, veri koondub kehas sissepoole . 2)Kõrge temp: varju minek, tuulutamine. Madal: Kokku tõmbumine, riided 8. Kirjelda organismi reaktsiooni haigustekitajale. Millel põhineb omandatud immuunsuse teke? Ning miks öeldakse, et meie immuunvastus tihti hilineb? On kaks viisi kuidas organism ennast haigustekitajatest vabaneda üritab: 1) Kiire reaktsioon See toimub kõige esimesena ja alati. Õgirakud ründavad valikuta kõiki haigustekitajaid, et neist võimalikult kiiresti lahti saada. Kuid tavaliselt organism kõiki haigustekitajaid sel viisil kahjutuks teha ei suuda, mistõttu läheb käiku teine viis (aeglasem ja täpsem reaktsioon) haigustekitajast vabanemiseks.
(konkurents). Ohutud bakteriliigid lõhustavad ka naharasu ning selle tulemusel tekivad rasvhapped. Need hoiavad naha happelisena, mis takistab paljude ohtlike bakteriliikide kasvu. - Limaskestad katavad seedekulglat, hingamisteid, kuseteid ja suguelundeid. Limaskest koosneb õhukesest rakukihist, mida kuivamise ja lõhenemise eest katab viskoosne lima Kuidas nimetatakse valgeliblede reaktsioone haigustekitajatele? - Immuunvastus Kus tekivad valgelibled? - luuüdis Kuidas tekib põletik? - Põletik on terve keha kompleksne reaktsioon vastuseks sissetunginud tõvestavale mõjule ja/või tema poolt põhjustatud koekahjustusele. Mis on antikehad? - spetsiifilised valgud, mis tunnevad ära antigeenid Kirjuta, mida tead lümfotsüütidest. - Kuuluvad valgeliblede hulka. Tunnevad ära sissetungija - antigeenid. Tootavad antikehi Kuidas toimub vaktsineerimine?
(Chaubey et al; 2016) Paratuberkuloosi nakkuse allikaks on teised nakatunud loomad, kes võivad eritada mikroobe koos fekaalide, sperma ja piimaga. Nakatumine toimub peamiselt alimentaarsel teel. Paratuberkuloos nakatumine võib toimuda ka emalt lootele või enamasti, kui loomad on alles vasikad ja kõige vastuvõtlikumad haigustele. (Koets et al; 2015) Vasikatel on -, -, T-rakud ülekaalus, kuni 6 elukuuni. Neis toodetakse interferoone, mille ülesandeks on immuunvastus, samuti kasvaja nekroosifaktor alfat TNF- (Tumor Necrosis Factor alpha). Paraku pole need piisavalt efektiivsed, et tappa rakusisest Mycobacterium paratuberculosist. Intertsellulaarsete patogeenide hävitamine sõltub peamiselt tsütotoksilistest lümfotsüütidest ja looduslikest tapja-T rakkudest, mis ei hävita otseselt patogeeni vaid muundunud rakke. (Wadwha et al; 2013) Mycobacterium paratuberculosis on aeglase kasvuline, rakusisene patogeen, mis on
universumite teooria ja muud et nihutada valgust ja informatsiooni, mis informeerib energeetilist keha, mis moodustab meie füüsilise, mõistusliku, emotsionaalse ja vaimuliku mina. Feng shui on iidne Hiina õpetus, mis tähendab kodu energeetika teadlikku ravimist. Ravi, mis toimub harmoniseerimise - halva mõju äravõtmise ja hea rohkendamise teel. 4) http://www.inimene.ee/index.php Allergia on ebatavaliselt äge immuunvastus ainetele ehk allergeenidele, mis tavaliselt taolist reaktsiooni ei tingi. Depressioon e meeleolu haiguslik alanemine on psühhiaatriline häire, mis on tingitud närviülekannet mõjutava aine - neurotransmitteri (serotoniin, norepinephrine ja/või dopamiin) funktsioonihäirest. Olulised häire tekkes on ka psühholoogilised tegurid. I tüüp ehk insuliinsõltuv diabeet (u 15% diabeetikutest) Diabetes mellitus (lad. k.),
4 59. Dendriidid APC-dena 2 60. Immunoloogilise tolerantsi põhiomadused, tolerantsi tasemed. 2 61. T-rakkude anergilisuse vormid. 2 62. Perifeerse tolerantsi tekkemehhanismid CD4+ T-rakkude korral.2 63. Tsütokiinide osast tolerantsi kujunemisel. 2 64. B-rakkude tolerantsi tekkemehhanismid ja vormid. 2 65. Suppresseerivad e. regulaator T-lümfotsüüdid. Suppressiooni mehhanismid. 4 66. Suppressorrakkude fenotüübid ja tsütokiinid. 4 67. Anti-idiotüüpne immuunvastus. 2 68. Antikehade poolt põhjustatud negatiivse tagasiside osa immuunvastuse regulatsioonis. 2 69. Viiruste evolutsioon „altruistliku antagonismi” vaatevinklist. 2
ja peptiidoglükaanid. Neid toodavad vaid mikroobid, mis võimaldab kaasasündinud immuunsusel vahet teha oma ja võõra keha vahel. Kaasasündinud immuunsusel on omased spetsiifilised retseptorid, mis on hästi konverseerinud. Näiteks: Toll-like retseptor, mis talitleb samamoodi nii putukatel kui ka imetajatel. Tunneb ära kindlale patogeenile omaseid molekule. Selle abil kutsutakse esile esmane mittespetsiifiline immuunvastus ja põletikuline olukord kudedes ning aktiveeritakse dendriitrakud ja lõpuks ka antigeen- spetsiifiline vastus. Lisaks on selliseid valke nt collectins, mis lõhuvad bakterite lipiidmembraane ja aitavad moodustada agregaate. 4. Im.süsteemis osalevad rakud (B- ja T-lümfotsüüdid) Lümfotsüüdid moodustavad 20-40% leukotsüütidest ja 99% lümfis olevatest rakkudest. Nad tsirkuleerivad pidevalt vere ja lümfi vahel ning migreeruvad kudedesse, lümfoidorganitesse st.: im.
Hingamisteed, sooletrakt. Kasutatakse ulatuslikult elusvaktsiinina respiratoorsete infektsioonide korral. Adenoviiruse DNA läheb raku tuuma, kus ekspresseeritakse transgeen. Rekombinantne DNA ei integreeru raku kromosoomi ja ei püsi seetõttu rakutuumas kaua. Seetõttu tuleb adenoviirus süsteemi puhul teraapiat korrata. Adenoviirusvektorite puhul on probleemiks mõne adenoviiruse geeni ekspressioon (kuigi väga madalal tasemel), mille tõttu kujuneb välja immuunvastus ja vastavad rakud hävitatakse. Sellest on püütud erinevatel viisidel üle saada vähendades vektori koostises olevate viirusvalkude hulka.(2) AAV süsteem (Adeno-Associated Viruses) Pisikesed mittepatogeensed üheahelalised inimese DNA viirused, mis integreeruvad kromosoom 19 spetsiifilisse saiti. Produktiivne infektsioon sõltub teise viiruse (nagu adenoviiruse) valkudest. Võivad anda püsiva ja pikaajalise geeniekspressiooni.
Iseloomulik on oportunistlike infektsioonide ja kasvajate teke. 17. Millal/kellel on näidustatud antiretroviirusravi? Mida soovitakse raviga saavutada? Antiretroviirusravi sisaldab ravimeid, mis hävitavad HI-viirust ning on HIV-infektsiooni ravi aluseks. Ravi tulemusena väheneb HI-viiruse RNA, paraneb rakuline immuunsus, väheneb HI-immuunne aktivatsioon ja väheneb levik teistele inimestele. Ravi peamine mõte on vähendada viiruse hulka organismis ja tagada normaalne immuunvastus. 18. Mis on AIDS ja millal võib öelda, et inimesel on AIDS? AIDS on omandatud immuunpuudulikkuse sündroom – faas, kus CD-4 rakkude arv on liiga padal rakkude arv ning immuunsüsteem kahjustunud ulatuses, mis takistab organismil võitlust infektsiooniga. Iseloomulik on oportunistlike infektsioonide ja kasvajate teke. 19. Milliseid ravimeid kasutatakse peamiselt AR-Teraapias? Millised on peamised ja üldised kõrvaltoimed?
M soojuskiirgusena eralduv energia V väljaheide U uriin T töö mida tehakse 26)Immuunsüsteem Kolm kaitseliini • Nahk Mitmekihiline Higi-ja rasunäärmed Bakterid • Limaskestad Õhuke rakukiht ja seda kattev limakiht • Õgirakud haaravad mikroobi endasse ja hävitavad rakus olevate ainetega • Tapjarakud vabastavad mürgiseid aineid, mis hävitavad mikroobiga nakatunu • Mittespetsiifiline immuunvastus tekitab põletiku • Lümfotsüüdid Kuuluvad valgelibelede hulka Antigeen – organismile võõras molekul, mis kutsub esile antikehade tootmise Antikeha – immuunsüsteemi valk, mis reageerib teda esile kutsunud antigeeniga Kaasasündinud immuunsus Looteeast alates, mittespetsiifiline immuunvastus Omandatud immuunsus Kujuneb elu jooksul Keskkond Mikroobidega kokkupuude
Nendeks on lüfotsüütide poole toodetavad atikehad ja tsütotoksilised ehk rakke lagundavad T-lümfotsüüdid. Antikehad on valgulised kaitsemolekulid, mis seonduvad võõrvalkudega ja suunavad need lagundamisele. -7- Juhul kui võõrvalkudeks on viiruse ümbrise või kapsiidi koosseisu kuuluvad viirusvalgud, siis soodustavad antikehad viirusosakeste lagundamist organismis, vähendades sellega nakkuse levikut. Paljudel juhtudel immuunvastus pikaajaline ja annab organismile konkreetse viiruse suhtes eluaegse immunsuse. See on aluseks vaktsiinide kaitsva toime mehhanismile. Vaktsineerimisel viiaks organismi( süstides või suu kaudu manustades) nõrgestatud haigusttekitavate omadustega viirus, mis kutsub organismis esile immuunvastuse. Vastsündinud laps saab immuunkaitse emal rinnapiimaga, mis aga sisaldab antikehi. Need hoiavad ära lapse nakatumise terve rea viirustega. -8-
Seega see nakkus on rohevindile kulukas. Need isendid kes said karotenoide (antioksüdante) lisatoiduna, neil oli parem toitumusstaatus ja madalam oksüdatiivne stress. · Millest võib olla tingitud immuunvastuse kulukus? Võib olla tingitud immuunpatoloogiast - oksüdatiivsest stressist, mis põhjustab koekahjustusi. Haigestumine on energeetiliselt kulukas protsess. Immuunsus võib olla kaasasündinud (mittespetsiifiline, esmane immuunvastus, kulukate tagajärgedega) või omandatud (spetsiifiline; jätkuv immuunvastus). Ülemäärane ja kontrolli alt väljunud immuunvastus võib olla organismile ohtlik (nt allergia, autoimmuunhaigused). Parasiidivastase immuunreaktsiooni poolt organismile tekitatud kahju võib olla suurem parasiidi enda poolt organismile tekitatud kahjust. · Milline on optimaalne immuunvastus?
tundmine, vastavalt sellele raku töö mõjutamine) * signaafunktsioon (valgulistel hormoonidel) * liikumisfunktsioon (nöofibrill) * kaitsefunktsioon (valguliste antikehade teke T-lümfotsüütides) 8. energeetilise funktsioon Iga reaktsioon toimub ensüümide toimel. Ensüüm + substraat (alus, millele toetuda) = ensüümsubstraatkompleks, mis osaleb järgmise ainega reaktsioonis. Igal ensüümil aktiivtsenter. Immuunvastus alati hilinemisega. Nukleiidhapped. * DNA - desoksüribonukleiinhape * RNA ribonukleiinhape DNA. DNA kõrgpolümeer, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleotiidid: * suhkur * fosforhappe jääk * lämmastikalus Lämmastikaluseid vaid 4 tükki. Nukleotiidid erinevad vaid lämmastikaluste poolest. Kogu nukleotiidid nimi sõltub lämmastiklaluse nimest. Lämmastikalused & monomeeri tähis: * adeniin - A * guaniin - G
Samas on limaskestad kergelt haavatavad ning paljud haigusetekitajad tungivadki just limaskestade kaudu organismi. Soole limaskest on ka suure hulga võõrantigeenide (toidu näol) sissetungi koht. On olemas mehhanismid, mis väldivad toidu vastu jõuliste immuunreaktsioonide teket. Lahustuvate antigeenide vastu tekib tolerants ilma põletikuta. Samas on ka mehhanismid, mis teevad kindlaks ja reageerivad sissetungivatele patogeenidele: jõuline ja kaitsev Th1 immuunvastus patogeenidele. Difuusne lümfoidkude: B-rakkude kloonid lahkuvad mälurakkudena või plasmarakkude eellasrakkudena aferentsete lümfisoonte kaudu lümfisõlmedest. Need rakud liiguvad tsirkulatsiooni ja „home back” ehk lähevad tagasi elundite ja teiste difuusse lümfoidkoe piirkondade lamina propriasse (subepiteliaalne sidekoekiht), kus leidub peamiselt IgA plasmarakke. See pakub kaitset teiste mikrobiaalsete sisenemiste eest
Ka MHC II ekspressiooni – suurendab viiruspeptiidide esitamist helper T rakkudele, mis omakorda vabastavad tsütokiine (sh veel inteferoone). Inteferoon-gamma suudab otseselt aktiveerida immunrakke: nt makrofaage ja NK rakke. Inteferoone toodetakse vastusena: viirused, bakterid, parasiidid, kasvajarakud, endotoksiinid. 40 kraadi juures toodetakse inteferoone palju. Kasutatakse immuunteraapias. 3. Immuunvastus (T ja B lümfotsüüdid, IgA, IgM, IgG) Kaasasündinud immuunsüsteem – nahk, limaskestad, epiteel, komplement, NK rakud (tapavad, kellel pole MHC I pinnal) T lümfotsüüdid – abistavad B rakke, tapavad organismi viirusnakatunud rakke, arenevad tüümuses. Tunnevad ära võõrpatogeene. Tunneb ära rakusisese antigeeni. B lümfotsüüdid – toodavad antikehi, arenevad luuüdis. Saavad antikehi toota alles siis, kui T rakk aktiveerib (helper T rakud, retseptor CD4)
Niklist põhjustatud ülitundlikkus toll4 retseptor seotud. Retseptorid ristseotakse nikli poolt ja üle NfkappaB käivitatakse ülitundlikkusreaktsioonid. Mürgitamm Ameerikas. Ülitundlikkusreakstioon pentadeltakatehhool, seostub vere albumiiniga ja kompleksis esitletakse lümfotsüütidele. Retseptorspetsiifiliste autoantikehade poolt põhjustatud ülitundlikkus mõnedes käsitlustes klass V ülitundlikkus. 8. loeng Rakuline immuunvastus Märklauaks nakatunud ja ebanormaalsed rakud : viirused rakusisesed bakterid kasvaja rakud Efektor rakud - rakud mis osalevad teiset oranismi rakkude likvideerimisel antigeenspetsiifilised CD8+ tsütotoksilised T lümfotsüüdid (TCL) CD4+helper T lümfotsüüdid (DTH) mittespetsiifilised NK makrofaagid,neutrofiilid,eosinofiilid
organismi kaitsevõime nakkushaiguse vastu pehmemaks ploomid ja nendest valmistatud toidud väärkohtlemine, psühholoogiline väärkohtlemine, ohutumalt kui haiguse läbipõdemise kaudu.# ja tooted. Lahtistavat toimet omavad ka rabarber, hooletussejätmine. Vägivalla preventsioon - Immuniseerimisega ei kaasne haigestumist, õun, punapeet Äratundmine (võtmeroll: esmatasandi meedikud); kuid esilekutsuv immuunvastus vähendab või 24. Tugi-liikumissüsteem, selle areng ja Ennetustöö algab lastest (riigi, ühiskonna ja takistab haiguse sümptomite kõrvalekalded perekonna ühine vastutus); Multidistsiplinaarne ilmnemist.#Vaktsineerimine on suhteliselt 25. Laste liigutusoskuste kujunemine ja lähenemine; Vägivald on väga kulukas sotsiaalne
6. Infektsioon e. nakkus. Tõelised patogeenid. Tinglikud e. oportunistlikud patogeenid. Infektsiooniks nim. mikroorganismide ja nende elutegevuse produktde poolt põhjustatud haiguseid. Infektsioonhaigust iseloomustab kliiniline sümptomatoloogia: näiteks halb enesetunne, palavik, külmavärinad ja haiguse lokalisatsiooniga seotud nähud (urineerimise häired kuseteede infektsioonidel, kõhulahtsus jne). Tõelised patogeenid (primaarne): Spetsiiflised haigussümptomid, immuunvastus, ravi. Tinglikud e. oportunistlikud patogeenid: Füsioloogilised ja ealised iseärasused (immuunsuse langus), kaasuvad haigused, kahjustavad välisfaktorid (võõrkehad, invasiivsed protseduurid). Nt. hospitaaliinfektsioon. Eksogeenne- haigla keskkonnast (toit,aparatuur), haigla personalilt. Endogeenne- inimese enda mikrofoorast: Primaarne- indigeenne e. residentne mikrofoora Sekundaarne- eksogeenne e.transiitne mikrofoora. 7. Inimese normaalne mikrofoora. Indigeenne e. residentne (püsiv) e
Rinnalaps on tervem Imiku toitesegu: lapse täiskõhutunne kestab kauem. Söögi hulk on hästi teada. Oht valmistada valesti. Puuduvad lapsele vajalikud antikehad, rasvhapped, hormoonid. Sisaldavad vitamiinide ja mineraalainete piisavaid koguseid. Annab emale rohkem vabadust 10. Vaktsineerimise eesmärgid · Saavutada organismi kaitsevõime nakkushaiguse vastu ohutumalt kui haiguse läbipõdemise kaudu. · Vaktsineerimisega ei kaasne haigestumist, kuid esilekutsuv immuunvastus vähendab või takistab haiguse sümptomite ilmnemist. · Vaktsineerimine on suhteliselt loomulik ja odav viis takistada nakkushaiguste levikut. 11. Mis on aktiivne immuunsus? Immuunsüsteemi indutseeritakse ise tootma antikehi, tekitades kaitsevõime sisseviidud antigeeni suhtes. Immuunsus kujuneb välja 3-7 päeva jooksul. Tehakse siis, kui on piisavalt aega oodata antikehade tekkimist organismis. 12. Riikliku vaktsineerimiskalendri vaktsiinid
töömahukad. Millisel mehhanismil põhineb sihtmärk geeni ekspressiooni vähendamine geenide knock down'i abil a) Translatsiooni blokeerimine antisense oligonukleotiidi poolt b) RNaasH vahendatud mRNA degradatsioon c) RNA interferents (RNAi) siRNA-de abil 12. Miks tekib inimesel mõnikord peale vaktsineerimist mõne tunni möödudes halb enesetunne (külmavärinad, nõrkus, peavalu)? a) Aktiveeritakse omandatud immuunvastus ja indutseeritakse antikehade süntees b) Aktiveeritakse tsütotoksilised T lümfotsüüdid (CTL vastus) c) Aktiveeritakse kaasasündinud immuunsüsteem 13. Milliseid meetodeid allpool toodud valikust on võimalik kasutada, et kontrollida, kas imetaja rakkudesse viidud transgeen on sisenenud meie poolt soovitud kohta? a) Positiiv-negatiiv selektsioon b) Polümeraasi ahelreaktsioon (PCR) c) Restriktsiooni fragmentide pikkuse polümorfismi (RFLP) analüüs
· Peremeeste poolt arendatud kaitsemehhanismid on keerukad ja organismi teiste funk. Seotud Immuunsüsteemi kulukus Konkureerib organismi teiste funktsioonidega Lõivsuhe erinevad kohasuse komponendid omavahel negatiivselt seotud ühte suurendades väheneb teine Konflikt tekib siis, kui ressursid on piiratud Immuunsus · Kaasasündinud o Mittespetsiifiline (fagotsüteerivad rakud) o Esmane immuunvastus o Kulukate tagajärgedega · Omandatud o Spetsiifiline (rakuline ja antikehaline immuunsus) o Jätkuv immuunvastasus · Ülemäärane ja kontrolli alt väljunud immuunvastus võib olla organismile ohtlik (allergia, autoimmuunhaigused) · Parasiidivastase immuunreaktsiooni poolt tekitatud kahju võib olla suurem parasiidi enda poolt tekitatud kahjust · Näited:
See on võimalik, sest see on nagu pusle ja nad vahetavad kohti omavahel pidevalt. Vaktsineerimisel tekivad need rakud, mis kohe viiruse ära tunnevad ja ei lase kehal nakatuda. Mälu B-rakud. 1. KUS TEHAKSE IMMUUNRAKKE? Kõik tehakse punases luuüdis, aga T-rakke tüünuses ehk harknäärmes. Seejärel liiguvad rakud töö alustamiseks lümfisõlmedesse ja põrna-kohtadesse, kust lähtub immuunvastus Immuunrakud rändavad mööda lümfisooni ADNESIOONID märguandemolekulid, nad näitavad lähenevatele immuunrakkudele kleepudes, kus nad täpsemalt on. KEMOATRAKTANDID Märguandemolekulid, vabanevad rakkudest ja liiguvad veidi kaugemale, et kutsuda teel kohatud immuunrakke nakkuspiirkonda. TSÜTOKIINID Nendevahel vahetatakse infot (TABEL VIHIKUS) 2. ORGANISMI KAITSE HAIGUSTE EEST Vere hüübimisfaktorid (valgud) kaitsevad meid verekaotuse eest.
kohale T-raku, mis kinnitub dendriitraku MHC valkudega. Aktiveerunud T-rakk läheb infektsiooni kohta vereringe kaudu. Immunoloogia II. Omandatud immuunsus. Immunoloogia põhimõisted. Immuniseerimine – organismi viiakse võõrvalke koos molekulidega (n.n. adjuvant), mis kutsuvad esile nende rakkude mustrit äratundvate retseptorite aktiveerumise. Omandatud immuunsuse korral tekib kaks organismi vastust: antikeha vastus ja T- rakkude poolt vahendatud immuunvastus. Antikehad - vere plasma valgud, mis seostuvad spetsiifiliselt kindlatele molekulidele, mida kutsutakse antigeenideks. Igal antikeha molekulil on unikaalne struktuur, mis võimaldab tal seostuda spetsiifilisele antigeenile, kuid nende põhimõtteline struktuur on sama ning seetõttu nimetatakse neid kõiki koos immunoglobuliinideks. Antigeenid - molekulid, mis kutsuvad esile antikehade teket ja seostuvad nendega. Mitte kõik
· lapsed ei tohiks kasutada teiste joogitopse · salvrätik pärast kasutamist ära visata ja käed pesta · käsi peab pesema tihti ja korralikult · käsi ei tohi kuivatada teiste rätikutesse 15.Vaktsineerimise eesmärk · saavutada organismi kaitsevõime nakkushaiguste vastu ohutumalt kui haiguse läbipõdemise kaudu · immuniseerimisega ei kaasne haigestumist, kuid esilekutsuv immuunvastus vähendab või takistab haiguse sümptomite ilmnemist · vaktsineerimine on suhteliselt loomulik ja odav viis takistada nakkushaiguiste levikut 16.Passiivne ja aktiivne immuunsus Passiivne immuunsus: · organismi viiakse või satuvad valmis antikehad, organismi enda immuunsüsteem neid ei tooda · passiivne immuniseerimine on ajutise iseloomuga · jaotatakase: 1. Loomulik passiivne immuunsus antikehad emalt lootele raseduse ajal
annaabi.ee 
