Inimese ja inimahvi võrdlus 12.klass · Inimese päritolu ja arenguloo selgitamiseks võrreldakse teda nii praegu elavate kui ka väljasurnud loomaliikidega. Võrdlus näitab, et inimeses on kontsentreerunud paljud loomariigi evolutsiooni astmed. · Inimese lähimateks sugulasteks on inimahvid. Nende sarnasus inimestega avaldub kehaehituses, füsioloogias, käitumises, isegi haigustes. Eriti suur sarnasus on kromosoomide ehituses ja valkude koostises (98%). · Tänapäeva loomariigi süsteemis kuulub inimene inimlaste sugukonda, mis koos inimahvide sugukondadega ühendatakse inimlaadsete ülemsugukonda primaatide seltsis. · Meie lähimad loomsugulased, inimahvid eriti simpansid valmistavad ja kasutavad ka mitmesuguseid tööriistu- kindlaks otstarbeks valitud ja kohandatud looduslikke esemeid. Nad võivad neid oskusi ka üksteiselt õppida. · Noorte inimahvide...
HOBUSTE VÄRVUSED Koostas : Elsa Tamm PH 11 2014/2015 õ.-a. MUST Nahk ja karvkate on musta pigmendiga, Lakk ja saba mustad Võib suvel pleekida Erinevad varjundid ahkmust Must Ahkmust RAUDJAS Naha pigment -must Karvkate - punane või punakas Lakk, saba ja jalad - sama tooni mis kehagi või alumised otsad tooni võrra heledamad Linalakk - beežikas, helepruun lakk Erinevad varjundid : Heleraudjas Tumeraudjas Linalakkraudjas Raudjas Heleraudjas Tumeraudjas Linalakk raudjas KÕRB Naha pigment must Karvkate kehal punakas
Metssiga on Euroopas laialt levinud, puududes Inglismaal ja enamikus Skandinaavias. Neid leidub veel Aafrika ja Aasia lõunaosas. Eesti alale on ta viimast korda sisse rännanud selle sajandi alguses, olles siin oma levila põhjapiiril. Täielikult puudus ta siin 17. - 19. sajandil valitsenud külmemal perioodil. Ta on kiilja kehakujuga: keha eesosa on kõrgem ja tugevam kui tagaosa. Ninamik on tal tugeva tundliku kärsaga, mis aitab tal toitu leida ja maa alt kätte saada. Karvkate on mustjaspruunist hallikaspruunini. Turjal on neil tugevad harjased. Põrsastel on kollakaspruunid pikitriibud. Need kaovad neljandal elukuul. Iseloomulik on see, et silmahambad on hästi arenenud ja kasvavad isasloomadel kogu elu jooksul. Need on nn. seakihvad. Isasloomadel on samuti arenenud sidekoeline küljekilp roiete piirkonnas. See on oluline rivaalidega võitlemisel, sest ta kaitseb siseelundeid vastase kihvalöökide eest. Kaaluvad metssead paarsada kilogrammi.Elavad tüüpiliselt
Punahiirjas on seega raudjas hobune, kellel on natuke heledam/kahvatum karvkate; kõrbhiirjas on kõrb hobune heledama karvkattega (segiaetav isegi võiguga); hiirjas on must hobune heledama (hiirhalli) karvkattega. Kõikidel on tumedam seljatriip ning võivad esineda teisedki märgised. Tavaliselt on pea ning jalad samuti kehakattest tumedamat tooni. Kimmel - valkjashallid karvad on segamini mistahes muud värvi karvadega. See värvus võib olla näiteks ,,maasikavärvi" (raudjas karvkate on segunenud valgega) või ,,sinine" (must või tumepruun karvkate on segunenud valgega). Kirju - hobuse karvkate on segu valgetest ja värvilistest laikudest või täppidest. Tavalisimad on heledad laigud tumedal taustal, näiteks pruuni värvi karvkate valgete laikudega (overo) või valge karvkate teist värvi laikudega (tobiano). Appaloosaks nimetatakse nn täpilist hobust (sagedamini on täpid valgel tagaosal, kuid võivad ka olla üle kogu keha)
teiste värvuste aluseks. kõrb – värvus varieerub punakast mustjaspruunini, saba, lakk, jalad on mustad. Rahvapäraseid nimetusi võib olla mitmeid, näiteks erkpunast võib kutsuda verevaks kõrviks. Eestis nimetatakse: kõrb, tumekõrb, mustjaskõrb. Kõrvi hobuse tekkimisel on aluseks must hobune, kelle tumedat pigmenti on nn rikutud. Kõrb hobune on paljude teiste värvuste aluseks. hall – hallinemise käigus kaotab hobuse karvkate aja jooksul pigmendi. Enamasti kutsutakse halliks hobuseid, kellel on valged ja mustad karvad kehal läbisegi. Lakk ja saba võivad olla kehaga ühte värvi, heledamad (mõnikord täiesti valged) või tumedamad. Tegelikkuses võivad nn halli geeni olemasolul halliks minna mistahes värvi hobused, kes oma elu jooksul muudavad värvi pidevalt, kuni on lõpuks täiesti valged. kollane – kollase värvuse kattekarvad on valkjaskollased kuni pruunid, enamasti kollased.
Koeratõugude leksikon Dekoratiivkoerad Bedlingtoni terjer See loom paistab esimesel pilgul lamba taoline, sõbralik ja rahulik, kuid võõraste vastu on ta piisavalt umbusklik ja mõõdukalt tige. Ta on lastele hea seltsiline ja kiindub kergelt peremehesse. Belingtoni terjerid on liikuvad, energilised ja alluvad hästi dressuurile. Tal on kõrvalekaldumine käär- või tanghambusest. Tema värvus ja karvkate ei ole tüüpiline. Hallidel ja hallilaigulistel koertel mokad, laud ja ninapeegel pruunid. Ükskõik, millise värvuse korral mokad, laud ja ninapeegel täielikult pigmendita. Bolonja koer Bolonja koer on malta koera lähedane sugulane. Ta on ilmselt aretatud Itaalias malta koera ja valge puudli ristamise teel. Tema pea on väike ja ümar. Otsmik kumer, üleminek otsmikult koonule hästi märgatav. Tema koon on lühike ja terav ning ta kõrvad on rippuvad ja kaetud pika lokkis karvaga,
Saarmas (Lutra lutra) Saarmas on saleda keha ja pruuni tiheda karvkattega kärplane. Tal on veekindel ja väga vastupidav karvkate. Euroopa saarmas on osav loom. Ta elab kaljustel mererannikutel ning mageveekogude kallastel, keset puid ja põõsaid, mis pakuvad talle varjualust. Toituvad saarmad peamiselt vees elavatest loomadest, kellest peamise osa moodustavad kalad, aga söövad nad ka vähke, konni, hiiri, linnupoegi, limuseid jne. Saarmas on sigimisvõimeline aastaringselt. Tal võib olla oma piirkonnas kaks või rohkem emaslooma. Isasloom veedab emasloomaga koos mitu
Homoloogia-selgroogsete jäsemes koosenvad sarnastest nn.homoloogilistest elunditest.Tähstsus:h viitab õhise eellase viievarbalisele jäsemele,mis on aja jooksul läbi teinud mitmes.muutused vast.funkt.muutumisele. Inimene(s-kujul.selgroog,püstine kehahoiak,2ljalal)Ahv(selgrool puudub s-kuju-1kõverus,4jal jalal)-sarnane DNA,kromosoomide ehitus,ehituslik sarnasus. Inimese kontsentreeritus:piimanäärmed imetajatelt,lindude tiibade moodi jäsemed,imetajatelt karvkate. riik-hõimkond-klass-selts-sugukond-perekond-liik kombinat.muutlikkus:sugulise sigimisega kaasnev geneetiline muutlikkus geenivool:geneetilise materjalivahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel geenitriiv:geeni alleelideageduse juhuslikud muutused populatsiooni järjestikustes põlvkondades. pudelikalevaefekt:ajutise e. mööduva geneetilise triivi üks erijuhte, mis tuleneb populatsiooni arvukuse järsust, kuid 1..
kõrb – Värvus varieerub punakast mustjaspruunini, saba, lakk, jalad on mustad. Rahvapäraseid nimetusi võib olla mitmeid, näiteks erkpunast võib kutsuda verevaks kõrviks. Eestis nimetatakse: kõrb, tumekõrb, mustjaskõrb. Kõrvi hobuse tekkimisel on aluseks must hobune, kelle tumedat pigmenti on nn rikutud. Kõrb hobune on paljude teiste värvuste aluseks. hall – Hallinemise käigus kaotab hobuse karvkate aja jooksul pigmendi. Enamasti kutsutakse halliks hobuseid, kellel on valged ja mustad karvad kehal läbisegi. Lakk ja saba võivad olla kehaga ühte värvi, heledamad (mõnikord täiesti valged) või tumedamad. Tegelikkuses võivad nn halli geeni olemasolul halliks minna mistahes värvi hobused, kes oma elu jooksul muudavad värvi pidevalt, kuni on lõpuks täiesti valged. 7
IINIMESE EVOLUTSIOON: - Inimene, kui suur püsisoojane imetaja -Pikk eluiga - Ajumaht ligikaudu suurem, kui inimahvlastel - Ainuke liik, kes suudab tulevikku ette planeerida - Aju kulutab 20% organismi energiavajadustest - Hammastik: purihambad paksu vaabaga, lõike ja silmhambad väiksed - Karvkate taandarenenud - Higinäärmete arv suur - Liigub täiesti püstiasendis- käed lühenenud ja jalad pikemad, suur varvas ei vastandu teistele varvastele - Suudab kõnelda- kõri kaelal madalamal - Suguküpseks saamine kestab 2x kauem - Lapseea jooksul kasvab aju ligi 3x suuremaks kui seeoli
Tekib juhul kui populatsiooni asula jaotub elutingimustelt erinevateks piirkondadeks. (3 joonis ehk ALUMINE) Loodusliku valiku tagajärg Loodusliku valiku tagajärjel kujunevad individuaalsetest iseärasustest organismi rühmadele kasulikud omadused ehk kohastumused. Kohastumused Evolutsiooni käigus tekkinud organismide omadused, mis aitavad elada a paljuneda antud keskkonnas. Avaldumine 1. Välis- või siseehituslikud a. Näiteks: sarved, sulestik, karvkate, soomused 2. Organismi talitluses a. Näiteks püsiv temperatuur 3. Paljunemises avalduvad a. Näiteks: isased ilusamad, kehasisene viljastumine, piimanäärmete teke. 4. Käitumises avalduv a. Näiteks: kindel pesaehitamine, toidu hankimise viisid, pulmatants, kutsehüüd Kohastumine* Ei ole täiuslikud vaid suhteliselt head, sest: 1. Omavad värvust ainult kindlas keskkonnas (kaitsevärvus) 2
Nende hulgas on Pransusmaa, Saksamaa ja Venemaa. Tõug põlvneb koeratüübist "bracker", kes aja jooksul jagunes meie aja jahi-ja linnukoerteks. Prantslased on tõu järk-järgult annekteerinud ja praegu peetakse seda prantsuse päritolu tõuks. Esialgu oli puudel jahikoer ja tema karvkate muutis ta eriti sobivaks vees ja rasketes ringimustes töötamiseks. Jahimehed hakkasid koeri pügama selleks, et muuta nad veidi liikuvamaks, ent karvkate säilitati tundlikes kohtades, näiteks liigeste ümber, rinnakorvil jne.
Makroevolutsioon seisneb erinevate organismitüüpide tekkes ja nende pikaajalises eraldi evolutsioneerumises. Makroevolutsioonis eristatakse kolme tüüpi protsesse: organismide mitmekesistumine , täiustumine ja väljasuremine. Inimese ja inimahvi sarnasused : Mõtlemine konkreetne; kehaehitus; käitumine; sigimine; haigused (AIDS, HIV). Erinevused : Inimene kahel jalal püstine; ahv peamiselt neljal jalal käpuli, inimesel suur ja ümar kolju, ahvil väike ja piklik kolju; inimese karvkate taandarenenud, ahvil täielik karvkate inimesed suhtlevad kõnes, ahvid suhtlesid zestidega; inimesel suurem ja arenenum töövõime kui ahvil. Evolutsiooniline progress ehk täiustumine uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teke ja edasine areng. Tagajärg: keerukama ehitusega organismitüüp võimaldab paremini kasutada keskkonda, asustada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnatingimuste kõikumisest.
kassinäitused. Tavaliselt arvatakse, et kassi eest on lihtsam hoolitseda, kui koera eest. Selline arvamus on kindlasti vale. Kassiga ei pea käima väljas jalutamas, kuid kammima, süüa andma, mängima, suhtlema jpm. peab ka kassiga tegema. 2 Kuidas hooldada angoora kassi? Angoora kasuka hooldus ei nõua palju aega, sest looma karvkate ei tiku vanuma. Kuna angoora on (nagu enamik kasse) suur puhtusearmastaja, piisab, kui karva kord nädalas harjata. Soovi korral võib ka jämedapiilise kammiga puhastada (Vorhoef Verhallen. 2004 põhjal). Kui kass vahetab karva ja sa tahad karvadest vabaneda, tuleks seda teha kummiharjaga. Kui kassi liialt puhastada, võib see karvkatet vigastada (Vorhoef Verhallen. 2004 põhjal). Näitusekasside, eriti valge kasukaga loomade puhul, võib kassi vannitada. Selleks tuleb
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Valgejänes Referaat Gerda Narusk 4.b klass Võru 2012 Mina valisin oma referaadi tööks valgejänese ehk lumejänese, sest nad on ilusad ja armsad. Valgejänes on suurepäraselt kohastunud eluks külmades põhjapoolsetes mäestikupiirkondades. Ta on suhteliselt suur jäneslane. Valgejäneslane on pärit Euroopast. Valgejänes on väiksem kui halljänes, ta on ümarama kehaga. Karvkate on tal tihe ja pehme. Suvel hallikaspruun ja talvel osaliselt või üleni valge. Karvavahetus toimub oktoobri keskpaigast detsembrini, siis muutub karv valgeks. Veebruari keskpaigast mai lõpuni valgest pruuniks. Valgeks muutumine käib järkjärgult, kõigepealt saba siis tagumised jalad ja seejärel lähvad valgeks selg, tagaosa ja kõrvade esiosa. Emastel vahetub karv varem kui isastel. Sama aasta noorte jäneste karv on hilissuvel pisut teist värvi kui vanaloomadel. Valgejänese keha on
V. Imetaajate jäsemed on suunatud otse alla, aga roomajate jäsemed on suunatud külgedele. 4. Võrdle imetajat linnuga ja leia vähemalt 3 sarnasust ja 3 erinevust. V. Sarnasused: 1) Imetaja süda on 4-osaline. 2)Linnul on tiivalihased ja tiivaluud. 3)Imetajatel on teravad hambad. Erinevused: 1)Mõlemal on sigimiselundid. 2)Mõlemal on järglased. 3)Mõlemal on roided. 5. Millised omadused võrreldes roomajatega võimaldavad elada külmemates elupaikades? V. Nad on püsisoojased, neil on tihe karvkate, nad hangivad talveks toitu, nad jäävad talveunne või taliuinakusse. 6. Millised meeled on koeral toidu otsimisel tähtsad? Milliseid meeli kasutab lind oma toidu otsimisel? V. Haistmine, kuulmine ning nägemine. Nägemine ning kuulmine. 7. Mis aitab imetajatel säilitada püsivat kehatemperatuuri? V. Täiuslik vereringe, tihe karvkate ja 4-ssaline süda. Imetajate sigimine ja areng 1. Võrdle imetaja ja linnu sigimist. Mis on sarnast mis mitte? V. Erinevused: 1) Imetaja loode areneb emakas
Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, kaitse- ja jahiinstinkt ning hõlbus dresseeritavus.[1] · Inimesed, kes on huvitatud ja pühendanud tõukoertele koonduvad erinevatesse kennelorganisatsioonidesse (Eestis Eesti Kennelliit jt.). Sisukord · 1 Koera põlvnemine · 2 Koera anatoomia ja füsioloogia 2.1 Üldandmed 2.2 Koera kehaehituse tüübid 2.3 Karvkate · 3 Koera pidamine · 4 Koeratõud Koera Põlvnemine · Koera koostöö inimese majapidamises on kestnud väga ammu. Nagu ka teised koduloomad põlvneb ka koer metsikutest eellastest. Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffond, P. S. Pallas, K. Linné jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisel koera jäänuste leidmine 1861 aastal Sveitsis ja
valdavalt külm ilm, vähe sademeid rannikul lähisarktiline merekliima Taimestik taimi väga vähe, kattetaimed peamiselt samblad, puhmad, samblikud, rohttaimed, kidurad Islandi käokõrv puud taimekasvu takistavad tegurid: igikelts, lühike õitsemisperiood Islandi käokõrva kohastumused - madal, lehtjas, õitseb ja paljuneb lühikese aja jooksul, kidur Loomastik palju vaala-ja hülgeliike maismaal vähe loomi, peamiselt linnud, närilised polaarrebane: paks karvkate, talvel valge, suvel hallikas karvkate elutseb pimeduses, õõnsustes lihasööja, võib ka tormide tõttu mereelukaid süüa, sööb peamiselt närilisi polaarrebane väiksed kõrvalestad hoiavad ära soojuskao kevadel Inimtegevus Solheimi liustiku sulamine Islandil - liustike sulamine (kliimasoojenemine) - puud hävitatud
*S-kujuline selgroog, laiem rinnakorv, madal ja laiem *selgroog ühe kõverusega, rinnakorv kitsam, samuti vaagen. vaagen *tagajäsemed pikemad kui eesmised, pöial pikk ja *eesjäsemed pikemad kui tagumised, lühem pöial, liikuv. suur varvas vastandub teistele varvastele. *karvkate taandarenenud, kohatine * karvkate ühtlane *ajumaht 1200-1500 cm³, mõned suuraju osad on *3-3,5 x väiksem, aju on vähem struktureeritud paremini arenenud * mõtlemine peamiselt konkreetne * mõtlemine abstraktne ja konkreetne, ideoloogiad. * töö tegemisel kasutab looduslikke esemeid * võimeline valmistama tööriistu nt * suhtluses zestid ja hüüatused
Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk- Euroopa valve- ja karjakoerad). 4.KARVKATE Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata. Ja uuesti sügisel, mil õhem suvine karvkate vahetakse välja pikema ja tihedama talverüü vastu. Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole. Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : Karm k. - tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, soti hirvekoer); Kähar k. - väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); Lühike/sile k. - lühike ja tiheda kattekarvaga k
Veri - Vedel sidekude. Koosneb punastest verelibledest (erütrotsüütidest), valgetest verelibledest (leukotsüütidest) ja vereliistakutest (trombotsüütidest) Kontraktsioon - kokkutõmme närviimpulsi toimel Nimeta: Inimesega lähisuguluses olevad inimahvid: orangutan, gorilla, bonobo, simpans Tunnused, mille poolest inimesed neist erinevad: kahel jalal liikumine, mittesessoonne sigimine, keerukas kultuuriline käitumine, taandarenenud karvkate Inimene kui imetaja: poegade imetamine, närvisüsteem kõrgelt arenenud, täielik termoregulatsioon Iseloomulikud inimese tunnused: suur aju, hästi arenenud ajukoor, püsisoojane, kahel jalal liikumine, aeglane individuaalne areng, puudub innaaeg, järglased vajavad hoolitsust pikemat aega, segatoiduline, artikuleeritud kõne, kultuuriline käitumine Mandunud elundid inimesel: õndraluu, kolmas silmalaug, ussiripik, tarkuse- ja silmahambad
pärilikud tunnused, mis tagavad liigi säilimise Ristumisbarjäär-organismide omadused, mis takistavad nende ristumis teiste organismidega Liik-rühm sarnaste tunnustega isendeid, annavad omavahel viljakaid järglasi Populatsioon-rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas Looduslik valik-protsess, kus tugevad isendid jäävad ellu Rudimendid-pimesoole ussjäte, karvkate, tarkusehambad, kolmassilmalaug, kõrvaliigutaja lihas Kivistised e fosiilid-kivistunud loomade ja taimede jäänused Paleontoloogia-teadus, mis uurib väljasurnud loomade ja taimede jäänuseid Sütemaatika- eluslooduse organismide süstematiseerimisega Riik Loomad Loomariik Taimeriik Hõimkond Keelikloomad Keelikloomad Katteseemnetai med
Järeldused: • suguluse määramine •Homoloogilised elundid (ehituselt sarnased, funktsioonilt erinevad) Jäsemeluud – tõestatud päritolu – Järeldused:•suguluse määramine •ligikaudne vanus •elanud liikide kirjeldus •Mandunud elundid e rudimendid (ülesande kaotanud elundid) Õndraluu(saba), ussripik(pimesool), osaline karvkate, karvapüstitajalihased -tõestatud põlvnemist- Järeldused:•põlvnemise selgitamine III. Embrüonaalse arengu võrdlus (lootelise arengu võrdlus) •näitab, et kõrgemate loodame arengus esinevad alamatele omased arengujärgud ning tunnused, mis osal alamatest loomadest säilivad ka täiseas Järeldus:•põlvnemise selgitus IV. Geneetiline võrdlus Võrreldakse •geene (DNA)
SIMPANS Helen Kauksi VÄLIMUS Üldpikkus 150 180 cm Kehakaal 4550 kg Käed jalgadest pikemad Pikad sõrmed Suured kõrvalestad Näoja käenahk on kortsuline Must karvkate LEVIK KeskAafrika lääneosa vihmametsad Mägimetsad Eelistavad elada puudeotsad ELUPAIK Pesa puudeotsas Ehitatakse tihedalt uusi pesi Koristavad tihti Igal oma isiklik pesa Pojad elavad ema juures kuni kümme aastat HARJUMUSED Liiguvad neljakäpuli Puudel liiguvad rippudes Tegutsevad rühmadena Elavad karjadena Sallivad HARJUMUSED Suhtlevad häälitsuste ja zestide abil. Nutavad valjuhäälselt On omad tervitus ja leppimis märguanded
INIMLIIGI ERIPÄRAD KRISTIN KASKEMA ESIKLOOMALISED E PRIMAADID • 5 sõrme (pöial) • 5 varvast • Sõrme- ja varbaotstes paiknevad lihaselised padjandid • Hea nägemine • Suur aju • Jäsemed kohastunud haaramiseks • Järglased saavad täiskasvanuks aeglaselt INIMLIIK • Püsisoojane imetaja • Keskmine eluiga -64 • Ajumaht -1350cm3 • Aju kulutab 20% energiat kogu organismi vajadusest • Hammastik • Karvkate pea kadunud • Higinäärmete hulk kasvanud • Püstiasend • Kõnevõime • Tehnika kasutus SIGIMINE • Suguküpseks saamine kauem • Lapsed sõltuvad vanematest • Seksuaalne aktiivsus on aastaringne + nauding • Sugutiluu puudumine – evolutsioon SOTSIAALNE JA KULTUURILINE EVOLUTSIOON • Sotsiaalne evolutsioon – ühiskonna areng • Kultuuriline evolutsioon – põlvkondade vaheline infoedastus • Kollektiivselt elamine • Isolatsioon on halb tervisele? ALLIKAD • Pilt 1
(vintskest taimtoidust toitusid) Australopiteek e lõunaahv • Elasid u 4-2 miljonit aastat tagasi • 1975.a leiti ühest ja samast leiukohast 13 australopiteegi jäänused, mis viitab, et elati grupina Iseloomustab • Australopiteekuse ajumaht on umbes 35% nüüdisaegse inimese omast • Pikkus: 1,2-1,4m • Mitmekesine toit, mis soodustas aju arengut • Ei osanud rääkida • Ei osanud tööriistasid teha • Ei osanud tuld kasutada • Paks karvkate • kahel jalal käimine vabastas käed, et toitu korjata ja laste hoidmiseks • Pikad rippuvad käed • Lühikesed jalad • Lai vaagnaluu ja suur kõht • polügaamia Kasutatud kirjandus • https://www.youtube.com/watch? v=xT8Np0gI1dI • http://www.novaator.ee/galerii/2306_Australopi thecus_sediba.JPG • http://2.bp.blogspot.com/- NAgujaZAvd0/TWzNM28EjrI/AAAAAAAAEZw/MA 3FYcDpkyA/s400/Australopithecus%2B1.jpg • http://image.slidesharecdn.com/inimese-
METSSIGA ÜLDISELT METSSEAST Metssiga (Sus scrofa) kuulub sigade suguluskonda. Rahvapäraselt kutsutakse teda kutu-ks. Arvatakse, et kodusiga on aretatud u 7000 a tagasi eKr metsseast. VÄLIMUS Metssea keha katab kare karvkate. Karvavärvus on tumehall või pruun. Metssea kere on jässakas ja jalad pikad. Metssea pikkus on 90- 120 cm vahel. Turja kõrgus jääb 55- 110 cm vahele. Saba on 15-40 cm pikk. Elab umbes 10 aasta vanuseks. Metssiga ei ole ohustatud liik. Video metssigadest https://www.youtube.com/watch?v=F 7LWgxp500U POJAD Metsea poegadel on: Valged triibud Triipudega karv on vahetunud 2. eluaastaks SIGIMINE Jooksuaeg algab novembris ja
Saarmas Margot Laan kirjeldus ● pikkus 80-150 cm ● kaal 3-14 kilo ● nõtke ja liikuv keha ● saba pikkus 30-50 cm ● pruun,tugev ja veekindel karvkate Pilt saarmast Toitumine ● kalad ➢ kogred ● konnad ● puruvanad ● närilised ➢ mügrid ● linde ➢ parte ● vähke Sigimine ● pesakonnas tavaliselt 2-4 poega ● pojad sünnivad kõige sagedamini maist juunini ● suuremalt jaolt sünnivad pojad vees ● umbes 1 aasta pärast hakkab toimuma uus sigimine ● emased saavad suguküpseks 2.- 4. eluaasta vahel ● isased saavad suguküpseks 3.- 6. eluaasta vahel
Maad katsid hiigelsuurtest koldadest, osjadest ja sõjajalgadest ürgmetsad · saurused- mitmesugused sisalikud, kes vallutasid nii vee, õhu kui ka maismaa, osa neist olid hiigelsuured II NIMETA 1. Bioloogilise evolutsiooni tõendeid: · sarnasused eri liikide organismide ehituses ja lootelises arengus · rudimendid · liikide sarnane DNA ja kehavalgud · kivistised 2. Inimese rudimente: · karvkate · pilkkile jäde · kõrvaliigutajalihased · teravad silmahambad · tarkushambad · ussiripik · õndralülid · küüned 3. Eluslooduse liike: · bakterid · protistid · taimed · seened · loomad 4. peamised süstemaatilised üksused alustades kõige madalamast: · liik · perekond · sugukond · selts · klass · hõimkond · riik 5
*keha viiekiireline *merisiilik *meritäht KLASS Roomajad *elavad maismaal *kael, pea, kere, jäsemed *siuglemine- liikumisviis *nahk tihe, kuiv, soomustega, kilbiga *palju roideid SISALIKUD, MAOD, KILPKONNAD, KROKODILLID Nastikud,boad,rästikud Stepi,soo, mere KLASS Linnud *elavad igal pool *2 paari jäsemeid- 1 paar tiivad *1 neel *2kordne hingamine *puudub uriinipõis KLASS Imetajad *püsisoojased *neljakambriline süda *piimanäärmed+ karvkate *sisetoes- skelett *looda areneb emakas *talvitutakse parasvöötmes 9) Selgroogsete klasside kohastumised elupaigaga Vees elajad:voolujooneline keha, ujunahad, nahk karvadeta, uimed, ruumikas kops, vähe järglasi, paks rasvakiht Kiired jooksjad: tugevad pikad jalad, tugev sale keha, väike puutepind maaga, tugevad lõuad, pikad sabad- tasakaal, manöövedamisvõime Hüppajad: tugevad pikad tagajäsemed, lühikesed esijäsemed, pikk saba
.......................................................................................6 Kasutatud materjal...................................................................................................................... 6 3 Sissejuhatus Jääkarud on suurimad kiskjalised, kes tänapäeval eksisteerivad. Tagumistel jalgadel seisva jääkaru kõrgus võib olla kuni 3 m ja nende kaal võib ulatuda kuni 770 kg. Karude karvkate on kohastunud ideaalselt külma Arktilise kliimaga ja valge värvus tagab ümbruskonda sulandumise. Suurema osa elust veedetakse jääl põhitoitu hülgeid küttides, kuid jääkarud on võimelised sööma ka taimtoitu. Jääkarud on ohustatud liik ja paljudes kohtades on nad kaitse all. 4 Jääkaru Jääkaru, ladinakeelse nimetusega Ursus maritimus, on loomaliik karulaste sugukonnast karude perekonnast
Päritolu Chow chow ajalugu ulatub tagasi mitmeid tuhandeid aastaid enne meie ajaarvamise algust. Chow chow kodumaaks peetakse Hiinat, kus teda tuhandeid aastaid on kasvatatud jahikoerana. Hiinast toodi neid koeri Inglismaale ja aretati seal edasi. Hiljem levis see tõug Inglismaalt teistesse riikidesse ning sai nõutud toakoeraks. Välimus Chow chow on keskmist kasvu, turja kõrgus on 4556 cm, kaal 2032 kg. Karvkate on tihe ja paks, ilmastikukindel, chow chowsid on pikakarvalisi ja lühikarvalisi. Chow Chowl on mustjassinine keel. Värvuselt punane, sinine, must, fawn (võib esineda ka värvinimena cinnamon), cream, valge või panda. Karvkate vajab regulaarset hooldamist. Kõiki värve on olemas nii lühi- kui pikakarvalisi. Iseloom Chow chow on iseloomult ühe inimese koer, ta on lojaalne ja ustav. Ta on julge, iseseisev, võõraste suhtes reserveeritud
Mutt Mutt ehk euroopa mutt ehk harilik mutt ehk tavamutt on mutlaste sugukonda kuuluv imetaja. Mutid elavad ja toituvad oma maa-alustes käikudes. Muti tegutsemist mingis kohas iseloomustavad maapealsed kuhikud niinimetatud mutimullahunnikud. Tunnused Muttide tüvepikkus on 110160 mm (kusjuures isastel keskmiselt 143 ja emastel keskmiselt 135 mm), sabapikkus kuni 40 mm, tagakäpa pikkus 1719,5 mm. Kondülobasaalpikkus 32,537 mm. Isendid kaaluvad 65130 g (kusjuures isastel keskmiselt 8595 ja emastel 7075 g; sündides kaaluvad mutipojad umbes 3,5 g). Muttidel on silinderjas keha ja jalad. Esijäsemed on labidakujulised. Emased on isastest tavaliselt väiksemad. Nende väga väikestele silmadele langevad tavaliselt karvatutid, ehkki nendega nad suudavad vähesel määral näha. Muttide karvkate värvus võib varieeruda, tavalisimad on hallikas, kollakas, oranzikas ja valge. Muttide eluiga võib küündida umbes 7 aastani,...
Evolutsiooni tõendid: 1. Paleontoloogia* - kivististe ning fossiilide leidmine. 2. Liikide võrdlus erinevatel viisidel. Nt. homoloogiliste elundite põhjal, analoogiliste elundite põhjal, konvergentsi põhjal ning divergentsi põhjal. 3. Rudimendid* - taandarenenud elundid, mis on säilinud, aga enam ei toimi. Näited rudimentidest: pimesoole ussripik, silma-ja tarkusehambad, kolmas silmalang, kõrvaliigutaja lihas, Darwini käbruke, osaline karvkate, õndralülid (sabaluu), segmenteerunud lihased. 4. Atavismid 5. Taimede sordiaretus ja loomade tõuaretus 6. Molekulaarbioloogiline sarnasus 7. DNA järjestiku sarnasus 8. Resistentsete liikide tekkimine Evolutsiooni vormid* - füüsikaline ehk kosmiline, keemiline, sotsiaalne ja bioloogiline. Looduslik valik* - Looduslik valik seisneb: Organismide ebavõrdses paljunemises
2.Mis on: Ajalugu- minevikus toimunu Antropoloogia- uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist Antropogenees- inimese kujunemine homo sapiens- tark inimene inimlane-hominiit (imetajate sugukond) 3.Millal ilmusid inimlased, millal homo sapiens? Inimlased ilmusid 5-6 milj. Aastat tagasi. Homo sapiens ilmus 2,5 milj. Aastat tagasi. 4.Nimeta üldiseid inimarengu tunnusjooni (5) 1) aju läks suuremaks 2) kehahoiak sirgemaks 3) karvkate vähenes 4) käed lühemaks, jalad pikemaks 5) arenes pöial (käelaba) 5.Mis on tsivilisatsioon, primaarne, sekundaarne, nimeta esimesed primaarsed tsivilisatsioonid, märgi maailmakaardil, milliste jõgedega olid seotud? Millal said alguse? Tsivilisatsioon- kõrgkultuur Primaarne tsivilisatsioon- kujunes sõltumatult ja iseseisvalt Sekundaarne tsivilisatsioon- kujunes teiste tsivilisatsioonide mõjutusel ja mitte iseseisvalt 6.Nimeta tsivilisatsioone iseloomustavaid tunnusjooni (5)
v:Sest Põhja-Atlandi soehoovus muudab Norra soojemaks 3)Milline on tundra taimestik ja kuidas on ta kohastunud nende tingimustega? v:Seal kasvavad samblad,samblikud,puhmad(nt.sinikas,leesikas,kanarbik)üksikud rohttaimed(nt.murakas).Kohastumused:väikesed lehed,kiire vegetatsioon 4)Millised on tundra loomad ja kuidas on nad kohastunud? v:Närilised(nt.lemming),mõned linnud,põhjapõder,hunt,polaarrebane.Kohastumused:nad rändavad,paks karvkate,lühikesed jäsemed ja magavad talveund 5)Millega inimene tegeleb tundravööndis? v:kalapüük,põhjapõdra kasvatus,turism,peavad jahti,nafta-ja gaasi tööstus 6)Mis on igikelts ja miks ta tekib? v:Aasta ringselt külmunud maa,lühikese suvega ei jõua maa ära sulada 7)Millest toituvad jäävööndiloomad,ja kes nad on? v:Toituvad kaladest ja vetikatest.Need on vaalad,hülged,morsad,jääkarud,pingviinid ja rändlinnud 8)Koosta 3 lüliline toiduahel Artika ökosüsteemi kohta
lisaks teaduslikud ja meditsiinilised avastused viimase 200 aasta jooksul. kõige selle tõttu ongi inimkond viimase 10 a jooksul järjest kiirenevalt kasvanud. 28 tööriistadekvaliteedi ja kasutamisoskuse kaudu hakkas looduslik valik mõjuma aju arukusele ja käte osavusele. see omakorda tõi kaasa ka rühmasisese suhtlemise ja mõtlemise arendamise. 29 hauapanused näitasvad usku hauatagusesse ellu 30 3 sarnasust: kromosoomid haigused sigimine 3 erinevust: liikumisviis töövõime karvkate 31 On arvatud, et puieahvide mõnede populatsioonide kohastumine avamaastiku tingimustega viiski kahejalgsuse tekkeni. 32 neoteenia võis põhjustada selle, et loodusliku valiku tõttu inimeste evolutsioon võrreldes inimahvidega, pöördus
Kobras ehk piiber Kobraste paiknemine maailmas: Välimus Koprad on suured närilised: keha pikkus kuni 1 meeter, mass 30 kg. Keha on jässakas. Tagajäsemete varvaste vahel on ujunahk, esijäsemetel ujunahka ei ole. Sukeldudes tõmbuvad kõrvalestad pikisuunas kurdu ja ka sõõrmed sulguvad. Karvkate eristub selgelt karedaks pealiskarvaks ja tihedaks pehmeks aluskarvaks. Karvastiku värvus varieerub helepruunist peaaegu mustani. Saba on kaetud suurte sarvsoomustega . Elupaik Koprad on poolveelise eluviisiga. Oma kodu rajavad nad järve või jõe kaldale. Koprad ehitavad uru või kuhilpesa. Tammid Selleks, et koprad muutuva veetasemega veekogus kuivale ei jääks, ehitavad nad väikestele vooluveekogudele pesast allavoolu tamme. Langetatud puude tüved, oksad ja risu seotakse savi ja mudaga. Mõnikord rajavad koprad kanaleid, mida mööda puitu parvetavad. Sotsiaalne- ja territoriaalne struktuur Kobras on perekondliku elulaadiga loom. K...
1.Kus elavad piisonid? Piisonid elavad Euroopas ja Põhja Ameerikas. 2. Kuidas on piisonid kohastunud eluga rohtlas? Töö näiteid piisoni toimetuleku kohta preerias. Piisonid võtavad vahel tolmuvanne mille eesmärgiks on karvkatte vahetumise sujuvamaks muutmine, putukate eemale hoidmiseks ning ka päikese kaitseks. Tihe ja paks karvkate putukate ja päikese kaitseks. Teravad sõrad paremaks liikumiseks. Väga arenenud haistmine, haistavad ohtu juba 2 kilomeetri kauguselt. Piisonid koristavad oma maid lumest puhtaks kuna nende peamine toit talvel ongi just rohi ja juurikad. 3.Kuidas on preeria koosluse säilimine sõltuv piisonitest? Taimetoitlastena söövad piisonid rohtu, kui seda ei tehtaks kasvaks preeria umbe.Lisaks langetavad piisonid ka väikeseid puid.Maas need kuivavad ning süttivad kiiresti põlema,
Lõhnameel on samuti hästi arenenud ning suulaes asub neil "haistmismaitseelund" (Jacobsoni elund), mis eristab sugulisi, indlemisega seotud lõhnu. Põskedel, laubal, saba all ning küüniste vahel paiknevatest lõhnanäärmetest pärit nõred annavad informatsiooni looma soo ja vanuse kohta. (Loomad, 2001) Mõned kaslased otsivad saaki aktiivselt, kuid teised varjavad end ja ootavad mööduvaid ohvreid. Paljud kasutavad nende kahe meetodi kombinatsiooni. Kummalgi juhul kujutab kaslase karvkate endast maskeerimisvahendit: näiteks tiigri vöödid sulavad hästi ühte kõrge rohustuga, samas paljud metsas elavad liigid on tähnilised, et imiteerida läbi lehtede paistva päikese laike. Kaslased peavad jahti kõigile loomadele, keda on võimelised kinni püüdma ja maha murdma. Suured kaslased on spetsialiseerunud saakloomadele, kes on neist endist suuremad ning nad on võimelised korjust lühikest maad ka lohistama, vedamaks seda ohutusse toitumispaika.
Evolutsioonsüst pöördumatu areng,mitmekesistumine,täiustumine.elu areng.organismide põlvnemine. Darwinliigid pole algselt looduna muutumatud. Cuvierliigid algselt loodud ja muutumatud,hukkusid üleilmsetes katastroofides,kivistised. Lamarckelu tekib korduva isetärkamise teel,elu kestel omandatud muutused päranduvad,hindas üle keskkonnategureid ja organ.sisemist püüdlust täiustumisele. Darwin*looduslik valikparemini kohastunud isendite eelis paljunem ja ellujäämine.*muutlikkus välistingimused.*olelusvõitlus. Paleontoloogiateadus möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiilkivistis,organismi/osa kivistunud jäänus või jäljend.Makrosilmaga nähtav.Mikromikroskoobiga nähtav.Ürglind(linnu ja roomaja tunnused). Homoloogilineehitusplaanilt sarnased(selgroogsete loomade jäsemeluudinimene,vaal,nahkhiir). Rudimendidmandunud ja talitluselt tähtsusetud elundid, mis teistel lähedase ehitusega liikidel on vajalikud ja väljaarenenud(3.silmalaugööku...
Karvadega kattuvad ka suured häbememokad ja kaenlaalused. Enamasti on uus karvastik pisut tumedam loomulikust juuksevärvist. Ka sirgete juustega tüdrukutel on need karvad lokkis. Tumedamaks võivad muutuda ka karvad kätel , jalgadel ning tumedaverelistel ka ülahuulel. Mõned karvad võivad ilmuda ka kõhu keskjoonele nabast allpool ja rinnal. 4 Arenev uus ja tumedam karvkate ei pruugi sugugi igaühele meeltmööda olla ning võib tekitada tahtmist tüütud karvad maha ajada. Kas seda teha või mitte, on sügavalt isiklik asi. Arvestama peaks küll sellega, et uued karvad kasvavad tagasi üsna kiiresti ja on sageli tugevamad kui enne (arvesta seda eriti "vuntside" puhul!). Ja loomulikult, kui oled otsustanud jala- või häbemekarvu raseerida, nõuab see puhtust, sest vigastusest võib põletik tekkida. Nahk, higi, rasu Inimesel on kahte liiki higinäärmeid
Loode liigutab nii tugevasti, et läbi kõhukatete on seda näha. Ta kaalub umbes 1-1,2 kg ja on 35 cm pikk. Oma välimuselt ei erine ta täiskantud lootest, kuid tema kõikide organite talitus ei ole veel täielikult valmis iseseisvaks eluks. Mõnikord võib siiski 6. raseduskuu lõpul ja 7. raseduskuul sündinud loode ellu jääda, kuid ainult erihooldusel ( kunstliku hingamise aparaat, spetsiaalsed ravimid) 8. kuul (29.-32. nädal) muutub loote nahk siledaks ja roosaks. Pehme karvkate hakkab ihult kaduma. Poisslapsel hakkavad munandid munandikotti laskuma. Loode kaalub nüüd 1,5-1,8 kg ja on 40 cm pikkune. Selle kuu lõpul sündinud laps võib ellu jääda, kuid sageli ei ole tema kopsud veel võimelised iseseisvaks hingamiseks. 9. ja 10. Kuu (33.- 40. Nädal). Elundid omandavad iseseisvaks eluks vajalikud talitused, kuigi loode liigutab nüüd pisut vähem kui varem, sest ruum jääb järjest kitsamaks. Karvkate kaob ihult täielikult ja nahk on kaetud lootevõidega
ülekaalus viljad ja lehed, Väiksemal määral tarvitavad ka loomset toitu. Esikloomade kehasuurus ulatub 100g-st kuni enam kui 100kg-ni. Tavaliselt piirdub primaatide levik madalamate laiuskraadidega, sest nende põhitoiduseks olevaid vilju, noori võrseid ja putukaid leidub parasvöötmes talvel napilt. Pärdiklased ilmusid maailma faunasse miotseenis. Neil kõigil on saba, Mis talitleb tasakaalu elundina. Nägu on enamasti karvutu, peopesad ja tallaalused paljad, kõhupoole karvkate hõre. Mõnel perekonnal on põsetaskud. Eesjäsemed on lühemad kui tagajäsemed, Käed ja jalad haaramisvõimelised, Sõrmede/varvaste lamedad küüned. Pärdiklased on valdavalt päevase eluviisiga, neil on kõrgelt arenenud nägemis-, kuulmis-ja haistmismeel ning suhtlemisel kasutavad nad väga erinevaid näoilmeid. Inimlased on pärdiklastega üsna sarnased, ehki lähemas suguluses on nad inimahvlastega. Inimlaste ainus säilinud liik on päris inimene.
Inimese arengu algetapp Idulane esimesel elukuul Esimesel nädalal areneb väga kiiresti. Moodustuvad rakkude kogumikud, organite algmed. Kujuneb esmane närvisüsteem ja hakkab tuksuma südamealge. Sellel ajal areneb keha ülaosa alaosast kiiremini Idulane teisel elukuul Silmad on veel laugudeta. Selgesti on eristatavad kere, pea, nägu, käed ja jalad. Teise elukuu lõpuks on olemas kõik elundite ja elundkondade algmed Kolmas arengukuu loode Kõige suurem on loote pea (1/3 keha pikkusest). Väga õhuke nahk, millel on väikesed karvakesed ja millest veresooned läbi paistavad. Loode hakkab ennast liigutama (lutsib pöialt, liigutab varbaid, kortsutab otsaesist). Neljas arengukuu loode Algab luude kujunemine. Loode muutub aktiivsemaks. Suguelundid on arenenud piisavalt, et eristada sugu. Viies arengukuu loode Loode liigutab ennast nii, et ema seda tunneb. Loote kasvamine aeglustub. On kuulda loote südamelööke. Loode tajub ja...
Ilves Felis Lynx Karl Kiur Saar Välimus · Pikkade jalgadega, tugeva kehaehitusega kaslane · Karvkate varieeruv, suvel kollakaspruun, talvel kahvatum · Jalad tihedalt täpilised, selg hõredamalt · Saba lühike, laia musta otsaga · Kõrvaotstes umbes 5 cm pikkused tutid · Küünised tugevad ja pikad, aga suurema osa ajast sisse tõmmatud Elupaik · Okas- või segamets · Vanad raiesmikud ja rabad · Harva kultuurmaastikus, tihti veekogude läheduses · Pesa raskesti ligipääsetavates kohtades
ILVES Ilves ehk harilik ilves on kaslaste sugukonna ilvese perekonda kuuluv looma liik .Euraasia ilves on ilvestest kõige suurem. Eriti suured ilvesed elavad IdaSiberis. Ilves kaalub kuni 30 kg. Täiskasvanud isane euraasia ilves kaalub keskmiselt 21 kg, emane 18 kg. Ilves on kuni 110 cm pikk. Mida põhja pool ilves elab, seda suuremaks ta kasvab. Näiteks Lapimaa ilvesed on Eesti ilvestest suuremad. Erinevus on eriti märgatav talvel, kui ilvestel on seljas talvekasukas. Ilvese õlakõrgus on 6075 cm. Saba on lühike: 1523, maksimaalselt 31 cm. Saba pikkus on ilvesele eluliselt tähtis. Võibolla takistaks pikk saba ilvesel jäneste jahtimist, sest jänesed nagu ahmidki ületavad kõrgeid hangesid paremini kui ilvesed. Sellepärast jahivad ilvesed sügava lumega rohkem sõralisi kui jäneseid. Kõige suurem Eestis püütud isane olevat kaalunud 40 kilo tavalise 2535 kilo asemel. Lä...
Evolutsioon Maa elu ajalooline areng, biosfääri järkjärguline kujunemine esimeste algeliste oleste juhuslikest kogumeist nüüdisaegsete organismide ja teiste biosüsteemideni.Evolutsiooniteooria evolutsiooni teaduslikult põhjendatud seletus, teooria elu päritolust ja ajaloolisest arenemisest.Palentoloogia- tegeleb möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega. Paleontoloogid uurivad erinevates kivimikihtides säilunud taime- ja looma jäänuseid - kivistisi ehk fossiile. Organite homoloogsus - Elundite põhiehituse sarnasus( 5 varbalised jäsemed)Rudimendid-Inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja ,kuid on vajalikud teistele loomadele.(kolmas silma laug, sabakont, kõrvalihased, karvkate)Biogeneetiline reg: Isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise e fülogeneetilise arengu etapid. Kõikidel selgroogsete loodetel esinevad lõpusepilud ja saba. Loodete sarnasus tõestab seda, et neil on...
Homo sapiens Homo sapiensid elasid Aafrikas ja samal ajal neandertaallastega. Jäänuseid neist on leitud väga erinevatest kohtadest, alates Saksamaast kuni Aafrika ja Aasiani. Nende eluaeg algas ligikaudu 500 000 aastat tagasi ning ligikaudu 200 000 aastat tagasi ilmusid esimesed nüüdisinimesed. Nende ajumaht oli väga sarnane tänapäeva inimeste omale. Selle suuruseks arvatakse 1200-1400 kuupsentimeetrit. Homo sapinsidel oli paks pealuu ning neil puudus esileulatuv lõug. Samuti muutus nende kolju ümmargusemaks, kui seda oli Homo erectusel. Ajukoor oli juba rohkem arenenud. Nende hambad olid juba peenemad ja mitte enam nii paksud ning karvkate oli vähene. Nende otsaesine oli järsem ning sellest võib oletada, et nende aju oli pannud rohkem rõhku eesajule. See aju osa omakorda on aga vastutav kõne, jäsemete liikumise, sotsiaalsuse ning muude tänapäevasel inimesel hästi arenenud omaduste ja o...
7.Milline on vihmametsade muldade viljakus? Miks? Mullad on väheviljakad, sest need on mineraalainevaesed. !!!8.Mis tüüpi murenemist esineb vihmametsades (porsumine või rabenemine). Miks? Porsumist, 9.Vihmametsade loomastik:liigid, kohastumused, eluviis. Kohastumused:-hea ronimis- ja hüppamisvõime -hästiarenenud küünised -tundlikud kõrvad ja nina -sageli vees toituvad -tihe karvkate -mitmetel liikidel lennus -head vigurlendajad -ööloomadel suured silmad -linnud kärarikkad -paljud liigid värvikirevad -mardikad helendavad öösel 10.Inimtegevus vihmametsades. *Inimesed raiuvad vihmametsi ja kasutavad saadud puitu kütteks, mööbli ja paberi tegemiseks *algeline alepõllundus, kasvatatakse -bataati ja maniokki -targot
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
