Vit. Vajalikkus Puudus Allikad Omastami Omastami st st takistab soodustab C Tõstab organismi Organismi marjad, puu- Vitamiinid Antibiooti vastupanuvõimet; vähene ja A, B6 ja kumid, Peletab kevadväsimust ja vastupanuvõime köögiviljad, E, seleen, stress, stressi; haigestumisele, nt tsink, kortisooni Vajalik ühendavate veritsevad mustsõstrad, mangaan d, kudede moodustamiseks igemed, haavade astelpaju, suitsetami nahas ja luudes (- säilitab aeglane kiivi, paprika, ne, veresoonte e...
TÄHIS KEEMILINE OLULISED ALLIKAD VAEGUSE MÕJU LIIGSUSE MÕJU PÕHINIMETUS Rasvlahustuvad vitamiinid A retinoidid Porganid, maguskartul, põhjustab kanapimedust, kuivsilmsust, põhjustab kaheli nägemist, juuste tumerohelised sarvkesta pehmumust, kasvuhäireid väljalangemist, maksa suurenemist, lehtköögiviljad, spinat, iiveldust, peavalu kõrvits, melon, aprikoosid, tomat, sibul D kaltsiferoolid mõõdukas päevitamine, põhjustab rahhiiti ja luude pehmenemist põhjustab kasvupeetust, kaltsiumi D-vitamiini toidulisandid ...
Valk. 08.02.10 Saamine ·1.Kõik taimed , osa bakterieid ja seeni sünteesivad kõik aminohapped ise ·2. loomad sünteesivad osaliselt asendamatud - Neid inimene ise ei sünteesi ja peab saama inimene toiduga ·neid on 8. Sünteesiradade arvelt hoitakse kokku 10-15% eneriast Häda ·taimedes on aminohapped ebaproportsionaalselt ·N ainevahetuse koormus suureneb oluliselt mis avaladab mõju neerudele ·Taimsed valgud(kaunviljad pähklid,seemned) on sellised, kus puuduvad osad asendamatud AH-d Asendamatud ·asendamatud AH-d vastavates hulkades ja sobivates vahekordades sisaldavad nt muna,piim,juust ja liha. ·segatoidus loomsed ja vaimsed valgud täiendavad üksteist (soovtavalt 55% loomsed ja 45% taimseid valke). Valkude sünteesiks vajalikud aminohapped saadakse ·toiduvalkude seedimine ja aminohapete imendumine; ·koevalkude lammutamine ·seedetrakti jõudnud seedenõrede koostis ol...
Vitamiinid Keemiline Tähis Olulised allikad Vaeguse mõju Liigsuse mõju põhinimetus Rasvlahustuvad vitamiinid kala- ja loomamaks, või, põhjustab põhjustab kaheli keedetud porgand, kanapimedust, nägemist, juuste A retinoidid spinat, kõrvits ja kuivsilmsust, sarvkesta väljalangemist, maksa lehtkapsas, melon, pehmumust, suurenemist, iiveldust, aprikoosid, tomat, kasvuhäireid peavalu sibul põhjustab kasvupeetust, kalaõli, põhjustab rahhiiti ja kaltsiumi kogunemist D ...
Rasvlahustuvad vitamiinid Rasvlahustuvad vitamiinid vajavad omastumiseks toidurasvu. Liialt rasvavaene toit võib viia rasvlahustuvate vitamiinide defitsiidini organismis. Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks täht tervet ühendite gruppi, millel on väga sarnane ehitus ja sama toime. (A, D, E, K, D) Kuna need vitamiinid on rasvlahustuvad, siis nende imendumine, varude salvestumine ja funktsioneerimine sõltub toiduga saadavate rasvade olemasolust. Vesilahustuvad vitamiinid Vesilahustuvad vitamiinid on näiteks C-vitamiin ja B-vitamiinid. Vesilahustuvad vitamiinid ei ladestu organismis ja seepärast peab neid iga päev toiduga juurde saama. Vitamiinide tähtsus inimestele Vitamiinid on hädavajalikud kõikide elsuorganismide elutegevuseks. Piisav kogus vitamiine organismis suudab meid teatud piirides kaitsta ja aidata. Vitamiinide oskuslik ja süsteemne tarbimine, arvestades iga inimese eripära, aitab
B3-vitamiini on vaja närvkoe, naha ja soolestiku limaskest normaalseks arenguks. B12 on vajalik vereloomeks ning närvide ja naha häireteta toimimiseks. C-vitamiini vajame naha, igemete, peenikeste veresoonte, hammaste, luude ja sidekoe valkude normaalseks sünteesiks ning samuti haavade kiireks paranemiseks. H-vitamiin on tarvilik rasvhapete, glükoosi ja aminohapete normaalseks energeetiliseks ainevahetuseks. N-vitamiin aitab kaasa rakkude energeetilisele ainevahetusele. Rasvlahustuvad ja vesilahustuvad vitamiinid Vesilahustuvad vitamiinid on vees lahustuvad ühendid. Võrreldes rasvlahustuvate vitamiinidega on nende varud organismis suhteliselt väikesed, mistõttu peaks neid iga päev saama toiduga. Rasvlahustuvad väga sarnase ehituse ja toimega ühendite gruppi, mille üksikesindajat nimetatakse vitameeriks.
vajalikud ained ning ka energia. 2. Mis on ensüümid? Mis tähtsus on inimese organismis ensüümidel? ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad keemiliste reaktsioonida toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. ensüümid reguleerivad kogu organismi elutalitlust, nende abil organismide kasv, arenemine, liikumine ja toimuvad eluprotsessid. Seedimine. 3. Vitamiinid: rasvalahustuvad ja vesilahustuvad, allikad, milleks vaja? R: VitamiinA(kalad,rasvased piimatooted,maks)-nägemiseks, naha,luude,limaskestade normaalseks arenguks.D(kalarasv, pärm,maks)-Ainevahetuseks.E(Taimsed toiduõlid, pähklid, õlirikkad seemned) – kaitsesüsteemide tugevdamine, sugurakkude normaalareng, vananemisprotsesside pidurdamine V: B1 B2 B6 B12 C – tera-ja kaunviljad, pähklid, kala, piimatooted, muna, maks, täisteratooted,
VITAMIINID On vajalikud meie organismi normaalseks funktsioneerimiseks. Organism neid ise sünteesida ei suuda. VITAMIINID EI OLE TOIDU ASENDAJAD. Neil ei ole energeetilist väärtust. Vitamiinid ei asenda - valke - rasvu - süsivesikuid - vett ega ka üksteist Parimaks vitamiiniallikaks inimorganismi jaoks on tasakaalustatud ja mitmekesine toit. Enamik vitamiine on ensüümide koostisosad. Vitamiinide puudusel ei saa organism valmistada vastavat ensüümi, mille koostisse vitamiin kuulub ja seega on ainevahetus häiritud. Termini “vitamiinid” võtsid esimest korda kasutusele biokeemik Frederick Hopkins ja vitamiini teooria rajaja Casimir Funk aastal 1912 Frederick Hopkins Casimir Funk Vitamiinid jagunevad vesilahustuvad rasvlahustuvad Vesilahustuvad vitamiinid: B1 (tiamiin), B2 (riboflaviin), B3 (niatsiin), B7-(biotiin), folaadid, B12-vitamiin, C-vitamiin (askorbiinhape), B5 (pantoteenhape) Rasvl...
sest reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustumisel sest need kaitsevad nakkus- ja viirushaiguste eest sest nad kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, seetõttu nimetatakse A-, D- ja E-vitamiine antioksüdantideks Vitamiinid ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks. Vitamiinid jaotatakse kaheks: rasvlahustuvad ja vesilahustuvad D-vitamiin kuulub rasvlahustuvate vitamiinide alla Kust saab D- vitamiini ? PÄIKE! kalarasv munakollane või pärm rikastatud piimatooted määrdemargariin taimed mõned seened Vitamiinide vajadus sõltub: Soost Vanusest Tervislikust seisundist Füüsilisest aktiivsusest Mis on D- vitamiini ülesanne? Ca ja P metabolism (luude ja hammaste areng) Stimuleerib Ca imendumist sooltesse
A-Vitamiin Siivo-Sandre Tänavots Mida see tähendab A-Vitamiin on retinoolitaoliselt mõjuvate ainete geneeriline nimetus, ka bioaktiivsete biomikromolekulide rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin Kust kohast me seda saame? Saame rasvastest kaladest, kalamaksast, loomamaksast, võist, rasvasematest piimatoodetest Parimad allikad Parimateks allikateks on maks, piimatooted (juust, või), muna. Karotenoide leidub enim kollastes ja oranžides, aga ka mõnedes rohelistes puu- ja köögiviljades ning marjades (kibuvitsamarjad porgand, lehtkapsas, spinat, kõrvits, brokoli, lehtsalat, paprika, apelsin, papaia, hurmaa) ning maguskartulis. Vitamiini tähtsus A-vitamiin on tähtis paljude organismide sigimiseks,luu kasvuks ja nägemisteravuse hoidmiseks, immuunsuseks, aga ka antioksüdantse regulaatorina Milleks on vaja A-vitamiine? Nägemisprotsessiks Paljude organismi rakkude kasvuks ja arenguks Antioksüdantseks regulatsiooniks Organismi vi...
valkude süntees väiksemast allüksusest, mis mõlemad sisaldavad RNA’d ja valgumolekule. Rakumembraan Ühendab rakke kudedeks Ümbritseb kõiki rakke, Kaitseb rakke Annab rakule kuju 7. Kirjeldage ainete passiivset transporti läbi rakumembraani. Läbi rakumembraani liiguvad ainult väikesed vesilahustuvad või rasvlahustuvad molekulid 8. Nimeta loomorganismide põhilised koetüübid, too näiteid. Epiteelkude (nahk), sidekude (rasvkude), lihaskude (silelihaskude), närvikude (närvirakkudes) 9. Mis on difusioon? Difusioon on osakeste spontaanne liikumine kõrgema kontsentratsiooniga piirkonnast madalama kontsentratsiooniga piirkonda. 10. Missuguste tunnuste alusel jaotatakse organismid eel- ja päristuumseteks? Eeltuumsed – puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle (bakterid)
Rasvane toit on tihti maitsvam ja hoiab kauem täiskõhutunnet, mistõttu on oht üle süüa. Toidulaual peaks eelistatud olema taimne rasv, kuid umbes kolmandik rasvadest peaks olema loomse päritoluga, sest see sisaldab kolesterooli, mida on inimesel vähesel määral vaja saada lisaks toidust. Toidu valmistamisel ei tasu rasva lisamisega hoogu minna, sest paljud poetooted juba sisaldavad suures koguses rasva.(TERVISLIKTOITUMINE.EE, 2015) Vitamiinid on vesilahustuvad, näiteks B-, C-vitamiin, biotiin, niatsiin, ja rasvlahustuvad, näiteks A-, D-, E-, ja K-vitamiin. Rasvlahustuvate vitamiinide omandamisel on oluline, et inimene tarbiks piisavalt rasvu. Vesilahustuvate vitamiinide omastamisel on oluline, et inimene tarbiks piisavat vett. Toiduainete töötlemisel tuleb järgida õigeid tehnikaid: kuumtöötlemisel või valesti säilitamisel võivad vesilahustuvad vitamiinid hävineda. Organism ei suuda aga suurt osa vitamiinides ise toota
Seotud nii kovalnetserte kui mittekovalentsete sidemetega 26) Denaturatsioon: Toimub, kui suure molekulmassiga valk dissotsieerub subühikuteks. Nõrkade siemete lõhkumine. Nt alkohol, happed ja alused, raskemetallid. 27) Renaturatsioon: Täielikult denatureerunud valku ei saa renatureerida. 28) Protomeer: Avaldunud bioaktiivsusega suure molekulmassiga funktsionaalosa. (nt Na-pump) 29) Valkude klassifikatsioon: Füüsikaline/keemiline – vesilahustuvad, vees mittelahustuvad. Päritolu – loomsed, taimsed, bakteriaalsed, viirused. Paiknemine – membraanvalgus, tsütoplasma, mitokondrid jne. Lihtvalgud – ainult aminohappe jäägid, mida eristatakse lahustuvuse ja konformatsiooni järgi: fibillaarsed (niitjad, vesilahustumatud, vastupidavad hapetele, tugi ja kaitsefuntksioon, nt kollageen, elastiin), globulaarsed (albumiinid, globuliinid, enamus valke). Liitvalgud – sisaldavad mitmevalguslist rühma
ka kosmeetikavahendites(põhiliselt kreemides) Vaegus Liig Väsimus, jõuetus, Andmed puuduvad kehalise koormuse Toksilisuse ülempiir 200 mg päevas taluvuse vähenemine. südame- ja veresoonkonnahaigused, igemepõeltikud, immuunsüsteemi häired kasvajad ning närvisüsteemi kahjustavad häired. Vesilahustuvad vitamiinid Vesilahustuvad vitamiinid • B1tiamiin • B2 riboflaviin • B3 niatsiin, nikotiinhape • B5 pantoteenhape • B10, B11 Foolhape • B12 kobalamiin • C askorbiinhape • H biotiin B1-vitamiin Tänu oma seosele närvisüsteemiga ja efektiivsele toimele inimese vaimse seisundi osas on B1-vitamiin tuntud kui “vaimuvitamiin”. Allikad Päevane vajadus • Allikad päevalilleseemned, nisuidud,
Vitamiini puudustest tulenevad ohud ja nende vältimine MIS ON VITAMIINID? Vitamiinid on mikrotoitaine ühendid, mis on väga vajalikud organismi normaalseks toimimiseks ja arenguks. Jaotatakse vesilahustuvad ja rasvlahustuvad vitamiinid Mikrotoitaine- Vitamiine nimetatakse mikrotoitaineteks, sest inimene vajab neid vähe Inimese organism neid ise enamjaolt ei sünteesi, ainult väikestes kogustes. Neid tuleb tarbida koguaeg. MILLEKS VAJAME VITAMIINE? Suur roll ainevahetuses Aitavad kaasa närvi- ja lihaskoe moodustamisel. Kaitsevad meid nakkus- ja viirushaiguste eest. KUST ME SAAME VITAMIINE? Kõige tavalisemalt saab inimene vitamiinid
Kuid paljud inimesed ei tea vitamiinide kohta kõige elementaarsemaid asju. Selle tulemusena võivad inimesed kannatada mõne vitamiini puuduse või liigtarbimise käes. Kumbki neist ei ole hea. Külmemates kliimades elavatel inimestel jääb sageli puudu taimedes leiduvatest vitamiinidest . Sellepärast ongi vaja teada, kus teatud vitamiine veel leidub. Inimorganism vajab vitamiine normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks.Vitamiinid jagunevad kahte rühma: vesilahustuvad ja rasvlahustuvad. Rasvlahustuvate vitamiinide varud organismis on suhteliselt väikesed, seega peaks neid saama igapäevase toiduga. Põhilised rasvlahustuvad on A, D, E ja K vitamiinid. A vitamiini leidub põhiliselt kala- ja loomamaksas või oranzides ja kollastes köögiviljades. See mõjutab nägemist ja luude kasvu. A vitamiini puudusel muutub nahk kuivaks, võib tekkida nohu ja silmapõletik. Halvemal juhul võib inimene jääda pimedaks
Adrenaliin ja noradrenaliin neerupealised; füüsilise vastupidavuse suurenemine koormuse ja stressi ajal Kollaskeha hormoonid munasarjad; menstruaaltsükkel, raseduse säilitamine Östrogeenid munasarjad; menstruaaltsükkel, naise sugutunnused, emaka ja piimanäärmete funktsioonide säilitamine Testosteroon munandid; mehe sugutunnused, seemnerakkude teke 26. Mille poolest erineb rasv- ja vesilahustuvate hormoonide töö? Nimeta esindajaid. Vesilahustuvad hormoonid ei saa rakku siseneda ilma spetsiaalse retseptorita rakumembraanil, rasvlahustuvad aga saavad Vesilahustuvad enamik hormoone; liiguvad veres või koevedelikus lahtununa Rasvlahustuvad suguhormoonid, kilpnäärmehormoonid, A-vitamiinist tekkivad hormoonid; ringlevad veres valkudega seotult (sünteesitakse maksas); enne mõjutamist peavad transportvalkudest eralduma 27.Veresuhkur, selle regulatsioon.
see eest tuleb neid tarbida pidevalt, sest neist ei teki organismi pikaajalist varu. Inimene suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine (B3-, B5-, K-vitamiini, retinooli ß- karoteenist, päikesekiirguse toimel ka D-vitamiini), aga neidki vaid sobivate lähteühendite ja välistingimuste koosmõjul. Selline puudulik sünteesivõime tähendab sõltuvust söödud toidu kvaliteedist, seega vitamiinid ilma toiduta ei omastu. Vitamiinid jaotatakse kaheks: · rasvlahustuvad · vesilahustuvad Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks täht tervet ühendite gruppi, millel on väga sarnane ehitus ja sama toime. Vesilahustuvate vitamiinide alla kuuluvad B-grupi vitamiinid, millede ülesanded on sarnased: · Olulised põhitoitainete ainevahetuses organismi energiaga varustamiseks. · Asendamatud närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks. · Vajalikud seedeelundkonna lihaste toonuse säilitamisel. · Tähtsad naha, juuste, silmade, suu ja maksa tervise tagamisel.
Vitamiinid Rasvlahustuvad vitamiinid A-vitamiin - retinoidid A-vitamiini on vaja: · kasvamiseks ning organismi kudede taastootmiseks, · naha ja juuste tervise tagamiseks, · limaskestade kaitseks infektsioonide eest, · kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu, · nägemiseks, aitab nt. kanapimeduse puhul, · luudele ja hammastele, · vereloomele, · suguorganite arenguks, · kolesterooli ainevahetuseks, muutes selle suguhormoonideks, · maomahlade sekretsiooni ergutamiseks, mis on vajalik valkude täielikuks seedumiseks, · sest ß-karoteenirikas toit (mitte toidulisanditest saadud ß-karoteen) vähendab riski haigestuda kopsuvähki. A-vitamiini saadakse: · kala- ja loomamaksast · võist · karotenoididest oranzidest ja kollastest köögiviljdest (paprika, porgand, apelsin, papaia) D-vitamiin - kaltsiferoolid D-vitamiini on vaja: · ...
Antioksüdantsus ja oksüdatiivne stress Hapniku reaktiivsed vormid -> väga aktiivsed ja ülimalt vajalikud meie elutegevuseks. 3-5% sissehingatavast hapnikust kulub veresoonte lõõgastamiseks ja mitmesugusteks kaitsereaktsioonideks. Antioksüdantne regulatoorne süsteem Häired antioksüdatiivses regulatoorses süsteemis ehk antioksüdatiivne stress on seotud terve rea haigustega. Vabad radikaalid ja teised reaktiivsed osakesed Molekulid võid nende fragmendid vähemalt ühe paardumata elektroniga = vabad radikaalid Ülireaktiivsed Kutsuvad esile kiirelt toimuvaid ahelreaktsioone: R+AHRH+AA+B... ja A+AA- A · Hüdroksüülradikaal OH · Superoksiidi radikaal O2- · Lämmastikoksiidi radikaal NO · Lämmastikdioksiidi radikaal NO2 Pro-oksüdandid Oksüdatiivsed stressorid ehk pro-oksüdandid on hapniku reaktiivsed osakesed või faktorid: · Hapniku reaktiivsed osakesed · Raua- ja vaseioonid · Raskemetallid · Ravimid · Kiirgus Vä...
VESI moodustab inimese kehast 60% Vee vajadus sõltub vanusest, ilmastikust, tervislikust seisundist ja kehalisest aktiivsusest Veepuudus võib olla ohtlik! Päevas saame toidu ja joogiga 2-3 l vett Veerikkad toiduained on: · Porgand, · Kurk, · Maasikas, · Piim Väga veevaene on õli Vitamiinid Vajame normaalseks arenguks ja elutegevuseks Poest ostetud vitamiinid ei ole toiduasendajad Vitamiine saame peamiselt toidust Põhilisi vitamiine on 13 Vitamiinid jagunevad: 1. Vesilahustuvad vitamiinid - C-vitamiin ja B-vitamiin 2. Rasvlahustuvad vitamiinid - A-, D-, E-, ja K-vitamiin Mineraalained Põhilisi mineraalaineid on 22 Tõhustavad: 1) Rasvade, süsivesikute,valkude ainevahetust 2) Luustiku kujunemist 3) Närvisüsteemi ja lihaste tööd. Lisaained toiduainetes Looduslikud Loodussamased Tehislikud Lisaained tähistatakse E-tunnusega Jookides ja maiustustes kasutatakse värvaineid Toidulisandid Mõned lisaained võivad põhjustada allergiat
KOENSÜÜMID- orgaanilised molekulid, mis osalevad ensüümireaktsioonides, kus toimub substraadilt aatomite eraldamine või lisamine HÜPERVITAMINOOS- on mõne vitamiini liigtarvitamisest tulenev mürgistus. AVITAMINOOS- on konkreetse vitamiini puudusest tingitud haigus. 2. Vitamiinide jaotus, tähtsus organismis Vitamiinid jaguvad kaheks: rasvlahustuvad ja vesilahustuvad vitamiinid- oluline põhitoitainete ainevahetuses organismi energiaga varustamiseks, asendamatud närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks, vajalikud seedeelundkonna lihaste toonuse säilitamisel, tähtsad naha, juuste, silmade, suu ja maksa tervise tagamisel. 3. Iseloomustage tähtsamaid vitamiine (A, B- rühm, C, D, E, K, P) järgmiste kavapunktide alusel: leidumine, tähtsus organismis, avitaminoosi tunnused.
Kontrolltööks kordamine 1. Humoraalne regulatsioon- organismi elundkondade talitsuste regulatsioon(toimub veres esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendite abil, on aeglane). Lisaks närvisüsteemile on paljud elutalitlused hormoonide kontrolli all. Neid on ainult väike kogus veres. Nende toimeaeg on piiratud(aeglasem ja mõju on pikaajalisem kui närvidel). Hormoonid on rakuspetsiifilised. On kahte tüüpi hormoone:1) Vesilahustuvad- ei saa läbi membraani, kinnituvad retseptorile, mis muudavad kuju ja vallandavad teise reaktsiooni. 2)Rasvlahustuvad- ringlevad veres transportvalkudega seotult. Jätavad transportvalgu maha, läbivad membraani, kinnituvad tuumale muutes geeni avaldumist. Nt. Sugu-,kilpnäärmehormoonid. Põhilised klassid: 1) Steroidhormoonid on rasvlahustuvad derivaadid, väikesed, läbivad kergelt rakumembraani. Nt: östrogeen ja progesteroon Kohe pärast rakku sisenemist interakteeruvad s.hormoonid hormoonretseptoriga. Selle k...
Mis on vitamiinid? Mis on vitamiinid? Nad on madalmolekulaarsed bioaktiivsed orgaanilised ühendid, mis on kõigi organismide jaoks hädavajalikud Vitamiinid ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks Kuidas vitamiinid jagunevad? Vitamiinid jaotatakse kahte rühma: Vesilahustuvad (peamiselt B-grupi vitamiinid, H-, N-, U-, pAB-, P-, C-vitamiin) Rasvlahustuvad (A-, D-, E-, Q-, F- ja K- vitamiin) Rasvlahustuvaid vitamiine on organism võimeline koos lipiididega ladustama maksa Milleks on vaja vitamiine? Inimorganism vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks kindlas koguses vitamiine Nad on liitensüümide ehituslik- funktsionaalsete osadena hädavajalikud ensüümkatalüüsis Milleks on vaja vitamiine?
eest tuleb neid tarbida pidevalt, sest neist ei teki organismi pikaajalist varu. Inimene suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine (B3-, B5-, K-vitamiini, retinooli ß-karoteenist, päikesekiirguse toimel ka D-vitamiini), aga neidki vaid sobivate lähteühendite ja välistingimuste koosmõjul. Selline puudulik sünteesivõime tähendab sõltuvust söödud toidu kvaliteedist, seega vitamiinid ilma toiduta ei omastu. Vitamiinud jaotatakse kaheks: · rasvlahustuvad · vesilahustuvad Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks täht tervet ühendite gruppi, millel on väga sarnane ehitus ja sama toime. Vesilahustuvate vitamiinide alla kuuluvad B-grupi vitamiinid, millede ülesanded on sarnased: · Olulised põhitoitainete ainevahetuses organismi energiaga varustamiseks. · Asendamatud närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks. · Vajalikud seedeelundkonna lihaste toonuse säilitamisel.
Lüsotsüüm Kovalentne ja üldine hape-alus katalüüs: · Lüsotsoom hüdrolüüsb polüsahhariidahelaid ja lõhustab teatud bakterirakke nende rakuseina lammutamise teel · Lüsotsüümi reaktsiooniks on hüdrolüüs, mille tulemusena molekul pooldub (vaata joonist Loeng 8 lk 26) Glu35 toimib üldise happena, ja Asp53 stabiliseerib karbooniumiooni kui vaheühendi. (vaata joonist Loeng 8 lk 31) 5. Milline seos on ensüümkatalüüsil vitamiinidega? Peamised vesilahustuvad vitamiinid ja neile vastavad koensüümid, nende roll ensüümireaktsioonides. Ensüümkatalüüs on vajalik vitamiinide koeensüümiks saamiseks, kuna reaktsioonid saavad ainult toimuda vaheühendi abiga, mida ensüüm võimaldab. Peamised vitamiinid ja nende koensüümi vorm: Tiamiin(B1) Tiamiin pürofosfaat on oluline süsiveskute metabolismis, alfa-ketohapete dekarboksüleerimisel, alfa-hüdroksüketoonide sünteesis ja degradatsioonis
kaunviljades, pähklites, seemnetes. Rauda leidub lihas, maksas, kaunviljades, teraviljatoodetes Vitamiinid: · Tegemist on toidust saadavate orgaaniliste ainetega, mis on inimorganismile hädavajalikud organismi kasvamiseks taastootmiseks, elutegevuseks · Põhilisi vitamiine on 13, mis ei anna organismile energiat, kuid tagavad rasvade ja süsivesikute ümbertöötlemise energiat Liigitus: 1. Vesilahustuvad C, B, P, PP 2. Rasvlahustuvad A, D, E, K, F, Q10 · Vitamiinide imendumist ja omastavust takistaks liigne kohv, alkohol, suitsetamine · Vitamiinide puudumist organismist nim. AVITAMINOOSIKS · Vitamiinide üleküllus nim. HÜPERVITAMINOOSIKS Vesi: · 1-2% janutunne; · 6-8% tekib südame pekslemine, peapööritus, nahk kortsub, lihaste nõrkus; · Üle 10% eelmised haiguslikud nähtused muutuvad pöördumatuteks, lakkab
Ensüümid, vitamiinid ja hormoonid Tarmo Rattassep KP2-10 Ensüümid, mis need on ? Ensüümid on bioloogilised katalüsaatorid, mis võimaldavad elutegevust toetavaid biokeemilisi reaktsioone. Neid vajatakse kõigiks keemilisteks protsessideks, mis meie kehas toimuvad. Vitamiinid, mineraalid ega hormoonid ei saaks toimida ilma ensüümideta. Ensüümidest Arvatakse, et inimene sünnib kindla ensüümitagavaraga ning juurde saame me neid vaid toiduga samas aga vaid töötlemata ja kuumutamata toidust, kuna ensüümid hävinevad temperatuuril üle 48 kraadi C. Pankreas teeb küll pidevalt tööd ensüümide juurde tootmiseks, ent see kurnab organismi ja kulutab meie ensüümitagavara. Vananedes pankrease võime ensüüme toota väheneb. Kui ensüümide tagavara lõpeb, siis me sureme. Ensüümide puudulikkus on põhjuseks paljudele kroonilistele haigustele nagu südamereuma, vähk, diabeet, rasvumine, allergiad, enneaegne vananemine, varajane surm jms. Miks me vajame ensü...
Praktiliselt puhas süsivesik on suhkur, enamus tehislikke magusaineid ja tärklis. Üle 75% sisaldavad süsivesikuid ka mesi ja siirupid. 50-75% süsivesikuid on jahus, tangainetes, kuivatatud puuviljas; 40-50% enamikus leiva- saiatoodetes; marjade, puuviljade süsiv sis 10-15%. Loomse päritoluga toiduainetest tulevad süsiv allikana kõne alla piim ja piimatooted; need sisaldavad disahhariidi laktoos Lahustuvad ja lahustumatud kiudained. Kiudainete saamine toidust. Kiudained jaotatakse: vesilahustuvad (pektiinained, kummiained, glükaanid), vees lahustumatud (hemitselluloos, tselluloos, ligniin). Kiudainerikas toit seob hulgaliselt vett, annab söömisel kiiresti küllastustunde. Pektiinained vähend glükoosi imendusmiskiirust. Päevas peaks saama 25-35 g kiudaineid. Kiudainerikkad toidud: täisteravilja ja madala sordi jahust tooted, tangained, helbed, müslid. Lipiidide tähtsus toitumisel. Esmatähtsad rasvhapped. Täiskasvanu organismis on keskmiselt 15% rasva
Elektronide transport Oksüdatiivne fosforüleerimine Oksüdatiivne fosforüleerimine ADP fosforüleerimine ATP-ks, mis toimub konjugeeritult molekulaarse hapniku taandamisega veeks taandatud koensüümidelt pärit elektronide arvelt (taandatud koensüümid reoksüdeeruvad). 1. Andke lühike seletus järgmistele mõistetele a. Mitokondri krista - sisemembraani sopististe kurrud(sisemembraanistik) b. mitokondri maatriks - ruum, mis jääb sisemembraanistiku vahele c. intermembraanne(membraanide vaheline) ruum - ruum, mis on sise ja välismembraani vahel d. tsütokroomid - valgud, mis paiknevad membraanidevahelises ruumis. Käituvad elektronide ülekandjatena. [membraanvalgu kompleks, mis vastutab fotosünteesi eest sini-rohebakterites] e. ATP süntaas - ensüüm, mis sünteesib ATP-d 2. Selgitage hingamisahela e. elektronide transpordisüsteemi (ETS) kohta järgmist: ...
a) vees vitamiin C b) ülis ja rasvas vitamiin E 3. Vitamiinid on olulised arenguprotsessides. B11 ehk foolhappepuudus raseduse ajal põhjustab seljaajusonga. 4. Vitamiinid osalevad organismi loomuomastes protsessides a) luustumisprotsessides eriti vitamiin D b) vitamiin A nägemisfunktsioonis Vitamiinide jaotus, mis lähtub lahustuvusest 1. rasvlahustuvad: A, D, E, K, Q, (F - siia lähevad 2 asendamatut rasvhappet, neist saab energiat ja neid kasutatakse sünteesiprotsessides) 2. vesilahustuvad: B rühm (B1-B15), C, H, N, S, U jne Puudub üksmeel täpse vitamiinide arvu suhtes (inimesele umbes 20 ringis). Häired vitamiinidega varustamises 1. Puudus a) hüpovitaminoos - ühe või mitme vitamiini ajutine osaline puudus, põhjustab pöörduvaid üldisi tervisehäireid nt unisus, väsimus, töövõime langus, lihasvalud, sage nakatumine jne. Põhjamaades kevadväsimus b) avitaminoos - mingi konkreetse vitamiini pikk täielik puudus organismis, kindlad
Igal vitamiinil on inimese organismis täita spetsiifiline ülesanne ning ühtegi neist ei saa üldjuhul asendada mõne muu ainega. Kuid milles siis siiski väljendub vitamiinide mõju inimese organismile ning mis juhtub siis kui me vitamiine ei tarvita? Nagu juba öeldud on vitamiinid eluks vajalikud bioloogiliselt aktiivsed ained ehk niinimetatud mikrotoitained, mida inimorganisim vajab oma normaalseks elutegevuseks. Põhilisi vitamiine on 13 ning neid võib jaotada kahte suurde rühma: vesilahustuvad ja rasvlahustuvad(A-,D-,E-,F-,K-vitamiin). Organism ei saa varuda vesilahustuvaid, mistõttu nad on organismis kasutatavad vaid umbes kolm tundi pärast manustamist. Mõned tootjad on seetõttu hakanud valmistama nii-öelda time-released-vitamiine ehk pikatoimelisi vitamiine, mille imendumine kestab kauem, isegi 12 tundi. Kuna organismis sünteesitakse vitamiine ebapiisavalt, peab inimene neid saama väljastpoolt - toiduga, mis ongi peamiseks vitamiinide ja mineraalide allikaks
]. Imetajate hulgas enamikul on vajadus vitamiinide järele lähedane inimese vajadustele, kuigi on ka erinevusi. Erinevatel organismidel võivad vitamiinidega lähedasi funktsioone täita pisut erinevad ained, samuti on eri organismidel erinev võime neid aineid sünteesida. Vitamiinid, mida inimese organism ise ei sünteesi, peavad olema sünteesitud teiste organismide poolt. Vitamiine jagatakse: · rasvlahustuvad vitamiinid · vesilahustuvad vitamiinid Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks ja seesama suur täht (A, E, K, F, D) väga sarnase ehituse ja toimega ühendite gruppi, mille üksikesindajat nimetatakse vitameeriks. Oluline on nende puhul meeles pidada, et kuna nad on rasvlahustuvad, siis nende imendumine, varude salvestumine ja funktsioneerimine organismis sõltuvad toiduga saadavte lipiidide (rasvade) olemasolust ja organismi rasvkoe hulgast. Enamikku neist saab ainult
Öeldakse, et valk on elu alus. Valguga on seotud kõik elulised protsessid, ka kasvamine. Valk ehk proteiin koosneb aminohappe jääkidest, mida on meie organismis kokku 20. Aminohapped omakorda jaotatakse asendatavateks ja asendamatuteks aminnohapeteks. Asendatavaid aminohappeid sünteesib organism ise, asendamatuid aminohappeid peame saama toidust mida sööme. Täisväärtuslik valk on valk, mis sisaldab kõiki asendamatuid aminohappeid inimesele vajalikus koguses. Loomses valgus on asendamatuid aminohappeid rohkem kui taimses valgus. Loomse valgu saame kätte süües kala, liha, piima ja ka muna. Parimaks taimsete valkude allikaks on teraviljad. Kehavalgud lagunevad ja uuenevad pidevalt. Kui su toidus on liiga palju valku, toodab organism sellest energiat. Süsivesikud on toitumis ahela esimene lüli. Peaaegu kõik süsivesikud on pärilt taimedelt. Erandiks on piimast saadav laktoos. Süsivesikud annavad kehale jõudu, pannes inimkeha liikuma, täpselt...
Redoksreaktsiooniga tasakaalustamine, ioonvõrrand Võtame näiteks ühe reaktsiooni, mis oli meil vaja ka keemia aluste protokollis teha. KMnO4 + Na2SO3 + H2SO4 => MnSO4 + Na2SO4 + K2SO4 + H2O Leiame, millised ained muutuvad vesilahuses ioonideks. Just vesilahuses, kuna kogu reaktsioon toimub vesilahuses. K:MnO4 + Na2:SO3 + H2:SO4 => Mn:SO4 + Na2:SO4 + K2:SO4 + H2O See millised soolad on lahuses ioonide kujul, saab näha lahustuvuse tabelist. Siit näeme, et Na2SO3, MnSO4, Na2SO4 ja K2SO4 on kõik märgitud L ehk lahustuvad. KMnO4 pole küll siit tabelist näha aga kui mäletate siis me kasutasime seda ainet vesilahusena praktikumis. Lisaks kui tabelit vaadata, siis näete, et tabelis on kõik K ja Na soolad lahustuvad. Üleüldiselt on väga vähe K ja Na sooli mis ei lahustu vees, seega võib vähemalt veel Keemia Aluste jooksul öelda , et kõik K ja Na soolad on vesilahustuvad. Lisaks kui on ligipääs internetile, saab alati guugeldada...
· reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustumisel; · nakkus- ja viirushaiguste eest kaitsmisel; · nad kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, seetõttu nimetatakse A-, D- ja E-vitamiine antioksüdantideks.Vitamiine saab toidust, osasid suudab ka inimene ise sünteesida (nt A-vitamiin, D-vitamiin) · Vitamiinid jaotuvad kaheks: rasvlahustuvad; vesilahustuvad. · Haigused, mis on tingitud vitamiinipuudusest: kanapimedus(A-vitamiini puudus), aneemia (foolhappepuudus), defitsiit(tekib alkohoolikutel); rahhiit(D-vitamiini puudus) A-vitamiin Saab kalast, värvilistest puu- ja köögiviljadest, munast. Vajalik: · spermide, platsenta, embrüo, noore organismi arenguks; · kõhre, luukoe ja hammaste arenguks naha ja juuste tervise tagamiseks, · limaskestade kaitseks infektsioonide eest
Sissejuhatus Vitamiine ja mineraale omastab inimese organism peamiselt toidust. Vitamiinid ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks. Vitamiine on vaja küll väga väikestes kogustes, mikrogrammidest kuni milligrammideni, kuid see eest tuleb neid tarbida pidevalt, sest neist ei teki organismi pikaajalist varu. Vitamiinid jaotatakse kaheks: · Rasvlahustuvad · Vesilahustuvad Vitamiinide hulk toidus sõltub ka toidu valmistamisviisist. Et vähendada vitamiinide kadu: väldi liiga pikka keetmisaega, pane köögiviljad keema keevasse vette, kasuta ära ka köögiviljade keeduleem, nt. valmista sellest kastet või suppi, ja väldi toidu mitmekordset soojendamist. Mineraalained on meie organismile olulised luustiku, kehavedelike ja ensüümide koostises ning aitavad edastada närviimpulsse. Inimese organismis on tuvastatud üle 70 keemilise elemendi
- vereseerumist 35. Millisest kliinilisest materjalist määratakse tavaliselt antigeene?- verest, lümfist, nahast, koest, faeces 36. Kuidas saab seroloogiliste meetodite puhul hinnata antikehade hulka organismis?- reaktsiooni tiitrina st. suurimat uuritava materjali lahjendust, mis põhjustab reaktsiooni. 37. Mis on aglutinatsiooni reaktsioon?- AK kandvad osakesed moodustavad Ig reageerides komplekse e. aglutinaate, mis pole vesilahustuvad ja sadenevad raskusjõu mõjul, tekib silmale nähtav teralisus 38. Miks on fluorestsentsmikroskoopia preparaadi ja ELISA testide valmistamise puhul loputamine nii tähtis?- Et välja uhada mitteseostunud AK 39. Mis on seotud antikeha külge immunofluorestsents mikroskoopia puhul?-Fluorestseerivad ained e. markeeritud ained 40. Mida kasutatakse antigeeni või antikeha kandjana lateksagglutinatsiooni puhul?- bentoniiti, kolloidi, aktiivsütt, bakterirakke, lateksit. 41
NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped - kõrgmolekulaarsed biopolümeerid, mis koosnevad nukleotiididest.(primaarne struktuur.) Nukleiinhape = polünukleotiid. DNA desoksüribonukleiinhape. RNA ribonukleiinhape. Lämmastikalused- Aromaatsed tsüklilised ühendid, mis lisaks süsinikule sisaldavad ka lämmastiku aatomied, (N- alused) tuleneb keemilistest omadustest. NUKELIINHAPETE STRUKTUUR: Primaarne:Lämmastikaluste järjestus polünukleotiidahelas. Sekundaarne Polünukleotiidahel ruumiline struktuur DNA: *Lineaarne kaksikspiraalne (biheeliks). *Tsükliline kaksikspiraalne (tsirkulaarne biheeliks). *Üheahelaline RNA: *Vabakujuline ahel, *osaliselt (iseenda ümber) spiraliseerunud ahel, *Spetsiifilise kujuga ahel Tertsiaaerne Polünukleotiidahela "pakend" rakus või rakutuumas: *Superspiraliseerunud, *Kokkukägardunud, *Spetsiifilise vormiga. LINEAARSE DNA TERTSIAARNE STRUKTUR: Kromatiini (DNA + valgud) kokkupakkimise tulemusena formeeruvad kromosoomid. DNA ...
sisemembraanis. Oluline ka raku (risk: vanuritel, B-grupi energiamajanduses. vitamiinide defitsiidiga Elekronide transpordiahela inimesed, statiinide komponent. Rakuhingamist tagav. pikaajalised kasutajad) Vesilahustuvad: Vitamiin B1 Biofunktsioon: Närviimpulsside Pikemaajaline puudujääk Ehk Tiamiin ülekanne vajab tiamiindifosfaati. põhjustab haigust nimega Beri- Süsivesikute ja rasvade Beri- perifeerse närvisüsteemi Oluline roll süsivesikute ja osade aminohapete normaalse ainevahetuse ja südame talitushäireid.
Bioaktiivsed ühendid Ühendid, mis väga väikestes kogustes mõjutavad organismi ainevahetust (eksogeensed [vitamiinid] ja endogeensed [ensüümid, hormoonid]) Vitamiinid Väikse molekulmassiga orgaanilised ühendid, mis on elutegevuseks hädavajalikud mikrotoitained. Vita- elu, amiin- vastav keemiline ühend (enamus vitamiine pole amiinsed ühendid, aga I avastatud oli) Vitamiinide allikad inimeste jaoks: 1) Segatoit (osa vitamiine taimsest toidust ei saa üldse- B12 nt) 2) Seedekulgla mikroobikooslused sünteesivad. (NT: Vitamiin K, B5) 3) Süntees eelühenditest (NT: beetakaroteenist sünteesitakse vitamiini A) 4) Vitamiinpreparaadid ja vitaminiseeritud tarbekaubed (kosmeetikatooted, toiduained jne) Vitamiinide biofunktsioonid 1) Vitamiinid kuuluvad liitensüümide koosseisu mittevalgulise osana. 2) Mõjusad antioksüdandid (vesilahustes vitamiin C, rasvades vitamiin E) 3) Olulised arenguprotsesside reguleerijana. NT: a) vitamiin C hulk mõjutab mees...
läbilaskvaks Neerupealised Adrenaliin ja noradrenaliin - aitavad organismil pingutuseks valmistuda Munasarjad Östrogeen ja progesteroon - reguleerivad menstruaaltsüklit Munandid Testosteroon - teisesed sootunnused Platsenta Rasedushormoonid Koorioni gonadotropiin - hCG - tekib juba 6 päeva peale viljastumist, lootekott hakkab kasvama Östorgeen - rinnanäärmete areng, liigeste veesisaldus suureneb 22. Miks ei saa vesilahustuvad hormoonid rakku siseneda ilma spetsiaalse retseptorita rakumembraanil, rasvlahustuvad aga saavad? Vastus: Sest vesilahustuval hormoonil ei ole olemas vajalikke valke. 23. Positiivne ja negatiivne tagasiside. Näiteid. Vastus: Kui hormoonide hulk tõuseb teatud tasemele, avaldab see toimet hüpotalamusele, mis enam vabastajahormooni ei erita. Selline on negatiivne tagasiside. Positiivse tagasiside puhul mitte ei vähendata esmast stiimulit, vaid võimendatakse. Lapse sünnitamine 24
Naha rasunäärmete sekreedi koostisosa Lahusti osadele vitamiinidele Osadel küllastamata rasvhapetel on vitamiinidega võrdne tähtsus organismis 9. Vee- ja mineraalainete ainevahetus. HIGISTAMINE termoregulatiivne reaktsioon, mis peab ära hoidma organismi ülekuumenemise DEHÜDRATATSIOON veesisalduse langus HÜPERHÜDRATATSIOON veesisalduse tõus 10. Vitamiinid jagunevad: a) rasvlahustuvad b) vesilahustuvad 11. Millist vitamiini on võimalik sünteesida organismis ja millistel tingimustel? http://lemill.net/content/webpages/vitamiinid/view 12. Vitamiinide üleasanded organismis 13. Sisesekretoorsete näärmete ülesanded organismis. 14. Hüpofüüs, epifüüs Hüpofüüs e. alumine ajuripats paikneb aju põhimikul ja on säärekese kaudu ühendatus hüpotaalamusega. Koosneb kolmest sagarast: · ADENOHÜPOFÜÜS e. eessagar · VAHESAGAR · NEUROFÜPOFÜÜS e
...........................................................................................................4 1.2 Vitamiin D............................................................................................................5 1.3 Vitamiin E.............................................................................................................6 1.4 Vitamiin K............................................................................................................8 2 VESILAHUSTUVAD VITAMIINID..........................................................................9 2.1 Vitamiin B1..........................................................................................................9 2.2 Vitamiin B2........................................................................................................10 2.3 Vitamiin B3........................................................................................................12 2.4 Vitamiin B5....................
Vitamiinid Vitamiinid on heterogeensed, bioaktiivsed, madalmolekulaarsed, peamiselt eksogeensed orgaanilised ained. Vitamiine vajab inimene väga väikestes kogustes - mikrogrammidest kuni milligrammideni. Paljud vitamiinid on ensüümide koostises, seega mõjutavad nad organismis toimuvaid protsesse, sealhulgas ainevahetusprotsesse. Vitamiinid tõstavad ka organismi kaitsevõimet. Mõningaid vitamiine (näiteks vitamiin K) sünteesib inimese seedekulgla mikrofloora piisavalt. Naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse mõjul vitamiini D süntees. Teatud tingimustel on inimorganism võimeline sünteesima vitamiine nt niatsiini aminohappest trüptofaanist ja ka eelühenditest (provitamiinidest). Kui toit sisaldab piisavalt beetakaroteeni või teisii karotenoide, sünteesib organism sellest retinooli, seda siiski ainult toidu piisava rasvasisalduse juures. Vitamiinid jagunevad vesi- ja rasvlahustuvateks. Kuigi organismis on teatud vitamiinide varud, on so...
korraldustele; enne silmatilkade või silmasalvi kasutamist pesema käed ning vältima ravimipudeli otsaga silma puudutamist; pidada koheselt nõu silmaarstiga, kui ilmnevad järgmised sümptomid: tugev silmavalu, süvenev punetus ja/või turse, nägemise kadu või rohke mädane eritis silmas; vältima silma hõõrumist; ravimi manustamine kindlatel kellaaegadel..kui samasse silma pannakse mitut ravimit oodatakse enne järgmise panekut 5- 10minutit.Järjekord:esmalt vesilahustuvad siis õlipõhised silmatilgad; esmalt rõhku alandavad siis pupilli laiendavad tilgad;silmasalv pannakse viimasena käte pesemine, laug tõmmata kaugemale et tekiks tasku, vajad kasut peeglit, tuubi otsikuga ei tohi teisi pindu puudutada, sest võib saastuda, ühe ja sama lapiga ei tohi pühkida mõlemat silma ,vältida pisarakanalisse sattumist Mis on immuunsus? Immuunsus on organismi oluline kaitseseisund ehk kaitsevõime, ilma milleta organism ei saa eksisteerida. Mis on põletik? Defineeri
Melanosoomid kaitsevad tuuma DNA-d kahjulike UV kiirguse eest. Tumedal ja heledal nahal on suhtelislet võrdselt melanotsüüte, kuid tumeda naha korral toimivad need effektiivsemalt ja melanosoomid on suuremad, millest tuleneb suurem pigmendi kogus. 3 Naha pealiskihi juurde kuuluvad ka tekised e. derivaadid, nagu näärmed, karvad ja küüned. Just vesi ja vesilahustuvad ained (alkohol, salvid) imenduvad väga aeglaselt läbi naha organismi. Samavõrd aeglaselt imbub vesi ka teistpidi läbi naha ka teises suunas (higi). Higi on naatriumkloriidi ja mõningate teiste ainete nõrk vesilahus. Enim leidub inimesel merokriinseid higinäärmeid, mis paiknevad üle kogu keha ja avanevad naha pinnal pooridena. Nad osalevad soojusregulatsioonis eritades higi. Kõige rohkem esineb merokriinseid higinäärmeid kätes ja jalgades. Apokriinsed higinäärmed asuvad näol,
3) B-OX töö mõjutamine: (beeta-hüdroksüatsüül-CoA-dehüdrogenaasi inaktiveerimine NADH/NAD taseme tõusul, B-OX pärssimine kõrge NADH ja FADH2 korral, tiolaasi inhibeerimine kõrgenenud atsetüül-CoA korral) ROS- (reactive oxygen species)- hapniku vabad radikaalid ja hapniku reaktiivsed mitteradikaalsed osakesed) RNS-(reactive nitrogen species)- lämmastiku vabad radikaalid ja lämmastiku mitteradikaalsed osakesed Põhi-antioksüdandid: a) Vesilahustuvad, mis ei paikne struktuurides (GSH, vitamiin C, SOD ,CAT, GPx) b) Biomembraanides asuvad (vitamiin E, karotenoidid ja ubikinool) Eikosanoidid Väga lühike eluigaga võimsa bioaktiivsusega spetsiifiline bioregulaator, mis on 20-C-liste PUFA-de derivaadid: prostanoidid, leukotrieenid, hüdroperoksüeikosatetraienhape ja hüdroksüeikosatetraeenhape. Arahhidoonhape on eikosanoidide põhiline eelühend, mida sünteesitakse toidu-linoolhapest. Arahhidonaadi kaskaad (vaata pilti!)
Parema verevarustusega koes saavutab ravimi kontsentratsioon kiiresti maksimumi ja ravim hakkab sealt väljuma juba siis, kui halvema verevarustusega koes tema kontsentratsioon alles tõuseb. Elundi verevarustus mõjustab ravimi jaotumist ainult teatud aja vältel. Kui kontsentratsioonid tasakaalustuvad, saabub jaotumise tasakaalu seisund. 2) aine lahustuvusest ja aineosakeste suurusest. Rasvlahustuvad ravimid läbivad membraane kergemini kui vesilahustuvad ning tungivad seetõttu paremini rakkudesse. Väikesemolekulilised ained tungivad rakkudesse paremini. Kõrgmolekulaarsed ained, mis membraane ei läbi, jaotuvad peamiselt ekstratsellulaarses ruumis. Samuti võib jaotumine sõltuda aktiivsete transpordimehhanismide olemasolust. farmakokine 4 etika 3) koe omadustest. Sõltuvalt koe spetsiifikast ja sidumiskohtade hulgast seovad
· Vesi on universaalne lahusti, mis moodustab vesikeskkonna, milles toimub toitainete lahustumine, nende transport, omastamine e. seedimine, imendumine, struktuuride uuenemine, jääkainete väljutamine · Vesi loob tingimused teiste protsesside toimumiseks organismis ja säilitab normaalse pH taseme · Vesi säilitab normaalse vererõhu ja reguleerib organismi soojusreziimi (higistamine, ülekuumenemine Vesilahustuvad vitamiinid · B1, tiamiin · B2, riboflaviin · B6, püridoksiin · B10, 11, folaadid, foolhape, folatsiin · B12, (tsüaan)kobalamiin · C, askorbiinhape · PP, niatsiin, nikotiinhape, nikotiinhappe amiid Rasvlahustuvad vitamiinid: · A, retinool · D, kaltsiferool · E, tokoferool
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
