Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"teadlane" - 1284 õppematerjali

teadlane - kirurg Nikolai Pirogov (1810–1881), looduseteadlane ja akadeemik Alexander Middendorf (1815– 1894), sõjainsener ja kindral Abram Hannibal (1696–1781, kuulsa vene luuletaja Aleksandr Puškini vaarisa), vene ja poola lingvist Jan Baudouin de Courtenay (1845–1929) ja paljud teised.
teadlane

Kasutaja: teadlane

Faile: 0
thumbnail
1
doc

Mina kui teadlane

Mina kui teadlane. Kui minust peaks saama kunagi teadlane. Siis keegi hästi huvitav teadlane, näiteks potiteadlane. Õpiks potte disainima ja teeks neid hõlpsamini kasutavamaks. Ma ei mõtle wc potte. Vaid söögi tegemis potte. Huvitav oleks kindlasti olla ka tehnikateadlane. Teada kuidas kõik töötab. Koostada maailma parimaid rakette, sateliite, arvuteid, autosid, jne. Ma polegi ise katseteid teinud. Ei toru siili pauku. Ega midagi muud. Teadlase amtitelt kõige rohkem sihiksin ma praegult siiski veel tehnikamaailma poole,

Kategooriata → Uurimistöö
11 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kirjand : ''Kui ma oleksin teadlane''

Kui ma oleksin teadlane Iga sajandiga on inimeste teadmiste pagas aina suurenenud ja suurenenud. Mõeldes käesoleva sajandi saavutustele, tundub kõik hädavajalik juba avastatud olevat. Juba me uurime kosmose saladusi, mõtleme välja tehismaterjale ja ehitame ülikiireid autosid. Kahjuks on aga avastamata ravimid, mis aitaksid päästa tuhandeid inimesi. Kui mina oleksin üks tähtis teadlane, ei lubaks ma raisata raha igasuguste teisejärguliste asjade peale, vaid paneks kõik tarkpead välja töötama ravimit, mis tapaks kõik halvaloomulised kasvajad ehk vähihaigused. See võiks olla ravim, mida hakkaksid tarvitama inimesed juba lapsest saati, et vähirakud ei saakski arenema hakata. Valus teema ei puuduta meid niikaua , kuni keegi meie lähedastest selle salaliku piinava haiguse küüsi langeb... Ma ei olnud varem kunagi kuulnud sellest, et inimesele võib manustada raviks

Eesti keel → Eesti keel
38 allalaadimist
thumbnail
1
txt

Einsteini elu lugu.

Siit saate aimu, kui vanalt hakkas einstein leitutama jne..

Füüsika → Füüsika
3 allalaadimist
thumbnail
5
pptx

Alexander Graham Bell

Alexander Graham Bell BY: Vahur biography March 3, 1847 ­ August 2, 1922 . He was eminent scientist, inventor, engineer and innovator . Was born in Edinburgh, Scotland . Two brothers Inventions The first practical telephone. First crude metal detector . Hydrofoils and Hydroplanes . Audiometer . He designed an airplane called the Silver Dart . Pictures Used sources http://www.google.ee/search?tbm=isch&hl=et&source=hp&biw=1280&bih=834&q=alexande http://inventors.about.com/library/inventors/bltelephone2.htm http://en.wikipedia.org/wiki/Alexander_Graham_Bell

Keeled → Inglise keel
6 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Otto Von Guericke

Otto Von Guericke Birgie Bligzna Liisbet Leemets Otto Von Guericke Nov 20 1602- Mai 11 1686 Magdeburg, Saksamaa Saksa teadlane ja leiutaja Elu Õppis Leipzigi ülikoolis Õigusteadust Jena ülikoolis 1621 Matemaatikat ja mehaanikat Leydeni ülikoolis 1623 1631 sai temast mehaanik Gustavus II Avastused Leiutas esimese õhu pumba Uuris vaakumit 1663 leiutas ta kui nähtust esimese elektri Uuris õhu rolli generaatori põlemises ja Mis tootis hingamises staatilist elektrit, pöörleva väävli

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Vene kuulsused

Valdkond Isiku täisnimi Eluaastad Mille poolest kuulus 1 Riigitegelane Vladimir 7 . oktoobril Venemaa poliitik, endine Venemaa Vladimirovits 1952 ..... president ja praegune peaminister. Putin 2 Teadlane Dmitri 8. veebruar Oli vene keemik, kes lõi keemiliste Ivanovits 1834 - 2. elementide , mile põhjal õnnestus tal Mendelejev veebruar ette arvata avastamata elementide 1907 omadusi. 3 Proosakirjanik Aleksandr 11. august Oli vene proosakirjanik, romantiline Stepanovits 1880 - 8. realist.

Keeled → Vene keel
15 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Radioaktiivsus

Radioaktiivsus Aastal 1896 avastas Prantsuse teadlane H.Becquerd suure läbitungimisvõimega kiirguse. Inglane Ratherford lasi radioaktiivse kiirguse läbi magnervälja, selgus, et see jagunes kolmeks osaks: α; β; γ kiirguseks. α - kiirgus kujutab endast α- osakeste ehk heeliumituumade voogu, need osakesed on väikseima läbitungimisvõimega. β - kujutavad endast ülikiiresti liiuvate elektronide voogu. β – kiired on suurema läbitungimisvõimega kui α - kiired γ - kiired kujutavad endast elektromagnetlaineid lainepikkusega 10-13 – 10- 10 meetrit. Väga suure läbitungimisvõimega, levivad valguskiirusel (300000 km/s) kõige ohtlikum! Radioaktiivsed muundumised Radioaktiivsetel muundumistel toimub aatomituumade iseeneslik muundumine teiste elementide tuumadeks. Need muundumised alluvad nn Soddy nihkereeglile. 1) α lagunemine – tuuma laeng väheneb 2 võrra ja mass 4 ühiku võrra. Eraldub α osake, element nihkub tabelis 2 koha võrra ettepoole. ...

Füüsika → Füüsika
15 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Charles Darwin

Charles Darwin 1809-1882 Charles Robert Darwin (12. veebruar 1809 ­ 19. aprill 1882) ­ ingline loodusteadlane, teaduslikult põhjendatud ja üldiselt tunnustatud evolutsiooniteooria looka. Õppis 1826-31 Edinburgh'is ning Cambridge'is arsti- ja usuteadust, omandas teoloogia kutse, ilmutas õpiaastail suurt huvi looduse vastu ja võttis osa tuntud loodusteadlaste (J. S. Henslow, A. Sedgwick jt.) juhendatud ekskursioonidest, kogus taimi ja mardikaid, tegees geoloogiaga. Tõeliseks looduseuurijaks kujunes Darwin 1831-36 purjekal ``Beagle`` sooritatud ümbermaailmareisil, mille vältel kogutud materjale viis ta järeldusele taime- ja loomaliikide muutumisest. Juba 1838 veendus ta, et liikide muutumise peamine tegur on looduslik valik. Esimesed visandid valikuteooria kohta kirjutas ta 1842 ja 1844 (postuumseks avaldamiseks, kui ta peaks ootamatult surema). Alles pärast...

Bioloogia → Bioloogia
48 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Teadus, moraal ja kvaliteet

Teadlastel peaks kindlasti olema vastutus oma uuringutulemuste üle, kuid samas - nende avastused on olnud olemas enne neid ja nemad on vaid “süsteemini” jõudnud. Tuumaenergia on korraga väga mõistlik lahendus kui ka tohutult ohtlik. Tuumapommid hirmutavad paljusid ja seda mitte niisama, vaid tõesti on tegu relvaga, millega annaks kogu maakera hävitada. Aga mina ei usu, et eelnevates “avastustes” võiks teadlasi nii-öelda süüdistada. Ainus, mille eest peaks teadlane vastutama on oma avastuse tõelisuse ja õigsuse edasiandmine, esitamine. Samuti peaks olema iga teadlane nõus võtma vastutust, mitte küll selle eest, mida tema avastus on maailma edaspidiselt toonud või mida on tema avastusest edasiselt välja töödatud, vaid selle eest, et tema on esitanud oma avastusi sellisel kujul nagu ta kord seda teinud on. sAntud mõtte võtaksin kokku järgmise tekstis olnud lausega:“On kulunud tõde, et uusi ja

Filosoofia → Teadusfilosoofia alused
10 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Dr Arnold Seppo

Dr Arnold Seppo ­ eriliste oskustega arst, teadlane ja leiutaja See portreelugu on kirjutatud raamatu ,,Dr Arnold Seppo lugu" põhjal, mille autoriks on tema teine naine Hilja Seppo, kes on lõpetanud Tartu ülikooli filoloogina. Arnold Seppo esimesest abielust sündinud poeg Tõnis Seppo, töötab, nagu ta isagi traumatoloogina. Tal on ka tütar Heili, kes sündis abielust Hilja Seppoga. 31. detsembril 1917 sündis väikses külas Johannes ja Rosalie Seppo perre neljas poiss Arnold. Algkoolis käis ta Lapsino külas, mis oli venekeelne

Meditsiin → Meditsiiniteadus
6 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Ajalugu: Töö, kunst ja teadus

Sigmund Freud-1856-1939; arst ja psühholoog; 19-20 saj said tuntuks ta teosed, mis põhjalikult muutsid kujutlust inimese hingeelut;näitas, kuidas inimese alateadvus mõjutab tema käitumist, kajustub unenägudes ja võib põhjustada haigusi; Freudo poolt on oluliselt mõjtanud kogu 20.sajandi kultuur Arvukad leiutised ja avastused side-ja liiklusvahendite ning fotograafia vallas Graham Bell-ameerika teaddlane ­ 1876.a. TELEFONI, hakkas kiiresti levima Thomas Alva Edison-ameerika teadlane, mitmesugused leiutised, 1300 patienti ,,leiutiste tehas" 1877- FONOGRAAD,(helisalvestusmuusika) 1879. Elektrikindel ELEKTRILAMP, täiustas telefoni, telegraafi ja kirjutamismasinat Guglielmu Marconi-itaallane, 19-20.saj raadio. 1901 kogu Atlandi ookeanil Täiustus fototehnika, pildistamine lihtsamaks ja kujutis selgemaks. Auguste ja Louis Lumiere- KINO rajajad. Nende esimene film ,,Väljumine tehasest" väga lühike ja näitas tehasest kojuruttavaid töölisi. Asutasid esimese kino Pariisis. 19

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Rein Veidemann

Rein Veidemann Referaat Koostas: . 2008 Rein Veidemann Rein Veidemann, sündinud 17. oktoobril 1946, on nii kirjanik kui teadlane, poliitik kui ajakirjanik, maailmaparandaja ja lihtsalt kirglik inimene, ning peale selle veel Tallinna Ülikooli õppejõud. Ise on ta aga öellnud, et on totaalne romantik. Abielus on ta Andra Veidemanniga, kes on Eesti etnoloog ja poliitik. Rein Veidemann on mees, kes tegeleb pideva enesetäiendusega. Vene ja soome keel räägib Veidemann vabalt, inglise keelt erialase ja argisuhtluse tasemel, saksa keeles on ta aga lugemise ja kirjutamise tasemel

Eesti keel → Eesti keel
15 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Uusaeg

Katariina II seaduste ja südamesoovide järgi. David - Kõige järjekindlamalt klassitsistliku maalikunsti pähimõtteid järgiv prantslane. Ta osales agaralt oma aja poliitilistes sündmustes. Ta oli ka Napoleoni õuekunstnik. David oli ka osav portreemaalis. Delacroix - Üks nimekamaid romantismiaja maalikunikke . Prantslane, kelle tööd paistavad silma erksate, kontrastsete värvide poolest. Oma mahuka loomingu ainestiku on ta sageli laenanud ajaloost ja kirjandusest. Faraday - Inglise teadlane kelleavastused panid 19. sajandi esimesel poolel aluse nüüdisaja elektrotehnikale. Morse - Ameeriak teadlane , kes leiutas telegraafiaaparaadi ja varsti hakati teateid edastama morsetähestiku abil.

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Virginia A. Henderson

VIRGINIA A. HENDERSON VIRGINIA A. HENDERSON  Sündis 30. nov 1897 Kansases  Lucy Abbot Hendersoni ja Daniel B. Hendersoni tütar  Sündis pere kaheksast lapsest viiendana  Teda nimetatakse kaasaegse õenduse legendiks  Oli mõjukas meditsiiniõde, teadlane, teoreetik ja kirjanik  Suri 1996. aastal olles 98 aastane HARIDUS, TÖÖ 1918. aastal astus Virginia Washingtoni sõjaväelisesse õenduskooli 1924. aastal nõustus võtma vastu oma esimese töö õpetajana 1931. aastal sai Henderson Columbia Ülikooli Õpetajate Kolledžist bakalaureusekraadi ning 1934. aastal magistrikraadi Samas koolis oli ta ka aastatel 1934-1948 õpetaja 1953 võttis vastu koha Yale Ülikooli õenduse osakonna poolt rahastatud uuringu teadurina

Meditsiin → Õendus
37 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Faust- pettumus või pigem positiivne üllatus?

toimus kahes vaatuses. „Faust“ on tehtud Jules Barbier’ ja Michel Carré libreto Carré näidendi „Faust ja Margarita“ ning Johann Wolfgang von Goethe värsstragöödia „Faust“ ainetel. Antud ooperi sisu oleks olnud väga segane, kui me poleks seda varem kirjanduse tunnis läbi töödelnud. Sellegi poolest jäid mõned kohad siiski segaseks. Üldiselt oli etenduses palju emotsioone- leidus rõõmu, kurbust, viha, kirge jne. Lugu rääkis rahutust Faustist, kes on masenduses teadlane. Faust on doktor, kuid ta arvab, et ta ei tea inimestest tegelikult mitte midagi. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat (Loe: edaspidi Mefistofeles) lepingu, et Mefistofeles ei suuda Fausti saatuse käikudelt kõrvale juhtida. Aga siiski suudab Mefistofeles Fausti palju juhtida. Kontserdisaalis oli kaks rõdu, millest ühel oli ka minu istekoht. Üleüldse, minu istekoht oli täpselt ukse kõrval, kus vahepeal inimesed keset etendust väljusid ning minu kõrval istus veel

Muusika → Ooper
3 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Louis de Broglie Referaat

Louis de Broglie teise kraadi ja seekord teadus valdkonnas. Kahjuks, enne kui ta sai teha karjääri teaduses, värbati ta prantsuse armeesse. Esimese Maailmasõja ajal oli ta telegraafia osakonnas, mille jaam asus Eiffeli Tornis. Sõja kestel veetis Louis oma vaba aega tehnilisi probleeme lahendades. Pärast sõda jätkas Louis õpinguid üldfüüsikas. 1920. aastatel veetis ta suurema osa oma ajast jälgides oma vanemat venda Mauricei. Nimelt oli Maurice samuti teadlane ja ta eksperimenteeris röntgenkiirtega. Louisile meeldis oma venda jälgida venna laboris, mis asus perekonna kodus. See aeg hakkas Louis töötama oma doktoritööga teemal ,, uuringud kvantteoorias" . 1924 aastal sai Louis de Broglie oma uurimistöö kvantteoorias valmis Pariisi ülikooli teaduskonnas. Tees koosnes paljudest märkimisväärsetest leidudest, mis Louis de Broglie oli kahe aasta jooksul avastanud. Tema töö fookus seisnes ideel, et kui valgus on osake,

Füüsika → Füüsika
9 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Robert Boyle

liitainete koostisosad ja eralduvad nende lagunemisel". 1663. aastal hakkas Boyle esimesena kasutama hapete ja aluste tuvastamiseks taimseid indikaatoreid. 1680. aastal töötas ta välja fosfori uue saamismeetodi ning valmistas fosforhapet. Uurides õhu ruumala sõltuvust rõhust, sõnastas Boyle 1662. aastal seaduse, mida tänapäevak tuntakse Boyle'i-Mariotte'i seadusena (samaaegselt Boyle'iga, kui temast eraldi tegeles sama teemaga ka teadlane Edme Mariotte, kes avaldas oma tulemused 1671. aastal). 1668. aastal siirdus Boyle Oxfordist Londoni, kus elas tema õde leedi Ranelagh. Boyle oli Londoni Kuningliku Seltsi üks rajajaid ning aastail 1680­1691 selle president. 1689. aastal hakkas teadlase tervis halvenema ning 1691. aasta 30. detsembril saabus surm, vaid nädal pärast oma õe surma, kellega koos ühe katuse all oli ta elanud viimased 23. aastat. Boyle'i surnukeha sängitati St Martin's in Fieldsi surnuaeda. 2004

Keemia → Keemia
8 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

Maa magnetvali

XVI saj. kummutas selle müüdi W. Gilbert Valmistades magnetrauast kera, väikese Maa, selgus katsetest, et sellise kera ja Maa mõju magnetnõelale on sarnased. Järelikult Maa erineb magnetrauast kerast ainult suuruse poolest ja Maa on suur magnet. Maa magnetväli Tuginedes järeldusele, selgitas Gilbert, miks magnetnõel pöördub maakera suvalises punktis alati kindlas suunas. Ta oli arvatavasti esimene teadlane, kes võrdles loodusnähtusi mudeli abil esilekutsutud nähtusega. Maa magnetväli on sarnane sirgmagneti magnetväljale. Maa magnetväli Maakera põhjapoolkeral asub Maa magnetiline lõunapoolus. Maakera lõunapoolkeral asub Maa magnetiline põhjapoolus. Pooluste sellised nimetused on tingitud sellest, et magnetnõela põhjapooluseks nimetati poolust, mis pöördub põhja suunas.

Füüsika → Füüsika
15 allalaadimist
thumbnail
11
rtf

Rene Descartes "Referaat"

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...........7 Kolmas argument jumala olemasolu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................7 Kokkuvõte . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 Kasutatud kirjandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..9 Sissejuhatus Rene Descartes oli kuulus prantsuse filosoof,matemaatik ja teadlane, kes elas aastatel 1596 ­ 1650. Descartese arvates filosoofia sarnaneb puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud(rakenduslikud) teadused.Descartest peetakse üldiselt esimeseks tänapäeva filosoofiks.Umbes 50 aastat tagasi enamik filosoofe oleks öelnud, et Descartes oli esimene oluline filosoof pärast Aristotelest. Descartes soovis, et lugejad pööraksid tähelepanu tema argumentidele ja hindaksid neid lähtudes oma intelligentsist

Filosoofia → Filosoofia
7 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Suur Pauk

Nad väidavad, et Suur Pauk võib plahvatada mis tahes hetkel. Igal hetkel võib sündida uus, järjekordne universum. Millest meie küll midagi ei tea ega saagi teada. Mis toimus pärast Suurt Pauku? Kosmoloogid on selle uurimisega tervelt 13 miljardit aastat hilinenud. Suur osa andmetest Suurele Paugule järgnenud aja kohta on pöördumatult kadunud. Sellisele järeldusele jõudis keerukate arvutuste abil Harvardi ülikooli teadlane Abraham Loeb. Loebi sõnul hävitas galaktikate ja tähtede tekkimine andmed universumi tekkimise kohta. Pidevalt paisuv maailmaruum ahendab meie vaatevälja veelgi. Loeb soovitas praegustel teadlastel kasutada kõiki võimalusi, et kauges minevikus toimunut uurida. Praegu on veel võimalik teha vesiniku 21 ­sentimeetrise raadiojoone vaatlusi. Seda tüüpi raadiolainetel kulub meieni jõudmiseks 13 miljonit aastat ja nii näeme nende abil, kuidas jaotus aine noores universumis.

Füüsika → Füüsika
34 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Isomeeria ja isomeerid

Isomeeria ja isomeerid Selle lühikokkuvõtte eesmärk on anda lühiülevaade isomeeriast ja isomeeridest. Mis asi on üldse isomeeria ja mis on isomeerid? Kuidas jagunevad isomeerid? Kuidas tunda ära isomeere? jne. Esimene isomeeride paar avastatid soolade vahel valemiga AgCNO. Kuigi soolad olid sama valemiga, kippus üks neid plahvatama, teine aga oli püsiv. Siin tuligi mängu struktuuri erinevus, millele pani Rootsi teadlane Berzelius nimeks isomeeria, nähtuse seletas aga Vene teadlane Butlerov. Nähtust esineb orgaanilises keemias rohkem, kui anorgaanilises. Isomeeria on nähtus, mille puhul on mitmel ainel samasugune summaarne valem, kuid erinev ehitus ehk struktuur. See tähendab, et ainete molekulides on samad aatomid, mis on erinevalt seotud. Sellest tulenevalt on neil ka erinevad füüsikalised ja keemilised omadused, mistõttu loetakse neid erinevateks keemilisteks aineteks

Keemia → Keemia
59 allalaadimist
thumbnail
14
odp

Elekter - füüsika

reaktsioonidest või valguse toimest fotoelementidele. Elekter on kasulik sellepärast, et seda saab muuta teisteks energialiikideks. Elektrimootorid muudavad elektrienergia mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse liikumise tekitamiseks. Elektrisoojendid tekitavad soojusenergiat, kui vool läbib nende kütteelemente. Elektrilambid annavad valgusenergiat sarnaselt soojenditega ­ vool läbib peenikest traati, mis lööb helevalgelt hõõguma. Itaalia teadlane Alessandro Volta (1745-1827) oli üks elektriõpetuse pioneeridest. 1800. aastaks oli ta leiutanud esimese patarei, mis oli võimeline hoidma elektrilaengut. Seda nimetati Volta sambaks. USA füüsik Robert Millikan (1868-1953) võitis 1923. aastal Nobeli füüsikapreemia elektroni laengu mõõtmise eest. TÄNAN TÄHELEPANU EEST!! :)

Füüsika → Füüsika
24 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ühiskonna areng eestis 1919-1930

Teaduse areng- võit esimeses maailmasõjas tagas dem. suurriikidele (USA, sbr, pr.)suure mõjuvõimu mitte ainult poliitikas ja majanduses vaid ka teaduses ning tehnikas. Sõjajärksetel aastatel tegid just nende maade teadlased suurimaid edusamme.juba 1919 a. Teostas uus-meremaal sündinud briti teadlane Ernest Rutherford esimese tehisliku tuumareaktsiooni. 1930 a. Avastas prantsuse füüsikutest abielupaar Irene ja Frederic Joliot-Curie tehisradioaktiivsuse. Maailma esimene tuumareaktor pandi tööle 1942 a. USA-s. Teadlaste avastused olid kasulikud ka meditsiinile, esimest korda saadi vitamiine ning antibiootikume kunstlikul teel . Tehnika võidukäik- teaduse edusammud aitasid kaasa ka tehnika arengule, elekter muutis ka inimeste igapäevaelu. Arenenud maades tekkis inimestel

Ajalugu → Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
11
doc

L. da Vinci elu ja looming

.........................................8 2.1.4 ,,Püha õhtusöömaaeg"..............................................................8 2.1.5 ,,Mona Lisa"..........................................................................9 2.1.6 ,,Leda".................................................................................9 2.1.7 ,,Bacchus"............................................................................10 2.2 Teadlane ja leiutaja........................................................................10 2.2.1 Inimese anatoomia.................................................................10 2.2.2 Leiutised ja kavandid..............................................................11 2.2.3 Loodusuurimused...................................................................11 Kokkuvõte..................................................................................

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Leonardo da Vinci

Leonardo da Vinci Leonardo da Vinci (Leonardo di ser Piero da Vinci) (15. aprill 1452 ­ 2. mai 1519) oli Itaalia paljuõppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansi ajastu mitmekülgseim geenius. Lapsepõlves elas Leonardo da Vinci viis aastat Anchianos. Aastal 1457 kolis Leonardo oma vanaisa juurde Vincisse, kus ta läks kooli. Koolis õppis Leonardo da Vinci kirjutama, lugema ja arvutama ning geomeetriat ja ladina keelt. Leonardo elas Vincis 1466. aastani. 14 aastaselt sõitis ta Firenzesse, kus alustas

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Sotsiaaloogia eksam

Inimese staatus ühiskonnas sõltub tema rassitunnustest ehk antropoloogilistest tunnustest. Priviligeeritud rassiks valge ehk europiinid. 20 saj teisel poolel veel eksisteeris LAV – rassistlik riik ametlikult, mis viljeles apartheid ehk selline reziim kus rasside ebavõrdlus on seadusandlusega reguleeritud. Paaririik., kellega keegi suhelda ja tegeleda ei tahtnud.Heideti välja rahvusvahelistest organisatsioonidest. • Mehhanistlik suund sotsioloogias- rajaja saksa teadlane W.F. Ostwald 1853- 1932, hariduselt keemik. Rõhutas seda, et ühiskond areneb füüsikaseaduste alusel. Ühiskonnaprotsessid on mehhaanikaprotsessid. Energetism- ühiskonna arengutase sültub sellest kuidas ühiskond suudab realiseerida endas sialduvat energiat, seda nim energetismiks. Filosoofiline alge. T. Hobbes1588 1679 inglise filosoof rõhutas seda, et maailm on tegelikult üks füüsikaliste kehade kogum.Maailm on allutatud paratamatutele füüsikaseadustele.

Sotsioloogia → Sotsioloogia
21 allalaadimist
thumbnail
21
odp

SKL Fridtjof Nansen

Fridtjof Nansen (10.10.1861-13.05.1930) Siret Bugajev 10a Teadlane ja maadeavastaja Norra teadlane, riigimees ja maadeavastaja. Õppis Kristiana ülikoolis zooloogiat. 1888.a doktorikraad Esimene ekspeditsioon 1882.a Norra küttimislaeva Viking pardal.(ülesanne koguda infot mereloomade ja jääolude kohta) Kuulsaks sai kahe polaarekspeditsiooniga. Teadlane ja maadeavastaja Norra teadlane, riigimees ja maadeavastaja. Õppis Kristiana ülikoolis zooloogiat. 1888.a doktorikraad Esimene ekspeditsioon 1882.a Norra küttimislaeva Viking pardal.(ülesanne koguda infot mereloomade ja jääolude kohta) Kuulsaks sai kahe polaarekspeditsiooniga. Teadlane ja maadeavastaja Norra teadlane, riigimees ja maadeavastaja. Õppis Kristiana ülikoolis zooloogiat. 1888.a doktorikraad Esimene ekspeditsioon 1882.a Norra küttimislaeva Viking pardal

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Lugu maailmalõpust

Lugu Maailmalõpust Elas kord üks teadlane nimega Artur, kes avastas, et maailmalõpp on lähedal .Tema arvutid näitasid kõik täpselt et kolme aasta pärast tabab meid põlev täht nimega Päike . Ta otsustas et ta peab kindlasti teatama sellest presidendile, aga ta ei tahtnud, et tavainimesed sellest teada saavad, kuna siis oleksid kõik nii löödud ja hakkaksid otsima süüdlast ja nad teeksid asja ainult hullemaks . Seega see vaene teadlane, Artur läkski presidendi juurde, ning teatas : ,,Kallis president, mul on väga kurb teadaanne, meie maad tabab 3-aasta pärast päike, mis hävitab kogu maa ning meil ei ole mingisugust võimalust, et pääseda või päästa kedagi.'' President ei tahtnud alguses teda uskuda, aga teadlasel olid tehtud pildid sellest tabelist, mis näitas, et see tõesti juhtub. President pani tööle kõik oma parimad teadlased ning hoidis seda suurt uudist rahva eest saladuses.

Eesti keel → Eesti keel
10 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

Rakud

klass Koostas: Kristel Mäekask Raku mõiste Rakk on organismi väikseid ehituslik ja talituslik üksus, millel esinevad kõik elu tunnused. Inimese kehas on üle 200 erineva raku. Rakkude uurimine Mikroskoopide leiutamine 17. saj. alguses võimaldas näha mikroskoopilist elu. Esimene valgusmikroskoop Inglane Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi 1665.a. millega uuris korgilõike. Võttis kasutusele raku mõiste. Robert Hooke´i joonis korgi rakkudest Antony van Leeuwenhoek Saksamaa teadlane Anton van Leeuwenhoek valmistas mitmesuguseid mikroskoope ning uuris ainurakseid ja baktereid 17.saj. teisel poolel. (1632 - 1723) Karl Ernst von Baer Karl Ernst von Baer avastas 1826.a. imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. (1792-1876) munarakk Karl Ernst von Baer on Eestis sündinud ja õppinud saksa päritolu teadlane, keda peetakse embrüoloogia rajajaks. Tal on silmapaistvaid saavutusi ka

Bioloogia → Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Leiutajad

1. Marie Curie- 1867-1934; Poola teadlane; Koos abikaasaga uurisid Prantsusmaal radioaktiivseid aineid; Ainuke naine, kellele on antub Nobeli preemia kahel korral 2. Charled Darwin-1809-1882; Inglise loodusteadlane; töötas välja põhjaliku õpetuse, mis tõi kaasa põhjaliku muutuse inimeste ettekujutuses maailmast; 1859.a ilmus temalt raamat ,,Liikide tekkimine loodusliku valiku teel" 3. Wilhelm Conrad Röntgen-1845-1923; Saksa teadlane; 1895.a. avastas pooljuhuslikult katsete käigus röntgenikiired 4. Ernest Rutherford-1871-1937; Inglise teadlane; oli üks teadlastest kes pani alguse tuumaajastule. Tänu sellele kiiritusravi, tuumajõujaamad ja tuumarelv. 5. Albert Einstein-1879-1955; Relatiivsusteooria, muutis senised arusaamu ajast ja ruumist ; kõigi aegade targeim inimene 6. Dmitri Mendelejev-1834-1907; Vene keemik; koostas 1869.a. nimekirja tol ajal tuntud keemilistest elementides, reastades need aatommassi suurenemise...

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Teadus ja kultuur

Teadus ja kultuur Galileo Galilei (15641642) Galileo Galilei oli itaalia andekas teadlane. Kui ta sai teada, et Hollandis leiutati teleskoop, suutis ta selle kirjelduste järgi valmis ehitada ja veelgi parema mudeli. Katoliku kirik kartis, et Galilei avastused õõnestavad usutõdesid ning kirik kutsus ta inkvisitsioonikohtu ette. Tema kuulsaim lause oli : ,,Ta liigub siiski!" Isaac Newton (16431727) Isaac Newton oli inglise teadlane ja õppis ülikoolis kõik kiiresti ära,

Ajalugu → Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Rakuteooria, rakkude mitmekesisus, mikroskoopide areng, rakkude mitmekesisus

Mitmed tänapäevased teadussuunad tegelevad rakkude paljunemise ja arengu molekulaarsete mehhanismide väljaselgitamisega. Mikroskoopide areng: 1. Esimese mikroskoobi valmistasid 16. sajandi lõpus hollandi prillimeistrid Hans ja Zacharias Jannsen 2. Esimese valgusmikroskoobi leiutas 17. sajandi keskel inglane Robert Hook. Ta vaatas korgilõike ja nägi õõnsusi, st rakukesti. Hook võttis kasutusele raku mõiste. 3. Saksamaa teadlane Anton van Leeuwenhook valmistas erinevaid mikroskoope 17. sajandi II poolel ja uuris ainurakseid ning baktereid. 4. Nüüdisaegsed valgusmikroskoobid on mitme objektiivi ja okulaariga, omavad iseseisvat valgusallikat ning võimaldavad uuritavat objekti pildistada. Valgusmikroskoobiga pole võimalik vaadata väga väikesi rakustruktuure. 5. Binokulaarses mikroskoobis saab preparaati vaadata kahe silmaga. 6

Bioloogia → Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
16
odp

Tänapäeva aatomimudel

Tänapäeva aatomimudel Triinu pargi 12. b Aatomimudelite ajalugu Mudel- obekti vähendatud/ suuren-datud ja lihtsustatud koopia. 1) 420 e.Kr Vana-Kreeka filosoofid- aatomid on jagamatud osakesed. 3) 19 saj. Dalton- aatom on üliväike aineosake. Aatomid erinevad suuruse ja massi poolest. 3) 1897 J. J Thomson ­ avastas elektronid. Lõi "rosinapudingi" aatomi mudeli (rosinatena paiknevad negatiivsed elektronid). 4) 1909 E. Rutherford ­ planetaarne aatomimudel. (elektronide liikumisel ei ole kindlat trajektoori. Bohri mudel Niels Bohr (taani teadlane) 1913 a. Elektronid tiirlevad ümber aatomi tuuma ringikujulistel orbiitidel Ei vasta enam tänapäeva teadusele Bohri mudel Tänapäevane aatomi mudel Rajajad 1926. a: Werner Heisenberg (saksa teadlane) Erwin Schrödinger (austria teadlane) Tänapäevane a...

Füüsika → Füüsika
79 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Louis Pasteur

( Wikipedia) Suure vaatajaskonna ees demonstreeris ta, kuidas peatada piima- ja veinihaigusi, seda protsessi nimetatakse pastöriseerimiseks. . Ta leidis, et kui toorpiima kuumtöödelda, siis piimas leiduvad haigustekitajad hävitatakse, ja piima tarbimine ei kujuta enam ohtu inimese tervisele. Pastöriseerimine on kuumtöötlemine kuni temperatuurini 100 °C. Piima pastöriseerimise algusaastaks loetakse aastat 1882.( Piima termiline tootlus) 1861. aastal tõestas prantsuse teadlane Louis Pasteur, et toidus elavad tõepoolest väiksed mikroorganismid, kes põhjustavad toidu riknemist, kuna nad toituvad ja paljunevad seal. Louis Pasteur korraldas väga kavala katse: ta asetas kolbi kuumutatud lihapuljongi, milles mikroorganismid väga meelsasti kasvasid. Kolvi kael oli aga kurekaela kujuline. Kui teadlane jättis sellise kolvi toatemperatuurile seisma, siis sisenesid mikroorganismid kolbi küll kolvi kaelast, kuid lihapuljongini ei jõudnud, kuna sadenesid kurekaelas

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Hapnik

HAPNIK KOOSTAJA: LIIS KULDMA SISSEJUHATUS · Hapnik on üks levinumaid ja olulisemaid elemente Maal. · Maa atmosfääris on hapnikku ~21%. · Hapnikku kasutavad hingamiseks kõik aeroobsed elusorganismid. · Hapnik osaleb ka teistes looduslikes oksüdatsioonireaktsioonides: kõdunemis, mädanemis ja põlemisprotsessides. · Hapnikku leidub väga paljudes ühendites. HAPNIKU AVASTAJAD · Inglise teadlane Joseph Priestley ­ tuntud Prestley katse. · Hiina õpetlane Mao Hoa ­ arvas, et õhk koosneb kahest gaasist. · Uppsala apteeker Carl Wilhelm Scheele ­ esimene, kes kogus hapnikku ja kirjeldas selle omadusi. · Inglise teadlane daniel Rutherford ­ nimetas õhku hapniku ja lämmastiku seguks. · Hollandi teadlane Cornelius van Drebel. HAPNIKU ÜLDISELOOMUSTUS Hapniku keemiline sümbol on O. Hapnik asub perioodilisustabeli 2.perioodi VI rühmas

Keemia → Keemia
64 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Milleks on slängi vaja?

Milleks on slängi vaja ? Släng arvatakse olevat niisama vana kui seotud kõne, uuritud on slängi aga tunduvalt vähem. Ka Eestis peeti slängi kaua aega põlastusväärseks, keelt risustavaks nähtuseks. Miks on släng üldse tähtis ja kas seda tasubki uurida? Teadlane Krumbacher on loodusteaduste kohta öelnud järgmist: teadlased uurivad kalliskive ja kuningkotkaid, aga ka väävelhapet ja takjaid. Kui mõni teadlane keelduks viimaseid uurimast seepärast, et nad on madalad või "väheväärtuslikud", naerdaks ta lihtsalt välja. Filoloogias on maiasmokki seevastu sallitud ja nii on ka slängi uurimine teiste keelevaldkondadega võrreldes kõrvaliseks jäänud. Iseküsimus on see, kuidas slängi uurida. Lisaks lingvistilisele aspektile võiks asjale läheneda ka folkloorilisest või psühholoogilisest küljest. Kuna mõned uurijad on slängile

Eesti keel → Eesti keel
16 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kõik meie ümber on suhteline ja piirideta

Kõik meie ümber on suhteline ja piirideta. See on mitmeti mõistetav teema, kuid olen selle väitega nõus. Üks hea näide selle kohta, et kõik mis on meie ümber, on piirideta ja suhteline on Suure Paugu teooria. Selle kohaselt sai maailm alguse ca. 15 miljardit aastat tagasi ühe tähe plahvatusest. Alguses oli uus maailm väga väike, aga mida aeg edasi, seda suuremaks paisus ka maailm. 30-ndatel aastatel jõuti teooriani, et universub paisub pidevalt. Selle avastuseni jõudis USA teadlane Ervin Hubble ning ta avastas ka, et mida suurem on galaktika seda suurema kiirusega ta meist eemaldub. Sellest, et Universum paisub pidevalt saab järeldada, et universum on piiritu. Teine näide selle kohta, et kõik meie ümber on piirideta on see, et universumisse võib tekkida väga palju galaktikaid, tähti ja muid objekte. Nende teket ei piira miski. Suhtelisuse kohapealt tõestas saksa teadlane Albert Einstein, et ei ole olemas sellist

Füüsika → Füüsika
11 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Elektron Orbitaal

Mis on elektronorbitaal Tänapäevase ehk kvantmehhaanilise aatomimudeli alused rajasid saksa teadlane W. Heisenberg ja austria teadlane E. Schrödinger 1923. a. See aatomiehituse mudel ei püüagi kirjeldada elektroni liikumise täpset teed. Elektronid liiguvad aatomis ülikiiresti, moodustades oma liikumisel negatiivse laengu pilve ­ nn elektronpilve. Kiire liikumise tõttu on kõik elektronid aatomis nagu laiali määritud. Selgituseks võib tuua võrdluse argielust ­ kui jälgida jalgratta rattakodarate liikumist, näeme, et kiirema sõidu korral ei ole võimalik kodaraid enam eristada. Kodarad

Füüsika → Füüsika
14 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Rakuteooria kujunemine

Rakuteooria kujunemine *Teadusharu, mis uurib rakkude ehitust ja talitust nimetatakse Tsütoloogia *Esimene mikroskoop valmistati 1595.a. Hollandi prillimeistri Hans ja Zacharias janssen *Esimene valgusmikrostkoop leitutai 1665.a. Robert Hooki poolt *Saksa teadlane Anton Van Leeuwenhoek valmistas mitmesuguseid mikroskoope ning uuris ainurakseid ja baktereid 17.saj. Teisel poolel *Karl Ernst Von Baer avastas 1826.a.a imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakst *Matthias Schleiden jõudis 1838.a. Järeldusele, et küik taimed on rakulise ehitusega *Theodor Schwann leidis 1839.a. Et ka loomorfanismid on rakulise ehitusega *Saksa päritolu teadlane Rudolf Virchow sõnastas 1858.a. Teooria organismide jagunemisest.

Bioloogia → Bioloogia
13 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kuidas tekkis elu Maal?

Evolutsioon jaguneb neljaks erinevaks vormiks: füüsikaline, keemiline, bioloogiline ja sotsiaalne. Füüsikaline evolutsioon pani aluse universumile, kui elemantaarosakestest tekkisid aatomid ning tekkisid Päike ja Maa. Edasine areng toimus keemilise evolutsiooni käigus, kus aatomitest moodustusid molekulid ning nendest omakorda keerukad orgaanilised ühendid. Reaktsioonideks vajalik energia saadi UV- ja soojuskiirgusest ning õhuelektrist. 1953. aastal tõestas Ameerika teadlane Stanley Miller, et teatud ainete segust (näit: vesinik, metaan) võib saada elektrilaengu toimel aminohappeid. Ning 1960. aastal viis teine Ameerika teadlane, Sidney Fox, läbi katse, kus ta kuumutas aminohappeid laavatükil ja tulemuseks olid polüaminohapped, mis kokkupuutel veega moodustasid kerajaid struktuure nn. mikrokerasid. Mikrokerad sarnanevad mõnede väljasurnud bakteritega. Arvatakse, et elu tekkis algselt vesikeskkonnas. Esimesed isepaljunevad ehk

Bioloogia → Bioloogia
48 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Inimloomuse Keerulisus kirjand

Inimesi on maailmas väga palju erinevaid, nii välimuselt kui ka iseloomult. Kuid mitte kõik ei saa sündides kaasa olemust, mis tingimata jääb terveks eluks. Kuid mis siis muudab meid? Nimelt võib inimene totaalselt muutuda ka oma eluaja jooksul ning selleks ei ole vaja paljut. Lihtsalt juhtub midagi sedavõrd uskumatut või traagilist, mis jätavad organismi armid, peale mida on muutused paratamatud. Goethe raamatust „Faust“ tooksin näiteks välja selle, kus Faust, kes oli väärt teadlane, muutus oluliselt tänu jumalale Mefistofeles. Teose alguses oli Faust väärt teadlane, kes avastas eluvee ning sellega aitas päästa inimesi. Kuid lõpu poole oli tema ju põhjustajaks kahe inimese surmas, Gretheni elu rikkumises ja praktiliselt ka omaenda lapse surmas. Oleks ta käitunud teisiti, oleks kõik läinud ilmselt mööda teist rada. Faust, kes algselt ei tahtnud vastu võtta Mefistofelese pakkumist muutis oma otsust raamatuvältel,

Kirjandus → Kirjandus
4 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Goethe-Faust

teosed olid ,,Wilhem Meistri õpiaastad",Götz von Berlichingen",,,Iphigeneia Tourises", ,,AlgFaust", ,,Egmont", ,,Torquato", ,,Tasso" , ,,Rooma eleegid", ,,Noore kunstniku kannatused",,Wilhem Meistri rännuaastad" ja ka loomaeepos ,,Reinuvader Rebane".Goethe tegi teostest järgesid.Algul valmis näiteks ,,AlgFaust" ja siis alles ,,Faust" I ja II. FAust Raamatu peategelaseks ongi Faust ise. Fauston klassikalise saksa muistendi tegelane, kes sõlmib lepingu Kuradiga. Faust on rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust ja elu mõtet.Teoses jääb mulje, et Fausti sõber Wagner nagu kutsubki esile Faustis mõttetuse tunde.Wagner on Fausti vastand.Wagner on teadlane kes vaimustub konkreetse teema uurimisest ning on kindel et kõigel on mingi mõte ja eesmärk.Ta on leidnud selle, mida ta tahab ja millest hoolib, ühesõnaga tal on omad põhimõtted.Kuid jääb arusamaamatuks

Kirjandus → Kirjandus
32 allalaadimist
thumbnail
1
docx

TEADUSE ARENG JA MUUTUSED OLMES

Ühendriikides ja mujal Euroopas võitlust poliitiliste õiguste eest *Charles Darwin (1809-1882) oli inglise loodusteadlane, kes töötas välja õpetuse, mis tõi kaasa põhjaliku muutuse inimeste ettekujutustes maailmast ja nende endi kohast selles. Ta tõestas, et taime- ja loomaliigid pole muutumatud, vaid nad läbivad pika arengutee, evolutsiooni. Toimub olelusvõitlus. *Wilhelm Conrad Röntgen (1845-1923) oli saksa teadlane, kes avastas röntgenikiired. *Albert Einstein (1879-1955) avastas relatiivsusteooria, mis muutis seniseid arusaamu ajast ja ruumist ning näitas nende mõistete suhtelisust. *Dimitri Medelejev (1834-1907) oli vene keemik, kes koostas 1869 nimekirja tol ajal tuntud keemilistest elementidest, reastades need aatommassi suurenemise alusel. *Louis Pasteur (1822-1895) oli prantsuse bioloog ja keemik, kes avastas Siberi katku vaktsiini

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kloor - Cl2

KLOOR ­ Cl2 (kr.k chloros ­ kahvaturoheline) Kloori avastas 1774 Sveitsi teadlane Karl Wilhelm Scheele. Kuid nimetuse sellele rohkekaskollasele gaasile andis teadlane Davy, kes tundis kloori ära kui keemilse elemendi. 1811. aastal andis ta kloorile ka nime tema roheka värvuse järgi. Samal aastal võeti kasutusele termin halogeen. Kirjeldati seda kui kloori võimet reageerida metallidega, et moodustada soolasid. 19 saj. algul kasutati kloori enamasti tekstiilitööstuses valgendajana või desinfektsioonivahendina, et vältida haiguste levikut. Peale selle hakati tootma ka soodat, mille leiutas prantslane NicolasLeblanc

Keemia → Keemia
49 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Bioloogia 11kl Rakuõpetuse KT

2 3 4 5 7 10 11 13 4. Kuidas nimetatakse allpool kirjeldatud organelli? Mis on tema peamiseks ülesandeks rakus? (2p) See on kõigile eukarüootsetele rakkudele iseloomulik organell. Hõlmab ca 10% raku kogu ruumalast, sinna on koondunud peaaegu kogu rakus olev DNA. 5. Mis on karedapinnalise- ja siledapinnalise tsütoplasmavõrgutiku erinevus ja ülesanded? (3p) 6. Nimeta rakukesta kaks ülesannet. (2p) 7. Ühenda teadlane ja tema rakuteooriaga seotud avastus (teadlasi on liiaga!). (2p) Teadlane Avastus uuris algelise mikroskoobiga korgitamme ja võttis kasutusele mõiste A Antonie van Leeuwenhoek ,,rakk" mikroskoopia arendaja ja vaatles esimesena elavaid rakke mikroskoobi B Theodor Schwann all

Bioloogia → Bioloogia
21 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kõrgrenessanss Itaalias.

Arhitektuuris süntees: üksikasjadesse takerdumine, dekooriga liialdamise asemel püütakse luua suuejooneline tervik üksikosade loomuliku lülitamisega üldpilti. Donato BRAMANTE ­ nn. Tempietto (väike kabel, Peetri kirikus) MICHELANGELO BUONARROTI ­ Peetri kiriku projekti muutused: suurendamine fassaadis. Veneetsias A.PALLADIO ­ Redentore kirik Veneetsias: palju sambaid, sarnasus antiiktempliga. Maal. LEONARDO DA VINCI ­ maalija, skulptor, graafik, arhitekt, kirjanik, teadlane. Vähe maale, osad halvasti säilinud, maalid täiusliku kompositsiooniga. ,,Püha õhtusöömaaeg", ,,Mona Lisa"=,,Gioconda". MICHELANGELO BUONARROTI ­ Vatikanis Sixtuse kabeli laemaal ja idasein. Maalid jõulised dramaatilised, dünaamilised. ,,Viimne kohtupäev". Ehitus - Veetsias olev Adrea Palladio - Redentore kirik. RAFFAEL ­ fresko ,,Ateena kool" Vatikanis, ,,Sixtuse madonna" tahvelmaal (Dresdeni galeriis, maaliti Piacenza San Sisto kirikule altariks.)

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
2
docx

TEADUS JA VÄÄRTUSHINNANGUD

TEADUS JA VÄÄRTUSHINNANGUD 1.Kuna vanasti oli teadus seotud teadlasega ja selletõttu võib öelda ,et ei olnud objektiivne, sest teadlase väärtushinnangud/maailmavaated ei pruukinud olla neutraalsed vaid mõjutatud mingist elukogemusest või kodust saadud õpetusest. Ma arvan, et see on ainult positiivne, et ei ole teadlase põhine, kuna teadlane on inimene ja kipub vigu tegema. Kui inimesed usuvad teadlast tema hea maine pärast ja ei kontrolli ise fakte, siis võivad tekkida valed arusaamad ja teooriad. 2.Teaduslikke ratsionaalsusnõuetest kattuvad Paul Hoyningen-Huene süstemaatilisuse printsiipidega kontrollitavus ja korratavus. 3. Esimeseks teaduse aspektiks on teadusteoreetiline. See tähendab ,et teadus peab suutma end ära tõestada. Selleks on seatud teatud kriteeriumid ,millele teadus peab vastama

Filosoofia → Filosoofia
80 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Astronoomia

Nendele jäid aga tähed ja planeedid liiga kaugele, alles 17.sajandil leiutas üks riidepoe töötaja teleskoobi. Nüüd nähti kaugemale ja oli võimalik universumi lähemalt tundma õppida. Praegustel astronoomidel on maailma uurimiseks juba palju erinevat varustust. Astronoomid vaatlevad planeete, tähti ja muid taevakehasid. Nad lennutavad ka kosmoseaparaate ja saadavad need teistele Päikesesüsteemi planeetidele. Astronoomia ajalugu: 3. sajandil enne Kristust oletas Kreekast pärit teadlane, et kõik planeedid, kaasaarvatud Maa, tiirlevad ümber Päikese. See teadlane oli Aristarchos. Algul seda muidugi ei usutud. Alles peale teleskoobi leiutamist tõestas seda itaalia teadlane Galileo Galilei. Aastal 1920 avastas teadlane nimega Edwin Hubble, et tähed moodustavad suuri rühmi ehk galaktikaid ja et universum laieneb. Kosmoseteleskoop: Astronoomi põhiline tööriist on teleskoop. Enamik teleskoopidest koondab kaugetelt

Astronoomia → Astronoomia
55 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Romaani analüüs

Romaani analüüs: Tegevus saab alguse 1830. aastail Andaluusias, teose lõpus kirjeldab Jose oma elulugu. Tegevuspaiku kirjeldab autor üpris täpselt, mitte liiga põhjalikult. Enamasti on teoses kirjeldatud uhket Hispaania loodust, vaba mustlaselu, kohati ka igapäevast linnaelu. Kuna tegu on romantismiajastu teosega, siis on see normaalne, et lugejale jääb veidike lindprii tunne. Ülevaade sündmustikust: Rändav geograaf või koguni arheoloog (pole kindel) igastahes on teadlane Hispaanias otsimas Caesar'i viimast lahingupaika (Munda). Ta kahtlustab, et geograafid on selle kindlaksmääramisega puusse pannud. Võtnud Cordobast teejuhi ja kaks hobust, pagasiks Caesari "Märkmed" ja mõned särgid. Ekseldes Cabra mäestikus arvas ta piki oja üles minnes leida külma vett janu ning kuumuse vastu. Leidis kogemata oaasi sarnase puhkeplatsi, mis oli eemalt peaaegu, et märkamatu. Otsustas seal peatuda.

Kirjandus → Kirjandus
22 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Otsida, kahelda, leida

mõtlema hakata. Kui seda ei tehta, siis võib inimene eksiteele sattuda ja asuda ennast petma. Samas võivad just need tegurid viia peas kumisevate mõtisklemapanevate küsimuste vastusteni. Goethe raamatus "Faust" oli peategelaseks intelligentne õpetlane, kellele kuulus lausa doktorikraad. Ta soovis muuta inimeste olukorda Maal paremaks, püüdes edasi anda oma tarkuseteri. Kahjuks aga Faust ei leidnud, et tema tegevusest oleks kellelegi mingit õiget kasu olnud, kuigi ta oli väga tuntud teadlane ja tal oli palju õpilasi: "Ma oma teadmisi ei hinda, ei arva, et võiksin inimsoole teed näidata paremuse poole." Pärast sellele järeldusele jõudmist otsustas ta oma ülejäänud elu pühendada elu mõtte otsingule. Jaan Tätte on öelnud, et tavaliselt inimesed elavad mõttega: "Elame kõigepealt selle elu kuidagi ära ja siis vaatame, mis edasi saab". Kahjuks peab konstateerima, et Tättel on õigus. See on tõepoolest üsna levinud arusaam. Inimesed ei teavita ennast,

Kirjandus → Kirjandus
75 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun