Homo sapiens Homo sapiensid elasid Aafrikas ja samal ajal neandertaallastega. Jäänuseid neist on leitud väga erinevatest kohtadest, alates Saksamaast kuni Aafrika ja Aasiani. Nende eluaeg algas ligikaudu 500 000 aastat tagasi ning ligikaudu 200 000 aastat tagasi ilmusid esimesed nüüdisinimesed. Nende ajumaht oli väga sarnane tänapäeva inimeste omale. Selle suuruseks arvatakse 1200-1400 kuupsentimeetrit. Homo sapinsidel oli paks pealuu ning neil puudus esileulatuv lõug. Samuti muutus nende kolju ümmargusemaks, kui seda oli Homo erectusel. Ajukoor oli juba rohkem arenenud. Nende hambad olid juba peenemad ja mitte enam nii paksud ning karvkate oli vähene. Nende otsaesine oli järsem ning sellest võib oletada, et nende aju oli pannud rohkem rõhku eesajule. See aju osa omakorda on aga vastutav kõne, jäsemete liikumise, sotsiaalsuse ning muude tänapäevasel inimesel hästi arenenud omaduste ja o...
tööriistu. Lisaks oli Homo habilis esimene lihatoiduline. Järgmine oluline lüli on Homo erectus, tema tähtsus seisneb selles, et ta oli esimene, kes oli sama sirge, kui nüüdisinimene ja samuti oli ta esimene, kes Aafrikast välja rändas, siis surid nad välja. Järgmine osa inimese arenguloos on Homo heidelbergemis, nemad ühendavad inimest neandertallasega. Neanedrtallasetega koos elas nüüdisinimesele kõige sarnasem lüli inimarengu ajaloos – Homo sapiens ehk tark inimene. Homo sapiens sarnaneb nüüdisinimesele oma kahe jalal seismise, keerulise arenenud suure aju ja S-kujulise selgroo poolest. Homo neanderthallens’id surid välja kliima muutuse tõttu ning nad ei suutnud Homo Sapiens’itega konkureerida. Enne nüüdisinimese arenemist rändasid Homo sapiensid Aafrikast, kus kõik temale eelnevad rassid olid arenenud, välja. Osa Homo Sapiens’itest jäid Aafrika, nemad on negriidid, Euroopasse rändasid europiidid,
Essee Mina kui 21.sajandi pärisinimene Mina kui inimene olen loomariigi esindaja ning kuulun keelikloomade hõimkonda, imetajate klassi, primaaride seltsi, inimlaste sugukonda ja inimeste perekonda. Oma liigilt olen ma Homo sapiens ehk tark inimene. Inimese kaugeteks eelkäijateks peetakse ahvinimesi, kes elasid umbes 6 miljonit aastat tagasi Ida- Aafrika aladel. Milline on 21.sajandi pärisinimese kujunemislugu? Tänapäeva teadlaste arvates sai inimese arenemine ahvilaadsetest loomakestest alguse palju miljoneid aastaid tagasi. Teadmata põhjuseil hakkas neil arenema aju ning taandarenema mitmed muud, loomadele omased tunnused. See võttis aga kaua aega enne kui kujunes välja
Mida inimene peaks teiste jaoks tegema, ja ka saaks teha? Pealkirjas püstitatud küsimus on ajatu, igavikuline ja universaalne, puudutades iga südametunnistusega inimest tervel elu vältel. Veelgi enam, teistele vähemalt sama hea soovimine, kui iseendale, on tsiviliseeritud ja sotsiaalse inimese tunnus. Inimene ei ole saar, vaid gruppi kuuluv, alates laiemast (homo sapiens) kuni kitsamani (sugu, amet, vanus, hobi, jne) seega enese ja teis(t) vaheliste seoste leidmine, hoidmine ja arendamine eristabki meid teistest liikidest. Niisiisi, mida me kõrgeima intellektiga isenditena siis teiste jaoks tegema peame, võime ja saame? Lühivastus oleks olla tuleb hea.Seda nii enese, lähedaste, sõprade kui ka võõraste vastu, nii nähtava kui nähtamatu, nagu ka üldse kõige elava suhtes. Kuivõrd aga siinkohal on võimalus arendada mõtet pikemalt, siis peatun olulisimal. Võtame elementaarse kohtudes tervitamise või lahkudes hüvastijätm...
VAADELDAV VALK: Forkhead box protein O3 Transkriptide võrdlus Homo Sapiens FoxO3 järjestusega Kattuvad Organism Järjestuse ID Pikkus järjestused Identsed alused Tühikud Pan troglodytes Simpans ref|XM_003311514.2| 7946 1 7076/7133(99%) 18/7133(0%) Sumatra Pongo abelii Orangutan ref|XM_002817219.2| 7812 1 7190/7343(98%) 46/7343(0%) Gorilla gorilla
! : « !» , «» , . , «» . «- » Homo sapiens. , , , , . : , , , , . . , , . - , , , , , . , ( ). , , « » - , . , , , , . , , . . , , , , - . , . , , , . , : , . , , , .
VANAAEG: ca 3000eKr. Kirja kasutusele võtmine KRISTUSE SÜND: vanaaja ja keskaja vahel KESKAEG: 476 Rooma Impeeriumi lagunemine UUSAEG: 1492 Avastasti Ameerika, 1517 reformatsioon LÄHIAJALUGU: I MS 1914/1918 2.Mis on: Ajalugu- minevikus toimunu Antropoloogia- uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist Antropogenees- inimese kujunemine homo sapiens- tark inimene inimlane-hominiit (imetajate sugukond) 3.Millal ilmusid inimlased, millal homo sapiens? Inimlased ilmusid 5-6 milj. Aastat tagasi. Homo sapiens ilmus 2,5 milj. Aastat tagasi. 4.Nimeta üldiseid inimarengu tunnusjooni (5) 1) aju läks suuremaks 2) kehahoiak sirgemaks 3) karvkate vähenes 4) käed lühemaks, jalad pikemaks 5) arenes pöial (käelaba) 5.Mis on tsivilisatsioon, primaarne, sekundaarne, nimeta esimesed primaarsed tsivilisatsioonid, märgi maailmakaardil, milliste jõgedega olid seotud? Millal said alguse? Tsivilisatsioon- kõrgkultuur
Homo neandertalensis - Polnud otsene inimese eellane, vaid kõrvalharu Elasid 200 0000 - 300 000 aastat tagasi. Neadertaallast iseloomustab: · Aju suurenemine 1200 - 1700 cm³ · Kasutasid tuld ja tööriistu · Kohanesid külmaga · Tugeva kehaehitusega, musklis ja lühikesekasvuline (u 152 cm) · Käsivars ja jalg olid lühikesed võrreldes õlavarreluu ja reieluuga · Elasid koobastes · Matsid oma surnuid · Viimased surid välja 25 000 aastat tagasi Pärisinimene ehk tark inimene Homo sapiens Tarka inimest iseloomustab: · Aju suurenemine 1200 - 1700 cm³ · Luude ja hammaste nõrgenemine · Kõnevõime · Sümbolitega kirjutamine · Kunsti loomise võime (kromanjoonlaste koopamaalid) · Peenemad tööriistad · Efektiivsed toiduvarumisstrateegiad Tänapäeva inimene Homo sapiens sapiens Tänapäeva inimene ilmus Aafrikas umbes 150 000 aastat tagasi · Kujunesid inimrassid · Kultuuri teke
1.9 million to 143,000 Jahipidamine Tööriistade ja tule kasutamine Suurem aju 850 –1100 cm 3 Lühemad käed Keha on lihaseline ja robustne võrreldes tänapäeva inimesega Lühem nägu ja suurem lõualuu, teravam nina Homo neanderthalensis 200 000 – 40 000 aastat tagasi. Aju 1200-1700cm 3 Kasutasid tuld ja tööriistu Tugeva kehaehitusega, musklis ja lühikesekasvuline Käsivars ja jalg olid lühikesed võrreldes õlavarreluu ja reieluuga Matsid oma surnuid Homo sapiens 200 000 – tänapäev Aju 1200-1700cm 3 Luude ja hammaste nõrgenemine Kõnevõime Sümbolitega kirjutamine Kunsti loomise võime (kromanjoonlaste koopamaalid) Peenemad tööriistad Efektiivsed toiduvarumisstrateegiad
raskusjõu mõjul moodustama tihedamaid ja hõredamaid vööndeid, mis tõmbusid kokku taevakehadeks ) * 4,5 miljardit aastat tagasi Maakoore tardumine * 3,8-3,5 miljardit aastat tagasi elu teke Maal * 3 miljardit aastat tagasi 3 suurt organismirühma eraldusid ( bakterid, arhed, eukarüoodid- taimed, seened, hulkraksed loomad * 500 miljonit aastat tagasi esimesed selgroogsed * 4-7 miljonit aastat tagasi tekkisid inimahvid, hominiidid * 200 000 aastat tagasi homo sapiens sapiens * Kõik Maa organismid põlvnevad ainuraksetest, millest tänu DNA mutatsioonidele on välja kujunenud mitmekesine organismide kogum. Inimkonna tulevik * Inimesest on saanud Maa looduslikku tasakaalu mõjutav ja ohustav liik. * Maa rahvastik on kasvanud väga kiiresti suureneb vajadus vee ja toidu järele. Ülerahvastatud piirkondi Aafrikas ja Aasias ähvardab veepuudus -> nälg -> haigused -> suurem suremus. * Suureneb energiavajadus.
Neandertallased olid tarkinimeste kõrval ainus religioosne inimliik. Nad matsid oma surnuid haudadesse ning tundsid ilmselt maagilisi toiminguid ja kombetalitusi Homo neanderthalensis Kromanjoonlased (esimesed pärisinimesed) ja neandertaallased elasid vähemalt 10 000a. Euroopas kõrvuti, samal arengutasemel Neandretaallane ja inimene olid suured konkurendid, mistõttu surid ka arvatavasti neandretaallased välja. Homo Sapiens Liigi Homo Sapiens esindaja on kõige üldisemas tähenduses inimene. Nüüdisajal elab selle liigi alamliik Homo Sapiens Sapiens Homo Sapiens Sapiens Püstine kõnd Käte kasutamine Artikuleeritud kõne ning arenenud mõistus Teistest hominiididest ehk inimlastest erineb inimene lünkadeta hambaridade, vähese karvkatte, arenenud lõuatsi ja paljude teiste tunnuste poolest. Homo Sapiens Sapiens Suur aju, millel on hästi arenenud ajukoor
- Kõigesööja ehk omnivoor BIOLOOGID ÜKSMEELEL.... - Inimene bioloogilisel teel eristunud loomariigist - Inimlased lahknenud mingist inimahvide tüvinormist - Inimene vähemalt 2 milj.aastat vana - Inimlased, inimesed pärinevad Aafrikast - Püstine inimene (Homo Erectus) esimene inimlane, kes Aafrikast välja rändal ja Euraasia asustas - Nüüdisinimene (Homo sapiens sapiens) asustas praktiliselt kogu vana maailma 40- 50 tuhat aastat tagasi VAIELDAKSE - Inimese koht kõrgemate primaatide süsteemis - Millised olid esimesed inimlased - Kuidas kulges evolutsioon - Kui palju olnud inimliike - Kust pärit nüüdisinimene - Milline koht oli arengus neandertaallasel - Evolutsiooni tingimused - Geneetilised iseärasused SÜSTEMAATIKA - RIIK: Loomariik (osaline karvkate, jäsemed, püsisoojased)
Inimese biloogiline ja sotsiaalne evolutsioon Liina Hirv Tänapäeva inimene ehk Homo sapiens sapiens (homo inimene, sapiens tark ld.k) on perekonna inimene ainus liik. Aimu meie evolutsiooni ehk pikaldase arengu kohta annavad kivistised ja muud eellaste leiud. Inimesed ja inimahvlased on arenenud ühistest eelastest Inimesele lähimad sugulased inimahvid. Sugulusele viitavad paljud sarnasused, Leidub ka olulisi erinevusi (nt. Inimese võime kõndida kahel jalal) Inimese ja inimahvi areng hakkas erinema umbes 5-7 milj aastat tagasi. Ahvinimesed kujunesid Aafrikas
Algeline sõnavara. Neandertallane nüüdisinimese evolutsiooni kõrvalharu; u 250-30 000 a tagasi Euroopat ja Ees-ning Kesk-Aasiat asustanud inimliik. Kasutasid tuld ja tööriistu, kohanesid külmaga, tugeva kehaehitusega, musklis ja lühikesekasvuline(u 152cm), käsivars ja jalg olid lühikesed võrreldes õlavarreluu ja reieluuga. Elasid koobastes, matsid oma surnuid, viimased surid välja 25 000 aastat tagasi 4. Pärisinimene ehk tark inimene Homo sapiens Lääne-Euroopasse jõudsid arvatavasti 35 000 aastat tagasi. Luude ja hammaste nõrgenemine, kõnevõime, sümbolitega kirjutamine, kunsti loomise võime (kromanjoonlaste koopamaalid), peenemad tööriistad, efektiivsed toiduvarumisstrateegiad. 5. Arukas inimene ehk nüüdisinimene Homo sapiens sapiens ainus säilinud inimliik, mis tekkis 250-200 tuhat a tagasi Aafrikas. Umbes 1000 a tagasi hakkas asustama ka teisi kontinente
........................................4 Püstine ja neandertaali inimene.............................................5 Päris inimene.........................................................................6 Kasutatud kirjandus...............................................................7 Sissejuhatus. Inimene on arenenud välja ahvist. Inimese arenguetappe on kokku 5: *Australopiteekused *Osav inimene e. Homo habilis *Püstine inimene e. Homo erectus *Neandertali inimene homo sapiens neanderthalensis * Pärisinimene e. Homo sapiens Selles töös räägingi natukene pikemalt sellest kuidas arenes inimene. *Australopiteekused Australopithecus ehk lõunaahvid elasid umbes 1...6 miljonit aastat tagasi. Arengult olid australopiteekused inimahvide ja inimese vaheaste. Nad käisid kahel jalal, peaaju oli inimahvide omast rohkem arenenud. Elasid lagedal maal, kus ei piisanud taimset toitu, hakkasid sööma ka loomset toitu, seega ka pidama jahti
Järglased olid paremini kaitstud 10. Sarnased omadused . Püstine kehaasend, aju sarnasus . 11. Australopiteek 51 miljonit aastat tagasi . Osav inimene (homo habilis) 1,6 2 miljonit aastat tagasi . Püstine inimene (homo erectus) 1,6 0,3 miljonit aastat tagasi . Varajane päris inimene (homo sapiens) 300 000 aastat tagasi . Neandertallane (homo sapiens neandertalensis) 120 000 30 000 aastat tagasi . Tänapäeva inimene (homo sapiens sapiens) 30 000 aastat tagasi . 12. Füüsilise ja vaimse töö tegemise võime . Mõtlemise ja kogemuste vahetamine . Kõne abil suhtlemine , sümbolilise keele teke . Kultuuri teke . 13. Nahavärvus, kehaehitus, näo kuju, karvade värvus, juuste kuju, habeme kasv, nina ja huulte kuju, kasv . 14
Evolutsioon Koostas: Kätlin Lääne 1 2 Sisukord 3. Evolutsioon 4. Taimeriigi evolutsioon 14. Roomajad 5. Vetikad 15. Imetajad 6. Ürgraikad 16. Inimese evolutsioon 7. Sõnajalgtaimed 17. Australopiteek 8. Katteseemnetaimed 18. Homo habilis 9. Paljasseemnetaimed 19. Homo erectus 10. Loomariigi evolutsioon 20. Homo neandertalensis 11. Esimesed loomad 21. Homo sapiens 12. Selgroogsed. 22. Homo sapiens sapiens 13. Maismaaloomad 3 Evolutsioon Kõik taimed ja loomad on tekkinud järkjärgulise muutuse käigus, mida nimetatakse evolutsiooniks. Tänapäevaste loomade ja taimede liigid arenesid palju varasematest liikidest, mis nüüdseks on välja surnud. 4 5 Vetikad
Mullast võeti rohkelt proove ja avastati, et seal leidub lilleseemneid vms. Järeldus: enne mulla peale panekut nad puistati üle lilledega. Austusavalduse tseremoonia ilmselt mõeldi juba tol ajal hauatagusele elule. Drachenloch'i koobas-hargneb käikudeks; seina orvades on karu pea; uskumused. 33: Louis Lartet avastas 1868 Abri de Cromagnoni koopa>>kromanjoonlane. Tänapäeval on kromanjoonlane võrdsustatud homo sapiensiga ehk siis kromanjoonlane on homo sapiens ja homo sapiens omakorda sapiens sapiens. Luustikud 30 000a vana. Keskmine pikkus 187cm. Püstised, pikad, saledad, pikapealise koljuga. Tüüpilised europiidse rassi esindajad. Sellal kui avastati Cormagnoni koobas, leiti ka Aurignac'i koobas, kust leiti samuti luustikke. Kohalik kirikupreester arvas, et pole ilus matta kusagile koopasse ja mattis nad kirikukalmistule ümber. Leiti tööriistu ja loomaluid >> Aurignac'i kultuur. Ajumaht: 1600-1900cm3. 19.saj I poolel avastati koopamaale, mis omistati kromanjoonlastele.
Homo neandertalensis Polnud otsene inimese eellane, vaid kõrvalharu. Elasid 200 000 30 000 aastat tagasi. Neandertaallast iseloomustab: Aju suurenemine 1200-1700cm3 Kasutasid tuld ja tööriistu Kohanesid külmaga Tugeva kehaehitusega, musklis ja lühikesekasvuline (umbes 152cm). Käsivars ja jalg olid lühikesed võrreldes õlavarreluu ja reieluuga. Elasid koobastes Matsid oma surnuid Viimased surid välja 25 000 aastat tagasi Pärisinimene ehk tark inimene Homo sapiens 1967. a. leiti Etioopiast vanimad umbes 195 000 aastat vanad jäänused. Lääne-Euroopasse jõudsid arvatavasti 35 000 aastat tagasi. See on "Aafrikast välja" hüpotees. Tarka inimest iseloomustab: Aju suurenemine 1200-1700cm3 Luude ja hammaste nõrgenemine Kõnevõime Sümbolitega kirjutamine Kunsti loomise võime (kromanjoonlaste koopamaalid) Peenemad tööriistad Efektiivsed toiduvarumisstrateegiad Tänapäeva inimene Homo sapiens sapiens
kehahoiakuga ja suure ajuga hominiidid. Välja on kaevatud mitmete vahevormidekoljusid ja ka peaaegu terviklike luustikke. Nende põhjal võib otsustada, et alguses kujunes püstine kehahoiak ning seejärel hakka järk-järgult kasvama aju. Inimese arenguetappe on kokku 5: · Australopiteek ehk lõunaahv · Osav inimene e. Homo habilis · Püstine inimene e. Homo erectus · Neandertali inimene homo sapiens neanderthalensis · Pärisinimene e. Homo sapiens Australopiteek 1975. aastal leiti ühest ja samast leiukohast 13 australopiteegi jäänused, mis viitavad sellele, et elati grupina. Elasid umbes 4-2 miljonit aastat tagasi. Australopiteeke iseloomustab: · Väike aju ( 380-450 cm) · Pikad rippuvad käed · Lühikesed jalad, kuid põlve ja kanna järgi kõndisid nad kahel jalal · Lai vaagnaluu ja suur kõht · Australopiteegid toitusid marjadest, pähklitest, seemnetest ning tõenäoliselt ka linnumunadest.
inimlaste evolutsiooni tähtsamad muutused Lõualuude lühenemine, kihvade taandareng, püsti käimine, ajumahu suurenemine, nöokuju lamendumine, lihatoidu osakaalu suurenemine. 13.lihtast toitmise mõjud inimese evolutsioonile Liha söömine pani aju kasvama 14.mis põhjustas neandertaallaste kadumise Inimeste arvukus tõusis kiirelt, nad võtsid neandertaallaste elupaigad lihtsalt üle. 15.reasta inimliikide tekkimine Australopitekk > homo habilis > homo erectus > homo neadertalensis > homo sapiens > homo sapiens sapiens 16. nüüdisaegse inimese evolutsioon Seiseneb aselles,et inimkonna ühtlustumises, kujuneb välja inimtüüp (pole rasse ega rahvustunnuseid)
teadliku kasutamise. * Algelisi tööriistu valmistav inimese eellane – osav inimene Homo habilis ilmus Maale üle 2 miljoni aasta tagasi. Nende koljumaht oli mõnevõrra suurem lõunaahvide omast. Ja nad oskasid juba valmistada mõningaid kivist tööriistu. * Püstine inimene Homo erectus elas erinevates maailmajagudes ajavahemikul 0,2…1,6 miljonit aastat tagasi. Nad tegelesid jahiga, olid lihatoidulised ja oskas kasutada tuld. * Neandertali inimene Homo sapiens neanderthalensis elas umbes 30 000 – 150 000 aastat tagasi. Neil oli palju pärisinimese tunnuseid – piklik näokolju, ümar kukal, ajumaht 1400-1450 cm3 (nüüdisinimesel 1350-1500 cm3). Elasid jääaja algupoolel. Klassikalistel neandertali inimestel olid eriomased tunnused, mida pärisinimesel ei ole. Kasv oli üsna väike (155-165cm), suur, aga madal pea, laup tugevasti längus, suhteliselt suur nägu, suured silmakoopad ning lai ja tugevasti eenduv nina.
Muistse d kütid ja korila sed Nora&Marielle Kütid ja korilased · Kohe hakkame rääkima sellest, kes on homo sapiens,kuidas nad elasid, kes olid nende koduloomad jne. · Loodan,et teile meeldib meie powerpoint,head vaatamist!! Kes on homo sapiens? · Homo sapiens on inimese kõige lähem eellane,kuid ka sina oled homo sapiens.See on ladina keelne nimi, mis tähendab tarka inimest. · Alguses pesitsesid nad Euroopas,Aasias,Aafrikas,A ustraalias ning hiljem ka Ameerikas. Kuidas nad elasid? · Muistsed inimesed elasid sugukondadena.Seal oli tavaliselt mitukümmend isikut.Kõigil hõimudel oli sama keel.Hõim on mitu sugukonda ja lähestikku elavat isiksust koos. · Naiste ning meeste tööd olid erinevad
suutnud Homo sapiensitega konkureerida mistõttu lõpuks suri nende liik välja. Tarkinimene (Homo sapiens) Tarkinimne kujunes sirgeinimesest ligikaudu 200 000 aastat tagasi Aafrikas. Tarkinimesel oli kõnevõime, tavad, kombed ja väga arenenud aju. Ta sarnanes palju nüüdisinimesele, vaid olles natukene robustsem. Ta rändas palju avastades Ameerika, Euroopa, Aasia ja Austraalia. Nüüdisinimen (Homo sapiens sapiens) Nüüdisinimene (tark tarkinimne) on Homo sapiensi pragune Maal elav alamliik. Inimesele on iseloomulik püstine kõnd, käte kasutamine, tööriistade valmistamine ja kasutamine, artikuleeritud kõne ning arenenud mõistus. Teistest inimlastest erineb nüüdis- inimene vähese karvkatte, arenenud aju, tugevama ajukoore ja paljude teiste tunnuste poolest. Nüüdisinimen (Homo sapiens sapiens)
Tema aju oli juba tunduvalt suurem ja ta kasutas suhtlemiseks korralikku keelt. Nemad ja nende järglased rändasid Aafrikast Euraasiasse, Austraaliasse ja Ameerikasse. Ligikaudu samal ajal (300 000 aastat tagasi) tekkis Aafrikas praeguste rasside ja rahvaste eellane - pärisinimene ehk tark inimene (Homo sapiens). 100 000 aastat tagasi rändas ta välja Euroopasse. Neist kujunesid neandertaallased ja kromanjoonlased. Neandertaallased, ehk Homo sapiens neanderthalensis, elasid Euroopas ja Aasias 150 000 kuni 32 000 aastat tagasi. Arvatakse, et nemad matsid oma surnuid ja panid neile toitu hauda kaasa. Nende kolju oli suurem kui Homo erectus'el. Kaasaegsed inimesed ehk Homo sapiens sapiens, asustasid maakera 200 000 kuni 4500 aastat tagasi. Nendest pärinevad kõik praegused inimesed. Praegu on tark inimene esindatud 3 rassina: europiidid Euroopas, mongoliidid Aasias ja Ameerikas ning negriidid
ainuõõssed) o Selgroogsete loomade teke (esimesed olid kalad) o Esimesed maismaataimed (esimesed olid ürgraikad) o Korallriffide teke o Kalaliikide arvu suurenemine o Dinosauruste ajastu o Imetajate ilmumine (esimesed olid imepisikesed, maksimum 10kg ja hakkasid suurust koguma alles pärast dinosauruste väljasuremist) o Õistaimede ilmumine o Dinosauruste massiline välja-suremine o Homo sapiens sapiens'/teke 6) Millistes valdkondades on inimese mõju loodusele kõige märgatavam (ohtlikum)? Inimese kõige märgatavam (ohtlikum) mõju loodusele on kindlasti vee- ja õhureostus, sest ilma nendeta pole inimelu kahjuks suuteline. Samuti ei tärka enam loodus ilma puhta vee ja õhuta ning hakkab kaduma kõik, mis peaks olema loomulik. Muidugi toob ka tuumaenergia kaasa suuri probleeme meie tänapäevaeludesse, näiteks äärmiselt tugev radioaktiivne kiirgus, suur süsihappegaasi
afekt - lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne reaktsioon, mis mõjutab inimest tervikuna; 2. kirg - sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks 3. frustratsioon - psüühiline pingeseisund , mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel 4. ärevus - iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne Inimene kõige üldisemas tähenduses on liigi Homo sapiens ('tark inimene') esindaja. Tänapäeval elab Maal selle liigi alamliik Homo sapiens sapiens ('nüüdisinimene'). Inimesele on iseloomulik püstine kõnd, käte kasutamine, tööriistade valmistamine ja kasutamine, artikuleeritud kõne ning arenenud mõistus. Teistest hominiididest ehk inimlastest erineb inimene lünkadeta hambaridade, vähese karvkatte, arenenud lõuatsi ja paljude teiste tunnuste poolest. Psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse.
Australopiteekus Lõuna inimahv, elas 5-2 milj. a tagasi. Asuala oli Aafrika ning oskuseks oli see, et nad suutsid ronida puu otsa Homo habilis Osav inimene, 2,5 milj-2 mil a. tagasi, asualaks oli Aafrika ning oskuseks olid kivist tööriistade valmistamine ja nende kasutamine. Homo erectus Püstine inimene, elas umbes 2 milj. a. tagasi. Asualadeks olid Aafrika, Euroopa ning Aasia. Nad oskasid valmistada tööriistu ning kasutasid tuld. Homo sapiens neanderthalensis Neandertallane, 250 000- 30 000, elasid tänapäeva Euroopas, Vahemere ääres, ning ka nüüdisaegse Iraani läheduses. Nende arengutase võis küündida esimeste nüüdisinimeste tasemeni. Homo sapiens sapiens Nüüdisinimene, arenesid välja 200 000 a. tagasi. Paleoliitikum Mesoliitikum Neoliitikum Vanem kiviaeg Keskmine kiviaeg Noorem kiviaeg
Neandertallane nimi Click icon to add picture Click icon to add picture Neandertali inimese leviala Neandertallane Homo neanderthalensis Click to edit Master text styles Euraasias kujunes Second level Third level püstisest inimesest (Homo Fourth level erectus) Fifth level Aafrikas kujunes samuti püstisest inimesest ja kujunes tarkinimese (Homo sapiens) esivanemaks. Välimus Pikkus 160165 cm Click to edit Master text styles Second level Massiivne ja muskliline keha Third level Lühike kael Fourth level Lai nägu ...
Inimese kujunemine: Australopiteekus- lõunaahv 4-2 milj.a tagasi Aafrika käis kahel jalal; tööriistu ei valmistanud, kasutas, mida kätte sai. Homo habilis- osav inimene 2,4-1,5 milj.a tagasi Aafrika oskas valmistada tööriistu. Homo erectus- (püstine)sirginimene 2-1,5 milj.a tagasi Aafrika, Euroopa, Aasia jahipidamine, tööriistade ja tule kasutamine, häälitsused. Homo sapiens neanderthalensis- neandertallane 200000-30000 a.tagasi kasutasid tuld ja tööriistu, kohanesid külmaga, kõnelesid, matsid surnuid. Homo sapiens sapiens- pärisinimene e tark inimene elasid kõikjal kõnevõime, sümbolitega kirjutamine, kunst, tule süütamine, peenemad tööriistad, efektiivsem toiduvarumine. Kiviaja perioodid: Paleoliitikum-vanem kiviaeg rändlev eluviis tööriistadena kasutati seda, mida leiti tegeleti küttimise, koriluse ja kalapüügiga
Kontrolltöö. Teemad- 1. Ajaloouurimise allikad ja eesmärgid.2. Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd. 3. Egiptus. Kordamisküsimused: 1.Nimeta 2 ajaloo abiteadust ja nende tegevuse sisu? 2. Mida tähendab mõiste "ajalooline aeg"? 3. Millega tegeleb allikakriitika? 4. Mis on sotsiaalajaloo uurimise objektiks? 5. Paiguta õigesse kronoloogilisse järjekorda inimese eellased: Heidelbergi inimene, australopiteekus, neandertallane, homo erectus, homo sapiens, 6. Kirjelda neandertallast - millal elasid, väljanägemine, tegevusalad, elulaad? 7.Millised on kromanjoonlaste kõige varasemad kunstiloomingu mälestusmärgid Euroopas? 8. Millisele kontinendile ja millal jõudis homo sapiens kõige viimasena? 9. Millises geograafilises piirkonnas asub "viljaka poolkuu" ala? 10. Mida tead Jeeriko ja Catal Hüyüki asulatest ja sealsete elanike elulaadist? 11. Kirjelda Vana-Egiptuse looduslikke olusid? 12
nina, madalavõitu tahapoole kaldus laup ning etteulatuv lõug. Erinevalt osav- ja sirgeinimesest, kes artikuleeritud kõnet veel ei tundnud, valdasid neandertaallased ka kõnevõimet. Arvatavasti oskasid nad kasutada juba umbes mõndasada sõna. Neandertaallased olid tarkinimeste kõrval ainus religioosse arusaamaga inimliik. Nad matsid oma surnuid spetsiaalsetesse haudadesse ning tundsid ilmselt maagilisi toiminguid ja kombetalitusi. Tarkinimene (Homo sapiens) ja tark tarkinimene (Homo sapiens sapiens) Tarkinimene (Homo sapiens) kujunes sirgeinimesest arvatavasti umbes 500 000 aastat tagasi Aafrikas. Umbes 100 000 aastat tagasi on osa neist sealt välja rännanud ning aegamööda asustanud kogu Euraasia, tõrjudes sealt välja neandertaallased. Ta on hiljem asustanud ka Ameerika ja Austraalia. Tänapäeval veel täpselt teadmata põhjusil on tarkinimene jagunenud kolmeks rassiks: valged ehk europiidid Euroopas, kelle hulka kuuluvad ka kaasaegsed eestlased;
Homo habilis ehk osavinimene kujunes Ida-Aafrikas umbes 3 milj. aastat tagasi. Tema tegi ka esimesed kivist tööriistad. Ta toitus korilusest ja surnud loomadest. Homo erectus ehk sirginimene kujunes u. 2 milj. aastat tagasi. Ta asustas Aafrikat, Euroopat ja Aasiat. Ta oli lihasööja. Ta elas koopas või onnis. Ta oli uudishimulik, sestap ta rändas kaugemale Aafrikast. Suured kliima muutused nõudsid Homo erectuselt suuri kohanemisvõimeid. Homo sapiens ehk pärisinimene jaguneb kaheks: Homo sapiens neanderthalensis ehk neandertallane ja Homo sapiens sapiens. Homo sapiens neanderthalensis kujunes u 250 000 a. tagasi. Tema levikuala ulatus Euroopast Lähis-Idani. Neandertallased liikusid karmi kliimaga aladel. Nad pidid olema hästi kohanenud külma kliimaga. Arvatakse, et neandertallased olid arenenud, sest nad matsid surnuid ja panid neile haudadesse kaasa materiaalseid asju. Samuti
et ilmastikuoludega hakkama saada. Kui aga toidumoon hakkas piirkonnast otsa lõppema, siis hakati rändama parematele jahimaadele. Kui nüüdseks juba täieõiguslikud inimesed siiamaani jõudsid ning leidsid, järjest külmemaks läheb, siis nad arvasid, et edasi pole mõtet tungida. Peale selle on siinsed jõed väga kalarikkad ja nälga neil siin kannatada ei tulnud, ei tule praegugi. Selleks ajaks oli juba välja kujunenud liik homo sapiens. Parimate jahialade ja jõgede lähedusse hakkasid tekkima asundused, mille suurus võis küündida poole tuhandeni. Ja siis, kui siin elavad inimesed said hakata end eestlasteks kutsuma, tulid meid ,,tsiviliseerima" kristlastest agressorid. Siin langesime mitmeks sajandiks võõra võimu alla. Kätte jõudis tume keskaeg, kus kirik mõtles inimese eest ja isemõtlejaid karistati rängalt. Vaid julgemad meie seast riskisid tõstatada küsimusi meie päritolu kohta
a tagasi, levisid ainult aafrikas); homo habilis- osav inimene- tegi tööristu, kuulus inimeste perekonda, tegele korilusega, ainult aafrikas; homo erectus- sirge püstine inimene- u 2milj a tagasi, tegeles koriluse ja küttimisega, leidub ka euroopas, kandis juba rõivaid, kasutas ka elamuid ja tuld; homo sapiens- päris inimene- jagunes kahkes alaliigiks neanderaalaseks (25000- 30000 a tagasi elas külmenevas euroopas) ja homo sapiens sapiensiks(200000 a tagasi hakkasid arenema ja 70000 a tagasi rändasid aafrikast välja) , 250000- 30000 a tagasi elas, matsid surnuid Esieaeg(kujunes inimene ja algas ca 2 milj onit a tagasi) Jaguneb Kiviajaks, pronksiajaks ja rauaajaks. Kiviaeg jaguneb oma korda paleoliitikumiks(rändav eluviis, 3 milj a tagasi), mesoliitikumiks(vibu, 12000 eKr) neoliitikumiks(7000 eKr, neoliitiline revulutsioon- mindi üle viljelevale majandusele, paikne eluviis, savinõud, kanga kudumine) ja
Neandertallane oli 160165 cm pikkune, massiivse ja musklilise kehaga. Erinevalt osav- ja püstisest inimesest, kes artikuleeritud kõnet veel ei tundnud, valdasid neandertallased ka kõnevõimet. Arvatavasti oskasid nad kasutada juba umbes mõndasada sõna. Neandertallased olid tarkinimeste kõrval ainus religioosne inimliik. Nad matsid oma surnuid haudadesse ning tundsid ilmselt maagilisi toiminguid ja kombetalitusi. Nad hoolitsesid vigaste janhaigete eest. Surid aegamisi välja. Homo Sapiens Kujunes välja umbes 1 miljon aastat tagasi. Sellest arenes tänapäeva inimene. 450 000 a tagasi jõudsid nad euroopasse. Oli arenenud aju ja osavad käed. Nad valmistasid täiuslikuimad tööriistu.
*) Kõige esimeseks etapiks võib pidada australopiteekuse tulekut, kes oma arengus lahknes kaheks: siredaks ja robustseks. Evolutsiooni seostatakse eelkõige sireda australopiteekusega. *) Sellest järgmine on homo habilis ehk osav inimene (2-2,5 miljonit aastat tagasi), kes oskab valmistada juba lihtsaid kivist tööriistu. *) Järgneb juba homo erectus ehk püstine inimene. Tema valmistas tööriistu, tundis tuld ning rändas esimesena ka Aafrikast välja. *) Järgmine etapp on homo sapiens ehk tark inimene, keda peetakse kõikide tänapäevaste rahvaste ja rasside eellaseks, umbes 40000-50000 aastat tagasi oli homo sapiens asustanud kogu Vana Maailma. Homo sapiens panigi aluse tänapäevasele inimesele, keda nimetatakse ka homo sapiens sapiensiks. *) Samal ajal eksisteerisid ka neandertaallased kuid perekonda homo nendega ei seostata. -) Iseloomusta inimese peamisi erinevusi inimahvidest (8/8p) *) Inimene liigub kahel jalal, inimahv peamiselt neljal.
INIMESE EVOLUTSIOON Maa kõrgeima arenemistasemega organism, mõistuse ja kõnevõimega ühiskondlik olend, kes suudab valmistada tööriistu ja nende abil keskkonda mõjutada ning muuta on Homo sapiens. Targa inimese järeltulijateks peetakse kõiki praegusaja rasse ja rahvaid. Praegu on tark inimene esindatud 3 rassina: europiidid Euroopas, mongoliidid Aasias ja Ameerikas ning negriidid Aafrikas ja Austraalias.Tänapäeval on kõik arenenud nüüdisaegsete inimahvide ja inimesega ühisest eellasest. Esimesed inimeste esindajad elasid Aafrikas ja neid kutsuti australopiteekusNeist kujunesid järgmised inimese eellased, nagu osav inimene (Homo habilis), püstine inimene (Homo erectus)
3. Püüa arutleda koos näidetena, kuidas tuli inimene maale. (eelkäijaid maal? lühi iseloomustus?) Inimene arenes pikka aega välja ahvist. Varaseimad leiud kahel jalal kõndivast ahvlasest on nimetatud EGÜPTOPITEEKUS - u 35milj a tagasi. Homonoidsed liigid elanud vähemalt 4milj a. homo habilis (osav inimene) oskas kasutada pihukirvest. homo erectus (sirge inimene) u 1,5milj a tagasi, oskas teha tuld, kasutada pihukirvest. homo sapiens neanderthalesis (neandertaallane) 0,5milj a tagasi, inimesega sarnane, intelligentne. Segunes homo sapiensiga. Valdasid kõnet, oskasid veidi rääkida. homo sapiens ja homo sapiens sapiens (arenenud ja mõtlev inimene) u 5milj - 250 000 a tagasi. 4. Iseloomusta kiviaja kultuure Eestis? (Kunda; Kammkeraamika; Vene kirves) Kunda elatus küttimisest, kalapüügist ja korilusest. Peamine jahiloom põder, koduloom koer
· Lõualuud hammastega · Kolm vaba sõrme küünistega · Pikk sabalülisammas imetajad · Roomajate välja suremisega said imetajatest valitsev loomarühm Maal · Nende eelised · Osavamad liikujad · Parem isolatsioon karvkatte näol · Püsisoojasus · Kohe välja arenenud poegade sünnitamine · Imetamine ema rinnapiimaga ehk toit on elu algetapis kohe olemas Inimese evolutsioon · Tänapäeva inimene kuulub perekonda homo sapiens sapiens , olles ainus liik. · Kuidas on toimunud targa inimese evolutsioon? · Arheoloogilised tõendid inimeste eelaste kohta on ~4 miljonit aastat vanad. · Sünnikohaks oli Aafrika (täpsemalt Põhja- Tansaania) Inimahvid ja inimlased · Arvatakse, et inimeste ja inimahvidel (simpansid ja gorillad) on ühine eellane, kes on pärit 5 miljonit aastat tagasi. · Sel ajal algas Aafrikas nendes piirkondades metsade taandumine ja osa ahve pidi siirduma puudelt maapinnale
Nad matsid oma surnuid ja omasid religiooni algeid. Püstine inimene suri välja umbes 300 000 aastat tagasi. Ligikaudu samal ajal tekkis Aafrikas praeguste rasside ja rahvaste eellane - pärisinimene ehk tark inimene. 100 000 aastat tagasi rändas ta välja Euroopasse. Neist kujunesid neandertaallased ja kromanjoonlased.. Arvatakse, et nemad matsid oma surnuid ja panid neile toitu hauda kaasa. Nende kolju oli suurem kui Homo erectus'el. Kaasaegsed inimesed ehk Homo sapiens sapiens, asustasid maakera 200 000 kuni 4500 aastat tagasi. Nendest pärinevad kõik praegused inimesed. Praegu on tark inimene esindatud 3 rassina: europiidid Euroopas, mongoliidid Aasias ja Ameerikas ning negriidid Aafrikas ja Austraalias. Kasutatud kirjandus: http://www.tfg.tartu.ee/bioloogia/testid/inim-evol/inimese%20evol3.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Inimene http://et.wikipedia.org/wiki/Inimese_evolutsioon
neanderataallane kromanjoonlane mandrite kerkimine, kliima inimese arenemine (2) Homo sapiens 65 0 UUSAEGKOND jahenemine, mandrite inimlaste eristumine inimahvidest (6) Homo erectus jäätumine (jääajad) Homo habilis Australopiteek
· Võrdlusmeetod. Mida sarnasemad on organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad. · Rudimendid (jäänukelundid). · Embrüonaalse (lootelise) arengu võrdlus · Molekulaargeneetiline võrdlus. DNA ja kehavalkude võrdlemisel on võimalik kindlasks teha organismide vahelist sugulust. Mida sarnasem on eri liikide DNA, seda lähedasemas suguluses nad on. 8. Tänapäeva inimese ladina keelne nimetus on Homo Sapiens Sapiens. 9. Inimese evolutsioon: · Esimesi inimese liini esindajaid nim. australopiteekideks. Elutsesid Aafrikas (umbes 3,5 mln aastat tagasi). Aju oli väike ja sarnanes inimahvide omaga. · Nendest arenesid esimesed inimese perekonna (Homo) esindajad (umbes 2,3 mln aastat tagasi). Neid kutsuti osavaks inimesekd (Homo habilis). Oskasid valmistada juba tööriistu. Aju maht oli suurem.
What does it mean to be human? In order to understand who is a human we need to understand what separates us from animals. The word ,,human" comes from homo sapiens which is Latin for ,,wise man". The name itself refers to the exact reason we are special our mental capability. What does ability to think give us and how does it affect out world? Human is a social being and cannot live without expressing himself. In order to communicate clearly we have developed a vast system of symbols languages. There are over 6000 different languages in the world and each language comes with a different culture. Because of
protsessides ümber töötatud. 5. Reasta sündmused õiges järjekorras. Päikesesüsteemi teke; maakoore tardumine; atmosfääri ja ookeani teke; elu teke Maal; elu ainult meres; hulkraksete loomade teke; selgroogsete loomade teke; esimesed maismaataimed; korallriffide teke; Õistaimede ilmumine; dinosauruste ajastu; kalaliikide arvu suurenemine; dinosauruste massiline väljasuremine; imetajate ilmumine, Homo sapiens sapiens'/ teke. 6. Millistes valdkondades on inimese mõju loodusele kõige märgatavam (ohtlikum)? Kõige suuremat kahju teeb inimene metsale ja joogiveele. Metsa raiutakse palju, kuna puit on üks peamisi ehitusmaterjale. Uued puud ei jõua peale kasvada, sest nõudlus on suur. Puhas vesi on juba Maal haruldane, kuna merre visatakse prügi ja näiteks naftatankerid teevad lekkimisel suurt kahju. 7. Miks on Maa loodusliku tasakaalu säilitamiseks vaja rahvusvahelist koostööd?
Homi habilis- osav inimene- 3 mlj a.t. kehahoiak paranes, ajumaht suurenes; tööriistade valmistamine kivist, küttimine, korilusHomo erectus- sirge inimene, alaliik Heidenbergi inimene- 2 milj a.t. tume nahk, pikemad, sihvakamad, ajumaht suurem; küttimine, korilus, pihukirves, tule kasut, eluasemed(koopad, onnid)Homo sapiens-1.)neandertaallane-250 000 a.t. etteulatuv näoosa, lai nina, langus laup küttimine, püsiv eluase, kivitööriistad, surnute matmine 2.)homo sapiens e tark inimene e kromanjoonlane- 20 000 a.t. sihvakas; onnid asulad, tule oskuslik kasut, arenenud tööriistad, kalapüük.Tsivilisatsioonide ühised jooned: *viljelusmajandus *ühiskondlik tööjaotus *varanduslikud klassid *riiklus *kirja tundmine *kõrgkultuurMaailma I-d asulad: Jeeriko Palestiinas- 9000 eKr ümbritsetud kivimüüriga, põldudele juhiti allikavett niisutuseks, esivanemate religioosne austamine Catal Hüyük Väike-Aasias- 7000-5000
Kontrolltöö. Teemad- 1. Ajaloouurimise allikad ja eesmärgid. 2. Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd. 3. Egiptus. Kordamisküsimused: 1.Nimeta 2 ajaloo abiteadust ja nende tegevuse sisu? 2. Mida tähendab mõiste "ajalooline aeg"? 3. Millega tegeleb allikakriitika? 4. Mis on sotsiaalajaloo uurimise objektiks? 5. Paiguta õigesse kronoloogilisse järjekorda inimese eellased: Heidelbergi inimene, australopiteekus, neandertallane, homo erectus, homo sapiens, 6. Kirjelda neandertallast - millal elasid, väljanägemine, tegevusalad, elulaad? 7.Millised on kromanjoonlaste kõige varasemad kunstiloomingu mälestusmärgid Euroopas? 8. Millisele kontinendile ja millal jõudis homo sapiens kõige viimasena? 9. Millises geograafilises piirkonnas asub "viljaka poolkuu" ala? 10. Mida tead Jeeriko ja Catal Hüyüki asulatest ja sealsete elanike elulaadist? 11. Kirjelda Vana-Egiptuse looduslikke olusid? 12
Tema aju oli juba tunduvalt suurem ja ta kasutas suhtlemiseks korralikku keelt. Nemad ja nende järglased rändasid Aafrikast Euraasiasse, Austraaliasse ja Ameerikasse. Ligikaudu samal ajal (300 000 aastat tagasi) tekkis Aafrikas praeguste rasside ja rahvaste eellane - pärisinimene ehk tark inimene (Homo sapiens). 100 000 aastat tagasi rändas ta välja Euroopasse. Neist kujunesid neandertaallased ja kromanjoonlased. Neandertaallased, ehk Homo sapiens neanderthalensis, elasid Euroopas ja Aasias 150 000 kuni 32 000 aastat tagasi. Arvatakse, et nemad matsid oma surnuid ja panid neile toitu hauda kaasa. Nende kolju oli suurem kui Homo erectus'el. Kaasaegsed inimesed ehk Homo sapiens sapiens, asustasid maakera 200 000 kuni 4500 aastat tagasi. Nendest pärinevad kõik praegused inimesed. Praegu on tark inimene esindatud 3 rassina: europiidid Euroopas, mongoliidid Aasias ja Ameerikas ning negriidid Aafrikas ja Austraalias.
Australopithecus afarensis ehk australopiteek. Australopithecus africanus ehk osav inimene (Homo habilis). Homo erectus ehk püstine inimene. Homo sapiens ehk tark inimene.
nad kahel jalalOsav inimene Homo habilis (2,4 1,5 miljonit at tagasi):Suurem aju,Kolju kuju sarnaneb tänapäeva inimesega,primitiivsed tööriistad.Püstine inimene Homo erects:Jahipidamine,Tööriistade ja tule kasutamine,Taandarenev karvkateHomo neandertalensis (200 000-30 000 at tagasi):Kasut tuld ja tööriistu,Elasid koobastes.Pärisinimene e. tark inimene:Kõnevõime,Sümbolitega kirjutamie,Peenemad tööriistadTänapäeva inimene Homo sapiens sapiens (1500 at tagasi):Kuj inimrassid,Kultuuri teke,Inimeste populatsioonide kiire kasv.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
