Kordamisküsimused geneetikas loeng 6 kohta: 1. Selgita geenide füüsilise ja geneetilise aheldumise vahet? Võib joonisena. Aheldatus piirab geenide sõltumatut lahknemist ja vaba rekombineerumist meioosis. Esineb lähestikku asuvate geenide vahel. Geenid võivad olla füüsiliselt aheldunud (samas DNA niidis), kuid ei pruugi olla geneetiliselt aheldunud (ja lahknevad teineteisest sõltumatult). 2. Mida tähendab mõiste LodSc? Milleks ja kus seda arvutust kasutatakse? Mis on LodSc läviväärtus ja ka teised tähenduslikud väärtused?
avalduvad homotsügootide vahepealsed tunnused (laines juuksed) Kodominantsus pärandumise seaduspärasus, mille korral heterotsügoodil avalduvad mõlema alleeli määratud tunnused (sinise-valge triibulised õied) Polüalleelsus - nähtus, mille korral geenil edineb populatsioonis rohkem kui 2 alleeli (veregrupid) Polügeensus nähtus, kui ühe fenotüübilise tunnuse avaldumist mõjutab rohkem kui üks geen Morgani reegel - ehk geenide aheldatus. Ühes kromosoomis paiknevad geenid päranduvad enamasti koos, kusjuures koospärandumise tõenäosus on seda suurem, mida lähemal nad teineteisele paiknevad. Mendel avastas tunnused, mida mõjutab vaid üks geen. Nende tunnuste puhul kehtib seaduspärasus, et kui laps pärib ühelt vanemalt geeni dominanatse alleeli, siis see tunnus avaldub. Tunnus ei avaldu vaid neil lastel, kes saavad mõlemalt vanemalt retsesiivse alleeli. Nt maitsepimedus, albinism, lühisõrmsus jne.
Tema genotüüp on rr. Reesuskonflikt ema ja loote vahel Sünnitusel satub loote verd ema vereringesse, emal tekivad antikehad. Need kahjustavad järgmist loodet. Enamus tunnustest on määratud mitme geeniga ja nende erinevate alleelidega Nagu näiteks inimese nahavärvus, silmavärvus, vaimsed võimed jne. Sellest tuleneb laialdane varieeruvus tunnuse avaldumises. Kui tunnus on määratud mitme geeniga, siis on tegemist polügeensusega. Morgani reegel ehk geenide aheldatus · Ühes kromosoomis paiknevad geenid päranduvad enamasti koos, · kusjuures koospärandumise tõenäosus on seda suurem, mida lähemal nad teineteisele paiknevad. Suguliiteline pärandumine X ja Y kromosoomides on geenid, mis määravad sugutunnuseid. Siiski on nendes ka geene, mis määravad mingit muud tunnust, nagu näiteks hemofiilia (vere hüübimatus). Hemofiilia on määratud retsessiivse alleeliga, mis asub X-kromosoomis (Xh).
maskulisatsioon. Mees + östrogen = naisestumine e. feminisatsioon. Sugukromosoomides leiduvad geenid: · teatud sugukromosoomides leiduvad geenid osalevad sootunnuste kujunemises(organismide sugu määravad ka autosoomides leiduvad geenid) · sugukromosoomides on ka neid geene, mis vastutavad eiste, sooga mitteseotud tunnuste kujunemise eest(suguliitelised geenid). [X kromosoomides on suguliitelisi geene rohkem). Geenide aheldatus ja geenivahetus: Thomas Morgan avastas 20 saj algul. Ta lõi pärilikkuse kromosoomiteooria : · geenid asuvad kromosoomides. · Geenid on kromosoomide lineaarselt järjestatud.(geenidel on kromosoomides kindel järjekord) · Ühes kromosoomis asetsevad geenid päranduvad enamasti koos e. aheldunult. · Geenide aheldatus pole absoluutne, ja see võib muutuda geenivahetuse käigus.
25% hallid ja 25% hallid ja 25% valged ja 25% valged FENOTÜÜ normaalkarvaga pikakarvaga normaalkarvaga ja P pikakarvaga Mendeli seadused kehtivad ainult siis, kui vaadeldavad tunnused paiknevad erinevates kromosoomides. Thomas Hunt Morgan (1866-1945) Puuviljakärbses on 4 kromosoomi paari ehk 8 kromosoomi. Morgani reegel ehk geenide aheldatus Ühes kromosoomis paiknevad geenid päranduvad enamasti koos, kusjuures koospärandumise tõenäosus on seda suurem, mida lähemal nad teineteisele paiknevad. Sugukromosoomid ja suguliitelised haigused Somaatiline rakk on keharakk ja sugurakk on gameet. Ühes rakus endas on sugukromosoomid (sisaldavad geene, mis määravad sootunnuseid) ja autosoomid (kromosoomid, mis ei sisalda sootunnuseid määravaid geene).
kui neutraalsed mutatsioonid, sest triiv neil vahet ei tee, ning valik ei pruugi jõuda nende hulka kasvatama hakata. Valik hakkab selliste uute mutatsioonide levikut jõulisemalt soodustama alles siis, kui nende hulk ületab teatava lävendi ning nad ei ole enam sellisel määral juhuse meelevallas. Geneetilise triiviga seotud matemaatika oleneb suuresti efektiivsest populatsioonisuurusest, kuid ei ole päris kindel, kuidas see seostub tegelikku populatsiooni moodustavate indiviidide arvuga. Aheldatus loodusliku valiku all olevate geenidega võib neutraalsetele alleelidele vähendada efektiivset populatsioonisuurust. Mida suurem on homoloogilise rekombinatsiooni sagedus, seda nõrgemaks jääb aheldatuse mõju ning koos sellega ka efektiivse populatsioonisuuruse avaldatav efekt. See efekt on nähtav molekulaarses andmestikus korrelatsioonina rekombinatsioonisageduse ja geneetilise mitmekesisuse vahel ning negatiivse
..............................................................6 Sugutunnused ja soost sõltuvad tunnused :........................................................................................6 Soost sõltuvad tunnused :...................................................................................................................6 Sugukromosoomides leiduvad geenid :.............................................................................................6 Geenide aheldatus ja geenivahetus :..................................................................................................6 Äädikakärbeste sobivus geneetilisteks uuringuteks :.........................................................................7 Geenivahetuse olemus ja tähtsus :.....................................................................................................7 Aheldunud pärandumise olemus ja tähtsus :........................................................
Arhed Vetikad Sinikad Taimed Seened loomad Amööb 100 pim ; inimese munarakk 100 pim ; inimese erutrosüüt 7,5 pim ; suur viirus 0,3 pim ; väike viirus 0,02 pim ; suur bakter 25 pim ; väike bakter 0,1 pim 2.Geenide aheldatus. Morgani seadus. Geenid asuvad kromosoomis lineaarselt ja samas kromosoomis olevad geenid päranduvad järglasele koos. Morgani seadus Ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos. 13. Pilet. 1.Rakutuum ja kromosoomid. Kromosoom on eukarüootse organismi rakutuuma struktuurselt individuaalne element, niitjas nukleoproteiidne organell, mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks.
Geneetika alused ja ajalugu · Gregor Mendel(1822-1884)- molekulaargeneetika rajaja. Ristas herneid. Sõnastas pärandumise seadused tundmata geene ja kromosoome. · Alleel- geeni eri vorm(A,a, või B,b jne). Geen määrab ära ühe tunnuse(silmade värv). Alleelid on erinevad variandid, mis geenil olla võivad nt rohelised/sinised silmad. Alleele märgitakse tähestiku tähtedega. Saame jagada kaheks(dominantne ja retsessiivne) · Dominantne alleel(A,B)- surub maha retsessiivse alleeli(a,b) toime, kui nad on paarilistes kromosoomides. Avaldub alati. · Retsessiivne alleel- avaldub ainult homosügootses olekus · Homosügoot- vaadeldav tunnus on määratud ühesuguste alleelidega(AA, aa). Kui alleelid on organismis ühesugused, siis see genotüüp antud tunnuse suhtes on homosügootne. · Heterosügoot- vaadeldav tunnus on määratud erinevate alleelidega(Aa, Bb). · Monohübriidne ristamine...
reeglina koos e aheldunult. Nende geenide koos pärandumise sagedus on seda suurem, mida väiksem on geenide vahemaa kromosoomis. 1. Mida kaugemal on geenid üksteisest, seda suurem on tõenäosus, et nad võivad sattuda crossing ower käigus erinevatesse kromosoomidesse ja päranduda eraldi. 2. Mida lähemal on geenid üksteisele, seda suurem on tõenäosus, et nad võivad jääda crossing ower käigus samasse kromosoomi ja päranduda koos s.t aheldunult. Geenide aheldatus rikutakse meioosi 1 profaasis toimuva crossing oweri käigus, kus toimub homoloogiliste kromosoomide lähenemine ja vastastikkune osade vahetus. Crossing ower toimub sugurakkudes. Erandina esineb ka mitootiline crossing ower . Üldjuhul toimub crossing ower alati kõigi kromosoomipaaride vahel. Tavaliselt crossing ower toimub ühes punktis, harva 2-s, 3-s kohas. Täieliku aheldatuse korral moodustab polüheterosügoot vaadeldavate tunnuspaaride suhtes kahte tüüpi sugurakke
reeglina koos e aheldunult. Nende geenide koos pärandumise sagedus on seda suurem, mida väiksem on geenide vahemaa kromosoomis. 1. Mida kaugemal on geenid üksteisest, seda suurem on tõenäosus, et nad võivad sattuda crossing ower käigus erinevatesse kromosoomidesse ja päranduda eraldi. 2. Mida lähemal on geenid üksteisele, seda suurem on tõenäosus, et nad võivad jääda crossing ower käigus samasse kromosoomi ja päranduda koos s.t aheldunult. Geenide aheldatus rikutakse meioosi 1 profaasis toimuva crossing oweri käigus, kus toimub homoloogiliste kromosoomide lähenemine ja vastastikkune osade vahetus. Crossing ower toimub sugurakkudes. Erandina esineb ka mitootiline crossing ower . Üldjuhul toimub crossing ower alati kõigi kromosoomipaaride vahel. Tavaliselt crossing ower toimub ühes punktis, harva 2-s, 3-s kohas. Täieliku aheldatuse korral moodustab polüheterosügoot vaadeldavate tunnuspaaride suhtes kahte tüüpi sugurakke
24. Viljakate polüploidide saamine. Tooge näide. 25. Polüteenkromosoomide moodustumine ja omadused. 26. Aneuploidsus ja selle fenotüübilised efektid. Tooge näide. 27. Muutused kromosoomide struktuuris: deletsioonid, duplikatsioonid, inversioonid ja nende ümberkorralduste fenotüübiline efekt. 28. Translokatsioonid ja liitkromosoomide teke. Translokatsioonide mõju geenide avaldumisele. 29. Mis on geenide aheldatus? Tooge näide. 30. Geneetilise materjali rekombineerumine ristsiirde teel. 31. Kas kõrge rekombinatsioonisagedus viitab uuritavate geenide üksteisele lähestikku või eemal paiknemisele? Põhjendage. 32. Millest on tingitud erinevused kromosoomide geneetilisel ja füüsilisel kaardil? 33. Pagaripärmi Saccharomyces cerevisiae elutsükkel. S. cerevisiae kasutamine ristsiirete uurimisel. Esneb suguta pungumine ja suguline paljunemine
Milles seisneb omistuste tegemise teooria? Kirjelda omistusvigu. Mis on konformsus? Konformsus Konformism - kui inim. allub grupi survele ja loobub oma tõekspidamitest, püüab elada, mõelda ja toimida nii, nagu kõik. · väline võetakse teiste tõekspidamised omaks olude sunnil · sisemine teiste tõekspidamiste sisemine omaks võtmine Konformsus püsiv isiksuse om. Tekib konformismi pideval esinemisel. Omased jooned: · sisendatavus · emotsionaalne aheldatus · alaväärsustunne · mure teiste heakskiidu/hukkamõistmise pärast · on seda tugevam, mida rohkem on grupis liikmeid Allikad: · püüd toimida õigesti ja toetuda seejuures teiste antud normidele · püüd meelidida kaaslastele · püüd saada tasu sobiva käitumise eest ja vältida karistusi ebasobiva käitumise eest Kes uuris enesetõhusust ja mida see tähendab? Mis on kontrollkese? Nimeta ja kirjelda erinevaid agressiivsuse teooriaid.
ja see geen ei avaldu. Külgnevad järjestused võivad uues kontekstis geeni avaldumist vimendada või pärssida. NT: 21. kromosoomi pika õla translokatsioon 14. kromosoomi võib põhjustada Downi sündroomi. Liitkrom. Isokromosoomi teke tsentromeeri vales tasapinnas pooleks minemisel. Omavahel liituvad homoloogide samad õlad. Krom. mutatsioonid võivad põhjustada kas genmaterjali ümberpaiknemist, selle kaotsiminekut või lisandumist. 29. Mis on geenide aheldatus? Tooge näide. Geenide aheldatus geenid paiknevad krom-s lineaarselt ja samas kromosoomis olevad geenid päranduvad koos. Teatud juhtudel ei jää geenid aheldatuks: meioosis võib toimuda homoloogiliste kromosoomide kromatiidiosade vahetus e ristsiire. See põhjustab kõrvalekaldeid Mendeli sõltumatu lahknemise seadusest. Geenide aheldumisele viitab rekombinantide (vanemtüübist erineva fenotüübiga järglaste) madal sagedus F2 põlvkonnas
või liituvad tütarkromatiidid, moodustades ühe geneetilise üksuse. Liitkromosoomid püsivad stabiilselt seni, kuni neil on üks tsentromeer. Liitkromosoomide moodustumine erineb translokatsioonidest selle poolest, et liitkromosoomid moodustavad üksnes homoloogiliste kromosoomide baasil, translokatsioonide puhul liitub aga geneetiline materjal, mis pärineb mittehomoloogilistelt kromosoomidelt. 29. Mis on geenide aheldatus? Tooge näide. Geenide aheldatus – samas kromosoomis paiknevad geenid peaksid päranduma koos, kuna kuuluvad füüsiliselt samasse üksusesse, jäävad kokku ka pärast meioosi. Nt suhkruhernest ristamisel – 2 eritunnusega (õite värvus ja tolmuterade kuju). Punaste õite, pikkade tolmuteradega ristamisel valgete õite, ümarate tolmuteradega tulemuseks saadi punaste õitega, piklike tolmuteradega taimed (dominantsed tunnused). Hübriidide iseviljastumisel 4 fenotüübiga järglasi
Rakendusbioloogia teemad üldbioloogia ja biotehnoloogia kursusteks 1. Rakendusbioloogia mõiste, valdkonnad. Näiteid rakendusbioloogia saavutustest. GMO, näiteid, ohud. Rakendusbioloogia- erinevate haruteaduste avastatud seaduspärasuste kasutamine inimkonna huvides. Biofüüsika- käsitleb organismides toimuvaid füüsikalisi protsesse. Biokeemia- uurib organismide keemilist koostist, ainevahetusprotsesse, keemilisi muundumisreaktsioone, nende regulatsiooni jne. Biomeetria- on matemaatiliste meetodite kompleks (statistika) organismide ja nendega seotud protsesside modelleerimiseks ning organismidega katsete planeerimiseks. Biotehnoloogia- on organismidele omastel protsessidel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete saamiseks tehistingimustes. Geenitehnoloogia- kasutab organismide pärilikkuse muutmiseks DNA siirdamist, mille tagajärjel luuakse uut pärilike omadustega organismid (transgeensed organismid)...
Püsivad stabiilsed seni, kuni neil on üks tsentromeer. Liitkromosoomid võivad moodustuda ka homoloogiliste kromosoomide segmentide ühinemisel sellisel juhul on tegu isokromosoomiga. Mõjutab fenotüüpi: Kromosoomid võivad katkeda keset geene, inaktiveerides need. Isegi siis, kui terve geen satub uude konteksti, võib tema avaldumistase muutuda ja mõjutada selle läbi organismi fenotüüpi. Nt äärikakärbse silmavärv white (vt eelmine küsimus). 29. Mis on geenide aheldatus? Tooge näide. Geenide aheldatus Samas kromosoomis olevad geenid päranduvad koos, kuna kuuluvad samasse füüsilisse üksusesse. Jäävad kokku ka pärast meioosi. N: ristati suhkruherneid 2 eritunnusega: õite värvus & tolmuterade kuju. Punaste õite, pikkade tolmuteradega ristamisel valgete õite, ümarate tolmuteradega punaste õitega, piklike tolmuteradega punane õievärv & tolmuterade piklik kuju dominantsed tunnused. Hübriidide iseviljastumisel 4 fenotüübiga järglasi
Iatrogeenne kantserogenees: Diagnostika ja ravivõtetest tingitud vähiteke; Ioniseeriv kiirgus: kiiritusravi mittekasvajaliste protsesside; (kaela lümfisõlmede tuberkuloos, tüümuse hüperplaasia). Metastaseeumine e levimine uutesse piirkondadesse. 29. Geenid, geen-keskkonna interaktsioonid. Kromosoomid, karüotüüp. Fenotüüp, genotüüp. Mutatsioonid, mutatsioonide põhjused. Aheldatus ja aheldatuse analüüs. Pärilikud haigused, pärilike haiguste ülekanne ja diagnostika. Geen-keskkonna vahekorra uurimise põhimõtted. Mutatsioonid on muutused geneetilises materjalis. Mutatsioonide põhjused: 1.Organismist põhjustatud: vead replikatsioonil, mitoosil, meioosil 2. Keskkonnast põhjustatud: mutageenid.
55. Genoomi varieerumine, SNP markerid, haplotüübid ja haploblokid. Komplekshaiguste eelsoodumusgeenide kaardistamine ja identifitseerimine, kaksikute ja adoptsiooniuuringud, aheldusanalüüs (linkage analysis), assotsiatsioonianalüüs ja aheldumise mittetasakaalulisus LD (linkage disequilibrium). Kogugenoomi assotsiatsiooniuuringud (GWAS). Lähedalasuvate lookuste pärandumine toimub blokkidena. Haplotüüp on mingis kromosoomis lookuste alleelse koosseisu aheldatus. Alleelid ühes väikeses kromosoomisegmendis päranduvad blokina. Assotsiatsioon – fenotüüpide ja alleelide koosesinemine. Alleel A on assotseerunud haigusega D, kui inimestel kellel on D, esineb ka A märkimisväärselt rohkem (või vähem). Assotsiatsioonil võib olla mitmeid põhjuseid, kõik pole geneetilised: (1) otsene seos: alleel A muudab selle kandja vastuvõtlikumaks haigusele D, mis ei tähenda,
alleelid (üks dominantne teine retsessiivne). 46. Kodominantsus. Kodominantsuse puhul avalduvad üheaegselt mõlema vanema tunnused, nt kirjud naaritsad. 47. Intermediaarsus. Intermediaalsus ehk tunnuste vahepealne avaldumine, retsesiivne alleel mõjutab dominantse alleeli avaldumist. F1 vahepealne tunnus, F2 lahknemine 1:2:1 P: Punased kroonlehed X Valged kroonlehed F1: Roosad kroonlehed P: Roosad kroonlehed X Roosad kroonlehed F2: 1 valgeid, 2 roosasid, 1 punaseid. 48. Geenide aheldatus. Geenide aheldatud e Morgani reegel: Ühes kromosoomis paiknevad geenid päranduvad enamasti koos 15 Koospärandumise tõenäosus on seda suurem, mida lähemal nad teineteisele paiknevad Vead aheldumisel on põhjustatud meioosi I profaasis toimuvast kromosoomide ristsiirdest Geenide aheldatuse bioloogiline tähtsus:
Seda strateegiat võib ka nimetada ,,ei soovi vahetada" strateegiaks ja see on soovitatav konkurentsivõimelistele ettevõtetele. Nõrkadel ettevõtetel selle strateegia järgimine ei õnnestu, sest vähene rahulolu ja vähene usaldus viivad tavaliselt ohtratele üksikostudele ja pidevale pakkujate vahetusele, kuni leitakse enda arvates parim. Antud situatsioon võib tekitada nõrgemates pakkujates tahtmise kliente lahkumisbarjääridega siduda, kuid see on seotuse järgmine vorm ehk aheldatus. Aheldamisstrateegia ehk negatiivse seotuse puhul piirab pakkuja kliendi vabadust vahetusbarjääride rakendamisega, mille eesmärgiks on raskendada kliendi teise pakkuja juurde üleminekut. Vastupidiselt kiindumusele on see ajendatud pakkuja, mitte kliendi poolt. Klient ei saa barjäärist mingit kasu, ta on sunnitud nõustuma sellega, kui osaga tehingust, juhul kui teised osad ehk kogupakkumine omab teisi eeliseid. Kui ta konkreetse pakkujaga enam rahul ei ole, siis kuludeta ta pakkujat
28. Translokatsioonid ja liitkromosoomide teke. Translokatsioonide mõju geenide avaldumisele. Translokatsioon on see, kui kromosoomi segment satub temaga mitte homoloogilisse kromosoomi. Saab esile kutsuda kiiritusega – röntgeniga. Translokatsioonid võivad tekitada aneuploidsust, kuna rakkude jagunemine on häiritud. Liitkromosoom tekib homoloogiliste kromosoomide liitumisel või tütarkromatiidide liitumisel. 29. Mis on geenide aheldatus? Tooge näide. Kahe või enama geenid paiknemine samas geneetilises üksuses, kromosoomis, mistõttu peaksid need ka koos avalduma. Nt: Suhkruherne õite värvus ja tolmukaterade kuju. 30. Geneetilise materjali rekombineerumine ristsiirde teel. Ristsiirdega homoloogilised kromosoomid vahetavad omavahel segmente. See toimub meioosi esimese jagunemise profaasis. 31. Kas kõrge rekombinatsioonisagedus viitab uuritavate geenide üksteisele lähestikku või eemal paiknemisele
Mendelismi põhiseisukohad : _________________________________ 62 Soo geneetika : ___________________________________________ 62 Organismide jaotus soolisuse alusel : __________________________ 63 Sugutunnused ja soost sõltuvad tunnused :______________________ 63 Soost sõltuvad tunnused : ___________________________________ 63 Sugukromosoomides leiduvad geenid : _________________________ 64 Geenide aheldatus ja geenivahetus : ___________________________ 64 Äädikakärbeste sobivus geneetilisteks uuringuteks : _______________ 64 Geenivahetuse olemus ja tähtsus : ____________________________ 64 Aheldunud pärandumise olemus ja tähtsus : _____________________ 65 Muutlikkus : ________________________________________________ 66 Muutlikkus jaguneb :________________________________________ 66
F2 põlvkonnas tunnuste alusel jaotus vaid kahte põlvkonda (mitte nelja). Selle alusel kujundas ta kromosoomiteooria: Geenid asuvad kromosoomides Geenide arv ületab kromosoomide arvu Ühes kromosoomis on palju geene Geenis on kromosoomis lineaarses järjestuses (tänapäeval onteada, et osa geene on ka katkendlikus järjestuses) Ühes kromosoomis asuvad geenid päranduvad enamasti koos ehk aheldunult. Geenide aheldatus pole absoluutne, see võib muutuda kromosoomide ristiirde käigus. Mida lähemal on geenid kromosoomis üksteisele, seda suurema tõenäosusega nad päranduvad koos. Mida kaugemal on geenid kromosoomis üksteisest, seda suurema tõenäosusega nad lahknevad. Evolutsioonis on püsima jäänud mõlemad protsessid aheldunud pärandumine ja geenivahetus (ristsiire) Aheldunud pärandumine:
Liitkromosoomid püsivad stabiilselt seni, kuni neil on üks tsentromeer. Liitkromosoomid võivad moodustuda ka homoloogiliste kromosoomide segmentide ühinemisel. Liitkromosoomide moodustumine erineb translokatsioonidest selle pooles, et liitkromosoomid moodustuvad üksnes homoloogiliste kromosoomide baasil, translokatsioonide puhul liitub aga geneetiline materjal, mis pärineb mittehomoloogilistelt kromosoomidelt. 29. Mis on geenide aheldatus? Tooge näide. Samas kromosoomis paiknevad geenid peaksid päranduma koos, sest nad kuuluvad füüsiliselt samasse üksusesse, jäävad kokku ka pärast meioosi. Nt ristati 2 eri tunnusega suhkruherneid, tulemused ei tulnud 9:3:3:1 vaid 23,3:1:1:6,8, sest õite värvust ja tolmuterade kuju määravad geenid olid aheldunud. 30. Geneetilise materjali rekombineerumine ristsiirde teel. Ristsiire ehk crossing over homoloogiliste kromosoomide kromatiidi osade
1 geneetiline üksus. Liitkromosoomid stabiilselt seni, kuni neil 1 tsentromeer. Võivad moodustada ka homoloogiliste kromosoomide segmentide ühinemisel. N: äädikakärbsel liitkromosoom. Isokromosoom mõlemad õlad samad. Liitkromosoom moodustub üksnes homoloogiliste kromosoomide baasil, translokatsioonide puhul liitub geneetiline materjal mittehomoloogilistelt kromosoomidelt. 29. Mis on geenide aheldatus? Tooge näide. Kromosoomikaartide koostamise aluseks mutantide ristamistulemused. Samas kromosoomis paiknevad geenid peaksid päranduma koos, kuna kuuluvad füüsiliselt samasse üksusesse, jäävad kokku ka pärast meioosi geenide aheldumine. N: ristati suhkruherneid 2 eritunnusega: õite värvus & tolmuterade kuju. Punaste õite, pikkade tolmuteradega ristamisel valgete õite, ümarate tolmuteradega punaste õitega, piklike tolmuteradega punane õievärv & tolmuterade piklik kuju
Kui pinget ei ole , on töö tulemuslikkus väike. Stress on subjektiivse hinnangu tulemus. Tegureid, mis kutsuvad esile stressi, nim. stressoriteks. Stressist üle saamine on keeruline ja lahendusi väga pole. Konformsus püsiv isiksuse omadus. Tekib konformismi pideval esinemisel. Konformism - kui inimene allub grupi survele ja loobub oma tõekspidamitest, püüab elada, mõelda ja toimida nii, nagu kõik. Omased jooned: · sisendatavus · emotsionaalne aheldatus · alaväärsustunne · mure teiste heakskiidu/hukkamõistmise pärast · on seda tugevam, mida rohkem on grupis liikmeid Allikad: · püüd toimida õigesti ja toetuda seejuures teiste antud normidele · püüd meelidida kaaslastele · püüd saada tasu sobiva käitumise eest ja vältida karistusi ebasobiva käitumise eest 45 Enesejuhtimise olemus. Harjumused enesejuhtimises. + Enesejuhtimine on väga lai mõiste selle alla mahutatakse kõikvõimalikke teemasid ja
Nähtus seotud ainult heterosügootsusega tunnust määravas lookuses (näide kiilaspäisus). Sooga piiratud tunnus(sex-limited trait) autosoomne tunnus, mis Esineb ainult ühel sugupoolel (oluliselt mõjutatud hormoonide tasemest). Näiteks habeme kasv meestel, rinnad naistel, sulestiku värv isastel lindudel jne. Kumbagi tunnuse määratlust ei tohi segi ajada suguliiteliste tunnustega, millede korral tunnust määravad alleelid on sugukromosoomides. Geenide aheldatus, Geenide kaardistamine eukarüootidel: Mitte-homoloogsetel geenidel paiknevad geenid jaotuvad üksteisest sõltumata. Samal kromosoomil asuvad geenid on aga seotud omavahel (füüsiliselt) ja lähevad edasi üheskoos (aheldatuse grupp). Klassikaline geneetika: Analüüsib alleelide kombinatsioone ristamiskatsetega. Vanemgeenide uued kombinatsioonid järglastel tulenevad nende rekombineerumisest meioosi esimeses profaasis (ristsiire ehk crossing over)
· Kromosoomid võivad liituda ka otste vahendusel tekib kahe tsentromeeriga struktuur. Kui üks tsentromeeridest inaktiveerub, jääb liitunud kromosoom stabiilseks. Ilmselt on inimese 2. kromosoom just nii evolutsiooniliselt tekkinud, sest selle õlad vastavad kahele erinevale akrotsentrilisele kromosoomile ahvidel. Inimesel on teatavasti 46 kromosoomi, simpansil aga 48. 29. Mis on geenide aheldatus? Tooge näide. · Samas kromosoomis paiknevad geenid paiknevad füüsiliselt samas üksuses ja järelikult päranduvad ka koos. · Teatavatel juhtudel ei jää geenid aheldatuks meioosis toimub homoloogilistel kromosoomidel kromatiidiosade vahetus ehk ristsiire. · Nt Bateson ja Punnett ristasid suhkruherneid, mis erinesid teineteisest õite värvuse ja tolmuterade kuju poolest. Punaste õite ja pikkade tolmuteradega taimi ristati valgeõieliste
omavahel paarduda, moodustades ristikujulisi struktuure, kus on 4 tsentromeeri. Homoloogiliste kromosoomide lahknemine on häiritud ja võivad tekkida aneuploidsed gameedid. LIITKROMOSOOMID – erineb translokatsioonist. Homoloogilise kromosoomide endi vahel toimuv liitumine. Evolutsioonis on kromosoomide liitumisi sageli toimunud. Inimese 2. kromosoom on metatsentriline, tema õlad vastavad kahele erinevale akrotsentrilisele kromosoomile ahvidel. 29. Mis on geenide aheldatus? Tooge näide. Aheldunud geenid – samas kromosoomis paiknevad geenid. Samas kromosoomis paiknevad geenid peaksid päranduma koos, sest nad on aheldunud, jäädes kokku ka pärast meioosi. Teatud juhtudel ei jää geenid aheldatuks: meioosis võib toimuda homoloogiliste kromosoomide kromatiidiosade vahetus e. ristsiire (crossing over). NÄIDE: Bateon ja Punnett ristasid kahe tunnuse poolest erinevaid lillherneid: punased/valged õied, piklikud/ümarad tolmuterad.
Valiku puudumisel, suures vabalt ristuvas populatsioonis liiguvad haplotüüpide sagedused tasakaalule ja püsivad seal. Tasakaal saavutatakse olenevalt rekombinatsiooni kiirusest mitme põlvkonna jooksul, HW-l aga ühe põlvkonna jooksul. Oluline on juhuslik vaba ristumine. Ebaõnnestunud, kuna viitab otseselt aheldusele (linkage), kuid tegelikult kohaldatav ka eri kromosoomidel paiknevate aheldamata lookustele. "Tasakaal" võib paljudel juhtudel osutuda tasakaalutuks. Füüsiline aheldatus on vaid üks komponent selle juures. 2. Mis põhjustavad aheldatuse tasakaalutust? Mis on rekombinatsioonifaktori maksimumväärtus, kui aheldust üldse poleks? Füüsiline lähedus a. mida väiksem on markerite (lookuste) omavaheline kaugus, seda väiksem on rekombinatsiooni tõenäosus nende vahel. Valik b. Kui mingid kombinatsioonid on eelistatud. Aeg c. Kui aega on kulunud liiga vähe. Juhuslik geneetiline triiv. d. Triiv võib juhuslikult muuta
Loomakaitsjate huvi ei pälvi. P: hall pikatiivaline x must lühitiivaline; F1: hallid pikatiivlaised x hallid pikatiivalised; F2: 3 hallid pikatiivalised; 1 mustad lühitiivalised. Ehk siis geenid olid ühes kromosoomides ja mendeli seadused ei kehti. Lähtuvalt sellest kujundati kromosoomi teooria. Kuna geenide arv ületab alati kromosoomide arvu siis yhes kromosoomis on palju geene; 2. Ühes kromosoomis asuvad geenid päranudvad enamasti koos ehk aheldunult; 3. Geenide aheldatus pole absouluutne see võib muutuda kromosoomide ristsiirde käigus; 4. Mida lähemal on geenid üksteisele, seda suurema tõenäosusega päranduvad koos. Mida kaugemal on geenid üksteisest kromosoomis seda suurema tõenäosusega nad lahknevad. Aheldunud pärandumise bioloogiline tähtsus. 1. Tagatakse end evolutsioonis õigustanud geenikombinatsioonide edasikandumine, 2. Välditakse kõikvõimalike kombinatsioonide teket, 3.
13. Sotsiaalõigusliku konformismi kontseptsioon (T. Parsons). Konformism - kui inim. allub grupi survele ja loobub oma tõekspidamitest, püüab elada, mõelda ja toimida nii, nagu kõik. · väline võetakse teiste tõekspidamised omaks olude sunnil · sisemine teiste tõekspidamiste sisemine omaks võtmine Konformsus püsiv isiksuse om. Tekib konformismi pideval esinemisel. Omased jooned: · sisendatavus · emotsionaalne aheldatus · alaväärsustunne · mure teiste heakskiidu/hukkamõistmise pärast · on seda tugevam, mida rohkem on grupis liikmeid Allikad: · püüd toimida õigesti ja toetuda seejuures teiste antud normidele · püüd meelidida kaaslastele · püüd saada tasu sobiva käitumise eest ja vältida karistusi ebasobiva käitumise eest Loeng: konformsuse all kaks lähenemist: vormne ja hälbeline käitumine. Siin keskendutakse grupile, sellele, millist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
