· Stabiliseriv valik · Suunav valik Taimede kohastumine kõrbes: Sügavad juured, Vaha, Õhulõhed avanevad öösel, Lehed muutunud okasteks, Kiire kasvuperiood Loomadel: Hele karvkate, Ainevahetuse muutus, Öine aktiivsus, Suveuinak, Suuremad kehaosad, Koha valiku täpsus LIIKIDE TEKE e. Evolutsiooniline protsess Liigi tekkeks on vaja: · Muutlikust loovad tegurid (mutagenees) · Muutlikust fikseerivad tegurid (looduslik valik, isolaadid) · Geenisiire Mutlikkust fikseerivad tegurid looduslik valik ja osaliselt isolaadid Käitumisbarjäärid: pulmatants, sugelde värv, tihedus, lõhn Uute liikide tekkele viivad tegurid: · Geograafiline isolatsioon Isolaatide teke: · Geneetilise materjali muutumine Liigivälised tegurid geograadiline barj. · Looduslik valik · Mäestikud orud, jõesäng
kohastumusstrateegiat . (Näiteks talvitumine: lindudel ränded, talveuni, talveuinak, varude kogumine, kehakatete vahetamine, talveks rasva söömine) Kohastumus, mis on kahjulik üksikisendile võib ollas kasulik organismirühmale. (Ühiselulistel putukatel on töölised steriilsed) Ühest kohastumusest võivad hiljem kujuneda teised kohastumused. Näiteks: elektrielunditega kalad (algus vajati orjenteerumiseks, hiljem saagi surmamiseks ja kaitseks) Isolaadid- organismirühm, mis teatud põhjustel on eraldunud lähtepopulatsioonist ja eksisteerib sellest sõltumatult Isolaatide tekkepõhjused: 1) Geograafilised. a) Maastikuelementide ümberkujunemine, mida liigid ületada ei saa. Näiteks sügavate orgude teke, veepinna tõus (poolsaartest saarte teke). b) Või on tegemist ülisuure levilaga, kus äärealade isendid kokku ei puutu ja omavahel ei ristu 2) Bioloogilised. Organismidel erinev tegutsemisaktiivsus
Pidzini kasutusala võib laieneda, tekib juurde sõnavara ja grammatika (grammatikaliseerumine!). Tekib konventsioon. See on laienenud pidzin. Niipea, kui see muutub kellegi emakeeleks, on tegemist kreooliga. Pidzinid ja kreoolid ei ole klassifitseeritavad nii, nagu tavalised keeled. Kuid ka tavaliste keelte puhul on neid, mille sugulasi/kuuluvust keelkondadesse pole õnnestunud tuvastada. Keelkondadesse mittekuuluvaid keeli nimetatakse isolaatideks. Surnud keeled-isolaadid nt etruski, sumeri. Elavatest: baski, burusaski (Kasmiiris ja Pakistanis) jne. Euraasia keelkonnad: Indoeuroopa, uurali, altai, tsuktsi-kamtsadaali, kaukaasia (3 keelkonda). Aafrika: Afroaasia, niiluse-sahara, nigeri-kongo, khoisani Ameerika: eskimo-aleuudi, naa-dene, nn amerindi keeled Kaug-Aasia: draviidi, hiina-tiibeti, birma, tai, miao-jao, austroneesia, paapua, Austraalia aborigeenide keeled
tunnuste poolest erineb teistest populatsioonidest 2.) bioloogiline liigimääratlust looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potensiaalselt ristuvad omavahel 4. Geograafilise liigitekke etapid, sh bioloogilise ristumisbarjääri (isolatsiooni) näited. Geograafilise ehk allopatrilise ehk erimaise liigitekke etapid: 1.) geograafiline isolatsioon populatsioonide vahel (tekivad nn isolaadid). Populatsioon ühe liigi isendid saavad teatud levilas vabalt ristuda. Põhjused: vulkaanised tegevused, jõeteke (üleujutused), mäestikutekke protsessid, inimtegevus (linnad, maanteed jms) 2.) tekivad geneetilised iseärasused isolaatides mutatsioonid 3.) Bioloogiline ristumisbarjäär ei saa enam mingil põhjusel ristuda. Liigid tekivad siis, kui enam üksteisega ristuda ei saa
Keeleteaduse alused Kordamine kontrolltööks LOENG I Keel on LOOMULIK Ei ole tehissüsteem Esimese keele omandavad kõik loomupäraselt keskkonnast Millest keel koosneb? Olles ise süsteem, koosneb keel omakorda paljudest alasüsteemidest Ta on struktuuride ja reeglite kogum, kuid osa neist reeglitest on abstraktsed, kõik korraga ei realiseeru Ferdinand de Saussure Keel ja kõne on erinevad mõisted Langue vs parole: abstraktne reeglite kogum vs nende konkreetne esinemine IDIOLEKT Individuaalne keelekuju Sõltub olukorrast FORMAALKEELED Formaal ehk tehiskeeled on kunstlikult loodud märgisüsteem Väldivad mitmetähenduslikkust, mida loomulik keel ei suuda Sümbolite arv piiratud-kitsa kasutusalaga NT programmeerimiskeel, liiklusmärgid, morsetähestik Rahvusvahelised abikeeled Volapük, ido , novial, esperanto Ludwig Zamenhof Mitteverbaalsed keele...
aeruginosa moodustab biofilmisarnaseid struktuure, mis koosnevad kobaras olevatest bakteritest, ümbritsetud tihke maatriksiga. Homoseriinlaktooni quorum sensing'u signaalid haigete rögas on kooskõlas quorum sensing'u profiiliga P. aeruginosa biofilmis 10 kasvavate isenditega. Algselt haigete kopsust isoleeritud P. aeruginosa on mitte- mukoosne. Mukoossed isolaadid esinevad kroonilise infektsiooni korral. Uuringud näitavad, et peremehe põletikuline vastus soodustab infektsiooni muutumist mukoosseks. P. aeruginosa täpne tsüstilise fibroosi haige kopsu koloniseerimise mehhanism on teadmata. Ühe hüpoteesi kohaselt põhjustab koloniseerimist hingamisteede põletik, mille tagajärjel tekivad paljad epiteelirakud, kuhu bakterid kinnituvad. Teine hüpoteetiline mehhanism on seotud hapnikuvaese mukoosse kihiga. P. aeruginosa
Mida väiksem saakloom, seda suurem pinge 3) Elektrielundid rakndusid juba kalade enda kaitseks) 3) Juba kohastunud isenditega ei tee looduslik valik suurt mitte midagi Populatsioonilained 17/02/2009 Populatsoonilained isendite arvukuse perioodiline muutus ajas. Reeglina tingitud klimaatilisest efektist. Mõju kas otsene või vahendatud Isolaat isendite rühm, mis teatud põhjustel eksisteerib väljaspool levilat. Isolaadid jagatakse: 1) Geograafilised: a. ületamatud geograafilised tõkked (sügavad jõed, kõrgmäestikud b. Väga suure pindalaga levila (tuhandetes ruutkilomeetrites) c. Levila mustriline liigendatus (levila, milles vaheldub avamaastik või tihe maastik 2) Bioloogiline: a. Isendite väljaränne b. Isendite erinev tegutsemisaktiivsus c. Sünnikoha truuduse-efekt paljunemiseks pöörduvad isendid tagasi kohta,
pulga- ja kokikujulisteks elementideks. Enamik liike moodustab kreemjaid ja valkjaid kolooniaid, kuid kiirelt kasvavad vormid on sageli oranzhilt või kollaselt pigmenteerunud (karotinoidpigmendid). · Rakukestad sisaldavad mükoolhappeid ja on vahased. · Perekond jagatakse 2 haruks: kiirelt ja aeglaselt kasvavad mükobakterid. · Reeglina on aeglaselt kasvavad patogeenid ja kiirelt kasvavad saproobsed. · Kliinilised isolaadid kasvavad välja 4-6 nädalaga. · Kiirelt kasvavad: M. flavescens, M. aurum, M. phlei, M. smegmatis, M. fallax. · Aeglaselt kasvavad: M. africanum, M. asiaticum, M. avium, M. gastri, M. leprae, M. tuberculosis, M. ulcerans jne. Metabolism · Mükobakterid on metaboolselt väga võimekad, sest nad ei kasva mitte ainult suhkrutel ja alkoholidel, vaid ka süsivesinikel, nii alifaatsetel kui ka aromaatsetel. Osa kasvab ka metanoolil. Patogeensed mükobakterid
kahjustades. 6. Pesa ehk koloonia – ühe raku paljunemisel tekkinud silmaga nähtav mikroobide kogum 7. Mikroobi kultuur – ehk puhaskultuur. See on kindlast allikast võetud materjalist kunstlikul söötmel üleskasvatatud ühest mikroobipesast ehk kolooniast isoleeritud mikroobide kogum 8. Mikroobi isolaat – kui puhaskultuur on identifitseeritud, siis moodustavad mikroobid isolaadi 9. Mikroobi tüvi – inglise keeles strain ; moodustavad identseks tunnistatud isolaadid – geneetiliselt >98% sarnased 10. Mikroobi tüüp ehk variant (serotüpiseerimine, fagotüpiseerimine) SEROLOOGILINE MEETOD ehk serotüpiseerimine – samastab mikroobe nende antigeense ehituse alusel, kasutades diagnostilisi seerumeid, mis sisaldavad antikehi FAGOTÜPISEERIMINE – määratakse mikroobi fagotüüp, st mikroobi lõhustamine spetsiifiliste mikroobiviirustega ehk faagidega 11
infektsioone. Kuna ei ole invasiivne, vajab sissetungimiseks koevigastust. Koloniseerib edukalt põletushaavu (haava pind kattub sinirohelise mädaga) ja teisi suuri haavasid. Ta on tüüpiline haiglainfektsioonide põhjustaja. Haigestuvad kehva immuunsüsteemiga patsiendid: verehaiguste põdejad, vähihaiged. Levib ka kateetritega, intubatsioonitorudega, mida ta koloniseerib jne. Ujujatel võib põhjustad kõrvapõletikke ja ta koloniseerib ka kontaktläätsi. Paljud isolaadid toodavad eksotoksiin A-d, mis toimib valgusünteesi elongatsioonifaktorile, nagu difteeriatoksiingi. Tüved, mis seda toksiini ei tooda, on avirulentsed. Väga resistentne AB-dele, kuid tundlik polümüksiinile. P. fluorescens on psührofiil, kes põhjustab jahutatud toiduainete (piim, liha, munad) riknemist, kuna on proteolüütiline ja lipolüütiline. Ei tooda püotsüaniini. Harva patogeenne, kuna ei kasva hästi 37oC juures. Võib kasvada jahedas hoitud verepreparaatidel. P
jakuudi), · mongoli (mongoli e halka, burjaadi), · tunguusi (mandzu), · kaukaasia (abhasi, kabardi-tserkessi, adõgee, tsetseeni, dagestani), · kartveli e Lõuna-Kaukaasia (gruusia), · hiina-tiibeti (hiina, tiibeti-birma), · tai (tai, lao), · draviidi (telugu, tamili, kannada, malajalmi), · moni-khmeeri (khmeeri) ja ainu keeli. Isolaadid on näiteks baski, jaapani, korea, sumeri ja burusaski keeled. Aafrika, ameerika, austraalia ja okeaania. 7. Pidzin- ja kreoolkeeled. Pidzinkeeled on keelekontaktide kaudu tekkinud segakeeled, milles sõnu ja konstruktsioone võetakse eri lähtekeeltest, eriti siiski palju võõrvallutajate keelest. Tekib siis, kui kolooniate põlisasukad tahavad suhelda võõrvallutajate keeles ning lihtsustavad seda ja laenavad sellesse oma emakeele sõnu ja konstruktsioone
sölkupi/ostjakisamojeedi, kamassi, matoori). Euraasias räägitakse: türgi (türgi, aserbaidzaani, turkmeeni, usbeki, uiguuri, kirgiisi, kasahhi, baskiiri, jakuudi), mongoli (mongoli e halka, burjaadi), tunguusi (mandzu), kaukaasia (abhasi, kabardi-tserkessi, adõgee, tsetseeni, dagestani), kartveli e Lõuna-Kaukaasia (gruusia), hiina-tiibeti (hiina, tiibeti-birma), tai (tai, lao), draviidi (telugu, tamili, kannada, malajalmi), moni-khmeeri (khmeeri) ja ainu keeli. Isolaadid on näiteks baski, jaapani, korea, sumeri ja burusaski keeled. Aafrika, ameerika, austraalia ja okeaania. 7. Pidzin- ja kreoolkeeled. Pidzinkeeled on keelekontaktide kaudu tekkinud segakeeled, milles sõnu ja konstruktsioone võetakse eri lähtekeeltest, eriti siiski palju võõrvallutajate keelest. Tekib siis, kui kolooniate põlisasukad tahavad suhelda võõrvallutajate keeles ning lihtsustavad seda ja laenavad sellesse oma emakeele sõnu ja konstruktsioone
· turgi (türgi, aserbaidzaani, turkmeeni, usbeki, uiguuri, kirgiisi, kasahhi, baskiiri, jakuudi), · mongoli (mongoli e halka, burjaadi), · tunguusi (mandzu), · kaukaasia (abhasi, kabardi-tserkessi, adõgee, tsetseeni, dagestani), · kartveli e Lõuna-Kaukaasia (gruusia), · hiina-tiibeti (hiina, tiibeti-birma), · tai (tai, lao), · draviidi (telugu, tamili, kannada, malajalmi), · moni-khmeeri (khmeeri) ja ainu keeli. Isolaadid on näiteks baski, jaapani, korea, sumeri ja burusaski keeled. Aafrika, ameerika, austraalia ja okeaania. 10. Pidzin- ja kreoolkeeled. Pidzinkeeled on keelekontaktide kaudu tekkinud segakeeled, milles sõnu ja konstruktsioone võetakse eri lähtekeeltest, eriti siiski palju võõrvallutajate keelest. Tekib siis, kui kolooniate põlisasukad tahavad suhelda võõrvallutajate keeles ning lihtsustavad seda ja laenavad sellesse oma emakeele sõnu ja konstruktsioone.
Kui populatsioon langeb siis tekib tänu geenitriivile pudelikaela efekt- kus samuti ei ole seost algse geneetilise struktuuriga, võrreldes lähtepopulatsiooniga geneetiline mitmekesisus vaesustub, aga liigi tasandil võib toimuda ka rikastumine. Populatsioonilained võivad anda ka materjali isolaatide kujunemisele, eriti olukorras, kus isendeid rändab välja, kuid ka isendite arvu järsul kukkumisel siis jagunevad isendid ebaühtlaselt levilas. Isolaate on kolme tüüpi: A.) geograafilised isolaadid- 72 suure levila puhul on niigi ääreala isendid üksteisest isoleeritud; B.) Liigi isendite jaoks ületamatute geograafiliste barjääride kujunemine. C.) bioloogilised isolaadid; 1.) arenemiskoha truuduse efekt- lõhilased, kes pöörduvad kudemiseks tagasi jõkke, kus nad kunagi koorusid. 2.) Põlvkonnast-põlvkonda toimub teatud isendite ristumine- geneetiliste isolaatide teke.
sarnased kogu infektsiooniprotsessi jooksul. Erinevalt reoviirustest ei ole sünteesitud mRNAde hulk pöördvõrdelises seoses vastavate segmentide pikkusega (nt. segmenti M6 transkribeeritakse tunduvalt aktiivsemalt kui segmenti S10). Translatsioon on detekteeritav 2-4 tundi peale rakkude nakatamist ning saavutab maksimaalse aktiivsuse umbes 12 tundi peale infektsiooni algust (ja kestab kuni rakkude surmani). 3.3.6. Replikatsioon Orbiviiruste looduslikud isolaadid replitseeruvad rakukultuuris halvasti ja seetõttu pärineb enamus andmeid orbiviiruste replikatsiooni kohta BTV laboratoorsete tüvedega tehtud uurimustest (need tüved replitseeruvad hästi paljude selgroogsete ja selgrootute rakkudes). Orbiviiruste replikatsioonist on vähe teada, arvatavasti on see sarnane reoviiruste vastavale protsessile. 3.3.7. Virionide moodustamine ja vabanemine IB-d on core partiklite moodustumise kohaks:
· turgi (türgi, aserbaidzaani, turkmeeni, usbeki, uiguuri, kirgiisi, kasahhi, baskiiri, jakuudi), · mongoli (mongoli e halka, burjaadi), · tunguusi (mandzu), · kaukaasia (abhasi, kabardi-tserkessi, adõgee, tsetseeni, dagestani), · kartveli e Lõuna-Kaukaasia (gruusia), · hiina-tiibeti (hiina, tiibeti-birma), · tai (tai, lao), · draviidi (telugu, tamili, kannada, malajalmi), · moni-khmeeri (khmeeri) ja ainu keeli. · Isolaadid on näiteks baski, jaapani, korea, sumeri ja burusaski keeled. Aafrika, ameerika, austraalia ja okeaania. AAFRIKA: afro-aasia keeled: semikeeled, araabia keel, malta keel Nigeri-Kongo keelkond: suahiili, ruanda, luganda Niiluse-Sahara keelkond: nuubia keel AMEERIKA: Eskimo-aleuudi keelkond: lääne-eskimo, idaeskimo, Atapaski keeled: navaho Algonkini keeled: arapaho, mustjala, krii, soni Uto-asteegi keelkond: hopi, paiuti, asteegi
S. typhi Punane (alus) Kollane (hape) Terve Must Shigella Punane (alus) Kollane (hape) Terve Must puudub Pseudomonas Punane (alus) Punane (alus) Terve Must puudub Lõplik samastamine toimub kas kommertsiaalse Vitek 2 süsteemi või MALDI-TOF abil (vt.üldosa praktikum); tüpiseerimiseks saadetakse isolaadid Eesti Tervisekaitse laboratooriumi. ENTEROPATOGEENSE E. coli VIRULENTSUSMARKERITE MÄÄRAMINE • ETEC – määratakse võime toota termostabiilset (ST) ja termolabiilset (LT) enterotoksiini, kasutades ELISA-t, lateksaglutinatsioonireaktsiooni või DNA teste • EPEC – määratakse O ja H antigeenne struktuur, otsitakse aglutinatsioonireaktsiooni abil teadaolevaid enteropatogeenseid serogruppe – O55, O111:H2 jt., kasutades selleks vastavaid polü- ja
annaabi.ee 
