Ossa sceleti axialis Selgroolüli (vertebra) - corpus vertebrae -lülikeha arcus vertebrae - lülikaar foramen vertebrae - lülimulk incisura vertebralis inf. et sup. - lülisälk ( alumine, ülemine) foramen intervertebrale - lülivahemik processus spinosus - ogajätke processus transversu - ristjätke processus articularis - liigesejätke Kaelalülid (C) 7 X (vertebrae cervicales mitm., vertebra cervicalis ains.) atlas I kaelalüli arcus anterior et posterior KAAR EESMINE JA TAGUMINE tuberculum ant. et post. - KANDELÜLI EESMINE JA TAGUMINE fovea articularis super. et inf. LIIGESELOHK ALUMINE, ÜLEMINE fovea dentis - HAMBALOHK foramen processus transversi RISTMINE LIIGESELOHK axis TELGLÜLI dens - HAMMAS apex dentis - HAMBATIPP proc. articularis super. et inf. ÜLEMINE JA ALUMINE LIIGESEJÄTKE facies articularis dentis ant. et post. HAMBA LIIGESEKÕHR (ALUMINE, ÜLEMINE) vertebra prominens - KAELALÜL...
LUUD Kõõlus valkainest koosnev sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav. Luuüdi pehme kude luude keskosas. Liiges kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab neil liikuda. Lihaseid on vaja kehaosade liigutamiseks. Aitavad säilitada kehatemperatuuri. Osadel lihastel on kaitseülesanne. Lihased annavad kehale kuju. Vöötlihased e. skeletilihased alluvad inimese tahtele, kokkutõmbed võivad olla tugevad ja kiired. Südamelihased ei allu inimese tahtele, tõmbuvad rütmiliselt kokku. Silelihased ei allu inimese tahtele ja tõmbuvad aeglaselt kokku.
tavalisem arusisalik. Arusisalikul on väike pea ning pikk ja sale kere. Erinevalt kahepaiksetest on roomajatel kael. Sisalike nahk on kuiv, nahapinda katavad väiksed sarvainest soomused. Kuna sarvkate takistab looma kasvamist, vahetavad roomajad nahka. Roomajate kolju on ühendatud selgrooga mitme kaelalüli abil. Roomajate pea on liikuvam kui kahepaiksetel, nad saavad seda ka pöörata. Selgroolülidele kinnituvad roided, mis kaitsevad siseelundeid. Sisalikel on roided ainult selgroo eesmistel lülidel (rinnalülidel) ja moodustavad rinnakorvi, maol aga kõigil lülidel. Saaki haaravad sisalikud teravate hammastega, kuid enamasti neelevad selle tervena või suuremate tükkidena. Sisalikud toituvad põhiliselt ussidest, putukatest ja tigudest. Roomajad hingavad ainult kopsudega, sest kuiva naha kaudu ei ole hingamine võimalik. Nende kopsud on niivõrd arenenud, et hapnikust jätkub rohkem elutegevuseks. Seoses sellega, et
8.B klass Janne Kristi Palits Arvutiõpetus-Bioloogia MÄNG Kuldvillak Juhendaja: õpetaja Tiina Nõges Tallinn 2010 Mängu mängimise juhend Teemad läbitakse järgmises järjekorras: · Selgroogsed · Selgrootud · Taimed Kui on teema 100-punktine tase positiivselt läbitud, siis liigutakse teema 200-punktilisele tasemele ning sealt positiivse tulemuse saamisel järgmise teema 100-punktilisele tasemele jne. Selgroog- Selgroo- Taimed sed tud 100 100 100 200 200 200 Selgroog- Selgroo- Taimed sed tud 100 100 100 200 200 200 Selgroog- Selgroo- Taimed sed tud 100 100 100 200 200 200 Selgroog- Selgroo- Taimed sed tud 100 100 100 200 200 200 Selgroog- Selgroo- Taimed sed tud 100 100 100 200 200 200
Carpal tunnel syndrome (Karpaalkanali e randmekanali sündroom) o sümptomid: valu randmes ja labakäes, käe tuimus/suremine, labakäe kohmakus ja nõrkus, o tekib: korduvliigutuste tegemisel, väheste puhkepauside korral, ergonoomiliste töövõtete mitte kasutamisel. Lisaks on veel olemas : Vertebral syndrome- lülisamba sündroom Respiratory/pulmonary syndrome- hingamisteede ja kopsu sündroom Thoracal Syndrome- rindkere sündroom Selgroog · Selgroo ülesanne: o Selgroo külge kinnituvad selja- ja kõhulihased, millede ülesandeks on sirutada ja stabiliseerida lülisammast, osaleda roiete tõstmisel, selgroo pööramisel. Seega on selja hoidmisel tervena oluline treenida nii selja- kui ka kõhulihaseid. Selgroo lülidevahekettad e diskid · Selgroolülide vahel paiknevad lülidevahekettad e. diskid. o tagavad lülisamba lülide omavahelise ühenduse, liikuvuse, kasvu
Kaasasündinud lülisamba kõverdumise aluseks on looteperioodis tekkiv lülide või rindkere väärareng. Elujooksul omandatud juhtudel võivad põhjuseks olla ainevahetuse häired (rahhiit) või närvihaigused (lastehalvatus, laste tserebraalparalüüs), sageli aga hoopis pidev vale istumisasend. Sümptomid ehk avaldumine: Haiguse algstaadiumis ei pruugi olla mingeid erilisi sümptomeid. Avaldumine on erinev vastavalt sellele, millises selgroo osas kõverdus on tekkinud. Patsiendi ettekummardamisel tekib skolioosi korral lülisamba pöörlemise tõttu rinna osa muutuse korral roide küür ja nimme osa moondumise tõttu nimmepiirkonnas lihasvall. Skolioosi süvenemisega tekib õlgade asümmeetria: üks õlg on kõrgemal kui teine. Samuti võib tekkida lonkamine, mis on tingitud jäsemete erinevast pikkusest. Kaugele arenenud juhtudel, kui kaasneb rindkere deformeerumine, võiavd
sisalik madu Kehakatted soomused vahetavad nahka - kestumine Kehakuju pea, kael, kere, jäsemed pea,( kael), kere Luustik kolju, mitu kaelalüli selgroog lühem selgroog pikem ja painduv roided selgroo esimestel roided kõigil selgroo lülidel lülidel - rinnakorv Närvisüsteem peaaju, seljaaju, närvid Meeled hea nägemine - ainult liikuv saak silmalaud läbipaistev kaitsekile - ei pilguta silmi haistmine, maitsmine - keele abil kombivad maapinda
Aju ja närvisüsteem on väga õrnad ja kergesti haavatavad ja on seepärast kaetud ja kaitstud luudega: koljuluu ja 24 liikuva selgroolüliga. Esimene närvisüsteemi trauma võib juba juhtuda sündimise käigus. Avarii, emotsionaalne stress (muretsemine, negatiivne mõtlemine, hirm), halb rüht, toitumine (kemikaalid, alkohool, rohud, toksilised ained, saastatus), korduvad ja monotoomsed liigutused (rutiinne töö) ja mitmed igapäevased talitused võivad põhjustada selgroo ebanormaalse liikuvuse ja asendi. See omakorda ärritab haavatavat närvisüsteemi ning põhjustab selle üle- või alatalitluse ning sellega seoses põhjustab ebakõla kõigis organites. Kiropraktilise koolitusega arstid kutsuvad seda SUBLUKSATSIOONIKS. Kui närvisüsteem on häiritud, siis kogu ‘orkestri’ töö on ebakõlas ning alguse saab ahelreaktsioon, mis viib valu tekkele ja haiguse algamisele (tervise puudumisele)
Selliste vigastuste vastu aitab jää või mõne muu külma eseme hoidmine randmel ning sportlane peab hoiduma rannet kaasavatest harjutustest. Võimlejate puhul langeb suure koormuse ohvriks ka selg. Seljavigastused on ühed kõige ohtlikumad, sest vigastada võib saada selgroog. Selgroovigastused võivad alguse saada väga lihtsatest asjadest, nagu liigne treenimine ning vähene hulk puhkust, sellest tulenevalt ei suuda keha enam selgroo osi kaitsta. Samuti mõjuvad halvasti korduvad suure koormusega liigutused, nagu näiteks painutamine. Väga ohtlikud on ka erinevad saltod ning hüpped, kus valesti maandumise tõttu võib väga kergesti selgroole viga teha. Võimleja selgroo võrdlus normaalse selgrooga Peamisteks vigastusteks ning haigusteks selgrooga on spondülolüüs ehk lülilahustus, mis tekib selja painutamisega, Scheuermanni haigus, mis avaldub seljavalu ja selgroo
organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes (võrrelduna mikroelementidega). süsinik, hapnik, lämmastik ja vesinik. SAHHARIIDID e süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises C, H, O. Neid jagatakse : monosahhariidideks :kuulub RNA koostisesse, oligosahhariidideks 2-3 sahhariidi omavahel liitunud; polüsahhariidideks: polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. ÜL:energeetiline(energia allikas);struktuurne(selgroo välistoes, taime,seeneraku kestas);varuaine(tärklis,glükogeen); osalemine biosünteesil(DNA, RNA); bioregulatoorne(hormoonid); kaitse(antikehad loomadel,taimedel külmumise vastu). LIPIIDID koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist;veest kergemad ja hüdrofoobsed. Jagataske lihtlipiidid(naturaalrasvad); liitlipiidid(fosfolipiidid);tsüklilised lipiidid (steroidid). ÜL: energeetiline;ehitluslik(membraani koostises);varuaine;ainevahetuslik funkstioon
.............................................................. 7 1. Alaselga mõjutavad lihased................................................................................................. 7 2. Kes ja kuidas haigestuvad ................................................................................................... 7 3. Lihase venitus, kramp, trauma ............................................................................................ 9 4. Selgroo talitlushäired valu põhjusena ............................................................................... 10 5. Lülisamba degeneratiivsed muutused ............................................................................... 11 6. Lülidevahelise ketta väljasopistumine ja ishias (kiirguv istmikunärvivalu) ..................... 12 7. Pirnlihase sündroom.......................................................................................................... 12 8
seotud ja alalõualuu on kolju ainuke liikuvalt ühendatud luu. Selgroog Inimese luustiku aluse moodustab selgroog ehk lülisammas, mis koosneb 33-34 omavahel ühendatud selgroolülist. Inimese selgrool on 7 kaelalüli, 12 rinnalüli, 5 nimmelüli, 5 omavahel kokkukasvanud ristluulüli, mis moodustavad ristluu ja 4-5 õndralüli, mis on koondunud õndraluuks. Osade selgroolülide vahel on kõhrkettad ja nad on omavahel liikuvalt ühendatud. Rinnakorv Rinnakorvi moodustavad selgroo rinnalülid, roided ja rinnak Rinnakorvi ülesandeks on kaitsta südant ja kopse. Õlavööde koosneb kahest abaluust ja kahest rangluust. Õlavöötme luude ülesandeks on ühendada ülajäsemete luud selgroo ja rinnakorviga. Ülajäsemed Inimese ülajäsemed koosnevad õlavarreluust, küünarluust, kodarluust, randmeluudest ja kämblaluudest. Käelaba ehitusse kuuluvad lisaks kämblaluudele veel sõrmeluud. Vaagnavööde Inimese vaagnavöötme moodustavad kaks puusaluud, mis
seni olnud väljaspool seda seltskonda. Polgu huvid moodustasid tähtsa osa Vronski elust. Polgus mitte ainult armastati Vronskit, vaid ka austati ja oldi tema peale uhke. Peale teenistuskohustuste ja seltskondlike huvide oli Vronskil veel oma lemmikala – hobused, ta oli kirglik ratsutaja. Ratsutamisega on seotud ka Vronski kõige piinavam mälestus. Ühel võiduajamisel, kui ta oli peaaegu võitmas, tegi ta andeksandmatu liigutuse, mille tagajärjel murdis hobune selgroo. Rahvas, arst ja velsker, tema polgu ohvitserid – kõik jooksid juurde. Oma õnnetuseks tundis ta, et on terve ja vigastamata. Hobune aga murdis selgroo ning ta otsustati maha lasta. Väga tähtsat rolli Vronski elus mängis armastus. Eriti armastus Anna vastu. Juba Vronski ja Anna esimesel kohtumisel, jättis Anna Vronskile unustamatu mulje. Vronski jättis Anna pärast maha Kitty ja järgnes Annale Peterburgi. Ka Peterburis püüdis
Kolju - koosneb aju- ja näokoljust. Selgroog · Koosneb 33-34 omavahel ühendatud selgroolülist. · Lülid paiknevad kohakuti ja lõlimulgud moodustavad selgrookanali, milles asub seljaaju. · Osade selgroolülide vahel on kõhrkettad ja nad on omavahel liikuvalt ühendatud. · 7 kaelalüli; 12 rinnalüli; 4-5 õndralüli-õndraluu; 5 nimmelüli; 5 omavahel kokku kasvanud ristluulüli- ristluu. Rinnakorv · 12 selgroo rinnalüli; 12 paari roideid; rinnak · Kaitseb siseorganeid süda, kopsud · Iga rinnalüliga on ühendatud 1 paar roideid. Õlavööde ühendab ülajäsemete luud selgroo ja rinnakorviga. Luudevahelised ühendused · Liidused liikumatud luudevahelised ühendused (ajukolju luud ) · Liigesed lahe v enama luu liikuv ühendus · Liigestes on luuotsad kaetud kõhrega, mis tasandavad liigutusi. · Kõhresid ümbritseb liigesekihn, milles asub liigesevõie.
muutmisel Selgroosirgestaja Niude-roiete lihas - m. Nimme niude-roiete lihas - Niudeluuhari ja -tiib, Viimased roided, Ühepoolse lihase toimel iliocostalis ... lumborum puusaköber nimmelülide roiejätked selgroo rindkere- ja Rindkere niude-roiete lihas - Roiete kraniaalsed servad Roided allpool roidenurka nimmeosa küljele ... thoracis ülevalpool roidenurka; (Car) kuni 6 kaelalülini painutamine, mõlemapoolsel nimme niude-roite lihas aga nende fikseerimine.
-toimub vereloome (vereraakude moodustumine) -mineraalainete s�ilituskoht -talletab rasvu Luud on �hendatud 3 viisil: 1) Liigesed - luude liikuvad �hendused KERALIIGES PLOKKLIIGES 2) K�hrekettad - selgrool�lide vahel 3) �mblused - liikumatud �hendused, nt koljuluud LIIGES - kahe v�i enama luu �hendus, mis v�imaldab luudel liikuda Selgroog moodustab keha keskse toese. Koosneb 33 l�list, mis jagunevad 5 piirkonnaks. Selgroo vahel on k�hrest kettad, mis teevad selgroo painduvaks. Selgrool�lide mulgud moodustavad kanali, milles on seljaaju. NIKASTUS - liigesekapsli v�i liigesesidemete tugev venitus v�i rebenemine NIHESTUS - liigeses luuotste paigast nihkumine, liiges ei saa enam talitleda Nikastuse v�i nihestuse korral tuleb -peale panna midagi k�lma -vigastatud j�se fikseeruda -hoida j�se k�rgemal LIHASED Inimese kehas 3 t��pi lihaseid: SKELETILIHASED e v��tlihased - v��tlihasrakkudest, liigutada luid; talitlevad tahte
ema juurde ligi 2 aastaks. Sündides kaaluvad kutsikad umbes 430570 g. Leopardid elavad umbes 12 aastaseks. Tüvepikkus on 91 180cm,saba pikkus71 110cm Turjakõrgus 50 80cm. Mass 3240kg Leopard tapab ohvri kohapeal, murdes käpahoobiga selle selgroo või pigistades kaela lõugade vahel puruks. Leopartidel on väga hea maskeerimisvõime. Nende kontrastvärvides karvastik ning selle muster võimaldavad leopardil end nii tõhusalt maskeerida, et ta muutub peaaegu nähtamatuks.
Ebaroiteks Rinnak. Koosneb 3 osast, mis on kõhrega ühendatud. Ülemine, kõige paksem osa on rinnakupide. Teine, kõige pikem on rinnakukeha. Kolmas, kõige lühem ja väiksem on mõõkjätke. Rinnaku pidemele kinnituvad rangluu ja esimene roie. Rinnakukehale kinnituvad 2. 7. roie. Tünnrind ühtlane Kanarind ettepoole kalduv Kingseparind tahapoole kalduv (lohk) Selgroo füsioloogilised kõverused. Eesttaha vaadates on selgroog täiesti sirge. Frontaal tasapind eesttaha vaadates. Külgvaates ( Sagitaal tasapind ) on selgroog looklev. Kaela ja nimmeosas on selgroo kõverus suunaga ette. Rinna ja õndraluu ( ristluud ) piirkonnas on selgroo kõverus tahapoole. Rinna küfoos ehk küürselgsus kõverus on liialdatud ettepoole Nimme lordtoos puusad eespoole ( kõrged kontsad põhjustavad ) Skoljoos eest taha vaadates on selgroog kõver.
keelealune närv - n. hypoglossus * kilpkõhre-keeleluu lihas, lõuatsi- keeleluu lihas kaelanärvid – nn. cervicales * dorsaalsed harud : - mediaalsed harud - nahk - lateraalsed harud - all asuvad lihased suur kuklanärv – n. occipitalis major kukla nahk rindkerenärvid – nn. thoracici * dorsaalsed harud: - mediaalsed harud - selgroo ümber asuvad lihased (kaela pikim lihas, oga-, pool-oga, -rihmlihas). - lateraalsed harud: - nahk - mediaalne nahaharu - lateraalne nahaharu nimmenärvid – nn. lumbales * dorsaalsed harud: - mediaalsed harud - selgroo ümber asuvad lihased - lateraalsed harud - nahk - mediaalne nahaharu - lateraalne nahaharu
Pea ulatus 5 meetri kõrgusele. Kaalus peaaegu 30 tonni. Vaenlaste eest kaitses ta end saba löökidega. Taimetoitlane. Stegosaurus "kaetud sisalik" Esialgu arvati, et nad asustasid ainult tänase Põhja-Ameerika lääneosa, kuid 2006. aastal Portugalist leitud skelett osutas, et neid leidus ka tänase Euroopa aladel. Omased sabaogad ja luuplaadid. Heibivoor "Teine aju" Marsh avastas selgroo puusapiirkonnas laia kanalit, kuhu oleks mahtunud sauruse väikesest peaajust 20 korda suurem struktuur. Türannosaurus Rex Üle 12 meetri pikkune. Üks suurimaid ja surmavaid olendeid. Türannosauruse esijäsemed old liiga väikesed, et nendega saaki püüda. Video http://arhiiv.err.ee/va ata/minu-maailm- dinosaurused Allikad http://www.creationism.org/estonian/XianAnswNetW http://et.wikipedia
INIMESE LUUSTIK Luustik on inimese toes Luustik toetab keha ning kaitseb õrnu siseelundeid, nt peaaju. Tähtsamad luud : toruluud, lühiluud ja lamedad luud. Kolju koosneb paljudest erinevatest luudest mida ühendavad õmblused. Lülisamba (e selgroo) moodustavad kaela, rinna ja nimmelülid ning kokku kasvanud ristluu ja õndralülid. Luud koosnevad luurakkudest ja vaheainest Luu on elus kude, mis pidevalt uueneb. Luurakke on kolme põhitüüpi: osteblastid, osteotsüüdid ja osteklastid. Osteblastid toodavad uut rakuvaheainet. Vähehaaval arenevad nad päris luurakkudeks, osteotsüütideks. Osteklastid hävitavad vajadusel rakuvaheainet. Inimese skelett Luustiku tähtsus
SELJAAJU Sandra Lasn Kirke Leming Grey-Maria Lain Anete Saarna Elis Lisete Kostabi Emily Sabre Birgit Pärtel Sisukord Seljaaju · Seljaaju on selgroogsetel eristatav kesknärvisüsteemi osa · Inimestel saab seljaaju alguse kuklaluu juures, läbib kuklaluu suuraugu sisenedes selgrookanalisse selgroo kaelalülide juures · Väikese sõrme jämedune · 31 paari närve · Ühendada kehas toimuvat peaajuga Närvirakk · Neuron ehk närvirakk ka neurotsüüt on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus. · Närviraku membraanid on justkui peaaju 'suhtlusvõrgustikud' kuna läbi nende närvirakud suhtlevad, lisaks kontrollivad membraanid toitainete sisenemise ja jääkainete väljutamise protsesse. · Närviraku membraanides mängivad olulist rolli kaks
1. Selgroolülide liitumine ühtseks selgrooks (lülivaheketta ehitus, sideme, liigespindade asetus erinevatel selgroolüli liikidel). Lülid ühenduvad üksteisega lülivaheketaste, sidemete ja liigeste abil, moodustades selgroo. Lülivaheketta ehitus Kettaid on 23 ja nende üldkõrgus on ¼ kogu lülisamba kõrgusest. Lülivahekettad koosnevad perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast. Selgroo välised sidemed takistavad tahaliikumist, sisemised selgroo sidemed ette liikumist. Liigespindade asetus erinevatel selgroolüli liikidel: Kaelalülid –lülimulk võrdlemisi suur ning võimaldab palju liikuda. Rinnalülid – liigesjätked asetsevad peaaegu vertikaalselt ning nendel asetsevad frontaalsuunalised liigespinnad. Nimmelülid – liigesed on pöördunud vastassuunas ning võimaldab külgliikumist. Õndraluu – kujutab endast saba rudimenti. 2. Erinevate selgroolülide liigendumine (ülemine ja alumine kuklaliiges, rinnalülide
Genotüüp on indiviidi kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi. Fenotüüp kujuneb organismi arengus genotüübis sisalduva info realiseerumise tulemusena. 2. DNA ehitus, komplementaarsusprintsiip. Vastus: DNA ehitusüksused(monomeerid) on nukleotiidid(desoksüribonukleotiidid), mis on moodustunud suhkrust, desoksüriboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. Fosfaatrühm ja desoksüriboosi jääk moodustavad DNA-ahela selgroo. Monomeerite erinevused tulenevad lämmastikalustest, milleks on adeniin, tsütosiin, guaniin ja tümiin. A=T (nende vahel 2 vesiniksidet) ja G=C (3 vesiniksidet) Vesinikside katkeb kergesti ja see on oluline DNA toimimisel. DNA nukleotiidide järjestus kannab organismi pärilikku teavet. 3. RNA ehitus. Vastus: RNA ehk ribonukleiinhappe monomeerid on ribonukleotiidid. Need koosnevad lämmastikalusest, suhkrust ja fosfaatrühmast. RNAs on suhkruosaks riboos.
fenotüüp – isendi avalduvate tunnuste kogum, mis kujuneb genotüübi ja keskkonna koostoimel. seosed nende vahel – Fenotüüp kujuneb genotüübi alusel, keskkonna mõjul. 2. DNA ehitus, komplementaarsusprintsiip. DNA ehitusüksused(monomeerid) on nukleotiidid(desoksüribonukleotiidid), mis on moodustunud suhkrust, desoksüriboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. Fosfaatrühm ja desoksüriboosi jääk moodustavad DNA-ahela selgroo. Monomeerite erinevused tulenevad lämmastikalustest, milleks on adeniin, tsütosiin, guaniin ja tümiin. A=T (nende vahel 2 vesiniksidet) ja G=C (3 vesiniksidet) Vesinikside katkeb kergesti ja see on oluline DNA toimimisel. DNA nukleotiidide järjestus kannab organismi pärilikku teavet. 3. RNA ehitus. RNA ehk ribonukleiinhappe monomeerid on ribonukleotiidid. Need koosnevad lämmastikalusest, suhkrust ja fosfaatrühmast. RNAs on suhkruosaks riboos. Lämmastikalusteks on adeniin, guaniin,
· Vaagnavöötme luud Selgroog Inimese selgroog koosneb 33-34 omavahel paindunud ühendatud selgroolülist. · 7 kaelalüli · 12 rinnalülii · 5 nimmelüli · 5 omavahel kokkukasvanud ristluulüli · 4-5 õndralüli, mis on koondunud õndraluuks Rinnakorv · 12 paari roideid, msi kinnituvad eestpoolt rinnakule. · Õlavööde koosneb rangluust ja abaluust · Õlavööde ühendab ülajäsemete luud selgroo ja rinnakorviga Ülajäsemed moodustavad: · Õlavarreluu · Küünarluu · Kodarluu · Randmeluu · Kämblaluu · Sõrmeluu Vaagnavöötme moodustavad: · 2 puusaluud · Ristluu Vaagnavööde ühendab alajäsemeteluud selgrooga. Alajäsemed moodustavad: · Reieluu · Sääreluu · Pindluu · Põlvekeder · Kannaluu · Pöialuu · Varbaluu Luustiku tähtsus: · Toestab keha pehmeid kudesid · Annab kehale kuju
Osteoporoos Leena Tauk ja Karl Johannes Kalma Mis on osteoporoos? Luudehõrenemine ehk skeleti haigus. Primaarne ja sekundaarne osteoporoos. Murde esineb sagedamini selgroo lülikehades, randmepiirkonnas ja puusapiirkonnas reieluukaelas. Osteoporoosi riskifaktorid Mittemuudetavad Muudetavad riskifaktorid riskifaktorid · Vanus · Naissugu · Alkoholi tarbimine · Osteoporoos perekonnas · Suitsetamine ·
tähtsad ajukeskused. Õlavööde Kummalgi pool kaela asuvad paarilised randluud. Selja peal asuvad kummalgi pool abaluud. Keset selga asub selgroog ehk lülisammas. Kaelalülisid on inimesel 7. Sama on kõikide imetajatega. Selgroolülisid on 33. Ristluu on kokku kasvanud 5st selgroolülist. See, mida me sabakondiks nimetame on õndraluu. Rinnakorv koosneb roietest. NB! Ribid on loomadel. Alumised 2 roiet on kinnitumata rinnaku külge. Roided kinnituvad eest rinnakule, tagant selgroo külge. Selgroolülide vahelised kettad on kõhred, mis aitavad selgroogu venitada ja sellel vetruda. Vaagnaluud asuvad puusapiirkonnas. Neid on kaks: vasakul ja paremal. Naistel on puusaluu laiem. Jäsemed Õlavarreluust edasi tuleb 2 paralleelset luud: kodarluu ja küünarluu. Kui käsi on põidlaga väljapoole pööratud on kodarluu kehale lähemal ja küünarluu väljapoolne. Randmeluid on palju: 8 tükki. Käelabas asuvad kämblaluud ja sõrmede osas on sõrmeluud. Põial
Keskajal tunti Vana-Kreeka kultuuripärandit paljuski Aristotelese tööde kaudu. -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Sparta Ateena Perioigid (10%) tegelesid käsitöö ja kauplemisega. Tulemusena kasvas Ateena riigis lihtrahva poliitiline roll, sest Ateena riigi sõjalise selgroo moodustas s -tribal süsteemi -Demokraatia -juhtimise, kontrolli kuningas -seaduste vastuvõtmist, millega nimetatakse -suur osa, eriti sõjavangide kaevandused -väikese osa kasutamise orjatöö Herodotos- ajaloolane ja „ajaloo isa“, kes oma teoses „Historia“ (kr k uurimus) kirjeldas Kreeka-Pärsia sõda, aga ka ümbritsevate maade ajalugu ja olustikku.
nüüdisinimene ja samuti oli ta esimene, kes Aafrikast välja rändas, siis surid nad välja. Järgmine osa inimese arenguloos on Homo heidelbergemis, nemad ühendavad inimest neandertallasega. Neanedrtallasetega koos elas nüüdisinimesele kõige sarnasem lüli inimarengu ajaloos – Homo sapiens ehk tark inimene. Homo sapiens sarnaneb nüüdisinimesele oma kahe jalal seismise, keerulise arenenud suure aju ja S-kujulise selgroo poolest. Homo neanderthallens’id surid välja kliima muutuse tõttu ning nad ei suutnud Homo Sapiens’itega konkureerida. Enne nüüdisinimese arenemist rändasid Homo sapiensid Aafrikast, kus kõik temale eelnevad rassid olid arenenud, välja. Osa Homo Sapiens’itest jäid Aafrika, nemad on negriidid, Euroopasse rändasid europiidid, Aasiasse rändasid mongoliidid ning teised rändasid Austraalia ja Ameerika mandrile . Homo sapiens’itele järgnes meie rass: Homo sapiens sapiens.
-ühendab luid ümbritsevate kudedega -sisaldab palju veresooni ja närve KOLJU Kaitseb ja toestab peaaju, meeleelundeid, seede- ja hingamiselundite alguosa. Kolju luud on õmbluste ja kõhrliidustega ükteisega liikumatus ühenduses. SELGROOG Luustiku keskne osa on selgroog. Iga selgroolüli koosneb lülikehast, lülikaarest ja jätketest. Selgrookanalis paikneb seljaaju. RINNAKORV Selle moodustavad selgroo rinnalülid, roided ja rinnak. Iga rinnalüliga on ühendatud üks paar roideid. Ülesandeks kaitsta südant ja kopse. LUUDEVAHELISED ÜHENDUSED Liidused Liigesed Liigestes on luuotsad kaetud kõhrega, mis tasandavad liigutusi. Kõhresid ümbritseb liigesekihn, milles asub liigesevõie. LIIGESED Luude kokkupuutekohtades on liigesed. Luud ise ei paindu, inimese keha- osad liiguvad liigeste kohalt. Kera-, plokk- ja silinderliigesed.
esineb veres ja rakkude tsütoplasmas ) - valkudes moodustuvad ammoniaagid ( leidub kehas jääkproduktina - kaaliumsoolad annavad luudele tugevuse ( leidub luukoostises ) - magneesium on seotud nukleiinhappega ( leidub DNA-s ja RNA-s) ning taimedel on seda vaja klorofülli tekkimiseks mis muudab taime värvuse roheliseks. - Rauaaatomid ehk erütrotsüüdid neid on vajalik hemoglobiini koostises ja selgroo jaoks ( leidub punalibledes) ANIOONID ehk negatiivsed ioonid - süsihappegaas-lahustub ja muutub karbonaatiooniks ( läheb kopsudest verre ) - fosfaatrühmad on nukleiinide ja fosfolipiidide põhikoostised ( leidub rakumembraanis ) - joodi on vaja kilpnäärme hormoonide sünteesiks ( leidub kilpnäärmes - veres esineb soolasid ( leidub maomahlas ) saab vee kaudu - floor on vajalik hammaste jaoks
otsasõit; kukkumine kõrgusest; tugev löök selja piirkonda; tuli- või külmrelvaga vigastus lülisamba piirkonnas. NB! Kõikedel neil juhtudel käsitletakse kannatanut, kui selgrootraumaga juhtumit. - mõne kehaosa tundetus; nõrkus; liikumatus; surin jäsemetes, seljaajuturse, vahel hingamishäired. - kael ei liigu normaalselt; - valu; - halvatus kehaosades (ei tunne jalga , kätt vm) Esmaabi: - väldi seljaaju kahjustamist (selgroo kanalis). Luukillud lõikavad närvid läbi... - kõvale alusele lamama SELILI ( näiteks tõsta uks eest ) - pehmele alusele- kanderaamile- KÕHULI - vaagna- ja nimmeosa luumurru korral SELILI ,,konnaasendisse" (põlvist kõverdatud, jalad laiali) Kõval alusel transportida haiglasse vähemalt kolmekesi ja nii, et lülisammast ei liigutataks, pea ja kael fikseerida (alusele tõsta või kutsuda kiirabi järele) 4. Väsimusmurd:
· Ümmargune kergelt ovaalne nägu, väike pea, antimongoliidne silmade lõige e viltused silmad nur-kadega allapoole. · Kõõrdsilmsus, epikantus e kolmas silmalaug, mis kujutab endast nahast volti sisemises silmanurgas. · Lame ninajuur ning moondunud madalal asetsevad kõrvad. Kõrva ees asetsevad nibude sarnased moodustised. · Lühikesed sõrmed. Peopesas nelja sõrme vagu e ahvivagu. · Lihastoonus on madal, kasv lühike, selgroo kõverdumine e skolioos. Kassikisa sündroomi diagnoosiks tehakse kromosoomide uuring. Selleks tuleb anda vereanalüüs, kus rakkudest eraldatakse kromosoomid, mida uuritakse mikroskoobi all. Vastavate värvimismeetodidega saab kahjustatud kromosoomi osa nähtavaks teha. Haigust ei ole võimalik ravida. Selle asemel püütakse arendada last, et ta saaks iseseisvalt hakkama ele-mentaarse hügieeni ja suhtlusega.
Oma aladel uitab ta pidevalt ringi, tallates talvel endale kõvad rajad, sest lumes on tal raske liikuda. (Loomade elu, 1987) TOITUMINE Saagiks on tal mitmed sõralised, eelkõige metssead, hirved ja metskitsed ning krokodillid, kilpkonnad, kalad, krabid jt. Sõralisetele peavad jahti hiilides või varitsedes. Meeldib supelda ja on head ujujad. Neil on nii palju jõudu, et nad suudavad läbi hammustada isegi suure looma selgroo. Uluksõraliste nappusel murravad kariloomi ja koeri. Esineb ka inimsööjaid. Aktiivsed on peamiselt öösel. (Loomade elu, 1987) JÄRGLASED Sigimine ei lange kindlale aastaajale. Isased on teineteisele rivaalideks ja toimuvad verised võitlused. Tiinus kestab 95-112 päeva. Pesakonnas 2-4, harvem 1 ja veelgi harvem 5-6 poega. Kutsikad sünnivad mõnes varjulises kohas ja neid kasvatab ematiiger üksinda. Pojad kasvavad kiiresti ja juba kuuselt lähevad pesast välja
Viidumäe looduskaitseala Asub LääneSaaremaal muistse Antsülusjärve rannaastangu ümbruses Rajatud 1957.aastal Pindala on 2597,6 ha Moodustab nn. ,,Saaremaa selgroo" Koduks väga paljudele taime, seene ja loomaliikidele. Muistne rannaastang poolitab ümbruskonna omavahel kaheks, üsna järsult erinevaks osaks Vahelduv pinnamood tagab liigirikkuse Liikide arvukus 700 liiki soontaimi, millest ligikaudu 60 Eestis liigina kaitse alla võetud Samblikuliike on teada üle 220 Samblaid üle 230 Vetikaid ligi 300 liiki Seeneliike on leitud umbes 700 Suurliblikate faunast on teada üle 675 Ämblikke on leitud 193 Sipelgaid 21 liiki Taimestik
õppurid, kes tublimad kes laisemad, see pikk koridor oli kitsas ja väga külm. Ainus, mis mu silm haaras, oli lutsukomm mille mu klassivend oli kotist välja tõmmanud, see oli harv nähus kui ta seda kellegagi jagas. Ma olin tal aidanud ära teha koduse töö ning nüüd tänutahaks sain maitsta seda klaaskommi, see oli hapu ning selle sisemus peitis endas susisevat pulbrit, mis nina krimpsu kiskus. Laste kiired sammud tõid mu ninna kaugelt tekkinud aromaatse lõhna, mu kõht oli selgroo küljes juba kinni. Ma kompasin taskust telefoni ning kell näitas, et lõunani oli veel aega kaks tundi, õnneks hoidis mu maitsemeelt kontrolli all mu kursusevenna lutsukomm.
Poisi peas oli suur auk suurest lennust tingitud ja kutsuti kiirabi. Poiss sai õpetuse koguks eluks. 15. Poiss vaatab, et elektriprobleem on ja tahab seda ise ära parandada. Ronib mööda redelit üles ja avastab, et kaabel on kergelt vigane. Hakkab seda parandama unustades, et elekter on ikka veel sees. Puututab kaablit ja saab vägeva elektrilöögi. Kahjuks oli põrandal maas veel lohakile jäetud kraami ja poiss lendas teravate puupakkude ja muu koli otsa. Selgroo vigastus oli kergelt tulema. 16. Poisid hakkasid turnima tellingutel, mis oli pandud kooli puumaja ümber, et teha seal remonti. Poisid jooksid ja mängisid seal, teadmata, et tellingute panek oli veel pooleli. Üks poiss kukkus teise korruse tellingutest läbi ja sai korraliku vigastuse. 17. Puumaja solgitoru kaas oli pealt ära võetud ja masinad seal juures. Kahjuks ei olnud pandud märki maha, et ohtlik või ettevaatust. Poiss kukub sinna sisse. Õnneks olid
Viidumäe looduskaitseala Viidumäe looduskaitseala asub LääneSaaremaal muistse Antsülusjärve rannaastangu ümbruses. See on rajatud 1957.aastal ning tema praegune pindala on 2597,6 ha. Saaremaa vanima ja kõrgeima osana, mille kõige kõrgem koht on 59,12 meetrit üle merepinna moodustab ta nn. ,,Saaremaa selgroo". Kuigi looduskaitseala on oma pindalalt suhteliselt väike, on ta koduks väga paljudele taime, seene ja loomaliikidele. Muistne rannaastang poolitab ümbruskonna kaheks omavahel üsna järsult erinevaks osaks. Astangust kõrgemal on kuivemad alad, mida liigestavad madalad rannavallid ja luited; astangust madalamal paiknevad aga allikaliste vete tõttu niisked maad, mida läbivad samuti endised rannamoodustised. Vahelduva pinnamoega kaasnevad erinevused kohalikes temperatuuri, valgus,
Inimese isel. tunnused: 1) suur aju- > ajumaht ~1400 cm3. 2) 2 jalal liikumine- >jäsemete proportsioonid,liigeste struk,käte,jalgade,vaagna,selgroo anatoomiline ehitus on kohastunud kahel jalal liikumiseks. 3) aeglane areng;mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg.4)Kõigesööja- >toitu jahitakse,korjatakse,transporditakse,varutakse,jagatakse. Keerukas kultuuriline käitumine, sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele, oskavad valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid, elab tavaliselt lagedal maal. Elundkonnad:1)KATTEELUNDKOND - >kaitseb keskkonnamõjude eest,naha sees toimub D-vitam süntees.2)
Vangistuses loomad on sageli raskemad kui vabas looduses Loomaaias on raskeim tiiger kaalunud 423kg (lõvi 366kg) SÖÖK Nagu kõik teised kaslased, on ka Amuuri tiiger kiskja Peamiselt toitub sõralistest Lisaks sööb ta enamvähem kõiki loomi, kellest jõud üle käib Amuuri tiigrit on nähtud püüdmas leoparde, krokodille, hiidpandasid ja pruunkarusid On juhtunud, et isane Amuuri tiiger tappis pruunkaru kahe käpalöögi ja ühe hammustusega läbi selgroo Suured sõralised põder ja metssiga moodustavad Amuuri tiigri toidust ligi 85% AMUURI TIIGRID LOOMAAIAS 1982 alustati Amuuri tiigrite säilitamise programmiga Lähtuti 83 vabast loodusest püütud tiigriga, mida peeti piisavaks, et asurkond geneetiliselt ei manduks Sellest ajast on loomaaedades tiigrite asurkond jõudsalt kasvanud Päästmis programmi esimene faas on väga edukas olnud Teine faas, loomaaias sündinud tiigrite vabadusse
Inimese luustiku tähtsamad luud on : I KOLJU(näo- ja ajukolju) II SELGROOG (ehk lülisammas) III RINNAKORV (rindkere) IV ÕLAVÖÖDE JA ÜLAJÄSEME LUUD V VAAGNAVÖÖDE JA ALAJÄSEME LUUD Selgroog on paindlik S tähe kujuline, koosneb 5 piirkonnast ja 33 lülist. Kaela-, rinna- ja nimmepiir-konnad on omavahel ühendatud liigestega, mis võimaldab järgmisi liikumisi: painutada, sirutada, pöörata. Selgroolülide vahel on kõhrest kettad, mis teevad selgroo vetruvaks ja painduvaks. Kohakuti asetsevad selgroolülide mulgud moodustavad kanali, milles paikneb kaitstult seljaaju. Kuju ja pikkuse alusel jagunevad luud kolme rühma: pikad(reie- ja õlavarreluu), lühikesed (randme- ja kannaluud) ja lamedad luud (kolju). MÕISTED Luustik e skelett organismi luudest toes Liiges luude liikuv ühendus Lülisammas e selgroog luustiku keskne osa
500- 600 miljonit aastat tagasi varustasid vetikad Maa atmosfääri esmase hapnikuga. Vahevormiks hulkraksete tekkel olid kolooniad. 560 miljonit aastat tagasi elu mitmekesistus tohutult. 570 miljonit aastat tagasi tekkisid käsnad. Hulkraksuse eelised: · Rakud on diferentseerunud, on tekkinud koed. · Sõltuvad vähem keskkonnast · Suguline paljunemine (organismide mitmekesistumine) · Kiirem evolutsioneerumine Kisklust võimaldas silmade teke ja areng. Selgroo eelis eksoskeleti ees: organismi suurem painduvus. Putukad arenesid lülijalgsetest. Kalad oskavad rännata, kuna neil on mälu. Esimesed maismaaloomad olid lülijalgsed. Esimesed loomad olid selgrootud: ainuõõssed, käsnad, limused (teod, karbid jt.). Okasnahksed on selgrootsete kõige lähemad selgrootutest sugulased. Meriskorpionilised Trilobiidid- kõik nad on välja surnud. Kunagi oli arvatavasti u. 10000 liiki Jäsemed on tekkinud uimedest. Devoni ajastul ei olnud okaspuid
Kui samad sundasendid korduvad päevast päeva, ning midagi ei võeta ette nende kahjuliku toime vähendamiseks ja korvamiseks, siis lihaste ülepingeseisund süveneb ning lõpuks tekivad valu ja muud vaevused. Sundasendite ja Sundliigutustega koormame skeletilihaseid, liigeseid ja luustikku. Pidev töö jalgadel põhjustab nii jalaveenide, -liigeste kui ka -lihaste kahjustusi. Tekivad jalgade verevarustuse häired. Pidev ülakeha pööramine ning raskuste tõstmine koormab selgroo kaela-, rinna- ja nimmepiirkonda, mistõttu töötajatel on tihti nendes piirkondades krooniline valusündroom. Sundasenditest ja korduvliigutustest põhjustatud kutsehaigust nimetatakse ülekoormushaiguseks. Sagedasemad sümptomid ülekoormushaiguse korral on: · kaela-, õla-, seljalihaste valud; · pingepeavalu; · käte ja jalgade tuimus ja suremistunne, "sipelgate jooksmine" sõrmedes ja jalataldadel; · kaela-, rinna-, nimme-ristluupiirkonna radikuliit;
Toes on ka uimedel. Toese külge kinnituvad lihased (kõige tugevamad on selja- ja sabalihased). Pilt 1. Kala luustik ahvena näitel. Luukaladel on enamasti suus hambad, mis võivad paikneda peale lõugade veel ka suulaeluudel, keelel, lõpuseaparaadi luudel. Millisel alljärgneval pildil on kala luustiku osa? a) b) c) Kala kereosas selgroo all paikneb suur kehaõõs, kus asuvad siseorganid. Toit neelatakse läbi neelu ja edasi liigub see läbi söögitoru makku. Maomahla toimel hakkab toit seeduma, osaliselt seedinud toit läheb peensoolde, kus seedimist aitavad kõhunäärme seedemahl ja maksast tulev sapp. Toitained imenduvad läbi sooleseina verre, seedimata jäänused väljutatakse pärasoole kaudu. Seedeelundite ehituses on oluline ka kala toitumisviis (röövkala neelab saagi tervelt ja tema söögitoru ja magu on
k), Spinal cord injury (ingl.k)) tagajärjel häirub liigutuste sooritamine ning tundlikkus kahjustusest allpool. Seljaaju kahjustust põhjustab kas otsene trauma (kuulivigastus, autoõnnetus) või teatud haigus (lastehalvatus, seljaaju song). Sageli on seljaaju traumade põhjuseks tundmatutes veekogudes sooritatud vettehüpped. Haiguse sagedus on ligikaudu 1-3:100 000 ning esineb sagedamini noortel meestel vanuses 16-30 a. Seljaaju ehitus Seljaaju paikneb selgroo kanalis, mille moodustavad selgroo lülid. Seljaaju on Kesknärvisüsteemi vanim ja madalam osa. Nende lülide vahelt väljub 33 paari seljaajust lähtuvat närvijuurt, mis viivad infot lihaste ja siseelunditeni. Selgroolülid kaitsevad seljaaju liigse põrutuse eest, lisaks on see ümbritsetud ajuvedelikust ehk liikvorist, mis täidab sama ülesannet. Seljaaju: pikkus 40 45 cm läbimõõt 0,7 1,4 cm mass 34 38 g Funktsioonid:
Ümmargune kergelt ovaalne nägu, väike pea, antimongoloidne silmade lõige ehk viltused silmad nurkadega allapoole. Kõõrdsilmsus, epikantus ehk kolmas silmalaug, mis kujutab endast nahast volti sisemises silmanurgas. Lame ninajuur ning moondunud madalal asetsevad kõrvad. Kõrva ees asetsevad nibude sarnased moodustised. Lühikesed sõrmed. Peopesas nelja sõrme vagu ehk ahvivagu. Kaasasündinud väärarendid südames, neerudes. Lihastoonus on madal, kasv lühike, selgroo kõverdumine ehk skolioos. Sügav vaimne alaareng. Käitumisprobleemid ning enesevigastamine. Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Kromosoomide uuring - selleks tuleb anda vereanalüüs, kus rakkudest eraldatakse kromosoomid, mida uuritakse mikroskoobi all. Vastavate värvimismeetoodidega saab kahjustatud kromosoomi osa nähtavaks teha. Geneetiline konsultatsioon - mitme spetsialisti üheaegsel nõusamisel selgitatakse perele haiguse
Küsimuste vastused 1. Kuidas mõjutavad elektromagnetväljad inimese tervist? Elektromagnetväljad mõjutavad inimese tervist: Kui väljatugevus ületab inimese taluvuspiiri, hakkavad kiirgused tervist kahjustama. Elektrosmogi poolt tekitavate tervisehäirete hulka on arvatud rida haigusi, nagu: o kroonilised haigused – psüühiline pinge, peavalud, unehäired, liigesehaigused, selgroo ja nimmepiirkonna valud, allergia, astma,viljatus. o kestev väsimus, töövõime vähenemine, närvilisus, südame rütmihäired, kontsentratsiooni vähenemine, mõtte blokeerumine,tasakaalutus, juuste väljalangemine, vähktõbi o põhjendamatu depressioon, kõrgendatud ärritatavus, hüsteeriahood, agressiivsus ja muud psüühilised häired 2. Kas uuringute tulemused on ühesed? Tulemused ei ole ühesed, kuid võivad jääda kõikuma mingi piiri vahele. Samad ei saa tulemused olla juba
Näiteks Põlveliiges. Liidus (tooge näide) luudevahelised katkematud seosed, mis koosnevad tihedast side koest või kõhrkoest, täites luude vahemikke. Nad on väheliikuvad, mõnedes sünartroosi des pole liikumine üldsegi võimalik. Näiteks koljuõmblused. Lõge(med) Kilelised piirkonnad vastsündinud koljus, mis pole veel luustunud (õmblustega kokku kasvanud) 13. Nimetage luud, mis moodustavad rinnakorvi selgroo rinnalülid (12), roided (12 paari) ja rinnak 14. Luuline vaagen nimetage luud, mis selle moodustavad. Kuidas jaotatakse luuline vaagen? Koosneb kahest puusaluust, ristluust, õndraluust ja nendevahelistest ühendustest. Jaguneb suureks ülemiseks osaks ja väikseks alumiseks osaks. Jaotumine toimub vaagna sisepinnal oleva joone järgi. 15. Nimetage kaks kõige liikuvamat liigest inimkehas. Nimetage luud, millised selle liigese moodustavad.
Esmaabi- tuleb jälgida, et ta ei vigastaks ennast krambi ajal. Liigutusi takistada ei tohi, pea alla võib panna midagi pehmet või hoida pead käte vahel, vabastada kaelus (hingamine vaba) ja keerata küljele. Haiget ei tohi jätta järelvalveta seni, kuni ta teadvus täielikult taastub. Kiirabi tuleb kutsuda vaid juhul, kui suur hoog kestab üle 10 minuti või kui hood järgnevad üksteisele, ilma et haige vahepeal teadvusele tuleks. Seljaaju kahjustus selgroo kaela osal- võib jääda halvatuks, keha lõtv, puuduvad igasugused refleksid ning tundlikkus.
annaabi.ee 
