Liisa Allsoo KOLM VIISI KUIDAS TOETAKSIN KUNSTITERAPEUDINA OMA KLIENTIDE LOOVUSE AVALDUMIST Loovus on miski, mis tundub nii iseenesestmõistetav, kuid ometigi, mida vanemaks me saame, seda rigiidsemaks muutub meie toimimisviis. Kui lapsena tuli ikka ja jälle mõni hea mõte või ideevälgatus, siis täiskasvanuna tunnen, kuidas ka endal tuleb vaeva näha, et "vaim" peale tuleks. Loomuliku loovuse kadumine näib toimuvat eelkooli- ja koolieas, kus õpetatakse lapsi reegleid järgima ning õigel ajal õigesti vastama. Kaob oskus igavust peletada ja ise midagi välja mõelda.
Kuidas inspireerid ja toetad õpilaste loovuse avaldumist oma suhtlemisega, käitumisega, tagasiside andmisega jne. Too kolm näidet. Esita kolm loovust arendavat harjutust. Võid: a) välja mõelda, b) esitada need, mida edukalt kasutad, c) otsida kirjandusest, internetist (siis lisa allikas). Harjutuste vormistust: vanuseaste; vahendid, harjutuse läbiviimise kirjeldus. Suhtlemine peab olema sõbralik ja julgustav, tagasiside kindlasti positiivne ja last toetav. Eriti kunstiõpetuses pole valesid vastuseid või lahendusi, eksimustest saabki omanäolisema ja enesekindlamana edasi minna. Mida vaheldusrikkamad on tunnid nii sisu kui materjalide poolest, seda loovam on õhkkond. Vaheldust on vaja ka keskkonda muutes, kasvõi koolikoridorides või õues visandades, klassiruumi ja istumisi muutes(ringina ümber natüürmordi vms), leiutades ise ja koos lastega. 1) 8.klass, õpilane sodib muu õpitegevuse asemel oma päevikut. Palun seda endale, lei...
mRNA-osaleb päriliku info tRNA-transpordib infot tuumast rRNA-kuulub ribo- 3 avaldumises ribosoomidesse soomide ehitusse 6. Milline RNA on kujutatud joonisel? Joonisel on ...mRNA...... 7. Õpikus on kirjeldatud, et keskkond mõjutab geenide avaldumist. Kuidas sellest aru saada? Kuna keskkonnas võib leiduda nii mürgiseid kemikaale kui ka ravimeid.. siis see kõik mõjutab seda kas teatud geenid lülituvad sisse või välja, mõjutades nii tunnuste avaldumist. Veel mõjutavad ka temperatuur, valgus, toitained jne. Kõik mis toimub meie ümber mõjutab ka meid sisemiselt, mistõttu tuleks vältida narkootikume, alkoholi, tubakat ja kehva toitu, kuna need kõik on seotud meie geenide välja
abiks.pri.ee vastab 1 aminohape c) universaalsus bakteritest inimeseni d) mittekattuvus üks nukleotiid ei saa olla korraga kahes naaberkoodonis VALGU REGULATSIOON I mittevajalik mRNA lagundatakse, 10% geene avaldub ühes rakus korraga; 1) struktuurgeenid (RNA süntees, valgu sünt) a) avalduvad samaaegselt org kõikides rakkudes b)avalduvad 1 koe rakkudes c)avalduvad mingis etapis d) ei avaldu 2) regulaatorgeenid toodavad ensüüme, mis kontrollivad struktuurgeenide avaldumist (repressorid, aktivaator) II reguleeritakse geeni avaldumist
Geenid, mis avalduvad ainult kindla koe rakus nt silmaiirise värv Geenid, mis ei avaldu Geenid, mis avalduvad ainult rakkude elutegevuse kindlal etapil Koodon mRNA molekuli nukleotiidi kolmik (triplett) Translatsioon: Toimub ribosoomides, toimumiseks on vajalikud mRNA, t RNA, ensüümid, aminohapped. Seostub komplementaarsuse alusel antigoodoniga. Polüsoom ühe mRNA-ga seostunud ribosoomide kogumik. KUIDAS KONTROLLITAKSE GEENIDE AVALDUMIST? Kontroll transkriptsiooni tasemel kui sageli, millal m RNA töötlemisel millised muutused enne translatsiooni RNA transpordil m RNA lagundamisel millised suunatakse lagundamisele Translatsioonijärgne kontroll millised valgud aktiveeritakse KESKKOND MÕJUTAB GEENIDE AVALDUMIST. Mutatsioon muutus DNAs, mis tekib keskkonna toimel Mutant organism, kellel on mutatsioon nt kääbuskasv Mutatsioonide põhjused:
Geenide avaldumise lõppeesmärgiks võib olla organismile või rakkudele vajaliku valgu süntees. Kõik geenid ei sisalda infot valgusünteesiks, vaid nende pealt sünteesitakse näiteks ribosoomi RNAd või transpordi RNAd. Geenide avaldumine sõltub sellest millist tüüpi rakuga on tegemist; organismi arenguetapist; raku asukohast; keskkonnatingimustest; keskkonnaomadustest (ravimid, temp, kemikaalid,jne). Valgusünteesi määravate geenide avaldumist on võimalik reguleerida. Geenide avaldumist kontrollitakse transkriptsiooni (Kui promootoriga on ühinenud repressorvalk, siis RNA-polümeraas ei saa seostuda ja transkriptsiooni ei toimu./Mõne geeni avaldumiseks on vaja, et promootoriga ühineks aktivaatorvalk) ja mRNA tasemel (Kuidas mRNAd muudetakse, millistelt mRNAdelt toimub valgusüntees, millised mRNAd lagundatakse). 10. Geneetiline kood. 11. tRNA ehitus ja ülesanne, translatsiooni olemus, vajalikud komponendid. Vastus: On RNA molekul, mille külge on kinnitunud aminohape
Geenide avaldumise lõppeesmärgiks võib olla organismile või rakkudele vajaliku valgu süntees. Kõik geenid ei sisalda infot valgusünteesiks, vaid nende pealt sünteesitakse näiteks ribosoomi RNAd või transpordi RNAd. Geenide avaldumine sõltub sellest millist tüüpi rakuga on tegemist; organismi arenguetapist; raku asukohast; keskkonnatingimustest; keskkonnaomadustest (ravimid, temp, kemikaalid,jne). Valgusünteesi määravate geenide avaldumist on võimalik reguleerida. Geenide avaldumist kontrollitakse transkriptsiooni (Kui promootoriga on ühinenud repressorvalk, siis RNA-polümeraas ei saa seostuda ja transkriptsiooni ei toimu./Mõne geeni avaldumiseks on vaja, et promootoriga ühineks aktivaatorvalk) ja mRNA tasemel (Kuidas mRNAd muudetakse, millistelt mRNAdelt toimub valgusüntees, millised mRNAd lagundatakse). 10. Geneetiline kood. - ehk koodipäike. 11. tRNA ehitus ja ülesanne, translatsiooni olemus, vajalikud komponendid.
Inimesel on keharakus 46 kromosoomi, millest 44 on autosoomid, mis ei osale soo määramisel ja 2 sugukromosoomi, mis osalevad soo määramisel( XX naine, XY mees ). Genoom liigiomane, ühekordne kromosoomi komplekt. Koosneb 24 kromosoomist 22 autosoomi ja 2 sugukromo-soomi. Genotüüp issendi geenide ja nende erivormide ( ehk alleelide ) kogum. Fenotüüp isendi vaadeldavate tunnuste kogum. Genotüüp + keskkonnategurid. Need kas pidurdavad või võimendavad tunnuste avaldumist. Molekulaargeneetika on teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspätasusi molekulaarsel alusel. 1)Replikatsioon DNA kahekordistumine toimub rakutuumas, mitokondrites, kloroplastides. 2)Transkriptsioon RNA süntees toimub rakutuumas. 3)Translatsioon valgu süntees toimub tsütoplasmas. Need on matriits sünteesid ja universaalsed sünteesid. REPLIKATSIOON DNA kahekordistumine, toimub rakutuumas, interfaasis ja läbi viib DNA polümeraas. A=T G=C
Riigivõimu tasandid 1. osa Lk58-77, põhiseadus 1. Kuidas valitakse riigikogu? Riigikogu valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel 2. Valimiskünnis ja kui suur on see riigikogu valimistel? Võrdelise valimissüsteemis rakenduv reegel, mille kohaselt on teatud arv osa hääli. 5% oli riigikogu valimistel. 3. Kes kuuluvad Riigikogu juhatusse? Eiki Nestor- Riigikogu esimees ´, Enn Eesmaa-Riigikogu I asemees, Kalle Laanet- Riigikogu II aseesimees 4. Millal hakkavad Eestis vastuvõetud seadused kehtima? Seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigiteatajas avaldumist.
4. Kontroll translatsiooni tasemel: millised tsütoplasmas leiduvad mRNA- molekulid kaasatakse valgusünteesi ribosoomides. 5. Kontroll mRNA lagundamise tasemel: millised tsütoplasmas leiduvad mRNA- molekulid suunatakse lagundamisse. 6. Translatsiooni-järgne kontroll: millised toodetud valkudest aktiveeritakse või inaktiveeritakse, millistesse raku osadesse valgud transporditakse. Organismi geenide avaldumist mõjutab keskkond: nii väline keskkond, milles organism areneb ja elab, kui ka organismi sisekeskkond: hormoonid ja ainevahetus. Organismiväliselt mõjutavad geenide avaldumist näiteks erinevad kemikaalid, ravimid, temperatuur, valgus ja toitainete kättesaadavus. Keskkonnatingimuste mõjul võivad geenid lülituda sisse või välja, mõjutades nii tunnuste avaldumist. 5) koostab sellise eksperimendi kavandi, mis tõestab molekulaarbioloogia põhiprotsesside universaalsust;
rRNAd või tRNAd. *Hulkrakse organismi teeb keerukaks veel see, et on palju erinevate omadustega rakutüüpe. Naharakk on teistsugune kui närvirakk ning seal peavad avalduma teistsugused geenid. *Geenide avaldumine peab olema ajas ja ruumis hästi kontrollitud ja koos kõlas keskkonnatingimustega. *Kui kontroll ära kaob, siis võivad rakud hakata piiramatult paljunema ning tagajärjeks võib olla vähkkasvaja teke. KUIDAS KONTROLLITAKSE GEENIDE AVALDUMIST? *1)kontroll transkriptsiooni tasemel : kui sageli ja millal kirjutatakse vastava geeni pealt mRNAd 2)kontroll mRNA töötlemise tasemel : millised muutused toimuvad mRNA-ahelas enne translatsiooni algust 3)kontroll RNA transpordi tasemel :millised tuumas toodetud mRNA-molekulid viiakse tsütoplasmasse, kus toimub valkude süntees 4)kontroll translatsiooni tasemel : millised tsütoplasmas leiduvad mRNA-molekulid kaasatakse valgusünteesi ribosoomides
toiduprobleeme oma normaalne genoom Kultuurtaimede suurem elujõulisus ja Võib olla kahjulik inimese organismile haiguskindlus Keskkonna saastatuse vähendamine, Mõni allergiat põhjustav valk võib sattuda kasvatatakse kahjuritele mürgiseks toitu, kus teda normaalselt ei leidu muudetud transgeenseid kultuure Soovitud tulemused saadakse kiiresti Võimalik negatiivne mõju keskkonnale Geenide avaldumist saab reguleerida Kahjurid muutuvad looduslike toimeainete suhtes immuunseks Teatakse täpselt, millist geeni üle kantakse, Põllukultuuridesse kantud muundatud mis muutub uues sordis geenid võivad üle kanduda umbrohule, muutes need samuti elujõuliseks GMO taimede maitseomadused on tavaliselt
homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu tunnuseid määravaid geene Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi (23 paari). Inimese genoomi moodustavad 24 kromosoomi, sest sugukromosoomid loetakse eraldi. genotüüp ühe isendi kromosoomis olevate geenide kogum alleel geeni erivorm fenotüüp ühe isendi vaadeldavate/avalduvate tunnuste kogum; sõltub lisaks geenidele ka keskkonnast (keskkond võib kas pidurdada või kiirendada genotüübi avaldumist) Pärilikkuse molekulaargeneetilised alused: * replikatsioon * transkriptsioon * translatsioon (3 universaalset protsessi) DNA RNA valgud DNA koosneb nukleotiididest, mis omakorda koosnevad fosforhappejääkidest, lämmastikalustest, desoksüriboosist DNA replikatsioon. * toimub enne raku jagunemist raku tuumas, teostajaks DNA-polümeraas
Kuidas toetaksin huvijuht- loovtegevuse õpetajana oma õpilaste loovuse avaldumist? Kui soovin toetada oma õpilasi, on esmatähtis minu jaoks, et ma ise oleksin motiveeritud olema laste jaoks alati olemas ja eeskujuna näitaksin neile iseenda loovat mõtlemist ning pühendunud hoiakut. Pean ise olema rikkaliku kujutlusvõimega, uudse lähenemisega lapse arengusse ning pean omama loomingulisi nn välgatusi. 1. Püüan lahti lasta iganenud ja vanast mittetöötavast süsteemist, et luua lastele uus ja värske, huvitav ning võimalusterohke keskkond
*Geenid avalduvad kui nende pealt sünteesitakse RNAd. *Geenide avaldumise lõppeesmärgiks võib olla vajaliku valgu süntees. Kõik geenid ei sisalda infot valgusünteesiks, nende pealt sünteesitakse rRNAd, tRNAd. *Kõik peab olema kindla kontrolli all: rakkude jagunemine, geenide avaldumine. *Geenide avaldumine peab olema reguleeritud kättesaadava toidu järgi - kulukas on toota kõiki valke, mida läheb vaja eri toitainete omastamiseks. *Organismi geenide avaldumist mõjutab keskkond: nii väline (kus organism areneb/elab), kui ka sisemine (hormoonid/ainevahetus). Veel mõjutavad erinevad kemikaalid,ravimid,temperatuur,valguse ja toitainete kättesaadavus. *Keskkonnatingimuste mõjul võivad geenid lülituda sisse/välja, mõjutades nii geenide avaldumist. *Transkriptsiooni ja replikatsiooni sarnasused=protsess toimub rakutuumas ; info on pärit DNAst ; nukleotiidid on lisatud komplementaarsusprintsiibi alusel ; osalevad
· 1. Vähenevad DNA molekuli mõõtmed · 2. Tagab parema kaitse kahjustavate mõjude eest. · 3. Aitab pärilikul infol valikuliselt avalduda. · Geen on pärilikkuse elementaarfaktor. · Geen on DNA lõik, pärilikkuse algüksus, osaleb ühe või mitme tunnuse kujunemises. Geenides sisalduva info alusel sünteesitakse organismis erinevate omadustega valgud mis osalevad organismi elutegevuses ja ülesehituses. On ka selliseid geene mis kontrollivad teiste geenide avaldumist. · Geene saab funktsiooni alusel jaotada kaheks: S struktuurgeenid regulaatorgeenid ülesandeks struktuurgeenide avaldumise kontrollimine
Initsiaator-tRNA - tRNA molekul, mis seostub initsiaatorkoodoniga ja alustab valgusünteesi. Koodon - mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi, mis vastavad ühele aminohappele valgu molekulis. Promootor - DNA nukleotiidne järjestus, millega transkriptsiooni läbiviiv ensüüm (RNA- polümeraas) peab sünteesi alustamiseks ühinema. Regulaatorgeen - Geen, mille alusel sünteesitud valgud kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. Viirusel geen, millelt lähtuvad ensüümid korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse. Replikatsioon - Matriissüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Päristuumsetel rakkudel toimub enne mitoosi ja meioosi. Repressor - Regulaatorvalk, mis takistab transkriptsiooni läbiviiva ensüümi (RNA- polümeraasi) seostumist promootorpiirkonnaga. Terminaator - DNA nukleotiidne järjestus, mis lõpetab transkriptsiooni.
eri tüüpi koerakkudeks. rakuteraapia-tüvirakke kasut.kahjustunud kudede taastamisel, GMO-geene viiakse ühest organismist teise või muudetakse muul viisil. tuumkloonimine-keharaku tiima viimisel munarakku on saadud uus organism , terapeutiline kloonimine-inimese kloonembrüote tekitamine tüvirakkude hankimise eesmärgil geeniteraapia teostamiseks. GMO poolt:Kiiremad tulemused, Geenid teistelt liikidelt, Geenide avaldumist saab reguleerida, Teatakse täpselt, millist geeni üle kantakse, mis muutub uues sordis, Põldudel kasutatakse vähem keskkonnamürke. Vastu:Kahjurid võivad muutuda immuunseks, Geenid võivad üle kanduda umbrohule, Erinevate organismide geenide koostoime võib olla ettearvamatu, GM-taimede maitseomadused on tavaliselt halvemad. "DNA sõrmejäljed"-Võrreldakse 10 või enama lookuse pikkust.Lookusi saab DNA-st välja lõigata ja paljundada
jms Kliiniline määratlus (3) Komplitseeritud vokaalse tiki puhul: Impulsiivsed sobimatud sõnad ja fraasid (koprolaalia) Esineb 30% Tourette'i patsientidel Enda esiletoodud helide või sõnade kordamine (palilaalia) Tourette'i sündroom ...on tikkide üks avaldumisvorm, mil on iseloomulikuks: Erinevad motoorsed tikid Ühte või mitut laadi vokaalsed tikid Algus tavaliselt lapse/noorukieas Avaldumist saab lühiajaliselt tahtlikult pärssida Intensiivistuvad stressi puhul Kaovad unes! Tekkepõhjused (1) Psühhoanalüütikud: Tõrjutud intrapsüühiliste konfliktide sümboolne avaldus Reflektoorsele kaitsetasemele taandumine Tekkepõhjused (2) Neurobioloogid: Kõrvalekalded aju frontaalsagarate talitluses Tourette'i sündroomi puhul muutused basaalganglionides (sarnaselt Obsessiiv- kompulsiiv häire korral)
ohtlik on villide eritus Hästi lenduv viirus Väga nakkusohtlik viirus Süljes säilib väljaspool inimorganismi 10-15 minutit Otsese päikesevalguse käes hävib koheselt Haige inimene on nakkusohtlik 1-2 päeva inkubatsiooniperioodi lõpust kuni koorikute äralangemiseni Nakkusallikaks võivad olla ka vöötohatise haiged Nakkusohtlikkus algab 2-3 päeva enne lööbe ilmnemist ja kestab 4-5 päeva pärast lööbe avaldumist Inkubatsiooni aeg on 10-28 ööpäeva Katarraalne periood Temperatuuri tõus Makulopapuloosne lööve, millest tekivad villid (1-6 ööpäeva) Korraga võib olla erinevas staadiumis ville ( Lööve levib tavaliselt juustega kaetud peanahalt, kaelalt ja näolt asümmeetriliselt üle kogu keha Lööve on sügelev sekundaarne bakteriaalne infektsioon kopsupõletik (pneumonia) entsefaliit hemorraagilised tuulerõuged
3.Osad geenid avalduvad ainult teatud elu perioodidel. 4.Osad geenid ei avaldugi. Kuidas kujunevad välja isendi tunnused? Ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogumit nimetatakse genotüübiks. Genotüüp on ühe isendi geenide kogum. Fenotüüp on ühe isendi tunnuste kogum (Genot. määrab fenot.) Genoom on liigile omane üekordne geenide komplekt. Genotüübist sõltub selle isendi pärilike tunnuste esinemine Lisaks genotüübile mõjutavad isendi tunnuste avaldumist ka keskkonnatingimused. Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist. Transkriptsiooni regulatsioon 1.Repressorid (takistavad) 2.Aktivaatorid (soodustavad ensüümi ühinemist DNA-ga) 3.Regulaatorgeenid reguleerivad struktuurigeenide avaldumist. Geneetiline kood On nukleotiidide järjestus DNA-s ja MRN-as mis määrab aminohapete järjestuse valgumolekulis. Goodon - 3 järjestikust nukleotiidi MRN-s, mis määravad ühte aminohapet valgus.
3.Inimesel esinevaid dominantseid tunnuseid – põselohud, tömp pöial, varane kiilaspäisus, pruun juuksevärvus, normaalne kuulmine, tedretähnid 4.Inimesel esinevaid retsessiivseid tunnuseid – blond ja punane juuksevärvus, kurtus, lühi- nägelikkus, hallid ja sinised silmad 5.Meetodeid, mida saab kasutada inimese geneetikas – genealoogiline meetod: võte, mida kasutatakse inimese geneetikas pärilike tunnuste uurimiseks, selleks koostatakse sugupuu ja vaadatakse tunnuste avaldumist erinevates põlvkondades. Seda meetodit saab kasutada ka pärilike haiguste avaldumise prognoosimiseks 6.Inimese polügeenseid tunnuseid – inimese kasv, intelligentsus, kehakaal, nahavärvus 7.Suguliiteliselt pärandatavaid haigusi – hemofiilia, daltonism SELGITA 1.Millist ristamist nim. monohübriidseks ristamiseks? Ristamine, mille puhul jälgitakse ühe tunnusepaari pärandumist, nt sinised silmad-pruunid silmad, kollane-roheline hernes 2.Mida nim
Samaaegselt kõigis rakkudes avalduvad geenid- rRNA, tRNA. Kindla koe rakkudes avalduvad geenid- insuliini geen kõhunäärmerakk udes. Rakkude mingil kindlal elutegevuse etapil avalduvad geenid. N: loote elundkondade väljaarenemine . Geenid, mis ei avaldu mitte kunagi evolutsioonis kaotanud oma tähtsuse. Geenide aktiivsust reguleerivad : struktuurgeenid määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude, tRNA ja rRNA sünteesi. regulaatorgeenid kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. TRANSKRPITSIOON I. Koht: Eeltuumsed- tsütoplasmas Päristuumsed tuumas, mitokondrites, kloroplastides . II. Aeg: Eeltuumsetel - kogu raku eluea jooksul Päristuumsetel enamuse rakutsükli ajast va mitoos ja meioos (siis ei toimu) III. Eeldused: 1. Üksikahelaline DNA lõik seda nimetatakse pluss ahelaks + ahel. 2. Ensüümid: RNA polümeraas 3. Energeetilised faktorid ATP 4. Nukleotiidid RNA koostises 5. Protsessi kontrollivad ja reguleerivad valgud IV: Olemus:
19. Miks võib öelda, et nii replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon on universaalsed protsessid? Toimuvad kogu elusas looduses ühtemoodi. 20. Kust saadakse valgusünteesiks vajalik energia? ATP makroergilistest ühenditest. 21. Mida nimetatakse geeni avaldumiseks? kui geenil toimub transkriptsioon. 22. Miks rakus ühed geenid avalduvad, teised aga mitte? Geenid avalduvad kui nende pealt sünteesitakse RNAd 23. Too 1 näide selle kohta, kuidas mõjutab geenide avaldumist keskkond: keskkonna temperatuur 24. Too 1 näide: a) mutatsioonide kohta; liigsõrmsus b) kromosoomide arvu häirete kohta: DOWNI sündroom c) keskkonna toimest, mis põhjustab geenide avaldumise häireid: vähkkasvaja 1
tunda Valgu infot sisaldav DNA. d d Kinnitusniid Struktuurgeenid – kindlustavad viirusosakeste moodustamise id Regulaatorgeenid – reguleerivad peremeesraku geenide avaldumist Replikatsioongeenid – kindlustavad genoomi paljundamise Viiruse LÜÜTILINE elutsükkel: Viiruse LÜSOGEENNE elutsükkel: Nakatumine - Bakteriofaag kinnitub Nakatumine rakule Viirus siseneb rakku Viirus siseneb rakku Viiruse nukleiinhape lülitub bakteri Viiruse replitseerumine kromosoomi
või nende looduslikele sugulasliikidele, sellega tekivad nt umbrohumürgikindlad või kahjurikindlad umbrohud Võib olla mürgine ja tekitada allergiat suureneb keskkonnamürgitamine ning lisaks võivad umbrohumürgi jäägid sattuda inimeste või loomade toidulauale Enim geneetiliselt moondatud loomad Hiir Siga Lammas Ahv Kana Lehm Kala GMO poolt Kiiremad tulemused Geenid teistelt liikidelt Geenide avaldumist saab reguleerida Teatakse täpselt, millist geeni üle kantakse, mis muutub uues sordis. Põldudel kasutatakse vähem keskkonnamürke. TÄNAN KUULAMAST
Ø Viirus jääb organismi püsima kogu eluks Ø Viiruse osakesed säilivad mitteaktiivsetes närviganglionites Ø Langenud immuunsuse korral ka eluohtlik Sümptomid Ø Sügelus, torkiv tunne huulepiirkonnas, kuhu tekib vesivillikobar Ø Võib kaasneda halb enesetunne, palavik ja põletik suu limaskestal Ø Ägenemised e retsidiivid on enamasti kergema kuluga Ø Harvem esineb herpeetiline ekseem Herpesinfektsiooni avaldumist soodustavad: Ø Külmetamine organismi enda immuunsus nõrgeneb ja herpesviirusel on kergem aktiveeruda (külmavillid) Ø Stress Ø Päikesekiirgus Ø Hormonaalsed muutused Kuidas ravida? Ø Immuunsüsteemi üldine tugevdamine Ø Ennetamine ehk episoodiline ravi esimeste sümptomite avaldumisel ( kihelus ja kipitus huultel ) alustada retseptiravimite võtmist ( atsikloviir ja valatsikloviir tabletid ). Ø
Inimesel nt võimalike kromosoomikombinatsioonide arv 223. Meioosi häired: vead kromosoomide jaotumisel tütarrakkudesse. Mida vanem on naine, seda suurem on tõenäosus (samas ka vanemate meeste seemnerakkudes kromosoomidefekte). Nt Downi sündroom. 7. Mendeli poolt avastatud pärilikkuse üldprintsiibid monohübriidsel ja dihübriidsel ristamisel. Monohübriidse ristamise puhul uuritakse ühe kindla tunnuse avaldumist, dihübriidse ristamise korral kaks tunnust. Homosügootsus kaks identset alleeli; heterosügootsus kaks erinevat alleeli. Monohübriidse ristamise seaduspärasused: Mendeli I seadus: erinevate homosügootsete isendite ristamisel on esimese põlvkonna järglased F1 kõik ühetaolised heterosügoodid. Dominantsuse printsiip: heterosügootides esineb üks alleelidest varjatud kujul.
5. Tegutsemisvalmidus- Erinevad emotsioonid sisaldavad erinevaid käitumistendentse nagu lähenemine, abi otsimine, agressiivsus jne. Näiteks hirmuga kaasneb impulss kaitsta end oletatava hädaohu eest, mis sunnib inimest põgenema või enda eest seisma. 6. Emotsioonide avaldumine- Inimese näoväljendused, hääletooni muutumine. Kui inimene tunneb rõõmu, avaldub see naeratuses; kui viha, võib ta vibutada rusikat 7. Regulatsioon- Emotsioonide avaldumist on võimalik pidurdada ja võimendada. Emotsioonide kontrolli määravad individuaalne kogemus kui ka kultuurinormid. Põhiemotsioonid 17.sajandi keskpaigas kirjeldas Hollandi filosoog René Descartes oma raamatus ,,Hinge kired" kuut põhiemotsiooni: üllatus, soov, armastus, rõõm, viha, kurbus. Kõik ülejäänud olid Descartes´i arvates eelnimetatute kombinatsioonid. Aegade jooksul on põhiemotsioonide arvuks pakutud kaks kuni kaheksateist. Enim toetust
Geen avaldub, kui sellelt toimub transkriptsioon, mille käib sünteesitakse DNA ühelt ahelalt komplementaarne RNA molekul. Geenid, mis avalduvad 1)kõigis rakkudes (rRNA ja tRNA geenid); 2)ühe kindla koe rakkudes(insuliini geenilt mRNA transkriptsioon kõhunäärmerakkudes); 3)ainult rakkude elutegevuse kindlal etapil (loote varases embrüogenees); 4)ei avaldu mitte kunagi Viiruste genoom, 3 tüüpi geene a)regulatsioonigeenid (sünteesitakse valgud, reguleerivad peremeesraku geenide avaldumist) b)replikatsioonigeenid (kindlustavad viiruse genoomi paljundamise) c)struktuurigeenid (sisaldavad infot viirusosakeste ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks; kapsiidi või ümbrise koostises) Elus Eluta Sisaldavad Rakuline ehitus puudub pärilikkusainet Esineb muutlikkus Puudub iseseisev ainevahetus Paljuneb teistes Puudub iseseisev organismides paljunemisvõime
Hiljem avaldas ta ulatusliku teose loomade ja taimede muutumisest kodustamisel (``The variation of animals and plants under domestication``, 1868) ning inimese põlvnemisest ja sugulisest valikust (``The descent of man and selection in relation to sex``, 1871). Evolutsiooniideega seostuvad suuremal või vähemal määral ka Darwini uurimused, mis käsitlevad korallrahude ehitust ja levikut (1842), vääneljalalisi vähke (1851-54), orhideede kohastumist (1862), inimese ja loomade emotsioonide avaldumist (1872), putuktoidulisi taimi (1875), taimede võõrtolmlemise tähtsust (1876), õite morfoloogiat (1877), vihmausside tähtsust aneringes (1881) jm. Darwin võeti 1839 Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks (tunnustuseks reisidel koostatud kollektsioonide eest) ja 1878 Prantsuse Teaduste Akadeemia liikmeks. Darwin suri Kentis 19. aprillil 1882. Talle korraldati riiklikud matused ning ta maeti Westminster Abbeysse Isaac Newtoni lähedale. Aastal 2000 paigutati Charles Dickensi pildi asemel
Matriirssünteesid-sünteesid, mis toimuvad olemasolevate molekulide põhjal. Replikatsioon-DNA süntees tuumas enne raku jagunemist A=T; G=C; C=G; T=A Transkriptsioon-Rna süntees, mis toimub tuumas enne valgu sünteesi T=A; C=G; G=C; A=U Translatsioon-valgu süntees tsütoplasmas , ribosoomides 3.Geenide mõiste. Geeni struktuur Geen-DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. 4.Geenide avaldumine (Millest sõltub ja kuidas kontrollitakse geenide avaldumist) Geenide avaldumine toimub kui geenil toimub transkriptsioon. Geenid avalduvad erinevalt: 1) geenid, mis avalduvad kõigis rakkudes 2) geenid mis avalduvad aktiivselt teatud koe rakkudes 3) geenid, mis on aktiivsed teatud elutegevusperioodil 4) geenid mis ei avaldu kunagi. Geenide avaldumine sõltub RNA-d sünteesiva ensüümi seostumisest DNA promootorpiirkonnaga. 5.Geneetiline kood, selle omadused.
tekib kimäärne embrüo See embrüo viiakse hiire emakasse Sünnivad kimöörsed hiired(neid hoitakse) Järgneva ristamise tulemusena sünnib ka homosügootseid nokauthiiri. Geeniteraapia Inimesel on teada üle 3000 päriliku puude. Kaks võimalust: Asendada haige geen tervega Vaigistada haige geen. Neid tegevusi ei tehta munarakuga, need ei pärandu järglastele. On kohati häid tulemusi, kuid enamasti mitte. Ei kasutata võõraid geene. + Kiiremad tulemused Geenid teistelt liikidelt Geenide avaldumist saab reguleerida Teatakse täpselt, millist geeni üle kantakse, mis muutub uues sordis. Põldudel kasutatakse vähem keskkonnamürke. See on täppissordiaretus. - Kahjurid võivad muutuda immuunseks. Geenid võivad üle kanduda umbrohule. Erinevate organismide geenide koostoime võib olla ettearvamatu. GM-taimede maitseomadused on tavaliselt halvemad.
Psoriaas ei ole nakkav ega tingitud allergiast, kuid omab pärilikku eelsoodumust. Haigust põeb ligikaudu 2 % maailma elanikkonnast. Kõrgeim haigestumine on Norras (4,8 %), madalaim jaapanlastel ning haigus praktiliselt puudub Ameerika indiaanlastel. Psoriaas võib avalduda igas vanuses, kuid sagedamini eluperioodidel 16-22 a. ja 57-60 a. Mehed ja naised on võrdselt haaratud, kuigi lapseeas esineb haigust tüdrukutel rohkem kui poistel. Psoriaasi avaldumist ja haiguse edasist kulgu mõjutavad tugevalt elukeskkondlikud tegurid. Psoriaasi avaldumine võib olla väga erineva raskusega kergest, üksikute kolletega vormist kuni raskete vormideni, kus haaratud on kogu nahk, peanahk , küüned ja liigesed. Psoriaasi iseloomustavad punetavad, ketendavad, selgepiirilised naastud( tihedamad, nahapinnast pisut kõrgemad laigud), mis paiknevad kehal sageli sümmeetriliselt (näit. mõlemal põlvel, küünarnukkidel). Ketendus
Kui midagi peetakse ilusaks, tähendab see ühtaegu nii kirjeldust, kui ka hinnangut. See, mida peetakse ilusaks, on arvatavasti osalt üldinimlik, osalt kultuuriliselt tingitud ning osalt sõltub inimese individuaalsest ilumeelest ja maitse eelistustest. Eri teooriate kohaselt on ilu aluseks vormi ja struktuuri tasakaalustatus ja kooskõlalisus või siis otstarbekohasus. Ilu seaduspärasusi uurib esteetika. Esteetika ongi siis filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses. Öeldakse, et ilu on vaataja silmades. See lause seletab väga hästi lahti tegelikkuse. Inimesed võivad näha samat objekti täiesti erinevatelt vaatenurkadelt, ühele võib tunduda suurepärane, teisele aga tavaline. Objekt ei saagi olla kõigile ühesugune, kui seda vaadeldakse erinevatelt külgedelt või mõtestatakse lahti täiesti teistsuguselt. Toon üheks näiteks maali, mida ühed kunstnikud peavad
Populatsiooni geneetiline struktuur alleelide ja genotüüpide suhteline sagedus populatsioonis. Populatsioon genofond popultsiooni kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi muude elementide kogum. 2. Nimeta ja iseloomusta geneetiline muutlikkuse allikaid · Mutagenees tekitab uusi alleele ja vahel ka uusi geene. Kromosoomimutastioonid tekitavad muutusi geenide paiknemises ja kordsused. See võib ühtalsi muuta geenide avaldumist ja ühtlasi põhjustada uute geenide teket. Genoomimutatsioonide tagajärjel muutub kromosoomide geeni ja teiste alleelide omavaheline kombineerumine. · Geenivool geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel. · Geneetiline triiv puhtstatistilistel põhjustel võib alleelide (ja seetõttu ka genotüüpide)
VIIRUSED Viirused-mitterakulised parasiidid, kes suudavad paljuneda vaid elusate rakkude sees. Viroloogia-teadusharu,mis uurib viirusi ja viirusesarnaseid objekte. Genoom-viiruse sees paiknev nukleiidhape, mis sisaldab pärilikku infot(RNA&DNA), seda ümbritseb valguline kapsiid. Genoomis on kolme sorti geene 1)struktruurigeenid-viiruse geenid, mis kindlustavad uute viirusosakeste moodustamise 2)regulaatorgeenid- viiruse geenid,mis reguleerivad peremeesrakku geenide avaldumist, enamasti lülitavad välja peremeesraku geenid 3)replikatsioongeenid-viiruse geenid, mis kindlustavad geenide paljunemise.Viirused on enamasti spetsiifilised ehk nakatavad vaid kindlat peremeesorganismi Evolutsiooni käigus on viirused tekkinud peaaegu kõikidele organismidele: viirused, mis nakatavad inimest, ahve, baktereid . Viiruseid on erineva korrapärase kujuga (kera, pulk, bakteriofaag). Bakteriofaag – on viirus, mis nakatab baktereid. DNA on pakitud päisesse.
paardumine? Komplementaarsuspõhimõttel Miks võib öelda, et nii replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon on universaalsed protsessid? Sest need toimuvad kogu elusas looduses ühtemoodi Kust saadakse valgusünteesiks vajalik energia? Glükoos, makroergilised ühendid nt ATP Mida nimetatakse geeni avaldumiseks? Kui geenis algab transkriptsioon Miks rakus ühed geenid avalduvad, aga teised mitte? Sest neil on erinevad ülesanded Too 1 näide selle kohta, kuidas mõjutab geenide avaldumist keskkond? Beebidele lisahapniku andmine põhjustab tihtipeale pimedaks jäämise Too 1 näide mutatsioonide kohta Liigsõrmsus Too 1 näide kromosoomide arvu häirete kohta Down'i tõbi, 21-ses kromosoomis 2/3 kromosoomi(?) Too 1 näide keskkonna toimest, mis põhjustab geenide avaldumise häireid Vähktõbi, näiteks tubakas
PÄRILIKKUS Geneetika- teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi genoom- kromosoomikomplekt, mis sisaldab geneetilist materjali(24 kromosoomi) Genotüüp-ühele isendile omane geenide ja erivormide kogum. Fenotüüp- ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum Keskkonna tingimused mõjutavad tunnuste avaldumist.(soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist) Molekulaargeneetilised põhivormid: replikatsioon-DNA süntees, transkriptsioon- RNA süntees translatsioon- valgu süntees Molekulaargeneetika-teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Geen-DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi
4. mRNAd töödeldakse tuumas. 5. Töödeldud mRNA viiakse tuumast välja ribosoomi. 6. Ribosoomis tehakse mRNA pealt esmane aminohappeahel. 7. Aminohappeahel keerdub spiraali ning voltub kokku. 8. Vajadusel liitub kokkuvoltunud valk teiste valkudega või lisatakse talle muid ühendeid. 9. Valk on rakus kasutusvalmis ning tunnus saab avalduda. 19. Millistel geeniavaldumise etappidel on võimalik sekkuda ehk avaldumist reguleerida? Transkriptsiooni tasandil – reguleeritakse, millistest geenidest tehakse RNA. Sellest ka all peamiselt juttu. RNA protsessingu tasandil – reguleeritakse, milliseid RNA-sid või nende osi (splaissing) lubatakse tuumast tsütoplasmasse siseneda (mRNA-d). Translatsiooni tasandil – reguleeritakse, millistest mRNA-dest või nende osadest tehakse valgud (tervest mRNA-st ei pruugi valku tulla).
Poliomüeliit on nakkushaigus, mille tekitaja on polioviirus. Kuidas levib ? Polioviirus kandub kõige sagedamini üle inimeselt inimesele või fekaaloraalsel teel, pesemata käte kaudu. Samuti on võimalik nakatuda saastunud toidu või joogi kaudu kohtades, kus on ebapiisavad hügieenija sanitaartingimused. Viirusega nakatunud võivad väljaheitega viirust eritada mitme nädala jooksul ja on kõige nakkusohtlikumad 710 päeva enne ja pärast haigusnähtude avaldumist Peiteperiood & sümptomid Peiteperiood on tavaliselt 1020 päeva. Haiguse iseloomulikud sümptomid on palavik, meningiidi ja halvatussümptomid. Mittevaktsineeritud nakatunutel tekivad halvatussümptomid 0,11% juhtudel. Ravi Poliomüeliidile ei ole spetsiifilist ravi, haigestumist välditakse vaktsineerimisega. AITÄH!
Enne keharakku pooldumist peavad DNA ahelad kahekordistuma. DNA molekuli kahekordistumisel keerduvad ahelad kõigepealt lahti ja kumagi ahelale sünteesitakse uus paariline. Geen on pärilikkuse elementaarfaktor. Geen on DNA lõik, pärilikkuse algüksus, osaleb ühe või mitme tunnuse kujunemises. Geenides sisalduva info alusel sünteesitakse organismis erinevate omadustega valgud mis osalevad organismi elutegevuses ja ülesehituses. On ka selliseid geene mis kontrollivad teiste geenide avaldumist. Kuna geenid paiknevad kromosoomides, siis on ka iga geen meie keharakkudes kahekordselt. Üks neist on pärit isalt teine emalt. Ühel geenil on kaks eri vormi e. alleeli. Vanematelt saadud alleelid võivad olla kas ühesuguse või erineva mõjuga. Seda alleeli, mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub, nim dominantseks alleeliks. Allasurutud alleeli nimetatakse retsessiivseks alleeliks. Geene saab funktsiooni alusel jaotada kaheks: 1
UCU 7)vaba koodoni juurde liigub uus tRNA koos AH-ga ja kõik kordub 8)valgu tootmine kestab, kuni ribosoom jõuab üks Stopp koodonitest UAA 9)valgu molekul ja mRNA eralduvad ribosoomist Geenide avaldumine-avaldub kui tema järgi toodetakse RNA molekule, korraga u.10% geenidest.Erinevate geenide avaldumine, tekitab erinevused rakkude vahel Geenide avaldumisel reguleerivad regulaatorgeenid-nende järgi toodetud valgud mõjutavad teiste geenide avaldumist. 1.repressorvalk-kinnitub geeni algusesse ja ei lase ensüümil kinnituda->geen ei avaldu 2.aktivaator valk- geen avaldub->on vajalik selle avaldumisel
c) Denitrifikatsioon: C6H12O6+4NO3-6CO2+6H2O+2N2 (või N2O) 11. Mis on maastik? Inimese poolt tajutav ümbrus, mida väljendatakse näiteks sõnadega avamaastik, suletud maastik, tasane või künklik maastik, rannamaastik, jõemaastik jne. Maastikud on ka erineva looduskasutusega alad. Sarnase tekke, kuju ja koostisega alad. 12. Millega tegeleb keskkonna seire? Keskonnaseire võrdleb keskkonna seisundit enne ja pärast inimmõju avaldumist, jälgitakse perioodiliselt ja kindlat territooriumit hõlmavat keskkonnanäitajaid.
Peiteaeg: 15–30 minutit, kuni kaks tundi. Sümptomid: iiveldus, kõhuvalu ja -lahtisus, oksendamine; rohke sülje-, pisara- ja higivool, nägemishäired, pupillide ahenemine, pulsi- ja hingamissageduse ning vererõhu langus, šokk.bronhiaalastma, lämbus, tekitab punaliblede kokkukleepumist, neerupuudulikkust; võib järgneda surm. Vastumürk: kohene atropiini manustamine. Esmaabi on haigele kindlasti tarvis anda võimalikult kohe pärast mürgistuse sümptomite avaldumist. Hilisem abi ei pruugi haiget enam päästa. Lääne-Euroopas on punakas narmasnutt põhjustanud igal aastal palju mürgistusi, sealhulgas on teada hulk surmajuhtumeid. www.naturephoto-cz.eu www.maaleht.ee www.tlu.ee www.loodusajakiri.ee/eesti
5. Tegutsemisvalmidus- erinevad emotsioonid sisaldavad erinevaid käitumistendentse, nagu lähenemine, endassetõmbumine, abi otsimine või vaenulik käitumine. Nt hirmuga kaasneb kaasneb impulss kaitsta ennast oletatava hädaohu eest, mis sunnib inimest põgenema või muul viisil ennast kaitsma. 6. Emotsioonide avaldumine- emotsioonid avalduvad inimeste näoväljendustes, hääletoonis kui ka muus emotsionaalses käitumises. 7. Regulatsioon- emotsioonide avaldumist kas pidurdatakse või võimendatakse tahtlikult. Emotsiooni kontrolli määravad nii individuaalne kogemus kui ka kultuurinormid. Emotsioonid on ahelprotsess, millega kaasnevad keerukad muutused mitmesugustes inimorganismi valdkondades ja millel on nii bioloogiline alus kui ka sotsiaalne ja kultuuriline komponent. Erinevad teoreetilised suunad peavad teatud komponenti emotsioonide tekke ahelas olulisemaks, kui teist (füsioloogilise kallakuga uurijad peavad oluliseks emotsiooni
rekombinantse molekuli moodustumise Transgeenne organism organism, kelle genoomi on siiratud mõne teise liigi geene, mis neid organismides avalduvad ja ka järglastele päranduvad. Geeni nokaut=geenisihtimine suunatud mutageneesiga tekitatav geenirike, mis geeni avaldumise täielikult välistab. Sel viisil loodud organismid on nokaut-organismid. Luuakse DNA-konstrukt, mis sisaldab suure osa sihitava geeni nukleotiidijärjestusest, kuid selles on oluline viga, mis geeni avaldumist ei võimalda. Peale selle pannakse konstrukti ka mingi markergeen. See konstrukt sisestatakse rakku, see rekombineerub normaalse geeniga ja crossingoveriga tuleb mutantne geen, millel funktsiooni pole. GM Taimed ja nende ohud: 1. Herbitsiidikindlad(ohuks on see, et levib mujale tõrjumatu umbrohuna) 2. Bakteritoksiini tootjad loodusele ideaalis head, kuid imejad putukad nagu lehetäid ja lutikad jäävad ellu aga on mürgised hiljem lepatriinudele,
nakatunud inimesega. Haigus võib esineda puhangutena lasteaedades ning teistes kollektiivides. Ahepatiit paraneb alati hästi ning jääkprobleeme ei esine. KUIDAS HAIGUS LEVIB? TEKKEPÕHJUSED Ahepatiidi viirustega nakatutakse peamiselt mustade käte, toidu ja vee vahendusel. Nakatunud inimese väljaheites sisaldub viirust juba inkubatsiooniperioodi ajal (1545 päeva enne sümptomite avaldumist) ja samuti kuni nädala jooksul haiguse avaldumisest. Sel ajal on inimene on võimeline nakatama ka teisi. Kollektiivides, kus inimeste vahel on pidev lähikontakt, võib Ahepatiit levida eriti kiiresti. Seetõttu on väga oluline, et alati peale tualeti kasutamist pestaks käsi ning toidunõusid töödeldaks piisavalt kõrgel temperatuuril. SÜMPTOMID
Hinnatakse letaalsusega. Kontagioossus- mõõtühikuks nakkav doos (nt bakterite puhul nt 1000, siberi katk-1) Nakkavuse määr sõltub perioodist. Stabiilsus näitab kui hästi suudab haigustekitaja ellu jääda. (Väliskeskkonna vältimine, “kiirelt sisse-välja” jne). Efektiivne kontakt- Ka pinnas võib olla nakkushaiguse edasikandja. Mõõdetav tõenäosusega. Infektsioon ei ole haigus. Inkubatsioonniperiood (IP) Loom võib olla nakkuslik juba enne esimeste kliiniliste tunnuste avaldumist. Persisteeriv infektsioon ja latent infektsioon. “Jäämäe konseptsioon” Infektsiooni erinevad tulemid populatsioonis. Kliiniline haigus nähtav, subkliiniline nähtamatu. Nakkusallikas ei ole ilmtingimata reservuaar. Haigustekitaja tihti seotud kliiniliste tunnustega. NAKKUSE ÜLEKANDEVIISID Horisontaalne-loomalt loomale – otsene ülekanne – kaudne ülekanne-aerogeenne ülekanne Vertikaalne-Transovariaalne (sääsed nt järglastele)-in utero(emiste järglased)-
laiendada. Usuliised erinevused olid ka tingitud eri piirkondadest, kus näiteks rännikurahval, kalastajad, ja sisemaa elanikel, jahimehed, olid erinevate elulaadide tõttu mitmeti erinevaid põhimõtteid looduse ja selle elutsükli kohta. Üheks muinasusu põhi elemendiks oli vägi, mis ei olnud niivõrd seotud füüsilise jõuga. Väge omasid kõik elusolendid. Väge oli ka samuti teatud obektides,paikades, sõnades ja taevas. Taeva puhul oli näha väe avaldumist äikese ajal. Sõnu kasutati loitsimiseks,nõidumiseks ja ravimiseks. Inimesi, kes sellega tegelesid nimetati tarkadeks või nõidadeks. Nad oskasid enamasti loodust paremini tähele panna ja seda tõlgendada andes uskumusi ja oskusi põlvestpõlve edasi. Elusolendites ei olnud väge kõikjal samal määral, täiskasvanutes, eriti aga meestes oli väga rohkem kui naistes ja lastes. Loomadel, inimestel oli väge kõige rohkem peas, südames, veres, küüntes, juustes ja hammastes
annaabi.ee 
