Bioloogia 1. Nimeta rakuteooria põhiseisukohti. · Kõik organismid koosnevad rakkudest. · Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust. · Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. 2. Nimeta loomorganismide koepõhitüübid ja too näiteid · Epiteelkude- rakud tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaeine peaaegu puudub. Moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Kaitseb keskkonnamõjude eest. · Sidekude- rakud asetsevad hajusalt. Palju rakuvaheainet . Luukude, rasvkude, veri. Ühendab koed ühtseks. Kaitseülessanne. · Lihaskude- sisaldavad valgulisi müfibrilli,võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid. 3- tüüpi: vöötlihaskude( inimese lihased) , silelihaskude ( soolestik ) , südamelihaskude. · Närvikude-neuronid.Erutuvus ja selle juhtimine. Moodustavad pea-ja seljaaju, nendest lähtuvad närvid ja närvisõlmed 3. Võrdle eukarüoote( päristuumseid ) ja proka...
Elu teke Allikas: Vikipeedia Elu tekke all mõeldakse bioloogilise elu teket mittebioloogilistest nähtustest. Elu tekke aeg, koht ning viis on teadusliku uurimise teema. Elu eeldused Elu tekkis vesikeskkonnas. Esimesed isepaljunevad ehk replitseeruvad molekulid olid RNA- molekulid. Kuna teatud RNA järjestused omavad autokatalüütilist toimet ja mõned neist järjestustest töötavad kui polümeraasid, siis said nukleotiididest tänu sellele tekkida biopolümeersed RNA-molekulid. Isereplitseerumise võime oli elu tekkimise võtmeküsimus. Kõikide elusorganismide ühine eellane kasutas RNA-d oma päriliku materjalina, andes alguse kolmele erinevale organismide domeenile: · prokarüoodid · arhed · eukarüoodid. Arhed ja eukarüoodid on omavahel lähedalt seotud, mida näitab translatsiooniprotsessi sarnasus nende vahel. Samal ajal on aga genoomi organisatsioon ja transkriptsiooniprotsess prokarüootidel ja eukarüootidel erinevad. Sell...
(Lk 8) Arheoloogia abil, väljakaevamiste käigus leitud kalmed, asulapaigad, ehitised,esemed. 3) Nimeta peamised ajalooallikad (3), too iga allika kohta näide. (Lk 9) Materiaalsed-ehitised , esemed ; kirjalikud-kroonikad,dokumendid ; suulised-regilaulud, pärimused. 4) Missugustes looduslikes oludes kujunesid varajased inimliigid? (Lk 13) Niiske, enasmasti soojem kui hetkel. Sahara kõrbe asemel oli savann. 5) Millal tekkis: universum, Maa, esimesed loomorganismid, inimese areng? (konspekt/ õpik lk 14-15) Vastus: Universum- ligikaudu 14 miljardit aastat tagasi Maa- ligikaudu 4,5 miljardit aastat tagasi Esimesed loomorganismid ligikaudu 600 miljonit aastat tagasi Inimese areng ligikaudu 5 miljonit aastat tagasi 6) Mis on esiaeg? Ajalooline aeg? Kiviaeg? (konspekt/ õpik lk 14-15) Esiaeg-aeg enne kirja leiutamist ja aeg peale kirja leiutamist Kiviaeg-u.2,5 miljonit aastat tagasi , esimesed tööriistad
4. Aine ja energiavahetus e metabolism on omane kõigile elusorganismidele. Ainevahetuse näideteks on toitumine, eritamine, hingamine, fotosüntees jpm. Toiduga saadud ainete lagundamisel vabaneb näiteks loomsetel organismidel eluks vajalik energia. Taimedel on võime muuta valgusenergia keemilise sideme energiaks. Seda energiat kasutavadki taimed ise elutegevuseks. 5. Kõik organismid reageerivad ärritusele. Hulkraksed loomorganismid reageerivad närvisüsteemi ja meeleelundite vahendusel. Näiteks jäseme eemaletõmbamine torkamisel, hingeldamine hapnikuvaeguses. Taimedele omased liikumised on tropism ärritaja suunast sõltuv (kasvamine valguse poole) ja nastia ärritaja suunast sõltumatu (liikumine ööpäevarütmis).
a. ja võttis kasutusele raku (cellula) mõiste. Ø Saksamaa teadlane Anton van Leeuwenhoek valmistas mitmesuguseid mikroskoope ning uuris ainurakseid ja baktereid 17.saj. teisel poolel. Ø Karl Ernst von Baer avastas 1826.a. imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Ø Matthias Schleiden jõudis 1838.a. järeldusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega. Ø Theodor Schwann leidis 1839.a. et ka loomorganismid on rakulise ehitusega. Silm mikromaailma Ø Binokulaarne mikroskoop - võimalik vaadelda preparaati kahe silmaga. Ø Stereomikroskoop - suuremate objektide uurimiseks. Ø Elektronmikroskoop - valguskiirt asendab seal elektronvoog. Leiutati 1931.a. Valgusmikroskoop Loomarakk
1.1 BIOLOOGIA UURIMIS VALDKONNAD Bioloogia- on teadus mis uurib elu Rakuõpetus-tsütoloogia Evolutsiooniteooria-uurib organismi teket (teatud) 1.2 ELUVALDUSED Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega Rakk- on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Eluslooduses jaguneb kahte rühma ; Ainuraksed ja Hulkraksed . AINURAKSED bakterid, kingloom , amööb, roheline silmviburlane , koppvetikas + ( algloomad, seened ) Kõik elusüsteemid erinevad eluta loodusest tunduvalt suurema keerukuse poolest -Kõik rakkude organellid on nende endi poolt sünteesitud biokeemiliste reaktsioonide käigus -Rohelised taimed vajavad sünteesprotsessiks anorgaanilisi ühendeid ja päikeseenergiat -Loomorganismid vajavad toitu.(valgud, lipiidid, suhkrud) Kõik elusolendid vajavad elutegevuseks energiat -TAIMED fikseerivad valguse energiat ,kasutavad seda fotosünteesil suhkrute sünteesiks -LOOMAD saavad energiat teiste organismide poolt...
Produktiivsus - biomassi juurdekasv ajas Ökosüsteemi iseloomustatakse dominantide abil Toiduahel: Maasikas-Tigu-Konn-Siil-Rebane-Ilves Toiduahela lüli = troofiline tase Autotroofsed taimed - võtavad keskkonnast anorgaanilisi ühendeid ja sünteesivad päikeseenergia abil orgaanilisi ühendeid. Autotroofsed taimed Tootjad Autotroofsed bakterid - ehk Autotroofsed protistid Produtsendid Protistid(hamööb,kingloom, silmviburlane) ehk ainuraksed loomorganismid Mikroorganismid, seened ja osa selgrootuid loomi - kes lagundavad surnud produtsente ja konsumente Toiduahel = produtsent - konsument - desturent Toiduvõrgustik - omavahel põimunud toiduahelate kogum on isereguleeruva ökosüsteemi alus- populatsioonide arvukuse regulatsioon - ökoloogiline tasakaal iga järgneva troofilise taseme biomasss on u 10% eelneva troofilise taseme biomassist Iga troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust ja mõjutab ka järgneva lüli arvukust! 1.vale
a. imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. (1792-1876) munarakk Karl Ernst von Baer on Eestis sündinud ja õppinud saksa päritolu teadlane, keda peetakse embrüoloogia rajajaks. Tal on silmapaistvaid saavutusi ka geograafia ja antropoloogia vallas. Matthias Schleiden ja Theodor Schwann Matthias Schleiden jõudis 1838.a. järeldusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega. Theodor Schwann leidis 1839.a. et ka loomorganismid on rakulise ehitusega. Seejärel sõnastasid Schwann ja Schleiden ühe rakuteooria põhiteesidest: "Kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega." Mida hiljem üldistati: "Kõik organismid on rakulise ehitusega." Rudolf Virchow Saksa päritolu teadlane Rudolf Virchow sõnastas 1858.a. ühe rakuteooria põhiseisukoha: "Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel." Koolis kasutusel olev valgusmikroskoop Elektronmikroskoop Elektronmikroskoop -
galaktoos + glükoos = laktoos, Polüsahhariidid: kõrgmolekulaarsed (polümeerid), mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Looduslikud p sahhariidid tärklis, tselluloos ja glükogeen. Tärklis on taimede mugulas, sibulas, risoomis sisalduv glükoosivaru. Taimed kasutavad talviti seda energia saamiseks. Selleks lagundatakse tärklis uuesti glükoos molekulideks. Tselluloos Võib moodustada kuni poole taime puitunud varre massist, sest see on nende rakukesta peamine koostisaine. Loomorganismid säilitavad glükoosivarusid lihastes ja maksas glükogeeni molekulidena. Sahhariididel on organismis kaks peamist ülesannet: energeetiline ja ehituslik. Lipiidid: rasvad, õlid, vahad, steroidid. Vees mittelahustuvad ühendid. Aga lahustuvad näiteks alkoholis ja eetris. Lipiidid on organismide energiaallikaks. Need koosnevad glütseroolist ja kolmest osast rasvhappejääkidest. Lihtlipiidid ehk rasvad on propaantriooli (glütserooli) ja rasvhapete estrid
Monosahhariidid lihtsuhkrud. Madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, milles süsinike aatomite arv on enamasti kolmest kuueni. Monosahhariidedest on kõige olulisemad riboos ja desoksüriboos.Need kuuluvad nukleiinhapete koostisesse. Kuuesüsinikulistest suhkrutest on looduses olulise tähtsusega glükoos(viinamarjasuhkur)ja fruktoos(puuviljasuhkur). Nii glükoos kui ka fruktoos on organismide põhilised energiaallikad. Rohelistes taimedes moodustub glükoos fotosünteesi tulemusena, loomorganismid saavad seda aga toidust. Oligosahhariidid madalamolekulaatsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud kahe-kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel. Nt glükoosi ja fruktoosi omavahelisel liitmisel saame sahharoosi. Linnasesuhkur e maltoos koosneb aga kahest glükoosijäägist. Nt laktoos piimasuhkur, disahhariid, mille molekul koosneb glükoosist ja galaktoosist. Sarnaselt monosahhariididele kasutavad organismid ka oligisahhariide eelkõige energia saamiseks
kuueni. Mono ja oligosahhariide nimetatakse ka suhkruteks. Riboosja desoksüriboos (viiesüsinikulised monosahhariidid) kuuluvad nukleotiidide koostisse, millest koosnevad nukleiinhapped. Glükoosja fruktoos neid leidub kuuesüsinikulistest suhkrutest kõige enam organismi koostisse, nad on organismis põhilisteks energiaallikateks. Rohelistes taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus, loomorganismid omandavad seda aga toidust. Oligosahhariidid on madalamolekulaarsed ühendid, mis on enamasti moodustunud kahekolme monosahhariidi omavahelisel seostumisel. Tuntumad oligosahhariidid on maltooslaktoosja sahharoos , kasutatakse energia saamiseks. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed ühendid polümeerid, mille ehituslikeks elementideks e. monomeerideks on monosahhariidide jäägid
Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnategureid nim. Ökoloogilisteks teguriteks. abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. biootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. Abiootilised ja biootilised kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. ökoloogiline amplituud- Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, elada ja paljuneda. Organisme vastastikku mõjutavaid tegureid nim. Biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. antropogeenne tegur - inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. sümbioos - eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. kommensalism - eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. konkurents - sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluv...
(Erinimetused ja -sümbolid on ka isotoopidel, mis kuuluvad radioaktiivsetesse ridadesse.) · Prootiumi aatomi tuum on prooton, mis on elementaarosake. Deuteeriumi aatomi tuum on deuteron, mis koosneb ühest prootonist ja ühest neutronist. Triitiumi aatomi tuum on triiton, mis koosneb ühest prootonist ja kahest neutronist. Vesiniku leidumine looduses · Leidub nii ehedalt kui ühenditena: ehedalt: päikeses, atmosfääri ülemistes kihtides ühenditena: vesi, taim- ja loomorganismid, looduslikud kütused Füüsikalised omadused · Värvuseta · Lõhnata · Maitseta · Õhust 14,5 korda kergem gaasiline aine. · Vees praktiliselt ei lahustu · Lahustub mitmetes metallides. · Aatommass: 1,00794 · Sulamistemperatuur: -255,34 °C · Keemistemperatuur: -252,87 °C · Tihedus: 0,00008988 g/cm3 · Agregaatolek toatemperatuuril: gaasiline Keemilised omadused · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 2,1
Virchow sõnastatud rakuteooria põhiseisukohad: - kõik organismid koosnevad rakkudest - rakud tekivad olemasolevatest rakkudest jagunemise teel - raku ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas Robert Hooke võttis kasutusele sõna rakk Janssenid valmistasid esimese mikroskoobi Leeuvenhoek- uuris esimesena baktereid Schwann- leidis, et loomorganismid on rakulise ehitusega Schleiden-leidis, et kõik taimed on rakulise ehitusega Baer- uuris imetajate munarakke 2.Eeltuumsed ja päristuumsed: Tunnus eeltuumne rakk e. päristuumne rakk prokarüoot e. eukarüoot
Teemad 1. Vt. mõiste 2. Karl Ernst von Baer avastas imetaja munaraku Matthias Schleiden jõudis järeldusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega Theodor Schwann avastas, et ka loomorganismid on rakulise ehitusega Rudolf Vinchow avastas et iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel 2. ÕP. LK. 49 3. 1) Valgus mikroskoop 2) Binokulaarne mikroskoop 3) Stereomikroskoop 4) Elektronmikroskoop 4. Rakk Prokarüoodid Eukarüoodid Eeltuumsed Päristuumsed Puudub piiritletud tuum Tuum on olemas (ainu-ja
1. Tootjad (produtsendid) - Toodavad anorgaanilistest ühenditest (H2O, CO2) orgaanilisi ühendeid (glükoos) ehk viivad läbi fotosünteesi - Tootja on näiteks vetikas (maailmameres omab põhilist osa) 2. Tarbijad (konsumendid) - Kasutavad teiste elus organismide orgaanilisi ühendeid - 1. astme tarbijad on need, kes söövad ära tootja (taimtoidulised loomad - näiteks vetikatest toituvad loomorganismid, Eestis: metskits, halljänes, põder) - 2. astme tarbijad on need, kes söövad taimtoidulisi loomi (näiteks: rebane sööb ära jänese, ahven sööb ära kogra) - 3. astme tarbijad on need, kes söövad taimtoidulisi loomi söövaid loomi (näiteks hunt sööb ära rebase) - 4. astme tarbijad - tippkiskjad (reeglina puuduvad looduslikud vaenlased, näiteks karu) 3. Lagundajad (destruendid)
3. Missugune on sahhariidide ehitus ja mis ül. Neil on? Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Nad jaotatakse MONO-, OLIGO ja POLÜsahhariidideks. Et mono ja oligosahhariidid on valdavalt magusamaitselised, siis nimetatakse neid ka suhkruteks. Monosahhariid: Energiaallikateks (nt. Glükoos, fruktoos), rohelistes taimedes moodustub glükoos fotosünteesi tulemusena ja loomorganismid saavad seda toidust.Oligosahhariidid: Eelkõige energia saamiseks kasutavad organismid oligosahhariide.Polüsahhariidid: fotosünteesi tulemusena moodustunud glükoosi varud talletatakse taimede säilitusorganites tärklise kujul. Kui fotosüntees pidurdub või lakkab (nt talvel), siis kasutab taim tärklist ja lagundab selle tagasi glükoosi molekulideks.Sahhariididel üldiselt on organismis 2 tähtsat ülesannet: ehituslik ja energeetiline. 4. Valgu molekuli struktuur
BIOLOOGIA 1. Autotroofid- organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. 2. Heterotroofid- on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest 3. Bioloogia- teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid 4. Anatoomia- teadus, mis uurib organismide siseehitust 5. Etoloogia- teadus, mis uurib loomade käitumist 6. Füsioloogia- teadus, mis uurib organismi talitlusi ja regulatsioone 7. Histoloogia- bioloogia teadus, mis uurib hulkraksete organismide kudede ehitust 8. ja talitlust 9. Morfoloogia- teadus, mis uurib organismide välisehitust 10. Ökoloogia- bioloogiateadus, mis uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi 11. Biosfäär- Maad ümbritev elu sisaldav kiht 12. Elundkond- organsüsteem, kuhu organid koonduvad ühiste talitluste alusel 13. Geneetika- teadusharu, mis uurib organsim...
lõppeb ta areng surmaga. Areng ei ilmne mitte ainult üksikorganismi puhul - see avaldub elu organiseerituse kõigil tasemeil. Organismide eluiga kujuneb tema pärilikkuse ja ümbritseva keskkonna koostoimes. Puuliikide maksimaalne eluiga on erinev. Seda võivad lühendada ebasoodsad kasvutingimused, kahjurid ja haigused. KUIDAS ORGANISMID REAGEERIVAD ÄRRITUSELE? Kõik organismid reageerivad ärritusele. Hulkraksed loomorganismid võtavad väliskeskkonnast tulevat infot vastu oma meeleorganitega. Info iseloomust sõltub organismide reaktsioon (nt eredas valguses silmapupillid ahenevad). Üherakulistel organismidel asendavad närvisüsteemi spetsiaalsed valgumolekulid välismembraanis. Need annavadinformatsiooni väliskeskkonnast edasi raku sisemusse ja organism kas läheneb valgusärritajale või kaugeneb sellest (nt kingloom ujub vette sattunud soolakristallist eemale). JÄRELDUS: Elu iseloomustavad:
Matthias Schleiden kõik taimed on rakulise ehitusega Rudolf Virchow sõnastas rakuteooria ühe põhiseisukoha: iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakus selle jagunemise teel Hans ja Zacharias Janssen esimene mikroskoop Karl Ernst von Baer avastas imetaja munaraku Anton van Leeuwenhoek avastas ainuraksed ja bakterid ; spermid Theodor Schwann kõik loomorganismid on rakulise ehitusega RAKUTEOORIA PÕHISESIUKOHAD: · Kõik organismid koosnevad rakkudest · Iga uus rakks saab aluse olemasolevast rakust · Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas UURIMISMEETODID: Binokulaarsed mikroskoobid võimalik vaadelda preparaati kahe silmaga Stereomikroskoobid suuremate objektide uurimiseks Elekrtonmikroskoop objekti muudab nähtavaks elektronvoog;elus objekte ei saa Mikrotoom valmistatakse uuritavast objektist üliõhuke lõik
· Transport-RNA (tRNA) Ülesandeks on mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine (toovad kohale õiged aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse). · Ribosoomi-RNA (rRNA) Kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis. 2.Raku ehitus ja talitlus Rakuteooria kujunemine · Robert Hook leiutab valgusmikroskoobi. · Matthias Schleiden- avastas, et taimed on rakulise ehtitusega · Theodor Shhwann- avastas, et loomorganismid on rakulise ehitusega Rakud jagunevad: · Eeltuumsed ehk prokarüoodid- bakterid, kellel puudub membraaniga piiritletud tuum ning ka raku sisemuses on vähe organelle. · Päristuumsed ehk eukarüoodid- taimedel, seentel ja loomadel Raku sisemus on täidetud poolvedelega aine- tsütoplasmaga. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks Rakutuum on ümbritsetud kahe membraaniga. Raku tuumasisest plasmast nim
,,Märgitud" aatomitega ühendite tuvastamine toimub spetsiaalse radioaktiivsusloendajaga. Rakuteooria kujunemine 1. 1831. aastal jõuti rakutuuma kirjeldamiseni ja saadi aru, et see on iga raku oluline koostisosa. 2. Saksa teadlane Matthias Schleiden uuris taimeliikide kudede ehitust ja jõudis 1838. aastal järeldusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega. 3. Saksa teadlane Theodor Schwann leidis aasta hiljem, et ka kõik loomorganismid on rakulise ehitusega ja sõnastas esimese rakuteooria põhiteesi: ,,Kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega", mis hiljem üldistati, et ,,Kõik organismid on rakulise ehitusega" 4. Saksa teadlane Rudolf Virchow sõnastas 1858. aastal teise rakuteooria põhiteesi: ,,Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel." 5. Hiljem lisati rakuteooriasse kolmas põhitees: ,,Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas." 6
saj. algul. Esimese mikroskoobi (liitmikroskoobi) tegid Hans ja Zacharas Janssen. Robert Hook leiutas e simese valgusmikroskoobi. (uuris korgilõike, võttis kasutusele raku mõiste.) A nton van Leeuwenhoek uuris 17. saj teisel poolel ainurakseid, baktereid. Leiutas mikroskoope. Karl Ernst von Baer avastas imetaja munaraku. (Järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust.) a) Matthias Schleiden ja b) T heodor Schwann tulid järeldusele et a) kõik taimed ja b) kõik loomorganismid on rakulise ehitusega. (hiljem sõnastasid nad, et kõik organismid on rakulise ehitusega.) Rudolf Virchof avastas, et Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Edasised uurimised sõnastasid, et rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakuteooria seisukohad: `'Kõik organismid on rakulise ehitusega.'' `'Iga uus rakk saab alguse olemasolevast selle jagunemise teel.'' `'Rakkude ehitus ja talitlus on kooskülas.'' Rakud jaotatakse:
Mees avastas imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Tema sõnastatud üldised organismide arengu reeglid on tuntud Baeri seadustena. 3 Matthias Schleiden (18041881)& Theodor Schwann (18101882) Matthias Schleiden ja Theodor Schwann olid mõlemad Saksa päriolu teadlased. Matthias Schleiden jõudis 1838.a. järeldusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega. Theodor Schwann leidis 1839.a. et ka loomorganismid on rakulise ehitusega. Seejärel sõnastasid Schwann ja Schleiden ühe rakuteooria põhiteesidest: "Kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega." Mida hiljem üldistati: "Kõik organismid on rakulise ehitusega." 4 Rudolf Virchow (18211902) Saksa arstiteadlane ja antropoloog. Sõnastas 1858.a. ühe rakuteooria põhiseisukoha: "Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel." 5
uuris ainurakseid ja baktereid 17. sajandi teisel poolel. Koolis kasutusel olev valgusmikroskoop Karl Ernst von Baer · Karl Ernst von Baer avastas 1826. a. Imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Matthias Scleiden ja Theodor Schwann · Mattias Schleiden jõudis 1838.a. Järeldusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega. · Theodor Schwann leidis 1839.a. Et ka loomorganismid on rakulise ehitusega. · Seejärel sõnastasid Schwann ja Schleiden ühe rakuteooria põhiteesidest: "Kõik organismid on rakulise ehitusega." Rudolf Virchow · Saksa päritolu teadlane Rudolf Virchow sõnastas 1858.a. Ühe rakuteooria põhiseisukoha: "Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel." Edasised uurimused lisasid veel seisukoha: "Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas."
Areng avaldub elu organiseerituse kõigil tasemetel. Sugulisel paljunemisel algab see munaraku viljastamisega, mittesugulisel mingi osa eraldumisega vanemorganismist. Võib olla kas moondeline või otsene. Selle käigus omandavad isendid uusi sise- ja välisehituslikke tunnuseid ning kohanevad ümbritseva keskkonnaga. Areng lõpeb alati surmaga, eluiga sõltub nii pärilikkus- ja keskkonnateguritest. Areng on üks elu tunnuseid. Hulkraksed loomorganismid võtavad väliskeskkonnast tulevat infot vastu oma meeleorganitega, mis paneb närvisüsteemi reageerima. Üherakulistel organismidel asendavad närvisüsteemi spetsiaalsed valgumolekulid välismembraanis, mis annavad infot väliskeskkonnast edasi raku sisemusse ja panevad organismi välisärritajale lähenema või kaugenema. Organismide reageerimine ärritusele on üks elu tunnuseid. Tänu eluslooduse keerukusele ja mitmekesisusele on võimatu elu kõiki ilminguid üheaegselt käsitleda
areng surmaga. Eluiga on eriliiki esindajatel erinev. See sõltub organismide pärilikkusteguritest kui ka keskkonnateguritest. Areng ei ilmne mitte ainult üksikorganismi puhul see avaldub elu organiseerituse kõigil tasemetel. Arenevad nii populatsioonid, liigid kui ka ökosüsteemid. 7. Reageerimine keskkonna omadustele hulkraksed loomorganismid võtavad väliskeskkonnast tulevast infot vastu oma meeleorganitega. Info iseloomust sõltub organismide reaktsioon. Eredas valguses silmapupillid ahenevad, selliselt reageerib närvisüsteem valgusärritusele. Üherakulistel organismidel närvisüsteem puudub, seda asendavad spetsiaalsed valgumolekulid välismembraanis. Organismid reageerivad
a. ja võttis kasutusele raku (cellula) mõiste. · Saksamaa teadlane Anton van Leeuwenhoek valmistas mitmesuguseid mikroskoope ning uuris ainurakseid ja baktereid 17.saj. teisel poolel. · Karl Ernst von Baer avastas 1826.a. imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. · Matthias Schleiden jõudis 1838.a. järeldusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega. · Theodor Schwann leidis 1839.a. et ka loomorganismid on rakulise ehitusega. Rakuteooria põhiseisukohad on: · Kõik organismid koosnevad rakkudest. · Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust. · Rakkude ehitus ja talitlus on vastastiku-ses kooskõlas. Ainurakne Bakterirakk Taimerakk Loomarakk Seenerakk Bakterid - eeltuumsed e prokarüoodid - neil puudub tuum. Tuumapiirkonda, kus paiknevad DNA ja valgud nim nukleoidiks. Suurus:
Sugulise paljunemise algab organismi areng viljastunud munarakust Mittesugulisel mingi kehaosa eraldumisega vanemorganismist · Organismi individuaalvne areng kas otsene või moondeline isendid omandavad uusi sise- ja välisehituslikke tunnuseid ja kohanevad ümbritseva keskkonnaga ! Areng ei ilmne mitte ainult üksikorganismi puhul see avaldub elu organiseerituse kõigil tesemetel ka populatsioonid, liigid ja ökosüsteemid arenevad Hulkraksed loomorganismid võtavad väliskeskkonnast tulevat infot vastu oma meeleorganitega, üherakulistel närvisüsteem puudub - seda asendavad spetsiaalsed valgumolekulid välismembraanis, annavad info väliskeskkonnast edasi raku sisemusse ja organism kas läheneb välisärritajale või kaugeneb sellest !Kokkuvõtvalt iseloomustavad elu: · Rakuline ehitus · Kõrge organiseerituse tase · Aine- ja energiavahetus · Stabiilne sisekeskkond · Reageerimine ärritusele · Paljunemine · Areng
organism 10. ökosüsteem 2. organell 5. elund 8. populatsioon 3. rakk 6. elundkond 9. kooslus 7. Orgaaniliste ainete klassid 8. Orgaaniliste ainete molekuli ehitus 9. Erinevate orgaaniliste ainete ülesanded organismis 10. Bioaktiivsed ained (vitamiinid) Milleks on vaja? Mis ained on vitamiinid? Vitamiinid on toitainete rühm, millesse kuuluvad madalmolekulaarsed orgaanilised bioaktiivsed ühendid. Loomorganismid vajavad väikestes kogustes normaalseks elutegevuseks. Aitavad reguleerida biokeemiliste reaktsioonide toimumist. Bioloogia uurimisobjektid on pärit loodusest. Biomolekulide esinemine on elu tunnus. Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. Biosfäär on suurim ökosüsteem. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende energia- ja ainevahetusest. Hüpotees on teaduslikel faktidel põhinev oletus.
vastu 5. Toitefunktsioon piimasuhkur imetajate piimas 6. Ligimeelitav õistaimedel nektar putukate ligimeelitamiseks 7. Bioregulatoorne süsivesikud koos valkudega kuuluvad hormoonide koostisesse Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud süsinike arv on väike, C arv 3-6 Riboos C5H10O5 Riboos(ijäägid) on RNA koostises. RNA molekulid teevad valmis valgud. Glükoos ehk viinamarjasuhkur C6H12O6 Rohelistes taimedes tekib glükoos fotosünteesi tulemusena, loomorganismid saavad seda aga toidust. Glükoos in organismide põhiline energiaallikas. Leidub viinamarjades, veres. Fruktoos ehk puuviljasuhkur C6H12O6 Organismide põhiline energiaallikas. Kõige magusam suhkur. Leidub mees, puuviljades, mahlades. Oligosahhariidid- süsivesikud, milles on 2-3 monosahhariidi omavahel liitunud. Organism kasutab peamiselt energia saamiseks. Sahharoos Tekib glükoosi ja fruktoosi liitumisel. Tavaline lauasuhkur. Leidub palju suhkrupeedis ja roos.
Kõik organismid arenevad. Arenemine algab sugulisel paljunemisel viljastumisega, mittesugulisel mingi osa eraldumisega vanemorganismist ja lõpeb surmaga. Areng on otsene (roomajad, imetajad, linnud) ja moondega (kahepaiksed, kalad, putukad). Kõik organismid kasvavad. Kõik organismid reageerivad ärritustele. Ainuraksed reageerivad välismembraanis olevate orgaanilise aine molekulide vahendusel. Ainuraksete suunatud liikumist ärritajate suhtes nimetatakse taksiseks. Hulkraksed loomorganismid reageerivad närvisüsteemi ja meeleelundite vahendusel. Taimedele omase liikumised on tropism ärritaja suunast sõltuv (kasvamine valguse poole) ja nastia ärritaja suunast sõltumatu (liikumine ööpäevarütmis). Kõik organismid kohastuvad evolutsiooni vältel oma elukeskkonnaga. Liigid, kes ei suuda oma elutingimustega kohastuda, surevad aja jooksul välja. Joonis 1. Organismide eluavaldused 1.2 ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED
Selgrootud loomad Loomade uurijad ehk zooloogid. Kes on loom? Loomariik on osa elusloodusest, iseloomustab teda heterotroofne toitumine, ei sünteesi ise orgaanilisi ühendeid,loomadele on omane liikumine (vastse staadium), ainevahetuse lõppprodukt on lämmastikku sisaldav (põhiliselt kusiaine ehk ammoniaak) Loomaliike on väga mitmesuguseid, enamus heterotroofid, paljud ei saa elada ilma autotroofideta (elavad nendega sümbioosis) Mille järgi organisme liigitatakse? · Rakuehitus: tuumaga ja ilma tuumata (eristatakse bakterid ja kõik ülejäänud) · Rakkude paljususe järgi: üharakulised ja hulkraksed Valdavad loomaliigig Maal on putukad. 75% (lülijalgsed + äblikud ja vähid) · Loomade väliskuju e. morfoloogia kujuõpetus · sümmeetria (loomorganismid on ehitatud teatud seaduspärasuse järgi) · kuidas paiknevad organid ...
b) kordaiidid c) okaspuud d) hõlmikpuud e) palmlehekud 18) Millised taimed 100 130 miljonit aastat tagasi, mille poolest need erinesid eelnevatest taimedest? Tekkisid maale katteseemnetaimed e õistaimed. Nende põhitunnuseks on õis ja sellest arenev vili. 19) Milline 100 miljonit aastat tagasi levinud ürgpuu kasvab Eestis? Praeguseks on säilinud ainult üks hõlmikuude liik Ginkgo biloba, mis kasvab Peeter Süda tänavad, Tallinnas. 20) Missugused loomorganismid ja kus elasid 540-400 miljonit aastat tagasi Maal? Esimesed selgroogsed oli kalad umbes 500 milj aastat tagasi 21) Mille poolest erinesid lõuatud kõhrkaladest? Lõuatutel kaladel ei ole luid st ka koljut ja lõualuid. Kõhrkaladel on kõhrest koljud. 22) Millal siirdusid loomorganismid veest maismaale, kirjelda esimesi? Esimesed selgrootud siirdusid maale elama umbes 400 milj aastat tagasi. Olid väikesed selgrootud (hulkjalgsed ämblikulaadsed ja putukad)
Mittemetallid Vesinik 1. Aatomi ehitus: 1 elektron ja 1 prooton, põhiliselt liidab ühe elektroni, väga harva loovutab. Deetrium raske vesinik, aatommass 2 (1 prooton + 1 neutorn) Triitium - Üliraske vesinik, aatommass 3 (1 prooton + 2 neutronit) 2. Leidumine looduses: leidub nii ehedalt kui ühenditena: ehedalt: päikeses, atmosfäri ülemistes kihtides ühenditena: vesi, taim- ja loomorganismid, looduslikud kütused 3. Füüsikalised omadused: Värvuseta, lõhnata, maitseta, õhust 14,5 korda kergem gaasiline aine. Vees praktiliselt ei lahustu, lahustub mitmetes metallides. 4. Keemilised omadused: Redutseerija, st loovutab elektrone. Reageerib aktiivsete mittemetallidega: 2H2 + O2 => 2H2O N2 + 3H2 => 2NH3 (amoniaak) H2 + S => H2S (divesiniksulfiid) H2 + Cl2 => 2HCl (vesinikkloriid) Reageerib hapnikku sisaldavate ainetega, võttes ära hapniku: CuO + H2 => Cu + H2O
näha aatomeid 4.Iseloomusta K.E.von Baeri, M.Schleideni, T.Schwanni ja R.Virchowi töid. Kes neist teadlastest ja kuidas on seotud Eestiga? K. E. von Baer-avastas 19 saj. Alguses munaraku ja järeldas, et loomaorganismi areng saab alguse munarakust. Baer on Eestis sündinud ja õppinud saksa päritolu teadlane, keda peetakse embrüoloogia rajajaks M. Schleiden- jõudis järeldusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega T. Schwann- jõudis järeldusele, et ka loomorganismid on rakulise ehitusega R. Virchow- ,,iga uus rakk saab aluse olemasolevast rakust selle jagunemisel" 5.Millal tekkis rakuteooria? Nimeta rakuteooria 3 põhiteesi. Rakuteooria tekkis 17.sajandil 3 põhiteesi: 1) rakul on kõk elutunnused 2) rakud saavad alguse teisest rakust pooldumise teel 3) kõik elusorganismid koosnevad rakkudest 6.Too näiteid kõige suurematest ja kõige väiksematest rakkudest. Kõige suurem rakk on munarakk ja kõige väiksem on mükoplasma, vere punalibled 7
Vitamiinid jne. Molekulaarbioloogia on bioloogia teadus, mis uurib elu molekulaarset taset. Elu tunnused 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega. 2. Organismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid. Molekul rakk kude organ elundkond organism populatsioon liik erinevad liigid ökosüsteemid biosfäär. 1. Kõikidele organismidele on omane aine- ja energiavahetus. 2. Organismidele on omane stabiilne sisekeskkond. Loomorganismid jaotatakse püsisoojasteks ja kõigusoojasteks. 3. Kõik organismid paljunevad sugulisel teel või mittesugulisel teel. 4. Kõik organismid arenevad. Areng võib olla kas moondega või otsene.(imetajad, linnud, roomajad) 5. Kõik organismid kasvavad 6. Kõik organismid reageerivad ärritusele. Närvisüsteemi ja meeleelundite abil. Teaduslik uurimismeetod Põhi bioelemendid ehk makroelemendid organismides on
Valmivad isas ja emas sugurakud, enamasti areneb uus organism viljastunud munarakus. (TAIMEDELE ja LOOMADEDELE) -Kõik organismid arenevad. *Sugulisel paljunemisel algab see viljastumisega, mittesugulisel aga mingi osa eraldumisega vanemorganismist. *Individuaalne areng võib olla otsene või moondeline. - selle käigus omandavad isendid uusi sise- ja välisehituslike tunnuseid ning kohanevad ümbritseva keskkonnaga. Areng lõppeb surmaga. -Kõik organismid reageerivad ärritustele. Hulkraksed loomorganismid võtavad väliskeskkonnast tulenevat infot vastu meeleorganitega. Ainuraksetel organismidel närvisüsteem puudub. Asenedavad erinevad orgaanisele aime molekulid välismembraanid. · Teaduslik uurimismeetod - Uuurismisobjektideks on rakud, biomolekulid, organismid, liigid või ökosüsteem. - Meetodid: mikroskoop, kuidas preparaati ette valmistada, kuidas vaadelda jne. TEADUSLIK MEETOD! Selle abil jõutakse teaduslike faktideni.Teaduslik fakt:
kui alustega. Aminohapped ühinevad omavahel peptiidsideme abil. Ühe aminohappe aminorühm ühineb teise aminohappe karboksüülrühmaga, eraldub vesi. On olemas 8 asendamatut aminohapet: * isoleutsiin (Ile) * leutsiin (Leu) * lüsiin (Lys) * metioniin (Met) * fenüülalaniin (Phe) * treoniin (Thr) * trüptofaan (Trp) * valiin (Val) [* histidiin (His)] ^ Aminohapped, mida loomorganismid ise toota ei suuda. Taimed moodustavad aminohappeid primaarselt, otse fotosünteesides. Taimed toodavad aminohappeid nii palju, kui ise tarbivad. Loomorganismidel lämmastikühendite sisse-, väljavoog. Rohkem siseneb lämmastik varases lapseeas ja pärast haigusest paranemist. Väljub rohkem haiguse ajal, aga ka vananedes. Valkude omadused sõltuvad aminohapete järjekorrast. Valgu primaarstruktuur aminohappe järjekord. Mida lähedasemad liigid, seda sarnasem aminohapete struktuur.
· Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud, süsiniku aatomite arv molekulis on 3 6. esinevad tsüklilisel kujul. Väga aktiivsed ained. Viiesüsinikulistest monosah. on olulisemad riboos ja desoksüriboos. Need kuuluvad nukleiinhapete koostisse. Kuuesüsinikulistest suhkrutest on looduses glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur. Need on organismide põhilised energiaallikad. Rohelistes taimedes moodustub glükoos fotosünteesi tulemusena, loomorganismid saavad seda toidust. Glükoosi järkjärgulisel oksüdatsioonil süsihappegaasi ja vee molekulideni vabaneb energia, mis talletatakse energiarikastesse ehk makroergilistesse ühenditesse. Salvestatud energiat kasutavad organismid elutegevuses. · Oligosahhariidid - koosnevad 2 3st monosahhariidi molekulidest. Glükoosi ja fruktoosi omavahel liitumisel saame sahharoosi, mis on roo- ja peedisuhkru peamine koostisosa. Linnasesuhkur ehk
Võttis kasutusele raku (cellula) mõiste. Anton van Leeuwenhoek - Saksamaa teadlane, kes valmistas mitmesuguseid mikroskoope ning uuris ainurakseid ja baktereid 17.saj. teisel poolel. Karl Ernst von Baer - Baltisaksa teadlane, kes avastas 1826.a. imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Embrüoloogia rajaja. Matthias Schleiden - jõudis 1838.a. järeldusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega. Theodor Schwann - leidis 1839.a. et ka loomorganismid on rakulise ehitusega. Seejärel sõnastasid Schwann ja Schleiden ühe rakuteooria põhiteesidest: "Kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega." Mida hiljem üldistati: "Kõik organismid on rakulise ehitusega." Rudolf Virchow - Saksa päritolu teadlane, kes sõnastas 1858.a. ühe rakuteooria põhiseisukoha: "Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel." 5) Kuidas jaotatakse rakke rakutuuma ehituse alusel. Oska tuua näiteid eukarüootide ja prokarüootide kohta.
Võttis kasutusele raku (cellula) mõiste. Anton van Leeuwenhoek - Saksamaa teadlane, kes valmistas mitmesuguseid mikroskoope ning uuris ainurakseid ja baktereid 17.saj. teisel poolel. Karl Ernst von Baer - Baltisaksa teadlane, kes avastas 1826.a. imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Embrüoloogia rajaja. Matthias Schleiden - jõudis 1838.a. järeldusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega. Theodor Schwann - leidis 1839.a. et ka loomorganismid on rakulise ehitusega. Seejärel sõnastasid Schwann ja Schleiden ühe rakuteooria põhiteesidest: "Kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega." Mida hiljem üldistati: "Kõik organismid on rakulise ehitusega." Rudolf Virchow - Saksa päritolu teadlane, kes sõnastas 1858.a. ühe rakuteooria põhiseisukoha: "Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel." 5) Kuidas jaotatakse rakke rakutuuma ehituse alusel. Oska tuua näiteid eukarüootide ja prokarüootide kohta.
34. Toiduahelad ja selle astmed (tootjad, tarbijad). Näited toiduahela kohta. Tootjad alati taimed (nisu ja ristikhein), I astme tarbijad-taimtoidulised (taimtoiduline), II astme tarbijad-kiskjad (taimtoidulised, loomtoidulised), III astme tarbijad-tippkiskjad (ainult loomtoidulised) 35. Mis on toiduvõrk? Omavahel seotud toiduahelad, toitumissuhete võrk 36. Laguahel, miks on vaja lagundajaid? Laguahelas toimub surnud organismide lagundamine. Loomorganismid eritavad elu jooksul keskkonda palju jääkaineid ja lagundajad kasutavad need jäänused ära. Tähtsamad lagundajad on bakterid ja seened ja väikesed loomad. 37. Too näiteid looduskaitse all olevatest taime- ja loomaliikidest. Mitmesse kaitsekategooriasse jaotatakse ohustatud liigid? Kaunis kuldking, kotkad, teder, karukold. Jaotatakse nelja kaitsekategooriasse. 38. Miks peab loodust kaitsma? Et haruldast liiki taime- ja loomaliigid ei sureks välja. 39
Nad kuuluvad nukleiin hapete koostisesse.(riboosi jäägid esinevad ribonukleiinhappe (RNA) ja desoksüriboosi jäägid desoksüribonukleiinhappe (DNA) ehituses. (riboos ja desoksüriboos on viiesüsinikulised). Looduses on olulised glükoos (viinamarjasuhkur) ja fruktoos (puuvilja suhkur). Glükoosil ja fruktoosil on sama üldvalem, kuid struktuurilt on nad erinevad. Glükoos ja fruktoos on organismide põhilised energia allikad. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi tulemusena, loomorganismid saavad seda aga toidust. Monosahhariidid on: · Väga aktiivsed · Reaktsiooni võimelised · Erinevad struktuurilisel kujul Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid. Oligosahhariidid koosnevad kahest või kolmest monosahhariidi jäägist. Näiteks: · Glükoos + fruktoos = sahharoos (roo- ja peedisuhkru peamine koostisosa). · Glükoosjääk + glükoosijääk = maltoos (linnasesuhkur). · Glükoos + galaktoos = laktoos (piimasuhkur).
sekundaarseid kahjustusi. Vähendatud kokkupuute korral (läbi õhu, joogivee või toidu kaudu) tekivad organismis radioaktiivsed isotoobid. Näiteks: radioaktiivne jood kilpnäärmes, radioaktiivne Ca ja P luudes. · UV-kiirgus- üherakulistele hukutav mõju. Looduslikes tingimustes tagab isepuhastumise (keskkonna steriliseerimine. Operatsiooniruumid). Mitmed loomorganismid näevad UV-kiirguses (õisi tolmendavad putukad). Võib põhjustada organismide pindmiste kihtide kahjustusi (taimdele lehtede kattekiht). Evolutsiooniline roll: ekvatoriaalaladel elavad rohkem pigmenteerunud organismid. Inimesel on UV- kiirguse liig nahavähi riskifaktoriks ja silma sõrkkesta kahjustaja. Tagab inimsel D vitamiini teatud vormi sünteesi. · Nähtav valgus- taimdele tagab pigmentide sünteesi (kartuli idud keldris), tagab
Polüsahhariidid e polümeerid looduslikeks polüsahhariitideks on tärklis, tselluloos ja glükogeen. Fotosünteesi käigus moodustunud glükoosi varud talletatakse taimede säilitusorganites tärklise kujul (kui fotosüntees lakkab, nt talvel, siis kasutab taim varutud tärklist energia saamiseks lagundavad uuesti glükoosi molekulideks). Tselluloos võib moodustada kuni 50% varrega taimede massist, sest taime rakukest koosneb enamasti tselluloosist. Glükogeen on on loomne tärklis. Loomorganismid säilitavad glükoosivarusid maksas ja lihastes glükogeeni molekulidena. ORG. AINED Lipiid organismi energiaallikas. Nende oksüdeerumisel vabaneb 2* rohkem energiat, kui sahhariitide. Seda kasutavad talveund magavad loomad ja veelise eluviisiga loomad (hüljes) energia ja kaitse alajahtumise, põrutuste eest. Rakumembraani koostises on fosfolipiidid. Steroid lipiid, aga teistsuguse ehitusega. Vees peaaegu ei lahustu. NT kolestorool ja hormoonid (suguhormoon), D vitamiin.
Fosfaatrühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. Fosfolipiidid rakumembraani ehituses. Orgaanilised ained Riboos. Desoksüriboos. Ainuke erinevus nende molekulide ehituses on see, et riboosis on teise süsiniku aatomiga seotud hüdroksüülrühm, desoksüriboosis aga vesinik. Glükoos. Fruktoos. Mõlemad on organismide põhilised energiaallikad. Rohelistes taimedes moodustab glükoos fotosünteesi tulemusena, loomorganismid saavad seda aga toidust. Järkjärgulisel oksüdatsioonil süsihappegaasi ja vee molekulideni vabaneb energia, mis talletatakse energiarikastesse ehk makroergilistesse ühenditesse. Oligosahhariidid. Sarnaselt monosahhariididega kasutavad organismid ka oligosahhariide eelkõige energia saamiseks. Tärklis. Fotosünteesi tulemusena moodustunud glükoosi varud talletatakse taimede säilitusorganites (mugulas, sibulas, risoomis) tärklise kujul
· ksantofüllid O sisaldavadmolekulid, esindajateks luteiin, zeaksantiin jt Karotenoidid täidavad kaitserolli neelavad liigset valgusenergiat ja kaitsevad rakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest. Loomsetele organismidele on -, -, karoteen ning -krüptoksantiin vitamiin A eeldusühendiks. Vitamiin A tagab nägemise, luues selleks fotokeemiline aluse; toimib antioksüdandina; kaitseb UV-ja sinise kiirguse eest; osaleb rakkudevahelises suhtluses. Loomorganismid saavad karotenoide taimedelt. Karotenoidid on värvilised (kollasest punaseni). Karotenoidide võime neelata valguskiirgust nähtavas osas tuleneb nende molekulide ehitusest, mida iseloomustab polüeensus, st molekul koosneb pikast, konjugeeritud, kaksiksidemeid sisaldavast süsivesinikahelast. Karoteeni -, - ja -isomeeridest omab suurimat tähtsust -karoteen (punakasoranz), mille molekul loomorganismis poolestub, andes 2 retinooli ehk vitamiin A1 molekuli.
Paljunemine *Suguline paljunemine sugurakud ehk gameedid *Mittesuguline paljunemine vegetatiivsed ehk eostega Pärilikkus Järglaste sarnasus vanematega Kasvamine ja arenemine *Otsene arenemine imetajatel, lindudel, roomajatel *Moondeline arenemine kahepaiksed , kalad, putukad 1 Reageerimine ärritustele *Välismembraanis olevate orgaanilise aine molekulide vahendusel (Amööb) *Närvisüsteemi ja meeleelundite vahendusel hulkraksed loomorganismid Liikumine *Taimedele omane liikumine / nastia ärritaja suunas sõltumatu, liikumine ööpäevarütmis (päevalill) *Tropism- ärritaja suunas sõltuv kasvamine valguse poole Kohastumine kohanemine elukeskkonnaga Eluslooduse süstemaatika *Takson süstemaatika ühik, mis ühendab organisme mingite sarnaste omaduste alusel ühte gruppi Nimetamisel ladina keelsed nimetused liiginimi kahesõnaline Liik
Raku- ja molekulaarbioloogia Kõik elusorganismid on: Rakulise ehitusega Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Viirused jäävad elusa ja elutu piirile, sest enamus elu omadusi neil puudub. Keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid Juba keemilised ühendid, millest elusolendid koosnevad, on keerukamad ja mitmekesisemad, kui eluta looduses. Elusloodus on ka mitmetasemelise organiseeritusega: biomolekulid, rakud, organismid, liigid ja ökosüsteemid. Väliskeskkonnaga seotud aine ja energiavahetuse kaudu Taimed kasutavad orgaanilise aine (glükoosi) sünteesiks anorgaanilisi ühendeid ja päikeseenergiat autotroofid. Toimub valgusenergia muundamine orgaanilise aine keemiliste sidemete energiaks. Loomorganismid vajavad toiduks valmis orgaanilisi aineid heterotroofid. Ükski loomorganism ei saa oma rakkude ülesehitamiseks otseselt kasutada sissesöödud valke, sah...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
