Loodete arenemine emaihus kestab kaua - mõni kuu kuni aasta, vahel rohkemgi. Looteid võib olla viis kuni mõnikümmend, harva sada. Noored skorpionid sünnivad mähkununa lootekestadesse. Peale lootekestast vabanemist kogunevad nad emaslooma kehale ja jäävad sinna vähemalt nädalaks. Esimesel kasvuperioodil skorpionid aktiivselt ei toitu. Välimuselt on nad valkjaid, siledate katete ja harvade karvadega, käpad on küünisteta ja nende tipul on iminapad. Peale kestumist katted tugevnevad ja värvuvad ning käppadele ilmuvad küünised. Suguküpsuse saavutavad skorpionid aasta-pooleteiseselt. Selleks ajaks on nad läbi teinud seitse kestumist. Skorpionid elavad vähemalt kaks aastat. 6 Kasutatud kirjandus Loomariigis http://www.zbi.ee/satikad/ammelgad/skorpio/skorpios.htm http://www.calacademy.org/exhibits/venoms/images/00_final/death_stalk er_scorpion2.jpg
saa nad kasvada pidevalt. Seetõttu peavad nad aeg-ajalt kestuma. Kestumisel heidetakse ära vana kitsaksjäänud kitiinkest, mille all on juba valmis kujunenud uus. Uus kest on esialgu pehme ning enne selle kõvenemist saab vastne kasvada. Täiskasvanud putukad enam ei kasva ega kestu. Kõige alamate putukate, nagu ürgtiivutute, arenemine on lihtne, nende munadest kooruvad vastsed, kes sarnanevad vanematele ning kasvavad ühtlaselt pika aja jooksul, tehes läbi kuni 60 kestumist. Nad elavad pärast munast koorumist terve elu samas keskkonnas (nt pinnases). Sellist arenemist võib tinglikult nimetada otseseks. Kõigil ülejäänud putukatel esineb moondega areng, mille puhul munast koorunud vastsed täiskasvanud putukast rohkem või vähem erinevad. Vaegmoone esineb lutikalistel, sihktiivalistel, sarnastiivalistel, prussakalistel ja veel paljudel teistelgi putukatel. Neil on munast koorunud vastsed küll täiskasvanute sarnased, kuid hulga väiksemad, neil
NT: koerliblikas, admiral Ühepäevikulised Ühepäevikulised on putukad keda võib Eestis leida suve õhtupoolikutel veekogude läheduses. Pärast paaritumist surevad isased kohe, peale munemist emased. Viimane vastsejärk eelvalmik ehk neidis ronib veest välja ning tõuseb lendu, et mõne minuti pärast uuesti kestuda, nüüd juba päris suguküpseks valmikuks. Mitte üheski teises putukaseltsis ei esine tiivuliste isendite kestumist. Kasutatud materjal http://images.google.ee http://et.wikipedia.org
tunde (nn pulmajalutuskäik). Harilikult veab isane tagurdades enda järel passiivset emast. Seejärel peituvad nad urgu, mille isane puhastab (emast seejuures lahti laskmata) jalgade ja sabaga. (http://www.zbi.ee/satikad/ammelgad/skorpio/). Isane viib spermatofoori emase sugujuhasse. Emane sünnitab poegi, need elavad mõnda aega ema seljal ja kestuvad seal esimest korda. Skorpion saab täiskasvanuks 1-1,5-aastaselt. Peale kestumist katted tugevnevad ja värvuvad ning käppadele ilmuvad küünised. (http://www.zbi.ee/satikad/ammelgad/skorpio/). 4 1.4 Skorpioni ehitus 1 Paar suuri silmi ja 5 paari külgmisi silmi 2 Tagakeha 3 Saba ehk taga-tagakeha 4 Sõra osa 5 Jalad 6 Suuosa 7 Näpitsad 8-9 Lõuakobija 10 Mürgiastel 11 Pärak 5 1.5 Huvitavaid fakte · Skorpione süüakse Pekingis, Hiinas · Skorpion saab olla söömata umbes pool aastat
Nii tekib iseloomulik kapsel- ooteek. Neid võib tihti näha näiteks tarade või telefonipostide otsas. Ooteek koosneb kambritest, milles igaühes asub piklik muna. Munade arv kõigub 100- 300-ni, nad jäävad kapslisse kevadeni. Ooteegi ülaosas on eriline sagar, kus asub kapslist väljumise ava. Kevadel poeb vastne läbi ava poolenisti välja ning kestub. Ta meenutab juba täiskasvanud palvetajat, ent peab veel palju kasvama ja läbi tegema veel neli kestumist. Enesekaitse Röövritsikatel on rohkesti vaenlasi ennekõike lindude hulgas. Mõningad suured ritsikaliigid kaitsevad end rünnaku eest esijäsemetega, mille siseküljed on nii teravad, et võivad inimese käe verele kriimustada. Teised üritavad ründajaga võideldes teda hirmutada. Näiteks Ida- Aafrika liik Pseudocreobotra wahlberg tõstab oma kattetiivad selja kohale, paljastades eredad silmatähnid
Röövikud on liblikate, vaglad kärbeste ja tõugud mardikate vastsed. Täiskasvanud liblikad paarituvad ja emased liblikad munevad selle toidu peale või lähedale, millest röövikud toituvad. Vastkoorunud röövikud on küll väga väikesed, kuid tugevate lõugadega. Nad hakkavad kohe sööma. Röövikud söövad ja kasvavad. Et nende kitiinkest ei veni, kasvatavad nad vana kesta alla uue ja suurema. Vana kest lõheneb ja heidetakse ära. Pärast viimast kestumist muutub uus kest kiiresti kõvaks ja moodustub nukk, milles röövik areneb valmikuks. Kui nukku kattev tugev kest lõheneb, tuleb sealt välja täiskasvanud liblikas valmik. Ta puhkab veidi aega enne lendu, oodates, kuni pehmed tiivad sirguvad ja kõvemaks muutuvad. Kogu sellist muutumist nimetatakse moondeks. Paljud parasvöötme metsade putukad elavad talve üle nukuna. Kevadel väljub nukust täiskasvanud putukas. Putukaid on väga erinevaid. Mõnede putukate
Nende keha koosneb arvukatest lülidest, mis kannavad lülilisi jäsemeid. Selle loomarühma võime me jagada neljaks väiksemaks rühmaks: vähid, hulkjalgsed, ämblikulaadsed ja putukad. Kõikide lülijalgsete keha katab tugev koorik, mida nimetetakse kutiikulaks. Kutiikula on tugev, kuid paindlik kitiinainest kest. Kuid see kitiinainest kest ei veni ning seepärast peavad lülijalgsed oma kasvamise ajal mitu korda kestuma. Peale kestumist on kest mõnda aega pehme, nii et loom saab kasvada. Lülijalgsete keha jaguneb tavaliselt kolmeks osaks - peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Mõnedel lülijalgsetel on pea ja rindmik liitunud pearindmikuks. Jäsemed on lülijalgsetel samuti lülilised. 7 Kasutatud kirjandus 1. Mati Martin, Maie Toom, Urmas Kokassaar ,,Bioloogia põhikoolike II" AVITA 2002 2. Steve Pollock, Belitha Press ,,Loomade elu" Koolibri 1994 3. http://www.zbi
suguavade lähedale. Mõni nädal hiljem koeb emane marjaterad oma tagakeha (laka) alla, kus spermatofooridest vabanevad spermatosoidid marja kehaväliselt viljastavad. Laka all (täpsemalt tagakehajalgadel) arenevad marjaterad kogu talve ja kevade, koorudes varasuve paiku. Koorumine sõltub tugevasti klimaatilistest ja seeläbi veetemperatuurist soojema kliimaga aladel võib koorumine toimuda enne varasuve. Noorvähid lahkuvad ema laka alt pärast teist kestumist. [4] Emaste absoluutne viljakus (marjaterade arv) on 200 ringis. Peaasjalikult sõltub see emase vähi suurusest suuremal vähil on rohkem marjateri. Marjateradest koorumise protsent on umbes 6570%[4] Jõevähi kehaehitus Jõevähi keha on sale ja koosneb paljudest lülidest, millest moodustub kaks kehaosa: pearindmik ja tagakeha. Pearindmik ei paista lülilisena, sest selle lülid on seljal kokku kasvanud. Pearindmikku katab selja poolt seljakilp
Krabide tavaline pearindmikukilp on 2-40 sentimeetri laiune. Esimesel käimisjalapaaril on sõrad. Krabid hingavad vees lõpustega, kuid osa krabisid elab maismaal; näiteks kookosevaras. Enamik on ikkagi põhjaloomad ja toituvad merepõhjas olevatest selgrootutest. Kõikidel krabidel on tugevasti liigestunud koorik nagu pantser. Krabide jalad on lülilised ja peas on kaks paari tundlaid. Krabide areng algab viljastatud munast. Sellest koorunud vastne areneb pärast mitut kestumist täiskasvanud krabiks. Igasse järgnevasse arenguastmesse minekul heidab krabi endalt kitsaks jäänud kooriku, mille all on uus koorik. Mõningatel krabidel on kena välimus, aga teised võivad oma hirmsa välimusega inimesi ja enda vaenlasi eemale peletada. 9 Kasutatud kirjandus http://www.postimees.ee/010204/lisad/arter/toit/119695.php http://www.zbi.ee/satikad/vahid/klass/klass.htm
struktuure, mis aitasid neil munast välja saada. Peale seda staadiumi näeb vastne välja samasugune nagu valmik, kasvab läbi kestumiste. Näiteks: hooghännalised II Hemimetaboolne metamorfoos – lühikest aega on vastne pronümf, peale mida saabub nümfi staadium, mis näeb peaaegu täiskasvanu moodi välja. Iga kestumisega arenevad tiivad, suguorganid ja teised täiskasvanu tunnused, pärast viimast kestumist on putukal tiivad ja ta on suguküps, valmikut nimetatakse ka imago´ks. Näiteks: rohutirtsud III Holometaboolne metamorfoos – pronümfi staadium puudub, munast koorub vastne (röövik, vagel, tõuk), kes läbib mitmed kestumised. Kestumiste arv on liigispetsiifiline. Saavutades õige suuruse või läbides kindla arvu kestumisi toimub metamorfoosne kestumine ja tekib nukk. Nukk ei toitu ja
isegi kuni kreeka pähkli suurune. Lima on kaitseks vaenlaste ja ebasoodsate keskkonnatingimuste eest, samuti noortele vastsetele kaudselt esimeseks toiduks (vastsed söövad planktonorganisme, kes limast toituvad). Munastaadium kestab tavaliselt 9 - 24 päeva. Noored vastsed on erinevalt vanematest head ujujad. Ka pole neil seljal veel trahheelpuseid, need ilmuvad alles pärast esimest kestumist. Vastsete morfoloogia ja eluviisid Kigi ehmestiivaliste vastsete pea on väga tugevasti sklerotiseerunud. Tundlad on väga lühikesed, lühemad kui lugkobijad. Viimased on ilmselt osa tundlate funktsioone enda peale vtnud, loom liigutab neid pidevalt. Rindmiku kolm segmenti on üksteisest hästi eristatavad. Eesrindmik on alati tugevasti kitiniseerunud, kesk- ja eriti tagarindmik on tunduvalt rnemate katetega. Jalad on hästi arenenud, eesjalad on sageli teistest pikemad,
Neid on 3 tüüpi: 1) imaginaaldiski rakud, mis mood vamiku kutikulaarse struktuuri (tiivad, jäsemed, pea, tundlad, rinna, suguelundid) 2) Histoblastid valmistavad putuka tagakeha; imaginaalrakkude kobarad 3) Imaginaalrakkude kogumikud mood valmiku organid pärast vastse osade lagunemist · Putukate metamorfoosi hormoonid ja kuidas toimivad? 1) Steroid 20-hydroxyecdysone (20E) koordineerib kestumist. Esimene 20E laine põhjustab nukkumist, peatab rakkude jagunemise diskis ja muudab rakkude kuju. Stimuleerib epidermaalseid rakke, et need sünteesivad omakorda ensüüme, mis lagundavad vana kutiikuli ja sünteesivad uue. Kui 20E puudub, siis metamorfoosi üldse ei minda. 2) Lipiid juveniil-hormoon (JH) - tagab pärast kestumist vastse fenotüübi, mitte nuku või valmiku tekkimist (kui on vaja mitu kestumist)
Levinumad on tuhatjalaliste seltsi esindajad. Nende keha on pikk, silinderjas ja lülistunud. Kolmel esimesel kehalülil on igal üks paar jalgu, tagumised üks kuni kolm lüli aga on jalgadeta, ülejäänud lülidel on kaks paari jalgu. Tuhatjalgsetel on nõrgad haukamissuised, mis on kohanenud pehmele toidule. Nad on lahksugulised ja paljunevad munadega. Munadest koorunud vastsed sarnanevad valmikutega, kuid on väiksemad, kehalülisid ja jalgu on vähe. Pärast kestumist kasvavad vastsed valmikute suuruseks 3 6. Imetajad siin on taimekahuriteks eelkõige närilised (hiired, rotid ja mügri). Neil on omapärane hammaste ehitus: silmahambad ja eesmised purihambad neil puuduvad, lõikehambaid on kummaski lõualuus kaks ja need kasvavad kogu elu. Sellest ka vajadus kogu aeg midagi närida.
Selleks lendab ta rabalauka või mõne teise sobiva väiksema veekogu kohal ning pistab tagakeha madalasse vette või märja turbasambla vahele. Munast koorub ussikesesarnane eelvastne, kes peagi kestub. Eelvastse kestast väljub vastne. Vastsed elavad veetaimestiku vahel või madalama veekogu põhjas kaks kuni kolm aastat. Nad kasvavad kuni 25 millimeetri suuruseks ja kestuvad umbes kümme korda, kuni saavutavad täiskasvu ning on valmis veest välja ronima. Enne viimast kestumist kogunevadki vastsed madalamasse vette ning ronivad siis mööda taimevarsi või turbasammalt kuivale. Viimasest 10 vastsekestast väljub tiivuline kiilivalmik, kes enne äralendu peab pikalt tiibu sirutama ning ,,kuivama". Taimevarrele või samblale jääb temast maha kitiinist vastsekest (eksuuv), mille järgi on võimalik määrata kiili liiki.
suurenemine ajas § Pidev kasv – organism kasvab kogu elu (taimed, seened, mõned kilpkonnad) § Piiratud kasv – toimub teatud mõõtmeteni, et saavutaks suguküpsuse, siis seiskub (enamik loomaliike) § Perioodiline kasv – kasv soodsatel ajaperioodidel, etappide kaupa (puud parasvöötmes, vähilaadsed peale kestumist, karbid jne) § Ebaproportsionaalne kasv – teatud kehapiirkonnad kasvavad mingil ajal kiiremini kui teised (inimene) • NÄIDE INIMESEST o Algeslt pea, mis intensiivselt kasvab 4 esimest aastat ja 9. aastasel 90% suurusest o Silmad kuni 6 eluaastani, siis kasv peatub
3.2.1. Klass Nematoda Nematoodid on silindrilised, enamasti väga peenikesed ja nende keha on üleni kaetud painduva, elastse kutiikulaga. Ümarusside keha eesots on kaetud peakapsliga, mis toetub tihedast kutiikulast sisetugiskeletile. Peakapsel koosneb kahest peamisest osast kühmjaist paksendeist ja liikuvatest huultest. Tavaliselt on kõik nematoodid lahksugulised loomad. Munakestadega kaetud munad väljutatakse suguava kaudu. Vastsed kestuvad neljal korral, minnes pärast iga kestumist üle järgmisesse arengujärku. Neljanda arengujärgu vastsetest arenevad noored isas- või emasloomad. Väga sageli ei sarnane vastsed täiskasvanutega. (Zenkevits, Naumov et al, 1981) 3.2.1.1. Dichelyne (Cucullanellus) minutus (Rudolphi, 1819) (Nematoda, Ascaridida, Seuratodea, Cucullanidae). Cucullanidae perekonna esindajad on enamik kalade, vähemal määral roomajate parasiidid. Neid kôiki iseloomustab ösofastoom (ingl. speudobuccal capsule) (lisa 2). See on
Nt. silmakestades leiduvad rakud. Kasvumehhanismid 1) Piiramatu kasv organism kasvab kuni surmani. nt. taimed, seened, ka osa loomi kasvavavad pidevalt nt. kõhrkalad, kilpkonnad 2) Piiratud kasv kasv toimub kuni teatud mõõtmete saavutamiseni. Need on mõõtmed, mis on vajalikud paljunemiseks. Nt. imetajad, linnud. 3) Perioodiline kasv kasv toimub etappide kaupa soodsal eluperioodil. Nt. parasvöötme taimed. Nt. vähid peale kestumist. 4) Ebaproportsionaalne kasv ühed kehapiirkonnad kasvavad kiiremini kui teised. Nt. inimesel looteeas areneb eelistatult pea ja sünnijärgselt arenevad eelistatult jäsemed ja kere. 5) Lähtuvalt kasvupiirkonnast. a. Tipmine kasv taimedel kasvukuhikud b. Jämeduskasv lihasrakkude jämenemine, rasvumine. Kasvu regulatsioon Loomorganismide näited 1) Endogeensed e. sisetegurid a
elaks igavesti, poleks mingit arengut. REK: perioodide kohta ei ole küsimusi 25.09. KASV Bioloogiline kasv Kasv- organismi mõõtmete ja biostruktuuride suurenemine ajas Kasvutüübid 1) Pidev kasv- organismid kasvavad elu lõpuni. Nt: taimed, seened 2)Piiratud kasv- kasv toimub kindla eluetapini või teatud mõõtmete saavutamiseni.Nt: loomad 3) Perioodiline kasv- etappide kaupa soodsates tingimustes. Nt: parasvöötme taimed (aastarõngad), vähilised pärast kestumist 4) Ebaproportsionaalne kasv- teatud kehapiirkonnad kasvavad teistest oluliselt kiiremini. Nt: inimese pea embrüonaal-eas Kasvuviisid 1) Anorgaaniline (vee imamine) taimed, seened 2) Orgaaniline toitainete omastamine ja ümbertöötlus a) suurenevad rakkude mõõtmed * taimerakkude venimiskasv * närvirakkude venimiskasv b) suureneb rakkude arv a*- kõik rakud b*- tüvirakud Kasvu regulatsioon Inimesel:
imaginaaldiskid - formeerivad täiskasvanu kutikulaarsed struktuurid, nt jalad, tiivad, silmad, pea, rindmik, genitaalid imaginaalrakkude kogumikud - vajalikud uute organite moodustamiseks histoblastid - putuka tagakeha ja imaginaalrakkude kogumikud uute organite moodustamiseks Putukate metamorfoosi reguleerivad hormoonid (JH ja 20E) ja kuidas need toimivad? JH - juveniilhormoon, takistab enneaegselt nuku või valmiku tekkimist 20E - algatab ja koordineerib kestumist Regeneratsiooni tüübid (epimorfoos, morfallaksis, tüvirakkude poolt vahendatud regeneratsioon; ja oska neid omavahel võrrelda, näited.) epimorfoos - täiskasvanud kudede dediferentseerumine, mis uuesti rediferentseeruvad kindlates koetüüpideks (salamandri jäseme regeneratsioon) morfallaksis - puuduva osa regeneratsioon, mille käigus toimub olemasolevate kudede ümbermodelleerimine (hüdra regeneratsioon) kompenseeriv regeneratsioon - ei kasutata tüvirakke ega rakkude
organismiga) läbib kestumistega otsese arengu ehk ametaboolia (moondeta areng) – kasvab kestumistega Osa putukaid (nt rohutirtsud, ritsikad, tsikaadid, prussakad) läbivad astmelise metamorfoosi ehk hemimetaboolia (vaegmoone) Neile on iseloomulik lühiaegne pronümfi-staadium, millele järgneb ebaküpse täiskasvanu sarnane nümfi-staadium. Nümfi algselt rudimentsed organid (nt tiivad, suguorganid) täiustuvad iga kestumisega, saavutades peale viimast kestumist täiskasvanule (valmikule e imaagole) omased tunnused (nt tiivad ja suguküpsus) Täismoondega ehk holometaboolse metamorfoosiga putukatel (nt liblikad, mardikad, kärbsed, mesilased) pronümfi-staadium puudub Munadest koorub täiskasvanud putukast oluliselt erinev vastne (nt röövik, tõuk, vagel) Vastne toitub aktiivselt ja kasvab õige suuruseni läbides liigispetsiifiliselt erineva arvu kestumisi, mille kulminatsiooniks on
1. piiramatu kasv, organism kavab elulõpuni. Näiteks taimed, seened. 2. piiratud kasv, organismid kasvavad teatud mõõtmeteni, ehk selliste mõõtmeteni, mille puhul on saavutatud suguküpsus. Iseloomulik loomorganismidele. 3. perioodiline kasv, s.t et kasv toimub etappide kaupa soodsates tingimustes. Näiteks puude kasv parasvöötmes( suvel kasvavad, talvel mitte), tõestuseks on aasta rõngad. Näiteks ka koorikloomade kasv pärast kestumist. 4. ebaproportsionaalnekasv, ühed keaha osad kasvavad teistest kiiremini. Näiteks inimene. Kasvu regulatsioon (in. näitel): 1. rakutasand · valgulised kasvufaktorid korntollivad kasvu 2. organitetasand · hormoonid kontrollivad kasvu I. sisemised tegurid · kasvufaktorid mõjutavad kasvu · geenid mõjutavad · hormoonid mõjutavad II. välis tegurid · kasvu mõjutab toiduhul
pärisimetajatele. 3.) Kasv organismi mõõtmete ja biostruktuuride arvu suurenemine ajas. Kasvutüübid: 1. Piiramatu kasv- organismi kasv jätkub eluea lõpuni (taimed, püsikud, seeneniidistik), 2. Piiratud kasv- organism kasvab teatud mõõtmeteni, mõõtmed vajalikud paljunemiseks (iseloomustab loomorganisme). 3. Perioodiline kasv parasvöötme puittaimed ja aastarõngad, loomadest koorikloomad, erinevad vähid- intensiivne kasv toimub pärast kestumist. 4. Ebaproportsionaalne kasv. Kasvu realiseerumine- anorgaaniline kasv (organismis talletub vesi ja erinevad soolad) ja orgaaniline kasv (toiteelementide omastamisel ja kehaomaseks muutmine). Kasv rakutasandil- suurenevad rakkude mõõtmed (trenni tehes ei kasva lihasrakkude arvukus vaid mõõtmed, samuti närvirakkudega, toimub venivuskasv) ja suureneb rakkude arv- a.) jagunevad kõik rakud, b.) jaguneb vaid osa rakke. Kasvu regulatsioon- võib toimuda a
annaabi.ee 
