kaudu. Lümfisoonte süsteem algab lümfikapillaaride võrgustikuga. Koevedelik liigub lümfikapillaaridesse peamiselt difusiooni teel. Sealt suundub lümf edasi lümfisoontesse, mis omavahel liitudes järjest jämedamaks muutuvad. Lõpuks koguneb lümf lümfijuhasse, mis omakorda suubub kahte suurde vereringe veenidesse rangluuveeni. Nii satub lümf verre. Lümfi panevad liikuma rinnaõõne negatiivne rõhk kokkutõmbuvad lihasrakud lümfisoonte seinas lümfisoontega paralleelselt kulgevate veresoonte pulseerimine jäsemete liikumine. Lümfisooned moodustavad kehas tiheda võrgustiku. Lümfisoonte teedel asuvad lümfisõlmed. Lümfisõlmede ülesanne: täidavad vereloome funktsiooni, neis moodustuvad leukotsüüdid ehk valged verelibled. õgirakud hävitavad vedelikus olevaid mikroobe ja võõrkehi. moodustub ka valgulise iseloomuga antikehasid immuunglobuliine ehk
kaudu. Lümfisoonte süsteem algab lümfikapillaaride võrgustikuga. Koevedelik liigub lümfikapillaaridesse peamiselt difusiooni teel. Sealt suundub lümf edasi lümfisoontesse, mis omavahel liitudes järjest jämedamaks muutuvad. Lõpuks koguneb lümf lümfijuhasse, mis omakorda suubub kahte suurde vereringe veenidesse rangluuveeni. Nii satub lümf verre. Lümfi panevad liikuma rinnaõõne negatiivne rõhk kokkutõmbuvad lihasrakud lümfisoonte seinas lümfisoontega paralleelselt kulgevate veresoonte pulseerimine jäsemete liikumine. Lümfisooned moodustavad kehas tiheda võrgustiku. Lümfisoonte teedel asuvad lümfisõlmed. Lümfisõlmede ülesanne: täidavad vereloome funktsiooni, neis moodustuvad leukotsüüdid ehk valged verelibled. õgirakud hävitavad vedelikus olevaid mikroobe ja võõrkehi. moodustub ka valgulise iseloomuga antikehasid immuunglobuliine ehk
ainevahetus ja Paljunemisvõime KASV JA ARENG Rakk koosneb: 4/5 vesi, kuivkaalust 80% proteiinid ja 10% lipiidid, lisaks süsivesikud ja nukleiinhapped Raku osised e organellid: Endoplasmaatiline võrgustik Rakumembraan, Tsütoplasma, Rakuskelett, Golgi aparaat, Lüsosoomid, Mitokondrid, Rakutuum Organismis toimub pidevalt rakkude hukkumine ja uute rakkude tekke: Soole epiteelrakud eluiga 5 päeva Maksarakud eluiga umbes 1 kuu Närvirakud ja lihasrakud arvatavasti uusi rakke elu jooksul ei tekki EPITEELKUDE: LAMEEPITEEL-KUUPEPITEEL-SILINDEREPITEEL -ÜLEMINEKUEPITEEL NEUROEPITEEL- NÄÄRMEEPITEEL Ühekihilinemitmekihiline Rakuvaheainet väga vähe!Veresooned epiteelkoes puuduvad! VERE ÜLESANDED 1: A.Transport: toitained ja hapnik kudedesse, jäägid erituselundeisse, bioaktiivsed ained tekkekohast sihtpunktidesse, ravimid ründepunktidesse jne B.Homöostaasi e. sisekeskkonna stabiilsuse tagamine:
refleksideks, need aitavad kiiresti reageerida e. tingimatud nt imemine,neelamine, tasakaaluelund-poolringkanalid + kotikesed, hädaolukorras. piirdenärvisüsteem: moodustub reageerimine torkele, higistamine, hingamine, veel aitavad tasakaalu hoida lihastes olevad närvidest, jaguneb kaheks: 1.Somaatiline, mis soolte kokkutõmbed,külmavärinad, erilised lihasrakud maitsmine-süljes lahustunud juhib tahtlike liigutusi, 2.autonoomne, mis juhib oksendamine, sülje eritamine ja 2.elu jooksul maitsete tajumine keelega, keele peal paiknevad tahtele allumatuid liigutusi dendriidit:närviraku omandatud e. tingitud refleksid nt. valurefleksid, keelenäsad-keelenäsade külgedel olevad
sest veres on väga palju vedelat rakuvaheainet ja suht vähe rakke. Verel on nii toite kui ka kaitseülesanne. Närvikude- mood pea ja seljaaju. koosneb tähtja kujuga närvirakkudest. Närvirakud võtavad vastu erutusi (närviimpulsse), analüüsivad neid ja juhivad edasi. Igal närvirakul on keha, millel on tavaliselt üks pikk ja mitu lühikest väljaulatuvat jätket. Närvirakkudest väljuvad pikad jätked ühinevad ja moodustavad närve. Lihaskoe- mood. kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud ja tänu ellele koele saab organism liikuda. Inimeses on kolmetüüpi lihaskudet. Vöötlihaskude- moodustab skeletilihased. See kude koosneb pikkadest ristipidi vöödilistest lihaskiududest, mille rakkudes on palju tuumi. Vöötlihaskude moodustab põhilise osa inimese lihastest. Need lihasrakud tõmbuvad kiiresti kokku ja lõtvuvad vastavalt inimese tahtele ning väsivad kiiresti. Südamelihaskoe- rakud meenutavad ehituselt vöötlihaskoe rakke, kuid on omavahel ühendatud. See
· Rakk on autonoomne bioloogiline ühik iseseisev eluüksus. · Päristuumne rakk omab tuuma eukarüoot. · Eeltuumne rakk prokarütood. Rakkude liigitus 1.Tuuma olemasolu alusel : 1.1 eeltuumsed rakud ehk prokarütoodid. 1.2 Päristuumsed rakud ehk eukaruoodid. 2. Pärilikuse alusel 2.1 taimsed rakud 2.2 loomsed rakud 2.3 seemnerakud 3. Ülesande alusel 3.1 keharakud 3.2 sugurakud 3.3 munarkk 3.4 seemnerakk 4. Ehituse alusel 4.1 Närvkude närvirakud 4.2 Lihaskude lihasrakud 4.3 Epiteel rakud epiteelkoerakud 4.4 Sidekude esineb inimese organismis erinevad vormid 4.4.1 Luu-ja kõhrkude 4.4.2 Rasvkude 4.4.3 Veri vedela koena vererakud 4.4.3.1 Punased vererakud 4.4.3.2 Valged vererakud 4.4.3.3 Vereliistakud 5. Paljunemise alusel 5.1 Lähterakk rakk, millest areneb tütarrakk 5.2 Tütarrakk rakk,millest on arenenud lähterakk 5.3 Tüvirakk rakk,mis ei ole lõplikult ülesannet saanud
magu jne; need rakud on ühetuumsed, tahtele ei allu. 3.2. Vöötlihaskude silinderjatest Kinnituvad luudele hulktuumsetest moodustades kõik pikisuunaliselt paiknevatest skeletilihased rakkudest 3.2.1. Skeletilihaskude lihasrakud kinnituvad kõõlustega tugistruktuuride külge ja võimaldavad liikuda. 3.2.2. Südamelihaskude Rakud on väiksemad, Südamelihased on harunenud ning ühenduvad võimelised tekitama ja omavahel võrgustikuks. juhtima närvisignaale, mis
Rakuplasma Lihatooted Biokeemiliste reaktsioonide Lihasrakud Rakuseinad Piimatooted kiirendamiseks
NEUROMUSKULAARSE SÜNAPSI TÖÖPÕHIMÕTE Sünaps kahe raku vaheline seos. Närvi- ja lihasrakud ei ole omavahel aga kontaktis, mistõttu antakse signaal edasi neurotransmitteri ehk vahendusaine ehk ülekandja abil. (Bogovski 1996: 301, Nienstedt 2001: 70). Närvilõpmes on rohkelt mitokondreid ja väikeseid sünapsipõiekesi. Lihasraku membraanil on retseptorid ehk vastuvõtjad, mis haaravad endasse sünapsipilusse pääsenud põiekeste sisu. (Nienstedt 2001: 71). Aktsioonipotentsiaal depolariseerib (muudab negatiivsest positiivsemaks) presünaptilise
Lihased Kärolin Jakobson lihased ► Lihaskude moodustab 40–50% inimese kehamassist. Lihaskude on kolme liiki: skeleti ehk vöötlihas, silelihas ja südamelihas. ► Liigist sõltumatult on lihaskoe kõige iseloomulikumaks omaduseks kokkutõmbe- ehk kontraktsioonivõime. ► Lihaskoes on vähe rakuvaheainet, lihaste põhimassi moodustavad lihasrakud. Lihased jagunevad ► Vöötlihasrakud: 1. Skeletilihased- Närvirakud, mis juhivad otseselt lihaste talitlust,paiknevad seljaajus. Nende aksonid väljuvad närvide koosseisus seljaajust ja ulatuvad lihasteni. 2. Südamelihased-talitus ei allu inimese tahtele.Südame oluliseim ülesanne on katkematu vereringe tagamine. Silelihased-talitus ei allu inimese tahtele. Silelihaskude leidub veresoonte, seedetrakti, hingamisteede,
veresoonte seintes Talitlevad meie tahtest sõltumata Tõmbuvad kokku aeglaselt Ei väsi nii kiiresti kui skeletilihased Kõõlus on sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastu pidav. Lihased peavad kehaosade liigutamiseks töötama paarikaupa, tehes vastandlikke liigutusi. Kui üks paarin toimivast skeletilihasest tõmbub kokku ja lüheneb, siis teine lõtvub ja pikeneb. Lihased vajavad töötamiseks energiat. Lihasrakud saavad energiat glükoosi ning rasvade koostisosi lõhustades, selleks kulub hapnikku. Mida kiiremini ja sagedamini peavad lihased kokku tõmbuma ja mida suurem on nende koormus, seda rutem lihased väsivad. Ka kestva pinge all, st sundasendis olevad lihased väsivad kiiresti. Lihaseid treenides muutuvad lihased tugevamaks, paraneb verevarustus, tugevneb luustik ja paraneb rüht.
* lihaskude * närvikude. 3. Kuidas jaotatakse sidekoed? Lisage näited koe liikidest. Troofilised (veri, lümf, retikulaarne sidekude, kohev sidekude, rasvkude) Toetavad funktsiooniga (tihe sidekude, skeletikoed, kõhrkude, luukude) 4. Kuidas jaotuvad lihaskoed? Tooge näited lihaskudede liikidest ja nende erinevustest Lihaskoed jaotuvad tahtele alluvaks ja mittealluvaks. * Vöötlihaskude Tahtele alluv. Lihasrakud on lihase pikisuunas. Moodustab liigutusi tegevaid lihaseid. Valkudeks on müosiin ja aktiin. * Silelihaskudepaikneb elundite seintes, kontraheerub automaatselt, aeglasemad kui vöötlihaskude. Tahtele allumatu * Südamelihaskude paikneb südames, tahtele allumatu 5. Nimetage kude, milledel on regeneratsioonivõime. Epiteelkude, lihaskude, sidekude, närvikude. 6. Selgitage mõisted: Düstroofia e
Nimetage kudede põhiliigid * Epiteelkoed * Tugi-/sidekoed * Lihaskoed * Närvikoed 2. Kuidas jaotatakse sidekoed? Lisage näited koe liikidest Troofilised koed - veri ja lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude, kohev sidekude Toetavad koed - tihe sidekude, kõhrkude, luukude 3. Kuidas jaotuvad lihaskoed? Tooge näited lihaskudede liikidest ja nende erinevustest Silelihaskude: - moodustab liigutusi tagavad lihased - lihaskiud ehk lihasrakud on paigutunud lihase pikisuunas. - tegevuseks vajalik närviimpulsside olemasolu; allub tahtele Skeletilihaskude: - paikneb sagedamini erinevate elundite seintes - suurem osa neist kontraheerub automaatselt, ilma närviimpulsita - innerveeritakse autonoomse närvisüsteemi poolt - aeglasemad kui skeletilihased Südamelihaskude: - paikneb vaid südames, tegevus pole otseselt tahtele alluv 4. Nimetage kude, milledel on regeneratsioonivõime.
RAKUD Rakud väikseimad organismi ehitus osad, kõikide elu tunnustega. Membraan ümbritseb, kaitseb, läbi selle transpordivad ained. Rakutuum juhib elutegevust ja paljunemist. Mitokondrid varustavad energiaga. Ribosoomid sünteesivad valke. Tsütoplasmavõrgustik teise ainete süntees. Tsütoplasma seob kõik tervikuks. Epiteelkude(nahk) rakud tihedalt üksteise kõrval, kiire jagunemis võimega ehk siis pindmised vigastused kasvavad kähku kinni, toodavad vajalikke ühendeid. Sidekude kõvasti rakuvaheainet, esineb mitme vormina. Luu- ja kõhrkude tugiülesanne, nendest kujuneb keha toes. Rasvkude samuti sidekude, kaitseb külma eest, hoiab neere paigal. Veri toite- ja kaitseülesanne. Lihaskude kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud(kolme tüüpi). 1) silelihaskude veresoonte ja õõneselundite seintes, ei väsi kiiresti, tõmbuvad kokku kiiresti, ei allu tahtele. Vöötlihaskude koosneb vöödilistest lihaskiududest, väsivad kiiresti, ...
Ei jagune südame- lihaskoe ja närvirakud(kõige pikemad) Rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. 4 tüüpi- epiteel, side, lihas ja närvikude. Epiteelkoe rakud on tihedalt kõrvuti, keha peal. Sellega vooderdatud näärmed toodavad organismile vajalikke ühendeid.(seedenõred) Kiire jagunemisvõimega. Sidekoes on rakuvaheainet palju: *luu ja kõhrkude on toes *rasvkoes on varurasvad, aitab neere paigal hoida *veri on vedel kude, toidab ja kaitseb. Lihaskoe moodustavad lihasrakud: *silelihaskude asub veresoonte ja õõneselundite seintes, rakud on aeglased, ei väsi, ei allu tahtele. *vöötlihaskude koosneb pikkades lihaskiududest, mille rakkudes on palju ruumi, kiired ja väsivad. *südamelihaskoe rakud sarnanevad vöötlihaskoega esineb vaid südames, automaatsed kokkutõmbed. Närvikude koosneb tähtja kujuga närvirakkudest. Igal rakul on keha, millel on üks pikk ja mitu lühikest jätket. Lüh. juhivad erutust rakukehasse sisse, pikad välja
Ülivähe- cu, Z I F jne Orgaanilisi aineid 18% 1.vesi Hea lahusti, seega ainuvõimalik reaktsioonide tomumise keskond. 2. Katioonid organismides KjaNa-ioonid: närviimpulssi liikumiseks vaja Glükogeen talletatakse maksas ja lihastes Insuliin muudab liigse glükoosi veres peale seedimist glükogeeniks. Lipiidid ülesanded: 1 energia varuaine, Rakk Robert Hooke mikroskoobi vend Inimese kehas suurima läbimõõduga rakkudeks munarakud (K.E.von BAER) Pikemad lihasrakud Kõigeväiksemad rakud on bakterid (mükoplasmad) Suurimad rakud on lindude munarebud Rakud Prokarüoodid (eektuumsed) Eukarüoodid (päristuumsed) Bakterid Loomad Taimed Seened Protistid (vetkikad algloomad)
tasemed, näiteks sekundaarne laguneb primaarseks). Denaturatsiooni pöördprotsess on renaturatsioon. Valkude funktsioonid on ensümaatiline, ehituslik, transportfunktsioon, regulatoorne, kaitsefunktsioon, liikumisfunktsioon, energeetiline ja retseptorfunktsioon. Valkudel on eripärane kaitsevõime samuti, sest nad lagunevad küll primaarstruktuurideni, kuid aminohapete vaheline peptiidside on küllaltki püsiv ja tugev. Valgud võivad ka oma kuju muuta näiteks lihasrakud lühenevad või pikenevad aga kõik valgud ei tee seda. Karvade koostises olevad valgud ei muuda iseseisvalt iialgi kuju.
Ül.-kaitse , energia, tugi , transport Rasvkude Leidub-naha all , elundite ümber,rasvikutes, Iseloomustus-sisaldab rasva Ül.-kaitse , soojus regulatsioon,energia Kõrh-ja luukude Leidub-luustikus Iseloomustus-rakkude vahe aine on kõva Ül.-tugi , toestamine , kaitseb Veri Leidub-vereringes , soontes Iseloomustus-vedel Ül.-ainete transport , kaitse, ühendab , soojus regulatsioon Lihaskude Leidub-lihaste, siseelundite seintes Iseloomustus-kokkutõmbe võimelised lihasrakud,painduvad,venivad Ül.-liigutused Nt:sidelihaskude,vöötlihaskude,südamelihaskoe rakud Sidelihaskude Leidub-siseelundite seintes Iseloomustus-aeglased tahtele allumatud kokkutõmbed Ül.-siseelundite seinte liikumine Vöötlihaskude Leidub-skeleti lihastes Iseloomustus-vöödilised lihaskiud,kiired tahtele alluvad kokkutõmbed Ül.-keha liikumine Südamelihaskoe rakud Leidub-südame seinas Iseloomustus-rütmilised , automaatsed , tahtele allumatud kokkutõmbed Närvikude
Inimene ei ole poolvedel kuna vesi on seotud rakkudesse, vedelat vett on ainult pool liitrit. Veekadu tekib uriini eritumisega, hingamise ja higistamisega. Esmauriini hulk ei sõltu millestki, neerude tööl, filtreerivad vereplasmat, tekib koguaeg samapalju. Lihased Sprinterile on kasulik, et tema jalalihastes oleks palju kiireid lihasrakke, mis suudaksid efektiivselt funktsioneerida ilma hapnikuta. Suusatajale on kasulikud aeglased lihasrakud, millest energia vabaneb ühtlaselt ja kaua. Organismi energiaallikateks on AT-glükogeen, rasvhapped ja glükoos. Nende kasutamine erineb selle poolest et lühiajalise pingutuse korral ei jõua rakkudesse piisavalt hapnikku ja nad kasutavad glükogeeni varud ilma hapinikuta ja siis tekib lihastes piimhape. Skeletilihaste energiavajadus võib kasvada sekundi murdosa jooksul 1000-kordseks. Esialgu töötab glükoosi arvelt, pikema pingutuse korral algab rasvade aeroobne lagundamine.Glükogeen on
15) Kuidas taastavad erinevad organismid ( taimed, seened, loomad ) oma ATP varud ? Et organism ATP-d toota saaks, on tal vaja väljastpoolt energiat juurde saada . Energiavarude taastamiseks peavad heterotroofsed organismid sööma, fotosünteesijad aga päiksevalguse käes olema. 16)ATP tootmiseks on 3 võimalust. Nimeta need ja anna juurde lühike kirjeldus, millal nii toimitakse? Fosfageeni süsteem- Lihastel võib ootamatult vaja minna suures koguses energiat. Seetõttu on lihasrakud varustatud süsteemiga, mis võimaldab kiiresti ATP-d vabastada. Fosfageeni süsteem suudab ADP-d ATP-ks muundada sama kiiresti, kui lihased ATP-d äkilise pingutuse ajal kulutavad .Paraku jätkub sellel süsteemil varusid kümneks sekundiks. ( kasutusel on selline süsteem 100 m sprindis ) Glükogeeni -piimhappe süsteem ATP tootmiseks lagundatakse anaeroobselt lihasrakkudes olev varuaine glükogeen ning selle tulemusena tekib piimhape . ( ATP kiirel tootmisel muutub keskkond lihasrakkudes
Inimesed keharakud on väikseimad organismi ehitusosad, millel on kõik elu tunnused(rakutuum,ribosoomid,golgi kompleks,membraan,tsütoplasmavõrgustik,mitokonder). Sarnase ehituse, talitluse ja päritoluga rakud moodustavad koe. Elundid, mis täidavad koos ühiseid ül. moodustavad elundkonna. Elundid on org. osad, mis täidavad kindlaid ül. Epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt 1teise kõrval ja moodustavad keha pealispinda ning kehaõõnsusi katva kihi.Sidekoe eripäraks rakuvaheaine rohkesus.Luu- ja kõhrkude täidavad tugiül. ja neist kujuneb keha toes.Rasvkudeme rakkudes talletuvad varurasvad, kaitseb külma eest ja aitab neere paigal hoida.Lihaskoe moodustavad kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud(silelihaskude;vöötlihaskude,südamelihaskoe rakud) Nahk kaitseb meid väliste vigastuste, ultraviolettkiirguse, liigse veekaotuse ja mitmesuguste haigustekitajate sissetundi eest.Nahk-1- 2mm paksune, kaalub 4-5kg, katab 1,5m2 suuruse pinna,välimine kiht nahas...
Diploidne - paaris ehk kahekordne kromosoomistik. Folliikul - munarakku ümbritsev ja toitev põieke. Kollakeha - folliikuli jäänused, millest munarakk on ovulatsiooni käigus väljunud. Polotsüüt viljastumisvõimetu munarakk. Interfaas rakupaljunemise puhkefaas, mil rakk valmistub ette jagunemiseks. Embrüonaalse arengu biogeneetiline reegel järglane meenutab eellast. RAKUJAGUNEMINE Rakud jagunevad mitoosi või meioosi käigus Jagunematud rakud: 1. Lihasrakud 2. Närvirakud 3. Punased verelibled VILJASTUMINE Viljastumise käigus ühinevad muna- ja seemneraku tuumad ja tekib liigile iseloomulik kromosoomistik. Kehaväline viljastumine väga palju sugurakke, millest suur hulk hävib. Nt kalad, kahepaiksed. Kehasisene viljastumine vähe sugurakke, kuna keskkonna eest kaitstud. Nt roomajad, linnud, imetajad. Inimese munaraku viljastumine - Munarakk on munasarjas kuni ovulatsioonini ümbritsetud teda
Rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Ta kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjutuste eest. Limaskestades epiteelkude eritab lima (n. ninaõõnes). Lihaskude: Rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi müofibrille. Viimased võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid. Eristatakse skelettilihaste koostisse kuuluvat vöötlihaskudet, siseelundite ehituses olevad silelihaskudet ja südamelihaskudet. Närviimpulsi toimel lihasrakud lühenevad ning koos sellega tõmbuvad kokku ka nendest koosnevad lihased. Sidekude: Rakud asetsevad hajusalt. Enamasti ümbritseb neid palju rakuvaheainet. Siia alla kuuluvad näiteks luukude, rasvkude ja veri. Sidekude ühendab elundite koostisse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja täidab ühtlasi ka kaitseülesannet. Närvikude: Rakud ehk neuronid on varustatud pikkade jätketega. Närvikoest on moodustunud
kondroblastid II Kõhrkude Peenemad Kondroblastid fibrillid III Retikulaarne Peened Retikulaarrakud, sidekude, fibrillid silelihasrakud, veresoonte sein, Schwanni rakud silelihaskude, endoneurium IV Basaalmembraan Fibrillid Epiteelirakud, puuduvad lihasrakud, Kollageeni sünteesi häired Sündroom Põhjus Sümptomid Ehlers-Danlos Kollageen III Aordi ja/või tüüp IV vigane transkriptsioon soolte rebendid või translatsioon Ehlers-Danlos Vigane lüsiini Naha suurenenud tüüp VI hüdrolüüsimine elastsus, silmamuna rebenemine Skorbuut C-vitamiini puudus Igemete versitsemine
luukude (tugi, sellst kujuneb keha toes) kõhrkude ( tugi, toese osa) veri (vedel kude, palju rakuvaheainet, vähe rakke, toite- ja kaitseülesanne) · Närvikude moodustab pea ja seljaaju, võtavad vastu, analüüsivad ja juhivad edasi erutusi, igal närvirakul on keha, millel on 1 pikk ja mitu lühikest väljaulatuvat jätket · Lihaskude selle moodustavad kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud, tänu sellele saame liikuda, jaguneb : Vöötlihaskude ( moodustab skeletilihased, koosneb pikkadest ristipidi vöödilistest lihaskiududest, põhiline osa lihastest, tõmbuvad kiiresti kokku ja lahku, rakkudes palju tuumi, alluvad tahtele) Südamelihaskude (nagu vöötlihaskude, ainult et rakud on omavahel ühendatud, esineb südames, ei allu tahtele)
1. Elusa raku tundemärgid: Paljunemine Ärrituvus Ainevahetus Liikumisvõime 2. Mitokondrite fun on: b) energiatootmine 3. Ainete aktiivne transport läbi rakumembr toimub: b) läbi kanalite rakumembraanis 4. Mitokondrite fun mõjutab: c) vastupidavustreening 5. Mis on fagotsütoos? Raku õgimine. Staadiumid: Amöbioidne liikumine Külgetõmme Õgimine Seedimine Fagotsütoosiks on võimelised leukotsüüdid. Objektiks on peamiselt organismi sattunud mikroobid, tolm, hävinud rakud. Fagotsütoosi intensiivistumisega paraneb organismi kaitsevõime. 6. Staatilisele rakupopulatsioonile on iseloomulik need rakud ei jagune edasi (närvirakud) või jagunevad väga harva (lihasrakud). 7. Raku hingamine on glükoosi ja teiste toitainete lagundamine süsihappegaasiks ja veeks. Jaguneb:...
Arengu bioloogilised ja kultuurilised teooriad ONTOGENEES käistleb indiviidi käitumise arengut. FÜLOGENEES käistleb käitumise evolutsiooni. Geneetika ja arengu põhiplaan Keha koosneb rakkudest – ajurakkud, vererakud, lihasrakud, luurakud jne. Elu aga algab ühe rakuna – ema munaraku ja isa seemneraku ühinemisel tekib „sügoot“. Igal rakul on tuum, mille sees on niiditaolised struktuurid – kromosoomid. Viimased on tüüpiliselt paaris: äädikakärbsetel on neli paari, šimpansitel 24 paari ning inimesel 23 paari. Kromosoomid omakorda koosnevad geeniahelast. Geenid koosnevad omakorda DNA-st (desoksüribonukleiinhape), mis kujutab endast üksteise ümber põimunud
muudetakse piimhappeks või etanooliks. TOOTA KA ILMA Piimhappekäärimine anaeroobne glükolüüs, mida HAPNIKUTA teostavad mõned bakterid ja seened, aga hapniku puudusel ka ka loomade lihasrakud, ning mille jääkproduktiks on piimhape. Etanoolkäärimine anaeroobne glükolüüs, mida teostavad Õpik lk 30-33 mõned bakterid ja pärmseened ning mille jääkproduktideks on etanool ja süsinikdioksiid, saab kasutada tööstuses.
1. Inimese koed 1. Epiteelkude: kaitseülesanne. Moodustavad keha pealispinda ja kehaõõnsusi katva kihi, kiire jagunemisvõimega, paranevad kiiresti 2. Närvikude: moodustab pea ja seljaaju, koosneb närvirakkudest, mis võtavad vastu impulsse, analüüsivad neid ja juhivad edasi. 3. Lihaskude: moodustavad kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud, organism saab liikuda. Tüübid: Vöötlihaskude- põhiline osa inimese lihastest. Need lihased tõmbuvad kiiresti kokku ja lõtvuvad vastavalt inimese tahtele, väsivad kiiresti. Südamelihaskude- kokkutõmbed toimuvad automaatselt, inimese tahtest olenemata Silelihaskude- paikneb veresoonte ja siseelundite seintes, ühe tuumaga rakud, kokkutõmme ei allu inimese tahtele. 4. Sidekude: seob organismi tervikuks, moodustab toese. Tüübid;
16. Kui palju tekib kokku ATP-d, kui lõhustub 1 molekul glükoosi? – Maximum 38. 17. Mis on käärimine? – anaeroobne glükolüüs, glükoosi osaline lagundamine hapnikuvaestes oludes, mille käigus püruvaat muudetakse piimhappeks või etanooliks. 18. Kus ja millal toimub piimhappekäärimine? Mis selle käigus tekib? – Anaeroobne glükolüüs, mida teostavad mõned bakterid ja seened, aga hapniku puudusel ka loomade lihasrakud, ning mille jääkproduktiks on piimhape. 19. Kus ja millal toimub etanoolkäärimine? Mis selle käigub tekib? – anaeroobne glükolüüs, mida teostavad mõned bakterid ja pärmseened ning mille jääkproduktideks on etanool ja süsinikdioksiid, saab kasutada tööstuses. 20. Kus kasutab inimene piimhappekäärimist ja kus alkoholkäärimist
sahhriidide sünteesist. Rakkude kuju püsimises või muutumises, nede liikumises ja organellide ümberpaiknemises, osaleb tüstoplasma paikneb tsütoskelett. Epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Kaitseb teisi kudesid keskkonamojutuste eest. Lihaskoe rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi müofibrille. Viimased võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid. Närviimpulsi toimel lihasrakud lühenevad ning kuus sellega tõmbuvad kokku ka nenedest koosnevad lihased. Sidekoe rakud asetsevad hajusalt enamasti ümbritseb neid palju rakuvaheainet. Sidekude ühendab elundite koostisse kuuluvad koed ühteks tervikuks ja täidab ühtlasi ka kaitseülesannet. Närvikoe rakud ehk neuronid on varustatud pikkade jätketega. Närvisüsteem ühendab neuraalse regulatsiooni teel organismi ühteks tervikuks. Eukarüootne rakk (päristuumne) rakk, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete
lagundamisel piimhape (või etanool.) 25. Ainevahetuses kasutatakse ära väliskeskkonnas toodetavat Hapnikku. 26. ATPd kasutatakse assimilatsioonis ja dissimilatsioonis see tekib. Ta on energiakandja. 27. Hapnikupuudusel ei saa toimuda aeroobne glükolüüs, kuna siis ei ole vesinikke millegagi siduda. 28. Tsitraaditsüklis lagundatakse peale püroviinamarjahappe ka lipiide ning valke. 29. Hingamisahela reaktsioone ei toimu hapnikupuudulikes rakkudes, näiteks pärmseened, lihasrakud + mõned bakterid. 30. Aeroobsel glükolüüsil vajatakse hapniku ning saaduseks on püroviinamarihape. Anaeroobsel aga ei vajata hapnikku ning selle saadusteks on kas piimhape või etanool. 31. Pimedusstaadiumi protsessi käigus seotakse süsihappegaas ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule. 32. Fotosüntees tagab valgusenergia salvestamise kõigi organismide poolt kasutatavaks keemiliseks energiaks. Ühtlase tagab see süsiniku,
Töötavad automaatselt, st tõmbuvad rütmiliselt kokku välisärritusest sõltumata, Töötavad väsimatult pidevalt Silelihased, mis koosnevad silelihasrakkudest, paiknevad näiteks seedekulgla, põie ja veresoonte seintes. Näiteks soolestiku lainelisi liigutusi põhjustavad silelihaste aeglased kokkutõmbed ja lõtvumised. Silelihased Talitlevad meie tahtest sõltumata, Tõmbuvad kokku aeglaselt, Ei väsi nii kiiresti kui skeletilihased 13. Kuidas saavad lihased energiat? Vastus: Lihasrakud saavad energiat glükoosi ning rasvade koostisosi lõhustades, selleks kulub hapnikku. 14. Treeningu mõju lihastele Vastus: Lihased muutuvad tugevamaks ning seda kauem ja intensiivsemalt saavad need kehalise pingutuse korral töödata. Treenides paraneb lihaste verevarustus, nt neis tekib uusi kapillaare. 15. Skeletilihaste töö paaridena Vastus:
Histoloogia ja embrüoloogia 10. loeng Lihaskude Lihaskude · Erinevad lihaskoe liigid tekivad mesodermi erinevatest osadest (ainult müoepiteliaalsed rakud mõnedes näärmetes ja silma vikerkesta lihased on ektodermaalset päritolu) · Lihasrakud on väljavenitatud, pikitelg on kokkutõmbumise suunas · Kokkutõmbumise kandjateks on müosiinist ja aktiinist müofilamendid · Lihaskoe rakkude tunnuseks on mitokondrite suur hulk, inklusioonidest esinevad glükogeen ja müoglobiin Lihaskoe klassifikatsioon · Eristatakse kolme struktuurselt ja funktsionaalselt erinevat lihaskoe tüüpi 1) silelihaskude- ristivöötsus puudub 2) skeletilihaskude - ristivöötsusega, tahtele alluv
lagundamisel piimhape (või etanool.) 25. Ainevahetuses kasutatakse ära väliskeskkonnas toodetavat Hapnikku. 26. ATPd kasutatakse assimilatsioonis ja dissimilatsioonis see tekib. Ta on energiakandja. 27. Hapnikupuudusel ei saa toimuda aeroobne glükolüüs, kuna siis ei ole vesinikke millegagi siduda. 28. Tsitraaditsüklis lagundatakse peale püroviinamarjahappe ka lipiide ning valke. 29. Hingamisahela reaktsioone ei toimu hapnikupuudulikes rakkudes, näiteks pärmseened, lihasrakud + mõned bakterid. 30. Aeroobsel glükolüüsil vajatakse hapniku ning saaduseks on püroviinamarihape. Anaeroobsel aga ei vajata hapnikku ning selle saadusteks on kas piimhape või etanool. 31. Pimedusstaadiumi protsessi käigus seotakse süsihappegaas ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule. 32. Fotosüntees tagab valgusenergia salvestamise kõigi organismide poolt kasutatavaks keemiliseks energiaks
Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust. ,,Kõik organismid on rakulise ehitusega." ,,Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel." ,,Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas." Prokarüootide ehk eeltuumsete hulka kuuluvad bakterid. Neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure. Eukarüoodid ehk päristuumsed jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Tsütoplasma on raku sisemuses olev poolvedel aine, mis on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Rakutuum on ümbritsetud kahekihilise membraaniga, et eraldada ja kaitsta kromosoome. Membraanides paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine sisse ja välja. Sealsed kromosoomid nähtavad vaid rakujagunemise ajal. Kromatiin ehk rakutuumas paiknevad lahtikeerdunud kromosoom...
34. Implantation- siirdamine 35. Wisdom teeth- tarkusehambadf 36. Germ- eos, alge 37. Progenitor- eelkäija, rajaja 38. Contribute- kaasa aitama, soodustama 39. Primordium- organi, rakulise struktuuri või koe kõige varajasem arenguprotsess 40. Immunosuppressive- immuunreaktsiooni pärssiv 41. Exfoliate- koorima 42. Shed- välja langema 43. Denote- teatavaks tegema 44. Deciduous teeth- piimahambad 45. Chondrocytes- kõhrerakud 46. Lipocytes- rasvarakud 47. Osteoblasts- luurakud 48. Myocytes- lihasrakud 49. Cardiomyocytes- südamelihasrakud 50. Undergo- läbi elama, kogema 51. Constitute- moodustama 52. Viable- elujõuline, mõistlik 53. Rodent- näriline 54. Customs- toll 55. Obtain- saavutama 56. Disaggregate- rakku eraldama kõige väiksemateks koostisosadeks. 57. Recapitulate- kokkuvõtlikult kordama 58. Oblique- kaudne 59. Cusp- sakk 60. Apposition- külg-külje vastu koos 61. Vascularization- veresoontega varustamine 62. Incisor- lõikehammas 63. Secretion- eritis, sekreet 64
NAHK -koosneb 2 kihist: *MARRASKNAHAST - v�limine kiht Marrasknaha pindmine osa on sarvkiht, mis koosneb surnud rakkudest, kaitseb organismi liigse veekao ja ei lase l�bi haigusetekitajaid, tolmu jne. Marrasknaha alumine osa koosneb elusatest rakkudest, mis pidevalt jagunevad, selle t�ttu paranevad naha vigastused kiiresti. Moodustuvad uued rakud, mis nihkuvad nahapinnale. Toodetakse MELANIINI. *P�RISNAHAST - koosneb elus rakkudest; veniv, painduv ja sitke P�risnahas on palju vere- ja l�mfisooni, �rritusi vastu v�tvaid retseptoreid, higi- ja rasun��rmed, karvade juured. P�risnaha all olev nahaaluskude �hendab p�risnahka lihaste v�i luuga ja kaitseb elundeid. Kaitseb k�lma, p�rutuste eest, annab kehale vormi, rasva tagavaraks. Kananahk tekib, sest karvad hoiavad �hku kinni, et sooja hoida. Bakterid takistavad t�vestavate bakterite elutsemist nahal.Et nahk oleks terve, tuleb s��a mitmekesist toitu ja juua palju vett, nahka puhastada...
SIDEKUDE (nt luukude, Rakud asetsevad hajusalt, Ühendab elundite koostisesse rasvkude,veri) enamasti ümbriseb neid palju kuuluvad koed ühtseks rakuvaheainet tervikuks. Täidab katsesüsteemi ül. LIHASKUDE (nt vöötlihask, Rakud pikliku kujuga, Närviimpulsi toimel lihasrakud siselihask,südamelihask) sisaldavad valgulisi müofibrille. lühenevad ning koos sellega tõmbuvad kokku ka nendest koosnevad lihased. NÄRVIKUDE Närvkoe rakud e neuronid Erutuse juhtimine. Ühendab pikkade jätketega. Närvkoest neuraalse regulatsiooni teel
Glükoos- lihtne süsivesik, mis on rakkude ainevahetuse vaheprodukt ja peamine energiaallikas Püruvaat- ühend, mis tekib glükoosi lagundamisel glükolüüsil, nim ka püroviinamarihappeks NAD ja FAD- ained, mis osalevad rakuhingamises elektronide ja vesinikioonide edasikandjatena rakuhingamise eri etappide vahel Piimhappe käärimine- aeroobne glükolüüs, mida teostavad mõned bakterid ja seened, aga O2 puudusel ka loomade lihasrakud nind mille jääkproduktiks on piimhape Etanoolkäärimine- aeroobne glükolüüs, mida teostavad mõned bakterid ja pärmseened ning mille jääkproduktideks on etanool ja CO2 2. Organisme liigitatakse auto- ja heterotroofideks Organismi liik Autotroofid Heterotroofid Süsiniku allikad Päikeselt, eluta Tarbides orgaanilisi keskkonnast, CO2 õhust aineid
Aeroobne toimub vaid siis kui on hapnikku, anaeroobne toimub hapniku puudumisel Mis on käärimise lähteained ja lõpp-produktid?Lähteaine: glükoos. Lõpp-produktid: piimhape või etanool. Mitu ATP-d moodustub käärimisel?Kaks Miks muutuvad treenimata lihased pärast intensiivset kehalist tööd või treeningut valusaks? Lihastesse kuhjuv piimhape ei ole hapniku puudumisel lihasrakkude poolt enam kasutatav ja põhjustab lihaste väsimust, krampe või valu. Selleks, et lihasrakud vabaneksid piimhappest ja lihaste töövõime taastuks, peaks piimhape kanduma verega maksa, kus see muutub püroviinmarihappeks. Mis on glükolüüsi lähteained ja lõpp-produktid?Lähteaine: Lõpp-produkt: süsihappegaas ja H Millises protsessis kasutatakse ära eraldunud vesiniku aatomid? Mis on NAD ja kuidas on NAD seotud glükoosi lagundamisega?NAD- nikotiinamiid adeniin dinukleotiid. Eraldunud vesinikuaatomid seostuvad vesinikukandjaga NAD- mis võimaldab vesinikuaatomeid hiljem kasutada
Inimese organismis on seda mitut tüüpi. Rasvkude, luukude, kõhrkude, veri. Rasvkude- seal talletuvad varurasvad, hoiab temperatuuri ja polsterdab mõningaid elundeid. Luukude- täidab tugiülesannet ja sellest kujuneb keha toes ehk luustik. Kõhrkude- täidab tugiülesannet ja see moodustab osa keha toesest. Veri- tal on nii toite- kui ka kaitseülesanne. 7. Lihaskudede tunnused. Erinevate lihaskudede paiknemine ja ülesanded. Vastus: Lihaskoe moodustuvad kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud ja tänu sellele koele saab organism liikuda. Inimeses on kolme tüüpi lihaskudet. Vöötlihaskude- moodustab skeletilihased. Koosneb pikkadest ristipidi vöödilistest lihaskiududest, mille rakkudes on palju tuumi. Moodustab põhilise osa inimese lihastest. Lõtvuvad vastavalt tahtele. Südamelihaskude- rakud meenutavad ehituselt vöötlihaskoe rakke, kuid on omavahel ühendatud. See lihaskude esineb vaid südames, rakkude kokkutõmbed toimuvad
Epiteelkude moodustab naha pealmise osa, ümbritseb siseorganeid ning kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjutuste eest. 2. Lihaskoe rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi müofibrille. Eristatakse vöötlihaskudet (skeletilihastes), silelihaskude (siseelundite ehituses) ja südamelihaskudet. Närviimpulsi toimel lihasrakud lühenevad ning lihased tõmbuvad kokku. 3. Sidekoe rakud asetsevad hajusalt ja neid ümbritseb palju rakuvaheainet, näiteks luukude, rasvkude ja veri. Sidekude ühendab elundite koostisesse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja täitab kaitseülesannet. 4. Närvikoe rakud ehk neuronid on varustatud pikkade jätketega. Närvikoest on moodustunud
TALLINNA ÜLIKOOL Loodus-ja terviseteaduste instituut Rekreatsioonikorraldus Kaireen Käen INIMESE ORGANISMI SKELETILIHASED Essee Tallinn 2020 Skeletilihased ehk vöötlihased on ainsad tahtele alluvad lihased inimese organismis- see tähendab, et skeletilihased on kontraktiilsed vöötlihased. Struktuuriks on pikad ning niitjad rakud, millel on mitu tuuma. (liha morfoloogia). Lihasrakud on keeruka ehitusega ning need meenutavad silindri kuju. Skeletilihaskudet esineb näiteks suulae, neelu, söögitoru ülaosa ning keelelihases. (Rääsk, T). Skeletilihaseid on inimese organismis üle 400 ning need kaaluvad 40% kehamassi kogukaalust. (Mäekask, K). Tänu skeletilihase olemasolule saavad inimorganismid eluks tähtsa funktsiooni- liikumise. Seetõttu on välja kujunenud ka erinevaid lihaseid, mis on ehituselt isemoodi. Skeletilihas
Bioloogia INIMENE I. Inimesele iseloomulikud tunnused 1. Riik loomad * 3 tüüpi hambaid 2. Hõimkond keelikloomad * Karvkate 3. Klass imetajad *Sugurakud küpsevad aastaringselt, Loode areneb emakas 4. Selts primaadid * Imetamine 5. Sugukond inimlased * Liikumine kahel jalal, pöial vastandub teistele sõrmedele 6. Perekond inimene *On olemas elundkonnad, suur peaaju maht 7. Liik arukas inimene * Regulatsioon närvisüsteemi kaudu NEOTEENIA Somaatilise arengu pidurdus (aeglane individuaalne areng) II. Epiteelkude katab ja kaitseb, selle koe rakkudest moodustuvad näärmed, vooderdab õõnes elundeid, võõrkehade väljutamine (ripsepiteel ninas) Sidekude kõhr-ja luukude: tugiülesanne, Veri transpordi ül, rasvkude, kõhr-ja ...
närvikude. *EPITEELKOE rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja moodustavad keha pealispinda ning keaõõnsusi katva kihi. *SIDEKOE eripäraks on see, et rakuvaheainet on rohkesti. *LUU- ja KÕHRKUDE täidavad tugiülesannet ja neist kujuneb keha toes . *RASVKUDE on samuti sidekude. *Väga eriline sidekude on VERI. Veri on vedel kude, sest selles on väga palju vedelat rakuvaheainet ja suhteliselt vähe rakke. *LIHASKOE moodustavad kokkutõmbevõimelised lihasrakud. *SILELIHASKUDE paikneb veresoonte ja õõneselundite seintes. *VÖÖTLIHASKUDE koosneb pikkadest ristipidi vöödilistest lihaskiududest. *SÜDAMELIHASKOE RAKUD meenutavad ehituselt vöötlihaskoe rakke. *NÄRVIKUDE koosneb tähtja kujuga närvirakkudest. *Mitut eri tüüpi kude moodustavad elundid. Igal elundil on inimkehas kindlad ülesanded. *ELUNDID on organismi osad, mis täidavad kindlaid ülesandeid . *Elundid, mis täidavad koos ühiseid ülesandeid, moodustavad elundkonna.
3. rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas Rakkude mitmekesisus prokarüoodid ehk eeltuumsed – puudub piiritletud tuum, pärilikkuseaine asub tsütoplasmas, esineb vähem organelle. Näiteks bakterid eukarüoodid ehk päristuumsed – ruum on olemas, ümbritseb membraan, ainu-ja hulkraksed. Näiteks: looma-, taime-, seene-, protistirakud rakud võivad elada mõnest tunnist mitmekümne aastani. inimeste närvi- ja lihasrakud on pikaealised ja elevada sama kaua kui inimesed. Aga naha – ja vererakud on lühiealised ning vahetuvad kiiresti. Hulkrakse organismis sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe lihaskude – organismi liigitustalitlused; vöötlihaskude skeletilihastes, silelihaskude siseelundites, südamelihaskude südamelihases.
Nende organism on varem selle allergeeni ehk sarapuuõietolmuga kokku puutunud. Juuli ja August puutudes kokku sarapuuõietolmuga, õie tolm põhjustab valgelibledest põletiku esile kutsuva aine histamiini erituse. Histamiin tekitab põletikureaktsiooni, milleks on vesine nohu. 4.Anne jooksis 500m. Miks ta hakkas hingeldama ja miks ta pulsisagedus tõusis? Milline ajuosa regulatsioonis osales? Millele see ajuosa reageeris? Kuna jooksmise ajal vajasid lihasrakud rohkesti energiat. Energia saamiseks on vaja glükoosi ja hapnikku,Glükoosi lagundamise tulemusena tekib, süsinikdioksiid, mis alandab vere PH-d. Südametegevus ja hingamine kiirenevad ning lihasrakkudesse liigub rohkem glükoosi ja hapnikku, sest madala Phga veri jõuab ajusse. Osales autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline osa. See reageeris füüsilisele koormusele. 5.Mati Uni magas hommikul sisse. Süüa ei jõunud. Ees on matemaatikaeksam (3 tundi). Tee
…on ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. • Amnion ehk vesikest Kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. • Allantois ehk kusekott Sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. • Koorion ehk kõldkest ehk irdkest Kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. Rakkude diferentseerumine ehk (nende ehituse ja talitluse) eristumine Nt. Närvirakud, maksarakud, lihasrakud, leukotsüüdid jt. Kuigi loomorganismis on 100-250 rakutüüpi, on kõik rakud genotüübilt identsed v.a. küpsed sugurakud. Kudede teke ehk histogenees. Lõpuks toimub organogenees – tekivad organid. Ernst Haeckeli BIOGENEETILINE REEGEL Lootelise arengu algetappidel toimub liigi evolutsioonilise (ajaloolise) arengu ehk fülogeneesi lühike ja kiire kordus. Loode sarnaneb eellaste lootele, mitte täiskasvanud isendle.
Kuna aga in vitro liha on praegu väga kallis, siis suurel skaalal seda kasvatada ei saa.(Edelman) In vitro liha kasvatamine Kultuurliha saadakse loomade lihasrakkude kasvatamisega laboris. Looma embrüolt võetakse tüvirakud(teine võimalus on kasutada satelliitrakke, spetsiaalseid tüvirakke lihaskoes). Tüvirakkudest lihasrakkude saamiseks kasutatakse spetsiaalselt välja arendatud Escherichia coli baktereid, mis toodavad selleks vajalikke kasvufaktoreid. Lihasrakud kasvavad bioreaktoris lahusel, mis koosneb tsüanobakteri hüdrolüsaadist, mis on rikastatud kasvufaktorite ja vitamiinidega. Teoorias on süsteem väga lihtne, kuid tegelikult on asi palju keerukam. Et saadud liha oleks pärisliha moodi, on vaja rikastamissüsteemi, mis imiteeriks verevarustust, et saada igale rakule toitained ja hapnik. Seda oleks vaja ka jääkainete eemaldamiseks. Lisaks on vaja kasvatada ka teisi rakutüüpe, nagu rasvarakke