Rasvhapped Stefani Kask Keemia, 12A, PMG Mis on rasvhape? Rasvhapeteks nim. kõrgemaid ühealuselisi karboksüülhappeid, mille süsivesinikradikaalis on 420 süsiniku aatomit. Teisisõnu: looduslike rasvade koostises olevad monohapped. Liigitus Ahela pikkuse järgi: lühike (vähem kui 6); keskmine (612); pikk (13 21)ja väga pikk ahel (rohkem kui 22 süsinikku ahelas). Vastavalt keemilisele ehitusele: küllastunud ja küllastumata rasvhapeteks. Küllastunud: cis ja transrasvhapped
1. Mis vahe on küllastunud ja küllastumata rasvhapetel? Küllastunud e vedelatel rasvhapetel on C vahel üksiksidemed. Küllastumata e tahketel rasvhapetel on C vahel kaksiksidemed. 2. Milleks lagunevad rasvad .........? Rasvad lagunevad rasvhapeteks ning glütserooliks. 3. Mis tähendab oomega rasvhape? Oomega rasvhapped e küllastumata rasvhapped. Võivad luua vesiniksidemeid teiste molekulidega ning on vajalikud näiteks rakumembraanide ehitamiseks. Leidub taimeõlides ja kalas. 4. Kust saab rasva? Nahaalune rasvkude, mis sulatatakse või pressitakse kuumalt välja Taimsed rasvad saadakse kuumpressil või ekstraheerimisel Näiteks seemned peenestatakse ja asetakse bensiini või eetrisse, mis pärast õli väljalahustamist seemnetest lenduvad 5
Karbonüülühendid ja karboksüülhapped Selgita moisteid: karbonuuluhend, aldehuud, ketoon, karboksuulhape, formaliin, rasvhape, aminohape. 1. Karbonuuluhend: orgaanilised uhendid, mis sisaldavad karbonuulruhma. Karbonuuluhendite struktuuris esineb kaksikside susiniku ja hapniku vahel. 2. Aldehyyd: orgaanilised uhendid, mis sisaldavad aldehuudruhma. Aldehuudruhmas on karbonuulruhm seotud uhe vesiniku ja uhe susiniku aatomiga. 3. Ketoon: orgaanilised ained, mis sisaldavad ketoruhma. Ketoruhmas on karbonuulruhm seotud kahe susiniku aatomiga. 4
Kordamine kontrolltööks: Elutähtsad orgaanilised ühendid. 1. Selgitada mõisteid: sahhariid, valk, asendamatu aminohape, peptiid, invertsuhkur, proteiinid, rasv, küllastunud rasvhape, küllastumata rasvhape, polüpeptiid, polüsahhariid. Tuua iga mõiste juurde näide kas valemi või kasutusalaga. sahhariid - keemiline aine, mille molekul on biomolekul, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest. valk - ehk proteiin (ka valkained) on biopolümeer, mille monomeerideks on aminohappejäägid. asendamatu aminohape - aminohape, mida inimese organism ise kas üldse ei tooda või toodab vähesel määral, nii et nende omastamine toidust on möödapääsmatult vajalik.
Rasv- glütserooli triester rasvhapetega Küllastumata rasvhape- voolav või vedel rasv. Nt taimeõlid, veel on ta piimarasvas, oliivi- ja päevalilleõlides. Küllastunud rasvhape- rasvhape, mille molekulis puuduvad kaksiksidemed Asendamatu rasvhape- rasvhape, mida inimorganism ei ole võimeline tootma ning mis seetõttu peab sisalduma toidus (eriti linoolhape ja linoleenhape) Detergent- puhastamiseks ettenähtud toode, mille puhastavaid omadusi on eesmärgipäraselt arendatud ja uuritud ning mille põhikoostisaineteks on pindaktiivsed ained Seep- pesemisvahend, rasvhapete K(vedel) või Na(tahke) sool Aminohape- aminorühmaga asendatud karboksüülhape Kodeeritav aminohape- üks neist 20-st aminohappest, millest organismid ehitavad valkusid
Toimub valgu struktuuri ja omaduste muutumine väliskeskkonna toimel. Tegurid: temp, mehhaaniline töötlemine, erinevad ained. Lipiidid. Rasvad 1. hüdrofoobsus- Puudub vastastikmõju veega, ei märgu ega lahustu vees, ei saa moodustada vesiniksidemeid. aine (keha) ja vee vastastikmõju puudumine lipiidid- hüdrofoobsed ained rasvhape-rasva koostises olev üle kümne paarisarvulise süsiniku aatomiga monohape asendamatu rasvhape- rasvhape, mis on inimesele vajalik, kuid mida inimese organism ise ei sünteesi ja seega tuleb seda saada toidust asendatav rasvhape- rasvhape, mida organism on võimeline ise sünteesima küllastunud rasv küllastumata rasv transhape- rasv- on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete (rasvhapete) estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke fosfolipiidid- sisaldavad fosfaatrühma ühe rasvhappe asemel 2
Millistes toiduainetes leidub rasvu? Rasvu leidub margariinis, kohukeses, kondiitritoodetes, küpsetistes, lihas, õlis, krõpsudes, majoneesides, friikartlites, piimas, juustus, kalades, pähklites, linaseemne õlis, oliiviõlis, sojaubades, sojaõlis, kõrvitsaseemnetes, kõrvitsaseemneõlis, tofus ja pähkliõlis, lillkapsas, brokkolis ja rooskapsas, muskusmelonis, täisterades ning värsketes juurviljades ja küüslaugus jne. Tähtsamad rasvhapped: Omega-3 rasvhape: ·tugevdab immuunsüsteemi ·alandab vähesel määral vererõhku ·reguleerib kolesteroolitaset ·aitab vähendada diabeedi riski ·parandab verehüübivust ·puhastab veresooni ·leevendab reumat ja migreeni ·vähendab tuberkuloosi ja vähki haigestumise riski ·karastab organismi külmetushaiguste vastu ·astmahaigetel aitab parandada bronhide tööd, kergendab hingamist ·vähendab põletikku nahaprobleemide, liigesevalude, ja podagra puhul
Amiid – karboksüülhappe funktsionaalderivaat, kus karbonüülerirühma kuuluva – OH rühma asemel on amino- või asendatud aminorühm. Mineraalhappe ester – anorgaanilise happe ja alkoholi kondensatsiooni saadus Estri hüdrolüüs – estri ühinemisel veega tekib karboksüülhape ja alkohol Rasvhape – üle 10e süsinikuga (paarisarvulised) karboksüülhapped Rasv – on hästi hüdrofoobsed = vett tõrjuvad Asendamatu rasvhape – Pindaktiivne aine – vähendavad vee pindpinvust (aitavad mustuse pinnalt eemaldada) Detergent – sünteetilises pesemisvahendis kasutatav pindaktiivne aine Seep –rasva leeliselised hüdrolüüsil moodustavate rasvhapete soolad
LIPIIDID 1. Lipiidid struktuurilt ja funktsioonilt heterogeenne grupp biomolekule, mille ühiseks tunnuseks on lahustumatus vees. Küllastamata rasvhape rasvhapped, mis sisaldavad kaksiksidemeid. Kõrge sulamistemperatuur ja annab membraanile elastsuse. Ei saa tihedalt pakkida. Küllastatud rasvhape kõik esinevad sidemed on üksiksidemed. Kõrge sulamistemperatuur, annab membraanile jäikuse. Saab tihedalt kokku pakkida. Rasv ehk triatsetüülglütserool glütserooli ja rasvhappe triester. Seebistumine estersideme hüdrolüüs leelise toimel, mille tulemusena moodustuvad rasvhapete soolad (seebid) ja alkohol. Seep (vees lahustuv) rasvhappe sool. Vaha pika c-ahelaga alkoholide ja pika c-ahelaga rasvhapete estrid.
vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side, siis on tegemist õliga. · Pika C-ahelaga (sagedamini 12 26) monokarboksüülhapped · Sisaldavad enamasti paaris arvu C-aatomeid · Küllastunud või küllastumata C-ahel · Küllastumata rasvhapped reeglina cis-isomeerses vormis 3 tähtsamat rasvhapet: 1) Palmitiinhape ehk palmithape on sageli loomades ja taimedes leiduv rasvhape. Aine keemiline valem on CH3(CH2)14COOH. 2)Olehape- laialt levinud küllastumata rasvhape 3)Stearhape Lipiidid on estrilise ehitusega biomolekulid, mis koosnevad vähemalt kahest komponendist: alkohol ja rasvhape. Alkoholkomponendiks on enamasti glütserool, samuti esineb sfingosiini ja kolesterooli. Lipiidid jagunevad liht-, liit- ning tsüklilisteks. Lihtlipiidid
Miks on oluline, et see ei kõiguks suurel määral? Kuidas nimetatakse nähtust, et organism suudab oma sisekeskkonda enam-vähem stabiilsena hoida? Vere pH 7,44 Uriin pH 6 maomahl pH 1,5 2,7 Iga selle väiksemgi kõikumine mõjutab inimorganismi suurel määral. pH 6,8 juures lakkab inimese keha funktsioneerimast, sest keskkond on rakkude elutegevuse jaoks drastiliselt happeline. HOMÖOSTAAS Süsivesikud ja lipiidid Defineeri küllastumata ja küllastunud rasvhape Küllastumata rasvhape Rasvhapped, mis sisaldavad oma molekulis ainult üksiksidemeid Küllastunud rasvhape - Rasvhapped, mille molekulides esinevad kaksiksidemed 1.Kuidas jaotatakse süsivesikud, too iga rühma kohta esindajad. Süsivesinikud jaotatakse: 1) Monosahhariidid ehk monosid. Esindajad Glükoos, Fruktoos. 2) Oligosahhariidid. Esindajad Sahharoos, laktoos, maltoos 3) Polüsahhariidid ek polüoosid. Esindajad Tärklis, Glüogeen. 2
1) happeline hüdrolüüs: (+H2O + HCl) hape + amooniumsool CH3CONH2 + H2O + HCl CH3COOH + NH4Cl CH3CONHC2H5 + H2O + HCl CH3COOH + NH3C2H5Cl 2) aluseline hüdrolüüs sool + ammoniaak (lendub) CH3CONH2 + NaOH CH3COONa + NH3 RASVAD- glütserooli ja rasvhappete segaestrid Glütserool propaantriool, propaan 1,2,3triool HOOCC17H35 küllastunud (-) HOOCC17H33 monoküllastumata (=) HOOCCC17H29 polüküllastumata (= = =) omega rasvhape Rasvhapped: Küllastunud- süsinike vahel üksiksidemed Võihape ehk butaanhape C3H7COOH Stearhape ehk oktadekaanhape C17H36COOH Palmithape ehk heksadekaanhape C15H32COOH Eluks vaja 1/3: piim, või, piimarasvad Küllastumata 1) monoküllastumata- üks kaksikside olehape ehk oktadets-9-eenhape Eluks vaja 1/3: päevalilleõli, rapsiõli, teised õlid 2) polüküllastumata- mitu kaksiksidet (2 või 3) linoolhape ehk oktadeka-9,12-dieenhape (omega-6-rasvhape)
KARBOKSÜÜLHAPPE FUNKTSIONAALDERIVAADID on ühendid milles karbonüülrühm on seotud mingi polaarse rühmaga, mis pole hüdroksüülrühm. *Karboksüülhappe asendusderivaadid ehk asendatud karboksüülhapped on halogeenhapped, hüdroksühapped, aminohapped jms.*Karb.happe. funkts.derivaatidest on tähtsaimas estrid ja amiidid. *Ester on vedel või tahke aine, paljudel neist on meeldiv lõhn.Kuigi estrid iseenesest ei ole eriti mürgised, on osal neist narkootiline toime, ning organismis lagunedes võivad mõnedest estitest tekkida väga mürgised ained.*Amiidid on tahked, tavaliselt värvusetud ained. Paljud amiidid on mürgised, kahjustades eeskätt maksa. *Karbonüülühendid on ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma ehk süsinikku, mis on kaksiksidemega seotud hapniku külge. Dihapped on looduses üsna levinud. Lihtsaim neist etaandihape ehk oblikhape HOOCCOOH. On mürgine aine mida leidub spinatis, hapuoblikas, rabarbris mitte küll ohtlikes kogustes. Oblikhapperik...
-9 ehk n-9 rasvhapped (olehape) -6 ehk n-6 rasvhapped (linoolhape, arahhidoonhape) -3 ehk n-3 RH (alfa-linoleenhape) · -6 ja -3 kasutatakse vähe, neid sisaldavad õli, kala, liharasvad. · n-3 rasvhaped inhibeerivad/kontrollivad n-6 rasvhapete metabolismi ja vastupidi. Lipiidide klassifikatsioon 1. Lihtlipiidid Triglütseriidid, vahad koosnevad baaslakoholist ja rasvhapete jaakidest. Triglütseriidid: · Need on glütserooli ja rasvhapete estrid. Sisaldab 3 rasvhape jäägi, RH võivad olla erinevad. · Rasvhaped esinevad lipiidides atsetüüljääkidena, millele viitab üldnimetus eesliide tratsüül-. Triatsüülglütseriidide sünonüümid on triglütseriidid ( TG) ja rasvad. · Looduslikud TG on peamiselt segatriglütseriidid, sisaldades kahte või kolme erinevat rasvhapejääki. · Kui rasvhape on küllastanud rasv, küllastamata õli.
Rasv rasvhapete ja propaantriooli estrid. Küllastunud rasvhapped ei sisalda kaksiksidemeid ehk C = C sidemeid. Küllastumata rasvhapped - jagatakse vastavalt kaksiksidemete arvule mono- ja polüküllastamata rasvhapeteks. Asendamatu rasvhape küllastumata rasvhape, mida organism ei suuda ise sünteesida. Detergent sünteetilises pesemisvahendis kasutatav pindaktiivne aine. Seep Aminohape aminorühmaga asendatud karboksüülhape. Kodeeritav aminohape üks neist kahekümnest aminohappest, millest organismid ehitavad valkusid. Asendamatu aminohape valkude ehitamiseks tarvitatav aminohape, mida organism ei suuda ise sünteesida. Peptiidside nimetus, mis tähistab amiidi tüüp rühma alfa-aminohapete jääkidest moodustunud ahelas.
CH3COOH+MgO Mg(CH3COO)2 + H2O 7. Etaanhapet saadakse a)toiduainetööstuses..kääritamise teel. b)tööstulikuks otstarbeks... 8.Tuntud rasvhapped on heksadekaanhape ehk.. palmithape.... valem C15H31COOH oktadekaanhape ehk....stearhape.. valem C17H35COOH Tahkete rasvhapete segu nimetatakse......steariiniks 9) seebid on....rasvhapete soolad 10 Lihtsat majapidamisseepi võib saada stearhappe reageerimisel NaOH'ga võrrand ..... C17H35COO-NA++H2O 11)Küllastumata rasvhape, mida sisaldavad peaaegu kõik rasvad on...... seda kasutatakse..... Kahealuselise etaandihappe ehk....oblikhape.. valem on......HOOCCOOH etaandihape on pisut..... Teda sisaldavad....taimed.
Mistaplekid, mis vees ei lahustu. Lahustuvad aga pesuaine hüdrofoobses osas, kus need hüdrofiilse osa kaudu tõmmatakse pestavalt esemelt mustusetilgakestena lahusesse. Keskkonnasõbralik, ei sobi ta pesemiseks ei karedas ega happelises vees. Ebasobivaks võib osutuda isegi vihmavesi, kui see on liialt happeline. Esmalt tekkivad vees lahustumatud soolad, mille puhul seep ei vahuta ega pese. Happevihmas pesemisel eraldub vees lahustumatu rasvhape. Seebid kui nõrga happe ja tugeva aluse soolad hüdrolüüsuvad vees, mistõttu seebivesi tundub tekkinud naatriumhüdroksiidi tõttu alati libedana. Aluseline keskkond pole just kõige sobivam villase või siidesemete pesemiseks nind seda eriti kõrgemal temperatuuril, kus tavalise seebi pesevad omadused on kõige paremad.
Polümeer-ained mille suured molekulid koosnevad väga paljudest enamasti üksteisega seotud väikeste Molekulide jääkidest või lõikudest.nafta- majapidamisgaas,bensiin,petroleum,diislikütus,määrdeõlid,parafiin, Bituumen.-alkaanid,destillatsioon.vettõrjuvad,lahus,mare,kütus,asphalt,kreemid.süsiniku allotroopsed Teisendid-allotroopia-keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena,alotrobid-puhas lihtaine.teemant, Grafiit,grafeen,fullereenid.alotrop põlemine-CH4+2O2-2CO2,vingugaas-2CO2+O2- 2CO2,süsihappegaas- C+O2-CO2,süsihape-CO2+H2O-H2CO3,metalliga-fe2o3+co-fe+co2, saamine-metanooli-ch4+o2- ch3-oh Co2+h2-ch3-oh, Etanooli-c6h12o6-ch3-ch2-oh+co2 elutähtsad- sahhariidid(c,h,o),rasvad(glütserool rasvhape),valgud(aminohapete jääkidest)allotroobid koosnevad samast elemendist, kuid on erineva struktuuriga.süsiniku reaktsioon vesinikuga c+2H2-CH4(metaan), hõõguv süsi veega C+H2O- Co+H2 alcohol-OH karboksüülhape(R-COOH)saadakse alkoholide oksüdatsioo...
3. Lisan katseklaasidesse tilkhaaval 10 tilka broomi lahust kloroformis. 4. Loksutan ja jälgin toimuvaid muutusi. 5. Lahus muutus punakas- 6. Lahus muutus 6. Lahus muutus pruuniks värvituks kollaseks JÄRELDUS: küllastunud JÄRELDUS: küllastumata JÄRELDUS: küllastunud rasvhape rasvhape rasvhape 1.3.4 Liebermann-Burchard'i kolesterooli määramise test Kolesterooli reageerimisel äädikhappe anhüdriidiga (CH3CO)2O väävelhappe keskkonnas moodustub tume sinakas-rohelise värvusega reaktsioonisegu. Tegemist on mitmeastmelise reaktsiooniga ja lõpliku värvuse kujunemist võib märgata üle punase ja sinise vaheühendi. Reaktsiooni sinakas-rohelises staadiumis on TMR-meetodil indedifitseeritud arvukalt (kuni 20) reaktsiooniprodukte
F-vitamiin Kristina Hertmann 10k F-vitamiin e. rasvhape Nimetust ,,F-vitamiin" kasutatakse laialdaselt ja selle all mõeldakse erinevaid rasvhappeid, kuid seda nimetust pole teaduslikult aktsepteeritud. Need rasvhapped on: (omega-6-seeria) linoolhape, gamma-linoleenhape (GLA), (omega-3-seeria) eikosapentaeenhape (EPA) ja dokosaheksaeenhape (DHA). F-vitamiini vajalikkus Aitab tagada töökorras immuunsüsteemi. Hästi tasakaalustatud hormoonide tase Neil arvatakse olevat kolesterooli alandav mõju ja seega vähendavad nad
*Estrid on enamasti meeldiva lõhnaga meeldiva lõhnaga vedelad või tahked ained . Näiteks on etüülbutanaadil aprikoosi, etüülmetanaadil rummi, pentüületanaadil banaani lõhn jne *Meeldiva lõhna tõttu kasutatakse estreid parfümeerias ja puuviljaessentsidena toiduainetetööstuses *Kasutatakse veel ravimite,plastmasside,kunstkiu jne. Valmistamisel. Rasvad *Rasvad on estritega väga sarnase koostisega *Karboksüülhappeks on rasvhape *Alkoholiks kolmealuseline alkoholglütserool Rasvade omadused *Puhtad rasvad on värvuseta,maitseta,lõhnata ja veest kergemad *Loodusliku rasva maitse,lõhn,värv on tingitud temas sisaldavatest lisanditest(vitamiinid,happed). *Rasvad ei lahustu vees(on hüdrofoobsed),kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites(atsetoon). Rasvade funktsoonid organismides Energeetiline funktsioon Rasvade koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast rasvad on kõige
61. Kui palju võtab aega keskmise valgumolekuli kokkupakkumine? 10 sekundit. 62. Mille kaudu kandub edasi hullulehmatõbi? Hullulehmatõbi kandub edasi valgu kaudu. 63. Millised toodud rasvhapetest on küllastunud rasvhapped ja millised küllastumata rasvhapped? Esimene ja viimane on küllastamata, keskmine on küllastunud. Küllastunud rasvhape, kus süsivesinikahelas on kõik süsinikuaatomid küllastatud vesinikuaatomitega, st ei esine C-C kaksik ega kolmiksidemeid. Küllastamata rasvhape, nende süsivesinikahel sisaldab ühte või mitut kaksiksidet. 64. Millised toodud ühenditest on rasvhapped? (erinevad ühendid). Ainult esimene on rasvhape. 65. Millise molekuli oksüdatsioonist saab organism kõige rohkem energiat (mooli aine kohta)? (erinevad ained).
Organismide metabolism-organimis asetleidvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse Dissimilatsioon/katabolism/lõhusta Assimilatsioon/anabolism/sünteesim mine ine Orgaaniliste ühendite lõhustamine Vajalike ainete sünteesimine Tekivad: glükoos, aminohapped, Tekivad: nt tsütoplasmavõrgustikul glütserool, rasvhape ribosoomid Energia vabaneb Energia neeldub Näited: valkude, lipiidide, süsivesikute, Näited: valkude, süsivesikute, glükoosi lagundamine vitamiinide, süntees Rohkem esineb füüsilisel koormusel, Esineb: kasvavatel, noorematel vanematel organismidel, haiguse organismidel, magamise ajal perioodil
X i v Sageli C1 küllastunud, C2 küllastumata ii Triviaalnimetused (vt rasvhape toidupakendilt) iii Glütserofosfolipiidid on I – kefaliin
5. Milline on fosfolipiidide ülesanne organismis? Rakumembraani põhiline koostisosa. Ideaalsed omadused et moodustada membraane vesilahuses. 6. Millise ehitusega on steroidid?Tsüklilised ühendid, hüdrofoobsed. Nimeta steroide ja nende ülesandeid organismis. NT: suguhormoonid, adrenaliin, D- vitamiin, kolesterool. Lahenda ülesanded 1. Milline sõna ei sobi valikusse. Nad kõik on lipiididega seotud: P) õli R) glütserool S) vaha T) tselluloos U) rasvhape 2. Asjatundjate soovitusel peaksid lipiidid moodustama inimese päevasest toiduratsioonist 30-35%. Rakkude keemilise koostise analüüs aga näitab, et lipiidide osakaal rakkude keemilises koostises on ca 2%. Millise järelduse saate teha lipiidide biofunktsioonidest organismides? 3. Lipiidi molekuli koostises on hüdrofiilne (vees lahustuv) “pea”, mis koosneb glütseroolist ja hüdrofoobsed (vees mittelahustuvad) “sabad”, mis koosnevad rasvhappejääkidest.
Bioloogia miks on vaja süsivesikuid, lipiide ja valke ? Süsivesikud, lipiidid, valgud SÜSIVESIKUD 1. Mõiste : Süsivesikud e lihtsuhkrud on org. tähtsamad energiaallikad. Lagunevad kergemini, kui rasvad ning nende lagunemisel tekkiv süsihappegaas ja vesi erituvad organismist hõlpsasti. (suhkur, tärklis, tselluloos) 2. Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma: -Monosahhariidid e monoosid : glükoos (viinamarjasuhkur) fruktoos (puuviljasuhkur) -Oligosahhariidid : sahharoos (tavaline laasuhkur) laktoos (piimasuhkur maltoos (linnasesuhkur) -Polüsahhariidid e polüoosid : tärklis (taimed) glükogeen (loomades ja seentes) 3. Tähtsus : organismi energiaallikaks Säilitatakse maksas varuainena gl...
Küllastumata rasvhapete esinemise kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse analoogiliselt süsivesinike uurimisele reaktsiooni halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga viimasele iseloomulik pruun värvus võib küll lahjeneda, kuid ei kao. Küllastumata rasvhapete sisalduse puhul muutub lahus liitumisreaktsiooni tõttu värvituks. Töö käik · Kolme puhtasse katseklaasi valatakse pipeteeritakse 2 ml lipiidide lahuseid orgaanilises lahustis: rasvhape (palmitiinhape), taimne rasv (rapsiõli) ja loomne rasv (searasv) · Kõigisse katseklaasi lisatakse 10 tilka broomi lahust kloroformis, loksutatakse · Rasvhappe lahuses jäi broom pruunikaks, värvus eriti ei muutunud, seega on palmitiinhape küllastunud rasvhape · Taimse rasva lahus muutus värvituks, mis näitab suurt küllastumata rasvade osakaalu · Loomse rasva lahus jäi veidi punakaks, st loomses rasvas on rohkem küllastunud rasvu
Rasvad-rasvhapete ja klütserooli estrid. Rasvade leidumine-taimsed rasvad, hülge ja vaala rasv vedelad. Loomsed on tahked(siga). Taimsed on seemnetes. Füüsikalised om:värvuseta, lõhnata, maitseta, vees ei lahustu, kõrge keemistemp, madal sulamistemp, kõrge toiteväärtus. Rasvumine rasva kui estri hüdrolüüsil saadakse rasvhape ja glütserool mis oksüdeeritakse CO2 ja H20'ks liigne osa rasvhappest mida inimene ära ei kuluta muudetakse rasvaks ja ladestub rasvakihina. Rääsumine on rasvade hapendumine õhuhapniku ja osaliselt ka valguse mõjul. Kasutamine: toiduainetööstus, määrdeained, ravimid, seebi valmistamine. Vedelad rasvad muutuvad tahkeks hüdrogeenimise teel. Seep opn rasvhapete sool. Seebi molekulis eristame pikka hüdrofoobset süsivesinikahelat ja polaarset hüdrofiilset karboksülaatrühma.
teatav sümbol. Kodeeritavad aminohapped jagunevad asendamatuteks ja asenduvateksaminohapeteks.Selliste struktuurierinevuste kaudu kujund. ülitäpne valkude struktuur ja omadused. 7.karboksüülh. reageerivad metallidega, aluseliste oksiididega, alustega, nõrgemate hapete sooladega, alkoholidega. aminohapped reageerivad alustega, alkoholidega, hapetega, teiste aminohapetega. 8. Palmitiinhape ehk palmithape( heksadekaanhape) on sageli loomades ja taimedes leiduv rasvhape. Aine valem on CH3(CH2)14COOH. Stearhape e. steariinhape (Oktadekaanhape), valem on C17H35COOH, leidub palju veise- ja searasvas, koorevõis. Olehape ehk oleiinhape, cis-oktadets-9-eenhape (C17H33COOH), leidub paljudes õlides ja ka loomses rasvas, nt seapekis ja veiserasvas. Linoolhape Cis-oktadets-9,12- dieenhape, C17H31COOH, leidub mitmetes taimeõlides. Oblikhape (etaandihape) HOOC-COOH, oblikates, tomatites, spinatites, rabarbrites, jänesekapsastes. Piimhape 2-
TRANSRASVHAPPED Toidurasvades sisalduvad rasvhapped jagunevad kolmeks - küllastunud, monoküllastamata ja polüküllastamata rasvhapped. Küllastunud rasvhappeid leidub palju loomsetes rasvades, küllastamatuid aga taimeõlides. Küllastunud rasvhappeid sisaldavad toidurasvad on stabiilsemad, kui küllastumata rasvhappeid sisaldavad toidurasvad, mistõttu küllastumata rasvhappeid hüdrogeenitakse ehk tahkestatakse. See muudab rasvade keemilist struktuuri ja füüsikalisi omadusi. Tootjale tähendab see, et pikeneb toodete säilivusaeg. Rasvade hüdrogeenimise ehk tahkestamise protsessi, mille kõrvalsaaduseks on sõltuvalt tehnoloogiast ka transrasvhapped, töötas 1890. aastate lõpus välja Nobeli laureaat Paul Sabatier. Transrasvhapete kahjulik mõju südametervisele avastati teadusringkondades 1988.aastal. 1994. aastal koostatud hinnangu põhjal suri USA-s transrasvhapetest põhjustatud südamehaigustesse iga-aastase...
BIOMOLEKULID I SAHHARIIDID e SÜSIVESIKUD LIPIIDID Ehitus(polümeerid) Monomeerid Ülesanne Süsivesikud ehk sahhariidid Polümeerid Glükoos/fruktoos Energia saamine/ehitusmaterjal Lipiidid ehk rasvad/õlid ei ole alkohol+rasvhapped Energia ja ehitus Valgud polümeerid Aminohapped Nukleiinhapped polümeerid Nukleotiidid Monomeerid väikesed molekulid, mis on polümeeridele ehitusüksusteks; võivad ka omaette funktsioneerida Polümeerid Pikad molekulid, mis koosnevad sarnastest või identsetest monomeeridest. SÜSIVESIKUD ehitusmaterjalid ja kütus Glükoosist saame põhilise energia. Täielikul oksüdeerumisel annavad energiat 17kJ/g. Monosahhariidid: fruktoos, mesi puuviljad, magusam kui sahharoo...
Müügil olevad pesemisvahendid sisaldavad sünteetilist pindaktiivset ainet vaid 520%, neile on lisatud aktiivsust tõstvaid elektrolüüte, keemilisi ja optilisi valgendajaid , täiteaineid, lõhnaaineid jne. mineraalhappe ester mineraalhappe (anorgaanilise happe) ja alkoholi kondensatsiooni saadus, analoogiline karboksüülhappe estriga. rasva rääsumine rasva riknemine peamiselt mikroobide osalusel, millega kaasneb ebameeldiva lõhna teke. asendamatu rasvhape küllastumata rasvhape, mida organism ei suuda ise sünteesida.
1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvhapete kindlakstegemiseks kasutatakse reaktsiooni halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga sellele iseloomulik pruun värvus ei kao, küllastumata rasvhapete puhul muutub lahus värvusetuks. CH 3(CH 2)nCH=CH(CH 2)mCOOH + Br2 CH 3(CH 2)nCHBr-CHBr(CH 2)mCOOH Töö käik Kolme kuiva katseklaasi valati 2 ml erineva lipiidi lahust: rasvhape (stearhape), taimne rasv (oliiviõli), ja loomne rasv (searasv). Lisati tilkhaaval võrdne kogus broomi lahust kloroformis, loksutati. Tulemus Stearhapet sisaldavas katseklaasis jäi püsima broomile iseloomulik pruunikas värvus, seega stearhape on küllastunud rasvhape. Oliiviõli ja searasva puhul muutus lahus värvusetuks sisaldavad küllastumata rasvhappeid. 1.3.5 Liebermann-Burchard'i kolesterooli määramise test
Tallinna Tehnikaülikool 1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Biokeemia labori protokoll 2011 1.3 Lipiidide reaktsioonid Töö teoreetilised alused Lipiidid on heterogeensed ühendid, millele on omane estersideme(te) esinemine. Lipiidid ei lahustu enamasti vees ja vesilahustes, mis on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmadest ja pikkadest süsivesinikradikaalidest. Lipiidid lahustuvad apolaarsetes orgaanilistes solventides ja vähesel määral ka polaarsetes solventides. Lipiidide esinevad rakumembraani koostises, ning neil on energeetiline-, kaitse-, ja regulatoorne funktsioon. Vastavalt molekui ehitusele ja omadustele klassifitseeritakse neid järgnevalt: rasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid ja terpenoidid. Seebistumisvõimest lähtudes jagatakse lipiide seebistuvates ja mit...
Lipiidid Lipiidid on estrilise ehitusega biomolekulid, mis koosnevad vähemalt kahest komponendist: alkohol ja rasvhape. Lipiidid jagunevad 3 rühma: Liht-, liit- ning tsüklilised lipiidid. Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad Jagunevad: Vedelad rasvad Tahked rasvad Vahad Vedelad rasvad ehk õlid Taimedel on enamasti küllastumata rasvhapped mis on vedelas olekus(õlid). Neil on süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. Oliivi õli Tahked rasvad Süsinikkude vahel on üksiksidemed.
KO15-KE Õli ja rasva ning neid sisaldava toidu koostisnõue eruukhappe sisalduse kohta ning nende analüüsimise meetod eruukhappe sisalduse kontrollimiseks Õpimapp Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2016 Mis on eruukhape? Eruukhape on küllastumata rasvhape, mida leidub rapsi- ja sinepiseemnetes ning mõnedes kalades. Teaduslikult ei ole põhjendatud, millist kahjulikku toimet avaldab eruukhape inimesele, kuid uuringute tulemusena on avastatud eruukhappe kahjulik mõju loomadele. Võimalike riskide vältimiseks kehtestati selle küllastumata rasvhappe maksimaalne lubatav kogus toidus. Rasvad Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete
3. Kõiki neid esineb DNA ehituses: K) tümiin L) adeniin M) guaniin N) tsütosiin O) uratsiil 4. Nad kõik on süsivesikud: P) laktoos R) tselluloos S) hemoglobiin T) glükogeen U) tärklis 5. Nad kõik on lipiididega seotud: P) õli R) glütserool S) vaha T) tselluloos U) rasvhape 6. Kõik need elemendid esinevad DNAs: A) hapnik B) lämmastik C) süsinik D) väävel E) fosfor 7. Neid kõiki leidub nukleotiidis: P) tümiin R) glükoos S) adeniin T) uratsiil U) riboos Kanna oma valikutest saadud tähed sobivasse kasti 4 5 1 7 3 2 6 III Märgi teise tulpa sobivad katioonid ja anioonid.
t. küllastunud radikaali puhul (kõik üksiksidemed) on rasv tahke ja küllastumata radikaali puhul (vähemalt 1 kaksikside) on rasv vedel õli. · Loomsed rasvad on tahked, välja arvatud hülge ja vaalarasv. · Looduslike rasvade värvus, lõhn ja maitse on tingitud lisanditest (mineraalsoolad, vitamiinid, värvained jne Nii nagu kõik estrid, hüdrolüüsuvad ka rasvad ja moodustavad : ester + vesi hape + alkohol rasv + vesi propaantriool + rasvhape Rasvade puhul omab suuremat praktilist tähtsust leeliseline hüdrolüüs, mille tulemusena tekib rasvhappe sool seep. Rasv + NaOH propaantriool + Nasool tahke seep Rasv + KOH propaantriool + Ksool vedel seep Vedelad rasvad muutuvad õhu käes seistes kergesti kasutamiskõlbmatuks, kuna tekivad mõrkja maitsega ja rohkem või vähem mürgised ühendid vedelad rasvad räästuvad kergemini kui tahked rasvad. Selle
membraanilipiidid Glütserofosfolipiidide struktuur glütserool3fosfaat posits. C1 ja C2 esterifitseeritud rasvhappe poolt fosforüül seotud rühmaga X Sageli C1 küllastunud, C2 küllastumata rasvhape Glütserofosfolipiidid on amfipaatsed mittepolaarse saba ja polaarse pearühmaga fosforüülX Polaarsed fosforüülX pearühmad XOH Fosfolipiidi nimi X X=H, Vesi fosfatiidhape i. etanoolamiin fosfatidüületanoolamiin NB
· Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga · Kuuluvad rakumembraani koostisesse. 6. tsüklilised lipiidid steroidid · peamiselt hormoonid mis moodustuvad sisenõrenäärmetes. · Vees ei lahustu · Esinevad loomkudedes · Hormoonid adrenaliin, · Vitamiinid D-vitamiin · Kolesteriidid alkoholiks kolesterool ja sinna külge kinnituvad rasvhappejäägid. 7. kolesteriidid · kolesterool + rasvhape · kuulub loomraku membraani koostisesse · kolesteroolist sünteesitakse: hormoone, vitamiin D ühendeid. · Sapi koostisosa · Liigne kolesterool võib soodustad ateroskleroosi kuna ladestub veresoonte seintele. · Võib põhjustada infarkti kuna häirib verevarustust ja võivad tekkida trombid. 8. hormoonid · testosteroon (meessuguhormoon) kasutatakse ka dopinguainena · östrogeen (naissuguhormoon)
LIPIIDID õlid, vahad, rasvad jt. vees lahustumatud ained. 1. LIHTLIPIIDID rasvad, õlid Koosnevad rasvhapetest ja glütseroolist Võivad tekitada diabeeti hüdrofoobne osa on rasvhape ja hüdrofiilne osa on glütserool, sest see on süsivesik ja lahustub vees Küllastunud rasvhapped Rasvad, tahked Neil puudub kaksikside Küllastumata rasvhapped Õlid, vedelad Neil on kaksikside Hüdrogeenimine- Kaksiksideme asendamine vesiniku aatomiga OSFOLIPIIDID 2. F Liitlipiidid Sisaldavad fosfaatrühma ühe rasvhappe asemel Koosnevad fosforhappejäägist ja kahest pikast süsinikuahelast (lipiidsest osast)
.........................................................18 2.4.5. Lanoliin........................................................................................ 18 2.4.6. Propüleenglükool..........................................................................19 2.5. Pindaktiivsed ained............................................................................19 2.5.1. Naatriumlauraat...........................................................................19 2.6. Rasvhape........................................................................................... 20 2.7. Seebi tahendaja.................................................................................21 2.7.1. Naatriumkloriid............................................................................ 21 2.8. Säilitusained....................................................................................... 21 2.8.1. BHT ehk butüülhüdroksütolueen................................
Need on esmatähtsad ehk essentsiaalsed rasvhapped. Ehituse (täpsemalt öeldes kaksiksideme asukoha järgi) võib nad jaotada kahte gruppi: oomega-6 (-6, ka n-6) ja oomega-3 (-3, ka n-3) rasvhapped (esimene kaksikside on süsivesinikahela karboksüülrühmast kaugeima C-aatomist lugedes vastavalt kas kuuenda või kolmanda süsinikuaatomi juures). -6-rasvhapped on linool- ja arahidoonhape (tabel 4.1). Linoolhapet inimorganism ei sünteesi, ta on asendamatu rasvhape, mille vajaliku koguse peab saama toiduga. Linoolhapperikkad on päevalille-, soja-, maisi- ja rapsiõli (vt ka õlid), samuti kalaõlid. Arahidoonhapet organism sünteesib , kuid ainult siis, kui on piisavalt linoolhapet. Arahidoonhappe sisaldus toiduainetes on minimaalne. Väikestes kogustes on teda loomsetes toiduainetes (nt muna - 0,5%, aju - 0,5%, subproduktid - 0,2-0,3%), taimsetes toiduainetes arahidoonhape praktiliselt puudub.
o Lähteaine- Süsivesikud on fotosünteesi lõpp-produkt aga samas ka lähteaineks kõigi biomolekulide (lipiidid, valgud ja nukleiinhapped) sünteesiks. 16.Kui palju energiat saab 1 g süsivesiku, 1 g lipiidi, 1 g valgu lagundamisel? 1g süsivesiku ja valgu lagundamisel saab u. 4,3 kcal 1g lipiidide lagundamisel saab 9,2 kcal. 17.Kirjelda lipiidide ülesandeid koos näidetega. Mõisted küllastumata ja küllastunud rasvhape, transrasvhapped. o Lipiidid- koosnevad alkoholist (glütserool) ja rasvhappe jääkidest o Lihtlipiidid- e neutraalrasvad, vedelad (taimsed õlid), tahked (loomsed õlid), vahad (taimsed ja loomsed) o Liitlipiidid- e fosfolipiidid, kuuluvad rakumembraani koostisesse, 1 rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga, ilma nendeta poleks rakumembraani. o (Tsüklilised lipiidid- e steroidid )
· Estrid on karboksüülhapete funktionaalderivaadid, milles happevesinik on asendatud alküülrühmaga. Nt. heksüülpentanaat C4H9COOC6H13 · Aminohapped on need happed, kus karboksüülhappe radikaalis on üks või mitu vesinikku aatomit asendatud aminorühmaga. 3. Rasva valem + nimetus Tristearaat. 4. Estrite hüdrolüüs 1) happeline hüdrolüüs Nt. C3H5(OOCC17H35)3 + 3H2O C3H5(OH)3 + 3HOOCC17H35 rasv + vesi glütserool + rasvhape 2) leeliseline hüdrolüüs Nt. C3H5(OOCC17H35)3 + NaOH C3H5(OH)3 + 3NaOOCC17H35 rasv + seebikivi glütserool + seep 5. Estrite ja amiidide keemilised omadused Hüdrolüüs aine ära reageerimine veega. 1) Estri happelisel hüdrolüüsil moodustuvad hape ja alkohol. Katalüsaatorina kasutatakse tugevaid happeid (H2SO4). 2) Reageerimisel leelistega moodustuvad estrist happe sool ning alkohol. Seda reaktsiooni nimetatakse estri leeliseliseks hüdrolüüsiks.
3) Varuaine Taimedes tärklis ja loomades glükoos. 4) Kaitseülesanne süsivesikud kaitsevad taime külmumise eest. 5) Bioregulatoorne osad hormoonid on süsivesikud LIPIIDID Lipiidid- koosnevad alkoholist ja rasv happejäägist. On veest kergemad ja HÜDROFOOBSED. Lipiidid on organismi ENERGIAALLIKAKS. I Lihtlipiidid e. neutraalrasvad 1) Vedelad rasvad- taimsed õlid 2) Tahked rasvad loomsed rasvad 3) Vahad taimsed ja loomsed II Lihtlipiidid e. fosfolipiidid Üks rasvhape on asendunud fosfaatrhmaga. III Tsüklilised lipiidid e. steroidid Esinevad loomarakkudes vees ei lahustu 1) hormoonid, vitamiinid ja kolestoriid Lipiidide funktsioonid. Energiline funktsioon. kõige energiarikkamad, aga ei saa kiiresti kätte. Ehituslik nt rohu membraani koostises Varuaine loomadel rasv, taimedel õli, mesilastel kärjad, Ainevahetuslik funktsioon lipiidide lõplikul lahustamisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas.
Prostaglandiinid; 8. Isoprenoidid. II. Seebistumise tunnuse järgi: 1)seebistuvad ()rasvad, fosfolipiidid, vahad sfingolipiidid. 2) Mitteseebistuvad (steroidid, prostaglandiinid, isoprenoidid). RASVHAPPED: Pika C-ahelaga (sagedamini 12 26) monokarboksüülhapped.; Sisaldavad enamasti paaris arvu C- aatomeid.; Küllastunud või küllastumata C-ahel.; Küllastumata rasvhapped reeglina cis-isomeerses vormis.; Palmit(iin)hape CH3-(CH2)14-COOH rasvades ja õlides sagedane küllastunud rasvhape.; Ole(iin)hapeCH3-(CH2)7- CH=CH-(CH2)7-COOH laialt levinud küllastumata rasvhape. RASVAD - Rasvad on glütserooli (propaantriooli) ja rasvhapete triestrid - triatsüülglütseriidid. Lihtsad triatsüüglütseriidid (looduses esinevad harva) sisaldavad kolme ühesugust rasvhappe radikaali. Looduses esinevad vaidavalt segatud triatsüüIglütseriidid, mis sisaldavad kahe või kolme erineva rasvhappe radikaale. TRIATSÜÜLGLÜTSERIIDIDE TEKE - Glütserooli polaarsed
Mis on lipiidid ? Millised erilised omadused neil on? - Lipiidid on hüdrofoobsed või osaliselt hüdrofoobsed looduslikku päritolu molekulide klass (rasvad, õlid, vahad). Lipiidid ei lahustu vees, toatemperatuuril võivad lipiidid olla nii tahked kui ka vedelad 14. Millisest kahest osast koosneb rasva molekul? - Rasva molekul koosneb glütseroolist ja rasvhapetest. 15. Milline erinevus on küllastunud/küllastumata rasvhapetel ? +näited. a) Küllastunud rasvhape - süsinikmolekulide vahel ainult üksiksidemed - esinevad peamiselt loomsetes rasvades, mis on toatemperatuuril tahked b) Küllastamata rasvhape - esineb üks või mitu kaksiksidet - esinevad taimsetes rasvades, mis on toatemperatuuril vedelad ehk õlid 16. Mis on transrasvhapped ja kuidas neid saadakse ? Miks on nad tervisele kahjulikud?
tekkis emulsioon, järelikult lahus sisaldab sisaldab lipiide. Katse 1.3.4 Küllastamata rasvhapete tuvastamine lipiidides. · Teooria: Küllastamata rasvhapete esinemise kindlakstegemiseks kasutatakse reaktsiooni galogeenidega. Pruun broomilahus muutub värvituks küllastamata rasvhapete lisamiseks. · Töö käik: Kolme katseklaasi lisame erinevaiod lipiidilahused: rasvhape, taiome rasv, loomne rasv Kõigisse katseklasside lisame 10 tilga broomi lahust kloroformis. Rasvhappe sisaldavas katseklaasis lahus beab pruuniks saama, teistes aga mitte. · Töö tulemus: Meil oli niisusgused lahused: Searasv, oliõli ja palmithappe. B2 lisamisel palmithappelahus muutus pruuniks, teised aga värvituks. Järelikult searasv ja oliõli on küllastamata rasvhapped, palmithamme aga küllastanud. Katse 1.3.5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
