Inimese evolutsioon Millal elas? Milline võis olla ajumaht? Milline oli kehaehitus? Millest toitus? Oskused? Kui vähegi võimalik siis ka pilt tõenäolisest välimusest. Australopiteek Aju ruumala (380 – 450 cm^3), tal on pikad käed, lühikesed jalad, lai vaagnaluu ja suur kõht toitusid marjadest, pähklitest, seemnetest Homo habilis 2,1 – 1,5 miljonit Suurem Aju 460-800 cm 3 Kolju kuju, mis sarnaneb tänapäeva inimesega Lamedam nägu Väiksemad hambad Oskus valmistada ja kasutada kivist ja luust tööriistu Homo erectus 1.9 million to 143,000 Jahipidamine Tööriistade ja tule kasutamine Suurem aju 850 –1100 cm 3 Lühemad käed Keha on lihaseline ja robustne võrreldes tänapäeva inimesega Lühem nägu ja suurem lõualuu, teravam nina Homo neanderthalensis 200 000 – 40 000 aastat tagasi. Aju 1200-1700cm 3 Kasutasid tuld ja tööriistu Tugeva kehaehitusega, musklis ja lühikesekasvuline Käsivars ja jalg olid lühikesed võrreldes ...
Evolutsioon- inimese evolutsioon 1. Ch. Darwin väitis, et inimesed põlvnevad ahvilaadsetest loomadest. 2. Inimese evolutsiooni tõendeid on saadud nii elavate kui ka väljasurnud loomaliikide uurimisest. 3. Inimese lähimad sugulased on inimahvid. 4. Inimese ja inimahvi on sarnasus avaldub kehaehituses, filosoofias, käitumises ja ka haigustes, suur sarnasus on kromosoomides ja geenides. 5. Inimesel ja inimahvil on erinev liikumisviis, luustiku iseärasused, käe funktsioonid, karvkate, peaaju, suhtlemisvahend, mõtlemine, töövõime. 6. Kõige suurem erinevus inimese ja inimahvi vahel on mõtlemis- ja kõnevõime. 7. Ei, inimesed ei põhine nüüdisaegsetest inimahvidest. 8. Inimese ja inimahvi luustiku erinevused on see et , inimese luustik- S-kujuline selgroog, laienenud rinnakorv, tagavööde, suur varvas ei vastanud ülejäänutele ja inimahvi luustik- selgroog ei ole S-kujuline, suur varvas vastandub ülejään...
65 0 UUSAEGKOND jahenemine, mandrite inimlaste eristumine inimahvidest (6) Homo erectus jäätumine (jääajad) Homo habilis Australopiteek paljasseemnetaimede ja roomajate väljasuremine (65) inimahvide eristumine imetajatest (70) õistaimed, linnud, 245 65 KESKAEGKOND meteoriidi langemine Maale õistaimede areng (110)
Australopithecus afarensis ehk australopiteek. Australopithecus africanus ehk osav inimene (Homo habilis). Homo erectus ehk püstine inimene. Homo sapiens ehk tark inimene.
Evolutsioon Koostas: Kätlin Lääne 1 2 Sisukord 3. Evolutsioon 4. Taimeriigi evolutsioon 14. Roomajad 5. Vetikad 15. Imetajad 6. Ürgraikad 16. Inimese evolutsioon 7. Sõnajalgtaimed 17. Australopiteek 8. Katteseemnetaimed 18. Homo habilis 9. Paljasseemnetaimed 19. Homo erectus 10. Loomariigi evolutsioon 20. Homo neandertalensis 11. Esimesed loomad 21. Homo sapiens 12. Selgroogsed. 22. Homo sapiens sapiens 13. Maismaaloomad 3 Evolutsioon Kõik taimed ja loomad on tekkinud järkjärgulise muutuse käigus, mida nimetatakse evolutsiooniks. Tänapäevaste loomade ja
Australopiteekus Liigid • Austrolopithecus anamensis • A. afarensis • A. africanus • A. aethopicus • A. boisei • A. robustus Areng • Siredad- väiksemad (1,2-1,5m), peenemad luud, väiksemad hambad • Robustsed- massiivsed luud, suured hambad, luuhari koljulael tugevate mälumislihaste kinnitamiseks (vintskest taimtoidust toitusid) Australopiteek e lõunaahv • Elasid u 4-2 miljonit aastat tagasi • 1975.a leiti ühest ja samast leiukohast 13 australopiteegi jäänused, mis viitab, et elati grupina Iseloomustab • Australopiteekuse ajumaht on umbes 35% nüüdisaegse inimese omast • Pikkus: 1,2-1,4m • Mitmekesine toit, mis soodustas aju arengut • Ei osanud rääkida • Ei osanud tööriistasid teha • Ei osanud tuld kasutada • Paks karvkate • kahel jalal käimine vabastas käed, et
KORDAMINE Nimeta liigitekke peamised tegurid? mutatsioon, geenitriiv, looduslik valik Mõisted 5. Uue liigi püsimajäämise eeldusteks on: arvukuse tõus levila laienemine ristumisbarjääri teke geograafiline eraldatus 4. reasta süstemaatilised üksused Riik.- Loomad- Hõimkond- Keelikloomad Alamhõimkond.- Selgroogsed Klass- Imetajad Selts- Kiskjalised Sugukond- Kaslased Perekond- Kass Liik- Ilves 3. mitu riiki on eluslooduse süstemaatikas viis (taimed, loomad, seened, bakterid, protistid) 6.nimeta inimahve ornagutan, gorilla, simpans, gibon 7.mõiste Australopiteek- varajane inimene eelane, esimene kes nägi tänapäevase inimese moodi välja 8.inimese ja iniahvi võrdlus 9. milliste tingimustega võib selgitada inimese teket? * käimine kahel jalal * sotsiaalsed suhted * kliima muutused (sundis kohastuma eismesi ahve) * tööriistad 10.evolutsiooni suunad Sotsiaalne evolutsioon(kultuurid, tsivilisatsioonid) Bioloogiline evolutsioon 11.Kuidas...
Australopithecus ,,lõunainimahv" Sander Toop 9b. Kes on australopiteek? täpsemalt graatsiline australopiteekus on alamtriibuseHominina perekond. Austalopiteekus on väljasurnud hominiid, kes on tihedalt seotud inimesega. Australopiteegid on fossiilsete hominiinide seas esimesed, keda Aafrikas kirjeldati 1925. aastal. Neist kõige esimene oli Australopithecus africanus (,,Aafrika lõunainimahv"), kes hammaste ja lõualuude poolest sarnanebMiotseeni inimahvidega, kuid fossiilid annavad tõestust kahel jalal kõndimise kohta. Tõestus selle kohta
valik Tegurid, mis takistavad liikidevahelist ristumist: ajaline isolatsioon, sugurakkude biokeemiline sobimatus, seksuaalkäitumine, signaaltunnused Domeenid, mis kuuluvad elustiku evolutsioonilisse kolmikjaotusesse: arhed, bakterid, eukarüoodid Süstemaatika põhikategooriad: Riik, hõimkond, klass, selts, sugukond, perekond Liikide väljasuremise põhjused: Globaalse kliima jahenemine, meteoriidikatastroofid Maal elanud inimlased: Neandertallased, australopiteek, kromanjoonlased Kohastumused taimedel, loomadel, inimestel: Inimesel silmapupilli avardumine ja ahenemine liikumisel pimedast toast valgesse, kõrbetaimel on sügav juur vee hankimiseks ja lihakas lehed või varred veevarude kogumiseks või vee arumist piiravad kitsjad ja nahkjad lehed. Loomadel on hoiatusvärvus.
Imetajate hoogne areng . 200 miljonit aastat tagasi . Õistaimede mitmekesisuse kasvu tulemusena sai võimalikuks , et suurenes ka taimtoiduliste imetajate mitmekesisus . 9. Imetajate eelised roomajate ees . Osavamad liikujad, külma eest kaitseb neid paks karvkate. Neil kujunes välja püsisoojasus, mis võimaldas asuda elama jahedama kliimaga aladele. Järglased olid paremini kaitstud 10. Sarnased omadused . Püstine kehaasend, aju sarnasus . 11. Australopiteek 51 miljonit aastat tagasi . Osav inimene (homo habilis) 1,6 2 miljonit aastat tagasi . Püstine inimene (homo erectus) 1,6 0,3 miljonit aastat tagasi . Varajane päris inimene (homo sapiens) 300 000 aastat tagasi . Neandertallane (homo sapiens neandertalensis) 120 000 30 000 aastat tagasi . Tänapäeva inimene (homo sapiens sapiens) 30 000 aastat tagasi . 12. Füüsilise ja vaimse töö tegemise võime
38) Hierarhiline süsteem süsteem, mille üksused koonduvad järk-järgult kõrgema kategooria taksonitesse. 39) Takson süstemaatika kategooriasse kuuluv organismirühm, ( NT rebane, koerlased, kiskjalised, imetajad, selgroogsed) 40) Väljasuremine liikide hävimine, nt hääbunud tänu konkurentsile või halbade tingimuste tõttu. 41) Artikuleeritud kõne- häälikuliselt liigendatud kõne, mõistelise keele kasutamine. 42) Australopiteek Esimene püstikäiv inimlane. 4,2 1,1 mln a tgsi Aafrikas. 43) Neandertaallane 250 30 tuhat aastat tagasi Euroopat ja Aasiat asustanud inimliik 44) Neoteenia individuaalse arengu aeglustumine ja pidurdumine 45) Sotsiaalne pärilikkus sotsiaalse evo eeldus järglastele pärandatakse oskused, teadmised ning tehnoloogiad ühiskondliku kommunikatsiooni vahenditega. III VÕRDLE 1) LAMARCK DARWIN
pdf http://www.lifewater.ee/info/vananemine/ www.koolielu.edu.ee/bio/VANANEMINE.ppt Inimese evolutsioon Tänaseks leitud fossiilid näitavad selgelt, kuidas ahvitaolistest eellastest arenesid püstise kehahoiakuga ja suure ajuga hominiidid. Välja on kaevatud mitmete vahevormidekoljusid ja ka peaaegu terviklike luustikke. Nende põhjal võib otsustada, et alguses kujunes püstine kehahoiak ning seejärel hakka järk-järgult kasvama aju. Inimese arenguetappe on kokku 5: · Australopiteek ehk lõunaahv · Osav inimene e. Homo habilis · Püstine inimene e. Homo erectus · Neandertali inimene homo sapiens neanderthalensis · Pärisinimene e. Homo sapiens Australopiteek 1975. aastal leiti ühest ja samast leiukohast 13 australopiteegi jäänused, mis viitavad sellele, et elati grupina. Elasid umbes 4-2 miljonit aastat tagasi. Australopiteeke iseloomustab: · Väike aju ( 380-450 cm) · Pikad rippuvad käed
Tööleht evolutsioon 9 klass. Nimi: Kuupäev: Lahendamisel kasuta nii õpiku (lk 166-180) kui ka interneti abi 1. Kirjuta 1 asi, mille poolest on tuntud: a. Carl Linne - rootsi loodusteadlane ja arst b. Charles Darwin oli inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste. 2. Mis või kes on kivistised ehk fossiilid? Kauges minevikus elanud organismide kivistunud jäänused või elutegevuse jäljed. 3. Mis tõendab, et kõik inimesed kuuluvad ühte liiki? (Vähemalt 3 põhjendust!) Me käime kahel jalal, suur ajumaht, meil on samad esivanemad. Mõtleme nii abstraktselt kui ka konkreetselt. 4. Joonisel on...
EVOLUTSIOON 1. Mis on evolutsioon? 2. Mis on olelusvõitlus, selle vormid, nende iseloomustus, näiteid taimede ja loomade kohta. 3. Kirjelda looduslikku valikut (põhjused, toimumine, tulemused) 4. Mis on kohastumine, kuidas kujuneb, too näiteid kohastumustest taimedel ja loomadel. 5. Mida tähendab kohastumuste suhtelisus, too näiteid. 6. Kirjelda liigiteket (põhjused, toimumine, tulemus). 7. Kuidas tõestab evolutsiooni paleontoloogia? 8. Kuidas tõestab evolutsiooni võrdlev anatoomia? 9. Mis on homoloogilised elundid, rudimendid, atavismid, too näiteid.. 10. Kuidas tõestab evolutsiooni embrüoloogia, molekulaarbioloogia? 11. Paiguta süsteemi 1 taimeliik ja loomaliik 12. Kuidas tekkis elu Maal ja millised olid esmased organismid? 13. Kirjelda loomariigi arengut. 14. Kirjelda taimeriigi arengut. 15. Kuidas algas inimese areng? 16. Kirje...
organismidel).Homoloogiline sarnasus-ehitusplaanilt sarnase kuigi erinev funktsioon(imetajate jäse ja linnu tiib).Sarnastumine-Uute senisest keerukamate ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teke ja edasine areng.Taandareng-Ehituse lihtsustumine Väljasuremine-soodustab teiste liikide mitmekesisustFooniline väljasuremine üksiku liigi hävimine.Massiline väljasuremine lühikese aja jooksul kaob enamus eksisteerinud liike.Inimese evolutsioon Australopiteek ehk lõunaahv(4-2 miljonit at tagasi):Väike aju,Pikad rippuvad käed,Lühikesed jalad, kuid põlve ja kanna järgi kõndisid nad kahel jalalOsav inimene Homo habilis (2,4 1,5 miljonit at tagasi):Suurem aju,Kolju kuju sarnaneb tänapäeva inimesega,primitiivsed tööriistad.Püstine inimene Homo erects:Jahipidamine,Tööriistade ja tule kasutamine,Taandarenev karvkateHomo neandertalensis (200 000-30 000 at tagasi):Kasut tuld ja tööriistu,Elasid koobastes.Pärisinimene e
INIMESE EVOLUTSIOON Koostas: Kristel Mäekask Australopiteek ehk lõunaahv 1975. aastal leiti ühest ja samast leiukohast 13 australopiteegi jäänused, mis viitab sellele, et elati grupina. Elasid umbes 4-2 miljonit aastat tagasi. Australopiteeke iseloomustab: Väike aju (380 450 cm3) Pikad rippuvad käed Lühikesed jalad, kuid põlve ja kanna järgi kõndisid nad kahel jalal Lai vaagnaluu ja suur kõht Australopiteegid toitusid marjadest, pähklitest, seemnetest ning tõenäoliselt ka linnumunadest. Australopithecus afarensis "Lucy" 3.2 miljonit aastat vana osaline skelett (40%) leiti 1974. aasta novembris Põhja-Etioopiast Hadarist dr. Johansoni ja Gray poolt. Lucy liik nimetati Australopithecus afarensis Lucy oli umbes 107 cm pikk ja kaalus 28 kg. Australopithecus africanus 3-2 miljonit aastat tagasi Australopithecus robustus 2,2-1,6 miljonit aastat tagasi Osav inimene Homo habilis 196...
Neoteenia individuaalse arengu aeglustumine ja pidurdumine nii, et täiseas säilivad fülogeneetiliste eellaste noorjärkude tunnused Sotsiaalne evolutsioon inimühiskonna ajalooline areng; kultuuride, tsivilisatsioonide, riikluse ja tehnoloogiate areng. Sotsiaalne pärilikkus sotsiaalse evolutsiooni eeldus: eellaspõlvkondades omandatud kogemuste, teadmiste ja tehnoloogiate edasiandmine järglaspõlvkondadele ühiskondliku kommunikatsiooni vahenditega. 1. Australopiteek ehk lõunaahv grupina elavad inimeste ellassed Aafrikast. Elasid u 4-2 mln a tagasi. Väike aju, pikad rippuvad käed, lühikesed jalad, kõndisid kahel jalal, lai vaagnaluu ja suur kõht. Taimtoidulised. Magasid puu otsas. Väikesed (1,1-1,3m). Ei teinud tuld ega tööriistu. Kõndisid püsti Kromanjoonlane 2. Osav inimene Homo habilis enamasti esimeseks inimliigiks peetav inimlane. Elas u 2,5-1,6 mln a tagasi Ida-ja Lõuna-Aafrikas
Evolutsioon Sigfried Kesküla 9a Rapla Ühisgümnaasium 2015 Mõisted: Olevusvõitlus e konkurents-organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvus teistest isenditest organismidest ja eluta looduse teguritest Bioloogiline evulutsioon-liikide järkjärguline muutumine põlvkondade jooksul Kohastumused-isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavad pärilikud tunnused, mis tagavad liigi säilimise Ristumisbarjäär-organismide omadused, mis takistavad nende ristumis teiste organismidega Liik-rühm sarnaste tunnustega isendeid, annavad omavahel viljakaid järglasi Populatsioon-rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas Looduslik valik-protsess, kus tugevad isendid jäävad ellu Rudimendid-pimesoole ussjäte, karvkate, tarkusehambad, kolmassilmalaug, ...
Mikroevolutsioon (Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. Populatsioon - üks liik (harku metsa jänesed). Kooslus - mitu liiki (harku metsa jänesed, hundid jne.). Geenifond - liigi geenide kogum. Genotüüp - organismi geenide kogum) On populatsiooni püsiva suunaga geneetiline muutlikkus, mis tuleneb: · Mutatsioonilisest muulikkusest · Kombinatiivne muutlikkus · Geenivoolust · Geneetilisest triivist · Looduslikust valikust Mutatsiooniline muutlikkus · Uued geenivormid ehk alleelid tekivad mutatsioonid teel · Enamik mutatsioonidest fenotüübis ei avaldu. Need mis avalduvad on enamasti kahjulikud, kuid vahel esineb ka kasulikke mutatsioone. Kombinatiivne muutlikkus · Alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel. · Meioosis - kromosoomide ristsiire · Viljastumisel - alleelide kobineerumine Geenivool · Erinevate populatsioomode isendite ristumine. Populatsiooni geenifondi võivas sattuda uued, varem seal puudunud...
EVOLUTSIOONIÕPETUS Kordamine kontrolltööks I MÕISTED Evolutsioon-süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mitmekesistumine ja keerustumine. Bioloogiline evolutsioon-bioevolutsioon, elu ajalooline areng Maal, algas keemilise evolutsiooni tulemusena tekkinud esmastest autoreprodutseeruvatest süsteemidest. On põhiliselt adaptiivse (-organismide ehituse ja talitluse muutumine, sobitumaks keskkonnale ja eluviisiga) iseloomuga. Füüsikaline evolutsioon- universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega, keemiliste elementide mitmekesisuse teke, galaktikate, tähtede ja planeedisüsteemide areng. Keemiline evolutsioon-universumi ja algse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide teke. Fossiil(kiv...
EVOLUTSIOON 1.Mis on evolutsioon? Eluslooduse ajalooline areng,mile liikuma panevaks jõuks on looduslik valik. 2.Mis on olelusvõitlus, selle vormid, nende iseloomustus, näiteid taimede ja loomade kohta. On võitlus ellujäämise ja järglaste andmise pärast. Põhjustab paljunemise intensiivsus. 1)Liigisisene olelusvõitlus-ühe ja sama liigi vahel smade keskonnatingimuste või toidu pärast nt:lõvid, porgandid 2)Liikide vaheline olelusvõitlus- eriliikide vaheline olelusvõitlus. nt:gepard ajab antiloopi taga, umbrohi ja karul 3)Eluta loodusteguritega- elutaloodusega olelus võitlus. nt:loomad ja matsatulekahju, puud ja äike. 3. Kirjelda looduslikku valikut (põhjused, toimumine, tulemused) On nende isendite ellujäämine ja võimalus anda järglasi, kellel on võrreldes teistega mingid eelised kasulikumate tunnuste näol. Võimalik tänu erinevustele sama liiki isendite vahel. Tagajärjed: 1) kohastum...
Arheoloogia jagunemine perioodide järgi: Esiaja arheoloogia keskaja arheoloogia uusaja arheoloogia klassikaline arheoloogia (antiiktsivilisatsioonide uurimine) Babüloonia kuningas Nabunaid. Worsaae, Perthes, Schliemann, Pitt-Rivers, Oscar Montelius – tüpoloogilise meetodi rajaja Childe – „neoliitiline revolutsioon“, arheoloogiateoreetik Binford, Clarke – uue arheoloogia rajajad tõlgendav arheoloogia – eri suundumuste ühendamiskatse leire – arheoloogiline luure 1) Kiviaeg a. paleoliitikum e vanem kiviaeg i. varapaleoliitikum 1. Olduvai kultuur (veerekiviriist, raienuga) 2. Acheuli kultuur (1,5 – 200 000 a tagasi) ii. keskpaleoliitikum 1. Moustier’i kultuur (Levallois’i tehnika – kivitagumine) iii. hilispaleoliitikum 1. Aurignaci kultuur 2. Gravette’i kultu...
üldised tendentsid: 1)elu üldhulk maal on suurenenud 2) liikidevahelised seosed ja sõltuvused on tugevnenud 3) evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite osakaal4)evolutsiooniline progress on teinud võimaluikuks sotsiaalse evolutsiooni. Inimese evlutsioon: inimese lähimateks sugulasteks on inimahvid. Nende sarnasus inimestega avaldub kehaehituses, füsioloogias, käitumises, isegi haigustes. Kõige enam eristab inimest inimahvidest mõtlemis-ja kõnevõime. Australopiteek ehk lõunaahv.2,3 2,5 mln aasta eest osav inimene (homo habilis); umbes 1,5 mln aasta eest püstine inimene(homo erectus); 300 000 a tagasi pürisinimene ehk tark inimene (homo sapiens) . varasemad tulijad- nendertallased surid välja 30 tuhande aasta eest, hilisemast rändest tuntuks saanud kromanjoonlased, eelkõige oma koopamaalidega. Inimees on kontsentreerunud paljud loomariigi evolutsiooni astmed. Ahvilaadsete ellaste arengut pärisinimeseni määrasid samuti evolutsioonitegurid
11) Hormoonipreparaadid Hormooni vaeguse või puuduse korral aitab sageli hormoonipreparaatide tarvitamine, näiteks suhkrutõve ravimisel. Kontrollimatu kasutamine võib tulla kahjulikuks 12) Suguelundid Mehe suguelundid- munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre ja suguti Naise suguelundid- munasarjad, munajuhad, emakas, tupp ja välised suguelundid 13) Inimese areng 5-7 miljonit aastat tagasi inimahvi eellane 1-5 milj. a. tagasi australopiteek 1,6-2 milj. a. tagasi osav inimene püstine inimene varajane pärisinimene neandertallane 120 000 30 000 aasta eest tänapäeva inimene 14) DNA, geenid, kromosoomid DNA- desoksüribonukleiinhape. Pärilikkuse kandja on DNA Geen- on DNA lõik, mis osaleb ühe või mitme tunnuse kujundamises Kromosoom- keharakkudes on ühepalju kromosoome. Inimese keharakkudes on 46, sugurakkudes 23 kromosoomi 15) Infarkt
EVOLUTSIOON 1. Mis on evolutsioon? Maa elusa looduse ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvunemise kaudu nimetatakse bioloogiliseks evolutsiooniks. Evolutsiooni liikumapanevaks jõuks on looduslik valik. 2. Mis on olelusvõitlus, selle vormid, nende iseloomustus, näiteid taimede ja loomade kohta. Olelusvõitlus on organismide vaheline võitlus elu tingimuste pärast või toidu üle Liigisisene: omavahel võitlevad sama liigi isendid näit: kalad, linnud, erinevate liikide vaheline omavahel võitlevad erinevad liigi isendid näit: hunt ja ilves, rebased ja mägrad võitlus eluta looduse teguritega näit: väga külm talv, metsapõlengus kiiremad ja tugevamad loomad suudavad põgened. Taimed: võilill, päevalill- palju seemneid ainult üksikutest kasvab taimi Loomadel: kalad, linnud, haug 3. Kirjelda looduslikku valiku...
EVOLUTSIOON 1. Mis on evolutsioon? Maa elusa looduse ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvunemise kaudu nimetatakse bioloogiliseksevolutsiooniks. Evolutsiooni liikumapanevaks jõuks on looduslik valik. 2. Mis on olelusvõitlus, selle vormid, nende iseloomustus, näiteid taimede ja loomade kohta. Olelusvõitlus on organismide vaheline võitlus elu tingimuste pärast või toidu üle Liigisisene: omavahel võitlevad sama liigi isendid näit: kalad, linnud, erinevate liikide vaheline omavahel võitlevad erinevad liigi isendid näit: hunt ja ilves, rebased ja mägrad võitlus eluta looduseteguritega näit: väga külm talv, metsapõlengus kiiremad ja tugevamad loomad suudavad põgened. Taimed: võilill, päevalill- palju seemneid ainult üksikutest kasvab taimi Loomadel: kalad, linnud, haug 3. Kirjelda looduslikku valikut (põhjused, toimumine, tulemused) Looduslik valik on protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad...
Eluslooduse süstemaatika Looduses elavaid organisme saaba grupeerida sarnasuse alusel Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja levila Samasse liiki kuuluvad isendid annavad viljakaid järglasi, eri liikidesse kuuluvad isendid taval. Mitte Süstemaatika tegeleb liikide süstematiseerimisega Süsteemi põhiüksused: Riik hõimkond klass selts sugukond perekond liik (Sarnased tunnused kasvavad vasak.) Tänapäeval jaotatakse elusloodus viide riiki, riigid on kõige üldisemad ja suuremad süstemaatilised rühmad: taimed, loomad, seened, bakterid, algloomad Kõik riigid jagunevad sarnaste tunnuste alusel väiksemateks rühmadeks Selgroogsed loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad Selgrootud loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: käsnad, ainuõõssed (hüdraloomad, karikmeduu...
simpanside ühisest esivanemast Ühisel eellasel pidi esinema bipeadalism, õige kuklamulgu paigutus koljul, reieluu ehitus,(meie vaagnaluu on laiem kui inimahvidel), põlveliigese ehitus, reieluud on paralleelsed(meil on reieluud sissepoole suunatud). Puude otsas elamisega seotud adaptsioonid kadusid väga aeglaselt. Ka miljon aastat bipedalismi ei muutnud oluliselt üldpilti. Säilusid inimahvidele omased pikad käed ja suhteliselt lühikesed jalad ning rindkere. Tuntuim australopiteek on Australopithecus afarensis, sest üks leidusest hüüdnimega Lucy moodustas peaaegu täieliku skeleti. Tõestuseks,et nad käisid juba kahel jala, on üks eriline leid Tansaaniast. Kivistunud vulkaanilisele tuhale on jäädvustatud kõndiva olevuse jäljed, mis on umbes 3,6 miljonit aastat vanad. Vulkaanilist tuhka on võimalik dateerida suhteliselt täpselt. Aja vahemik, kust otsida inimese otsest eellast on 3-2 miljonit aastat tagasi.
EVOLUTSIOON- üldises mõttes mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järk-järguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. EVOLUTSIOONITEOORIA- teooria, mis annab teadusliku põhjenduse bioloogilise evolutsiooni toimumisele ja seletab selle põhjuslikke tegureid ning mehhanisme. FÜÜSIKALINE EVOLUTSIOON- ehk kosmiline evolutsioon on areng, mis viis keemiliste elementide tekkeni ning universumi kujunemiseni. KEEMILINE EVOLUTSIOON- lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete teke. BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON- elu areng Maal. FOSSIIL- kunagi elanud organismide kivistunud jäänused või jäljendid. PALEONTOLOOGIA- teadus, mis uurib möödunud aegadel toimunut fossiilide ehk kivististe kaudu. GEOKRONOLOOGIA- geoloogiline ajaarvamine; geoloogiliste ajaüksuste piirid kivimite ja kivististe vanusehinnangute alusel. AEGKOND- geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotud aeg...
EVOLUTSIOONI GENEETILISED ALUSED Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. Geneetilise muutlikuse allikad populatsioonis: I Mutatsioonid- tekib mutatsiooniline muutlikkus. Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kahjulikud. II Kombinatiivne muutlikkus- ristsiire meioosis, toimub alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel. Moodustab suurema osa populatsioonide geneetilisest muutlikusest. III Geenisiire- erinevate populatsioonide isendite ristumine. Geneetilise materjali vahetamine. Nt. Ränded, viljade levik, eoste levik. Juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. Avaldab mõju väikestes populatsioonides. Pudelikaelaefekt- geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest. EVOULUTSIOONIVORMID · Füüsikaline evoulusioon: elementaarosakestest tekkisid aatomid, päike tekkis ca 5 milj a tagasi, 4...
Need olid griphopithecused (kreeka keeles inimahvid). 1992. aastal leiti Etioopiast, Aramise küla juurest Ardipithecuse luud. Ardi (Ardipithecus ramidus). Vanus: 4,4 miljonit. Kõndis kahel jalal, osav puuotsas ronija. Australopiteek (Lõunaahvlased). Pälvisid tähelepanu 20. sajandi alguses. 1924. aastal Lõuna-Aafrikast leid – lapse kolju, mida hakati nimetada leiukoha järgi “Taungi beebi”. Vaheastmeks inimahvide ja inimeste vahel oli australopiteek. Nende uurimise juures oli üks takistus, et seda ei võetud tõsiselt, sest kolju Piltdownist (amatöör-arheoloog Charles Dawsoni leid 1912) peeti hoopis vaheastmeks. Koju ülaosa sarnanes inimesega, alakolju aga inimahviga. Piltdowni inimene (Eoanthropus dawson) kuulutati 1953. aastal võltsinguks. Australopithecus Lucy (3,2 miljonit aastat). Leiti Etioopiast 1974. aastal. Laetol – Australopithecus boisei – peas on luuhari. 20
Ajastu lõpus hakkasid tekkima uued mandriliustikud, mis valitsesid kogu järgneva Pleistotseeni. Neogeeni kliima, taimestik ja loomastik sarnanesid üldjoontes tänapäevastega. Paljud praegu laialt levinud taime- ja loomaliigid nagu näiteks maod, laululinnud, konnad, rotid, hiired ning taimedest rohttaimed hakkasid kiiresti levima just Neogeenis. Ka esimesed inimese eellased ilmusid Miotseeni lõpus. Australopithecus afarensis ehk australopiteek. Australopithecus africanus ehk osav inimene (Homo habilis). Kvaternaar Kvaternaar on Kainosoikumi noorim, nüüdisajal jätkuv geoloogiline ajastu; algas 1,81 miljonit aastat tagasi; järgnes Neogeenile. Paleoklimaatiliselt jagatakse Kvaternaar kaheks - Pleistotseeniks ja Holotseeniks. Ajastule on iseloomulik mandrijäätumus (jääaeg), mis oli eriti ulatuslik põhjapoolkeral. Kvaternaari kliima on perioodiliselt muutunud, jääajad on vaheldunud jäävaheaegadega.
· kosmilised tegurid (meteoriidid) · ebasoodsad tingimused ja teiste liikide pealesurumine · toidu nappus · liigne küttimine Inimese põlvnemine Evolutsiooni tegurid: 1) Bioloogilised tegurid: pärilik muutlikkus ja looduslik valik. 2) Sotsiaalsed tegurid: ühiskonnana elamine (kõne areng) ja töö. Põhisuunad: · püstine kehaasend · aju areng (sinna käib ka mõtlemise ja kõne areng) · käe areng Arengu etapid: I australopiteek lõuna-ahv (inimahvi sarnane). Väike ajumaht, ette ulatuvad lõuad, oskasid kasutada käepäraseid vahendeid, elasid suurtes karjades, suhtlesid häälitsedes. II osav inimene suhteliselt väike ajumaht, ette ulatuvad lõuad endiselt, oskasid valmistada algelisi tööriistu (kasutasid kivi), käsi kasutasid aeg-ajalt ka liikumise juures, elasid looduslikes koobastes, karvkatte hõrenemine. III püstine inimene aju suurenes, lõualuud muutusid väiksemaks (õppis kasutama tuld),
Ardi puhul on tegemist ühe paremini säilinud varase inimlasega. Ardit uuriti 17 aastat. Üks olulisemaid vahelülisi inimese kujunemise loos. U. 1,2m pikk, kaal 50kg. Aju suurus umbes sama mis simpansil. Australopiteegid (eesti k lõunaahvlased) arenesid u. 4 milj. a. tagasi Ida-Aafrikas. Nad surid välja u. 2 milj. a. tagasi. Australopiteekide ajumaht oli umbes 35% tänapäeva inimese omast. Nende harilik pikkus oli u. 1,2-1,4m. Esimesed inimahvlased, kes sõid liha. Kuulsaim australopiteek Lucy (Australopithecus afarensis) elas u. 3,2 milj. a. tagasi. Laetolis (Tansaania) leiti 3,6 milj. a. vanused australopiteekide jalajäljed. Homo habilis (osav inimene) on Homini, kes elas u. 2,3-1,4 milj. a. tagasi. Homo habilis oli lühike ning ebaproportsionaalselt pikkade kätega. Homo habilise koljumaht oli veidi vähem kui pool tänapäeva inimese omast. Arvatakse, et Homo habilis kasutas kivist tööriistu (eoliite). Teda peetakse hilisema liigi Homo ergasteri esivanemaks.
loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus. Lookus - mingi kromosoomi mis tahes lõik, milles on tuvastatav mingi geneetiline element. Lootekest - loote ümbris. Selgroogsetel loomadel (ka inimestel) eristatakse kõldkesta, kusekotti ja vesikesta. Looteleht - selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Eristatakse kolme lootelehte: välimine (ektoderm), sisemine (entoderm) ja keskmine (mesoderm). Lõunaahv - vt. australopiteek. Lümfotsüüt - vere leukotsüütide (valgeliblede) hulka kuuluv rakutüüp, organismi immuunsüsteemi tähtsaim element. on kaks põhitüüpi: B ja T lümfotsüüdid. Need rakud pärinevad luuüdi tüvirakust, kuid küpsevad ja spetsialiseeruvad lümfisõlmedes ja elundeis: T rakud tüümuses (e. harkelundis) ja B rakud peamiselt põrnas. Lüsogeenne tsükkel - viiruse paljunemisviis, mille korral peremeesraku kromosoomiga
Õpik lk. 71 1. Mida nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks? Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. 2. Mida väidab Hardy - Weinbergi seadus? Inglise matemaatik Godfrey Harold Hardy ja saksa arst Eilhelm Einberg tõestasid 1908. a., et pärandumisseadused populatsiooni geneetilist struktuuri ei muuda. Teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Seadus kehtib aga järgmistel tingimustel: · Populatsioon on väga suur (s.t. selles on väga palju sigivaid isendeid); · kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud s.t. nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest; · mutagenees puudub populatsioonis ei teki märgatava sagedu...
püsimise) e) Makroevolutsioon • Makroevolutsiooniks nimetatakse liigist kõrgemate organismiüksuste teket ja arengut I. Divergents ja konvergents • Divergentsiks ehk evolutsiooniliseks mitmekesistumiseks nimetatakse erisuguste tingimustega kohastumisel algtüüpide lahknemist uuteks liikideks • Konvergentsiks nimetatakse erineva päritoluga organismide sarnastumine samasugustes elutingimustes. 30. Osata panna õigesse järjekorda: australopiteek, osav inimene e. Homo habilis , püstine inimene e. Homo erectus ja pärisinimene e. tark inimene e. Homo sapiens .
Eriti vaimustunud oldi sellest ka seetõttu , et leid leiti Euroopast. Taungi beebil oli ülaosa sarnane inimahvile ja alaosa inimesele. 20 saj I poolel peeti inim kujuneise juures ka seda, et tal on suur kolju . Peale pikaajalist Pildowni kolju uurimist leiti , et tegemist on võltsinguga. Kõige kuulsam on Australopithecus Lucy , kelle vanus on 3,2milj , leiti Etioopiast. Leiti 1974 a , nimi biitlite laulu Lucy in the Sky with Diamonds järgi .Lucy oli I australopiteek , kes oli kahel jalal kõndinud. Paar aastat hiljem avastati Tanzaaniast australopiteekide jalajäljed, mille vanuseks oli 3, 6 milj aastat . Australopiteegid hakkasid kahel jalal käima , sest oli vaja näha kaugemale rohust, samuti hakkasid nad esijäsemeid erinevalt kasut. Esijäsemete abil kanti asju kaasas( nt toikaid , toitu ). Lõunaahvlased olid selge aste edasi . Mõningas mõttes on õllatav ka see , et järgmine aste on juba küllaltki kaugele jõudnud oma arengus
esiaeg ajaloo vanim järk inimese kujunemisest kuni riikide tekkimiseni esiaja perioodid: kiviaeg(Homo habilis tekkest kuni u. 6000-2500 a. eKr); pronksiaeg(kiviaja lõpp kuni 2500-500 a. eKr); rauaaeg(2500 eKr kuni 1000-1200 a pKr) primaat imetajate selts, tunnuseks haardjäse ja lähestikku asuvad silmad inimlane- primaat, kes suutis käia 2 jalal Inimese kujunemine nüüdisinimeseks: inimese liigi evolutsioon algas u 3 miljonit a tagasi Lõuna-Aafrikas. Esimeseks inimlaseks oli australopiteek. Homo habilis ilmus u 2 miljonit a. tagasi ning Homo erectus (1,9 miljonit a. tagasi) oli esimene liik, kes Afrikast välja rändas. Homo sapiens arenes välja u 250-200 tuhat a. tagasi. Kehaliste tegevuste (tööriistade kasutamise) õppimise /kehalise kasvatuse (sõjalise ettevalmistuse) kujunemine tsivilisatsioonide-eelsel ajal: vajaduspõhine Vanaaeg. Vanaaeg kui ajalooperiood (mõiste, ajalised piirid): Vanade Idamaade, Vana-Kreeka ja Vana Rooma ühiskondade kuluuri ajastu
Ardipithecus ramidus 4,4m aastat. Toodi avalikkuse ette eelmise aasta lõpus. Leiti 1992 Etioopias Aramise küla juurest. Luukildudega tegelesid 10 riigi teadlased, kokku oli 47 teadlast. Uuriti 17 aastat. Ardi kohalikus keeles põhi, põrand. Ardi oli 122 cm pikk, kaalus 50kg, aju oli enam-vähem sama suur kui simpansil. Kõige olulisem vahelüli inimese kujunemise loos. Ardid elasid metsades, vist ei olnud ainult puude otsas vaid ka maas. Australopithecus australopiteek, eesti keeles lõunaahvlane. 1924 leiti kolju ,,Taungi beebi". 1912 leidis Inglismaalt Pildownist ühe teise kolju Charles Dawson. Taungi kolju ülaosa oli nagu ahvil, alaosa nagu inimesel. Pildowni kolju oli vastupidine. Hiljem tuli välja, et Pildowni kolju oli võltsing. Australopithecus Lucy sai nime biitlite laulu ,,Lucy in the Sky with Diamonds" järgi. Temast leiti palju luid ja tehti päris korralik rekonstruktsioon. Lucy on 3,2m aastat vana. Laetolis leiti 3,6m aastat vanad
a Etioopias. Nende luude uurimisega tegelesid 10 riigi teadlased (kokku 47 uurijat) tegelesid sellega 17 aastat, siis tuldi avalikkuse ette. Ardi tähendab kohalikus keeles põhja või põrandat. Ta kujutab endast olulist vahelüli teel ahvist inimeseni. Ardi on 122 cm pikk ja kaalub 50 kg, aju sama suur kui šimpansitel. On ebaselge, kuidas liikus, põhiliselt elasid siiski metsades, kuid on võimalus, et kõndis ka maa peal, mitte ei elanud ainult puude otsas. Järgimine aste on australopiteek. Eesti keeles see tähendab lõunaahvlast. Esimene leid tuli välja 1924. a, kutsutakse leiukoha järgi Taungi beebiks. Uurijad pidasid seda oluliseks vahelüliks inimese ja ahvi vahel, kuid teised teadlased seda eriti ei uskunud. 1912.a leiti Inglismaal ka ühe kolju kild, mille avastas amatöörarheoloog. Taungi kolju oli nagu ahvil, alalõualuu nagu inimesel. Inglismaal oli olukord vastupidine. 50 aastat usuti seda, kuid siis avastati, et Inglismaalt leitud kolju oli võltsing
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate ...
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. ...
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visi...
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud kari...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
