Trigonomeetria ülesanded riigieksamil 1. (17.05.1997, H, 10 punkti). Lihtsustage avaldis 2 sin sin 2 2 cos 2 cos2 tan ja arvutage selle väärtus, kui . 4 2. (17.05.1997, R, 15 punkti). Lahendage võrrand cos 2 cos 2 x cos x . 2 3. (23.05.1998, I, 10 punkti). On antud jooned y sin x ja y cos x . 1)...
ÜHISKONNAÕPETUS Eesti on parlamentaarne, demokraatlik, unitaarne vabariik. Eestis eksisteerib reaalselt demokraatia ehk rahva võim (vaba ajakirjandus, võimude lahusus, poliitiline mitmekesisus ehk pluralism: palju erakondi). Samas sõna demokraatia/vabariik ei näita demokraatlikkust (Hiina Rahvavabariik) Samuti ei tähenda monarhia olemasolu, et riigis demokraatia puuduks. (monarhia, kus on demokraatia Rootsi, Ühendkuningriik, Taani, Norra, Hispaania). Kõik Euroopa monarhistlikud riigid on oma ülesehituselt parlamentaarsed. Seega, kui on vaja põhjendada Taani, Belgia, Hollandi, Norra, Rootsi, Ühendkuningriigi demokraatlikust, siis kirjutage: vaba ajakirjandus, võimude lahusus, mitmeparteisüsteem. NB! Diktatuuririikides on vastupidi. Parlamentarism (Eesti näitel) 0100090000030202000002008a01000000008a01000026060f000a03574d464301000000 000001006a2e0000000001000000e802000000000000e8020000010000006c0000000000 0000000000002c00000070000000...
Nüüdisühiskond - kas ühiskonna arengu lõpp? Nüüdisühiskonda ehk postmodernistlikku ühiskonda iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse, kodanikuühiskonna lahusus, religiooni vabadus ja inimeste kaasalöömine ühiskondlikus töös. Võib tunduda, et ühiskond on juba piisavalt kaugele arenenud ning edasi ei olegi mõtet enam pürgida. Meil on olemas kõik masinad ja seadmed, et elu küllaltki mugavaks teha. Kuid kõike ei saa nii ühekülgselt vaadata, ehk on ühiskonnal veel võimalus mingis suunas areneda. Nii kaua, kui Maal on elatud, on toimunud ka ühiskonna areng. Mida rohkem aga ühiskond areneb, seda rohkem kasutavad inimesed loodusressursse. Iga endast lugupidav inimene tahab ju kasutada liiklemiseks autot, mitte ühistransporti. Autoga sõitmiseks on aga tarvis kasutada taastumatut loodusvara, naftat, mille varud hakkavad kahjuks lõppema. Selline raiskamine ei saa ja ei tohi jätkuda. Et inimesed saaksid elada ...
Kas Eestis tuleks muuta valimissüsteemi? Eestis kehtib proportsionaalne valmisüsteem, mis tähendab, et esinduskogu mandaadid jagatakse võrdeliselt valimistel kandideerinud nimekirjade või kandidaatide vahel vastavalt nende saadud häälte arvuga. Võrdeliste valimiste puhul on kasutusel mitmemandaadilised ringkonnad ning valimistulemuste põhjal moodustatakse tavaliselt mitme partei koalitsioonivalitsus, harvemini vähemusvalitsus. Kuigi kehtiv valimissüsteem toimib küllaltki hästi, tekib siiski küsimus, kas see on parim ning ei vajaks muutmist. Valimisringkondade mandaatide arv sõltub hääleõiguslike kodanike hulgast ringkonnas. See tähendab, et kui Tallinnas näiteks 2007. aasta Riigikogu valimistel oli 3 ringkonda ja pealinnas elab ka suurem osa eesti kodanikest, siis tallinlaste poolt valiti ka suurem arv saadikuid Riigikokku. Selline süsteem tekitab jällegi ohu, et ühes piirkonnas elavaid inimesed...
MONOLOGUE Buying on credit is an alternative way INTRODUCTION: Buying on credit is an alternative way, it is said because it is a form of borrowing. MAIN BODY: First of all, credit card offer us a useful form of short term borrowing if you can repay your bill in each month. For example, when you are travelling or just need to unexpectedly make a ig purchase. However, before deciding to borrow money it is important to know if you will be able to repay it back in the future. People must know that free lunches don't exist and anyway they must pay later. PERSONAL OPINION In my opinion credit card is an ,,easy money" and often peole don't know what happens later. We should live according to our abilities and don't buy things when we haven't got enough money. CONCLUSION So, as you can see buying on credit is an alternative method and we should use it only then, when we know if we ...
Külm sõda Kolmandas Maailmas Külm sõda oli 5. märtsil 1946 Churchilli kõnega alanud konfliktide ja võidukatsumuste jada kahe üliriigi, Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu ning tema liitlaste ja satelliit-riikide vahel, mis vältas ligi 45 aastat ning lõppes Nõukogude Liidu lagunemisega. Võib öelda, et kõige enam said seda vastuolu tunda Kolmanda Maailma vähearenenud riigid, mis tihti ei olnud otseselt asjasse segatud, kuid mille abil mõlemad üliriigid üritasid pidevalt oma ülimust vastase suhtes näidata. Kui jaapanlased 1945. aastal Koreast lahkusid, läks põhjaosa Nõukogude Liidu ja lõunaosa USA alla. 1948. aastaks oli tekkinud kaks vastandlikku riiki, mida toetas 1950. aastal puhkenud sõjas kumbki üliriik oma sõjalise jõuga. Kolm aastat kestnud pideva verevalamise tulemusena stabiliseeriti rinne, mis kulges mööda 38. laiuskraadi. Selle konflikti mõjusid on tunda ka tänapäeval, sest 19...
See kõik aga mõjutab eesti keelt suuresti, sest tänapäeval on väga vähe noori, kes ei kasuta igapäevaselt mitte ühtegi slängisõna inglisekeelest. Selfie, chill, hey – need inglisekeelsed sõnad kuuluvad iga keskmise teismelise igapäevase sõnavara hulka. Noored suudavad uue keelega kiirelt kohaneda. Tugevalt on tunda võõrkeelte mõju ka koolipingis. Võin öelda, et enamus minu sõpru tunneb ennast mugavamalt inglisekeele tunnis kui eesti keele tunnis. Riigieksamil muretsetaks samuti rohkem eesti keele eksmi kui inglisekeele oma pärast. Öeldakse, „eesti keel on raske ja keeruline“, „mul pole eesti keelt vaja, õpin inglisekeele selgeks ja lähen välismaale“, millise jälje see aga tegelikult jätab arvestades seda, et noored on riigi tulevik ja eesti keele edasikandjad? Vene keelega on natukene teistsugusemad lood. Venelaste hulk Eestis kasvab iga aastaga ja
misest, · eelnes rahvuslik ärkamisaeg, mis tõstis eestlaste rahvustunnet, · iseseisvumise nimel tegutsedes valitses erinevate poliitiliste jõudude vahel üksmeel. · pöörduti välisriikide poole ja prooviti luua kontakte · riigis domineeris impeeriumi huvidele vastav suurtööstus, mis Eesti huve ei arvesta- nud. Tuli hakata majandust ümberkorraldama vastavalt Eesti vajadustele Riigieksamil esinenud küsimused 1. Missugust rolli täitsid taasiseseisvumisel: MRP-AEG fosforiidikampaania Loominguliste liitude pleenum EMS RR ERSP suveräänsusdeklaratsioon ,,Eestimaa laul" Balti kett Eesti Kongress 2. Kuidas nimetati Eesti esinduskogusid? 1917.-1919. Maapäev/Maanõukogu 1919.-1920. Asutav Kogu 1990.-1992. ENSV Ülemnõukogu 1991.-1992. Põhiseaduslik Assamblee 1992.-2005. Riigikogu 3. Järjesta EV taasiseseisvumise sündmused. (3p)
pastapliiatsiga. Harilik pliiats on mõeldud vaid jooniste tegemiseks. Töö vormistamisel ei tohi 1 kasutada punast värvi ja korrektuurivedeliku ega pliiatsit. Mobiiltelefoni kasutamine (mistahes eesmärgil) on keelatud. Eksamikeskus tagab igale eksaminandile vihiku lahenduste vormistamiseks (eraldi vihik mõlema eksamiosa jaoks) ja paberi mustandi jaoks. Riigieksamil ei ole lubatud kasutada teatmikke, käsiraamatuid ja muid abimaterjale. Eksamiruumis ei tohi olla nähtaval kohal skeeme, pilte, tabeleid jm matemaatilist informatsiooni sisaldavaid materjale. Eksami mõlema osa lõppedes annab eksaminand vastava eksamiosa lahenduste vihiku eksamikomisjonile. Need suletakse eksamikomisjoni poolt ümbrikutesse ja saadetakse Eksamikeskusesse, kus neid hindab haridus- ja teadusministri määrusega kinnitatud komisjon. Mustandid säilitatakse koolis.
• võimaldada õpilastel saada objektiivsem pilt oma õpitulemustest; • tagada gümnaasiumilõpetajate eksamihinnete võrreldavus; • ühitada gümnaasiumi lõpueksamid kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli ja ülikooli sisseastumiseksamitega. EKSAMITÖÖ PÕHIANDMED JA ÜLESEHITUS Geograafia riigieksamitöö on koostatud ühes variandis. Iga küsimuse juures on selle eest saadav maksimumpunktide arv. Lisapunkte riigieksamil ei antud, ka siis mitte, kui oli vastatud nõutust märksa rohkem. Ülesanded ja küsimused hõlmasid järgmisi tasandeid: I Teadmine (mõisted, faktid, seaduspärasuste teadmine). II Mõistmine/arusaamine (kirjeldamine, interpreteerimine, seletamine, ümbersõnastamine). III Teadmiste rakendamine (kasutamine uues situatsioonis, prognoosimine). IV Analüüs ja süntees (seoste näitamine, faktide ja seaduspärasuste ühendamine, eristamine, rühmitamine, võrdlemine, hüpoteeside esitamine).
tegevust. Enamasti kasutatakse kirjandis nud- või tud-lauselühendit. Õige: Tundnud, et teda petetakse, solvus Vanapagan väga. Vale: Tundes, et teda petetakse, solvus Vanapagan väga. Kirjandikirjutaja meelespea 1. Süvene kirjanditeemadesse, lähtu tuumsõnadest. 2. Vali teema, mille probleemistikuga oled kokku puutunud või mille kohta sul on kõige rohkem teadmisi. Riigieksamil ära kuluta teema valimiseks üle 30 minuti. 3. Mõtle läbi kirjandi idee ja probleemistik. Kogu ainestikku, tee selle põhjal kavand mandala vm kujul. 4. Tee teeskava: sõnasta probleem ja väited, mõtle argumentatsioonile. 5. Kirjuta mustandit süvenenult, ära pööra tähelepanu õigekeelsusele, tee seda hiljem. Kui väsid, puhka 5-10 minutit. 6. Kui mustand on valmis, analüüsi seda kriitiliselt järgmistest seisukohtadest: - kas kirjand vastab teemale;
tegevust. Enamasti kasutatakse kirjandis nud- või tud-lauselühendit. Õige: Tundnud, et teda petetakse, solvus Vanapagan väga. Vale: Tundes, et teda petetakse, solvus Vanapagan väga. Kirjandikirjutaja meelespea 1. Süvene kirjanditeemadesse, lähtu tuumsõnadest. 2. Vali teema, mille probleemistikuga oled kokku puutunud või mille kohta sul on kõige rohkem teadmisi. Riigieksamil ära kuluta teema valimiseks üle 30 minuti. 3. Mõtle läbi kirjandi idee ja probleemistik. Kogu ainestikku, tee selle põhjal kavand mandala vm kujul. 4. Tee teeskava: sõnasta probleem ja väited, mõtle argumentatsioonile. 5. Kirjuta mustandit süvenenult, ära pööra tähelepanu õigekeelsusele, tee seda hiljem. Kui väsid, puhka 5-10 minutit. 6. Kui mustand on valmis, analüüsi seda kriitiliselt järgmistest seisukohtadest: - kas kirjand vastab teemale;
"? 3 2. VIINAMARJAD ON ROHELISED (Jean de La Fontaine'i valm ,,Rebane ja viinamarjad") Illustratsioonid Jean de La Fontane'i valmile Väljendit viinamarjad on rohelised (või liialt rohelised) tarvitatakse juhul, kui keegi keskpäraste võimetega inimene halvustab endast andekamat ning peajagu võimekamat kaaslast või kolleegi. Toome näite. Meie kooli abiturient Vambola sai emakeele riigieksamil tulemuseks 100 punkti ja tema klassivend Juhan üksnes 60 punkti. Tulemuste teavitamise päeval lausus Juhan sõprade ringis, et ta ei tahtnudki rohkem punkte koguda, sest ta pole tuupur nagu klassivend Vambola. Nüüd võiks Juhanilt küsida: ,,Kulla Juhan, kas viinamarjad on liiga rohelised?" Väljend läks käibele prantsuse valmimeister Jean de La Fontaine'i (1621 1695) valmi ,,Rebane ja viinamarjad" kaudu. *** Üks rebane Ats, teistel andmetel Rein, näeb kõrgel viinapuul,
liugehõõrdetegurit. Ülesanded 4.21-4.26 Üleslükkejõud (mõnikord ka Archimedese seadusest: vedelikku või gaasi asetatud kehale mõjub üleslükkejõud Fü, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. Ülesandeid meie kogus pole. Ülesannete lahendamisel jõudude liikide kohta on otstarbekas treenida ennast kompleksülesannetega, st ülesannetega mitme jõu koomõjul, sest üksikjõuga ülesanded on liiga lihtsad ja vaevalt riigieksamil tulevad. Kui aga tulevad, siis kompleksülesannete oskamise taustal oskab ka neid teha ( Fg = m g , Fe = -k l , Fh = µ FN ). Näiteks ülesandesituatsioon (niisugune termin on olemas) jõudude kohta kaldpinnal. Mööda kaldpinda veetakse üles puitkasti
liugehõõrdetegurit. Ülesanded 4.21-4.26 Üleslükkejõud (mõnikord ka Archimedese seadusest: vedelikku või gaasi asetatud kehale mõjub üleslükkejõud Fü, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. Ülesandeid meie kogus pole. Ülesannete lahendamisel jõudude liikide kohta on otstarbekas treenida ennast kompleksülesannetega, st ülesannetega mitme jõu koomõjul, sest üksikjõuga ülesanded on liiga lihtsad ja vaevalt riigieksamil tulevad. Kui aga tulevad, siis kompleksülesannete oskamise taustal oskab ka neid teha ( Fg = m g , Fe = -k l , Fh = µ FN ). Näiteks ülesandesituatsioon (niisugune termin on olemas) jõudude kohta kaldpinnal. Mööda kaldpinda veetakse üles puitkasti
Loomulikult peab arutlus olema grammatiliselt korrektne. Lõppsõna peab sisaldama su isiklikku hinnagut ning võtma lühidalt kokku teema arenduse. Seal ei tooda enam juurde uusi mõtteid ega ideid. Lõppsõna ei tohi minna vastuollu sissejuhatusega ja teema arenduses väidetuga. 5 HÄSTI KIRJUTATUD ARUTLUSTE NÄITEID Järgnevalt on esitatud viis 2002. aasta ühiskonaõpetuse riigieksamil kirjutatud arutlust. Neist neli on kirjutatud samal, vananemise teemal, üks on teise sisuga. Püüa töid eelpool toodud hindamisjuhendi järgi hinnata. Jälgi, kas tööd sisaldavad sissejuhatust, teema arendust ja kokkuvõtet? Kas töödes toodud väited on õiged ning toetatud faktidega? Kas kirjutaja mõttekäik on loogiline? Kas tööd sisaldavad kirjutajate isiklikke seisukohti? Kas järeldused tulenevad sisust?
Darwin kasutas teistsuguseid mõisteid ( 1.) määratletud muutlikkus- modifikatsiooniline muutus, ei olnud evolutsiooni materjal ning 2.) määratlemata muutlikkus- meil vastasb kombinatsiooniline mutatsiooniline muutlikkus, mis oli evolutsiooni materjal; 3.) looduslik valik- enamkohastunumate ellujäämine; 4.) liigiteke- darwini järgi pole liigid loodud vaid on kujunenud varem elanud liikidest loodusliku valiku toimel). Riigieksamil: siduda teadlane ja tema saavutus ja ajajärk. Evolutsioon ja selle tõendid Paleontoloogilised- vastavad leiud ja nende vanuse dateerimine (radioaktiivsete isotoopide meetodid), nt: luustikud, mumifitseerunud organismid (nt putukad merevaigus), sügavast turbalasundist leitud organismid, tegutsemisjäljed 67 Evolutsioonilised vahevormid- eriti need, mis on suuremate taksonoomiliste üksuste piiril-
soovi. Hindamiskomisjon ei loe ega hinda mustandipaberile kirjutatut. Mustandipaber on koos eksamitööga ja seetõttu lisapaberit kasutada ei ole lubatud. Eksamil ei ole atlaste ega muude lisamaterjalide kasutamine lubatud. EKSAMI VORM JA TASE Geograafia riigieksam on kirjalik. Eksamitöö on ühes variandis. Iga küsimuse juurde on märgitud selle eest saadav maksimumpunktide arv. Lisapunkte riigieksamil ei anta ka siis mitte, kui õpilane vastab nõutust märksa rohkem. Küsimused ja ülesanded hõlmavad järgmisi tasandeid: I Teadmine (mõisted, faktid, seaduspärasuste teadmine). II Mõistmine/arusaamine (kirjeldamine, interpreteerimine, seletamine, ümbersõnastamine). III Teadmiste rakendamine (kasutamine uues situatsioonis, prognoosimine). 8
annaabi.ee 
