poolt tarbitavale toidule. Autor toob välja nitraatide piirväärtused ning selgitab lähemalt nende ületamise tagajärgi ja erinevaid nitraatide ületarbimise efekte. Töö lõpus toob autor välja soovitused nitraatide negatiivsetest mõjudest hoidumiseks. 1. Nitraadid ja nitritid Nitraadid on kristalsed lämmastikhappe HNO3 soolad, mis lahustuvad vees väga hästi. Nad on oksüdeerijad ning lagunevad kuumutamisel. Looduses leidub nitraate tšiili salpeetri (NaNO3) ja india salpeetrina (KNO3). Nitraate saadakse metalle, oksiide, hüdroksiide ja mõningaid sooli lämmastikhappega töödeldes. Neid kasutatakse peamiselt keemia- ja toiduainetööstuses (väetisena, värvide, klaasi, tuletikkude, ravimite, tekstiiltoodete ja pürotehnika tootmisel). Enamlevinud on Na, K ja Ca nitraadid. Nitraate leidub looduses (pinnases, põhjavees, taimedes), töökeskkonnas (põllumajanduses), elukeskkonnas (toidus,
Nitraadi letaalne doos (suu kaudu) on kuni 800 mg/ inimese kehakaalu kohta ja nitritil on kuni 250 mg. Nitritite ja nitraatide hea soolamisvõime pärast võeti kasutusele need lihatoodete valmmistamiseks. Kuid Saksamaal 20-sajandi alguses nitriti liig lihatoodetes lõppes surmajuhtumitega. Pärast seda hakati seaduslikult reguleerima nitritite sisaldust värsketes ja valmistoodetes. Nitritit oli lubatud lisada ainult koos tavalise soolaga (sisaldus 0,5% ja mü 0,6%). Aga nitraate tohtis lisada otseselt puhtal kujul lihasegudele. Alates aastast 1982 hakati piirama ka nitraatide koguse (lisatav kogus 300-600 mg/kg ning jääk valmistootes 100-600 mg/kg.) Nitriti ja nitraati lisatava koguse piiramist hakati järgima ka Euroopas. Aasta 1995 Taanis keelati nitraatide lisamist lihatoodetesse. Alates aastast 2006 Euroopas on lubatud lisada nitraate 150 mg/kg ja nitritit 100-150 mg/kg. Nende arvudega kaasnevad palju erandeid.
KAROLIN PETERSON MIS ON NITRAADID? Nitraadid on anorgaanilises keemias lämmastikhappe soolad ja orgaaniliseskeemias lämmastikhappe estrid. Nitraadid, mis on soolad, koosnevad kahest ioonist metalli katioonist ja nitraatioonist (NO3-) keemiliseks sidemeks on seal iooniline side. Nitraadid, mis on estrid, ei koosne ioonidest ja seal on kovalentsed sidemed. Kõik orgaanilised nitraadid on ebapüsivad ning võivad kergesti plahvatada. NITRAADID MEIE ELUS NITRAATE KASUTATAKSE .. Väetistes Lõhkeainetes/ilutulestikus/signaalrakettides Värvide tootmisel Tikuvabrikus Klaasitööstuses Laborites VÄETISED Orgaanilised väetised (sõnnik , virts , kompost ja turvas) Mineraalväetised (maavarad või keemiliselt toodetud) (lämmastikväätised ja fosforväätised) Naatrium-, Kaalium-, Kaltsiumnitraate (NaNO3 ; KNO3 ; NH4NO3 ; CaNO3 .. ) LÕHKEAINED Kaalium-, amoonium-, naatriumnitraadid
paljud orgaanilised ained (puit, paber, riie jms) võivad temaga kokkupuutel süttida. Puhta lämmastikhappega ei reageeri ainult Pt, Rh, Ir, Nb, Zr, Ta ja Au. Al, Cr ja Cr passiveeruvad kontsentreeritud HNO3 toimel, mistõttu saab viimast transportida teras- ja alumiiniumtsisternides. Lahjendatud HNO3 (10%-line vesilahus) reageerib paljude metallidega, aluste, metallioksiidide ja sooladega moodustades nitraate. Vähemaktiivsete metallidega reageerimisel moodustub ühe saadusena NO, aktiivsemate metallide korral võib tekkida NO, N2O, N2, NH3, ammooniumsooli. // 3Cu + lahj. 8HNO3 3Cu(NO3)2 + 2NO + 4H2O 8K + lahj. 8HNO3 N2O + 8KNO3 + 5H2O // 2HNO3 + CaO Ca(NO3)2 + H2O HNO3 + NaOH NaNO3 + H2O // HNO3 + K2CO3 2KNO3 + CO2 + H2 Lisaks reageerib lämmastikhape veel väävli ja süsinikuga:
Lämmastikväetiste kasutamise positiivsed ja negatiivsed.(+)Kõige rohkem mineraalväetistest taimede saagikuse tõstmiseks kasutatakse lämmastikväetiseid ehk nitrate.Boussingault katsete tulemusel kindlaks, et taimed õhulämmastikku ei omasta, vaid võtavad seda mullas. Peamise osa lämmastikväetistest omastavad taimed nitraatidena, mida nad kasutavad oma elutegevuseks. (-)Lämmastikväetistega üleväetamisel satub palju nitraate veekogudesse, põhjustades nende eutrofeerumist, vetkate vohamist ja veekogude kinnikasvamist. Pealegi põhjustab liigse nitraadisisaldusega köögiviljade söömine vähki, kuna nitraadid võivad organismis muutuda mürgisteks nitrititeks. Mitmetes tööstusprotsessides ja ka autode heitgaaside koostises paisatakse suurtes kogustes atmosfääri lämmastikoksiide.Kõrgendatud lämmastikdioksiidi sisaldusega õhk võib kahjustada inimeste hingamisteid.
Iga kolmas inimene sureb südame ja veresoonkonna haigustesse, ning viimastel aastatel on tekkinud seisukoht, et iga kolmas vähist põhjustatud surmajuhtum on samuti põhjustatud valest toitumisest. On ilmselge, et tänapäeva ühiskonnas ei ole igaühel võimalik eluks vajalikku toitu ise kasvatada. Toite töödeldakse, säilitatakse ja konserveeritakse. Selleks kasutatakse kuumutamist, külmutamist ning lisaaineid. Kõikidele vorstitoodetele lisatakse säilitusaineid nitriteid ja nitraate (E249- E252), mis meie organismi sattudes moodustavad vähkitekitavaid ühendeid. Kui osta toorest liha ning see ära keeta, siis läheb värvus halliks. Poes olevad vorstitooted on aga lillad, punased ja roosad– mida roosam või lillam on toode, seda rohkem nitriteid ja nitraate, mis toimivad üheaegselt nii värvi- kui säilitusainena, samas aga suurendavad riski, et neid sööval inimesel tekiks vähk. Säilitusainetest vaba on näiteks hakkliha ning erinev töötlemata liha
etanool ja süsinikdioksiid, saab kasutada tööstuses. Kristel Mäekase ja Kersti Veskimetsa Anaeroobne hingamine terviklik rakuhingamise protsess, ettekanne uue õppekava täiendustega milles hapniku asemel kasutatakse hingamisahela reaktsioonides näiteks väävlit, nitraate või rauda. Hapnikuvaestes oludes salvestub energia anaeroobsel glükolüüsil 1. Piimhapekäärimine (hapniku puudusel) ehk käärimisel Piimhappebakterite elutegevuse käigus; nii toodetakse mitmeid toiduaineid jogurtid, juustud, hapupiim, keefir, Nii saavad energiat bakterid ja pärmseened, hapniku hapukapsad/kurgid jne. nappusel aga ka päristuumsed rakud
Põhjuseks on lämmastiku keemiline stabiilsus gaasina, mis ei ühine kergesti teiste keemiliste ainetega. Õhulämmastikust tekivad looduses lämmastikuühendid põhiliselt kahel viisil. Äikese ajal kõrge temperatuuri toimel ühineb lämmastik hapnikuga tekitades lämmastik(II)oksiidi, mis kergesti oksüdeerub lämmastik(IV)oksiidiks. Niiskuse toimel muutub viimane lämmastikhappeks ning vihmana mulda sattudes moodustab ta seal nitraate. Teiseks looduslikuks õhulämmastiku sidujaks on mõnede väheste organismide (bakterite, vetikate ja seeneliikide) võime suuta siduda õhulämmastikku ja viia seda taimedele kättesaadavale kujule. Näiteks lepad ja liblikõieliste perekonda kuuluvad taimeliigid elavad sümbioosis lämmastikku siduvate bakteritega. Neid nimetatakse mügarbakteriteks, sest nad elavad taimede juurestikus mügaratena. Tuntumaks tööstuslikuks lämmastiku sidumimise protsessiks Haberi protsess, kus
südame ja ajuinfarkte ehk veresoonte ummistusi. Rohkesti C-vitamiini kulub organismi pidevaks uuenemiseks. Inimorganism toodab aastas kehakaalu võrra uusi rakke ning selleks vajalike sidekudede ja kollageeni teke nõuab pidevalt C- vitamiini. Kollageeni sisaldavad eriti rohkesti nahk, juuksed, küüned, liigesed, kõhred ja luud ning järelikult sõltub nende seisukord otseselt askorbiinhappe küllaldasest saamisest. C- vitamiin neutraliseerib toiduainetes leiduvaid nitraate ja nitriteid ning ennetab sellega seedetraktis tekkida võivaid vähkkasvajaid. C-vitamiini parimateks allikateks on tsitrusviljad, kibuvitsamarjad, mustasõstramarjad ja -lehed. Rohkesti sisaldavad seda tähtsat ühendit ka kõik rohelised lehtköögiviljad, kapsad, kaalikas, tomat, lillkapsas, suvine ja sügisene kartul, paprika ning enamik marju- puuvilju. Cvitamiin aitab ära hoida viirushaiguseid ja külmetust, on vajalik sidekoe arenguks ja haavade paranemiseks
lämmastikuoksiidid: NO värvuseta mürgine gaas, vees praktiliselt lahustumatu, NH3 oksüdeerimisel NO2: punakaspruun terava lõhnaga mürgine gaas, tugev oksüdeerija, vase reageerimisel lämmastikhappega N2O: neutraalne, nõrga meeldiva lõhnaga värvuseta gaas, naerugaas, narkoos äikese ajal tekkiv NO oksüdeerub hapniku toimel lämmastikhappeks taimede juurtel tegutsev mügarbakter on teine looduslik lämmastiku siduja lämmastikväetised, taimed kasutavad nitraate valkude jt ühendite sünteesil tööstusprotsessidel ja masinate heitgaaside koostises lämmastikoksiidi, mis tekitab happevihma üleväetamine veekogude saastumist
Lämmastikväetised on vees hästi lahustuvad. Lämmastik on meie mineraalmuldades esimene miinimumis olev toitelement ja tema mõju saagikusele seetõttu kõige suurem. Lämmastikuga üleväetamine pikendab aga taime kasvuperioodi, põhjustab teraviljade lamandumist, saagi nitraatidesisalduse suurenemist, keskkonna reostust . Mineraalväetiste lämmastik kas on nitraatne või muutub mullas mõne tunni kuni mõne päeva jooksul nitraatideks. Taimed kasutavad nitraate valkude jt ühendite sünteesil. Nitrifitseerivate bakterite toimel muutuvad aja jooksul ka mulda viidud ammooniumiühendid taimedele omastatavateks nitraatideks. Kuna muld ei seo nitraate, siis on väetisega antud lämmastik peagi kogu ulatuses hästi liikuv vees ja koos veega, seega ka hästi omastatav taimede poolt ning ka väljapestav mullast. Taimsete ja loomsete valkude lagunemisel tekkiv ammoniaak muudetakse
Bioloogia KT 1. autotroofid, heterotroofid · AUTOTROOFID- organismid, kes ise sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid anorgaanilistest süsinikuühenditest ( tavaliselt süsinikdioksiidist ) Nad toodavad keerukaid orgaanilisi ühendeid, nt suhkruid, rasvu ja valke, lihtsatest anorgaanilistest ühenditest, kasutades selleks kas valgusenergiat või keemilistest reaktsioonidest saadud( energia- valgusest, taimed, vetikad, tsüanobakterid, energia keemilistest reaktsioonidest- bakterid) · HETEROTROOFID- organismid, kes saavad elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest. ( energia valgudest bakterid, energia keemilistest reaktsioonidest loomad, seened, bakterid ) 2. ATP · ATP ehk adenosiintrifosfaat peamine rakkudes kasutatav energia salvestaja ja ülekandja. Koosneb : lämmastikualusest adeniinist, suhkrust riboosist ja kolmest fo...
kasutatase ¾ kogu maailmas kaasutatavast mageveest. Intensiivse põllumajanduse piirkonnas, kus niisutamiseks kasutatakse suures koguses vett võib põhjutada: Põhjavee taseme alanemist Jäävad kuivaks paljud jõed, järved, kaevud Maapinna vajumist ning mäeräärstetes piirkondades soolase vee sissetungi põhjaveekihtidesse. PUHTA VEE PUUDUS PÕHJAVEE JA VEEKOGUDE REOSTUMINE Tekib suures koguses sõnnikut, mis sisaldab palju nitraate, fosfaate,ammoniaaki ja muidu ühendeid. Veisekasvatusest võib atmosfääri sattuda ka suures koguses metaani. Biogaas. Elektri või soojusenergia tootmiseks. TAIMEKAITSEVAHENDID OHUSTAVAD ÖKOSÜSTEEME Põldudele pritsitud taimekaistevahendid ei tapa ainult kahjureid, vaid ka kasulikke putukaid ja teisigi lloomi kes toituvad putkatest, samuti mulla mikroorganisme. Taimekaitsevahendi jääkide mõju tagajärjed: Tolmnejate kriis Mesilastel lühimälu kaotus
E249 KNO₂ E250 NaNO₂ E252 KNO₃ Kasutatakse lihale ja lihatoodetele punase (atraktiivse) välimuse andmiseks Nitrit pärsib botulismi tekitava bakteri (Clostridium botulinum) levikut Saksamaal 20-sajandi alguses nitriti liig lihatoodetes lõppes surmajuhtumitega. Pärast seda hakati seaduslikult reguleerima nitritite sisaldust värsketes ja valmistoodetes. Nitritit oli lubatud lisada ainult koos tavalise soolaga. Aga nitraate tohtis lisada otseselt puhtal kujul lihasegudele (nitraat muutub nitritiks bakterite tegevuse toimel). 11 Antonina Zguro, TTÜ Virumaa Kolledž Nitraadid ja nitritid Alates aastast 1982 hakati piirama ka nitraatide koguse. 1995.a Taanis keelati nitraatide lisamist lihatoodetesse. Alates aastast 2006 Euroopas on lubatud lisada nitraate 150 mg/kg ja nitritit 100-150 mg/kg
benspüreen suitsutatud liha- ja kalatoodetes ning kõrgel temperatuuril kuivatatud toiduainetes; polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud, mis tekivad rasvade ja õlide kuumutamisel kõrgel temperatuuril. Seepärast ei ole soovitatav grillida rasvast liha sütel, kuna sulanud rasv kukub lõkkesse ja kõrgel temperatuuril tekivad kantserogeensed ühendid; nitrosoamiinid, mis võivad tekkida nitraatidest ja amiinidest (liha soolvesi sisaldab tavaliselt nitraate või nitriteid; suitsutamisel võivad tekkida kalas; juustu valmistamisel võidakse lisada nitriteid jne); akrüülamiid, mis võib tekkida süsivesikute kuumutamisel kõrgel temperatuuril, näiteks kartulikrõpsude ja helveste valmistamisel; pestitsiidid, insektitsiidid jt. saasteained." Kasutatud allikad: http://www.nature.com/scitable/topicpage/gene-expression-14121669 http://en.wikipedia.org/wiki/Gene_expression http://cancer.ee/info-vahist/ http://novaator
Skulptuuride kaitsmine paatinaga Mõnikord kaitstakse pronksskulptuure sel viisil, et need kaetakse spetsiaalse kihiga, mis sisaldab vase oksiide ning hüdroksiidsooli. Miks kasutatakse suurtes tööstuslinnades kaitsekihi tekitamiseks vask (I)- ja vask(II)nitraate ja sulfaate, kuid mitte hüdrokskarbonaate? Kõigi metallist tehtud monumentide pind omab loomulikku või kaitsvat- dekoratiivset katet, mis hoiab metalli edasise korrosiooni eest. Niisugust kaitsekihti kutsutakse paatinaks. Paatina on rohkem või vähem püsiv värviline kiht, mis on tekkinud skulptuuri materjali välimise kihi ning hapete, soolade ning atmosfääris olevate gaaside järk-järgulise vastastiktoime tulemusena. Kunstlik kate kujutab endast tavaliselt kombinatsiooni kunstlikust paatinast ja orgaanilistest ühenditest nagu segud naturaalsetest ja sünteetilistest vahadest, naturaalsetest ja sünteetilistest värnitsatest, polübutüülmetakrülaatlakist ning teistest ko...
laguneb (~ 1500OC). 2.3)Allotroobid Lämmastikul allotroobid puuduvad, kuna looduses lämmastiku mitme erineva lihtainena ei esine. 3)Lämmastik looduses: Lämmastik on õhu peamine koostisosa , õhus on lämmastikku ligikaudu 78% ja 21 % hapnikku. Õhulämmastikust tekivad looduses lämmastikühendid põhiliselt kahel viisil. Äikese ajal tekkiv NO oksüdeerub ja muutub õhuniiskuse ja -hapniku toimel lämmastikhappeks. Tekkinud lämmastikhape satub koos vihmadega mulda, moodustades nitraate. Lämmastikühendid viiakse mulda väetistena, taimed omastavad lämmastikku nitraatidena ja kasutavad neid valkude jt. ühendite sünteesil. Kui pinnast ühekülgselt või liigselt lämmastikuühenditega väetatakse, ei jõua taimed neid omastada. Ühendid kuhjuvad sel juhul taimedesse, sealt sattuvad need toiduga loomade ja inimeste organismidesse ning võivad põhjustada ohtlikke tervisehäireid. Üleväetamisega võib kaasneda ka veekogude saastumine nitraatidega
Organismide energiavajadus Autotroofsus ja heterotroofsus (puudused ja eelised) AUTOTROOFID - organismid, kes ise sünteesivad elutegevuseks vajalikke ühendeid. EELISED PUUDUSED Suudavad elada teistest organismidest Osa energiat tuleb kulutada anorgaanilise sõltumatult süsiniku orgaaniliseks muutumiseks. Saavad energia valgusest - taimed, vetikad, tsüanobakterid Saavad energia keemilistest reaktsioonidest - bakterid HETEROTROOFID - organismid, kes kasutavad teiste organismide elutegevuse käigus tekkinud orgaanilisi ühendeid. EELISED PUUDUSED Saavad kogu energia suunata kasvamisse Sõltuvad otseselt ...
drinde kamarapulber 3. verevalgud täisveri veretooted, vereseerumid, plasmapulbrid jne 4. munavalgud munamelanz 5. taimsed valgud sojajahu sojakontsentraat, sojaisolaat nisuvalk B. süsivesikud - tärklised - suhkrud - karrageen Askorbiinhape, askorbaadid Askorbiinhapet ja askorbiinhappe sooli lisatakse sooldumisel kolmel eesmärgil: 1.nad kiirendavad värvuse teket tootes; 2.toimivad antioksüdandina; 3.vähendavad nitrosoamiinide teket lihasaadustes. Nitrit või/ja nitraate sisaldavas soolvees kasutatakse enamasti askorbiinhappe naatriumsoola. Lahustunud askorbiinhape reageerib kiiresti nitriti või nitraadiga, vabaneb mürgine gaasiline lämmastikoksiid. Seda reaktsiooni saab aeglustada, hoides lahust / soolvett 34 C juures, sel temperatuuril on soolvesi stabiilne kaks ööpäeva. Askorbaati sisaldava soolvee pH on samuti oluline, minimaalsed kaod toimuvad, kui soolvee pH on 6,0 6,5.Madalama pH puhul kiireneb nitriti ja askorbaadi
hingamiseks tekib omapärane seisund, mida tuntakse "lämmastikunarkoosi" nime all ning mis sarnaneb alkoholijoobega. 4) Lämmastik on õhu peamine koostisosa , õhus on lämmastikku ligikaudu 78% . Õhulämmastikust tekivad looduses lämmastikühendid põhiliselt kahel viisil. Äikese ajal tekkiv NO oksüdeerub ja muutub õhuniiskuse ja hapniku toimel lämmastikhappeks. Tekkinud lämmastikhape satub koos vihmadega mulda, moodustades nitraate. Lämmastikühendid viiakse mulda väetistena, taimed omastavad lämmastikku nitraatidena ja kasutavad neid valkude jt. ühendite sünteesil. Kui pinnast ühekülgselt või liigselt lämmastikuühenditega väetatakse, ei jõua taimed neid omastada. Ühendid kuhjuvad sel juhul taimedesse, sealt sattuvad need toiduga loomade ja inimeste organismidesse ning võivad põhjustada ohtlikke tervisehäireid. Üleväetamisega võib kaasneda ka veekogude
kivialuses niiskes pinnases. Metsa all võib kohata väga erineva suurusega röövloomi. Palju väiksemad nende hulgas, näiteks ämblikud, on söögiks suurematele, näiteks karihiirtele ja rebastele. Mõned metsas elavad röövloomad, näiteks karud, söövad nii liha kui taimi. Neid nimetatakse kõige toidulisteks. Kõdunedes muutuvad taimejäänused ja surnud loomad seente ning väga väikeste organismide, bakteriste toimel tagasi lihtsateks aineteks. Neid aineid, näiteks nitraate, kasutavad taimed kasvamiseks. Nii toimub aineringe. Koostas: Liis Ilves 9. klass
2 d. nitrifitseerib NH nitritiks 4 + e. kasutab ATP hüdrolüüsil vabanevat energiat N -s sisalduva kolmiksideme lõhustamise 2 reaktsiooni aktivatsioonibarjääri ületamiseks f. inaktiveerub õhuhapniku toimel 4. Millised organismid on võimelised assimileerima mullast ja veest nitraate? Rohelised taimed, seened, vetikad ning teatud bakterid. Nimetage, millised ensüümid osalevad nitraadi kaheastmelisel taandamisel ammooniumiks ja kirjutage vastavate reaktsioonide võrrandid. Nitraadi reduktaas . Nitriti reduktaas . 5. Selgitage lämmastikutsükli põhjal terminite ,,nitrifitseerimine" ja ,,denitrifitseerimine" tähendust.
vormide puhul. 2 Lämmastik looduses Lämmastik on õhu peamine koostisosa , õhus on lämmastikku ligikaudu 78% ja 21 % hapnikku. Õhulämmastikust tekivad looduses lämmastikühendid põhiliselt kahel viisil. Äikese ajal tekkiv NO oksüdeerub ja muutub õhuniiskuse ja -hapniku toimel lämmastikhappeks. Tekkinud lämmastikhape satub koos vihmadega mulda, moodustades nitraate. Lämmastikühendid viiakse mulda väetistena, taimed omastavad lämmastikku nitraatidena ja kasutavad neid valkude jt. ühendite sünteesil.Kui pinnast ühekülgselt või liigselt lämmastikuühenditega väetatakse, ei jõua taimed neid omastada. Ühendid kuhjuvad sel juhul taimedesse, sealt sattuvad need toiduga loomade ja inimeste organismidesse ning võivad põhjustada ohtlikke tervisehäireid.Üleväetamisega võib kaasneda ka veekogude saastumine nitraatidega. Mitmetes
Tehes suurema veevahetuse ja lisades tavalise pH tasemega vee, võis tekkida risk, et äkiline pH muutus võib kalad tappa,seetõttu ongi väiksed veevahetused loogilisemad, et kalad ei peaks taluma suurt pH kõikumist. Tänapäeval on siiski jõutud järeldusele, et suurem veevahetus on parem - paljud kalad lihtsalt ei talu kõrget nitraaditaset, näiteks kirevahvenad, mollid ja merekalad. Iganädalane 20%-line veevahetus lahjendab nitraate ja orgaanilisi ühendeid, mis hapestavad vett, hoides ära eelmainitud probleemi. Suurem regulaarne veevahetus hoiab akvaariumi värskemana, mistõttu kalad tunnevad end paremini ja on tervemad. Akvaariumisse tuleb lisada natuke soola. Selleks pole vajadust. Sool ei puhverda pH-d ega tõsta veekaredust, nii et arusaam, et sool on kasulik sellistele kareda vee kaladele, nagu eluspoegijad ja Rift Valley kirevahvenad, on vale. Pidades kareda vee kalu, on vajalik tõsta karbonaatkaredust (KH-d)
tolm). Ennetamine Mitte rikkuda temp Nõuetekohane toidu Mitte rikkuda temp Mitte rikkuda temp reziimi. jahutamine ja piisav reziimi, pesta käsi reziimi, pesta käsi, Töödeldud toiduainetele kuumutamine, käidelda toitu lisatakse nitraate ja Pesta käsi. korrektselt. nitritit. Muu oluline info Ei põhjusta liha ja lihatoodete rikenemist.
a) mitmed paksud kestad b) väike veesisaldus (kuni 15%) c) allasurutud ainevahetus d) pikk bioloogiline säilivus ning kõrge vastupidavus Spoore saab hävitada steriilimisega (mitte steriliseerimine). Saab leegis, kiirgustega, peamiselt rõhu all kõrgetel temperatuuridel. 3) Suhe hapnikku. Jagunevad: a) aeroobid- oksüdeerijana hapnik. Neid on oluliselt rohkem, tänu hapniku laiale levikule ja ainevahetuslikule efektiivsusele. b) anaeroobid- oksüdeerijana nitraate, sulfaate jne. On ka need, kes võivad elada mõlemates tingimustes. Kuid selline universaalsus on pigem negatiivne ja neid on kõige vähem. 4) Ainevahetus. Jagunevad a)Autotroofid- *fotosünteesijad ja kemosünteesijad b)Heterotroofid- *saproobid- surnud orgaanika * parasiidid- tõvestajad * kahjutud kaaslejad- sümbiondid 5) Eluprotsesside kiirus Bakterites toimuvad protsessid on ~10X kiiremad, kuna nende ehitus on võrdlemisi lihtne. 6) Kosmopoliitne e
Bakterid L. Pasteur tõestas 19. sajandil bakterite olemasolu käärimisprotsessi käivitajatena. Alustas aktiivse vaktsineerimisega. Pastöriseerimise protsess on tema järgi nime saanud. Pasteur töötas veini-, õlle- ja juustutööstuses. 1878. aastal jõudis ta haiguste juurde. Jõudis tõeni, et haigus see on elusorganismidest põhjustatud. Nüüd kui usuti, et haiguste puhul on tegemist elus-organismidega, oli vaja need ainult ära tunda ning vaktsiinid, ravimid neile välja mõelda. Juhus tõi ta vaktsineerimise juurde nakatades kanu vana tõvega, need ei nakatunud, kuid said immuunsuse. Marutaudi võitmine teeb Pasteurist pühaku. 1888. aastal loodi Pasteuri instituut ja kuus aastat hiljem maetakse Pasteur tema enda loodud meditsiinipühamusse. R. Koch avastas vaktsiini Siberi katkule, tuberkuloosile ja koolerale. Bakterid on prokarüoodid ehk eeltuumsed. Bakteritel puudub tuum ja teised membraaniga ümbritsetud organellid. vibureid võib olla k...
HNO3 NO2 *Kullaga HNO3 ei reageeri; kullaga reageerib kuningvesi (HNO3 : HCl = 1: 3) *HNO3 Ca(NO3)2 2HNO3 + Ca Ca(NO3)2 + H2O KNO3 HNO3 + KOH KNO3 + H2O NaNO3 2HNO3 + Na2CO3 2NaNO3 + CO2 + H2O AgNO3 4HNO3 + 3Ag 3AgNO3 + NO + 2H2O HNO3 soolad on nitraadid. Nitraadid lahustuvad vees. Lämmastiku ringlemine õhus. Äikese ajal tekkiv NO oksüdeerub ja muutub õhuniiskuse toimel lämmastikhappeks. Tekkinud HNO3 satub koos vihmaga mulda, moodustades nitraate. Teiseks looduslikuks sidujaks on mõned taimede juurtel tegutsevad mügarbakterid. Lämmastikku seotakse ka tööstuslikult ning saadud lämmastikuühendeid viiakse mulda väetisena. Taimed omastavad lämmastiku nitraatidena ja kasutavad neid valkude jt õhendite sünteesil. Nitrifitseerivate bakterite elutegevuse tulemusena muutuvad ammooniumiühendid või pinnases olev ammoniaak taimede poolt omastavaks nitraatideks.
eraldub hapnik : 2KNO3 -> 2KNO2 +O2 Lämmastikushape on nõrk ja ebapüsiv hape,mis esineb ainult vesilahustes. HNO3 ja HNO2 happeliste omaduste võrdlemisel näeme,et lämmastiku kõrgemale O- A vastab tugevam hape . Lämmastik looduses Õhulämmastikust tekivad looduses Lämmastikuühendid põhiliselt kahel Viisil. Äikese ajal tekkiv NO oksüdeerub ja muutub õhuniiskuse ja hapniku toimel lämmastikhappeks. Tekkinud HNO3 satub koos mihmaga mulda, moodustades nitraate. Teiseks looduslikuks lämmastiku sidujaks on mõndade taimede juurtel tegutsevad mügarbakterid . Lisaks sellele seotakse lämmastikku ka tööstuslikult. ( Haberi protsessis ) Fosfor lihtainena Fosfori mitmetest allotroopsetest teisenditest on tuntumad valged ja punane fosfor. Valge fosfor koosneb üksteisega nõrgalt seotud kolmnurkse püramiidi kujulistest molekulidet. Valge fosfor on keemiliselt küllaltki aktiivne, mürgine ja väga süttimisohtlik
Tootes sisalduvad e-ained E509 Kaltsiumkloriid Kasutusala: Dzhemmid, marmelaadid, piimapulber. Omadused: Tardaine. Kõrvalmõjud: Pole teada. Tootes sisalduvad e-ained E252 Kaaliumnitraat Kasutusala: Lihast pooltooted, kala külmsäilitus, suitsukala, juustud. Omadused: Säilitusaine, üks vanimatest. Kõrvalmõjud: Kasutades põllumajanduses liigselt orgaanilist väetist võib taimedesse koguneda liig suurel määral nitraate. Nitraadirikaste taimede kasutamine imikute ja väikelaste toitudes on keelatud, imiku hemoglobiin on aldis nitraatide mõjule. See tekitab organismi hapnikupuudust. MESI: OÜ Florindus mesi Koostis: 100g toote toitumisalane teave: 100% Eesti õiemesi 1340kJ/320kcal Toode ei sisalda säilitusaineid. SAI: Eesti Pagar Tosta röstsai Koostis: Nisujahu Margariin (osaliselt
elektrone nii liita kui ka loovutada. Seetõttu on lämmastiku oksüdatsiooniaste ühendites 3 kuni +5. elektronskeem: N: +7| 2) 5) elektronvalem: 1s2 2s2p3 levik looduses Lämmastik on õhu peamine koostisosa , õhus on lämmastikku ligikaudu 78% ja 21 % hapnikku. Äikese ajal tekkiv NO oksüdeerub ja muutub õhuniiskuse ja -hapniku toimel lämmastikhappeks. Tekkinud lämmastikhape satub koos vihmadega mulda, moodustades nitraate. Lämmastikühendid viiakse mulda väetistena, taimed omastavad lämmastikku nitraatidena ja kasutavad neid valkude jt. ühendite sünteesil. Kui pinnast ühekülgselt või liigselt lämmastikuühenditega väetatakse, ei jõua taimed neid omastada. Ühendid kuhjuvad sel juhul taimedesse, sealt sattuvad need toiduga loomade ja inimeste organismidesse ning võivad põhjustada ohtlikke tervisehäireid.Üleväetamisega võib kaasneda ka veekogude saastumine nitraatidega
Väävel : Füüsikalised omadused : tahke, rabe, kergestisüttiv. Looduses esineb puhtana ning o N2+3H22NH3 ühenditena. o Reageerib kuumutamisel hapnikuga Keemilised omadused : o N2+022NO (äike) o Väävel on halb elektri-ja soojusjuht, vees ei lahustu Kasutamine: külmutusvedelikuna, ammoniaagi lähteainena, tulekustutites toitegaasina Väävli kasutamine :Väävelhappe tootmiseks lähtainena; Kummi hulkaniseerimiseks Lämmastiku ühendid : (kautsukist kummi valmistamiseks); Taimekaitsevahendina Ammoniaak NH3 ;Lõhkeainete tootmisel ...
· Tina oksüdatsioonikiht on valge värvusega. · Miks lagunes Callose kuju? · Raudkonstruktsioon avaldas kujule korrosiooni etendavat mõju. Läbi väikeste pragude sai vesi raudkonstruktsiooni peale ning tekkis korrosioon. Seetõttu ei püsinud pronkslehed enam konstruktsiooni küljes ning kukkusid küljest ära. Ajapikku hävines ka raudkonstruktsioon. · Miks kasutatakse suurtes tööstuslinnades kaitsekihi tekitamiseks vask(1)- ja vask (11) nitraate ja sulfaate, kuid mitte hüdroksükarbonaate? · Tööstuspiirkonnas või mere ääres, ei soovitata kasutada karbonaatiooni sisaldavaid paatinasi, kuna see võib kergesti asenduda sulfaatiooniga, mis tuleb õhust. Raua korrosioon · Kuna 90% kõikide metallide aastatoodangust moodustab raua tootmine, mis tähendab ka roostel kõige suuremat majanduslikku kahjut. · Raua korrosiooni nimetatakse roostetamiseks. · Rooste on urbne ja poorne, ei nakku
-) Ökosüsteemi iseregulatsioon tuleneb peamiselt: toitumissuhetest. * 4. Osa Täitke lünk sobiva sõnaga (1p lause, mitte lünga kohta) -) Fotoperiodism on organismide reageerimine öö ja päeva pikkusele. -) Hävimisohus on eelkõige väikse arvukuse ja väikse areaaliga liigid. -) Igal liigil on oma levila ehk areaal. -) Looduskaitseala üldiseks eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. -) Osa nitraate ja nitriteid võib bakterite abil muundada õhulämmastikuks. Põhiliselt toimub see protsess märgaladel ning seda nimetatakse denitrikatsiooniks. -) Parasiidid on organismid, kes elavad teistes organismides või nende pinnal ja kasutavad oma eluks nende koostis- või toitaineid. -) Parasitism on organismide kooseluvorm, mille üht osapoolt nimetatakse parasiidiks ja teist peremeheks. -) Populatsiooni kasvu arvukuse või tiheduse muutust ajas näitab ???.
Palju väiksemad nende hulgas, näiteks ämblikud, on söögiks suurematele, näiteks karihiirtele ja rebastele. Mõned metsas elavad röövloomad, näiteks karud, söövad nii liha kui taimi. Neid nimetatakse kõige toidulisteks. Kus toimub kõdunemine? Kõdunedes muutuvad taimejäänused ja surnud loomad seente ning väga väikeste organismide, bakterite toimel tagasi lihtsateks aineteks. Neid aineid, näiteks nitraate, kasutavad taimed kasvamiseks. Nii toimub aineringe. Kasutatud kirjandus: Laste Looduse Entsüklopeedia, Leslie Colvin ja Emma speare, lk. 58-65 koostaja: Robin Reidma
Keemilise analsi valikkursuse eesmrgid. Keemilise analsi valikkursuses antakse lhike levaade hest keemia harust - analtilisest keemiast. Kursuse eesmrgiks on eelkige praktiliste oskuste omandamine. Seetttu on teoreetilistele ksimustele pratud vhe thelepanu.Philise osa ainekavast hlmavad praktilised td kvalitatiivsest analsist. Kursuse lbinud pilased peaksid oskama iseseisvalt kasutada analsil vajalikke laborivahendeid (arvestades ohutusnudeid) , koostada juhendite alusel analsi plaani ja seda lbi viia, mrgata reaktsioonide kigus toimuvaid muutusi, neid phjendada ja teha katsete tulemustest jreldusi. Kursuse rakendamisest. Keemilise analsi valikkursuse ppimiseks vajalikud eelteadmised kesoleva kava alusel peaksid olema omandatud phikoolis, nii et teda on vimalik petada keskkooli igas klassis. Kursus on eelkige meldud pilastele, kes soovivad phjalikumalt sveneda laboritde tehnikasse, omandamaks vilumusi iseseisvaks tks laboris, aga ka ne...
Karüogaania tuumade ühinemine. Spoorid moodustuvad askuses ehk spoorikotis. Moodustuvad askusspoorid. Tuntumad pärmseente liigid 1) Debaromytses hansenii levinumaid pärmseeni piimas ja piimatoodetes. Tal on ümarad ovaalsed rakud, mis asetsevad üksikuna, paaris või lühikeste ketikestena. Askuses moodustab ta harilikult ühe, harvem kaks ümarat spoori. Laktoosi ei fermentseeri ega kasuta nitraate. 2) Klyveromyces marxianus var. marxianus teda võib leida jogurtist, kuid kuulub rohkem keefiri ja kumõssi mikrofloorasse. Tal on ümarad, ellipsikujulised või lühisilinderjad rakud, mis asetsevad üksikult, paaris või lühikeste ketikestena. Võib moodustada 1-4 sirbi- või neerukujulist askospoori. Laktoosi ei fermenteeri ega kasuta nitraate. 3) Klyveromyces marxianus var. lactis võib leida piimast, jogurtist,
Karüogaania tuumade ühinemine. Spoorid moodustuvad askuses ehk spoorikotis. Moodustuvad askusspoorid. Tuntumad pärmseente liigid 1) Debaromytses hansenii levinumaid pärmseeni piimas ja piimatoodetes. Tal on ümarad ovaalsed rakud, mis asetsevad üksikuna, paaris või lühikeste ketikestena. Askuses moodustab ta harilikult ühe, harvem kaks ümarat spoori. Laktoosi ei fermentseeri ega kasuta nitraate. 2) Klyveromyces marxianus var. marxianus teda võib leida jogurtist, kuid kuulub rohkem keefiri ja kumõssi mikrofloorasse. Tal on ümarad, ellipsikujulised või lühisilinderjad rakud, mis asetsevad üksikult, paaris või lühikeste ketikestena. Võib moodustada 1-4 sirbi- või neerukujulist askospoori. Laktoosi ei fermenteeri ega kasuta nitraate. 3) Klyveromyces marxianus var. lactis võib leida piimast, jogurtist,
Säilitusainetest on tuntuimad bensoehape, mis pidurdab pärmiseente ja bakterite kasvu, ning hallituse arengut alla suruv sorbiinhape. Keediste, mahlade, karastusjookide, maiustuste ja kalatoodete säilivusaja pikendamiseks on lisaainena kasutusel enamasti sünteetilised bensoaadid ja sorbaadid. Tooraine säilimise parandamiseks (vältimaks selle värvi muutumist), samuti kuivatatud marjade ja viinamarjaveinide puhul kasutatakse peamiselt väävliühendeid (E 220 E 228). Nitriteid ja nitraate (E 249 E 252) lisatakse lihatoodetele roosaka värvuse saamiseks ja mikroorganismide elutegevuse pärssimiseks. Toiduainetööstuses töödeldakse puuviljade ja kartulite lõikepindu tumenemise (oksüdatsiooni) vältimiseks sulfititega. Keemia ja elukeskkond Õhu ja vee saastumine Veekeskkonna saastumine toimub peamiselt olmereovee ning tööstusreovee loodusesse juhtimise tõttu ja põllumajandustegevuse käigus tekkiva reovee ning
suruõhu andmisel hingamiseks tekib omapärane seisund, mida tuntakse "lämmastikunarkoosi" nime all ning mis sarnaneb alkoholijoobega. Lämmastik looduses: Lämmastik on õhu peamine koostisosa , õhus on lämmastikku ligikaudu 78% ja 21 % hapnikku. Õhulämmastikust tekivad looduses lämmastikühendid põhiliselt kahel viisil. Äikese ajal tekkiv NO oksüdeerub ja muutub õhuniiskuse ja -hapniku toimel lämmastikhappeks. Tekkinud lämmastikhape satub koos vihmadega mulda, moodustades nitraate. Lämmastikühendid viiakse mulda väetistena, taimed omastavad lämmastikku nitraatidena ja kasutavad neid valkude jt. ühendite sünteesil. Kui pinnast ühekülgselt või liigselt lämmastikuühenditega väetatakse, ei jõua taimed neid omastada. Ühendid kuhjuvad sel juhul taimedesse, sealt sattuvad need toiduga loomade ja inimeste organismidesse ning võivad põhjustada ohtlikke tervisehäireid.Üleväetamisega võib kaasneda ka veekogude saastumine nitraatidega
*Denitrifikatsioon võib olla otsene või kaudne. Kaudselt toimub denitrifikatsioon keemilise protsessina, mis leiab aset happelistes muldades (pH alla 5,5). Otsene denitrifikatsioon toimub mikroobide kaasabil, kus mikroobid kasutavad molekulaarse hapniku asemel nitraatide (NO3) hapnikku ja lämmastik redutseeritakse kuni molekulaarse vormini. Peamised denitrifikaatorid on Pseudomonas spp., Micrococcus spp., jt. Denitrifikaatorid on fakultatiivsed anaeroobid ja nitraate kasutavad nad O2 puudumisel. Gaasiline õhulämmastik õhulämmastikku võivad siduda nii mullas vabalt elavad kui ka taimedega sümbioosis olevad mügaraid moodustavad bakterid. *Mullas vabalt esinevate õhulämmastikku siduvate bakterite alla kuuluvad peamiselt Clostridium spp. ja Azotobacter spp. Elutegevusel võivad nad kasutada lämmastikku sisaldavaid ühendeid, kuid nende puudusel omastada ka molekulaarset lämmastikku.
N. gonorrhoeae (tripper) ja N. meningitidis (meningiit) on inimese primaarsed patogeenid. Oksüdeerivad sulfiidi elementaarseks väävliks. Elavad organismide soolestikus. Fermenteerivad glükoosi hapeteks. Põhjustab shigelloosi (düsenteeria). Tekitavad sulfaadist H2S-i. Põhjustab salmonelloosi. Kuseteedeinfektsioonid. Redutseerib nitraate. Toodab H2S. Suudab paljuneda 4 kraadi juures. Põhjustab yersinioosi (sümptomiks kõhulahtisus). Kopsupõletik, kuseteedeinfektsioonid, septitseemia jms. Nii kommensaale kui patogeene. Pleomorfsed. Moodustab tsüste. Kasutab Entner-Doudoroffi rada respiratoorsel suhkrute omastamisel. Paljud liigid denitrifitseerivad.
- orgaanilistes/anorgaanilistes ainetes sisalduvad energia * süsinikuallikad keha ülesehituseks: - orgaaniliste ainete lagundamisel tekkiv süsinik - CO2-st * kemolitotroofid lagundavad anorgaanilist ainet Bakterite jaotus. Hapnikutarbimise alusel: * aeroobsed * anaeroobsed, kasutavad sulfaat-/nitraatioone, eraldub N 2O, H2S ja/või N (teisisõnu käärimine) Tähtsus looduses: * süsiniku ringlemine * nitraate tekitavad mügarbakterid, liblikõiteliste juurtel Kasutamine inimeste poolt: * kasutati ammu enne seda, kui neist teada saadi * hapendamine * käärimine * ravimitööstus - antibiootikumid takistavad: valgu sünteesi, streptomütsiin ja CO rakukesta sünteesi DNA replikatsiooni DNAlt RNA kirjutamist rakumembraani tootmist
sel juhul olla org-dele vajalik (vetika, molluskid,korallid). 10. Lämmastikuringe kaks põhiahelat: a. N sidumine st liikumine eluta loodusest elusasse; b. N vabanemine st tema üleminek uuesti atmosfääri. N sidumine toimub vähesel määral AS-s elektrilaengute (äike) ja kosmilise kiirguse mõjul. Taimed kasutavad mullas sisalduvaid N ühendeid valkude sünteesil. Taimse toidu baasil toimub loomse valgu süntees. Mullas tekkinud nitraate kasut. ka seened, bakterid. Surnud org-mid lagundatakse bakterite poolt osa N satub AS-ri, suurem osa aga mulda, kus toimub jällegi nitrifikatsioon ja selle produkt on uue põlvkonna taimede toiduks. Mullas toimub ka mikroorg-de mõjul denitrifikatsioon ja vaba N satub atm-ri. 11. Väävel maakoores mineraalide koostises, Atmosfääri satub eelkõige SO2 kujul inimtegevus, vulkanism. As-st neeldub SO2 taimedes või veekogudes, samuti lahustub
Samas on lämmastik valkude ja nukleiinhapete koostises, ilma milleta poleks elu. Seega võime lämmastikku pidada nii elu- kui ka surmaelemendiks. Lämmastikku kasutatakse mineraalväetiste ja mürkkemikaalide tootmiseks. Lämmastik on vajalik taimede kasvuks, fosfor viljumiseks. Samas liigse väetamise puhul keskkonda kogunevad lämmastikühendid (nitraadid) saastavad keskkonda. Toiduainetetööstuses kasutatakse nitraate aga säilitusainena. Lämmastikust toodetakse ka lõhke- ja lõhnaaineid. · Hapnikuta ei oleks Maal elu, sest kõik organismid vajavad hingamiseks hapnikku, seejuures mitte puhast, vaid teiste gaasidega sellises vahekorras nagu õhus. Puhas hapnik on organismile mürgine nagu ka osoon. Selle omaduse tõttu kasutatakse teda desinfitseerimiseks ja olme- ning tööstusvee puhastamiseks. Osooni abil toodetakse
2.1 Lämmastik Lämmastik on kõige tähtsam factor primaarproduktsioonis. Miks? Lämmastik on oluline toiteaine kõikidele organismidele, incl. primaarprodutsendid (nukleiinhapped ja aminohapped) Vetikad omastavad mineraalset lämmastikku võimaluse korral ammoonium- ioonina, kuna see on kõige ökonoomsem. Nitraadid ja nitritid tuleb eelnevalt redutseerida ja selleks kulub energiat. Ookeanide pinnavetes on ammooniumi hulk väike ja vetikad kasutavad nitraate. Merevees on nitraatide sisaldus tavaliselt 0,2-0,4 mg/l. Mõned tsüanobakterid kasutavad molekulaarset lämmastikku. 2.2 Fosfor Vetikad kasutavad peamiselt fosfaate. Ookeanide pinnakihis fosfaatide kontsentratsioon 0,001- 0,01 mg/l. Põhjalähedastes kihtides sisaldus tõuseb. Paljudel vetikatel esineb rakus ensüüm aluseline fosfataas - mis võimaldab neil kasutada ka lahustunud orgaanilisi fosforühendeid. 2.3 Räni
tõenäosust. Ja kõikidele ühine tagajärg on vananemise kiirenemine 30%.robleemi lahendamine vee keetmise ja setitamisega on väheefektiivsed. Keetmisel hukkuvad viirused ja parasiithaiguste tekitajaid, kuid bakteriaalsete eoste hävitamiseks pea vett keetma vähemalt 5 minutit. Kuid näiteks viirusliku hepatiidi tekitaja hukkub palju kõrgemate kraadide juures kui on vee keemistemperatuur. Keetmisega ei ole võimalik kõrvaldada kõiki sooli, rauda, kaadiumit, elavhõbedat ja nitraate. Kloor ja selle ühendid hakkavad pikaajalisel keetmisel reageerima teadmata koguse orgaaniliste ühenditega, moodustades vähkitekitavaid soolaühendeid. Seega võib vee pikaajaline keetmine selle omadusi kooguni halvemaks muuta. Kõige lihtsam ja kindlam on pöördosmoosiga kaasaegsete filtrite kasutamine. Vee filtreerimise lõppstaadiumis on vesi puhas ja täiesti ohutu. 9 Saastamine
Kurviline piir sobivam elupaigana ja liikide arv suurem kui sirges Äike - lõhub lämmastiku molekuli N aatomid liituvad hapniku Ordoviiiittsiium -488-443 milj. a. ökotonis. aatomitega, moodustades lämmastikoksiide. Need lahustuvad Mere settekivimid (18 ladet) Ökotonid: sademetes moodustades nitraate ja jõuavad maale. Äikese osa kogu Paljanduvad klindil 1. võivad pakkuda elupaika erinevatele liikidele seotud lämmastikust Maal ca 5 8%. Algas liivade, aleuriitide, brahhiopoodide karpide kuhjumisegatekkis 2. võivad pakkuda refuugiumi (ajutist varjupaika) Tööstusettevõtete kaudu: oobulusliivakivi (Maardu) 3
Assimileerimine - "liikumine" organismide rakkudes, nitraadid ja nitritid tuleb bakterite ja fütoplanktoni rakuenergia abil redutseerida ammooniumiks, et seda saaks kasutada rakkude "ehitusmaterjalina" Nitrifitseerumine (nitrification) - ammooniumi oksüdeerumine bakterite kaasabil nitrititeks ja edasi nitraatideks, seotud fotosünteesiga Denitrifitseerumine (denitrification) - vähenenud hapniku tingimustes mõned bakterite liigid kasutavad hingamiseks nitraate, vabaneb gaasiline lämmastik mis lahkub süsteemist N2 fikseerimine - gaasilise lämmastiku tõmbamine toiteahelasse (näiteks sinivetikate poolt) Glükoosi molekuli lagundamine · Kõige olulisem dissimilatsiooniprotsess (= lagundamine) C6H12O6 + 602 = 6CO2 + 6H2O + 38 ATP · Glükoosi lagundamise summaarne võrrand: C6H12O6 + 6 O2 6 CO2 + 6 H2O · toimub ühtmoodi nii taime kui loomarakus Fotosüntees · Kõige olulisem assimilatsiooniprotsess (= süntees)
Kasutatakse autopesu-, garaazipesu- ja mootoripuhastusvahendites, ning enamikes kosmeetikatoodetes, mis vahutavad (sampoonid, hambapastad, vannivahud, näopuhastus- ja kätepesuvahendid). Neid kasutatakse, kuna nad on odavad. Väga väike kogus SLS ja SLES toodab suure koguse vahtu. SLS ja SLES võivad kahjustada maksa, kopse, immuun- ja närvisüsteemi. Võivad tekitada silmaärritusi, hingamisteede kahjustusi. SLS ja SLES püsivad kudedes kuni 5 päeva ja võivad moodustada nitraate ja nitroosamiine (kantserogeensed ained). TALC- Talk Kasutatakse dekoratiivkosmeetikas ja nahale raputamiseks. Talk sisaldab aineid, mis provotseerivad kopsu- ja munasarjavähki. Seetõttu ei tohiks puudrit, mis sisaldab talki, kasutada näol, kõhul ja genitaalide piirkonnas. Vältida tuleks puudreid, mille aluseks on talk. 8 TRIETHANOLAMINE (TEA)- Trietanoolamiin.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
