TAIMERAKK RAKUKEST Koosneb tselluloosist, ligniinist ja pektiinist Tselluloos on biopolümeer,koosneb glükoosi molekulist Eriti paks rakukest on kivisrakkudel(pähklid, kirsi seemned) Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puidub Rakukest korkkude korp(rohttaimedel ei teki) VAKUOOL Keskne organell Vee reservuaar Kindlustab raku siserõhu ehk turgori Nooremate rakkude vakuoolides on toitained Vananenud rakkudes jääkained Vakuoolis toimuvad lõhastumisprotsessid Suur tsentraalne vakuool esineb vaid taimerakkudes Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele maitsvaid magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid, nii aitavad loomad levitada seemneid Sisaldavaad lahhustunud pigmente, alkaloidide, mis annavad hapu või kibeda maise, on taimele kaitseks ärasöömise eest PLASTIIDID Kahe membraaniga organellis Proplastiidid on plastiidide eellased Proplastiidid: Leukoplast K...
Aeroobne ja anaeroobne vastupidavus Aeroobsed ja anaeroobsed harjutused erinevadki intensiivsuse poolest. Kerge ja mõõduka tempoga jooksutreening on aeroobne ning kiire tempoga jooks, tugeva pingutusega on anaeroobne. Tervise tugevdamiseks ja säilitamiseks anaeroobne tegevus ei sobi. Millised tegevused oleksid head aeroobseks treeninguks? Eelkõige sellised, mis haaraksid korraga võimalikult paljusid lihasgruppe ning oleksid dünaamilised. Nt. (ujumine, murdmaa suusatamine, kepikõnd, maanteeratas, ka sörkjooks). Aeroobse treeningu eelised: 1. Suurenenud hapnikutarbivus 2
Bioloogia mõisted Jaanuar, 2010 Aeroobne glükolüüs glükoosi täielik lõhustumine hapniku olemasolul, mis koosneb tsitraaditsüklist (TCA) ja hingamisahela reaktsioonidest. Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad mitokondri sisemuses ja hingamisahela reaktsioonid mitokondri harjakeste membraanides. Aine ja energiavahetus organismis asetleidvaid sünteesi ja lagundamisprotsesse, mis tagavad tema aine ja energiavahetuse nimetatakse metabolismis. Metabolismi võib tinglikult jagada kaheks
TALLINNA ÜLIKOOL Eesti keele ja kultuuri instituut Eesti filoloogia eriala Getter Must AEROOBNE JA ANAEROOBNE LIHASTÖÖ Referaat Tallinn 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1Treeningu põhialused............................................................................................ 4 1.1Energia tootmine ja vastupidavus..
Lähteaineks CO2 ja H2O ning lõpp-produktiks glükoos, eraldub O2 anaeroobne hingamine- protsess, mis toimub hapnikuta org. aineid lõhustatakse organismis hapnikuta metabolism- organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritsev keskkonnaga assimilatsioon- organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum dissimilatsioon- organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum biosüntees- orgaaniliste ainete süntees rakkudes aeroobne hingamine- org. aine lagundatakse rakkudes hapniku abil, pidev protsess 2. ATP molekuli ehitus, tekkimine, ülesanded ATP on adenosiitrifosfaat, lämmastikualus adeniin, sahhariid desoksriboos või riboos * tekib taimedel fotosünteesi alguses * tekib hingamisprotsessis * tekkekoht tsütoplasmavõrgustik või mitokonder Kasutamine: ainete sünteesiks, elundite trantsport, mõtte protsessid, liikumine, temp. hoidmiseks 3
el ahel Glükolü Tsitraaditsü Hingamis üs kkel ahel 2AT Aer 2ATP + 34 Koht tsütoplasmavõr maatriks Mitokond P gustik ri Tunnus Aeroobne Anaeroobne harjakes lagunemine ed lagunemine Läht Hapniku1 glükoosi + Püroviinamari - O2, eain osalus molekul hape NADH2, ed FADH2 Energia 1 2 ATP 2 ATP Saad 2ATP, NADH2, 2ATP, CO2, 34ATP, glükoosi
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Stefani Kask XII A KEHALISE VÕIMETE ARENDAMINE: AEROOBNE JA ANAEROOBNE TÖÖ Referaat Juhendaja: Õpetaja Katre Tekkel Tallinn 2013 Sissejuhatus Kirjutatav teema on aktuaalne ning tähtis, kuna sellega puutuvad kõik inimesed maailmas iga päev kokku
energiarikkad sidemed (2), tähist. ~ .Iga sideme katkemisel laguneb 30 kJ e 60 Kcal energiat, mida kasutatakse uute ainete sünteesiks. Kui üks side katkeb, saame ATP'st ADP (2fosfaatjääki), kui mõlemad katkevad, saame AMP ( 1 fosfaatjääk). Ül. A) varuainete lagundamine b) toiduainete lagundamine c) taimede puhul fotosüntees valgusfaasis./ Energia andmine erinevateks protsessideks 3. Milliste organismides toimuvate protsesside käigus sünteesitakse ATP'd? a) an/aeroobne lagundamine b) fotosünteesi valgusfaasi 4. Miks peetakse piimhappe moodustumist lihasrakkudes ainevahetuse umbteeks? Rakkudes pole ensüüme, mis piimhapet lagundaks, tuleb püroviinamarihappeks muuta, et lagundada saaks 5. Võrrelge aeroobset ja anaeroobset glükoosi lagundamist AEROOBNE ANAEROOBNE 1. protsessil kasutatakse hapnikku 1. protsessil ei kasutata hapnikku 2. teise sammuna toimub siin tsitraaditsükkel 2
Lõpuks kattub ruumalalt vähenenud b tiheda kestaga. Spooridel elutegevuse tunnused puuduvad, sest ainevahetus on aeglustunud. Spooride kujul saavad b- id elada aastasadu täiendava vee ja toitaineteta. B-id toituvad osmoosselt kogu keha pinnaga. Autotroofid toodavad fotosünteesi teel või organismis toimuvate keem. reakt. ajal vabaneva energia arvelt, nt. purpur-, rohe- ja tsüanobakterid. Heterotroof lagundavad või parasiteerivad. Aeroobne ühest glükoosimolekulist saadakse kaks püroviinamarihappe molekuli. Anaeroobne vajavad sulfaat- või nitraatioone, toimub glükoosi lagundamine, mille puhul tekib etanool või piimhape. B-id osalevad kõigi peamiste keem. elementide loodulikes ringetes süsinik, O, N, väävel ja P. Üks oluline on N. See aitab valke koostada ja suudab taimedele vajalikuks teha mügarbaktereid, mida leidub vaid liblikaõielistel juurtel.
Reaktsiooni käigus lagundatatakse ATP molekul ning vabanev energia kasutatakse käsiloleva reaktsiooni käimalükkamiseks. Seda kasutatakse kogu aeg, muutes ATP ADP-ks, toimuvad pidevalt ka vastupidine protsess: ADP töödeldakse ATP-ks. Energiavarude taastamiseks peavad heterotroofsed organismid sööma, fotosünteesijad päikesevalguse käes olema. ATP tootmisviis: - Fosfageeni süsteem - Glükogeeni-piimhape süsteem - Aeroobne hingamine Fotosüntees (kus toimub, millised etapid esinevad, millised on lähteained, millised saadused) Fotosüntees on protsess, mille käigus süsinikdioksiid muudetakse valgusenergiat kasutades orgaanilisteks ühenditeks. eelkõige suhkruteks. Fotosüntees toimub taimedes ja vetikates kloroplastides, bakterites aga raku sees olevatel membraanidel. 6CO2 + 6H2O = C6H12O6 + 6O2 Tülakoidid - väikesed membraaniga ümbritsetud kambrikesed, kus toimuvad fotosünteesi
Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia Aine- ja energiavahetus Iga organism sünteesib talle omased orgaanilised ained (valgud, sahhariidid, lipiidid, vitamiinid jt.) ise. Selleks kasutab ta lähteainena kas eelnevalt enda poolt sünteesitud molekule või hangib osa orgaanilisi aineid väliskeskkonnast. Vajalik energia saadakse väliskeskkonnast või toidus sisalduvate orgaaniliste ainete oksüdatsioonist. Vastavalt sellele jaotatakse organismid auto- (organismid, kes sünteesivad elutegevuseks orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest orgaanilistest ainetest (fotosüntees, kemosüntees; rohelised taimed, bakterid, protistid)) ja heterotroofideks (organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil; loomad, seened). Metabolismiks nimetatakse...
toodetakse ATP-d Glükoos- lihtne süsivesik, mis on rakkude ainevahetuse vaheprodukt ja peamine energiaallikas Püruvaat- ühend, mis tekib glükoosi lagundamisel glükolüüsil, nim ka püroviinamarihappeks NAD ja FAD- ained, mis osalevad rakuhingamises elektronide ja vesinikioonide edasikandjatena rakuhingamise eri etappide vahel Piimhappe käärimine- aeroobne glükolüüs, mida teostavad mõned bakterid ja seened, aga O2 puudusel ka loomade lihasrakud nind mille jääkproduktiks on piimhape Etanoolkäärimine- aeroobne glükolüüs, mida teostavad mõned bakterid ja pärmseened ning mille jääkproduktideks on etanool ja CO2 2. Organisme liigitatakse auto- ja heterotroofideks Organismi liik Autotroofid Heterotroofid
sademe tekkimine. Vee karedus, mööduv ja jääv karedus. Lämmastiku- ja fosforiühendid vees, nende kontsentratsioonide väljendusviisid. Lämmastikuühendite transformatsioon keskkonnas, nitrifikatsioon, denitrifikatsioon. Veekogude eutrofeerumine. Orgaanilised saasteained keskkonnas. Orgaaniliste saasteainete keskkonnaohtlikkus, näiteid orgaanilistest saasteainetest; orgaaniliste ainete lagunemine keskkonnas, biolagunemine ja selle tähtsus; poolestusaeg (poollagunemisaeg); aeroobne ja anaeroobne lagunemine, BHT ja KHT, arvutused reaktsioonivõrrandi järgi püsivad saasteained ja Stockholmi konventsioon. Bioakumulatsioon, bioakumulatsiooni tegur, biomagnifikatsioon. Redoksreaktsioonid, oksüdatsiooniaste, oksüdeerumine, redutseerumine, oksüdeerija, redutseerija, oksüdeerivad ja redutseerivad tingimused keskkonnas, redokspotentsiaal, raua-, väävli- ja lämmastikuühendid erinevates redokstingimustes (pH-pE diagrammid).
lõdvestada lihaseid. Kava võib läbi teha nii mitu korda kui soovi on ning harjutuse tegemise või puhkeaega muuta vastavalt soovile. Ei ole soovitatav harjutuste aega muuta väiksemaks. Kõiki venitusharjutusi oleks hea korrata peale kogu treeningukava tegemist ning hoida neid vähemalt 20-30 sekundit. 1) Kõhulihaste harjutused lamad selili, käed rinnal risti või kukla taga, ülakeha tõsted 30 sek vältel. Treenib kõhulihaseid, harjutus on ka väiksel määral aeroobne. Venitus: lamad kõhuli ning tõstad ülakeha nii kõrgele, et käed on täielikult välja sirutatud. Venitust tugevdab see, kui vaatad üle pea selja taha. 2) Seljalihaste harjutused lamad kõhuli matil ning asetad käed kuklale. Tõstad ja langetad ülakeha 30 sek vältel. Treenib ülemisi seljalihaseid, harjutus on ka väiksel määral aeroobne. Venitus: seistes jalad koos, kõverdad põlved ning võtad põlveõndlatest kinni. Peaks
väävliühendeid energia saamiseks, assimileerib aga ainult orgaanilisi aineid: orgaanilisi happeid, ah-d ja suhkruid. Alfa-proteobakterite hulgas on veel selliseid kemolitoheterotroofe. Kemoorganoheterotroofia oksüdeerivad energia saamiseks orgaanilisi aineid ja kasutavad neid ka biosünteesil C-allikana. Bakterid saavad orgaanilisi ühendeid oksüdeerida kolmel moel: 1. Neid kääritades 2. Neid hapnikuga oksüdeerides (aeroobne hingamine) 3. Neid oksüdeerides anaeroobse hingamise käigus. Anaeroobsel hingamisel on oksüdandiks mite hapnik, vaid mõni teine anorgaaniline aine, nt nitraat või sulfaat. Aeroobne hingamine soolekepike, batsillid, pseudomonaadid jne. Aeroobseid hingajaid on rohkesti vees ja mullas. Rakkudes funktsioneerivad nii esmased katabolismirajad kui ka tsitraaditsükkel. Lõppproduktidena moodustuvad energiavaesed ühendid: CO 2 ja vesi.
ATP Joon 2. Glükoosi metabolism Glükoosi metabolism Glükoosi suunamine kataboolsetele radadele Glükoosi fosforüülimine Glükoos-6-fosfaat Glükoosi aktiveeritud vorm (fosforüülitud ATP-ga) Keskne metaboolne ühend (üle tema toimuvad kõik anaboolsed ja kataboolsed glükoosi muundumised) Glükolüüs Glükolüüs Anaeroobne glükolüüs Aeroobne glükolüüs Anaeroobsed tingimused Aeroobsed tingimused Lõpp-produkt: laktaat Lõpp-produkt: CO2 ja H2O Energeetiline kasum väike Energeetiline kasum suur 61kJ/mol 1159kJ/mol Joonis 3. Glükolüüsi jagunemine Anaeroobne glükoosi katabolism e anaeroobne glükolüüs Glükoosi kinaas Vaheühendite ensüümid: Fosfofruktoosi kinaas-1 LDH GLUT 1-5 Heksoosi kinaas
Hingamisahel Mitokondri sisemembraani 36 ATP-d harjakestel 5.ülesanne: Mida tähendavad lühendid, kui on võimalik, siis kirjuta nende struktuurvalemid ATP — Adenosiintrifosfaat C10H16N5O13P3 TKT — Trikarboksüülhapete tsükkel NADH - Nikotiinamiid adeniin dinukleotiid C21H27N7O14P2 ADP — Adenosiindifosfaat C10H15N5O10P2 6.ülesanne: Mille poolest erinevad aeroobne ja anaeroobne glükoosi lagundamine Aeroobne toimub hapnikuga, anaeroobne ilma Aeroobne: tekib 2 ATP, 4 H -> 2NADH2 Anaeroobne: 2 ATP-d ja piimhape või 2 ATP-d ja etanool 7.ülesanne: 1) Tärklisest aeroobse teega toodab 40 ATP molekule, millest kaks kuuluvad oksüdatsiooni. Kokku on 38 * 10 = 380. 2) ATP on võimalus koguneda suure hulga energiat läbi spetsiaalsete fosforihape jääkide makroenergetiliste sideme
Käärimine ehk on teatud tüüpi organismide ainevahetusprotsess, mis toimub anaeroobses keskkonnas. (https://et.wikipedia.org/wiki) 1.3. Temperatuurivajadus 3 "Pärmide temperatuuritaluvus on -2 °C kuni +45 °C-ni. Kõige soodsam temperatuur pagaripärmi jaoks on umbes 30 °C." (https://et.wikipedia.org/wiki) Pärmid on võimelised teatud tingimustel taluma külmumist. 1.4. Aeroobne hingamine ja anaeroobne hingamine Aeroobne hingamine on hapniku juurdepääsul toimuv hingamisprotsess. Anaeroobne hingamine on ilma hapnikuta kohastunud organismide energiasaamisviis. "Energeetiliselt on anaeroobne hingamine hapnikuhingamisest vähem tõhus." (https://et.wikipedia.org/wiki) 1.5. Sööde Pärmide söötmeid on rikas sööde, miinimumsööde ja spetsiifiline sööde. Meie töös oli söötmeks suhkur
Metabolism Mõisted: aeroobne glükolüüs - glükoosi lagundamine aine - ja energiavahetus- sünteesti -ja lagundamisprotsess anaeroobne glükolüüs- käärimine assimilatsioon- sünteesimine ATP- energiatalletaja autotroof- sünteesib ise orgaanilisi ühendeid dissimilatsioon- lagundamisprotsess etanoolkäärimine- glükoosi lagundamine alkoholiks anaeroobses keskkonnas glükolüüs- glükoosi lagundamine heterotroof- saab orgaanilised ühendid toidust, ise ei sünteesi. hingamisahel- ATP süntees
protsesse Väliskeskkond: Tuul, lumi, madal õhutemperatuur Sisekeskkonna püsivus- Organismi sisekeskkonna muutumatus vaatamata väliskeskkonna mõjudele. Negatiivne tagasiside- Soovimatule muutusele reageerimine vastupidise reaktsiooni käivitamisega. Inimese ainevahetuses saab eristada omavahel seotud vastandlikke muutusi: sünteese ja lõhestumisi. Inimene vajab elutegevuseks hapnikku, seega on ta aeroobne organism. Aeroobne ainevahetus on kiirem ja energeetiliselt kasulikum kui hapnikuta ainevahetus.
Aeroobika on muusika saatel läbi viidav tempokas rütmivõimlemise rühmatreening. Sõna aeroobika tuleneb mõistest aeroobne, mis tähistab organismis hapniku vahendusel toimuvaid energeetilisi protsesse, see tähendab aeroobsel treeningul kulgeb energia tootmine hapniku osalusel. See on ka muusika saatel tsükliliselt korduvate harjutuste ja liikumis-kombinatsioonide sooritamine, kus haaratakse tegevusse suur osa lihaskonnast ning energiatootmine kulgeb hapniku alusel. Aeroobikatreening algab tavaliselt soojendusega, sellele järgneb kõrge intensiivsusega aeroobne
2 SISSEJUHATUS Mikroskoopilistest seentest on enimtuntud pärmseened- ehk pärmid. Need on päristuumsed mikroorganismid, mis kuuluvad seeneriiki. Neid esineb looduses väga paljudes kohtades. Koostasime eksperimentaalse uurimuse teemal keskkonna tegurite mõjust pärmiseente kasvule. Käesolev uurimistöö sai teoks Tallinna Ühisgümnaasiumi 11. b klassi bioloogiatunni raames, saamaks teada kuidas mõjutab pärmseene kasvu temperatuur ja toitainete ja aeroobne või anaeroobne keskkond. Selleks püstitati tööhüpoteesid: Pärm aeroobses keskkonnas külmas ei kasva Pärm paisub soojas temperatuuril kõige paremini Töö koosneb teoreetilisest baasist, seejärel püstitatakse uurimuslik probleem ja hüpoteesid, kirjeldatakse uurimuse materjali ja metoodikat ning saadud tulemusi, mille üle seejärel arutletakse. · 1 TEOREETILINE BAAS Inimene on pärmseened oma kasuks pööranud. Küpsetamisel kasutatakse pagaripärmi
Aeroobika stiilid LOW IMPACT aeroobika Madala koormusega aeroobikatund, mis põhineb erinevatel kõnni ja sammukombinatsioonidel. Ei kasutata jooksu ja hüplemisi. Muusika tempo on rahulikum, liikumisi sooritades on vähemalt üks jalg kogu aeg kontaktis põrandaga. Ei koorma liigselt liigeseid, seetõttu on tund sobiv ka algajaile. HI IMPACT aeroobika Suure koormusega aeroobikatund, mille aeroobne osa koosneb jooksu- ja hüplemissarjadest. Sobiv ainult edasijõudnutele, kellel ei ole probleeme selja ja põlvedega. Muusika tempo on kiirem ja liigutused väiksema ulatusega. Kuna joostes langeb iga sammu ajal liigestele koormus, mis on võrdne harjutaja kolmekordse kehakaaluga, siis on vigastusohtl suur. Stiil oli valitsev aeroobika algaastatel, tänapäeval puhtalt Hi impact tunde ei kasutata. COMBO
...........................................................................4 1.1. Treeningu monitooring........................................................................................................4 1.1.1. Treeningu periodiseerimine.........................................................................................6 1.2. Energia................................................................................................................................7 1.2.1. Aeroobne energiatootmine...........................................................................................8 1.2.2. Anaeroobne energiatootmine.......................................................................................8 1.3. Südame löögisageduse ehk pulsi jälgimine.........................................................................9 1.3.1. Pulsisageduse regulatsioon........................................................................................10
anaeroobne hingamisahela aeroobne glükolüüs tsitraaditsükkel glükolüüs reaktsioonid 100 100 100 käärimine 100 glükoos + hapnik Krebsi tsükkel
Sellel perioodil saavutab treeningmaht oma maksimumi ja mingil määral suureneb ka intensiivsus. Treeningute põhiosa moodustavad jooksud lõikudel alla 80m 96-100% samuti ka madalstardid ja stardiharjutused. Ülejäänud treeningu osa jääb samaks. Talvine võistlusperiood kestab 3 nädalat. Seda perioodi iseloomustab väike treeningmaht ja suurenenud intensiivsus. Põhitreeningu nädalatsükkel: Esmaspäev Hommik: aeroobne jooks Õhtu: kiiruslik vastupidavus Teisipäev Hommik: taastav treening Õhtu: jõutreening (jõusaal) Kolmapäev Hommik: kiirjooks-tehnika, kiirendused, madalstardid Õhtu: kiirjooksu erialane vastupidavus Neljapäev Hommik: aeroobne jooks Õhtu: erialane jõud Reede Hommik: jõutreening (jõusaal) Laupäev Hommik: kiirjooks-tehnika, kiirendused, madalstardid Õhtu: kiirjooksu erialane vastupidavus Pühapäev Puhkus
H aatomid seotakse NAD-i poolt ja tulemusena saadakse kokku 10 NADH2 molekuli, mis suunudvuad hingamisahelasse. Süsihappegaas on dissimilatsiooni jääkproduks ja difundeerub mitokondritest välja. 3.Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondrite sisemembraanide harjakestes, kus glükoosil ja tsitraaditsüklis moodustunud NADH2 energia arvel saab tähendavat sünteesida ATP molekule. Hingamisahela reaktsioonides vabanevad NADH2 molekulid H aatomitest. Mille poolest erinevab aeroobne ja anaeroobne glükolüüs? Aeroobne glükolüüs - Kõigi rakkude tsütoplasmas toimub glükoosi esimene lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli. Anaeroobne(käärimine) - Hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille ühteks lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool. Millises raku organellis toimub tsitraaditsükkel? mitokondri sisemuses
KEHALISE TÖÖVÕIME TESTID DÜNAAMILINE TÖÖ · Töö kestvus < 3 min - skeletilihaste omadused · Töö kestvus 3-10 min - südame-veresoonkonna süsteem - hingamissüsteem - O2 kandjad · Töö kestvus 11-30 min - skeletilihaste omadused - piimhappe ainevahetuse omadused · Töö kestvus üle 30min - lihasesisene glükogeenidepoo (saame infot, kui hästi on arenenud meie lihastesisene glükoosivaru aeroobne ainuvahetus) KEHALINE TÖÖVÕIME · Aeroobne töövõime - piiriks on max O tarbimine - töö toimub oksüdatiivse formuleerimise teel - mõõdetakse mitu l/min suudab organism max hapnikku tarbida NB! Peab välja arvutama ka suhtnäitaja (hõlmab sportlase kehakaalu), et kg'i peale võrdlusmoment tekitada l/min/kg > hea: ~50ml/min/kg (tav sportmängurlased) tav inimene: 25-30 ml/min/kg
hapnikuga. Tunnused: luustiku kulumine, kuulmise nõrgenemine, nägemise halvenemine, seedehäired, lihasjõu vähenemine 2. Selgitage 3-km jooksja energeetilisi kulutusi. Millised on vajalikud ATP allikad, ja nende kasutamise järjekord ja kestvus ning selle alusel selgitage, mis on energeetiline pidevus. Organismi esimese energiavaru moodustavad ATP ja kreatiinfosfaadi varud, millel on väga kõrge energiatootmise võimsus, kuid need varud on organismis väga väikesed. Teisena aeroobne treening, ehk hapniku juuresolul, lihastöö sooritamiseks vajalik energia saadud rasvade ja süsivesikute oksüdatsiooniprotsessidest, mille käigus vabaneb energia. Jooksutempo kiirendamine nõuab energiatootmist, mida aeroobsed protsessid ei suuda kindlustada, hakkab anaeroobne energiatootmine, anaeroobselt lagunevad energiarikkad ühendid kasutatakse ruttu ära, lihastes tekib glükogeeni anaeroobsel kasutamisel laktaat, mille kuhjumine põhjustab lihaste lokaalse väsimuse
Anaeroobne (hapniku vaba) 1) Glükolüüs 1 glükoos 2 püroviinamarihapet etanool ja piimhape Energia 2 ATP H+ (siit jätkub edasi aeroobne) 2) tsitraaltsükkel (mitokondrites) ül: saada vesinikioone H+ lagunemise käigus CO2 vabaneb õhku 3) hingamisahel mitokondri sisememb pinnal õhust O2 + H+ = H2O moodustub ka 36ATP (eristab an ja aer-set) Energia kasutamine lihaste tööks äkki??? 1) ATP varu lihaste tööks 2) kreatiinfosfaat sünteesitakse ATPks (10ks sekundiks), sprint, tõstmine 3) anaeroobne glükolüüs (sõltub glükoosi olemasolust)
*jääkainete eritamine, et jäägid ei kuhjuks. AUTOTROOF Fotosünteesivad, saavad energiat fotosünteesides. NT. Taimed ja vetikad HETEROTROOF Saavad energia väliskeskkonnast. NT. Inimene, bakter, seen. ATP Adenosiintrifosfaat. Ülesanded: *Energia talletaja *Energia ülekandja Ehitus: (koosneb) *Lämmastikalusest (adeniin) *Riboosijäägist *Kolmest Fosfaatrühmast adeniin riboos 3fosfaatrühma GLÜKOOS AEROOBNE LAGUNDAMINE C H O + 6O = 6 CO + 6H O + ENERGIA 3 Etappi: *Glükolüüs *Tsitraaditsükkel *Hingamisahel OMADUSED GÜLÜKOLÜÜS TSITRAADITS. HINGAMISAHEL 1. Lähteaine glükoos püroviinamarjahape O + H 2. Saadus Püroviinamarja hape. CO + 10 NADH H O 2NADH 3
Glükoosi lagundamine on piimhape, toodetakse 2 ATP-d, jaguneb 1)piimhappekäärimine 2) suudab energia saamiseks kasutada mitut tüüpi allikaid. Näited: mikso- dissmilatsiooni protsess. Glükoosi kagundamise käigus saadakse ATP-d. glükoos etanoolkäärimine(glükoos2etanool). Aeroobne glükolüüs: hapniku on piisavalt, mikroorganismid, auto- taimed, vetikad, hetero- loomad, seened, paljud bakterid. varuainena on taimedes tärklis(mugulates) ja loomades glükogeen(lihastes ja
• Glükogenees – glükogeeni süntees glükoosist (lihased, maks) • Glükoneogenees – glükoosi sünteesimine piimhappest (laktaadist), glütseroolist, aminohapetest (maksas) • Glükogenolüüs – glükogeeni lõhustamine glükoosiks (maks, lihased) Glükolüüs • Glükolüüs on glükoosi oksüdatiivne lõhustamine • 2 glükolüüsi tüüpi: • Anaeroobne glükolüüs • Piimhappeline käärimine (laktaadi teke) • Alkoholkäärimine (ainult pärmides) • Aeroobne glükolüüs • Atsetüül-koensüüm A (Atsetüül-CoA) teke • Lõplik oksüdatiivne lõhustumine (CO2 ja H2O) Anaeroobne glükolüüs (piimhapekäärimine) • Glc osaline lõhustumine hapniku puuduse tingimustes raku tsütoplasmas (intensiivselt töötavates lihasrakkudes, erütrotsüütides) • Algab 1 glükoosi molekuliga ja lõpeb 2 laktaadi molekuli tekkega • Tsütoplasmas toimuvas glükolüüsis (anaeroobses glükolüüsis) on 2 faasi • 1
V: Muutused jäävad püsima, aga mitte lõpuni (lühiajaline) 4. Kuidas on omavahel seotud elusorganismi struktuur ja funktsioon? V: NT kapillaarvõrgustiku arenemine 5. Mis on superkompensatsioon? V: Võime treeningust taastused jõuda kõrgemale võimekuse tasemele kui enne treeningut. 6. Loetle kehaliste võimete arendamise meetodeid V: Ühtlusmeetod, vaheldusmeetod, intervallmeetod, kordusmeetod, võistlusmeetod, mängumeetod. AEROOBNE JA ANAEROOBNE TREENING Lihaskontraktsiooni jaoks vaja minev allikas on ATP!!! Aeroobne võimekus on arendatav suuremal määral kui anaeroobne võimekus! ATP taastootmine: Aeroobsed energiatootmise mehhanismid süsivesikud valgud rasvad Anaeroobsed energiatootmised mehhanismid: laktaatsed- laktaadi juuresolekul alaktaatsed- laktaadi juuresolekuta Aeroobne energiatootmine: SV- intensiivsuse kasvades
Kuidas saadakse energiat elutegevuseks? Kus toimub tegelikult hingamine. Kehaline aktiivsus eluviisi osana. Inimese elutegevuseks on pidvalt vaja energiat. Seda saadakse energiarikastest fosforiühenditest (ATP-st). Energiarikaste ühendite taastootmiseks on kaks võimalust: a) aeroobne tee, see lülitub sisse aeglaselt, kuid toodab energiat palju ja organismile ohtult; b) anaeroobne tee, mis on võimalik ilma hapnikuta, lülitub sisse kiiresti, annab vähem energiat ja toodab organismile ebameeldivaid lõppaineid (nt. piimhape). Kehalise tegevuse alustamisel saadakse energiat kõigepealt anaeroobsel teel. See toimub nii kaua, kuni hakkab tööle aeroobne ATP tootmine. Kui kehalise töö intensiivsus kasvab, ei
· Mikroelemendid: Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, Cr, F, Se, Si, Sn, B, As Aineringete üldine skeem: 2 VEERINGE (numbrid km /a): © Merle Ööpik, EMÜ PKI 1 Kiire süsinikuringe (redoksreaktsioonid assimilatsioonil (fotosüntees) ja dissimilatsioonil (hingamine) elusorganismides). · Süsiniku sidumine: CO2+H2O+energia = (CH2O) n + O2 · Aeroobne hingamine: (CH2O) n+O2 = CO2+H2O+energia · Anaeroobne hingamine: (CH2O) n + Xox = CO2 + Xred - 2- 0 3+ "Xox" võib olla nitraat (NO3 ), sulfaat (SO4 ), väävel (S ), rauaioonid (Fe ) Aeglane süsinikuringe (lubjakivi ja fossiilsete kütuste teke). Lämmastikuringe põhikomponendid · Lämmastiku fikseerimine (molekulaarse lämmastiku redutseerimine - nõuab palju energiat, toimub nii
ORGANISMI AINE- JA ENERGIAVAHETUS 1.MÕISTED 1)Aeroobne glükolüüs-Hapniku piisaval juuresolekul toimub aeroobne glükolüüs, kui hapniku ei ole piisavalt, siis toimub anaeroobne glükolüüs. 2)Ainevahetus- organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsessid 3)Energiavahetus- protsess, mille kaigus organismid hangivad valiskeskkonnast energiat 4)Anaeroobne glükolüüs- biokeemiliste reaktsioonide ahel, mille tulemusena tekib glükoosist laktaat(käärimine) 5)assimilatsioon-- organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum 6)autotroofid- organism, kes toodab endale toidu ise
Aeroob + Kemoautotroof Rhizobium - Ob. Aeroob + Kemoorganotroof Agrobacter - Aeroobne või mikroaerofiil + Kemoorganotroof Acetobacter - Ob. Aeroob + + +
2 NADH: glukoluus +6 2 NADH: puruvaat → atsetuul-CoA +6 6 NADH: tsitraaditsukkel +18 2 FADH2: tsitraaditsukkel +4 Kokku +38 2. Kirjeldage nii üksiskasjalikult kui suudate glükolüüsi. Glükolüüs on osaline või lõplik oksüdatiivne lõhustumine, mille jooksul organism muudab glükoosis olevava energia ATP või NADH Anaeroobne: Laktaat, puuduvad mitokondrid, tsütoplasmas Aeroobne: süsihappegaas+vesi, mitokondrites Glukoos Glukoos-6-fosfaat (läbi Heksoosi kinaasi) Fruktoos-6-fosfaat Fruktoos-1,6-bisfosfaat (läbi Fosfofruktoosi kinaasi) Glutseraldehuud-3-fosfaat (GAP) või Dihudroksuatsetoonfosfaat (DAP) 1,3-Bisfosfoglutseraat 3-Fosfoglutseraat 2-Fosfoglutseraat Fosfoenoolpuruvaat (PEP) Puruvaat 3. Kirjeldage nii üksiskasjalikult kui suudate tsitraaditsüklit. 4. Millises vormis säilitatakse organismis rasvhappeid?
kahjuks on aeroobsete protsesside osatahtsust siiamaani alahinnatud. Järelikult on vastupidavuse arendamise üheks võtmekusimuseks aeroobse töövoime taseme efektiivne tõstmine, sobiva suhte saavutamine aeroobse võimsuse, mahutavuse ja efektiivsuse kriteeriumite vahel.Vastupidavuse tugitalaks on aeroobse ja anaeroobse taluvusastete kiiruste järkjärguline tõstmine. Selle protsessi edukusele aitab kaasa lävikiiruste olemuse mõistmine ning arvestamine treeningute läbiviimisel. Aeroobne lävi peegeldab eelkõige lihasesiseseid metaboolseid võimalusi, mis on aluseks kõrgele oksüdatiivsele töövõimele: paraneb kapillariatsioon ja koos sellega verevarustus,. suureneb mitokondrite arv ja maht, .kerkib oksüdatiivsete ensüümide aktiivsus,. kiireneb laktaadi tööaegse eemaldamise võime,kasvab rasvade kasutamine energiaallikana,. tõuseb muoglobiini hulk,. suureneb südame löökidemaht,. mõjustatakse aeglasi, väsimusele resistentseid lihaskiude. AUTOR, KUS
koormust suurendades, on võimalik seda tõsta piisavalt. Samas tuleb tähelepanna, et kõik keha osad saaksid üheaegselt sarnast koormust. Vastasel juhul näiteks vaid rattaga sõites on jalad ülivastupidavad, aga joostes ülejäänud keha annab varakult alla. Tuleb ka nentida, et mõni keskendubki vaid teatud keha osadele. Vastupidavuse tõstmise eesmärgiks on inimese füüsilist võimekust kasvatada. Treeningud jaotatakse neljaks: tervise-, põhivastupidavus-, aeroobne-, anaeroobne- ja maksimaaltreening. Esimene liik sobib spordiga alustajatele, kel veel täpne ettekujutus oma võimekusest puudub. Tervisetreeningu ajal isik küll higistab, aga ei hingelda veel, sest aju ja lihased saavad normaalse hingamise juures piisavalt verest hapnikku. Põhivastupidavustreening sarnaneb eelnevale, kuid inimese hingamise tempo on kiirenenud, saades siiski normaalselt ilma pausideta rääkida. Selle juures ei kasuta
keskkonnaga. Jaotatakse dissimilatsiooniks ja assimilatsiooniks. Mis on ATP? Adenosiintrifosfaat on makroergiline ühend, mis osaleb kõigi organismide aine- ja energiavahetuses. ATP on moodustunud lämmastikalusest adeniin, riboosit ja kolmest fosfaatrühmast. ATP moodustub põhiliselt glükolüüsi, käärimise, hingamise ja fotosünteesi käigus. ATP molekuliks on ribonukleotiid. Glükoosi lagundamine? Täiendava energia saamiseks. Aeroobne glükolüüs - glükoosi esmane lagundamine hapniku juuresolekul (toimub rakkude tsütoplasmas) Tekib püroviinamarihape Pikemalt: glükoosi täielik lõhustumine hapniku olemasolul, mis koosneb kõigist glükolüüsi reaktsioonidest, tsitraaditsüklist (TCA) ja hingamisahela reaktsioonidest. Anaeroobse glükolüüsi reaktsioonid toimuvad raku tsütoplasmas, tsitraaditsükkel ja hingamisahel toimuvad mitokondrites.
Rakuhingamine jagatakse 3 etappi: 1. Glükolüüs a. Toimub tsütoplasmavõrgustikul b. Glükoos lõhustatakse, tekib 2 püroviinamajahape molekuli ning 4 vesiniku aatomit: i. Eraldunud vesiniku C₆H₁₂O₆ -> 2C₃H₄O₃ + 4H 2ADP + P -> 2ATP ESIMENE ETAPP Aeroobne (+o₂) – püroviinamarjahape Anaeroobne( -O₂) - tekib piimhape või etanool TEINE ETAPP Ainult, kui on aeroobne Tsitraaditsükkel (mitokondri sisemuses) TEKIB 10 NH₂ 2. Tsitraaditsükkel a. Tekib süsihappegaas i. Püroviinamarjahappest eraldub süsihappegaas ii. 10 NADH₂ 3. Hingamisahela reaktsioonid (Toimub mitokondri harjakestes) a. 10 NADH₂ ja 2 NADH₂ seob O₂ ja tekib vesi b
Glükolüüs : · Ensümaatiliste reaktsioonide ahel, mille käigus glükoos muudetakse püruvaadiks · Raku tsütoplasmas kulgev universaalne ainevahetusrada · Anaeroobsetes rakkudes ainus ATP-d tootev rada · Aeroobsetes rakkudes esimene etapp süsivesikute oksüdatsioonil a) lähtesubstraat / substraadid - glükoos b) millises raku kompartmendis reaktsioonid toimuvad - tsütoplasmas c) protsess on aeroobne / anaeroobne - hapniku defitsiidi korral toimub anaeroobne glükolüüs ja hapniku küllaldasel olemasolul aeroobne glükolüüs, need erinevad püruvaadile järgnevate reaktsiooniproduktide poolest. d) kas / milline on energiavajadus (ATP vormis) protsessi käivitamiseks - esimeses faasis tarbitakse 2 molekuli ATP, et teda hiljem rohkem toota. e) energiasaagis ATP ja taandatud koensüümidena (NADH) - 2ADP tekib 2ATP ning 2NAD+ tekib 2 NADH. 2
- Valkude sünteesiks, RNA sünteesiks, DNA sünteesiks *Milliste polüsahhariididena talletatakse erinevates organismides glükoosivarusid? - Tärklise või glükogeeni kujul *Palju energiat saadakse 1 glükoosi molekuli täielikul lagundamisel? - Kuni 38 ATP molekuli *Millised etapid on eristatavad glükoosi lagundamisel? - Glükolüüsi , tsitraaditsükli ja hingamisahela reaktsioon *Kus toimub glükolüüs? - Päristuumsete rakkude tsütoplasmavõrgustikus *Mille poolest erineb aeroobne glükolüüs anaeroobsest glükolüüsist? - Aeroobne toimub vaid siis kui on hapnikku, anaeroobne toimub hapniku puudumisel *Mis on käärimise lähteained ja lõpp-produktid? - Lähteaine: glükoos. Lõpp-produktid: piimhape või etanool *Mitu ATP-d moodustub käärimisel? - 2 ATP *Mis on glükolüüsi lähteained ja lõpp-produktid? - lähteained: Glükoos, ensüümid ja hapnik, millest moodustub 2 püroviinamarihapet (CH3COCOOH) ja 4H aatomit. *Mitu ATP-d saadakse glükolüüsil
Glükoosi lagundamine on dissimilatsiooniprotsess, mis on universaalne (toimub ühtemoodi loomades ja taimedes). C6H12O6 6CO2 + 6H2O + energia 38 ADP + Pi 38 ATP Glükoosi lagundamise etapid 1. Glükolüüs toimub päristuumse raku tsütoplasmavõrgustikul. 2. Tsitraaditsükkel toimub mitokondri sisemuses. 3. Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel. Glükolüüs GLÜKOLÜÜS Aeroobne glükolüüs Anaeroobne glükolüüs Hapnikku on piisavalt Hapnikku ei jätku piisavalt; moodustub etanool või piimhape Aeroobne glükolüüs Erinevate ensüümide toimel toimub 10 erinevat üksteisele järgnevat reaktsiooni, mille tulemusena tekib 2 püroviinamarihappe molekuli ning 4 vesiniku aatomit. Glükoos2 püroviinamarihape (CH3COCOOH) + 4H 2 ADP + Pi 2 ATP Eraldunud vesinikuaatomid seostuvad vesinikukandjaga
Valgud Rasvad ATP Kuidas toidust energia kätte saab, et see ATP's talletada? NB! Esmalt tuleb toit seedida s.t. muuta rakkudele kättesaadavaks! · Rakus on kolm ATP taastootmise mehhanismi, mis jagunevad vastavalt O2 kaasamisele kaheks: Anaeroobne ei kasuta hapnikku (O2) · Kreatiinfosfaatne · Piimhapet tootev glükolüüs Aeroobne kasutab hapnikku (O2) Anaeroobne ATP taastoomine (1) · Kreatiinfosfaatne süsteem: ,,Halb": · Suudab energiat (s.t. ATP'd) toota ca 10 sekundit Hea: · Ei vaja midagi lisaks ega tooda midagi kahjulikku · Toimib nii: Kreatiin-Fosfaat loovutab energiarikka Fosfaadi (Pi) See liidetakse ADP + = ATP Vabaneb Kreatiin · Toidulisandina kreatiini kasutamise mõte on selle varusid rakus suurendada, et toetada max pingutust
Lagundamise etapid: 1) glükolüüs ehk glükoosi algne lagundamine toimub päristuumse raku tsütoplasmavõrgustikul 2) tsitraaditsükkel toimub mitokondri sisemuses 3) hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel, selles etapis vabaneb kõige rohkem energiat Glükolüüs jaguneb:1)Anaeroobne glükolüüs hapnikku ei jätku piisavalt, moodustub etanool või piimhape 2)Aeroobne glükolüüs hapnikku on piisavalt. Erinevate ensüümide toimel toimub 10 erinevat üksteisele järgnevat reaktsiooni, mille tulemusena tekib 2 püroviinamarihappe molekuli ning 4 vesiniku aatomit. Glükoos 2 viinamarihape (CH3COCOOH) + 4H Piimhappekäärimine toimub lihaskoe rakkudes hapniku puudusel. Vesinikku ei eraldu. Glükoos 2 piimhape (C2H4COOH) Etanoolkäärimine suhkru lagundamine pärmseente toimel. Glükoos 2 etanool (C2H5OH) + CO2
positiivset treenivat mõju kaotama. Treenima peaks ülepäeva, nii suudab organism vahepeal taastuda. Kindlasti ei tohi harjutada väga intensiivselt. Kui treenitusseisund juba paraneb, tuleks esmalt suurendada koormuse kestvust ja alles seejärel intensiivsust. Vastupidavustreeningu eesmärk on inimese füüsilist potensiaali kasvatada. On olemas tervise-, põhivastupidavus-, intensiivne aeroobne-, anaeroobse läve- ja maksimaalne treening. Tervisetreeningu juures inimene küll higistab, aga ei hingelda veel. See on moment, kus inimesel paraneb ainevahetuse ökonoomsus, lihastoonus, tugevneb süda ning arenevad südamelihased. Positiivselt mõjub treening ka vererõhule,mis alaneb ja sellega koos madalneb ka kolesteroolitase ning rasvaprotsent organismis. Lisaks eeltoodule väheneb ka soodumus või risk haigestuda
molekulid. 23. Calvini tsükli reaktsioonides vajatakse fotosünteesi valgusstaadiumis sünteesitud ATP energiat ja NADPH2 molekule. 24. Kui rakkudes ei ole piisavalt hapnikku, siis moodustub glükoosi lagundamisel piimhape (või etanool.) 25. Ainevahetuses kasutatakse ära väliskeskkonnas toodetavat Hapnikku. 26. ATPd kasutatakse assimilatsioonis ja dissimilatsioonis see tekib. Ta on energiakandja. 27. Hapnikupuudusel ei saa toimuda aeroobne glükolüüs, kuna siis ei ole vesinikke millegagi siduda. 28. Tsitraaditsüklis lagundatakse peale püroviinamarjahappe ka lipiide ning valke. 29. Hingamisahela reaktsioone ei toimu hapnikupuudulikes rakkudes, näiteks pärmseened, lihasrakud + mõned bakterid. 30. Aeroobsel glükolüüsil vajatakse hapniku ning saaduseks on püroviinamarihape. Anaeroobsel aga ei vajata hapnikku ning selle saadusteks on kas piimhape või etanool. 31
annaabi.ee 
