mõni muu aktiivne täiteaine ja lisandid. Kummi on kõrgelastne polümeer, mille põhiline koostisosa on vulkaniseeritud kautsuk. Kummi iseärasuseks on see, et looduslik või tehiskautsuk vulkaniseeritakse kummisegu valmistamisel. Toorkautsukist toodetakse kummi, samuti eboniiti, mis sisaldab rohkem väävlit ja on seetõttu jäik, vesiemulsioonvärve ehk latekseid ja kummiliimi. Saamine Looduslikku kautsukit saadakse hevea mahla kokkuaurutamisel. Kummisegu segatakse valmis, vormitakse ese ja seejärel kuumutatakse seda. Selle protsessi leiutas Charles Goodyear 1839. Lähteainenena kasutatav kautsukitaimede mahl ehk lateks kogutakse Hevea puust. Vulkaniseerimine Vulkaniseerimise käigus väävli manulusel tekkivad polümeeri molekulide vahele 2-10 väävli aatomi pikkused ristsidemed, muutes oluliselt materjali elastseid omadusi . Vulkaniseerimisel suure hulga väävliga
Metsandus · Metsandus on metsaraie, nende ümbertöötlemine ja müük tulu saamise eesmärgil · Puu kasvamise piiravaks teguriks on niiskus · Mets on taastuv loodusvara · Taastumisaeg 80-100 aastat(hooldamisega 60-70) · Metsavarusid hinnatakse o Metsamaa pindala ha o Metsasus % o Puiduvaru m3 (annab parima ülevaate metsavarude suurusest) · Suurima metsamaa ja puiduvaruga riigid on Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada · Puuliigid o Väärispuud-sandlipuu, eebenipuu, punane puu, raudpuu, tekapuu o Kõvad lehtpuud-tamm, pöök o Tarbeokaspuud-kuusk, mänd lehis o Väheväärtuslikud lehtpuud-kask, haab, paju, lepp o Erikasutusega puud-hevea ehk kautsukipuu, korgipuu, datlipalm jt · Reegel: metsaraie=aastane juurdekasv · Metsatüübid: Metsatüüp Riigid(3-5),kus ...
Kautsukipuu mahl - Isopreen Hevea brasiliensis Omadused Tugev ebameeldiv lõhn Värvuseta Vedel (polümeerub kiiresti kummitaoliseks massiks) Looduslik kautsuk on pehme ega pole vastupidav lauhustitele ja temperatuuri muutustele Pärit olu ja maailmas levimine Kautsukipuu mahl polümeerub lausa peopesal Kautsuk on pärit Lõuna-Ameerikast, kust eurooplased selle 15. sajandil kaasa tõid. 17. sajandil leiti, et selle veniva materjaliga saab vooderdada vihmamantleid ning valmistada vettpidavaid jalanõusid. Kautsuki kasvatamine Kautsukipuude kasvatamine oli aga kulukas ning kautsuki kogumiseks kulus samuti palju aega. See tekitas vajaduse toota kautsukit ka sünteetiliselt. Kautsuki tootmine laboratooriumites sai alguse aga alles 1940. aastatel. Enne seda oli raskusi isegi autorehvide tootmisega. Leidumine Kagu-A...
1) Väärispuit (punane puu, eebenipuu) kasvavad valdavalt vihmametsades. (Brasiilia, Kongo). Raiutakse liikide kaupa. 2) Tarbeokaspuit (mänd, kuusk, tsuuga) kõige enam kasutatav puit. (Kanada, Venemaa, Soome, Rootsi). Taastumine aeglane. 3) Väärtuslik lehtpuu (tamm, pöök) rasked, vastupidavad. Parkettide valmistamiseks. Haruldane. 4) Väheväärtuslik lehtpuu (kask, lepp, haab) Paberi- ja küttetootmispuu. 5) Erikasutusega puuliigid (korgitamm, hevea, kautsuk) puud, millel hinnatakse midagi muud. Metsamajandus Ülesanne on metsa kui ressursi taastamine (harvendusraie, istutamine, istikute rajamine) Pigem kulu tekitav Metsatööstus Puitu kui ressursi kasutada teiste toodete tootmiseks. · Need kaks peaks töötama koos! Metsa import - eksport 1. Tarbepuit. Eksport Venemaa, Kanada, Põhja-Euroopa riigid. Import Jaapan, USA, Lääne-Euroopa riigid. 2. Väärispuit
arenenud maades keelatud. Ometigi leidub riike, kus need endiselt lubatud on, näiteks Hiinas, Indias ja mõnedes teistes Aasia ja Aafrika riikides. Kautsuk - on pärit Lõuna-Ameerikast, kust eurooplased selle 15. sajandil kaasa tõid. Kautsuk tuleneb indiaani keelest ja tähendab pisaraid. Lähteaineks on loodusliku kautsuki saamiseks on kautsukipuu hevea piimjas mahl, nn. Lateks. Asuv hevea koore all kanalikestes, kogumiseks tehakse puukoorde sisselõikeid. Algul ei osatud seda piimjat puutüvest välja imbuvat materjali kuidagi kasutada. Alles 17. sajandil leiti, et selle veniva materjaliga saab vooderdada vihmamantleid ning valmistada vettpidavaid jalanõusid. Et kautsuki kummiks muuta töödeldakse teda väävliga, seda protsessi nimetatakse vulkaniseerimiseks. Kautsukipuude kasvatamine oli aga kulukas ning kautsuki kogumiseks kulus samuti palju aega
saaki aastas mullad vähe viljakad saagikus väike kuiv lähisekvatoriaalne kliima hirss, maapähkel, puuvill, riis, suhkruroog niiske lähisekvatoriaalne kliima kohvipuu, teepõõsas, mais, riis, suhkruroog ekvatoriaalne kliima ekvatoriaalne kliima väga niiske peaaegu viljatud mullad ekvatoriaalne kliima maniokk, banaan, kakaopuu, hevea, õlipalm põllumajandus mägedes kõrgusvööndilisus põllud terrassidel mõisteid põllumajanduslik maa haritav maa looduslik rohumaa omatarbeline põllumajandus kaubaline põllumajandus
vulkaniseeritud kautsuk. Omadused: · Suhteline (pöörduv) deformatsioon kuni 1000%, · tihedus 870-930 kg/m3, · hea elektriisolaator (eritakistus 1012 ... 1015 m). Saamine: Saadakse kautsuki vulkaniseerimisel (protsessi leiutas Charles Goodyear 1839), sõltuvalt lähtekautsuki omadustest saadakse mitmeid eriomadustega kummisorte. Lähteainenena kasutatav kautsukitaimede (tätsaim brasiilia hevea, Hevea brasiliensis) lateks koaguleeritakse esmalt happega, töötluse tulemusena saadakse kõrge molekulmassiga (70 000 ... 2 500 000) looduslik kautsuk. Vulkaniseerimise käigus väävli manulusel tekkivad polümeeri molekulide vahele 2-10 väävli aatomi pikkused ristsidemed, muutes oluliselt materjali elastseid omadusi. Vulkaniseerimisel suure hulga väävliga saadakse mitteelastne nn. kõvakummi e. eboniit.
3.Kiudaine saamiseks tõmmatakse lahust või sulatatud massi läbi ketrusdüüsi. 4.Keemilised kiudained on tugevamad, kulumiskindlamad, vähem kortsuvad, elastsemad, vastupidavamad ja odavamad kui looduslikud kiudained.Nende puuduseks on väike kuumakindlus ja kergesti elektriseeritavus.Nad ei lase läbi õhku ega niiskust. 5.Märgumisnähtus kui vesi märgab materjali valgub ta selle pinnal laiali, mittemärgumise puhul jääb vesi pinnale tilkadena. 6.Looduslik kautsuk saadakse hevea piimamahlast, lateksist.Elastne, kleepuv materjal.Kuumas muutub pehkeks, külmas hapraks. 7.Kummi venitamisel pikenevad selles olevad keerdunud molekuli ahelad.Jõu lakkamisel omandavad nad endise kuju. 8.Kautsuki vulkaniseerimine kautsuki kuumutamine väävliga. 9.Sünteeskautsukit toodetakse nafta töötlemissaadustest.
12. Dieenide polümeerimise põhimõte moodustub küllastumata süsivesinikahel. Niisuguse ahelaga on looduslikud ja tehiskautsukid ning nende monomeerid on 1,3-dieenid. 13. Cis-polübutadieen nCH2=CH-CH=CH2 (-CH2-CH=CH-CH2-)n Ziegler-Natta katalüsaatoriga saadakse korrapärase struktuuriga cis-polübutadieeni. 14. Looduslik kautsuk on cis-polüisopreen, mis sisaldub hevea mahlas. Ziegler.-Natta katalüsaatoriga on võimalik valmistada niisama head kautsukit nagu heveapuustki, kuid isoporeen on kallis. 15. Vastupidavamad kautsukisarnased ained polükloropreen, stüreen-butadieen-kopolümeer 16. Kummi vulkaniseerimine ühendatakse pikad lineaarsed polümeeriahelad sillakestega omavahel ruumiliseks struktuuriks, mis annab materjalile paremad mehaanilised omadused
Ekvatoriaalne vihmamets: 0-5pl ll; aafrika indoneesia ekvatoriaalne kv. S: 28-29 ; T 27-28 ; Sajab 2000-3000mm, aasta läbi. Ferralliitmullad->keemiline murenemisne rauda palju, vähe huumust.mitu puuderinnet.Taimed: palmid epifüüdid orhideed hevea tamm mahagon liaanid.Loomad: gara orangutang laiskloomad leopart maod gorilla jaaguar kapibaara. Inimesed: hõre asutus korilus küttimine, loodusrahvad,metsade ja maavarade väljavedu, traditsiooniline eluviis. Probleemid: puidu nõudlus, vihmametsade vähenemine, kliima soojenemine, väljasurevad loomad. SAVANN 10-20 pl, ll. Austraalia kuuba. Kv: lähisekvatoriaalne. S:28, T 24. sajab 300-1000 mm suvel e. vihmaperioodil. Ferralliit mullad. Vt.ülal.moodustub lateriitkiht, kuivad mullad
sellega tagatakse, et mets saab raieküpseks 20 aastat varem. Riigid, kes ostavad ja müüvad puitu ja puidutooteid: maailma suurimad metsatööstusettevõtted paiknevad USA-s, Kanadas, Soomes, Rootsis ning neile suudavad konkurentsi pakkuda vaid paar Jaapani firmat. Puidu hindamine : 1) väärispuit - punane puu, eebeni puu, mahagon 2) kõvad lehtpuud - kirss, tamm, pöök, saar 3) tarbepuu - mänd, kuusk, lehis, tsuuga, nulg 4) erikasutusega puit - hevea e kummipuu, eukalüpt, datlid, õunapuu Metsandusega seotud keskkonnaprobleemid: Ilma metsata kaoksid kõik sellega kaasnevad posit mõjud. kaob palju rohkem kui vaid puit, kaovad lugematud liigid, kelle kogumõju Maa keskkonnale ei osata veel täiel määral hinnata. vesi erodeerib kaitsva metsata mägistes piirkondades suuri maa-alasid ja muudab need kasutuskõlbmatuks. + jõgedesse satub palju setteid, mis ummistab suudmeid ja voolusänge ning põhjustavad üleujutusi
niiske lähistroopika metsad Puuliigid: kuiv lähistroopika – lehtpuud (tamm), loorber, küpress; niiske lähitroopika – okaspuud, kõvad lehtpuud Tähtsus: keskkonnakaitseline tähtsus, näiteks erosiooniohtu vähendav tähtsus 4. Lähisekvatoriaalsed hõrendikud: Aastane juurdekasv: aeglase kasvuga Puuliigid: palmid, eukalüpt Tähtsus: keskkonnakaitseline tähtsus, küttepuit 5. Ekvatoriaalsed metsad Aastane juurdekasv: 50 m3/ha aastas Puuliigid: palmid, hevea, punane puu, ülekaalus väheväärtuslikud puud Tähtsus: väärispuidu üleraie, olulised elukeskkonna säilitajatena loomadele ja taimedele, hapniku tootjad MAAILMA METSI LAASTAB ALEPÕLLUNDUS 04.05.2006 | Märt Riistop (ÄP Tööstus) Ikka veel leiab umbes pool maailmas raiutavast puidust kasutamist kütusena ning suur osa metsadest langeb tuleroaks seetõttu, et põllumaadele ruumi teha.
Geograafia (Põllumajandus ja metsandus) 1.Metsandus Metsateadus - on teadusharu, mille peamiseks uurimisobjektiks on metsad. Metsateadus hõlmab nii metsabioloogiat, dendroloogiat, metsakasutamist jpt valdkondi. Metsandus on hankiva majanduse haru, mis hõlmab metsamajandust ja metsade kasutamist, mis omakorda hõlmab metsaraiet, puidu väljavedu ning selle esmast töötlemist. Mets on maastiku osa ja ökosüsteem, mida iseloomustab tihe-kõrge puittaimestik. Metsad katavad maakera pinnast 9,4 % (ainult maismaad arvestades 30 %). Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike: metsaga on kaetud ligi pool Eesti maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit. Umbes 40% Eesti metsadest kuulub riigile. Riigimetsi hoiab ja majandab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Eesti metsad kuuluvad segametsade vööndisse. Valdavad on okaspuuenamusega puistud, kuid on ka lehtpuumetsi. Tänapäeval suudavad Eestis lood...
Moodustub küllastumata süsivesinikahel. Niisuguse ahelaga on looduslikud ja tehiskautsukid ning nende monomeerid on 1, 3-dieenid. Nagu polüalkeenide korralgi, on polüdieenide struktuuri korrapärasus väga oluline. Butadieeni radikaalpolümerisatsioonil tekib ebaregulaarne struktuur. Ziegleri-Natta katalüsaatoritega saadakse regulaarne cis-polübutadieen. Loodusliku kautsuki monomeeriks on isopreen (2-metüülbuta-1, 3-dieen), mis on cis- polüisopreen, mis sisaldub hevea mahlas (lateksis). Looduslikku kautsukit saadakse hevea mahla kokkuaurutamisel. Polüestrid Tehnikas on suur tähtsus polüestritel. Need on polümeersed ained, mida harilikult saadakse dikarboksüülhapetest ja mitmehüdroksüülsetest alkoholidest polükendensatsiooni teel. Tuntuim polüester on lavsaan (terüleen, dakron), benseen-1, 4 dikarboksüülhappe (tereftaalhappe) ning etaandiooli polüester.
Põllumajandus · Maakera agrokliimavöötmed Põllumajandus on majandusharu, mis maad kui loodusvara kasutades toodab toiduaineid ja mitmesugust tööstustoorainet Põllumajanduses toodetakse · Toiduaineid inimestele vahetuks · Põllumajandus kiirendas ühiskonna tarbimiseks ja majanduse arengut ning pani aluse · Loomasööta tsivilisatsioonide tekkimisele Põllumajanduses on rakendatud rohkem · Toorainet edasiseks töötlemiseks inimesi kui üheski teises majandusharus (toiduaine-, kerge-, naha-, farmaatsia jms tööstusele) · 20. sajandi jooksul vähenes põllumajanduses töötavate inimeste arv Põllumajanduse jaotus maailmas ligi poole võrra Ki...
3. Piirkonnad Amasoonia, Kesk-Aafrika (Kongo jõgikond), Indoneesia ja Uus- Guinea 4. Taimestik 3 rinnet: 1) kõrge rinne: 30 40m kõrgused puud 2) keskmine rinne: 20 30m kõrgused puud 3) madalrinne: madalamad kui 20m kõrgused taimed Taimestik on väga värvikirev; põhilised taimed: viigipuu, bambus, mangroovtaimed, eebenipuu, kakaopuu, hevea, liaanid. 5. Mullastik ferralliitmullad - suure raua sisaldusega, punase värvusega mullad, sisaldavad vähe huumust ja on liigniisked. 6. Loomastik erksavärvilised, liigirikas; põhilised loomad: ahvid, maod, kaimanid, jaaguar, kahepaiksed, sisalikud, linnud. 7. Inimesed Tegelevad loomade küttimisega, kalastamise, metsaandide korjamisega. Kehakatteid ja eluaseme jaoks materjali saadakse puude lehtedest, okstest ja võrsetest
MATERJALITEHNOLOOGIA EKA 2009 Marita Lumi ehtekunst Kautsuk Objekt: Moosipurgikaane tihend. Tihendit iseloomustab peamiselt vastupidavus mitmesugustele mõjudele, aga ka paksus, värv jms. Peab loomult olema elastne ja kahe klaasi vahel, neid omavahel takistama hõõrdumast. Kuna pole ühtegi märget peal, millega täpselt tegu, siis mõtlen, et millega tegu, kas tegu on tõenäolisemalt naturaalse kautsukiga või tehislikult toodetud materjaliga. Samas oleks soov seda kasutada ehtematerjalina. Mis on oluline: elastsus termolöögid Võimalikud materjalid: PVC, Pur koos erinäitajatega: Millega tegu: Kautsuk on elastomeer, mis tehislikult saaduna kuulub omakorda termoplastide, termoreaktiivide kõrval ka plastide alla. Elastsus on kautsukil kõige suurem. Päritolu: Lateksi kogumine ...
- 2/3 kohviistandustest asub Ladina-Ameerikas - Suured kasvatajad Hiina, India, Sri Lanka, Jaapan, - Suurimad kohvikasvatajad: Brasiilia, Kolumbia, Indoneesia, Keenia jt. - Cote d`Ivoire, Mehhiko, Uganda, Etioopia, Indoneesia Looduslik kautsuk kakaopuu - pärit Amazonase vihmametsadest hevea e. kautsukipuu - tähtsaim kasvatuspiirkond Aafrika - kautsuk on toorkummi, kummitööstuse põhiline tooraine - 6 suurimat kasvatajat Ghana, Cote d`Ivoire, Nigeeria, - pärit Lõuna-Ameerika vihmametsadest Brasiilia, Kamerun, Ecuador - suurimad tootjad Malaisia, Indoneesia, Tai Hiina, India, - Aafrikas töödeldakse alla 20% kakaost, ülejäänu läheb Filipiinid, Sri Lanka, Libeeria,
· kakaopuu · pärit Amazonase vihmametsadest · tähtsaim kasvatuspiirkond Aafrika · 6 suurimat kasvatajat Ghana, Cote d`Ivoire, Nigeeria, Brasiilia, Kamerun, Ecuador · Aafrikas töödeldakse alla 20% kakaost, ülejäänu läheb maailmaturule kakaoubadena · teepõõsas · üle 2000 teepõõsasordi · pärit Indiast, Hiinast · Suured kasvatajad Hiina, India, Sri Lanka, Jaapan, Indoneesia, Keenia jt. Looduslik kautsuk · hevea e. kautsukipuu · kautsuk on toorkummi, kummitööstuse põhiline tooraine · pärit Lõuna-Ameerika vihmametsadest · suurimad tootjad Malaisia, Indoneesia, Tai Hiina, India, Filipiinid, Sri Lanka, Libeeria, Nigeeria 1.16. Istanduskultuurid · datlipalm · üks vanimaid kultuurtaimi, Ees-Aasias kasvatati juba 9000 aastat tagasi · tähtis kultuurtaim oaasides · suured datlite tootjad Iraak, Egiptus, Saudi-Araabia, Iraan, Alzeeria jt
*Metsamaa pindla (ha), metsasus (%), puiduvaru (m3), arvestuslauk (mm/ha), puude liigiline koosseis Metsatüüp Riigid sellise Peamised puuliigid Metsa iseloomustus metsatüüp Ekvatoriaalsed Lõuna-Ameerika, Mahagon, eebeni, Juurdekasv 50m3/ha vihmametsad Aafrika, Amazonas, sandli, kampri, hevea aastas, pindala väheneb Kagu-Aasia puu kiiresti üleraie tõttu Lähisekvatoriaalsed Tansaania Akaatsia, ahvileivapuu, Võrreldes vihma hõrendikud eukalüptid, palmid metsadega on liigline
*Suurema metsamaa pindalaga riigid- Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina, Austraalia, Kongo DV *Metsamaa pindla (ha), metsasus (%), puiduvaru (m3), arvestuslauk (mm/ha), puude liigiline koosseis Metsatüüp Riigid sellise metsatüüp Peamised puuliigid Metsa iseloomustus Ekvatoriaalsed Lõuna-Ameerika, Aafrika, Mahagon, eebeni, sandli, Juurdekasv 50m3/ha vihmametsad Amazonas, Kagu-Aasia kampri, hevea puu aastas, pindala väheneb kiiresti üleraie tõttu Lähisekvatoriaalsed Tansaania Akaatsia, ahvileivapuu, Võrreldes vihma hõrendikud eukalüptid, palmid metsadega on liigline kooseis ja aastane
kilpkonnasid, krokodille, väga mitmesuguseid konni jt. loomi, kes elavad nii maal kui vees. Puudel elab tohutult sipelgaid ja muid mürgiseid putukaid. Amazonas ja tema lisajõed on erakordselt kalarikkad. Siinsetes vetes elavad ohtlikud kalad piraajad, kes parves võivad kallale tungida isegi suurtele loomadele. "Tavaline" vihmamets kasvab vaid jõgedevahelistel kõrgematel aladel. Amazonase vihmametsades kasvab mitmesuguseid palme, metsik kautsukipuu hevea, metsik kakaopuu jpt. Loomad elavad peamiselt puude otsas, eriti palju on mitmesuguseid ahve, laisikud, sipelgaid, papagoisid jt. Sellele mandrile on iseloomulikud taapirid, kiskjatest on tuntum jaaguar. http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/vihmamets.htm Palavusest ja vee ning toidu küllusest tingituna omandavad Amazonase taimed ja loomad tihti hiiglaslikud mõõtmed. Amazonase viktooria lehtede läbimõõt võib olla kuni kaks meetrit. Maailma suurimad närilised on kapibaarad
metalliline side 2-metüül-1,3-butadieen e isopreen CH2=C(CH3)-CH=CH2 Vabalt looduses ei leidu, kuid väga levinud on 2-3 isopreeni molekulist koosnevad tsükliliste molekulidega ained - terpeenid ( nimi tärpentiinist). Nende hulka kuuluvat kamper, mentool jne. Isopreeni polümeer on looduslik kautsuk (LK) X CH2=C(CH3)-CH=CH2 [-CH2-C(CH3)=CH-CH2-]x Toodetakse põhiliselt piimalilleliste (euphorbidae) hulka kuuluvate Hevea liikidest. Kautsukiteks nimetatakse kõrgelastseid polümeere. Toorkautsukist toodetakse kummi, samuti eboniiti ( sisaldab rohkem väävlit ja on seetõttu jäik), vesiemulsioonvärve (lateksid) ja kummiliimi Kumm Koostis: Kautsuk + väävel + tahm (või mõni muu aktiivne täiteaine) + lisandid
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL ESSE Termoreaktiivid Õppeaines: Tehomaterjalid Materjalitehnika keskus Õpperühm: MI-21b Üliõpilane: Rainer Näär Kontrollis: lektor A. Koitmäe Tallinn 2011 Termoreaktiivid Epoksuplast (EP) Klaasplastist tooted Aminoplastid (UF, MF) Liimaine, melamiin Fenoplast (PF) jt. Liimaine, kaepidemed (potid, pannid) Termoreaktiivid on polümeerid, mis ei sula kuumutamisel. Nende ahelad on reeglina tugevalt ristseotud, takistades omavahelisi nihkeid ning moodustades termiliselt väga stabiilse võrgustiku. Ristsidumine saavutatakse prepolumeeride (polümeriseeritud kuid ristsidumata materjal) järelreaktsioonides detailide/materjalide vormimisel. Järelreaktsiooni võib käivitada kas keemiline reaktsioon, temperatuur, rõhk või kiirgus. Olulisemateks termoreaktiivideks nii ajaloolises kui tööstusliku tootmi...
KORDAMISKÜSIMUSED: MAAILMA METSAD 1. Missugused on metsade hävimise põhjused? 5p. • Inimesed lähtuvad isiklikust huvist teenida raha ega mõtle ühiskonnale, kui tervikule. • Peamiselt Aafrikas ja Aasias on üheks metsade pindala vähenemise peapõhjuseks metsade raiumine küttepuidu saamise eesmärgil. Troopiliste metsade raiumine sealse väärtpuidu saamiseks suureneb samuti. • Troopiliste metsade (vihmametsade) hävimise peapõhjuseks on nende põletamine metsade aluse maa kasutuselevõtuks põllumaana. • Rahvaarvu suurenedes arengumaades vajatakse üha enam maad toidu tootmiseks; uusi maid saadakse aga eeskätt metsade arvelt • Kahjulik metsamajandus - suveraie, mille käigus suure erisurvega masinad trambivad mulla tihedaks, vett ja õhku mitteläbilaskvaks, hävitatakse mulda toitainetega varustav metsakõdu ning halvendatakse sel teel tugevasti uue metsapõlvkonna kasvutingimusi • Kahjulik poliitika...
5 Taimestik Jõgede läheduses asub kohati kuni kümnete kilomeetrite laiune üleujutatav metsaribana, mida nimetatakse igapoks. Igapo meenutab mangroovmetsi, ta on madal, kuid võrdlemisi tihe. Nagu vihmametsas kunagi, on seal palju liaane ja epifüüte. "Tavaline" vihmamets kasvab vaid jõgedevahelistel kõrgematel aladel. Amazonase vihmametsades kasvab mitmesuguseid palme, metsik kautsukipuu hevea, metsik kakaopuu jpt. Taimed ei tunne ekvatoriaalkliimas soojuse ega niiskuse puudust, sellepärast on taimkate tihe ja lopsakas. Ekvatoriaalvöötmes kasvavad valdavalt vihmametsad, mis on väga liigirikkad. Kaht sarnast puud üksteise lähedalt naljalt ei leia. Ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuliigi. Metsas kasvavad puud erineva kõrguseni ja moodustavad rindeid. Kõige kõrgemad puud kasvavad 50 - 70 m kõrguseks
Loodusgeograafia ja nende kasutamine I Maa kui ressurss. Põllumajandus 1.Maailma maakasutus Põllumajandu slik maa(1/3 maast) Haritava maa hulgast sõltubki Haritav maa looduslik millise tootmisvormi valime ja rohumaa Kui odav või kallis tuleb see tootmine. õp lk 86 diagramm. Kui maad on vähe tuleb valida intensiivne põllumaj. aga kui on palju siis võib mõelda ekstensiivsele põllumaj. Istandus Põllumaa ehk põld(iga aasta tootmisele. (mitmeaastane) Majanduslik künname ja külvame) Looduslikud ud 2.põllumajanduse eeldused ehk põllumajandust mõjutavad tegurid. Kliima [taimekasvu periood ehk ...
Ecocell vähendab materjali ja energia kulu, ning suurendab materjali tootlikkust. Selle kasutamine aitab luua kulude märkimisväärset kokkuhoidu. Madratsite puhul Ecocell loob unikaalse rakustruktuuri, mis võimaldab õhul ringi liikuda ja niiskusel väljuda. Lateks Lateks on üldnimetus polümeersetest peenosakestest vesikeskkonnas moodustunud stabiilsele emulsioonile. Päritolult võivad lateksid olla nii looduslikud kui sünteetilised. Kasutatakse madratsite tootmisel. Lateks on kummipuu Hevea Brasiliensis piimmahlast toodetud naturaalne, elastne ja vastupidav materjal. Sobib hästi vahekihiks vedrude ja kanga vahele. Tavaliselt on madratsite lateks eritöödeldud, pestud ning kuivatatud. Nii laseb materjal õhku läbi, on pehme ja vastupidav. Tootmisprotsess: Vahustamine - lateksit vahustatakse mikseriga teatud aja jooksul, mille pikkus sõltub soovitavast tugevusastmest. Pihustamine - lateksvaht pihustatakse läbi vooliku konveierile, kus vaht muutub geeljaks massiks.
Orgaanilised komposiitmaterjalid kordamisküsimused 1. Nimetage tänapäeval tehnikas kasutatavaid materjalide põhiliike Vastus : metallid, keraamika ning komposiitmaterjalid 2. Andke vähemalt kaks erinevat definitsiooni komposiitmaterjalile Vastus : · Komposiitmaterjal on mitme faasiline materjal, mis laseb mõjule pääseda kõigi faaside positiivsetel omadustel ja mille puhul täheldatakse omaduste sünergiat. · KM on konstruktsioonmaterjal, mis koosenb kahest või enamast faasist, mis on kombineeritud makrotasandil ja on omavahel sidestatud. 3. Tooge vähemalt a üks naine komposiitidest, milles võib täheldada kombineeritud toime efekti: 1. plast + klaas ,2. metall + metallioksiid 4. Mida kujutab endast linataime vars ( komposiitide aspektist ) ? Parasvöötmes kultiveeritav tsellulooskiutaim, kõrge keskmise suhtelise molekulmassiga tselluloos. Seemnetest toodetakse linaõ...
(605 000 km² ) on India maailmas esikohal. 6.1. Mida kasvatatakse Indias. Kasvatatakse riisi, nisu, maisi, hirssi, sorgot, otra, kaunvilju ja õlitaimi (maapähklit, seesamit, rapsi, päevalille, riitsinust, sinepit). Väiketalundites on saagikus väike. Istandustes kasvatatakse suhkruroogu (300 mln. tonni aastas, maailmas 2. kohal), puuvillapõõsast, dzuuti, teepõõsast (aastas 0, 84 mln. tonni teelehti, maailmas esikohal) ja tubakat. Olulisel kohal on taimekasvatuses ka kookospalm, hevea, mooruspuu, banaan, ananass, kohvi-, mango-, apelsini- ja mandariinipuu, papaia ning vürtsid (must ja punane pipar, kardemon, nelk, ingver). Loomakasvatus on teisejärguline. Veiste arvult (u. 225 mln.) on India maailmas esikohal, kuid lehma kohta tuleb aastas ainult u. 250 kg piima. Peamine tööloom on kodupühvel (96 mln.), kuid tööks kasutatakse ka taltsutatud elevante. Kitsi ja kanu peetakse kõikjal, lambaid (59 mln.) peamiselt mägialadel. Püütakse kala (u. 3,6 mln
(605 000 km² ) on India maailmas esikohal. (2) 8.1. Mida kasvatatakse Indias. Kasvatatakse riisi, nisu, maisi, hirssi, sorgot, otra, kaunvilju ja õlitaimi (maapähklit, seesamit, rapsi, päevalille, riitsinust, sinepit). Väiketalundites on saagikus väike. Istandustes kasvatatakse suhkruroogu (300 mln. tonni aastas, maailmas 2. kohal), puuvillapõõsast, dzuuti, teepõõsast (aastas 0, 84 mln. tonni teelehti, maailmas esikohal) ja tubakat. Olulisel kohal on taimekasvatuses ka kookospalm, hevea, mooruspuu, banaan, ananass, kohvi-, mango-, apelsini- ja mandariinipuu, papaia ning vürtsid (must ja punane pipar, kardemon, nelk, ingver). Loomakasvatus on teisejärguline. Veiste arvult (u. 225 mln.) on India maailmas esikohal, kuid lehma kohta tuleb aastas ainult u. 250 kg piima. Peamine tööloom on kodupühvel (96 mln.), kuid tööks kasutatakse ka taltsutatud elevante. Kitsi ja kanu peetakse kõikjal, lambaid (59 mln.) peamiselt mägialadel. Püütakse kala (u. 3,6 mln
Kakaopuu · pärit Amazonase vihmametsadest · tähtsaim kasvatuspiirkond Aafrika · 6 suurimat kasvatajat Ghana, Cote d`Ivoire, Nigeeria, Brasiilia, Kamerun, Ecuador · Aafrikas töödeldakse alla 20% kakaost, ülejäänu läheb maailmaturule kakaoubadena Teepõõsas · üle 2000 teepõõsasordi · pärit Indiast, Hiinast · Suured kasvatajad Hiina, India, Sri Lanka, Jaapan, Indoneesia, Keenia jt. Looduslik kautsuk · hevea e. kautsukipuu · kautsuk on toorkummi, kummitööstuse põhiline tooraine · pärit Lõuna-Ameerika vihmametsadest · suurimad tootjad Malaisia, Indoneesia, Tai, Hiina, India, Filipiinid, Sri Lanka, Libeeria, Nigeeria Istanduskultuurid Datlipalm · üks vanimaid kultuurtaimi, Ees-Aasias kasvatati juba 9000 aastat tagasi · tähtis kultuurtaim oaasides · suured datlite tootjad: Iraak, Egiptus, Saudi-Araabia, Iraan, Alzeeria jt
Töötlemine laevas, müük sadamas Kalakasvatus Looduslikus veekogus Inglismaa, Sotimaa, Ida-Aasia Kalavarude vähenemise põhjused: · Ülepüük · Maailmamere reostumine Metsamajandus Metsatüüp Riik Puud Iseloomustus Ekvatoriaalsed Brasiilia, Indoneesia, Väheväärtuslikud Pindala väheneb kiiresti vihmametsad Kongo, Madagaskar puud hevea, eeben, üleraie tõttu; palmid Aletamine, juurdekasv 50 m3/ha Parasvöötme USA, Venemaa, Kuusk, mänd, lehis, Tarbepuidu allikas; okasmetsad Kanada, Norra, nulg Soome, Rootsi Tugevalt laastatud;
1.Põletamata tehiskivid • Põletamata tehiskivid saadakse mineraalse sideaine taigna, mördi- või betoonisegu kivistamisel. • Liigitused: Lubitooted , kipstooted, tsementtooted Silikaatkivi Koosneb kvartsliivast(vähemalt 30%) ja lubjast(võimalikult madal ja peeneks jahvatatud) ja veest. Värviliste kivide saamiseks lisatakse segule pigente (kollane, pruun, must). Hea ehitusmaterjal meie muutlikes ilmastikuoludes ehk oludes, kus aastaringselt kõigub temperatuur 60C. Lisaks veel väga ohutu tervisele ja keskkonnale, kuna tehtud looduslikust toormest. Lisaks ei erita mürgiseid aineid ( ei põle). Hoiab niiskuse hoones tasakaalus, ehk teisisõnu“hingab“. Omadused: • Hea mürapidavus • Suur mehhaaniline tugevus • Sirgjoonelised pinnad • Sobiv veeimavus müüritöödeks • Odav tööjõud ja mördi kulu Tehnilised omadused: • Tihedus ligikaudu 1900 kg/m3 kohta • Veeiamvus 10-15%, kust tuleneb h...
Amazonas ja tema lisajõed on erakordselt kalarikkad. Siinsetes vetes elavad ohtlikud kalad piraajad, kes parves võivad kallale tungida isegi suurtele loomadele. Jõgede ääres peavad jahti vee äärde jooma tulnud loomadele anakondad. Anakondad võivad kasvada ligi 10 m pikkuseks, oma saagi surmavad nad kägistades. [34] "Tavaline" vihmamets kasvab vaid jõgedevahelistel kõrgematel aladel. Amazonase vihmametsades kasvab mitmesuguseid palme, metsik kautsukipuu hevea, metsik kakaopuu jpt. Loomad elavad peamiselt puude otsas, eriti palju on mitmesuguseid ahve, laisikud, sipelgaid, papagoisid jt. Sellele mandrile on iseloomulikud taapirid, kiskjatest on tuntum jaaguar. Viimase kolmekümne aasta jooksul on Brasiilia valitsus püüdnud Amazonase jõgikonda sihikindlalt kasutusele võtta. On ehitatud tuhandeid kilomeetreid moodsaid maanteid, siia on ümber asustatud põlluharijaid, hakatud kaevandama maake jne. Kogu see tegevus ohustab tugevasti looduskeskkonda
sektsioonilise reaktori (3) ülemisse ossa. Igas sektsioonis on küttesärk (4) ning roostevabast küttespiraal, et hoida hoida temperatuuri vajalikes piirides (lugedes ülalt alla, 100-200°C-ni). Kolonni alumises otsas on veel ka elektriküte (5). Kolonni diameeter on 600-1500 mm, kõrgus 5-11 m. Soojuskandjana kasutatakse segu 26,5% difenüüli ja 73,5% difenüüloksiidi. 27. Naturaalkautsuk See on kummipuu ehk kautsukipuu Hevea brasiliensis laateks ehk mahl, mida kogutakse puude külge kinnitatud kogumislehtritesse. ,,Kao-tsu" = puupisarad. Suured istandused on Brasiilias, Malaisias, Indoneesias, Libeerias jm. Läheb umbes 7 aastat, enne kui puust on võimalik kätte saada laateksit. Saak on umbes 2400-3000 kg/ha · aastas. Laateks sisaldab: naturaalkautsukki (NK) kuni 30%, heljumit kuni 60%, valkusid 2-2,7%, vaike 1,7-3,4%, suhkruid 1,5-4,2% ja mineraalaineid 0,2-0,7%. Kogutud
Amazonas ja tema lisajõed on erakordselt kalarikkad. Siinsetes vetes elavad ohtlikud kalad piraajad, kes parves võivad kallale tungida isegi suurtele loomadele. Jõgede ääres peavad jahti vee äärde jooma tulnud loomadele anakondad. Anakondad võivad kasvada ligi 10 m pikkuseks, oma saagi surmavad nad kägistades. "Tavaline" vihmamets kasvab vaid jõgedevahelistel kõrgematel aladel. Amazonase vihmametsades kasvab mitmesuguseid palme, metsik kautsukipuu hevea, metsik kakaopuu jpt. Loomad elavad peamiselt puude otsas, eriti palju on mitmesuguseid ahve, laisikud, sipelgaid, papagoisid jt. Sellele mandrile on iseloomulikud taapirid, kiskjatest on tuntum jaaguar. Amazonase jõgikond oli pikka aega inimtühi. Põliselanikke siin ei olnud, vanimad asukad jõudsid Amazonase ürgmetsadesse alles paartuhat aastat tagasi. Nende vähesed järglased elatuvad siiani jahist ja söödavate viljade korjamisest. Valged inimesed vältisid kaua seda
Alkadieenid kuuluvad loodusliku kautsuki koostisesse ja eralduvad kautsuki depolümerisatsioonil. Samuti leidub neid utte- ja krakkgaasides. ALKADIEENIDE TUNTUMAD ESINDAJAD ISOPREEN EHK 2-METÜÜLBUTA-1,3-DIEEN - CH2 = C(CH3) CH = CH2 Isopreen on loodusliku kautsuki lähteaine. Sõna "kautsuk" tuleneb indiaani keelest ja tähendab puu pisaraid (cao puu ja o-chu voolama, nutma). Looduslikku kautsukit saadakse troopilise kautsukipuu heveapuu (ld.k. Hevea brasiliensis) piimmahlast ja seda nimetatakse lateksiks.. Puhas isoprene on tugeva ebameeldiva lõhnaga värvuseta vedelik, mis soojuse toimel polümeriseerub väga kiiresti ja muutudes seejärel elastseks materjaliks. See on tingitud kautsuki niitjate molekulide keerdumistest ja põimumistest. Arheoloogilised uurimused kinnitavad, et juba tuhandeid aastaid tagasi oskasid Lõuna-Ameerikas elavad
Soola kasutatakse paljude keemiliste ainete tootmisel. Soolade meritsi veol tuleb arvestada nende alljärgnevaid omadusi: hügroskoopsus keemiline aktiivsus sulamine niiskuse toimel ühtlaseks kõvaks massiks. Soola veoks kasutatavad lastiruumid peavad olema kuivad ja lõhnavabad. Söögisoola veetakse riidest kottides massiga 50...100 kg. Stoovimistegur on 1,4...1,6 m3/t. 2.13. Kautsuki ja kummitoodete vedu Kautsuk jaguneb looduslikuks ja tehiskautsukiks. Looduslik kautsuk on brasiilia hevea mahl, mida kogutakse sama tehnoloogiaga nagu Eestis kogutakse vaiku. Puu koorde tehakse rida V-kujulisi lõikeid, mille alla seatakse kausike mahla kogumiseks. Loodusliku kautsuki põhilised tootjad on Brasiilia, Malaisia, Tai, Sri Lanka. Pärast töötlemist valtsitakse kautsuk lehtedeks. Lehtede kuivatamiseks neid suitsutatakse ja saadakse pruuni värvi kautsuk, mida nimetatakse smoked sheet. Kui lehed kuivavad õhu käes, saadakse helepruuni värvi kautsuk, mida nimetatakse crep.
ümber puu. Ühtaegu kasvab ka kägistajapuu võra, mis võtab üha rohkem ruumi. Kasvanud suureks, hävitab kägistajapuu puu, mis oli varem talle toeks. Niisuguste puude hulka kuuluvad perekonna Ficus mõned esindajad (Kagu-Aasias, Aafrikas). Troopilise vihmametsa mitme tuhande puuliigi hulgas leidub hinnalise puiduga liike (näiteks mahagonipuu Swietenia mahagoni Antillidel). Mõnedest puudest saadakse kautsukit (tuntuim on kautsukipuu Hevea brasiliensis), kamprit (kampripuu - Cinnamomum camphora), hiniini (kiinapuu - Cinchena ledgeriana) jm. Mitmeid troopilisest vihmametsast pärit kultuure kasvatatakse laialdaselt troopikamaades. Siia kuulub juba nimetatud kautgukipuu (Indoneesia, Malaisia, Indo-Hiina maad, troopiline Aafrika), banaan (Aafrika, India, Indoneesia, Lõuna-Ameerika, Okeaania), mango (troopiline Aasia), kohvipuu (Lõuna-Ameerika, Aafrika, troopiline Aasia, Okeaania), kakaopuu (Aafrika,
1.Põletamata tehiskivid • Põletamata tehiskivid saadakse mineraalse sideaine taigna, mördi- või betoonisegu kivistamisel. • Liigitused: Lubitooted , kipstooted, tsementtooted Silikaatkivi Koosneb kvartsliivast(vähemalt 30%) ja lubjast(võimalikult madal ja peeneks jahvatatud) ja veest. Värviliste kivide saamiseks lisatakse segule pigente (kollane, pruun, must). Hea ehitusmaterjal meie muutlikes ilmastikuoludes ehk oludes, kus aastaringselt kõigub temperatuur 60C. Lisaks veel väga ohutu tervisele ja keskkonnale, kuna tehtud looduslikust toormest. Lisaks ei erita mürgiseid aineid ( ei põle). Hoiab niiskuse hoones tasakaalus, ehk teisisõnu“hingab“. Omadused: • Hea mürapidavus • Suur mehhaaniline tugevus • Sirgjoonelised pinnad • Sobiv veeimavus müüritöödeks • Odav tööjõud ja mördi kulu Tehnilised omadused: • Tihedus ligikaudu 1900 kg/m3 kohta • Veeiamvus 10-15%, kust tuleneb hea müüritööde...
PÕHIKOOLI GEOGRAAFIA MATERJA L 9.KL GEOLOOGIA 1. Sisetuum on tahke, koosneb peamiselt niklist ja rauast, ulatub umbes 5100 kuni 6378 kilomeetri sügavusele. 2. Välistuum koosneb samuti peamiselt niklist ja rauast, kuid on vedelas olekus, ulatub umbes 2900 kuni 5100 kilomeetri sügavusele. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa magnetvälja. 3. Alumine vahevöö on tahke, koosneb peamiselt ränist, ulatub umbes 900 kuni 2900 kilomeetri sügavusele. 4. Astenosfäär on vedelas olekus mõnesaja kilomeetri paksune kiht. See on vahevöö kivimite ülessulamise ehk basaltse magma tekke piirkond. 5. Ülemine vahevöö ulatub umbes 10 kuni 200 kilomeetri sügavusele. 6. Maakoor on Maa kõige pealmine kiht, see jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimit...
Botaanika osa kordamisküsimused 1. Mis on biosüstemaatika? Biosüstemaatika on teadus eluslooduse mitmekesisusest, selle vormidest, põhjustest ning tekkest; liikide ja teiste süstemaatikaühikute piiritlemisest ja nimetamisest; teaduslikult põhjendatud klassifitseerimisest 2. Klassifitseerimine, nomenklatuur Klassifitseerimine ehk süstematiseerimine on taksonite ühendamine või jagamine rühmadeks Nomenklatuur tegeleb rühmadele nimede andmisega 3. Liigikontseptsioonid – nominalistlik, morfoloogiline, bioloogiline, fülogeneetiline Liigikontseptsioon on teoreetiline ja põhimõtteline lähtekoht, mille alusel on võimalik liike eristada. Erinevate kontseptsioonide piirid pole alati selged, eristada võib nelja põhilist kontseptsiooni: Nominalistlik liigikontseptsioon Selle kohaselt pole liike üldse reaalselt olemas, looduses esinevad ainult üksikisendid või ka nende mingid rühmad, millede vahel pole aga tegelikke erinevusi ega pi...
· Piirkonnad Amasoonia, Kesk-Aafrika (Kongo jõgikond), Indoneesia ja Uus-Guinea · Taimestik 3 rinnet: 1) kõrge rinne: 30 40m kõrgused puud o 2) keskmine rinne: 20 30m kõrgused puud o 3) madalrinne: madalamad kui 20m kõrgused o taimed · Taimestik on väga värvikirev; põhilised taimed: viigipuu, bambus, mangroovtaimed, eebenipuu, kakaopuu, hevea, liaanid. · Mullastik ferralliitmullad - suure raua sisaldusega, punase värvusega mullad, sisaldavad vähe huumust ja on liigniisked. · Loomastik erksavärvilised, liigirikas; põhilised loomad: ahvid, maod, kaimanid, jaaguar, kahepaiksed, sisalikud, linnud. SAVANN · Kliimavööde lähisekvatoriaalne kliimavööde · Kliima 2 aastaaega: niiske ja kuiv aastaaeg Temperatuur aastaringselt ühtlaselt kõrge.
2-metüül-1,3-butadieen e isopreen CH2=C(CH3)-CH=CH2 Vabalt looduses ei leidu, kuid väga levinud on 2-3 isopreeni molekulist koosnevad tsükliliste molekulidega ained - terpeenid ( nimi tärpentiinist). Nende hulka kuuluvat kamper, mentool jne. Isopreeni polümeer on looduslik kautsuk (LK) X CH2=C(CH3)-CH=CH2 à[-CH2-C(CH3)=CH-CH2-]x Toodetakse põhiliselt piimalilleliste (euphorbidae) hulka kuuluvate Hevea liikidest.Kautsukiteks nimetatakse kõrgelastseid polümeere. Toorkautsukist toodetakse kummi, samuti eboniiti ( sisaldab rohkem väävlit ja on seetõttu jäik), vesiemulsioonvärve (lateksid) ja kummiliimi 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 16 Kumm Koostis: Kautsuk + väävel + tahm (või mõni muu aktiivne
2-metüül-1,3-butadieen e isopreen CH2=C(CH3)-CH=CH2 Vabalt looduses ei leidu, kuid väga levinud on 2-3 isopreeni molekulist koosnevad tsükliliste molekulidega ained - terpeenid ( nimi tärpentiinist). Nende hulka kuuluvat kamper, mentool jne. Isopreeni polümeer on looduslik kautsuk (LK) X CH2=C(CH3)-CH=CH2 [-CH2-C(CH3)=CH-CH2-]x Toodetakse põhiliselt piimalilleliste (euphorbidae) hulka kuuluvate Hevea liikidest.Kautsukiteks nimetatakse kõrgelastseid polümeere. Toorkautsukist toodetakse kummi, samuti eboniiti ( sisaldab rohkem väävlit ja on seetõttu jäik), vesiemulsioonvärve (lateksid) ja kummiliimi Kumm Koostis: Kautsuk + väävel + tahm (või mõni muu aktiivne täiteaine) + lisandid
Sealne puit on märksa odavam kui Euroopa ja Põhja-Ameerika metsadest saadav ning sellest toormest valmistatud puidutooted mängivad maailmaturul üha suuremat rolli. Hiina kultuurpuistute pindala on näiteks 77,1 miljonit ha s.o. juba 37 % kogu metsa pindalast (Global Forest Resources Assessment, 2010) . Troopilistes istandikes kasvatatavad peamised puuliigid Suur tiikpuu Päris-mahagonipuu Eebenidiospüür Kohvipuu Brasiilia hevea e. kummi- või kautsukipuu. Sugukond kaksiktiibviljakulise (Dipterocarpaceae) kapokipuu Istandikud säästavad looduslikke metsi Parasvöötmes rajatud puuistandikes domineerivad mitmesugused papliliigid Tõhusa aretustöö abil loodetakse saada veelgi kiirekasvulisemaid kloone ja hübriide. Näiteks Itaalias, kus metsa kogupindala on 9,7 miljonit hektarit (sellest 8,4 mln. ha mägedes ning 1,3 mln
alumisi osi toitainetega) toimub aga niineosa e floeemi kaudu. ERITUSKUDE Piimasooned on elusad rakud, Elundite sisemuses mille vakuoolides Eritised on lisaks (varufunktsiooniga rakuorganell) mittevajalikkusele taimel sisaldub piimmahl (magun, tihti ka kaitseks piimalill, Hevea piimmahlast taimtoiduliste loomade vastu, saadakse kautšukki) liigse vee eritemiseks, putukate ligimeelitamiseks, varuaineteks Eritusrakud paiknevad hajusalt Elundite välispinnal teiste rakkude vahel (nt teepõõsal ja loorberipuu lehtedes) Näärmekarvad (epidermi
mitu vakuooli, vanemates rakkudes on üks suur keskvakuool (tsentraalvakuool) Ülesanded: Vee ja toitainelise varu säilitamine Siserõhu tekitamises osalemine Vakuoolis toimuvad lõhustumisprotsessid Vakuooli kogunevad vesilahustuvad pigmendid (antotsüaanid) o Antotsüaanirikkad on mustikad, arooniad Vakuoolidesse kogunevad mürgised ühendid (alkaloidid) Vakuoolidesse koguneb piimmahl (võilill, hevea, papaia lehed) Seene- ja loomarakkude vakuoolid: lipiidivakuoolid (koolimikroskoobis hästi kiiskavalt näha) Ülesanded: Varuaineline Hüdrofoobsete jääkide ladestamine Protistide vakuoolid: eristatakse kaht tüüpi vakuoole: Seedevakuoolid (toitekublik), sisuliselt on tegemist lüsosoomi erivormiga Osmoregulatoorsed vakuoolid (tuikekublik), ülesandeks liigse vee ja selles lahustunud ioonide eemaldamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
