Meioos Meioos rakujagunemine, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda => haploidne kromosoomistik Somaatilised rakud keharakud Gameedid sugurakud Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ning eoste moodustumisega. Meioosi käigus toimub kahest järjestikusest jagunemisest, tekib 4 tütarrakku. Meioosi interfaas DNA kahekordistumine, suureneb rakuorganellide arv, sünteesitakse makroergilisi ühendeid, tsentrioolid kahestuvad I jagunemine a) profaas tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad, kromosoomid keerduvad kokku, moodustuvad kääviniidid tsentrioolide vahele, homoloogilised kromosoomid liibuvad kahekaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi, see on kromosoomide ristsiire ja sellega kaasneb geenivahetus b) metafaas kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele c) anafaas kääviniidid lühenevad, kromosoomid lahknevad poolustele d) te...
iga üksikorganism on paljunemise tulemus Rakutsükkel raku eluring ühe jagunemise lõpust teise jagunemise lõpuni. Interfaas vaheaeg kahe jagunemise vahel (organellide arv suureneb, makroergiliste ühendite süntees, tsentrosoolide kahestumine, raku mõõtmete suurenemine, DNA kahekordistumine). Karüokinees tuumajagunemine Tsütokinees plasmajagunemine Gameet organismi sugurakk (munarakk ja seemnerakk) Sügoot viljastatud munarakk Meioos rakujagunemine, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb vähemalt 2x. Haploidne kromosoomistik/Haploidsus kromosoomistiku poolkordsus. Diploidne kromosoomistik/Diploidsus kromosoomikomplekti kahekordsus kromosoomistikus. Somaatiline rakk organismi ehitusse kuuluv keharakk. Kromosoomide ristsiire ehk krossingover homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Tulemuseks on geenivahetus.
saadakse vanematega geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond, sugulisel paljunemisel järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. 8. Mõisted Rakutsükkel - rakutsükkel ehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. Interfaas - Interfaas on päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Mitoos on eukarüootse raku jagunemine, millepuhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt. Karüokinees rakujagunemine. Tsütokinees tsütoplasma jagunemine. Embrüogenees loote areng. Postembrüogenees lootejärgne areng. Viljastumine spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade ühinemine. Ontogenees organismi individuaalne areng. Ovogenees munarakkude areng naistel. Spermatogenees spermide areng mehel, pidev protsess. Folliikul asub munasarjas, folliikulis valmib munarakk, toodab naissuguhormoone.
Interfaas kahe mitoosi vaheline periood Juveniilne staadium noorjärk, algab sünniga, lõpeb sigimisvõime saabumisega Karüokinees rakutuuma jagunemine Kliiniline surm järgneb agoonias olevale inimesele, lakkab hingamine, südametegevus Kollakeha rebenenud folliikul Koorion kõldkest Lootekestad ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu Lootelehed lootelise arengu karikloote staadiumis moodustuv rakukiht Lõigustumine mitoosi teel kiiresti jagunemine Meioos rakujagunemine, kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda Menopaus ovulatsiooni lakkamine naisel Menstruatsioon viljastamata munaraku ja emaka limaskestade eraldumine naise kehast Mesoderm keskmine looteleht Mitoos päristuumse raku jagunemine, kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes Moondeline areng järglased ei sarnane täiskasvanuga Moorula kobarloode, tekib sügoodi mitootilisel jagunemisel Ontogenees ühe isendi areng viljastumisest surmani Otsene areng järglased on vanema sarnased
eneegiatarve ületab hapnikuvarud (Nt. suur füüsiline koormus); toidutehnoloogia – veinide, õlle, jogurti jms. valmistamiseks. Rakuhingamise kulg (Ilma hapnikuta) 2. Glükoosist saab energiat>käärimine. 3. Glükolüüs saab toimida, kuid ülejäänud rakuhingamine mitte. 4. Teisisõnu, glükolüüsi saab lõhustada osaliselt (ja saada vähem energiat). 5. Käärimine on oluliselt kiirem, kuid vähem tõhusam kui rakuhingamine. Rakutsükkel Ja rakujagunemine Raku eluring 90% raku eluajast veedab ta interfaasis st. Ei paljune. 10% raku eluajast kulub sellele, et nad jagunevad. Enne raku jagunemist pakitakse DNA molekul kromosoomideks. Raku jagunemist on kahte tüüpi: 1) Mitoos>ülejäänud rakkude (keharakkude) jagunemine 2) Meioos>sugurakkude jagunemine Kuidas toimub mitoos? 1. DNA on kahekordistunud 2
Kordamisteemad kontrolltööks: paljunemine ja areng 1. Organismide paljunemisviisid (3) ja näited loodusest, sugulise ja vegetatiivse paljunemisviisi võrdlus. 2. Raku elutsükkel: interfaas ja rakujagunemine (kas mitoos või meioos). Interfaas, selles toimuvad protsessid (sh DNA replikatsioon). 3. Mitoos, selle toimumiskäik, pro-, meta-, ana- ja telofaas, sh ära tunda joonistel ja otsust põhjendada. Kromosoom, kromatiid, tsentromeer. Tsentrosoom ja tsentrioolid. Kääviniidid. Tsütokinees, karüokinees. Mitoosi tulemus, roll looduses. 4. Meioos, selle mõiste ja eesmärgid (tulemus, roll looduses). Kromosoomide ristsiire (crossing-over)
Mitoos Rakkude jagunemine kaheks, kromosoomide arv ei muutu(46). Diploidne - paaris ehk kahekordne kromosoomistik. Folliikul - munarakku ümbritsev ja toitev põieke. Kollakeha - folliikuli jäänused, millest munarakk on ovulatsiooni käigus väljunud. Polotsüüt viljastumisvõimetu munarakk. Interfaas rakupaljunemise puhkefaas, mil rakk valmistub ette jagunemiseks. Embrüonaalse arengu biogeneetiline reegel järglane meenutab eellast. RAKUJAGUNEMINE Rakud jagunevad mitoosi või meioosi käigus Jagunematud rakud: 1. Lihasrakud 2. Närvirakud 3. Punased verelibled VILJASTUMINE Viljastumise käigus ühinevad muna- ja seemneraku tuumad ja tekib liigile iseloomulik kromosoomistik. Kehaväline viljastumine väga palju sugurakke, millest suur hulk hävib. Nt kalad, kahepaiksed. Kehasisene viljastumine vähe sugurakke, kuna keskkonna eest kaitstud. Nt roomajad, linnud, imetajad.
mootustub 2 tütarrakku,erinevad bakterid poolduvad erineva kiirusega.Pärmseened paljun pungumisega. Samblikud paljun vegetatiivselt rakise tükikese abil.Taimeriigis on levinud veg paljun nt:kätteseemne-taimer annavad järglasi risoomide,mugulate,sibulate abil.Loomariigis veg paljun pungumise v pooldumise teel.Selgroogsed loomas mittesug teel ei paljune.Veg paljun tähtsus-võimadab lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. Meoos on rakujagunemine,mille käigus arenevad sugurakud v eosed.Krom arv väheneb 2x,tekkinud rakud ei ole identsed.1jagunemine- interfaas-toimub ATP süntees,raku organellide arvule suurenem.tsentrioolide paarid 2kordistuvad;profaas-tsentr. Paarid liiguvad poolustele.Mood. käävi- niidid.Krom. keerduvad kokku,tuuma membraanid kaovad;metafaas- homoloogilised krom liiguvad ekvatoriaal tasandile paari kaupa,neile kinnituvad kääriniidid(ühelt poolt);anafaas-kääriniidid lühene. Telofaas-moodustuvad uued
Määratakse sugu V Tagatakse kombinatiivse muutlikkuse üks alatasandeid V Taastatakse normaalne tuuma/tsütoplasma suhe L Arenevad lootelehed G KÜSIMUS Paljunemine. 6. Leidke sobivaim vastusevariant! Seejärel põhjendage, miks sellele eelnev või järgnev variant (omal valikul) on ebasobiv või väär! 6.1. Mitoosile järgneb... a) anafaas b) interfaas c) sügoot d) meioos e) metafaas 6.2. Mitoosile eelneb... a) crossing-over b) profaas c) rakutsükkel d) DNA replikatsioon e) rakujagunemine 6.3. Kromatiidid lahknevad... a) mitoosi metafaasis b) mitoosi telofaasis c) meioosi I. profaasis d) meioosi I anafaasis e) meioosi II anafaasis 6.4. Crossing-over tähendab ... a) kromosoomide vahetamist meioosi I profaasis b) kromosoomide vahetamist mitoosi profaasis c) kromosoomilõikude vahetamist homoloogiliste kromosoomide vahel meioosis d) kromosoomilõikude vahetamist geenide vahel mitoosis e) kromosoomilõikude vahetamist tütarrakkude vahel 6.5
(DNA: A=, C=_G ; RNA: A=U, C=_G) 18. Polümeer- keemilised ühendid, mille molekul koosneb paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvates struktuuriühikutest.(looduslikud polümeerid nt, merevaik, tselluloos) 19. Monomeer- keemiline aine, mis suhtelislt kergesti moodustab polümeersed molekule. 21. Seente plajunemine. Seened on heterotroofid, paljunevad enamasti eostega. Seened toituvad teiste organismide poolt sünteesitud organilisest ainust. 22. Meioos - rakujagunemine, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb vähemalt 2x. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkudel ja eoste moodustamisel. 23. Haploidne kromosoomistik/Haploidsus - kromosoomistiku poolkordsus. 24. Diploidne kromosoomistik/Diploidsus - kromosoomikomplekti kahekordsus kromosoomistikus. 25. Kromosoomide ristsiire ehk krossingover - homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi
Kromosoomide ristsiire ehk Crossing over - homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Tulemuseks on geenivahetus. Lõigustumine (inimesel täielik kõik looterakud poolduvad üheaegselt), tekib moorula ehk kobarloode (mitootiline jagunemine), mis liigub emakasse, areneb blastotsüst 7 päeval pärast, viljastumist, mis pesastub emaka limaskesta, embrüoplast sisemine rakkude mass, millest areneb inimene. Meioos - rakujagunemine, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb vähemalt 2x. Mesoderm - keskmine looteleht Mesoderm vahepealne looteleht, milles areneb tugi- ja liikumiselundkond, vereringe, eritus- ja sigimiselundkond. Moorula ehk kobarloode; Ontogenees on ühe isendi areng viljastumisest surmani Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Ovogoonid-Munaraku eellased Ovotsüüt ehk munarakk Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse.
vetatiivselt või eostega ,taim SUGULINE-uus organism saab alguse viljastatud rakust ,kahe organismi geneetilise materjali kombineermisel ,kärbes 2. Mis on partenogenees ja kellel seda esineb? Partenogenees-emastel esinev,uus isend areneb viljastamata munarakust ,kuid munarakk moodustub ikka meioosi teel ning hiljem munaraku kromosoomustik kahekordistub ,pole emaga identsed,esineb ajutiselt nt ümarussidel ,selgrooksetel nt kaladel 3. Rakujagunemine - milleks vaja, millised rakud jagunevad organismide paljunemiel ning mittesugulisel paljunemisel jagunevad nii tekivad tütarrakud mis on eelasraku koopiad see on mitoos sugulisel paljunemisel luuakse geneetilise materjali kombineerimisel tekib kaks rakku munarakk ja seemnerakk viljastatud munarakk hakakb jagunema seda nimetatakse meioosiks vaja kahjustunud kude võib parandeda .
munarakk ja ka osa emaka limaskestats Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe mens. algusest teise alguseni Diploidne kromosoomistik kahekordne kromosoomistik, milles kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena, esinev keharakkudes Haploidne kromosoomistik ühekordne kromosoomistik; meioosi tulemusena 2x vähenenud, esineb sugurakkudes Rakutsükkel raku eluiga ühe mitoosi lõpust teise lõpuni Interfaas aeg, kus rakk ei jagune; teeb ettevalmistusi Mitoos rakujagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes Meioos rakujagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2x; homoloogilised kromosoomid lahknevad ning toimub ka kromosoomide ristsiire Krossingover kromosoomide ristsiire; homoloogilised kromosoomid paaduvad ja vahetavad võrdse pikkusega osi; tulemuseks on geenivahetus Partenogenees naissuguhormoon, mis reguleerib menstruatsioone ja raseduse kulgu
mitoosi lõpuni. Somaatiline rakk - organismi ehitusse kuuluv keharakk. Sperm - seemnerakk (isassugurakk), mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni. Spermatogoon - isasorganismis esinev seemneraku (spermi) eellane. Sügoot - viljastunud munarakk. Tsentromeer - päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid. Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine rakujagunemine (mitoosi või meioosi) telofaasis. Vegetatiivne paljunemine - mittesuguline paljunemine, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast.esineb bakteritel, protistidel,seentel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. Ühekromatiidiline kromosoom - interfaasis on kromosoom ühekromatiidiline.
Somaatiline rakk - organismi ehitusse kuuluv keharakk. Sperm - seemnerakk (isassugurakk), mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni. Spermatogoon - isasorganismis esinev seemneraku (spermi) eellane. Sügoot - viljastunud munarakk. Tsentromeer - päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid. Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine rakujagunemine (mitoosi või meioosi) telofaasis. Vegetatiivne paljunemine - mittesuguline paljunemine, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast.esineb bakteritel, protistidel,seentel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. Ühekromatiidiline kromosoom - interfaasis on kromosoom ühekromatiidiline. Paljunemine Paljunemine on tähtis eluavaldus, mis jaguneb kaheks: mittesuguline ning suguline paljunemine.
Mutatsioone PCM-1 geenis on seostatud kilpnäärmevähiga, skisofreeniaga (orbitofrontaalse koore hallaine mahu vähenemisega), mutatsioone PCNT geenis mikrotsefaalse osteodüsplastilise primordiaalse kääbuskasvuga. Viimasel juhul sünteesitakse ebanormaalselt lühikest peritsentriini valku, mis pole võimeline teisi valke tsentrosoomi külge kinnitama. Seetõttu ei saa tsentrosoomid mikrotuubuleid õigesti organiseerida, häirub rakutsükkel ja väheneb rakujagunemine. Rakkude arvu vähesus viib lühikeste luude, väikese aju jm patoloogiate kujunemisele. 7. Skeleti vöötlihaskoe raku tsütoskelett, selle defektsusest põhjustatud haigused, 1 näide põhjalikumalt. (М63) 34 Müofibrillaarne müopaatia e. nemaliini müopaatia (desmiin, aktiin, nebuliin) Desminopaatia Kristallinopaatia Jäseme-vöötme lihasdüstroofia ( kalpaiin, düsferrliin) Duchenne’i/Becker’I lihasdüstroofia (düstrofiin)- on põhjustatud geeni DMD mutatsioonidest. See
mitoosi lõpuni. Somaatiline rakk - organismi ehitusse kuuluv keharakk. Sperm - seemnerakk (isassugurakk), mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni. Spermatogoon - isasorganismis esinev seemneraku (spermi) eellane. Sügoot - viljastunud munarakk. Tsentromeer - päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid. Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine rakujagunemine (mitoosi või meioosi) telofaasis. Vegetatiivne paljunemine - mittesuguline paljunemine, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast.esineb bakteritel, protistidel,seentel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. Ühekromatiidiline kromosoom - interfaasis on kromosoom ühekromatiidiline.
Samuti võib esineda mõningatel selgroogsetel nagu mõned sisalikud, kahepaiksed ja kalad. PALJUNEMISE TÄHTSUS Mittesugulisel paljunemisel lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond. Sugulisel paljunemisel järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. Ontogenees on organismi areng tema tekkest kuni surmani. Ontogeneesil on 5 faasi: · Viljastumine taastatakse diploidsus ja määratakse sugu · Lõigustumine kiire rakujagunemine, moorula(kobarloode) ja blastula(põisloode) · Gastrulatsioon hulkraksuse taastamine, rakkudevaheliste kontaktide tekitamine, tuuma ja tsütoplasma suhte taastamine · Kudede ja organite teke · Postembrüogenees I Emrüogenees looteline areng (seeme, loode) II Postembrüogenees lootejärgne areng Täismoone : Muna vastne nukk - valmik Vaegmoone: Muna vastne valmik Postembrüogeees jaguneb: · Juveniilne ehk noorjärk ... · Paljunemisvõimeline järk ...
Seetõttu rõhk väheneb. Moodustuv rõhu erinevus laadimise ja tühjakslaadimiskoha vahel põhjustab floeemivedeliku liikumist. 71. Kuidas Münch'i rõhuvooluteooria seletab floeemivoolu liikumist erinevates suundades? Liikumise põhjus: osmootsest potensiaalist tingitud rõhkude erinevus. Erinev veepotensiaal taimeosade vahel. (Rõhkude erinevus floeemi tühjakslaadimise ja pealelaadimise piirkonna vahel). C. kasv ja areng 1. Defineerige antiklinaalne ja periklinaalne rakujagunemine. Kuhu tekib uus vahesein? Sellest sõltub morfogenees. Antiklinaalne rakujagunemine risti välispinnaga, taimemass suureneb Periklinaalne rakujagunemine paralleelne välispinnaga, taimemass suureneb 2. Defineerige primaarne ja sekundaarne meristeem Primaarne meristeem apikaalne ehk tipumeristeem, toimub maapealsete osade ja juurte pikkuskasv (primaarne kasv) Sekundaarne meristeem lateraalne, toimub varte ja juurte paksenemine (teiskasv). 3
C Kasv ja areng Defineerige antiklinaalne ja periklinaalne rakujagunemine antiklinaalsed jagunemised suurendavad raku pinda, rakuvahesein tekib välispinnaga risti periklinaalsed jagunemised suurendavad raku mahtu, vahesein tekib välispinnaga paralleelselt Defineerige primaarne ja sekundaarne meristeem Meristeem ehk algkude on diferentseerumata, pidevalt pooldumisvõimelistest rakkudest kooosnev kude. Primaarseks meristeemiks on tipu- ehk apikaalsed meristeemid, mille arvel toimub taime pealmaaosade ja juurte pikenemine ehk primaarkasv
23 kromosoomi Diploidsus -indiviidi(raku)kromosoomistikuson kromosoomi komplekt kahekordne. Nt. enamikel taimedel ja loomadel valdav osa elutsüklist keharakud on diploidsed Polüploidsus - kromosoomikomplekt võib olla mitmes korduses (üle kahe). 25. Kromosoomi ehitus Koosneb kahest pikast kromatiidist, mis on omavahel seotud tsentromeetri abil. 26. Mis on karüotüüp? Karotüüp on kogu organismi kromosoomide kuju ja arv. 27. Meioos ja mitoos Meioos – toimub sugurakkudes. Rakujagunemine, Diploidsest saab 4 haploidset tütarrakku. Koosneb reduktsioonijagunemisest ja ekvatsioonjagunemisest. Mitoos – toimub kõigis rakkudes. Toimub kromosoomide võrdväärne jagunemine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on identsed. Kuna rakkude arv suureneb, siis on tagatud organismi kasv. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. Võrdlus: MITOOS MEIOOS_____________________________ 28. Mis on partenogenees?
Leukeemiad ja lümfoomid – vähid, mis tekivad valgetest vererakkudest või nende eellastest Närvisüsteemi rakkudest pärit kasvajad Kasvajarakkude klonaalne evolutsioon. Mutatsiooni tagajärjel suureneb mingi ühe raku jagunemisvõime või väheneb tõenäosus tema surmaks. Selliste rakkude järglased annavad kasvajarakkude klooni, mis on altimad uute mutatsioonide tekkeks. Kontaktinhibitsiooni puudumine vähirakkudel. Normaalsete rakkude puhul peatub rakujagunemine kui kogu tassi pind on rakkudega ühtlaselt kaetud, vähirakud jätkavad aga kasvamist, tungides üksteise peale (kontaktinhibitsiooni puudumine). On tekkinud transformeerunud rakud. Glükoosi omastamise ja suhkru ainevahetuse muutumine vähirakkudes, Warburgi effekt Intensiivne ja kiire glükolüüs viiakse läbi anaeroobselt (kuna kiirem varaint), tekib palju laktaati Kasvaja arengut toetavad suurenenud rakujagunemine ja vähenenud apoptoos.
valke ja mRNA-sid, mis on vajalikud kiire ja kontrollitud rakujagunemise läbi viimiseks Blastomeeride sünkroonset lõigustumist aitavad kiiresti läbi viia maternaalselt talletatud komponendid nagu mitoosi võimendav faktor (MPF, ingl. k. mitosis-promoting factor), mis koosneb tsükliin B ja tsükliin-sõltuvast kinaasist (CDK), ensüümid, histoonid, tubuliinid jne Tänu sellisele varumaterjalile on klassikalisest rakutsüklist G1 ja G2 faasid kaotatud, mistõttu on rakujagunemine märgatavalt kiirem. *Tsükliin B akumuleerub S faasis ja peale M faasi läbimist degradeeritakse perioodiliselt, mida kontrollivad mitmed maternaalsed valgud. CycB reguleerib MPF väikese subühiku Cdc2 (cyclin dependent kinase) aktiivsust *Cdc2 aktiveerib mitoosi, fosforüleerides erinevaid märklaudvalke (nt. histoonid, lamiinid, müosiin), käivitades kromatiini kondenseerumise, tuumaümbrise depolümeriseerumise ja mitoosikäävi organiseerumise Kui lõigustuv embrüo on varuained nö
liiguvad raku vastaspoolustele homoloogilised kromosoomid, mitte tütarkromatiidid. 2. PLOIDSUS. Mitoosi teel jagunedes on nii emarakk kui tütarrakud on diploidsed. Meioosi teel jagunedes moodustub kokku 4 haploidse genoomiga gameeti. 3. AEG. Sõltuvalt organismist ja rakkude keskkonnast, võib mitoos kesta mõnest tunnist mõne päevani. Meioosi puhul võib aga juba ainult esimene profaas osadel loomadel kesta aastaid. 4. RAKUJAGUNEMISTE ARV. Meioosis toimub rakujagunemine 1 kord, kus tekib 2 diploidset rakku. Meioosis toimub kaks rakujagunemist: 1) redutseeriv jagunemine: Homoloogilised kromosoomid paarduvad omavahel ja lahknevad seejärel juhuslikkuse alusel tütarrakkudesse. 4 2) võrdväärne jagunemine - Tütarkromatiidid jaotuvad tütarrakkudesse nii nagu mitoosis 5. TOIMUMISKOHT. Mitoos toimub somaatilistes rakkudes, meioos aga idutee rakkudes. 6. DNA REPLIKATSIOON. Kuigi meioosis toimub rakujagunemine 2 korda, on nii meioosis kui mitosis 1 S-faas. 6
suured rakud · Blastotsööl õõnsus blastula sees, mis aitab vältida, et anim. ja veget. pooluse rakud omavahel liiga vara kokku ei puutuks. Võimaldab rakkude migratsiooni gastrulatsioonis. · Moorula 16-46 raku staadium · Blastula 128 raku staadium; eristunud on blastotsööl · kesk-blastula transitsioon aktiveeritakse embrüo enda genoom; lisatakse G1 ja G2 faasid, sünkroonne rakujagunemine kaob. Meroblastiline (osaline), diskoidaalne e kettaline 3) Kirjelda lõigustumist kanal (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Lõigustumine toimub ketta piirkonnas, kus rebu on vähem ja tsütoplasmat rohkem. Rebuvaba osa lõigustumise tagajärjel kujuneb välja kettakujuline blastula e iduketas e blastodisk. Iduketta keskosa on rakuvälisest rebust eraldatud subgerminaalse õõnega.
Transport floeemis võib toimuda ülalt alla ja ka alt üles sõltuvalt tarbimiskoha paiknemisest. Münch'i rõhuvooluteooria floeemis liikumise põhjuseks on osmootsest potentsiaalist tingitud rõhkude erinevus. Suhkrud väljuvad floeemist (pungas, lehes, juures) vesi osmoosi teel järgi, turgorrõhk langeb, floeemivool liigub sinnapoole. C Kasv ja areng 1. Defineerige antiklinaalne ja periklinaalne rakujagunemine Aniklinaalne- rakujagunemine, kus uus vahesein paikneb terviktaime suhtes risti välispinnaga Periklinaalne- rakujagunemi, kus uus vahesein paikneb terviktaime suhtes paralleelselt välispinnaga 2. Defineerige primaarne ja sekundaarne meristeem?? Primaarne meristeem- on protoderm, prokambium ja põhimeristeem, millest arenevad primaarsed koed Sekundaarne meristeem- lateraalsed meristeemid ehk kambium ja korgikambium, millest kujunevad sekundaarsed koed. 3
20.Kudede uuenemine: rakkudejagunemine, suremine, tüvirakud, diferentseerumine. Rakkude surm ehk apoptoos- programmeeritud raku surm: rakkude arvu ja koe morfoloogia reguleeriminearengus ja täiskasvanud organismis. Apoptoosis rakul on iseloomuliku morfoloogilised muutused: alguses raku kokkutõmbumine ja ümmarguseks muutumine. Kullesel kaob saba ära. Apoptoosis osalevad initsiaator/algataja kaspaasid (proteaasid) efektorkaspaasid. Rakujagunemine. Mitoos ehk keharakkude jagunemine Päristuumste rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Kasvamine. TÄHTSUS: 1. Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. 2. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. 3. Suureneb rakkude arv, millega tagatakse organismi kasv. 4. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. Interfaas. Toimuvad raku ainevahetuse põhiprotsessid
tütarkromatiidid pole üksteisest veel eristatavad), pachynema (ristsiire), diplonema (homoloogilised kromosoomid eralduvad teineteisest, kromatiidid ilmnevad täielikult nähtavale ja kiasma saab ka nähtavaks), diakinees (kromosoomide lühenemine ja paksenemine, tuumake ja tuumamembraan kaovad, mikrotuubulid kinnituvad kinetohooride külge). Diplonema staadiumis võib peatuda sugurakkude küpsemine, st et rakujagunemine ei toimu korrektselt (Downi sündroom). Downi sündroomi puhul on 21.kromosoomis trisoomia ja 30ndates eluaastates tabab haigeid Alzheimeri tõbi. Ristsiire suurendab geneetilist muutlikkust. 7. Mendeli poolt avastatud pärilikkuse üldprintsiibid monohübriidsel ja dihübriidsel ristamisel. Monohübriidne ristamine – kehtivad kaks printsiipi: dominantuse printsiip – heterosügootides esineb üks alleelidest varjatud kujul;
Tulemuseks on 2 geneetiliselt identset tuuma.. Telofaasile järgneb tsütokinees ehk raku tsütoplasma jagunemine ja kahe tütarraku teke (seda põhjustab loomarakus nöördumisvagu). Taimsetel rakkudel liiguvad Golgi kompleksi vesiikulid raku kesktasapinnale ja liituvad rakuplaadiks, mis suureneb ja moodustab 2 iseseisva plasmamembraaniga tütarrakku. Sellele järgneb tselluloosi ladestumine ja rakukesta teke. Meioos on rakujagunemine, kus diploidsest eelasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Enne meioosi toimub interfaas. Meioos I ja II vahel DNA replikatsiooni ei toimu, vaid ainult tuumade ja tuumakeste reformeerumine. Reduktsioonijagunemine (meioos I) algab profaasiga (I), mis on suhteliselt pikk (90% ajast) ja koosneb viiest staadiumist: leptoteen, sügoteen, pahhüteen, diploteen ja diakinees. I profaasis toimub krossingover ehk ristsiire, mis eeldab kromosoomide kondenseerumist ja
2) muutus haarab ühte kromosoomi: a) ühe kromosoomi arv suureneb, b) ühe kromosoomi arv väheneb omane kõigile organismidele ka inimesele. Genoommutatsioonide tekkevõimalused: 1) viljastumises osaleb diploidne sugurakk. 2) Tänu meioosi häirele osaleb viljastumses sugurakk, milles mingi kromosoom on kahes korduses Downi sündroomi teke. 3) Enne raku jagunemist on tekkinud kahekromatiidilised kromosoomid kuid nende lahknemist anafaasis poolustele ei toimu või rakujagunemine jääb ära endomitoos. 4) Toimub hübridiseerumine vanemate sugurakkudes on erinev arv kromosoome. 5) Toimub somaatiliste rakkude liitumine hulktuumsete rakkude teke. Nt seente elutsüklis kahetuumaliste rakkude faas. Skeleti ja südamelihase rakud. Kordistumine vib olla kuni 10, üle selle mitte. Organismide võimalused mutatsioonide mõju vähendamiseks: 1)mutatsioonide mõju vähendatakse suhtelisel tasandil absoluuttasandil mutatsioonid ära
promoting factor), mida tähendab kesk-blastula üleminek (mid-blastula transition) ja sügoodi/embrüo genoomi aktivatsioon? MPF - blastomeeride sünkroonset lõigustumist aitavad kiiresti läbi viia maternaalselt talletatud komponendid nagu MPF e mitoosi võimendav faktor, mis koosneb tsükliin B ja tsükliin-sõltuvast kinaasist (CDK). Tänu sellele (ja ensüümidele, tubuliinidele, histoonidele jne) on klassikalisest rakutsüklist G1 ja G2 faasid kaotatud, mistõttu on rakujagunemine märgatavalt kiirem. - Kesk-blastula üleminek - aktiveeritakse sügoodi enda genoom. Kui varem oli jagunemine sünkroonne, siis nüüd lülituvad sisse G1 ja G2 checkpointid ja lõigustumine muutub asünkroonseks. MPF kaob, sest rakud sünteesivad MPF regulaatoreid. - Sügoodi genoomi aktivatsioon - sõltuvalt liigist aktiveeritakse embrüo genoom eri aegadel (hiir 2-raku staadium, inimene ja siga 4-8 raku staadium, veis ja lammas 8-16 raku staadium)
Fülogeneetiline piirang – nt harjasussid, kalmaarid, kaheksajalad – annavad 1 kord elus järglasi ja seejärel surevad. Loomad, olgu nad suured või väikesed, surevad lõpuks ikkagi, kuid jätavad järele järglase. Diploidsus ja haploidsus – evolutsiooniline perspektiiv Elu sai alguse mereveest. Päristuumsed arenesid üheraksetest vabalt elutsevatest protistidest (organismirühmadest) – protožoa, mis tekkis terve rea prekambriumi prokarüootide sümbioosi tulemusena binaarne rakujagunemine suur osa protistide gruppidest on jäänud haploidseks ja aseksuaalseks (mõnel toimub gametite vabastamine koonduvad ühte ja genereerivad ajutiselt diploidse sügoodi). Diploidse ja haploidse faasi esinemine elutsüklis on mitmes fülogeneetilises liigis edasi arenenud, eriti juhul, kui tegemist on sessiilse hulkrakse staadiumiga. Nende samade liikide puhul toimub gametite diferentseerumine; naisgametid
kasvu kontrollile ning koloniseerivad teisi kudesitd (metastaseeruvad) 111. Vähirakkude klassifikatsioon. Kartsinoomid – vähid, mis tekivad epiteliaalsest koest Sarkoomid – vähid, mis tekivad sidekoest või lihaskoest Leukeemiad ja lümfoomid – vähid, mis tekivad valgetest vererakkudest või nende eellastest Närvisüsteemi rakkudest pärit kasvajad 112. Mis on kontaktinhibitsioon? Kontaktinhibitsioon normaalsetes vs kasvajatakkudes. Kontaktinhibitsioon – rakujagunemine peatub, kui tassi pind on ühtlaselt tassil. Normaalsed rakud lõpetavad jagunemise kui tass on täis, vähirakud ei lõpeta, neil puudub kontaktinhibitsioon ja nad jätkavad kasvamist ning tekivad transformeerunud rakud. 113. Mis on metastaas? Kirjelda metastaseerumise etappe. Metastaas – teiste kudede koloniseerimine – kasvaja rakk on läinud liikuma, kinnitub uute koesse ja tekitab koloonia. Intravasastsiooniga sisenevad kasvajarakud verereingesse ja liiguvad mööda keha laiali
Eostega paljunevad eostaimed ja seened. Eoselised taimed on : a) samblad b) osjad c) kollad d) sõnajalad Eostega paljunemise puhul toimub keeruline elutsükkel : 1) sammaltaime elutsükkel : eos(n) -> eelniit(n)(viitab seosele vetikatega) -> sammaltaim(n) -> a)emastel arhegoon(n) b) isastel anteriid -> a) emastel munarakud b) isastel spermid -> sügoot (viljastatud munarakk)(2n) -> kupar(sammaltaime üks osa)(2n) -> eoste eelrakud(2n) -- toimub eriline rakujagunemine 2X järjest (spoorne meioos) -> eos. NB! - kupraga sammal on hapodiploidne. 2) sõnajalgtaime arengutsükkel : eos(n) -> eelleht(n) -> a) emastel arhegoon b) isastel anteriid -> a) emastel munarakud(n) b) isastel spermid (n) -> sügoot(2n) -> sõnajalgtaim(2n) -> sõnajalgade lehtede allküljel on eoslad(2n) -> eoste eelrakud(2n) -> raku jagunemimne (spoorne meioos). NB! Rabarberitel on leherootsud. Eostaimede elutsüklis vaheldub 2 faasi : a) suguline paljunemisfaas. b) mittesuguline e
omase (gameetse) kromosoomistiku olemasolu (arvsümbol n). Valdaval enamikul loomadel on haploidsus sama, mis monoploidsus (n = x, genoome üks), polüploidsetel liikidel võib haploidne kromosoomiarv mitmekordselt ületada monoploidset põhiarvu (n>x, genoome mitu). Suguliselt sigivatel organismidel vahelduvad elutsüklis haploidne ja diploidne faas organismide sugulise sigimise tsüklis toimuv kahekordne rakujagunemine, mille tulemusel diploidnekromosoomistik redutseerub haploidseks (või tetraploidne diploidseks); meioosis toimub vanematelt päritud kromosoomide (ja geenide) ümberkombineerumine uuteks haploidseteks kombinatsioonideks e. haplotüüpideks 61. Haploidid sordiaretuses. Haploid- rakkudes on ühekordne kromosoomide komplekt. haploidsus (haploidy) -- indiviidi (raku) kromosoomistiku poolkordsus, liigi haplofaasile omase (gameetse) kromosoomistiku olemasolu (arvsümbol n)
struktuuride lahknemine, rakupoolustele jõuavad ümberkombineeritud 2 kromatiidilised struktuurid (kromosoomid), iga struktuuri lahknemine toimub sõltumatult. Iga kromosoomi lahknemine on sõltumatu, st erinevate variantide arv on 2 astmel (kromosoomide arv), erinevate variantide arv on väga suur, see määrab ära kombinatiivse muutlikkuse teise aspekti. I telofaas ümberkombineerunud kahe kromatiidilsite kromosoomide koondumine raku otstesse, millele järgneb rakujagunemine. I ja II jagunemise vahele jääb teatud ajaline vaheperiood, millega tehakse kindlaks, kas protsess on toimunud korrektselt. II profaas rakkudes on kahe kromatiidilised kromosoomid. II metafaas kahekromatiidilised kromosoomid paigutuvad rakkudes keskossa. II anafaas kahekromatiidilised kromosoomid lahknevad, poolustele jõuavad ühe kromatiidilised. II telofaas ühe kromatiidilised kromosoomid pakitakse lahti, moodustuvad raku tuumad ja rakud jagunevad. Saadakse 4 haploidset rakku
Kui inimese rakke kasvatada kultuuris, poolduvad nad teatud arvu põlvkondi (tavaliselt 20 70 rakujagunemist) ja siis surevad. Rakkude vananedes telomeerid lühenevad. Rakud, kus telomeerid on pikemad, jagunevad rohkem arv kordi kui need, kus telomeerid on lühemad. Kuna somaatilistes rakkudes telomeraas ei avaldu, ongi see põhjuseks, miks telomeerid iga replikatsioonitsükli järel lühenevad. Telomeraas on aktiveerunud vähirakkudes, kus rakujagunemine on väljunud kontrolli alt. Vähirakud on koekultuuris võimelised lõpmatult paljunema, teisisõnu on nad saavutanud surematuse. Inimestel on kirjeldatud pärilik haigus progeeria, kus indiviidid vananevad enneaegselt. Eriti raske haigusvormi puhul (Hutchinson-Gilfordi sündroom) hakkavad vananemise sümptomid (kortsude teke, kiilaspealisus) ilmnema juba sünnijärgselt ja sellised lapsed surevad teismeliselt. Leebema haigusvormi
Kui inimese rakke kasvatada kultuuris, poolduvad nad teatud arvu põlvkondi (tavaliselt 20 70 rakujagunemist) ja siis surevad. Rakkude vananedes telomeerid lühenevad. Rakud, kus telomeerid on pikemad, jagunevad rohkem arv kordi kui need, kus telomeerid on lühemad. Kuna somaatilistes rakkudes telomeraas ei avaldu, ongi see põhjuseks, miks telomeerid iga replikatsioonitsükli järel lühenevad. Telomeraas on aktiveerunud vähirakkudes, kus rakujagunemine on väljunud kontrolli alt. Vähirakud on koekultuuris võimelised lõpmatult paljunema, teisisõnu on nad saavutanud surematuse. Inimestel on kirjeldatud pärilik haigus progeeria, kus indiviidid vananevad enneaegselt. Eriti raske haigusvormi puhul (Hutchinson-Gilfordi sündroom) hakkavad vananemise sümptomid (kortsude teke, kiilaspealisus) ilmnema juba sünnijärgselt ja sellised lapsed surevad teismeliselt. Leebema haigusvormi
annaabi.ee 
