a Juhendaja: Piret P. Mai 2009 Tartu Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Nt PIGI- on amorfne aine, mis koosneb põhiliselt suure molekulkaaluga polütsüklilistest aromaatsetest (mitut benseenituuma sisaldavatest) süsivesinikest............................................. 3 .....................................................................................................................................................4 Klaasigraanulid Järvakandi klaasitehases...................................................................................4 Amorfsete ainete omadused..............
d. EPR etüleenpropüleenkummi e. PP-GF klaaskiuga modifitseritud polüpropüleen 2. Moodustage paarid järgmistest sisult sobivatest mõistetest. a. Monomeer propeen b. Homopolümeer PVC c. Juhuslik kopolümeer NBR d. Multi-plokk-kopolümeer PUR e. Polüsegu PVC/PMMA f. Polümeermaterjal FRP 3. Moodustage sobivad paarid polümeeri termilise käitumise alusel. a. PP kristalliline termoplast b. PS amorfne termoplast c. EP termoreaktiiv d. SBR kummi e. SBS termoplastne elastomeer 4. Valige, mis on iseloomulik vinüülpolümeeride konfiguratsioonile. a. Koostis/stereoisomeeria b. Enantiomeerid/diastereomeerid c. On/ei ole peegelpildid 5. Moodustage sobivad paarid polümerisatsiooniviisi alusel. a. PVAC vabaradikaalne ahelakasvu polümerisatsioon b. PEEK polükondensatsioon c. SBS anioonne ahelakasvu polümerisatsioon
hargnevad ja omavahel anastamoseeruvad niitjad struktuurid · Mehaaniline vastupidavus on märgatavalt väiksem kui kollageensetel kiududel, kuid nad on tugevasti venitatavad; pikenevad jõu rakendamisel, selle lakkamisel aga lühenevad Elastsete kiudude ehitus · Elastiini molekulid sünteesitakse fibroblastides ja kiud `monteeritakse' väljaspool rakku · Elastsed kiud moodustuvad elastiini ja fibrilliini interaktsiooni tulemusel · EM - elastse kiu keskel paikneb amorfne aine, perifeerias mikrofibrillid; perioodilisus puudub · Elastiin esineb ka mittefibrillaarses vormis - akendunud membraanid veresoonte seinas Retikulaarkiud · Retikulaarkiud on kollageenstest kiududest peenemad ning nad on hapete, aluste ning seedeensüümide suhtes suurema resistentsusega. Valkaine on kollageen (III tüüp) · Retikulaarkiude moodustavad fibrillid on kollageensete kiududega samasuguse perioodilisusega Argürofiilsed kiud
lagunevad süsinikdioksiidiks ja veeks, anaeroobsetes tinigimustes on jääkproduktiks metaan ja süsinikdioksiid. Antud polümeeri biolagundatavus sõltub temperatuurist, niiskusest, pH-st ja ka materjali keemilisest koostisest, lisaainetest ja kristallilise faasi osakaalust (mis võib olla kuni 70%). Milline struktuur? PHA-d on lineaarsed polüestrid, mille monomeerideks on hüdroksüalkanoaadid. Neil on 2 erinevat biofüüsikalist olekut- raku sees on ta amorfne, ahelad liikuvad ja entroopia on kõrge. Amorfne PHA moodustab graanuleid, mida ümbritseb fosfolipiididest ja valkudest koosnev kiht. Rakuväliselt on polümeeriahelad korrapärased ning PHA kristalliseerub. Vastavalt oma koostisele, on polümeerid kas siis rohkem või vähem elastsed, UV-kiirgusele üsna vastupidavad (kuni 180° C) ning madala vee läbilaskvusega (permeatsiooniga). PHA-d saab lahustada halogeenitud lahustis (nt kloroform, diklorometaan või dikloroetaan). Kus saab kasutada?
Metalsed materjalid on oma struktuurilt kristalsed. Metallis paiknevad aatomid kindla seadupärasuse kohaselt, moodustades korrapärase kristallvõre. Erinevaid kristallvõresid on väga palju, alates lihtsatest võredest metallide puhul, lõpetades äärmiselt keeruliste keraamiliste materjalide ja polümeeride kristallvõredega. Materjalide omadused sõltuvadki just kristallvõre ehitusest. Metallide kristalliline struktuur Joonis1. Amorfne plasti struktuur ja kristalne teemanti struktuur Metallide ideaalstruktuur Metalli struktuuri võib vaadelda paljudest kristallidest (teradest) koosnevana ehk polükristallilisena. Ideaalne monokristall koosneb aatomitest, mis on paigutatud kindla seaduspärasuse kohaselt ja mis korduvad perioodiliselt ruumis (kolmes mõõtmes). Kristalli moodustavate aatomite vastastikuse paigutuse iseloomustamiseks kasutatakse mitmesuguseid viise ja skeeme.
Olulisemad molekulaarfüüsika mõisted: Agregaatolek aine oleku vorm, mille määravad molekulide soojusliikumise iseärasused. See sõltub välistingimustest, peamiselt rõhust ja temperatuurist. Tavaliselt eristatakse kolme agregaat olekut: gaasilist, vedelat, tahket. Amorfne keha tahkis milles esineb aatomite või molekulide lähikorrastatus. Amorfse keha siseehitus sarnaneb vedeliku siseehitusega, kuid amorfne keha säilitab nii kuju kui ruumala. Pikaajalisel seismisel amorfsed kehad kristalliseeruvad, sest nende siseenergia on suurem kui samast ainest kristall tahkisel. Aur kriitilisest temperatuurist madalama temperatuuriga gaas. Avogadro arv võrdne osakeste arvuga ühes moolis aines, osakesteks võivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid ja teised. Difusioon molekulide kaootilise liikumise tõttu toimuv ainete segunemine. See toimub nii gaasides vedelikes kui tahkistes
Jump to Navigation Frame Your location: Assessments > View All Submissions > View Attempt View Attempt 1 of 1 Title: Test nr 6 Started: Monday 28 April 2008 14:47 Submitted: Monday 28 April 2008 15:02 Time spent: 00:14:44 Total score: 67,4/100 = 67,4% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Kas keraamika on kristalne või amorfne aine? Student Correct Value Feedback Response Answer A. kristalne 100% B. sõltub survest 0% C. amorfne 0% D. sõltub 0% temperatuurist Score: 10/10 2. Missuguse keemilise koostisega on kvarts? Student Correct Value Feedback
c. s-klaas d. boor Küsimus 5 Spectra on... Vali üks või enam: a. polüetüleeni tüüp b. polüamiidi tüüp c. polüpropüleeni tüüp d. polüstüreeni tüüp Küsimus 6 Süsinikkiu valmistatakse järgmistest toormaterjalidest: Vali üks või enam: a. klaaskiud b. rayon-kiud c. polüakrüülnitriilkiud d. pigi Küsimus 7 Milline toode kuulub aramiidide rühma? Vali üks või enam: a. nomex b. nailon Küsimus 8 Spectra on... Vali üks või enam: a. kristalliinne materjal b. amorfne materjal Küsimus 9 Süsinikkiu omadused sõltuvad... Vali üks või enam: a. orientatsioonist b. kristalliinsusest c. viskoossusest d. hinnast Küsimus 10 Milline nendest materjalidest on levinuim sarrus? Vali üks või enam: a. aramiidkiud b. boorkiud c. süsinikkiud d. klaaskiud Küsimus 11 Kas kiude segatakse omavahel komposiitide omaduste parendamiseks? Vali üks või enam: a. jah b. ei Küsimus 12 Millisel materjalil on suurim elastsusmoodul? Vali üks või enam: a
1 4 Your location: Home Page > Tudengi vahendid > Testid > Test nr.1 Metallide mehaanilised omadused > Assessments > View All Submissions > View Attempt View Attempt 1 of 1 Title: Test nr 6 Started: Thursday 10 May 2007 15:15 Submitted: Thursday 10 May 2007 15:29 Time spent: 00:14:13 Total score: 79,3/100 = 79,3% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 Done 1. Kas keraamika on kristalne või amorfne aine? Student Value Correct Feedback Response Answer A. sõltub 0% temperatuurist B. kristalne 100% C. sõltub survest 0% D. amorfne 0% Score: 10/10 2. Missuguse keemilise koostisega on kvarts? Student Value Correct Feedback Response Answer A. SiO2 100% B. B2O3 0% C. Al2O3+SiO2 0% D
00000000000000000000000000000000000000001000000010000002900aa0000000000000000 000000803f00000000000000000000803f00000000000000000000000000000000000000000000 00000000000000000000220000000c000000ffffffff460000001c00000010000000454d462b02400 0000c000000000000000e00000014000000000000001000000014000000040000000301080005 0000000b0200000000050000000c0201000100030000001e000c00000040092900aa000000000 000000100010000000000040000002701ffff030000000000 Kas keraamika on kristalne või amorfne aine? Student ResponseValueCorrect AnswerFeedback A. kristalne100% B. sõltub survest0% C. amorfne0% D. sõltub temperatuurist0% Score: 10/10 2. 010009000003a501000000007801000000007801000026060f00e602574d464301000000000001
Meelis Maalder 12B Omadused jms Värvuseta mürgitu amorfne polümeer. Molekulmass 10 000 1 600 000. Madal molekulaarne kleepuv materjal. Tugevus suureneb molkulmassi suurenedes. On valgus- ja vananemiskindel materjal. Lahustub ketoonides, estreis, kloreeritud süsivesinikes ja metanoolis. Ei lahustu atsüklilistes süsivesikutes ega vees. Hea kleepuvus paljude materjalidega. Kasutusalad Kasutatakse paljudes liimides (PVA), lakkides ja värvide koostises. Riide apreteerimisel. Tehisnaha tootmisel.
Valemid: m=N*m0 M=NA*m0 m=p*V n=N/V p=m/V =m/M =N/NA Olulisemad molekulaarfüüsika mõisted: Agregaatolek aine oleku vorm, mille määravad molekulide soojusliikumise iseärasused. See sõltub välistingimustest, peamiselt rõhust ja temperatuurist. Tavaliselt eristatakse kolme agregaat olekut: gaasilist, vedelat, tahket. Amorfne keha tahkis milles esineb aatomite või molekulide lähikorrastatus. Amorfse keha siseehitus sarnaneb vedeliku siseehitusega, kuid amorfne keha säilitab nii kuju kui ruumala. Pikaajalisel seismisel amorfsed kehad kristalliseeruvad, sest nende siseenergia on suurem kui samast ainest kristall tahkisel. Avogadro arv võrdne osakeste arvuga ühes moolis aines, osakesteks võivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid ja teised. Difusioon molekulide kaootilise liikumise tõttu toimuv ainete segunemine. See toimub nii gaasides vedelikes kui tahkistes. See on pöördumatu protsess, mille käigus toimub süsteemi eri osade
SISALDAB ROHKEM LÄMMASTIKKU JA SÜSINIKUÜHENDEID. B. TAHKE TAGAB TAIMEDELE KINNITUSPINNA JA TOITAINED 1. MINERAALNE OSA TEKIB LÄHTEKIVIMI MURENEMISEL a. KIVID, LIIV, SAVI MÄÄRAVAD MULLA LÕIMISE, S.T. MULLAOSAKESTE SUURUSE 2. ORGAANILINE OSA TEKIB TAIME-JÄÄNUSTE KÕDUNEMI-SEL, LAGUNEMISEL a. HUUMUS PRUUNI VÕI MUSTA VÄRVUSEGA AMORFNE AINE C. VEDEL SÕLTUB SADEMETE JA AURUMISE VAHEKORRAST 1. MULLAVESI SISALDAB LAHUSTUNUD TOITAINEID,TAGAB TAIMEDELE NENDE KÄTTESAADAVUSE. PÕHJUSTAB HORISONTIDE TEKKE
Gaasid, vedelikud, tahkised. GAAS * puudub kindel ruumala. *osakesed paiknevad üksteisest kaugel. *palju tühja ruumi. *saab kokku suruda. *aineosakeste liikumine on korrapärane; osake võib liikuda mistahes suunas ja iga oske ise kiirusega. *täidavad kogu ruumi, neid saab kokku suruda. * sidemed osakeste vahel puuduvad. VEDELIK *on kindel ruumala. *osakesed lähestikku, on tühja ruumi. *ei saa kokku suruda. *soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises ja korrapäratus liikumises ühest kohast teise. *voolavad, kindel kuju puudub. *võtab anuma kuju. *sidemed aineosakeste vahel on nõrgemad. TAHKIS *on kindel ruumala. *osakesed tihedalt, liikumisruum minimaalne. *ei saa kokku suruda. *soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises kindla keskme ümber. * kindel kuju. *sidemed aineosakeste vahel on tugevad. difusioon- ainete iseeneslik segunemine, taimed saavad kasvamiseks vajalikke aineid. amorfne aine- pigi ja teisi väga aeglaselt voolavaid...
paneelides kasutatakse kristallilist räni. Monokristallilise päikesepaneeli kasutegur on ligikaudu 20%. Need on kõige efektiivsemad ning seega ka kõige kallimad. paneelis kasutatakse kristallilist räni, mis on toodetud suurte tahvlitena. Hiljem lõigatakse need päikesepaneeli suurusteks, valmib üks suur element. Metallribadest elektrijuhid laotatakse üle elemendi, et püüda elemendist vabanevaid elektrone. Üldiselt koosnevad päikesepaneelid ränist kas amorfne või kristalliline Polükristallilised päikesepaneelid on väiksema kasuteguriga, kuid veidi odavamad Polükristallilistes päikesepaneelides kasutatakse mitmeid väiksemaid elemente, mis on omavahel ühendatud (ühe suure elemendi asemel). Polükristallilise paneeli kasutegur jääb 17% juurde. Päikesepaneelide ehitus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Polüstürool ehk polüstüreen Keemiline olemus Aromaatne termoplastne polümeer, mis koosneb sellisest monomeerist nagu fenüületeen ehk stüreen ning valemina näeb välja selline: (-CH(CH 6H5)-CH2-)n Omadused Head: Kõva; jäik; happe- ja leelisekindel; veekindel; amorfne; läbipaistev; head elektriisolatsiooni omadused Halvad: Rabe; vähene kuumakindlus; lahustub kergesti orgaanilistes ainetes Tootmine Polüstüroole saadakse liitumispolüsatsiooni käigus. Selle protsessi ajal reageerivad omavahel alkeenid, moodustades nii pikki ahelaid. Reageeriv alkeen on protsessis monomeeriks ja saab liitumisplüsatsioonil ahela korduvaks ühikuks. Antud polümeeri puhul on siis korduvaks ühikuks ehk monomeeriks fenüületeen ehk stüreen. Milleks kasutatakse? Arvutite plastdetailide, jäigemate tarbeesemete (näiteks kammid, karbid), mänguasjade, pakkematerjalide, niitide, tihendite, kingataldade, spordijalatsite, soojusisolatsioonimaterja...
Lahuses Sr2+, Ca2+ Tõestusreaktsioonid Antud töös sisaldab uuritav lahus IV rühma katioonidest Ba 2+ ja Ca2+ ioone ning V rühma katioonidest NH4+ ja Mg2+ ioone. NH4+ ioonid tõestatakse alati alglahusest, kuna töö käigus lisatakse lahustele ammooniumsoolasid. NH4+ ioonide tõestamine Lisan tilgale alglahusele 3-4 tilka Nessleri reaktiivi (K 2[HgI4] ja KOH segu). Tekib pruun amorfne sade. NH4+ + 2[HgI4 ]2– + 4OH– → [NH2Hg2O] I ↓+ 7I – + 3H2O IV rühma katioonide (Ba2+ ja Ca2+) sadestamine Võtan 4-5 tilka alglahust ja lisan 4-5 tilka NH 4Cl, leelistan NH3 H2O-ga ja lisan (NH4)2CO3 lahust. Loksutan ja soojendan vesivannis paar minutit. Tekib paks valge karbonaatide sade. Tsentrifuugin ja kontrollin sadenemise täielikkust. Tsentrifugaadi säilitan V rühma katioonide analüüsiks. Pesen sadet 2 korda NH 4Cl ja NH3 H2O lahusega
Mullateaduse kontrolltöö I Nimi: Jaanus Mets. 1.Muld on maakoore pealmine kiht. 2.Mulla viljakus on huumus. 3.Huumus on pruuni või musta värvusega amorfne aine. 4.Täida skeem Muld ............... ...................... ....................... ...................... Pealiskord settekivimid Aluspõhi ......................... ........................ .......................
on valmistatud polüpropüleenist. PP kiudu kasutatakse näiteks vaipkatete valmistamisel, kuna see on värvikindel, ei luitu, ei karda vee alusel aineid (vein, limonaad). Samuti tehakse PP-st kohvreid, aiamööblit ja akude korpuseid oma põrutuskindlate omaduste tõttu ning pakkenööre ja pakkelinte tõmbekindluse tõttu. 24. Iseloomustada polüvinüülkloriidi omadusi ja kasutamist. Tuua vähemalt 5 näidet kasutuskohtadest. Vastus : (PVC) CH2=CH R (-CH2-CH-)n · Amorfne ebaregulaarse struktuuriga polümeer · Suhteliselt jäik ja raske · Halvasti lahustuv · Polaarne · Mittesüttiv · Termiliselt ebastabiilne · Kergesti plastifitseeritav · Odav Kasutatakse : torudes, profiilides, kiledes,plaatides ja pudelites. 25. Isel. Polütetrafluoroetüleeni (PTFE) omadusi ja kasutamist. Tuua näiteid. Korrapärase struktuuriga kristalliline lineaarne polümeer. Kaubanduslik nimetus- teflon. Omadused:
Pindpinevus- Nt kui vesi ei märga piibelehe lehte.veemolekulide omavaheline tõmbejõud on tugevam kui vee ja piigelehe vahel.seda nim, pindpinevuseks. Märgamine-Kui vedelik mööda panda tõkestamatult laiali voolab siis on tegu märgamisega. Mittemärgamine-kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad kera kuju poole siis on tegu mitte märgamisega. Amorfne aine-neil on sarnane omaduses nagu vedelikel nad voolavad.voolavus väga väike. Kristalliline aine-tahke aine, millel on kristallstruktuur. Monokristall-kui molekulid paiknevad kindla korra järgi üle terve ainekoguse nim, seda monokristalliks. Polükristall-ainekogus koosneb paljudest erinevalt orienteeritud monokristallidest. Isotroopsus-kui aine omadused ei sõltu suunast. Kapilaarsus-nähtus mis on seotud mittemärgamise ja märgamisega. Reaalne gaas : molekul ei ole punktmass.molekulil on ruumala.kokkusurumisel on tööd vaja vähem teha.molekulide vastasmõju arvestatakse. Ideaalne gaas:mo...
trükiplaadi kõrgemad osad · Lametrükktrükitehnika, mille puhul trükiplaadi pind on täiesti tasane · Reljeefskulptuurteos, mille puhul kujutis eendub tahvlitaoliselt pinnalt või on sellesse süvistatud · Keraamikamaterjali põlemisel rajanev savitöötehnika · Metalliseloomuliku läike, suure plastsuse ning hea elektrija soojusjuhtivusega hästi sepistatav sulam · Klaassilikaatide sulatisest toodetav valgust läbilaskev habras tahke amorfne materjal · Nahklooma keha väliskate nülituna, pargituna, nahkesemeteks töödelduna
materjalid. Tehislikud ehitusmaterjalid: betoon, tellis, plekk, eterniit. Looduslikud ehitusmaterjalid: puit, bambus, savi, pilliroog, liiv. Leivinumad ehitusmaterjalid Puit Klaas Paas Betoon Graniit Tellis Liiv ja savi Puit Üks vanemaid ehitusmaterjale. Kasutatakse nii ehitusmaterjaliks, betooni vormimisel ja tunneli- ning sillaehitustöödes. Klaas Anorgaaniline, suhteliselt tugev, läbipaistev Amorfne SiO2 2000 ºC Taaskasutatav Paas ehk paekivi Hallikas Lihtne töödelda Koosneb CaCO3 Pole vastupidav hapete suhtes Teistel ehitusmaterjalidel lähtainena Betoon Tehislik kivimaterjal Komposiitmaterjal Betooni tähtsaim omadus on tugevus Tänapäeval kõige laiemalt levinud tehismaterjal Graniit Tardkivim Roosakas või punakas Päevakivi ja kvarts 2,55...2,7 g/cm³ Soome rahvuskivi Tellis ehk telliskivi Tehismaterjal
Sulamine ja tahkumine Sulamiseks nimetatakse aine üleminekut tahkest olekust vedelasse olekusse. Sulamistemperatuuriks nimetatakse temperatuuri, mille juures tahke aine sulab. Klaas on amorfne aine- tal pole kindlat sulamistemperatuuri. Termomeetris kasutatakse elavhõbedat või piiritust . Elavhõbe- termomeetrit kasutatakse madala temperatuuri mõõtmiseks. Piiritustermomeetrit kasutatakse kõrgete temperatuuride mõõtmiseks. Aine soojenemisel suureneb tema siseenergia. Sellepärast peame aine sulatamiseks andma talle juurde mingi soojushulga. Aine tahkumisel vabaneb soojushulk, sest siseenergia vabaneb.
fotosünteesiprotsessis 6CO2 + 6H2O ® C6H12O6 + 6O2 Leidub looduses nii ehedalt (grafiidina ja teemandina) kui ühenditena (CO2 õhus, karbonaadid): lubjakivi, marmor, kriit CaCO3 dolomiit CaCO3 ×MgCO3 sooda Na2CO3 Süsinikurikkad on orgaanilised kütused: looduslik gaas CH4 nafta alkaanide segu (C5....C70) biomass ® turvas ® pruunsüsi ® kivisüsi ® antratsiit 50% C 55% 65% 68-73% 79% C Süsiniku allotroopsed erimid on teemant, grafiit, amorfne süsinik, karbüün ja 80-date lõpus sünteesitud fullereenid. Kokkuvõtte. Süsinik asub elementide perioodilisuse tabelis teises perioodis, seega on tema elektronkate kahekihiline. Süsiniku aatominumber on 6, ümardatud suhteline aatomimass 12.Süsinik esineb looduses kahe erineva lihtainena, teemandi ja grafiidina. Kütuseks kaevandatavad söed (pruunsüsi, antratsiit, kivisüsi jt) koosnevad samuti peamiselt süsinikust
o mida uuriti ja mida avastati Browni katses. o Miks avaldub efekt ainult mikroskoobi all. 5. Kiiruste jaotus. o Mida näitab jaotuse diagramm (näited igapäevasest elust) o Aineosakeste liikumiskiirus erinevatel temperatuuridel o Kuidas erinevad aineosakeste kiiruste jaotused erinevate temperatuuride juures 6. Kas kõigi ainete osakesed liiguvad ühesuguse kiirusega. 7. Aine olekud. Iga oleku iseloomustus, põhilised omadused. (ka amorfne aine) 8. aineosakeste käitumine erinevates olekutes o Aineosakeste asend ja liikumine kristallides (miks nii) o Aineosakeste liikumine vedelikes ja amorfsetes ainetes (kuidas seletada vedeliku omadusi) o Aineosakeste liikumine gaasis.(kuidas seletada gaaside omadusi) 9. Mis on difusioon ja kuidas seda seletada aineosakeste liikumisega 10. Soojuspaisumine (mis see on?) o Kuidas seletada soojuspaisumist aineosakeste liikumisega
sulamistemperatuur, suurepärane kuumusekindlus ja töötemperatuur. Ühend on sitke ning ei põle. Tihedus 2200 kg/m3 Keemiline koostis (C2F4)n Sulamistemperatuur 327 °C Thermal conductivity 0.25 W/(m·K) https://www.thomasnet.com/articles/plastics-rubber/PTFE-properties/ Polümetüülmetakrülaat (PMMA) on sünteetiline amorfne polümeer, mis on tuntud ka kui pleksiklaas, akrüül, orgaaniline klaas jne. (JK, 2007) Tihedus 1180 kg/m3 Keemiline koostis (C5O2H8)n Sulamistemperatuur 160 °C Tegemist on läbipaistva värvuseta termoplastiga, mis töötati välja erinevates laborites aastal 1928. PMMA on tugev ja kerge materjal. Sellel on võrdlemisi väike tihedus, mis teeb temast klaasile kõva konkurendi, kuna on klaasist umbes kaks
............................................................................................................................................5 Klaas Klaas on läbipaistev, tugev, raskesti kuluv materjal, millest saab valmistada siledaid ja mitte läbilaskvaid pindu. Need on andnud klaasile palju kasutusviise. Klaasid on amorfsed tahked materjalid, mis tavaliselt tekivad õigete materjali või materjalide sulamisel ja väga kiirel jahtumisel. Amorfne tähendab seda et materjal võtab aeglaselt üle selle koha kuju, kus nad on. Näiteks kui panna pigi pall lauale siis see vajub lamedaks. Tavaline klaas on enamasti amorfne ränioksiid (SIO2), mis on sama mis kvarts. Puhta ränioksiidi sulamis punkt on umbes 2000 ºC mistõttu lisatakse liivale alati veel kaks ainet. Üks on sooda (naatriumkarbonaat) või potas (kaaliumkarbonaat). See alandab sulamispunkti umbes 1000 ºC. Aga sooda muudab klaasi lahustuvaks ja kasutuks
Valge fosfor helendub Leidumine looduses ja saamine Leidub ainult ühenditena fosfaadid ja apatiidid Põhiosaks kaltsiumfosfaat Ca3(PO4)2 apatiit fosforiit Allotroopia Erinevad üksteisest tunduvalt Üle 10 erineva allotroobi Tähtsaid allotroope on kolm VALGE FOSFOR tetraeedrilised molekulid P4 alles 1000oC juures molekul laguneb PUNANE FOSFOR Pikad ahelakujulised molekulid Tuntud 7 erinevatvormi Levinuim amorfne punane fosfor MUST FOSFOR Kõige püsivam ja vähemaktiivsem Vähelevinud Saadakse valge fosfori kuumutamisel kõrgel temperatuuril OMADUSED Valge fosfor Keemiliselt väga aktiivne Õhus kergesti isesüttiv Pimedas helenduv Säilitatakse ja lõigatakse veekihi all Küüslaugu lõhnaga Tihedus 1,82 g/cm³ Sulamis- ja keemistemperatuur vastavalt 44 °C ja 287 °C OMADUSED Punane fosfor Punakaspruun pulber Vees ja orgaanilistes lahustutes lahustumatu Lõhn puudub Thedus 2,31 g/cm³
Tahkiste struktuur Tahkeid aineid, millel on kristallstruktuur nimetatakse tahkisteks. Tahkeid aineid, mille kristallstruktuur puudub nimetatakse amorfseteks. Amorfsetel ainetel on vedelikele sarnane omadus voolata. Esineb ka osaliselt tahkeid aineid. St. et mõni amorfne aine on osaliselt kristalliseerunud. Sellisel juhul on tegemist seguga, milles üks ja sama aine on osaliselt tahkes, osaliselt amorfses olekus. Kristallilises aines ehk tahkises paiknevad molekulid kindla korra järgi. Kui see süsteem säilib üle terve aine koguse, siis öeldakse, et tegemist on monokristalliga. Looduses aga esineb monokristalle harva. Põhiliselt esinevad tahked ained polükristallilisel kujul. St. et
Magneesiumoksiid (MgO) Omadused: 1) aluseline oksiid 2) sulamistemperatuur on 2800 °C 3) kõrgetele temperatuuridele keemiliselt väga stabiilne Kasutamine: 1) kasutatakse meditsiinis happeid neutraliseeriva vahendina 2) kasutatakse elektriahjude voodrina 3) kasutatakse tiiglitena kõrge sulamistemperatuuriga metallide ja sulamite sulatamiseks Ränidioksiid (SiO2) Omadused: 1) happeline oksiid 2) on amorfne 3) sulamistemperatuur on 1710 °C Kasutamine: 1) kasutatakse klaasi valmistamiseks 2) kasutatakse keraamika-, valu-, tsemendi jne tööstustes TELLIS- koosneb savist, mida põletatakse tugevuse ja veekindluse tagamiseks. SILIKAATTELLIS- valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi.
soojendamisega. P4.2 Analüüsi käik Käesolevas töös võivad katioonidena sisalduda IV rühma katioonidest Ba2+ ja Ca2+ ning V rühma katioonidest Mg2+ ja NH4+- ioonid. Kuna analüüsi käigus lisatakse analüüsitavale lahusele ammooniumisoolasid, siis tõestatakse NH4+-ioonid alati alglahusest. NH4+- ioonide tõestamine Ühele tilgale alglahusele lisatakse 1...2 tilka Nessleri reaktiivi. NH4+ -ioonide olemasolul moodustub iseloomulik punakaspruun amorfne sade. Väga väikeste ammooniumioonide kontsentratsioonide puhul tekib ainult pruunikaskollane värvus. See on väga tundlik reaktsioon. Nessleri reaktiiv on kompleksühendi K2[HgI4] ja leelise KOH segu, mis ammooniumioonidega reageerib järgmise võrrandi kohaselt: NH4+ + 2[HgI4]2 + 4OH [NH2Hg2O] I + 7 I + 3H2O Tulemus: Alglahusele Nessleri reaktsiivi tilgutades tekkis koheselt pruunikas sade. Lahuses tõestusid seega NH4+ ioonid. IV rühma katioonide (Ba2+ ja Ca2+) sadestamine
soojustaluvusega klaasi. Karastatud klaas on tavalisest klaasist 5 korda tugevam ning tugevdatud soojustaluvusega klaas tavalisest 2-3 korda tugevam. Klaasi paksus oleneb normidest, mis arvestavad tuulekoormust, klaasi suurust, paigaldamiskõrgust ja hoone geomeetriat. Klaasi tootmisel kasutatakse sulatusahjudes põlemisprotsessil tavaliselt õhku. Iga inimene teab mis on klaas ja kasutab seda ka oma kodus akendena ja näiteks ka kasvuhoones või muudes kohtades. Tavaline klaas on enamasti amorfne ränidioksiid (SiO2), mis in sama keemiline ühend mis kvarts või polükristallilises vormis liiv. Puhta ränidioksiidi sulamispunkt on umbes 2000 ºC, mistõttu klaasu valmistamisel lisatakse liivale alati veel kaks ainet. Üks on sooda (naatriumkarbonaat Na2CO3) või potas (kaaliumkarbonaat), mis alandab sulamispunkti umbes 1000 ºC-le. Ent sooda muudab klaasi lahustuvaks, seega kasutuks, mistõttu lahustamatuse taastamiseks lisatakse kolmanda koostisosana lupja (kaltsiumoksiidi CaO).
makromolekulis D. makromolekuli kujust Score: 6,6/10 5. Termoreaktiivsetest plastidest toodete vormimise põhiliseks meetodiks on: Student Response Feedback A. keevitamine B. pressimine C. ekstrusioon D. survevalu Score: 10/10 6. Mis juhtub polümeerteimiku struktuuriga tõmbeteimil? Student Response Feedback A. molekulide ahelad orienteeruvad tõmbesuunas B. amorfne struktuur muutub kristalseks C. kristalne struktuur muutub amorfseks D. molekulide ahelad purunevad Score: 0/10 7. Missugune polümeer kahaneb rohkem toote valmistamisel: termoplast (polüetüleen) või termoreaktiiv (fenoolvaik)? Student Response Feedback A. termoplast B. paisuvad valmistamisel C. termoreaktiiv D. kahanevad võrdselt Score: 10/10 8. Millist rolli mängivad plastikutes määrdeained?
1. Mis on füüsika? a) humanitaarteadus b) loodusteadus c) sotsiaalteadus d) struktuuriteadus 2. Milline lääts hajutab valgust? a) nõguslääts b) kumerlääts c) sirglääts d) pimelääts 3. Millise füüsikalise suuruse tähis on U? a) võimsus b) pinge c) energia d) takistus 4. Milline riik kasutab Fahrenheiti skaalat? a) Saksamaa b) Prantsusmaa c) Ameerika Ühendriigid d) Leedu 5. Milline on dzauli lühend? a) D b) z c) d d) J 6. Milline neist ei ole aine olek? a) gaasiline b) amorfne c) rõhkne d) tahke 7. Mis on Paskal? a) rõhu ühik b) pinge mõõtevahend c) taevakeha d) energia tähis 8. Milline neist ei sobi mehaanika jaotusesse? a) kvantmehaanika b) klassikaline mehaanika c) reaalne mehaanika d) hüdromehaanika 9. Kes neist ei ole füüsik? a) Georg Friedrich Händel b) Isaac Newton c) Georg Simon Ohm d) Hans Christian Ørsted 10. Mis on kiirgus? a) reostaat b) radiatsioon c) deklaratsioon d) mikrofon 11
keemilisele murenemisele. Samuti on kvarts väga kõva mineraal, mis teeb ta ka kulumisele vastupidavaks. Esinemise vorm ja koht: Kvartsi esineb niitard-, moonde- kui ka settekivimeis. Opaal Opaal Kuju: amorfne Kõvadus: 5,5 – 6,5 Värvus: valge, kollane, punane, pruun, sinine, valge kuni läbikumav Läige: klaasjas, rasvane Iseloomulikud tunnused: poolvääriskivi Esinemise vorm ja koht: Maailma suurim opaalide leiukoht asub Lõuna- Austraalias Coober Pedy ümbruses, kust leitakse umbes 70 protsenti maailma opaalides
17. Aktiivmuda helbeline muda, mis moodustub reoveo basslinides. Helbed koosnevad reoveo hõljuvainest ja mikroobidest, kes aitavad neid lagundada. 18. Biokile aktiivpinnale kuuluv kile, kus lisaks bakterite moodustuvad 19. Huumus maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise (humifitseerumise) saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni või musta värvusega amorfne aine. 20. Mügarbakterid perekond gramnegatiivseid mullabakterid, kes seovad õhust lämmastikku. 21. Nitrifikatsioon ammoniaagi bioloogiline kaheetapiline oksüdeerumine hapniku osalusel nitraatideks. Protsessi viivad läbi nitrifitseerijad bakterid. 22. Denitrifikatsioon lämmastikuringe oluline lüli, milles nitraadid või nitritid redutseeritakse järkjärgult gaasilisteks ühenditeks (N2O või N2). Denitrifikatsiooni
1. Aine ehituse all me mõtleme aine ehituse mudelit. Ained klassifitseeritakse agregaatoleku põhjal. Agregaatolek- olek milles ained võivad olla: tahke, gaasiline, vedel. 2. Gaas Vedelik Tahke keha Kuju - - Kindel Kokkusurutavus Kerge Minimaalne Minimaalne Molekulide asetus vahemaad suured Tihedalt 11 vastas Kristallvõre Molekulide liikuvus Korrapäratu Takistatud Liiguvad tasakaaluasendi ümber Molekulide vastasmõju Nõrk Suur Tugev Kuju muutus Kerge Kerge Raske 3. a) difusioon-see on ainete iseeneslik segunemine molekulide liikumise teel. Toimub gaasides, vedelikes ja tahketes kehades. Kiirus väheneb nim suunas b) soojusjuhtivus-see on soojusülekanne makrokehades Toimub tahketes kehades, vedelikes ja gaasides. ...
Agregaatolek JUHENDAJA: AIN TOOM ÕPILANE: JANNO MARIPUU Sisukord Agregaatolek Olekutevahelised erinevused Oleku muutus Mitu olekut kõrvuti Agregaatolek Agregaatolek ehk aine olek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom. Eri agregaatolekuga ained erinevad oma osakeste vaheliste seoste tüübi ning nendevaheliste ruumiliste ja ajaliste suhete poolest. Agregaatoleku mõiste abil kirjeldatakse aine võimalikke olekuid lihtsustatult ja kvalitatiivselt. Aine põhiolekud on tahke, vedel, gaasiline ja plasmaolek (mõnikord tuuakse eraldi välja Bose-Einsteini kondensaat). Näiteks vett (H2O) nimetatakse tahkes olekus jääks, vedelas olekus veeks ja gaasilises olekus veeauruks. Olekutevahelised erinevused Tahke oleku korral sooritavad aine molekulid ja aatomid vaid väikesi võnku...
See on jõud, mida kokkutõmbuv vedelikupind avaldab temaga piirnevatele kehadele. Märgamine ja mittemärgamine Märgamisega on tegemist sel juhul, kui vedel vooab mööda pinda tõkestamatult laiali. Mittemärgamisega on tegemist sel juhul, kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad kera kuju poole. Kapillaarsus Nähtus, mis seisneb vedelikutaseme tõusus või languses. Eelkõige tänu toruseinte ja vedeliku molekulide vaheliste mõjude tõttu. Amorfne aine Amorfne aine on tahke aine, millel kristallstruktuur puudub. Neil on vedelikele sarnaselt omadus voolata. Nende voolavus on aga väike ning seda igapäevases elus ei märka. Sellised ained on nt klaas, enamik plastmasse. Eriline omadus on sulamistemperatuuri puudumine. Temp tõustes amorfsed ained pehmenevad ning voolavus suureneb. Isotroopia ja anisotroopia Isotroopiaga on tegemist juhul, kui aine omadused ei sõltu suunast. Näiteks gaasid, vedelikud, amorfsed ained on isotroopsed.
vähendada. Taastuvenergia on olnud vimastel aastatel kõige kiirema arenguga enegiatootmise valdkond ja jätkusuutlik ka tulevikus. Keskmine energiakogus, mis päikeselt maapinnale jõuab, on ligikaudu 3000 korda suurem kui kogu maailma energiatarbimine. Ka Eestis ollakse huvitatud päikesepaneelide arengust. Päikeseenergiat on õigete vahenditega võimalik muundada elektri- või soojusenergiaks. Suurem osa PV-materjalist on räni: kas amorfne (a-Si) või kristalliline räni (c-Si). Sellest tulenevalt on maailmaturul eri liiki elektrienergiat tootvaid päikesepaneele: mono- ja polükristallilised ning amorfse kilega päikesepaneelid. Räni tüübist sõltub päikesepaneeli hind ja efektiivsus: amorfne räni on odavam, kuid vähemefektiivne. Kristallilisest ränist päikesepaneelide kasutegur on suurem, kuid lähtematerjal on kallim, mis
vedeliku vahelised tõmbejõud. Pindpidevuse teguri vähendamine lisandite kasutamine, temp tõstmine. Märgava vedeliku kapillaarsus kapillaarides tõuseb vedlik kõrgemale kui vedeliku pind ning mida peenem on kapillaa, seda kõrgem on vedeliku samba kõrgus, nõgus. Mitte märgava vedeliku kapillaarsus kapillaarides langeb vedlik madalamale, kui vedeliku pind ning mida peenem on kapillaar, seda rohkem vedelik langeb, kumer. Amorfne aine puudub kindel sulamistemp, osakesed paiknevad korrapäratult, puudub kristallstruktuur, halvem soojus ja el juhtivus, väheselt voolav, isotroopia, pigi. Tahkis kindel sulamistemp, osakesed paiknevad korrapäraselt, kristallstruktuuri olemasolu, hea soojus ja el juht, ei voola, anisotroopia, jää. Isotroopia omadus, mis seisneb selles, et aine füüsikalised omadused ei sõltu suunast. Anisotroopia omadus, mis seisneb selles, et aine
Aine koosneb osakestest (molekulid ja aatomid) ja need osakesed mõjutavad teineteist. Aineosakesed on väga väikesed. Aineosakeste vahel on tühja ruumi. Ained segunevad iseeneslikult soojusliikumise tõttu. Vedelikud segunevad aeglasemalt kui gaasid, sest põhilise aja paikenvad vedeliku osakesed kindla asukoha läheduses. Ka vedelikud segunevad soojusliikumise tõttu. Browni liikumine näitab, et aineosakeste liikumine on korrapäratu ega lakka kunagi. Mida suurema kiirusega osakesed liiguvad, seda soojem on keha. Soojusliikumine ehk kaootiline liikumine ehk aineosakeste korrapäratu liikumine. Temperatuuri suurenemisel väheneb aeglaselt liikuvate osakeste arv. Suureneb osakeste kiiruste keskväärtus. Diffusioon on aine või energia ülekandumine ühest piirkonnast teise piirkonda. Toimub kõigis agregaatolekutega keskkondades. Ainete iseeneslik segunemine. Taimed saavad kasvamiseks vajalikke ained diffusiooniga. Tahke aine (tahkis) on deforme...
Küsimustel ainult õiged vastused Kas keraamika on kristalne või amorfne aine? Kristalne Missuguse keemilise koostisega on kvarts? SiO2 Tehnokeraamika põhikomponendiks on? Karbiid Karbonitriidid Keraamiliste materjalide liitmiseks kasutatakse: Mehaanilist kinnitust Diffusioonikeevitust Liimimist Nimetage klaaside liigitamise alused: Kasutus Modifikaatori sisaldus klaasmoodustaja koostis Kuidas nimetetakse plastkomposiite? klaasplastid süsinikplastid klaastekstoliidid boorplastid organoplastid Milliseid kiudusid kasutatakse polümeerkomposiitide armeerimiseks
Nimetage peamised polümeeride makromolekulide kujud: Score: 2,7/2,7 7. Kuidas muutuvad polümeeri omadused nende vananemisel? Score: 2,7/2,7 8. Millist polümeeri nimetatakse termoplastiks? Score: 2,7/2,7 9. Kas kristalliinsed plastid on läbipaistvad? Score: 2,7/2,7 10. Mida tähendab amorfne plast? Score: 2,7/2,7 11. Amorfsetele termoplastidele on iseloomulik: Score: 2,7/2,7 12. Kas amorfse plastilehe elastsusmoodul muutub kuumutamisel klaasistumistemperatuuri Tg? Score: 2,7/2,7 13. Kas kristalliinsete termoplastide tööpiirkond lõppeb sulamiste Score: 2,7/2,7 14.
Mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on aine temperatuur. 15.Millised on aine kolm olekut? Aine kolm olekut on tahke, vedel ja gaasiline. 16.Iseloomusta tahket olekut? Säilitab keha kuju ja ruumala. 17. Iseloomusta vedelat olekut? Vedelik on hea voolavusega, säilitab ruumala, anumasse valades võtab anuma kuju. 18.Iseloomusta gaasilist olekut? Täidab kogu anuma,aineosakesed paiknevad hõredalt. 19.Mis on amorfne aine? Amorfsed ained on halva voolavusega vedelikud. 20.Milles seisneb soojusliikumine kristallilistes ainetes? Kristalliliste ainete soojusliikumine seisneb osakeste võnkumised kindla keskme ümber. 21.Milles seisneb soojusliikumine vedelikes? Vedelike soojusliikumine sesneb osakeste võnkumises ja korrapäratus liikumises ühest kohaste teise. 22.Milles seisneb soojusliikumine gaasides? Aineosakeste liikumine on korrapäratu,osake võib liikuda mistahes suunas ja iga osake on ise kiirusega.
1. Faas- aine olek, milles keemiline koostis ja füüsikalised omadused on ühesugused 2. Faasisiire- üleminek ühest faasist teise 3. Agregaatolek- aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom 4. Siirdesoojus- energia/soojus mida tuleb anda kehadele, et toimuks faasisiire 5. Mille poolest erinevad tahke, vedel ja gaasiline faas? 6. Mida nimetatakse kristalliks- aine, mille molekulide paiknemisel on kindel kord 7. Amorfne aine- tahke aine, millel puudub kristallstruktuur ja mis voolab (klaas, plastmass) 8. Monokristall- tervik keha, mille osakeste paigutus eksisteerib ühes ja samas süsteemis 9. Polükristall- keha mis koosneb paljudest erinevatest monokristallidest (päevakivi) 10. Anisotroopia- korrapärase paigutuse korral sõltuvad aine omadused suunast 11. Kristallvõre tüübid: Primitiivsed e. Lihtsad- aatomid paiknevad ainult võreelemendi sõlmpunktides
6CO2 + 6H2O C6H12O6 + 6O2 · Looduses leidu ehedalt (gafiit, teemant) kui ka ühenditena (CO , karbonaadid) · Lubjakivi, marmorm, kriit CaCO · Dolomiit CaCO × MgCO · Sooda NaCO · Süsinikurikkad on ka orgaanilised kütused · Looduslik gaas CH · Nafta alkaanide segu (C ... C) · Biomassturvaspruunsüsikivisüsiantratsiit 50%C 55%C 65%C 68-73%C 79%C Süsiniku allotroobid · Süsiniku allotroopsed erimid on teemant, gradiit, amorfne süsinik, karbüün ja 80-date lõpus sünteesitud fullereenid. Teemant · Teemant on kõige kõvem looduslik aine. · On värvuseta kristallilne aine · Aatomid on kovalentses tetraeedrilises võres, üksteisest võrdsetel kaugustel. · Teemant ei sula, kõrgel temperatuuril muutub grafiidiks. · Vabadelektronid puuduvad · Elektrit ei juhi. Grafiit · Grafiidil paiknevad aatomid tasapinnaliselt kihiti. · Side kihtide vahel on nõrk.
Gaas - Gaasiline aine on voolav ja täidab kogu anuma, kuhu seda panna - Aineosakesed on väga nõrgalt omavahel seotud, paiknevad üksteisest kaugel - Temperatuuri tõustes hakkavad aineosakesed kiiremini liikuma Vedelik - Voolav, täidab kogu anuma millesse asetada - Aineosakesed on nõrgalt seotud, liiguvad vabalt - Temperatuuri tõustes hakkavad aineosakesed kiiremini liikuma - Amorfne aine - voolav tahkis (või, klaas, pigi, hambapasta) Plasma - Iooniseeritud gaas - Tekib gaasi kuumutamisel (päike, äike, laser) Temperatuur e soojus - aineosakeste liikumisenergia Aine koosneb osakestest ja need osakesed mõjutavad üksteist. Soojusliikumine - aineosakeste korrapäratu liikumine (mida kiiremini osakesed liiguvad, seda soojem on keha) Ained segunevad iseeneslikult soojus liikumise tõttu.
SOOJUSÕPETUSE MÕISTED · Absoluutne niiskus--suurus, mis väljendab veeauru hulka grammides ühe kuupmeetri õhu kohta. · Agregaatolekud--aine tahke, vedel ja gaasiline olek. · Amorfne aine--tahke aine, millel puudub kristallstruktuur ja millel on omadus voolata. Füüsika seisukohalt on amorfne aine üliväikse voolavusega (suure sisehõõrdega) vedelik. · Anisotroopia--monokristallide põhiomadus, mis seisneb selles, et tänu molekulide paiknemise kindlale korrale sõltuvad aine füüsikalised omadused suunast. · Aurumine--faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust gaasilisse. · Avatud termodünaamiline süsteem--kehade kogum, mis on soojusvahetuses nii omavahel kui ka väljaspool kogumit asuvate kegadega.
süsinikdisulfiidis (CS2) ja orgaanilistes lahustites( bensiin, alkohol) Pimedas valge fosfor helendub, mis on tingitud tema aeglasest oksüdatsioonist. Õhus süttib ta peenestatult juba toatemperatuuril, seepärast säilitatakse ja lõigatakse teda vee all. Valge fosfor on väga mürgine, nahale sattudes põhjustab ta raskesti paranevaid haavu ja organismi mürgitust. Seismisel ta muutub aegamööda punaseks fosforiks. PUNANE FOSFOR on tuntud 7 erineva vormina, nendest levinuim on amorfne punane fosfor. See tekib valge fosfori pikaajalisel kuumutamisel (üle 180 °C) õhu juurdepääsuta. Praktikas ta esineb tavaliselt tumepunase pulbri või tükikeste kujul. Ta ei lahustu vees ega süsinikdisulfiidis. ta pole nii tuleohtlik( süttimistemp. 210 °C) kui valge fosfor, ei helendu ega ole mürgine. Kuumutamisel. Punane fosfor lendub 400 °C juures õhu juurdepääsuta ning tema aurude jahtumisel saadakse valge fosfor.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
