Geneetika põhimõisted ja ülesanded Pärilikkus looduse üldine seaduspärasus, mille alusel järglased sarnanevad oma vanematele (mitte vaid välimuselt kui ka talitluselt) Muutlikkus liigisisene erinevus üksteisest Geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA-sünteesi ning ühe valgu struktuuri Genotüüp ühe isendi kromosoomis olevate geenide kogum Fenotüüp ühe isendi vaadeldavate/avalduvate tunnuste kogum; sõltub lisaks geenidele ka keskkonnast (keskkond võib kas pidurdada või kiirendada genotüübi avaldumist) Alleel geeni erivorm Dominantne alleel (A, B) surub maha retsessiivse alleeli (a, b) toime, kui nad on paarilistes kromosoomides ehk heterosügootses olekus Homosügoot vaadeldav tunnus on määratud genotüübis ühesuguste alleelidega (AA, aa) Hübriid genotüübilt erinevate vanemate ristamisel saadud järglane Heterosügoot vaadeldav tunnus on määratud genotüübis erinevate alleelidega (Aa,...
Inimese kromosoomides on ~2000 kordust TTAGGG (5' 3') Telomeerid hoiavad erinevate kromosoomide otsad omavahelise interakteerumise eest. (Eukarüootide iga kromosoom sisaldab ühe lineaarse DNA kaksikheeliksi, mitte tsükliseerunud DNA nagu prokarüootides.) Telomeerid seovad kromosoomid tuuma lamiinidega rakutuuma ümbrises. Samuti on telomeer seotud rakujagunemiste arvu kontrolliga. DNA igal replitseerumisel rakutsüklis uus sünteesitud DNA on umbes 100 bp lühema telomeeriga. Selle põhjuseks on asjaolu, et DNA mahajääva (ingl lagging) ahela sünteesil Okazaki fragmentidena 5' ots ei saa olla täispikkusega, sest kromosoomi lõpus ei ole kohta RNA primeri sünteesiks viimase Okazaki fragmendi jaoks. Seega umbes 100 mitootilise jagunemise järel telomeer on kadunud. Edasisel DNA replitseerumisel lähevad kaotsi geenid...
Tuumake tekib paljude kromosoomide vastavate lõikude ühinemisel. Kehtib reegel: mida aktiivsem on rakk, seda rohkem on ka tuumakesi. 3. Kromosoomid - isekordistuvad molekulkompleksid, mis koosnevad DNAst, RNAst ja erinevatest (aluselistest ja happelistest) valkudest. Ühekromatiidiline kromosoom Ühekromatiidilises kromosoomis on 1 DNA molekul. Kollane on tsentromeer ehk esmane soonis. Mustad on kromosoomi haarad (õlad), punane on telomeer . Kahekromatiidiline kromosoom Tema koostises on 2 identset DNA molekuli, need kromosoomid tek enne raku jagunemist, raku jagunemisel lahknevad kaheks ühekromatiidiliseks kromosoomiks. Kromosoomide jaotusviisid: I 1. Autosoomid - eri soopooltel, ehituselt, arvult ja kujult sarnased. Inimesel on neid 44 ehk 22 paari. 2. Sugukromosoomid - eri soopooltel ehituselt, kujult ja arvult erinevad. Nt XX/XY;...
Geen on kromosoomi lõik, mis määrab ära ühe kindla tunnuse ühe valgu sünteesi. Eukarüootsetes rakkudes on DNA seotud histoonidega (eriliste valkudega). DNA koos histoonidega moodustab nukleosoomse fibrilli = 1 kromosoom. Nukleosoomne fibrill pakib end kokku ja kaob. Kahekromatiidses kromosoomis saame eraldada kromatiide, tsentromeeri. Kromosoomi otsas olev ,,julla" telomeer . Kromotiidi tsentromeerist üleval pool asuv osa = kromosoomi õlg. Kromosoomid pannakse paari kromosoomi õla pikkuste ja kromosoomi kuju järgi. Pildil short arm = õlg. 23. kromosoomipaar määrab ära inimese soo. Mitoosis toimub raku jagunemine. Seal kaob ära raku tuum, on nähtavad kahekromatiidsed kromosoomid ja need lahknevad....
Kromosoomiotsad sisadavad kaht tüüpi järjestusi: lihtsad telomeersed järjestused ja telomeeriga assotsieerunud polümorfsed järjestused. Telomeerne DNA järjestus on 6-8 bp pikk ja tadeemselt korratud mitusada kuni tuhandeid kordi. Inimese telomeeris kordub tandeemselt järjestus TTAGGG. See järjestus on arvatavasti olemas kõigil selgroogsetel kromooomidel. Kuna telomeer lüheneb DNA sünteesil DNA primaasi mõjul, siis kromosoomi pikkuse säilitamiseks on vajalik pidev telomeersete järjestuste lisamine. Pikenemine toimub RNA-d sisaldava telomeraasi ehk telomeeri terminaalse transferaasi abil, mis lisab kordusi 3 ´otsale. Telomeraasi RNA molekulil on telomeerse DNA-ga lühike komplementaarne ala, mis täitab matriitsi rolli telomeersete järjestuste sünteesil. Kõrgematel organismidel hakkab telomeraas represseeruma kohe peale sündi...
Kromatiid on pool metafaasse kromosoomi DNA-st 17. RNA transkripti protsessingu käigus toimub a ja c mõlemad 18. Mis on RNA polümeraasi seostumiskohaks geenil? promootorpiirkond 19. Ribosomaalne RNA transkribeeritakse tuumakeses 20. Milline loetelu on õige lähtudes DNA kokkupakkimise keerukusastme suurenemisest? Nukleosoom 30 nm ,,kromatiin" tellingutel u kinnitunud DNA lingid 21. Telomeer on DNA otstes paiknevad korduvad järjestused 22. Millised komponendid või struktuurid järgnevast loetelust esinevad loomarakkudes, aga mitte bakterirakkudes? Endoplasmaatiline retiikulum 23. Ühe hapniku molekuli vabanemisega toimunud vee fotooksüdatsioonil vabaneb tülakoidide luumenisse 4 prootonit 24. Et transportida hapniku molekuli tekkimisega toimunud vee fotooksüdatsioonil vabanenud elektronid fotosünteetilises ETA-s NADP-le, on vaja 8 kvanti...
Kromosoomid (karüoplasmas): isekordistuvad molekulikompleksid, mille koostises on DNA/RNA/valgud. Ehituse alusel eristatakse ühekromatiidilised ja kahekromatiidilised. Ühekromatiidilistes 1 DNA molekul, kahekromatiidilistes 2 identset DNA molekuli (moodustuvad enne rakujagunemist). Kromosoomi osad: Ühekromatiidne kromosoom: tsentromeer, kromosoomi haarad/õlad, (otstes) telomeer . Kromosoomistik Kromosoomistikuna vaadeldakse raku või organismi kromosoomide kogumit. Kromosoomistikku iseloomustab kromosoomide arv see on liigiomane tunnus (keharakkudes: inimene 46, äädikakärbes 8, aedhernes 14). Väikseim kromosoomide arv keharakkudes on 2 (naaskelsaba). Suurim kromosoomide arv ligi 1000 (teatud sõnajalaliik Ladina-Ameerikas). Kromosoomid võivad olla erinevates kordustes: 1...
)Gram+ ja Gram- bakterite rakuseina ehitus ja esindajad: Gram pos rakusein koosneb peptidoglükaanide kihist. Omane on teihoiinhape, ioonide liikumine ning kaitse, antigeenne spetsiifilisus. Gram pos rakuseinaga on nt Bacillus anthracis, Lactobacillus sp. jne. Gram neg bakterite rakusein koosneb peptidoglükaanist. Olemas on välismembraan. LPS= endotoksiin. Kaitse. Poriinid. 2.)Prokarüoodi raku ja genoomi suurus: Rakk on 1-10 mikromeetrit. Genoomi suurus (bp) mükoplasma 3×105 batsill 3×106 E.col 4×106 i 3.)Eukarüoodi raku ja genoomi suurus: Rakk on 5-100 mikromeetrit. Genoomi suurus (bp) Seened: pärm 2×107 Drosophil Loomad: 2×108 a kana 2×109 inimene 3×109 Taimed: uba...
11. DNA srmejäljed, PCR reaktsioon. Geeniteraapia. PCR reaktsioon - meetod, mis vimaldab lühikese ajaga amplifitseerida e. paljundada spetsiifilisi DNA segmente, kasutades väga vähest algmaterjali. DNA srmejäljed - saadud DNA varieeruvuse alusel saadakse nn. DNA srmejäljed. Geeniteraapia - pärilike haiguste krvaldamine asendades defektsed geenid normaalsete geenidega. 12. Mis on telomeer , tsentromeer, kääviniit, sünapsis, mikrotuubulid, kinetohoor? Telomeer - kromosoomi lpp-piirkond. Tsentromeer - kromosoomi piirkond, mis hoiab koos kromatiide ning sisaldab mitoosi- vi meioosikäävile kinnitumise kohta. Kääviniit - niitjas moodustis, mis tekkib looma- voi taimerakkus mitoosi kaigus ja osaleb kromosoomide lahknemises. Sünapsis - homoloogsete kromosoomide ajutine lähenemine kahe kaupa, mille kaigus vib toimuda krossingover....
Eukarüootide ja prokarüootide põhilised erinevused. · Prokarüootsed (eeltuumsed) bakterid ja arhed, rakutuumata, esineb ainult üks kromosoom, rõngas, superspiraliseerunud. Geenide hulk 400 4000. Rakkudel esineb rakusein, mis koosneb peptidoglükaanidest. Vastavalt rakuseina ehitusele toimub jaotus Gram (+)(ainult ühe membraanikihiga) ja Gram (-) (raku seina peal täiendav membraan, membraanide vaheline ala periplasmaatiline ala) bakteriteks. Bakteritel esinevad rakumembraani sissesopistused mida nim mesosoomideks. Mesosoomid on seotud DNA sünteesi ja valkude sekreteerimisega. Prokarüootsel rakul võivad esineda väljakasvud. Kui need on lühikesed, siis neid nim pili'deks ja need on vajalikud pinnaga seostumiseks. Suuremad väljakasvud kannavad nime viburid (flagella) ja on olulised liikumises. Bakterite viburid erinevad eukarüootide viburitest. Ei sisalda mikrotorukesi. On raku pinnaga seotud valg...
Selgitage, mis toimub suitsupääsukesel noorjärgus ja millega tema noorjärk lõpeb. Organism kasvab, elukondade talitlus täiustub. Organism õpib. Lõppeb siis, kui suitsupääsuke muutub sigimisvõimeliseks. 33. Miks looduses ei ole raugastunud loomi Nõrgemad loomad süüakse ära. 34. Kuidas telomeerid määravad vananemist? Telomeerid lühenevad iga mitoosiga, sest DNA- polümeraas ei saa alustada sünteesi esimestest nukleotiididest ... 35. Mis on telomeer? Telomeerid on korduvjärjestused (70X) DNA otstes (kromosoomi otstes). 36. Mis toimub vananemisel keharakkudega? Rakkude interfaas pikeneb, rakud vananevad, kuluvad organid ei saa enam normaalselt töötada. 37. Kas ja kuidas keskkond mõjutab vananemist? Kõige tugevamat mõju naha vananemisele avaldavad välised tegurid (keskkonna mõjud, päiksekiirgus, stress, saastatus). UV-kiired lagundavad kollageeni ja elastseid kiude, kahjustavad rakkude DNA-d, tekitavad vabu radikale...
Eukarüootide ja prokarüootide põhilised erinevused. · Prokarüootsed (eeltuumsed) bakterid ja arhed, rakutuumata, esineb ainult üks kromosoom, rõngas, superspiraliseerunud. Geenide hulk 400 4000. Rakkudel esineb rakusein, mis koosneb peptidoglükaanidest. Vastavalt rakuseina ehitusele toimub jaotus Gram (+)(ainult ühe membraanikihiga) ja Gram (-) (raku seina peal täiendav membraan, membraanide vaheline ala periplasmaatiline ala) bakteriteks. Bakteritel esinevad rakumembraani sissesopistused mida nim mesosoomideks. Mesosoomid on seotud DNA sünteesi ja valkude sekreteerimisega. Prokarüootsel rakul võivad esineda väljakasvud. Kui need on lühikesed, siis neid nim pili'deks ja need on vajalikud pinnaga seostumiseks. Suuremad väljakasvud kannavad nime viburid (flagella) ja on olulised liikumises. Bakterite viburid erinevad eukarüootide viburitest. Ei sisalda mikrotorukesi. On raku pinnaga seotud valg...
Gram+ ja Gram- bakterite rakuseina ehitus ja esindajad Gram+ - peptidoglükaanide kiht, teihoiinhape (ioonide liikumine, kaitse, antigeenne spetsiifilisus); 1 membraan+paks sein, Bacillus polymyxaLearn more Gram- - peptidoglükaanide kiht, teihoiinhape puudub; välismembraanil on LPS (lipopolüsahhariidid) (endotoksiin), poriinid ja see kaitseb ksea; 2 membraani+õhuke sein, E. coli 2. Prokarüoodi raku ja genoomi suurus Prokarüoodi rakk on 1m - 10m. 400-4000 geeni 3. Eukarüoodi raku ja genoomi suurus Eukarüoodi rakk on 5m - 100m.10000-40000 geeni 4. Nimetage prokarüoodi (eubakter) ja eukarüoodi raku peamised erinevused Prokarüoot (Bakterid+arhed) Eukarüoot (Taimed, loomad, seened, protistid) Raku suurus 1-10 m 5-100 m Organellid Puuduvad või vähe Tuum, mitokonder, kloroplast Tuum...
Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli...
DNA lõigud, mis koosnevad tandeemselt korduvatest monomeersetest järjestustest, mis on omakorda organiseerunud kõrgemat järku kordusteks. Tsentromeeri külge moodustub jagunevas rakus spetsiaalne ligi 90 erinevast valgust koosnev struktuur - kinetohoor. Selle külge kinnituvad omakorda mikrotuubulid, mis õdekromatiidid tütarrakkude poolustele tõmbavad. 19. Telomeer milleks vajalik, kirjeldada lühidalt üldist ehitust. Kromosoomi otsa kaitsev spetsiifiline kordusjärjestus, kindlustab kromosoomide otste replikatsiooni ja kaitse raku elu vältel. Üks hüpotees telomeeride funktsioneerimise kohta: nad katavad (koos sinna seondunud valkudega) kromosoomi otsi, et raku kontrollmehhanism ei tõlgendaks kromosoomi otsi kui DNA ahela katkemiskohti. Üldiselt pole telomeerid kindla pikkusega...
RAKUBIOLOOGIA Prokarüoot Eukarüoot Raku suurus 1-10 μm 5-100 μm Organellid Puuduvad või vähe Tuum, mitokonder, kloroplast Tuum Puudub Esineb Rakumembraan Esineb (ei sisalda steroole, Esineb vaid hepanoide) Mitokondrid Puuduvad (oksüdeerumist Esineb katalüüsivad ensüümid seotud rakumembraaniga) Ribosoomid Esinevad (70S) Esinevad (S80) Tsütoskelett Puudub Esineb Mitoos, meioos Puudub Esineb DNA struktuur Rõngas, (kromosoom ja...
Mis on kromosoomid? Kromosoom on rakutuuma element, mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks (ainult siis mikroskoobist nähtav). Kromosoomid on moodustunud kromatiinist (DNA ja valkude kompleks), on kepikujulised struktuurid ja sisaldavad geene. Iga kromosoom koosneb ühest DNA molekulist. 2. Telomeer , tsentromeer Telomeer on DNA ahela piirkond, mis asub kromosoomi otstes. Telomeeri ülesandeks on kaitsta kromosoomi otsi kahjustuse eest. Iga jagunemise käigus väheneb DNA ahela pikkus kromosoomi otstest just telomeeride piirkonnast, see on hea selleks, et kahjustada ei saaks olulised geenid. Teiseks telomeeri ülesandeks on rakujagunemiste regulatsioon. Nimelt on rakk jagunemisvõimeline kuni telomeeride kriitilise pikkuseni ning selle pikkuseni jõudes lõpetab rakk jagunemise....
Kromatiin koosneb DNA-t ja seda siduvatest histooinidest. Nad paiknevad raku tuumas, on iga raku tuumas. Histooni ülesandeks on kokku pakkida u 2m DNA-d. Kromosoomide ülesanne on päriliku info avaldamine ja edasiandmine. 18. Millal on näha kromosoome, nende arv inimese erinevates rakkudes(põhjendusega). Mis ja milleks on telomeerid ? Kromosoome on ainult näha raku jagunemise ajal. Kõikides inimeste rakkudes on 46 kromosoomi, sugurakkudes 23 sugurakku. TELOMEER – piirkond kromosoomi otstes, mis tagavad selle, et raku jagunemisel kromosoom lüheneks, kaitsevad kromosoomi ja määravad ära kui palju saab rakk jaguneda....
Kromosoomide arv rakkudes on liigispetsiifiline. Igas kromosoomis paiknevad geenid lineaarses järjestuses. Ka bakterite ja viiruste genoome nimetatakse sageli kromosoomideks. tsentromeer (ingl. Centromere)- Koht, kus kaks tütarkromatiidi on teineteisega seotud. Tsentromeeri piirkonda tekib ka kinetohoorne kompleks, kuhu raku jagunemisel seostuvad kääviniidid. telomeer (ingl. Telomere)- Eukarüootsete kromosoomide otstes paiknev unikaalne struktuur, mis ei lase kromosoomidel omavahel ühineda ega kromosoomi otste geenidel mitooside käigus degradeeruda. alleel (allelomorf; ingl. Allele (Allelomorph))- Kromosoomi lookuses olev üks kahest või mitmest alternatiivsest geeniteisendist, mis tähistatakse sama põhisümboliga (nt. alleelid a+ ja a). 2. Homoloogilised kromosoomid, tütarkromatiidid...
Šoti botaanik Robert Brown (1773–1858) oli esimene, kes vaatles orhidee lehti ja kirjeldas rakutuuma kui rakkude olulist komponenti (1831). 1838.a. ütles botaanik Matthias Jakob Schleiden (1804-1881) välja, et taime kõik osad koosnevad rakkudest või nende produktidest. Järgmisel aastal tehti samasugune järeldus ka loomorganismide kohta Theodor Schwanni (1810-1882) poolt. Schleideni ja Schwanni järeldused loetaksegi rakuteooria formuleeringuks. Kolmas mees, kelle nime rakuteooria loomise juures samuti mainitakse, on Rudolf Virchow (1821-1902). Tema väitis, et "niisamuti kui loomad tekivad vaid loomadest ja taimed taimedest, peab ka raku tekkimiseks olema temale eelnev rakk". Ehk lühidalt: rakk tekib rakust (omnis cellula e cellula). See teooria rõhutas elusorganismide ühtsust ning tõi esile kontseptsiooni elusorganismidest kui rakkude kooslustest. Koos evolutsiooniteooriga on r...