8. Meemid 9. Paljunemine (suguline ja/või mittesuguline) Evolutsiooni tõendid: 1. Paleontoloogia* - kivististe ning fossiilide leidmine. 2. Liikide võrdlus erinevatel viisidel. Nt. homoloogiliste elundite põhjal, analoogiliste elundite põhjal, konvergentsi põhjal ning divergentsi põhjal. 3. Rudimendid* - taandarenenud elundid, mis on säilinud, aga enam ei toimi. Näited rudimentidest: pimesoole ussripik, silma-ja tarkusehambad, kolmas silmalang, kõrvaliigutaja lihas, Darwini käbruke, osaline karvkate, õndralülid (sabaluu), segmenteerunud lihased. 4. Atavismid 5. Taimede sordiaretus ja loomade tõuaretus 6. Molekulaarbioloogiline sarnasus 7. DNA järjestiku sarnasus 8. Resistentsete liikide tekkimine Evolutsiooni vormid* - füüsikaline ehk kosmiline, keemiline, sotsiaalne ja bioloogiline. Looduslik valik* - Looduslik valik seisneb:
TÕ11 Rühmatöö Tatjana Dudkina Maria Kasirova Vivika Silberg Marika Parts Galina Datsjo Jämesool on seedekanali lõpposa Jaguneb kolmeks osaks umbsool käärsool pärasool Jämesoole anatoomia Umbsool (caecum või cecum) jämesoole algusosa paikneb paremal alakõhus 7 cm pikkune umbsoole alguses paikneb ussripik Käärsool ehk Koolon (colon) umbsoole järgnev jämesoole osa jaguneb neljaks: ülenev käärsool, ristikäärsool , alanev käärsool sigmakäärsool Käärsoole ehitus Käärsoole sein koosneb kolmest kestast limaskest lihaskest serooskest Pärasool (rectum) on seedekanali lõpposa enne pärakut paikneb pärasoole venoospõimik sisemise pärakusulgur tahtele mitte alluv välimine pärakusulgur tahtele alluv Jämesoole põhifunktsioonid
selles osalevad? 2. Nimeta toitained, nende tähtsus organismis ja millistes toiduainetes neid leidub? 3. Millest sõltub ainevahetuse kiirus ja kuidas organism seda reguleerib? 4. Nimeta seedeelundkonna elundid, nende osad, ja ülesanded, mida nad täidavad. Tunda tuleb paiknemist, ehitust ja ülesandeid: suuõõs, keel, hambad, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, maks, kõhunääre, jämesool, ussripik (umbsool), pärak 5. Kirjelda hammaste jaotust ja ehitust. 6. Nimeta kõik seedenäärmed. Mida nad toodavad? 7. Millises seedeelundis, mille toimel, millised toitained seedivad, milleks lõhustuvad? 8. Millises elundis toitainete lõhustumissaadused imenduvad ja kuhu? 9. Nimeta maksa ülesanded (4 tk) 10. Tervisliku toitumise reeglid: miks ja kui palju taime/sega/loomset toitu; vee kogus; hommiku/lõuna/õhtusööki; toitumise sagedus: valkude/rasvade/süsivesikute kogus? 11
Homoloogsus viitab ühise eellase olemasolule. Viievarbalised jäsemed RUDIMENDID Inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja kuid on vajalikud teistele loomadele. Kolmas silmalaug ÖÖKULL HOBUNE INIMENE õndraluu * kõrvalihased tarkuse silmahambad hambad * segmenteerunud kõhulihased * umbsoole ussripik b) Embrüonaalse arengu võrdlus c) Molekulaargeneetiline võrdlus Mida sarnasem nukleotiididjärjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad. Mol. gen. võimaldab märata ka AEGA, sest et on teada nukleotiidjärjestuse muutumise kiirus. Molekulaarkella printsiip Mitokondri DNA? Inimese ja simpansi genoomi üldjärjestuses on ainult 1,6 % erinev! Inimesel ja hiirel on 90 % ühiseid geene.
Evolutsioonsüst pöördumatu areng,mitmekesistumine,täiustumine.elu areng.organismide põlvnemine. Darwinliigid pole algselt looduna muutumatud. Cuvierliigid algselt loodud ja muutumatud,hukkusid üleilmsetes katastroofides,kivistised. Lamarckelu tekib korduva isetärkamise teel,elu kestel omandatud muutused päranduvad,hindas üle keskkonnategureid ja organ.sisemist püüdlust täiustumisele. Darwin*looduslik valikparemini kohastunud isendite eelis paljunem ja ellujäämine.*muutlikkus välistingimused.*olelusvõitlus. Paleontoloogiateadus möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiilkivistis,organismi/osa kivistunud jäänus või jäljend.Makrosilmaga nähtav.Mikromikroskoobiga nähtav.Ürglind(linnu ja roomaja tunnused). Homoloogilineehitusplaanilt sarnased(selgroogsete loomade jäsemeluudinimene,vaal,nahkhiir). Rudimendidmandunud ja talitluselt tähtsusetud elundid, mis teistel lähedase ehitusega liikidel on vajalikud ja väljaarenenud(3.silmalaugööku...
Kivistis ehk fossiil organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend. Paleontoloogia- Teadus möödunud aegade organismidest.mis on tuvastatud kivististe kaudu. Evolutsioon- süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mitmekesistumine ja keerustumine. Bioloogiline evolutsioon -seisneb elu ajaloolises arengus Maal, liikide põlvnemises eellasliikidest ja järk-järgult keerukamate eluvormide tekkes, aga ka osa liikide väljasuremises ja asendumises teistega. Sotsiaalne evolut.- inimühiskonna ajalooline areng, tsivilisatsioonide , riikluse ja tehnoloogiate areng. Füüsikaline evolut.- universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega. Keemiliste elementide mitmekesisuse teke, galaktikate , tähteda ja planeedisüsteemide areng. Keemiline evolut.- universumi ja algse maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulides keerukamate orgaani...
Feneetilised võrdlused - hõlmavad liikide anatoomiat, elutegevust ja embrüonaalset arengut. Võrdlev anatoomia- võimaldab jagada organisme ehituse sarnasuse alusel rühmadeks (perekonnad, sugukonnad, klassid jne)Homoloogilised organid sarnased organid ntk selgroogsete loomade jäsemeluud. Mandunud elundid e. vestiigiumid e. rudimendid talitluselt tähtsusetud elundid, mis teistel lähedastel liikidel on välja arenenud ja talitlevad. ( inimstel on saba , ussripik, karvkate, kõrvaliigutajalihas)Embrüonaalne areng (võrdlemine ) näitab, et kõrgemate loodame arengus esinevad alamatele omased arengujärgud ning tunnused, mis osal alamatest loomadest säilivad ka täiseas. Geneetilised võrdlustel kasutatakse molekulaargeneetilisi meetodeid. Molekulaargeneetilised võrdlused tõendid evolutsioonilise arengu kohta. Pseudogeenid mittekodeeritavad nukleotiidijärjestused normaalsete talitlevate geenide vigased ja mitteavalduvad koopiad
organismid, kes suudavad antud elutingimustes teistest edukamalt toime tulla Rudiment – inimesel esinevad mandunud elundid, mida inimestel pole enam vaja, kuid on vajalikud teistele loomadele. Inimese rudimendid: kolmas silmalaug, silmahambad ja tarkusehambad, õndraluu, kõrvalihased, segmenteerunud kõhulihased, karvkate, karvapüstitaja lihased, piimanäärmed meestel, umbsoole ussripik (pimesool) 3. Evolutsiooni tõendid ja nende selgitused Kivistised ehk fossiilid – geoloogilises minevikus elanud organismide kivistunud jäänused; saadav info näitab mingi liiki võimalikku arengut, millised olid organismid enne. Paleontoloogia on teadus, mis uurib kivistisi. Sarnasused organismide ehituses – näiteks selgroogsetel enamasti viievarbalised jäsemed, koosnevad homoloogilistest luudest, kuid erinevused on
3. Looduslikuks valikuks nimetatakse olukorda, kus on organismid, kes suudavad antud elutingimustes edukamalt toime tulla, jäävad teistes rohkem ellu ja annavad rohkem järglasi. 4. Kohastumuseks nimetatakse isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid pärilikke tunnuseid, mis tagavad liigi säilimise. 5. Fossiiliks nimetatakse kivistist. 6. Rudimendiks nimetatakse elundite algeid, mis on kaotanud tähtsuse. Näiteks: pimesooles ussripik , silma sisemise nurga pilkkile, karvkate, tarkusehambad, õndraluu. 7. Bioloogilise evolutsiooni tõendid: · Paleontoloogia andmed. Paleontoloogia uurib fossiile. Mida sügavamad on kihid, seda vanemad on organismid. · Võrdlusmeetod. Mida sarnasemad on organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad. · Rudimendid (jäänukelundid). · Embrüonaalse (lootelise) arengu võrdlus · Molekulaargeneetiline võrdlus.
BIOLOOGIA KT KORDAMINE MÕISTED: Muutlikkus- organismide võime muutuda ja seetõttu üksteisest erineda Paleontoloogia- teadus, mis uurib fossiile Evolutsioon- pikaldane arenemise/muutumise protsess Evolutsiooni neli etappi: 1. Füüsikaline evo- planeetid, universum, elementaarosakeste kujunemine 2. Keemiline evo- lihtsamate ja keerukamate ühendite/ainete teke 3. Bioloogiline evo- elu areng planeedil Maa 4. Sotsiaalne evo- kõne- ja kultuuriareng Kohastumine- protsess, mille tulemusel on organismirühma isendite kasulik omadus antud keskkonnas elamiseks ja paljunemiseks Näited: 1. Lindude tiivad on kohastunud lendamiseks 2. Kalade uimed on kohastunud ujumiseks 3. Kuivas, kuumas või külmas kliimas elamiseks 4. Pimedas elamiseks 5. Vaenlste eest kaitseks 6. Peitmiseks Olelusvõitlus- organismide ellujäämise ja palljunemise sõltuvus teistest organismidest ja eluta lo...
Evolutsioon-elu ajalooline areng olemasolevatest liikidest üksteisest tekkimise ja pöördumatute muutumis kaudu. Elu päritolu 3 seisukoht: 1.on toimunud elu algne loomine 2.elualged on maale saabunud teistelt taevakehadelt. 3.elu on maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena 3,7-4a. Füüsikaline ev- 15mld.a. elementaarosakestest tekivad aatomid ja lihtsad molekuli(H;He) ,,Suur pauk" (universum hakkas 13,7mld a.t. kujuteldamatult tihedast olekust pahvatuslikult paisuma) Keemiline ev-lihtsatest mol.moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid.(aminohapped-polüaminohapped-polümeerid)=ei võrdu algeliste elusolestega! Atmosf.puudus vaba hapnik. Atmosfääride omavahliste reakts.tulemusel moodustusid monomeersed orgaanilised ühendid(aminohap,nukleotiidid, monosah). Monomeersete orgaaniliste ainete polümerisatsioonil tekkisid orgaanilised polümeerid. Polüm.liitusid püsivateks polüm.kogumikeks, mis oliud ümbritsevad kk-st eraldat...
*kõigesööja, toitu korjataxe, transp, varutaxe ja jagataxe omavahel, töödeldaxe enne söömist *keerukas kultuuriline käitumine, artikuleeritud kõne *sotsiaalsed suhted põhinevad perekonnasuhtele, järglased vajavad hoolt pikas lapseeas *oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid, sõltuvus asjadest *elab metsast väljas, kogukondades, asulates, laagrites Mandunud elundid lõpusepilud, saba, ussripik Epiteelkude katab väliskeskonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu, ainevahetus organismi ja väliskekskonna vahel Lihaskude kokkutõmbumine tänu müofibrillidele, 40-50% Sidekude paiknevad hajusalt, ühendab teisi kudesi, toetab elastseid kehaosi, kohev-, rasv-, fibrillaarne-, kõhr-, luu-, verikude. Närvikude võtab vastu ärritusi, töötleb neid, kannab edasi erutusi ja salvestab neid, neuronid, sünaps Katteelundkond- kaitseb keskona mõjude eest
Diafragma lai kuplikujuline lihas, mis eraldab rinnaõõnt kõhuõõnest 3 Suuõõs - toimub toidu mehhaaniline peenestamine ja segamine süljega Neel - toit liigub söögitorru Söögitoru - toit liigub edasi makku Magu - hoiab ja annustab toitu, toimub töötlemine enne peensoolde saatmist Peensool - toimub enamus imendumisprotsessist. Kolm osa kaksteistsõrmik, tühisool, niudesool Jämesool - ained imenduvad lõplikult. Umbsool, käärsool, pärasool. Umbsoole alguses ussripik. Pärasool väljaheite ladustamine 4 Crohni tõbi krooniline põletik seedetraktis. Maksatsirroos muutused maksakoes Tsöliaakia gluteenitalumatus Pimesoolepõletik Haavandiline koliit krooniline põletikuline soolehaigus HINGAMISELUNDKOND Hingamine on protsess, mille käigus organism omandab välisõhust hapnikku ja vabaneb ainevahetuse käigus tekkinud süsihappegaasist. Hingamisteede haigused: nohu, sinusiit (antibiootikumid), bronhiit (sineplaastrid, mädase röga
Elu päritolu Elutekke 3 põhiseisukohta · On toimunud pidev elu loomine · Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt ehk kosmosest · Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena Evolutsiooni vormid · Füüsikaline evolutsioon · Keemiline evolutsioon · Bioloogiline evolutsioon · Sotsiaalne evolutsioon 1.Keemiline evolutsioon Orgaaniliste ühendite teke 2. Füüsikaline evolutsioon Aatomite ja molekulide teke 3.Bioloogiline evolutsioon Elu areng alates esimestest elusolestest 4.Sotsiaalne evolutsioon inimühiskonna areng Tingimused Maal 4 miljardit aastat tagasi · Vulkaanipursked olid pidevalt ja tavalised · Maal puudus mullakiht e. kinnituda poleks olnud kusagile. Millest oleks pidanud muld tekkima · Suur osa oli kaetud soojade meredega. Sellele on aga hakatud praegu vastu vaidlema · Õhu asemel olid; N2 ,CO2,SO2,H2,NH2,CH4 · Atmos...
Evolutsioon mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järkjärgult mitmekesisemaks ja keerukamask muutumine. Füüsikaline evolutsioon-ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite ,tähtede,planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng.Keemiline evolutsioon-aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke.Bioloogiline evolutsioon-elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Põhiprotsessid: kohastumine-iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine keskkonna ting. ; liigistumine- liigilise mitmekesisuse teke; organiseerituse muutumine-organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine keerukamaks või lihtsamaks. Sotisiaalne evolutsioon-inimühiskonna areng. Georges Cuvier- erimaakihtides on erinevate loomade kivistised. Jean Bapiste de Lamarck- tekkis ja tekib elu maal isetärkamise teel ja see on pidevas aren...
Neerud renes Neer - ren Kusejuha - ureter Kusepõis - vesica urinaria Koorollus - cortec Säsiollus - medulla Toomasoon - vas afferens Viimasoon - vas efferens Kusiti - urethra Naise kusiti - urethra feminina Mehe kusiti - uretha masculina Munand - testis Munandimanus - epididymis Seemnejuha - ductus deferens Seemnepõieke - vesicula seminalis Seemneväät - funiculus spemraticus Eesnääre - prostata Suguti - penis Munandikott - scrotum Munasari - ovarium kreeka keeles oophoron Munajuha - tuba uterina salpinx Emakas - uterus metra Emaka seina kestad: Sisemine limaskest e endomeetrium - endometrium Keskmine lihaskest e müomeetrium - myometriu...
3. Mis tõendab, et kõik inimesed kuuluvad ühte liiki? (Vähemalt 3 põhjendust!) Me käime kahel jalal, suur ajumaht, meil on samad esivanemad. Mõtleme nii abstraktselt kui ka konkreetselt. 4. Joonisel on kujutatud ühte evolutsiooni tõendit. Millega on tegu? Nimeta veel 4 evolutsiooni tõendit. Jäsemete sarnase ehitusega. Rudimendid, ehk tarbetud kehaosad (nt õndraluu, ussripik, kolmas silmalaug), Lootelise arengu sarnasus on samuti tõend. Organismide pärilikkusaine ja valkude sarnasus, veel kivistised, liikide sarnande DNA ja kehavalgud. 5. Miks on inimesel kõrvaliigutaja lihased? Millisel loomal neid väga vaja läheb? Inimesel seda vaja ei lähegi, loomad kuulevad nõnda paremini. 6. Miks on inimesel silmahambad? Millisele loomale neid väga vaja on? Toidu hammustamiseks inimestel, loomadel neid vaja rohkem, kuna murravad ja söövad kõvemaid asju.... 7
organismide loodete arengujärgud, mis näitab ja tõestab ka evolutsiooni toimumist. 3) Rudimendid e organid, mis ei täida enam oma algset funktsiooni on samuti evolutsiooni toimumise tõenditeks. 4) Molekulaarsel tasemel on tõendiks asjaolu, et organismide valgud ja geenid on oma ehituselt sarnased. inimese rudimendid. Too näide, millisel loomal on need hästi väljaarenenud Rudiment inimesel Loom, kelle jaoks see omab tähtsust 1. ussripik e pimesool Mäletsejad, lehm 2. silmahambad Kiskjad, hunt 3. kolmas silmalaug Roomajad inimese kuulumist imetajate klassi tõendab kõige selgemalt see, et inimese loode areneb emakasiseselt ja tal on piimanäärmed. Lisaks on ka veel teisi tunnuseid, mis inimesel ja imetajal sarnanevad. Näiteks on inimesel ja ka teistel imetajatel kolme tüüpi hambaid, kolm kuulmeluukest ja diafragma ehk vahelihas
1)ruumiline isolatsioon- eraldatus, populatsioon- rühm sama liigi isendeid. Ristumisbarjäär- eri liigid ei anna järglasi. 2)ruumilised tõkked- mäestik,järv 3)Leviala laienemine 4)Ränded-kohaneb uute tingimustega Evolutsiooni tõendid: 1)kivistised-fossiilid, paleontoloogia-teadus,mis neid uurib 2)eri liikide ehituse võrdlus 3)rudimendid-organid,mida ei vaja,esivanematelt: pilkkile, kõrvaliigutajalihas, silmahambad, tarkusehambad, karvad, ussripik, sabakont 4)lootelise arendu võrdlus 5) DNA ja valkude uurimine Taimede evolutsioon: 4,5 mrd a.t. tekkis Maa. 1)Ürgookeani teke(soe,madal) + Ürgmanner 2)4 mrd a.t. I bakter-tuumata,üherakuline 3)2,5 mrd a.t. üherakulised vetikad,fotosüntees 4)1,5 mrd a.t. hulkraksed vetikad 5)450 mln a.t. I maismaa taim- ürgraigas 6)350 mln a.t. sõnajalgtaimede metsad, karbon-kivisöe ajastu 7)300 mln a.t. paljasseemnetaimed-okaspuud 8)140 mln a.t.-katteseemnetaimed-õistaimed
evolutsiooni (järjest keerulisemaks ja mitmekesisemaks) teooria E. Darwin (liigid ei ole muutumatud ning nad võivad aja jooksul muutuda), Cuvier (mida sügavamal maakihis kivistised paiknevad, seda rohkem nad erinevad kaasajal elavetest organismidest), Lamarck (elu tekkis ja tekib Maal isetärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases arengus), C. Darwin (liikide ajalooline muutumine on toimunud ja toimub teaduslikult põhjendavate seaduspärasuste järgi looduslik valik, olelusvõitlus), teooriad muutlikkus ( organismidele on omane individuaalne pärilik muutlikkus), olelusvõitlus (elusolendite ellujäämise ja paljunemise sõltumine takistavatest teguritest), looduslik valik (paremini kohastunud isendite eelistatud ellujäämine ja paljunemine), liigi teke (olemas olevad liigid ei tekkinud ega loodud, vaid on valiku käigus välja kujunenudvarem eksisteerinud liikidest), tänapäeval ei teki õhuhapnik atmossfääris, rohke elektrienergia, kõ...
Paleontoloogilised leiud Paleontoloogilised uurimused näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. Mida vanemad kivimid, seda lihtsama ehitusega organismide jäänuseid võib sealt leida. Nt. Fossiilid väljasurnud organismide kivistunud jäänused ja jäljendid Evolutsioonitõendid Rudimendid Need on elundid, mis ei arene täielikult välja ning on kaotanud oma algse funktsiooni. Inimesel on tarkusehambad, kõrva- lihased, ussripik, osaline karvkate, õndraluu lülid, kolmas silmalaug. Evolutsioonitõendid Biogeneetiline reegel Organismide lootelise arengu võrdlusest selgub, et salamander lind kala inimene kõrgemate organismide loodete arengus korduvad mõned madalamate organis- mide loodete arengujärgud. Evolutsioonitõendid Molekulaarbioloogiline võrdlus Biokeemia ja molekulaarbioloogia meetodid võimaldavad võrrelda organismide keemilist koostist ja mitmesuguseid eluprotsesse
EVOLUTSIOON – mingi süsteemi pöördumatu areng, mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine Geenide võrdlus annab suguluse: kes kellest on arenenud EV teooria ajalugu G. Cuvier – kivististe uurija (paleonoloogia rajaja) J-B de Lamark - kirjutas esimese evolutsiooniteooria (tunnistas liikide muutumist) VALED ARUSAAMAD – Täiustumistung-organismid muutuvad iseenesest järjest keerukamaks - elu jooksul omandatud muutused päranduvad (kaelkirjak) C.Darwin – teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria - Raamat ,,liikide tekkimisest - Liigid muutuvad →Liikide tekkimise põjus on →looduslik valik LV on edukamate ellu jäämine. Tuleneb isendite • muutlikkusest – iga populatsiooni indiviidid on pärilikult mitmekesised (juhuslike erinevuste näol) • olelusv...
Rasvad lipiidid Süsivesikud monosahhariidid Vee ioonidena Vitamiinid vitamiinidega Mineraalained ioonidena 23. Nimetage, millised toitained imenduvad peensoolest Kõik toitained imenduvad peensoolest. 3 24. Nimetage jämesoole osad ja lisage pikkus 1. umbsool7cm, mille juurde kuulub ka ussripik appendix vermiformis 7cm 2. ülenev käärsool 3. ristikäärsool50cm 4. alanev käärsool30cm 5. sigmasool 6. pärasool, rectum 13cm Milles seisneb jämesoole funktsioon? Ainete tagasiimendumine 25. Kirjeldage jämesoole seina ehitust Limaskest ja lihaskest 26. Nimetage, mis imendub jämesoolest
1. Paleontoloogilised leiud maakoore kivististes e fossiilides leidub möödunud aegadel elanud organismide jäänuseid. Mida sügavamal, seda lihtsama ehitusega ja erinevamad praegustest organismidest. 2. Organite homoloogsus st elundite põhiehituse sarnasust. N: Selgroogsete jäsemed koosnevad homoloogilistest luudest. Erinevused on tekkinud vastavalt funktsiooni muutumisele. 3. Rudimendid ehk jäänukelundid mida pole enam vaja. N: inimesel tarkusehambad, kõrvalihased, ussripik, õndraluu. 4. Biogeneetiline reegel isendi arengu etappidel korduvad liigi ajaloolised arengujärgud N: loote areng inimesel. 5. Molekulaarbioloogiline võrdlus mida sarnasemad on organismid oma ehituselt ja eluviisilt, seda suurem on sarnasus ka molekulaartasemel DNA ja kehavalkude ehituses. II Elu areng Maal Eluvormid Eelised · Esmased heterotroofid said energia
kaladega, loote karvastik seob imetajatega, suure varba vastandumine teistele varvastele viitab seosele primaatidega) 4. Vestiigiumid- elundid, mis eksisteerivad nüüdisaegsetel isenditel ja nende lähieellastel, kuid mis järk-järgult minetavad oma bioloogilise tähtsuse ja taandaernevad (Inimesel on umbes 90 vestiigiumi). Näiteks: kolmas silmalaug (maod), kõrvalesta liigutavad lihased, tarkusehambad, karvkate kerel, ussripik. 5. Atavismid- tunnused, mis esinesid kaugetel eellastel, kuid neid määravad geenid on meis olemas, kuigi nende avaldumine on blokeeritud. Ilmnevad vaid geeniavaldumishäirete tõttu. Näiteks: üleni karvane inimene, mitme piimanäärme paariga inimene, sabaga inimene, neljal jäsemel liikumine. 6. Divergents- evolutsiooni protsessis toimuv eristumine. Ühtsest lähtetüübist erinevate
KT evolutsioon Kordamisküsimused. 1 Loomariigi klassid:imetajad, linnud, kalad, roomajad,kahepaiksed 2. Kuidas inimtegevus võib soodustada uute liikide teket. Uute teede või suuremate rajatiste ehitamise tulemusena võivad populatsioonid olla üksteisest eraldatud. Selle tulemusena toimuvad muudatused. Näiteks ei lase kiirteed tigudel liikuda ühest piirkonnast teise.Aja jooksul kujunevad eraldatud populatsioonid geneetiliselt erinevateks. Olelusvõitluse tulemusena kas liigid surevad välja või muutuvad uute tingimustega, nii tekivadki uued liigid. 3. Võrrelge kohanemist ja kohastumist * Kohanemine on organismi individuaalne sobitumine elukeskkonna tingimustega tema mittepärilike tunnuste tõttu ja see võib olla pöörduv. * Kohastumine on organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel( populatsioonil,liigil). Kohastumine on bioevolutsiooni peamine protsess. Kohastumi...
9.Mis on homoloogilised elundid, rudimendid, atavismid, too näiteid. Homoloogilised elundid on elundid ,mis on organismis sarnase päritolu ja sarnase ehitusega ja võivad täita erinevaid funktsioone.NT:esijäsemed linnul,nahkhiirel, mutil, inimesel, kaktusõied, roosiõied, (roosil lehed, kaktusel okkad ) Rudimendid on mandunud elundid, mis on kaotanud oma tähtsuse ja taandarenenud, kuid tõendavad meie sugulust neid elundeid kasutavate organismidega. NT: kõrvaliigutajalihased, ussripik, õndraluu, tarkushambad Atavismid: kaugete eellaste tunnuste taasilmnemised, mis näitavad järelikult põlvnemist. NT:saba, lauskarvkate, paljunisalisus. 10.Kuidas tõestab evolutsiooni embrüoloogia, molekulaarbioloogia? Embrüoloogia: sarnasused loodetel tõendavad organismide sugulust ja põlvnemist. Molekulaarbioloogia: DNA võrdlemine näitab erinevate organismide sugulust. 11.Paiguta süsteemi 1 taimeliik ja loomaliik
ülesanne võib olla erinev. Analoogilised elundid Päritolult ja ehituselt erinevad aga täidavad sarnast ülesannet. Linnu tiib ja putuka tiib, inimese silm ja putuka silm. Rudimendid Inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja, kuid on vajalikud teistele loomadele. Nt silmahambad ja tarkusehambad, õndarluu ehk sabalüli, kolmas silmalaug, kõrvaliigutaja lihas, segmenteerunud kõhulihased, karvkate, karvapüstitaja lihased, piimanäärmed meestel, ussripik ehk pimesool Biogeneetiline reegel isendi looteline areng kopeerib liigi ajaloolist arengut Fülogeneetilise arengu etapid. Kõikidel selgroogsetel loodetel esinevad lõpusepilud ja saba. Loodete sarnasus tõestab seda, et neil on ühised eellased. Biogeeniline võrdlus kõikidel elusorganismidel on ühesugused DNA ATP-d , aminohapped ja ensüümid Mida sarnasemad on organismid ehituselt ja eluviisilt, seda sarnasemad on nad ka molekulaarsel tasandil.
saphena magna et parva alumine õõnesveen v.cava inferior värativeen vena porta lümf lympha niudesool ileum põrn splen/lien soolehatud vili intestinales harkelund e. tüümus thymus maksavärat porta hepatica sapipõis vesica fellea / vesica bilaris ninaõõs cavum nasi ussripik appendix vermiformis kõri larynx neerud renes (ren) hingetoru trachea kusejuha ureter peabronhid bronhi principales kusepõis vesicaurinaria kopsud pulmones kusiti urethra kops pulmo naise kusiti urethra feminina välisnina nasus externus mehe kusiti urethra masculina
kops pulmo tühisool jejunum välisnina nasus externus niudesool ileum kopsuvärat hilus pulmonis soolehatud vili intestinales kopsujuur radix pulmonis maksavärat porta hepatica kopsukelme pleura sapipõis vesica fellea / keskseinand mediastinum vesica bilaris neel pharynx ussripik appendix söögitoru oesophagus vermiformis magu ventriculus, neerud renes (ren) gaster kusejuha ureter peensool intestinum tenue kusepõis vesicaurinaria jämesool intestinum crassum kusiti urethra keel lingua naise kusiti urethra feminina
· Joonis lk 113 + tv joonis 12 82. Jämesool: Jämesoole osad Umbsool, käärsool ja pärasool. iseloomulikud Pikkus ligikaudu 1,5-2 m. ehituslikud *jämesooles ei ole hatte, kuid on palju näärmeid, mis eritavad rooja libedakstegevat lima. elemendid *umbsool on peensoole suubumiskohast allapoole jääv u 7 cm pikkune jämesoole algusosa, millest algab ussripik läbimõõduga 0,5-1 cm, varieeruva pikkusega 3-20 cm(keskmiselt 8 cm) *käärsool jaguneb nelja ossa: ülenev käärsool, ristikäärsool, alanev käärsool ja sigmakäärsool. Käärsoole iseloomulikeks tunnusteks on lihaspaelad, kopad, poolkuukurrud ja rasvripikud. Käärsoole pikilihaskiht moodustab 3 lihaspaela, mille
mineraalainetega ja tekkisid kivistised. Eri liiki organismide ehituse sarnasusi võib märgata selgroogsete loomade puhul nende jäsemed on sarnase põhiehitusega, seega võib eeldada, et nad on arenenud ühisest eellasest. Nii inimestel kui loomadel on säilinud kehaosi, mis pole nende eluks vajalikud, kuid on olulised teistele loomadele või nende eellastele. Neid nimetatakse mandunud elunditeks. Inimesel on mandunud elundiks näiteks väike ussripik, mis on taimtoidulistel imetajatel aga suur ja seedimiseks vajalik organ. Inimesele on tarbetud veel õndraluu, teravad silmahambad, kõrva liigutavad lihased ja kolmas silmalaug. Eri liikide looted on varases arengujärgus sageli väga sarnased, näiteks kalal linnul ja inimesel (lõpusepilude algmed ja saba). Sageli on märgatavad sarnasused inimese ja simpansi DNA's (ühesugune hemoglobiini tase) ELU TEKKIMINE JA TAIME-NING LOOMARIIGI EVOLUTSIOON Maa tekkis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi
9. Mis on homoloogilised elundid, rudimendid, atavismid, too näiteid. Homoloogilised elundid on elundid, mis on pärit olult ja ehituselt sarnased kuigi ülesanded võivad olla muutunud erinevateks nt: imetajate jäsemed, taimedel varre homoloogia. Rudimendid: kehaosad, mis pole inimestele ja loomade jaoks vajalikud, kuid mis olid olulised eellaste evolutsiooni varasematel etappidel nt: pilkkile jäde, ussripik, kõrvaliigutajalihased, tarkushambad. Atavismid: tunnused, mis esinesid kaugetel eellastel, kuid neid määravad geenid on meis olemas kuigi nende avaldamine on blokeeritud. Ilmnevad vaid geeniavaldumishäirete tõttu Nt: üleni karvane inimene, sabaga inimene, neljal jäsemel liikumine 10. Kuidas tõestab evolutsiooni embrüoloogia, molekulaarbioloogia? Molekulaarbioloogia: mida sarnasemad on erinevate organismide DNA ja valgud seda lähedasemad
otsustada sugulisi üle 9. Mis on homoloogilised elundid, rudimendid, atavismid, too näiteid. Homoloogilised elundid on elundid, mis on pärit olult ja ehituselt sarnased kuigi ülesanded võivad olla muutunud erinevateks nt: imetajate jäsemed, taimedel varre homoloogia. Rudimendid: kehaosad, mispole inimestele ja loomade jaoks vajalikud, kuid mis olid olulised eellaste evolutsiooni varasematel etappidel nt: pilkkile jäde, ussripik, kõrvaliigutajalihased, tarkushambad. Atavismid: tunnused, mis esinesid kaugetel eellastel, kuid neid määravad geenid on meis olemas kuigi nende avaldamine on blokeeritud. Ilmnevad vaid geeniavaldumishäirete tõttu Nt: üleni karvane inimene, sabaga inimene, neljal jäsemel liikumine 10. Kuidas tõestab evolutsiooni embrüoloogia, molekulaarbioloogia? Molekulaarbioloogia: mida sarnasemad on erinevate organismide DNA ja valgud seda lähedasemad sugulased on. Embrüoloogia: toodete arengu
triaad. Maksaväratis on suurimad triaadi sooned: värativeen, pärismaksaarter ja ühissapijuha (ductus choledochus). Jämesool (intestinum crassum): Pikkus (laibal) ca 1,5 m, läbimõõt ca 8cm alguses, ca 4 cm lõpus; paikneb kõhuõõnes raamina ümber peensoole. Ülesanneteks on vee (+ veeslahustuvate vitamiinide) ja mineraalsoolade imendamine, jääkainete väljutamine. Jämesoole osad ja alaosad: A.Umbsool (caecum) + ussripik (appendix vermiformis) s.o. rahvakeeles “pimesool” B.Käärsool (colon) – 4 alaosa – ülenev-, risti-, alanev- ja sigmakäärsool. C.Pärasool (rectum) Jämesoole seina ehitus: A.Limaskest: Limaskestal tavalised kihid (vt.!), iseloomulikud: soolenäärmed on peamiselt limanäärmed, soolehatte ei ole, ussripikus koondlümfifolliikulid – nn. soolemandel (tonsilla intestinalis) B. Lihaskest: Ringkiht ühtlaselt paigutunud, pikikiht koondunud kolmeks paelaks (taenia) – jooksevad kokku
1. difusioon 2. filtratsioon a. kandjate abil b. pinotsütoosi teel JÄMESOOL intestinum crassum Jämesool on peensoolele järgnev 1,5 m pikkune ja 4-5 cm laiune seedetrakti lõpposa, mis algab paremas niudeaugus. Paikneb kõhuõõnes alt avatud raamistikuna peensoole lingude ümber, läbib vaagnapõhja ja avaneb pärakuga lahklihal. Jämesool jaguneb järgnevateks osadeks: 1. umbsool, caecum, mille juurde kuulub ka ussripik appendix vermiformis 2. ülenev käärsool, colon ascendens 3. ristikäärsool, colon transversum 4. alanev käärsool, colon descendens 5. sigmasool, colon sigmoideum 6. pärasool, rectum http://www.owensboro.kctcs.edu/gcaplan/anat2/notes /Image474.gif 1.Umbsool ja ussripik Alt suletud kotikujuline jämesoole algusosa (7 x 7 cm). Ülalt jätkub üleneva käärsoolega, alt avaneb niudesoolde. Ühenduse kohal on ileotsökaalklapp. Umbsoole alumisest osast väljub u.
ning nende kõrvutamisel isotoopide põhjal tehtud vanusemäärangutega. Organite homoloogsus- elundite põhiehituse sarnasus. (erinevused on tekkinud vastavalt funktsiooni muutumisele) Feneetilised võrdlused hõlmavad liikide anatoomiat, elutegevust ja embrüonaalset arengut. Võrdlev anatoomia võimaldab jagada organisme ehituse sarnasuse alusel rühmadeks- süstemaatika taksoniteks. Mandunud elundid-rudimendid- talituselt tähtsusetud elundid: õndraluu, ussripik, osaline karvkate, karvapüstitajalihased, kolmas silmalaug, kõrvalihased, tarkusehammas, silmahammas, segmenteerunud lihased. Embrüonaalne areng- kõrgemate loomade arengus esinevad alamate loomade tunnused. (nt. kõikide selgroogsetel moodustub varajases embrüojärgus keelikloomadele omane seljakeelik, mis asendub hiljem selgrooga. Geneetilised võrdlused- molekulaargeneetilised meetodid. Replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon Mittekodeerivad nukleotiidijärjestused- pseudogeenid.
lihaskest, serooskest Toidu peamine seedimine ja toitainete imendumine lümfi ja verre Maks, asend, väliskuju, maksasagariku ehitus, maksa seondumine Ülenev käärsool, ristikäärsool, seedekanaliga alanev käärsool, kõverkäärsool, pärasool, umbsool ja ussripik Kopad, lihaspaelad,rasvripikud, poolkuukurrud Sapipõis, asend, ehitus, seondumine Bakteriaalne lagundamine ja seedekanaliga intensiivne vee tagasi imendumine Kõhunääre Parema roidekaare all, maksa neli sagarat toodavad sappi. Sapp liigub
jäänuseid (karpe, kodasid, koorikuid, skelette, soomuseid, seemneid) ning elutegevuse jälgi (roomamis- ja puurimisjälgi, ussikäike jne) Organismide homoloogsus elundite põhiehituse sarnasus, mis viitab ühisele eellasele Inimesel esinevad jääkelundid, mida pole enam vaja kuid on vajalikud teistele loomadele (nt kolmas silmalaug, silmahambad, tarkusehambad, õndraluu, kõrvalihased, segmenteerunud kõhulihased, umbsoole ussripik, karvkate) Isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise ehk fülogeneetilise arengu etapid Kõikidel selgroogsete loodetel esinevad lõpusepilud ja saba Loodete sarnasus tõestab, et neil on ühised eellased Kõikidel elusorganismidel esinevad ühesugused biomolekulid: ATP, aminohapped, ensüümid, DNA jt Geneetiline kood on universaalne Mida sarnasemad on organismid ehituselt ja eluviisilt, seda sarnasemad on nad ka molekulaartasandil DNA ja kehavalkude ehituses
Homoloogilised elundid ehitusplaanis sarnased, näitavad ühtest põlvnemist. Sarnane ehitus ja päritolu, kuid funktsioon võib olla erinev (nt linnu tiib ja looma käpp) Analoogilised elundid sarnane funktsioon kuid erinev ehitus (nt linnu ja liblika tiivad) Vestiigiumid e rudimendid e mandunud elundid lähedastel liikidel talitlevad elundid kuid vaadeldaval liigil mitte. Jäänukelundid, mida pole enam vaja (nt tarkuse- ja silmahambad, sabakont, ussripik, kolmas silmalaug, kõrvalihased) 3.)Embrüoloogia, arengubioloogia Biogeneetiline reegel Lootelise arengu algusetappidel toimub liigi ajaloolise arengu e fülogeneesi lühike ja kiire kordus (ontogenees on fülogeneesi kiire ja lühike kordus). Ontogenees ühe isendi areng; Fülogenees liigi evolutsiooniline kujunemine 4.) Molekulaargeneetiline/Molekulaarbioloogiline võrdlus annab võimaluse selgitada sugulust (suguluse astet) ja päritolu.
83. Kõhukelme Seedekanalit, siseelundeid ja kõhuõõne siseseinu kattev serooskest. Seinmine kõhuseina vooderdav kõhukelme, sisusmine kõhuõõne elundeid kattev kõhukelme. Kõhukelmeõõs seinmise ja sisusmise kõhukelme vahele jääv pilujas ruum, mis on täidetud seroosse kõhukelmevedelikuga. 84. Kõhukelme duplikatuurid Esinevad kehas kinnistite, sidemete ja rasvikutena. Kinnistite abil kinnitub peensool, ussripik, risti- ja sigmakäärsool kõhuõõne tagumise seina külge. Sidemeteks nim kõhukelme üleminekut kõhu seinalt elunditele. Rasvik on kahest kõhukelme lestmest koosnev moodustis, mille vahel on tavaliselt rohkesti rasvkudet. Väikerasvik on maksa alumise pinna ja mao ning 12sõrmiku vahel asetsev duplikatuur. Suurrasvik algab suurelt maokõverikult kõhukelme kahe lestmena,
12) Mille kaudu imenduvad organismi lagundatud valkude, rasvade ja süsivesikute lõpp- produktid? - Valkude ja süsivesikute lõhustamise käigus saadud ained imenduvad verre ning rasva lõhustamisproduktid lähevad vereringesse valdavalt lümfisüsteemi kaudu. 13) Kus paikneb jämesool ja millistest osadest see koosneb? - Jämesool järgneb peensoolele ja moodustab seedekulgla lõpposa. Jämesool algab paremas niudepiirkonnas paikneva umbsoolega, mille otsast lähtub ussripik ning läheb üle neljast osast koosnevaks käärsooleks ja lõppeb pärasoolega. Jämesoole üldpikkus on 1,5-2 meetrit. 14) Mis on jämesoole põhifunktsioonid? - Peensoolest liiguvad seedimata toidujäägid jämesoolde, kus nad bakterite toimel osaliselt lõhustuvad. Jämesoole põhifunktsiooniks on vee ja vees lahustunud vitamiinide ning mineraalainete imendamine, roojamassi vormimine ja väljaviimine organismist.
Jämesooles toimub bakteriaalne lagundamine, vee ning mineraalide imendumine. Samuti moodustub väljaheide. 83. Kõhukelme(seinmine sisusmine, kõhukelmeõõs) Vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele. Kõhukelmeõõs on pilujas ruum, mis on täidetud seroosse kõhukelmevedelikuga, mis võitab elundite pinda. 84. Kõhukelme duplikaatorid (kinnistid, väike- ja suurrasvik) Kinnistite abil kinnitub peensool, ussripik, käärsooled kõhuõõne tagumise seina külge. Väikerasvik-maksa alumise pinna ja mao ning 12sõrmiku vahel asuv duplikaator. Suurrasvik-algab suurelt maokõverikult,laskub väikevaagnani ja pöördub jälle üles. 85. Loetle hingamisteed: (Joonis 14) Ninaõõs-Neel-hingetoru ehk trahhea-kopsutoru ehk peabronh-bronhiaalpuu (verekapillaarallveool) 86. Hingamiselundite erinevate osade seina toestus: (Joonis 12) Ninaõõs ja neelu-luuline toestus
· Erisuguste liikide võrdlus näitab, et neil võivad olla põhijoonelt sarnased elundid. · Nt. Selgroogsete jäsemete võrdlemine, mis viitab ühisele eelsele, kellel oli viievarbaline jäse. · Aja jooksul on see teinud läbi teinud erinevaid muutusi vastavalt funktsiooni muutustele. · On elundid, mida kõrgemad organismid ei vaja, ent need eksisteerivad siiski. · Inimese rudimendid · Kõrvaliigutajad lihased · Osaline karvkate · Õndraluu · Ussripik · Tarkusehammas ja silmahambad · Rudimendid annavad alust arvata, et inimesed põlvnevad loomadest, kellel on antud rudimentsetest elunditest kasu olnud kunagi. (karvkate ja saba) Tõu ja sordi aretus · Elu evolutsiooni kulgu ja tegureid aitab selgitada kultuurtaimede ning koduloomade aretus. · Kus erinevad organismid erinevad üksteisest ja oma looduslikust esivanemast. · Miks mitte ei võinud toimuda sellised ristamised looduslike tegurite mõjul.
Naha ülesanne on kaitse mehaaniliste ja keemiliste vigastuste, viiruste, mikroobide eest; termoregulatsioon; kuuma, külma, valu, puudutuste, koormuste tajumine Endokriinsüsteem --elunditeks on sisenõrenäärmed: hüpofüüs, harknääre, käbikeha, kilpnääre, Pankrease saarekesed, neerupealsed, sugunäärmed. Nende ülesanne on tugevasti diferentseeritud rakkude, kudede, organite tegevuse koordineerimine. Seedeelundkond -- Suuõõs, kurk neel, söögitoru, magu. Peensool, pimesool, ussripik. Seedenäärmed: sülje, mao ja soolenäärmed, kõhunääre, sapipõis, neerupealsed - Ülesanne on toiduainete org. ühenditelagundamine lihtsamateks; energia hankimine- energeetiline ainevahetus; valkude biosüntees- plastiline ainevahetus; ainevahetuse kasutamata jääkide eraldamine väliskeskkonda. Erituselundkond Elundid - neerud, kusejuhad, kusepõis, kusekanal e. kusiti. ülesanne on vere püsiva koostise säilitamine.
poolkuukurrud. Jämesooles toimub bakteriaalne lagundamine, vee ning mineraalide imendumine. Samuti moodustub väljaheide. 83. Kõhukelme(seinmine sisusmine, kõhukelmeõõs) Vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele. Kõhukelmeõõs on pilujas ruum, mis on täidetud seroosse kõhukelmevedelikuga, mis võitab elundite pinda. 84. Kõhukelme duplikaatorid (kinnistid, väike- ja suurrasvik) Kinnistite abil kinnitub peensool, ussripik, käärsooled kõhuõõne tagumise seina külge. Väikerasvik-maksa alumise pinna ja mao ning 12sõrmiku vahel asuv duplikaator. Suurrasvik-algab suurelt maokõverikult,laskub väikevaagnani ja pöördub jälle üles. 85. Loetle hingamisteed: (Joonis 14) Ninaõõs-Neel-hingetoru ehk trahhea-kopsutoru ehk peabronh-bronhiaalpuu (verekapillaar→allveool) 86. Hingamiselundite erinevate osade seina toestus: (Joonis 12) Ninaõõs ja neelu-luuline toestus
Kõhuõõne elundite paiknemine vistseraallestme suhtes 1. kõhukelmesiseselte INTRAPERITONEAALSELT - täielikult ümbritsetuna vistseraalsest kõhukelmest, mis kinnistina läheb üle seinmiseks peritoneumiks - elundid nagu ripuvad kinnisti abil kõhuseina küljes ja on liikuvad - elundite veresooned paiknevad kinnisti kahe lestme vahel - magu, tühi- ja niudesool, risti- ja sigmakäärsool, umbsool ja ussripik - maksa katab perituneum peaaegu täielikult, kinnitades ta diafragma alumisele pinnale 2. poolkõhukelmesiseselte MESOPERITONEAALSELT - ülenev ja alanev käärsool, sapipõis, kusepõis 3. kõhukelmeväliselte EKSTRAPERITONEAALSELT - ainult nende eesmine pind on kaetud kõhukelmega - pankreas, neerud ja neerupealised, põrn, kaksteistsõrmiksool ● Vaagnaelundid on peritoneumiga kaetud vaid ülemisel pinnal
1. Fossiilid e kivistised maakoore ülemiste kihtide uurimisel kivimites leitud organismide jäänused. Fossiile uurib paleontoloogia. N: loomade skeletiluud, taimede seemned, merevaik kus säilinud putukaid jne. 2. Tänapäeva organismide ehituse võrdlemine sarnasuste leidmine erinevatel organismidel N: jäsemetel sarnane põhiehitus. 3. Rudimendid kehaosad, mis inimesel praegu pole enam vajalikud, kuid on olnud olulised eelastel. N: ussripik, kõrvaliigutajalihased, silma- ja tarkusehambad, õndraluu, pilkkile jäde kolmas silmalaug. See viitab inimese ja teiste imetajate sugulusele! 4. Lootelise arengu võrdlemine selgroogsete organismide looted on arengu varajastel etappidel väga sarnased. N: lõpusepilude algmed. 5. Organismide pärlikkusaine ja valkude uurimine inimesel ja simpansil on 99% valkudest sarnased. ELU TEKKIMINE JA TAIMERIIGI EVOLUTSIOON
analoogilised elundid. Homoloogilised elundid nendel on sarnane ehitus, kuid funktsioon võib olla erinev (nt selg- roogsetel jalg, loib, tiib). Analoogilised elundid nendel on ühesugune funktsioon (nt nägemine), aga erinev ehitus. MANDUNUD ELUNDID Rudimendid on elundid, mis ei arene täielikult välja ning on kaotanud oma algse funktsiooni. Mandunud elundid ehk vestiigiumid on olulised evolutsiooni tõendid. Inimesel on tarkusehambad, kõrva-lihased, ussripik ehk pimesool, osaline karvkate, õndraluu lülid, kolmas silmalaug. Nii madudel kui ka vaaladel on märke jalgade taandarengust. BIOGEOGRAAFILISED TÕENDID Biogeograafia ja ökoloogia andmed näitavad, et organismide levik on seotud kindlate piirkondadega. Mingi organismirühma liigid, mis asustavad lähedasi alasid on omavahel sarnasemad kui kaugemate alade liigid. Nii on ürg- ja alamimetajad levinud põhiliselt Austraalias. KULTUURTAIMEDE JA LOOMADE ARETUS
evolustiooni käigus on tekkinud järjest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismiliigis, kuigi on säilinud ka palju ürgseid vorme. Erisuguste liikide võrdlus näitab, et neil võivad olla põhijoontelt sarnased elundid. Kõrgematel loomadel võib esineda ka alamatele loomadele iseloomulike tunnuste algmeid, mis ei ole täielikult välja arenenud ega täida enam oma algset ülesannet. Need nn. Rudimendid esinevad ka inimesel (nt ussripik, osaline karvakte, õndraluu jne). Võrreldavate organismide sarnasest ehitusest võib järeldada, et neil on kunagi olnud ühine eellane. Lootelise arnegu võrdlemisel ilmneb, et kõrgemate organismide loodetel korduvad mõned alamate organismide loodete arengujärgud. Kõikide selgroogsete loomade, sealhulgas imetajate lootel, moodustub esamlt mõnedele alamatele loomadele omane seljakeelik ja alles hiljem selgroog
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
