Mere ületamiseks kasutati suuri paaditaolisi laevu, mis liikusid edasi aerude abiga. Purjelaevu ei osatud tollal veel teha. Loomulikult oli pronks väga kallis. Kui mõni ese kõlbmatuks muutus, valasid meie sepad selle uuesti ümber. Pronksi haruldust arvestades kasutati veel ohtrasti kivist, luust ja puust tööriistu. Kõige rohkem valmistati pronksist keerulisi putkkirveid, odaotsi ja ehteid. Pronksiaja põhilised elatusalad Eestis Pronksiajal muutus peamiseks elatusalaks karjakasvatus. Inimesed veendusid, et parim võimalus aasta ringi liha saada oli kasvatada lambaid, veiseid, kitsi, sigu, hobuseid. Veised ja hobused olid tublisti väiksemad kui tänapäeval. Veised andsid vähe piima ja sedagi üksnes soojadel aastaaegadel. Hobuseid peeti lihaloomadena, kuid kasutati ka juba ratsudena. Elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük. Saaremaal olid peamiseks jahiloomaks hülged. 9/10 leitud ulukiluudest pärinevad just neilt
Neoliitikum Eestis Neoliitikumi ehk noorema kiviaeg Eestis algas keraamika kasutuselevõtuga (u. 3300. a eKr) nagu mitmel pool mujalgi Põhja- ja Ida-Euroopas. Lisaks keraamikale jõudis neoliitikumis Eestisse ka maaviljelus ja karjakasvatus ning laiemalt levis ka kivilihvimise oskus. Eesti neoliitikum jaguneb neljaks arheoloogilis-kultuuriliseks etapiks: Narva, tüüpilise ja hilise kammkeraamika ning nöörkeraamika kultuur. Neist esimesed kolm on püügimajanduslikud ja sellest tingitult sarnase asustusviisiga. Selleaegsed asulakohad paiknesid veekogude ääres, sealhulgas isegi mererannas peaaegu vahetult vee ääres. Sisemaal
Varased põlluharijad ja karjakasvatajad Uued oskused Kivi lihvimine Kivisse augu puurimine Savinõude valmistamine (VIII at eKr) Niidinööri valmistamine Kanga kudumine Põlluharimine Sai alguse juhuslikult inimene sai aru, et mulda langenud seemnest kasvab uus taim Maa kobestamine Leiutati kõblas Karjakasvatus Arenes välja küttimisest liigne jahisaak säilitati elusalt Õpiti loomakarju tarandikku ajama Esimesed kodulimad lambad, kitsed, hiljem lisandusid sead ja veised Viimaseid õpiti kasutama künniloomadena Muutused Enam ei sõltutud loodusest Vähenes varane suremus ja pikenes eluiga rahvaarvu kasv Inimene muutus paikseks Vainmad teadaolevad asulad Jeeriko Palestiinas, Çatal Hüyük VäikeAasias Jeeriko Çatal Hüyük
Tsivilisatsioonid 4. september 2009. a. 8:59 Tsivilisatsioon e. kõrgkultuur - organiseeritud inimrühmade tegevus Tekke eeldused: 1. Maavileljelus (9000 a tagasi) (mesopotaamia, iraak jne); künnipõllundus 2. Karjakasvatus (9000 a tagasi) 3. Paikne eluviis 4. Toidu ülejääk, seega toimub tööjaotus 5. Kihistumine 6. Pannakse alus kirjale 7. Kultuuri arenemine 8. Vase pronksi ja raua avastamine ja kasutamine, tööriistad Tunnused: 1. Põllundus 2. Tööjaotus 3. Varanduslikud klassid 4. Riikide ja suurte asulate (sh linnade) jms teke 5. Kirja ja kunsti arenemine 6. Tööriistade uute materjalide kasutuselevõtt 7. Uued tööriistad (disain jne) 8
Eesti muinasaja lõpul Muinasaja lõpul oli Eesti juba ühtlaselt asustatud. Tihedam asustus oli KeskEestis ja viljakamatel aladel. Asustamata olid soised alad, kus olid kehvad põllumaad.Põlluharimine oli muinasaja lõpul tõusnud kõrgele järjele. Põllupidamises kasutasime kolmeväljasüsteemi: ühel osal põllust kasvatasime suvivilja, teisel osal talivilja ja kolmas osa põllust oli kesa all (puhkas). Ka karjakasvatus oli muinasaja lõpul oluline tegevusala. Kalapüügi ja küttimise osatähtsus vähenes, kuid ikkagi andis see meile olulist leivakõrvast. Mõnel pool tegeleti ka mesindusega. Mesi oli tähtis toiduaine, tollal ainus magusaine. Tollel ajal pidime oskama käsitööd, kuna kõik majapidamises tarvilikud riided, riistad ja esemed valmistasime ise. Peamiseks käsitööks oli ketramine ja kudumine, metalli ja puutöö. Muistsel ajal oli eestlaste metallitöö juba kõrgel tasemel
Põllumajandus moodustab 8% riigi SKTst, andes tööd umbes veerandile tööjõust rohkem kui 6 miljonis põllumajandusettevõttes. Brasiilia on maailma suurim suhkruroo ja kohvi tootja ja kakao, sojaubade, apelsinimahla, tubaka, troopiliste puuviljade ja pähklite netoeksportija. Loomakasvatus on oluline mitmel pool riigis, kiire kasv kodulindude, sea-ja piimatööstuses kajastavad muutusi tarbijate maitses. Toodangust 60% moodustavad erinevad põllukultuurid ja 40% karjakasvatus. Põllumajandustoodete ja toiduainete eksport moodustavad umbes 35% riigi ekspordist. Brasiilias eristatakse kahte põllumajanduslikku ala. Esimene asub lõunas ning moodustab kaks kolmandikku riigi pindalast. Seda iseloomustavad hea kliima, suur sademete hulk, viljakas pinnas, kõrge tehnoloogia ja piisav infrastruktuur ning suurte kogemustega tootjad. Selles piirkonnas toodetakse enamik Brasiilia teraviljatoodangust. Teine piirkond asub põuast
lopsakat taimekasvu. Kolme tüüpi põllud vaadati uuesti üle ja jaotati talumeeste vahel: kõrgmaa ehk varasem üleujutuste tasandik, mida katsid juba põõsad, ning madalmaa ja saared, mis olid värskelt jõesängi muutumise tõttu tekkinud. Niilus oli Egiptuse tähtsaim transporditee. Mööda jõge sõitsid inimesed ning veeti loomi ja igasuguseid raskeid laste. Sadamaid polnud üldiselt vaja, kuna laevad suutsid maabuda jõekallastel. Karjakasvatus Karjakasvatuse põhieesmärk oli piima ja liha tootmine. Samuti olid tähtsal kohal nahk, vill, sarved, munad ja rasv. Koduloomad olid vajalikud ka põllutööl ja raskete koormate vedamisel. Kõige väärtuslikum koduloom oli lehm, talupoegade tähtsaim elatusallikas. Lehmapiim oli hinnaline toode. Peeti ka lambaid ja kitsi. Põhiline reisi - ja kaubaveoloom oli eesel. Majandus ja kaubandus
Hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitisi kivikirstkalmeid 4. Kivikalmetesse ei maetud sugugi kõiki surnuid, eelkõige sellist meetodid peetakse maaomanike perede matmispaikadeks Asustus, majandus ja ühiskond: 1. Nooremal pronksiajal oli Eesti jagunenud kaheks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks 2. Rannikualalt on teada rohkesti mitut tüüpi kinnismuistiseid, sisemaalt teatakse neid suhteliselt vähe 3. Peamiseks elatusalaks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus Eelrooma rauaaeg ( u 500 eKr 50 pKr ) 1. Rauast tööriistad olid tugevamad, teravamad ning vastupidavamad kui pronksist esemed 2. Umbkaudu 500 a paiku jõudis naaberaladelt Eestisse esimesi rauast asjad 3. Raudesemed olid kallid 4. Võrreldes varasemate põldudega paistavad uued põllud silma korrapärasusega 5. Surnuid hakati matma tarandkalmetesse 6. Uued kalmed koosnesid kiviridadest või müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit 7
Põlluharimine arenes korilusest. Alepõllu tegemine- raiuti osa metsast maha, lasti puudel kuivada, pandi puud põlema, järele jäi tuhk, ajati ühtlaselt laiali ning külvati seeme mulda. Adramaa- maamõõdu ühik, maa mida oli võimalik adraga harida. Maadesüsteemid: kaheväljasüsteem- ühe maa peal vili, teine puhkab. Metsloomade eest kaitseks puust tarad ümber; kolmeväljasüsteem- mindi üle kui hakati kasvatama talirukist, maa jagunes: suvivili, talvevili ja söödimaa. Karjakasvatus arenes küttimisest. 6. Muinasaja inimese elatusalad-karjakasvatus ,kaubandus,käsitöö,maaharimine,küttimine ja metsmesindus 7. Linnuste tüübid-mägilinnus,neemiklinnus,kalevipoja säng,ringvall, 8. Kaardid: maakonnad, eestlaste naabrid, Eesti alade jagamine vallutajate vahel 9. Ümera ja Madisepäeva lahing, Tartu kaitsmine Ümera 1210,Madisepäeva 1217 ja tartu 1224 10. Kellega tuli võidelda muistses vabadusvõitluses (kallaletungi aeg ja tulemused)
hooned olid jagunenud künkale *moondekivimitest perekondadeks *külili kägarasend, lihvitud kirved käed pea all VANEM *metallist tööriistad *karjakasvatus *veekogude ääres, *kivikirstkalmed PRONKSIAEG *pronksesemete (lambad, kitsed, osaliselt ka sisemaal *laev- ja maakalmed 1800-1100 eKr valmistamine veised) *kindlustatud asulad *põletus- ja NOOREM *maaviljelus *üksiktaluline laibamatused PRONKSIAEG *küttimine, kalapüük asustus 1100 eKr - 500 pKr
Tähtsamad kasvuhoonegaasid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiin CO2 fossiilsed kütused lubja tootmine Tähtsamad kasvuhoonegaasid Metaan CH4 Maagaasi põhikomponent Koduloomade väljaheidetes Prügilad Sood ja rabad Muu Prügimäed Metaan Riisikasvatus Karjakasvatus 0% 10% 20% 30% 40% Tähtsamad kasvuhoonegaasid Dilämmastikoksiidid N2O Autoheitgaasid Lämmastikväetised Reaktiivlennukite düüsid Tähtsamad kasvuhoonegaasid Freoonid Aerosoolid Külmutusüsteemid Õhukonditsioneerid Tulekustutusseadmed Keemilised puhastusvahendid Kasvuhoonegaasid Looduslikud protsessid Aurumine veekogudest Vulkaanipursked Inimtegevus Fossiilsetekütuste põletamine Metsade raiumine
Noorem Pronksiaeg 1100eKr - 500eKr Arenes kaubavahetus Eelrooma rauaaeg 500eKr - 50pKr Rauda oli vähe. Kallis, õpiti ise tegema Rooma rauaaeg 50pKr-450pKr Palju rauavalmistamist jm. Käsitööd Tööriistad Oskused ja elatusalad Matmiskombed, uskumused Oda, kivikirves Küttimine, kalapüük Maeti maja alla ja -lähedale Sama, aga paremini töödeldud Lisandus karjakasvatus Majast kaugemale Sirp, oda. PRONKS, kirved Hakati kindlustama elamuid Kivikalmed Endiselt sama Põlluharimine ~-~ Raud ei suutnud vanu tõrjuda Karjakasvatus, paiksemad Kivikirstkalmed Palju rauast esemeid Põlluharimine ja ~-~ Levisid Tarandkalmed Etniline Päriltolu Märkused Uuralid, Venemaa Keskmine kiviaeg Ei olda kindlad Noorem kiviaeg Lääne- ja Põhja Eesti. Saared ~-~
Siirdeühiskond riik, kus toimub üleminek ühelt poliitiliselt reziimilt teisele, st diktatuurilt demokraatiale; sisepoliitiline ja majanduslik ebastabiilsus. Paks riik suur riigiettevõtlussektor, laiaulatuslik sotsiaalkindlustussüsteem, suurem maksukoormus. Õhuke riik liberaalriik, kindlustatus sõltub igaühe enda majanduslikust aktiivsusest. Põllumajandusüh tegel karjakasvatus, põlluharim, linnad vähetähtsad. Tööstusüh masinad, linnastumine, rahakapital ja tööjõud. Infoüh teenindussektor, tööaeg lühem. Postindustriaalneüh kõrgtehnoloogia kasutam, haritud spetsialistid; teadmised, ülikool. Ideoloogia korrastatud ideedekogum, mis rõhutab teatud väärtusi. Pol id ettekujutus ideaalsest ühiskonnakorraldusest; esitab seisukohti, kuidas korraldada riigivalitsemist, milline on riigivõimu ja indiviidi suhe
Geograafiline asend : hõlmab Põhja-Ameerikas Suure Järvistu ümbruses ja Euraasias Läänemere ja Vaikse ookeani äärseid alasid Kliimavööde : parasvööde Mullad : Taimed : kased, pajud, haavad, jalakad, saared, vahtrad, tammed, pöögid, pärnad Loomad : metskitsed, hirved, metsnugised, halljänesed (Euraasias), skunksid, pesukarud, vapitid ( Põhja-Ameerikas), kaeluskarud, vesihirved, vöötoravad, ussuuri tiigrid ( Aasias) Inimtegevus : põlluharimine, karjakasvatus Parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad Geograafiline asend : Põhja-Ameerikas (preeria), Ukrainast üle Venemaa ja Kasahstani Mongooliasse ning Hiinasse (stepp), Ees-Aasias (pusta), Argentinas (pampa) Kliimavööde : parasvööde, lähistroopiline Mullad : mustmullad Taimed : pojengid, krookused, tulbid, kuldtähed, salvei, hiirehernes, tõrvalill, vägiheinad, jumikad, pujud, maltsalised, stepis stepirohi, stepi-aruhein, haguhein
Palju sõdu ja vallutusi 11saj.) ristiusu (960 a.) Knut Suur valitses Taanit, Inglismaad, Norrat (ristiusk) (1016- 1035) Inimteg. Rändkarja kasvatajad Põlluharimine, Künnipõllundus, beduiinid, kaubandus, karjakasvatus, kalandus, põllundus, karjakasvatus, niisutuspõllundus, kaubandus küttimine, kalapüük, hõimud, mitmenaise meresõit, kaubandus, pidamine rüüstamine, käsitöö Religioon Muhamed looja Algselt paganad , Hiljem tuli ristiusk (algas Allah peajumal kummardasid juba IX saj
uhkustamiseks. 4. Noorem Pronksi tooret toodi Peamine Jagunenud kaheks pronksiaeg (u Skandinaaviast. Pole elatusalaks regiooniks: sisemaaks 1100-500 eKr). võimatu, et osa kujunesid ja toodangut viidi läände maaviljelus ja rannikupiirkonnaks. müügiks tagasi. karjakasvatus. Kindlustatud asulad Kalandus, Saaremaal (Asva, küttimine ja Ridala, Kaalis) ja Põhja- alepõllundus Eesti rannikualadel. sisemaal. Nelinurksed palkelamud.
. 100% osoon CO2 NOx CH4 CO2 NOx CH4 freoonid H2O Kasvuhooneefekti tekitavad looduslikud protsessid · Aurumine veekogudest · Vulkaanipursked ... ja ka inimtegevus · Fossiilsete kütuste põletamine · Metsade raiumine · Põlluharimine · Karjakasvatus Inimtegevus Muu Prügimäed Metaan Riisikasvatus Karjakasvatus Süsihappegaas
habehein, Kõrb Troopiline, 20-30 Helehallid Kaktused, Ämblikud, Maavarade Muldade lähis- laiuskraadil (vähe datlipalmid, skorpionid, kaevandamine, sooldumine, kuivus, troopiline ja huumust) aaloepuu, kõrbe- karjakasvatus vee puudus natuke liiva- rebased, parasvöödet akaatsia, hüäänid, agaavid, antiloobid, tääkliilja kaamel, kilpkonn,
Helis Solman MuinasEesti MuinasEesti tähistab perioodi Eesti ajaloos, mis kestis pronksiajast 13. sajandini, mil Eesti vägivaldselt ristiusustati. MuinasEesti maakonnad Pronksiaeg (2.aastatuhat 6.saj e.Kr) Eestisse levisid pronksesemed. Pronksiks vajaliku vase ja inglistina asemel kasutati valdavalt kivi, sarv ja luuesemeid. Asulaid hakati kindlustama. Peamiseks elatusalaks oli karjakasvatus (lambad, kitsed, veised), elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük. Arenes kaubavahetus ülemeremaadega. Rauaaeg Rauaaeg ( 6.saj e.Kr 13.saj p.Kr) Varane rauaaeg (6.saj e.Kr 1.saj p.Kr). Eestisse levis naaberaladelt üksikuid raudesemeid. Nad olid raskesti kättesaadavad ja kallid ega suutnud luust ja kivist tööriistu veel kasutuselt välja tõrjuda. Tegeldi põhiliselt karjakasvatusega,
aalis) linnused. Põhja- skandinaavia eesti mõjud-lihula, martna,kullamaa ELATUSALAD Põllumajandus ja põllumajandus Põlluharimine, põlluharimine Kaubandus, karjakasvatus, karjakasvatus, väärismetall, maaviljelus, käsitöö. TEGEVUSALAD/ Ehted,savinõud, Soorauamaak, Raudesemete Keltide põllud, Linnuste rajamine. OSKUSED kaheväljapõllusüste valmistamine, künnipõllud, Rüüsteretked em, sulatati rauda kvaliteetsed kirved kaheväljasüsteem
Riikide teke: vanimad riigid 4-3 a.t. eKr. Sõltuvus looduslikest oludest: vesi, meri-Foniikia ja Palestiina (kalapüük, laevandus), maavarad Inimeste tegevusalad: põlluharimine, karjakasvatus, käsitöö, kaubandus, kalpüük. Foniikialased- kaubandus, kalapüük, maade avastamine Riiklus: monarhia, diktatuur, linnriigid-Sumeris, Foniikias, ühtne riik-Egiptus, Babüloonia, Heptiidi, suurriigid- Hetiidi, Assüüria, Pärsia Valitsemine: absolutistlik valitseja võim oli piiramatu (vaarao, keiser, kuningas) ERANDID! Foniikia kuningas oli sõjapealik- kindlustas linna, kaupmehed kõige tähtsamad. Hetiidi riik rahvakoosolek Seisuslik hierarhia: 1.valitseja 2.preestrid 3
arheoloogilist kultuuri nim kunda kultuuriks: asulad veekogude ääres, küttimine- kalapüük-korilus, püstkojad, kivi-luu-puuesemed. Asukate päritolu teadmata, noorem kiviaeg algab keraamika kasutuselevõtuga u 5000aekr, 4000aekr tõid uued siserändajad eestisse keraamika kammkeraamika kultuuri. U3000a ekr tõid uued sisserändajad kaasa nöörkeraamika ehk venekirveste kultuuri: loomakasvatus ja maaviljelus. Pronksiaeg eestis u 1800-500ekr Asva kultuur kindlustatud asulad: karjakasvatus: lammas, kits kõplapõllundus, rehe leiutamine. Rauaaeg: rauda todeti kohapeal soo ja järvemaagist, toimus üleminek talulisele eluviisile, talu-suurpereline majapidamine, alepõllundus ->põlispõllundus, kivikirstkalmed, tarandkalmed.Rooma rauaaeg 50-450pkrarenes kaubavahetus ja käsitöö, rooma ajaloolane tacitus mainib AESTE a 98pkr, rukis ja surnute põletamine.keskmine rauaaeg ja viikingiaeg-olud eesti naaberaladel muutusid rahutuks, linnuste rajamine keskmisel rauaajal 450-800,
· Töö-ja tarberiistade materjalid Siledapõhjalised savnõud · Tegevus-/elatusalad Algas üleminek põlluharimisele, toimus neoliitiline revolutsioon. · Asutuse paiknemine, eluase, eluviis Algas üleminek rändavalt põlisele eluviisile · Matmiskombed - Pronksiaeg al 1800 eKr ASVA kultuur-kindlustatud asula järgi Saaremaal · Töö-ja tarberiistade materjalid Kivi, sarveluu pronksiaja algul · Tegevus-/elatusalad Karjakasvatus, maaviljelus, vanimad põllud Põhja-Eestis, hankiv majandus teise järguline · Asutuse paiknemine, eluase, eluviis Kindlustatud asulad · Matmiskombed Kivikirstkalmed, maapealnekalme + laibamatus, hauapanuseid vähe Rauaaeg al 500 eKr 1227 pKr EELROOMA JA ROOMA RAUAAEG 500eKr-450pKr, kuna Rooma Imp mõjutas Põhja-Euroopa sh Eestit, s.o sõdadeta aeg · Töö-ja tarberiistade materjalid Raud, 1
· Veeaur H 2O · Metaan CH 4 · Dilämmastikoksiid N 2O · Osoon O3 Kasvuhooneefekt Atmosfäär Päike Kasvuhoonegaasid Maa Kasvuhooneefekti tekitavad looduslikud protsessid · Aurumine veekogudest · Vulkaanipursked Inimtegevus kasvuhooneefekti tekitajana · Fossiilsete kütuste põletamine · Metsade raiumine · Põlluharimine · Karjakasvatus Fossiilsete kütuste põletamisel vabanevad kasvuhoonegaasid Süsihappegaas Tsemendi tootmisest 2% Muutustes maakasutuses 11% Fossiilsetest kütteainetest 87% Muu inimtegevusega seotud kasvuhoonegaaside teke Muu Prügimäed Metaan
sigu. Nöörkeraamika kultuuriga võib seostada maaviljeluse algust Eestis (kasvatati otra, nisu ja kaera) ja uusi matmiskombeid. Võib arvata, et kiviaeg oli primitiivne ning mingisugust arengut ei toimunud, aga tegelikult leiutati kiviajal üsna palju. Kiviajal leiutati näiteks: tööriistade sihipärane töötlemine ja täiustamine, rõivastus ja kokakunst, esivanemate kultus ja religioon, muusika ja kujutav kunst, küttimine, kalapüük, põlluharimine, karjakasvatus, arhitektuur ja matemaatika, keel, kiri ja kool, riik ja õigus, paadi- ja laevaehitus, meresõit jne. Pronksiaeg Pronksiaeg (II aastatuhand keskpaigast kuni I aastatuhande keskpaigani e.m.a). Peamiseks elatusalaks sai karjakasvatus, algas ka põlluharimine. Õpiti töötlema vase ja inglistina sulamit pronksi, kuid üldiselt on pronksesemeid Eestist leitud vähe, nendestki vaid osa on kohapeal valmistatud. Pronksiajal hakati Eestis valmistama pronksist tööriistu ja tarbeesemeid
Eesti ajaloo perioodid Kiviaeg (paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum) 2,6 miljonit 1800 eKr Asustuse teke mesoliitikumis ~ 9000 eKr. Savinõude kasutusele võtt neoliitikumis Pronksaeg 1800 500 eKr Püsiasutuse teke, põlluharimine ja karjakasvatus Rauaaeg 500 eKr 1200 pKr Keskaeg 12. 15/16. sajand Esimene kirjalik ajaloo allikas Läti Hendriku Liivimaa kroonika. Muistne Vabadusvõitlus eestlaste vallutamine sakslaste, rootslaste ja taanlaste poolt. Uusaeg 16. 18/19. sajand 1558 1583 Liivi sõda Eesti läks Rootsi võimu alla 1700 1721 Põhjasõda Eesti läks Vene võimu alla Lähiajalugu 20. sajand 1914 1918 Esimene maailmasõda 1918 Eesti iseseisvus 1918 1920 Vabadussõda
Jääaeg kujundas Eesti maastiku(mäed,järved,jõed,rändrahnud,Kagu-Eesti kuplid,Kesk- Eesti voored); inimesi oli väga vähe,aga mõnel jäävaheajal võis neid siis sattuda. Peamised tegevusalad:kiviaeg-kivist tööriistad,küttimine,kalapüük, korilus,rändkarjakasvatus, keraamika(kamm,nöör); pronksiaeg-mõned pronksist tööriistad, karjakasvatus,põlluharimine (alepõletamine),küttimine,kalapüük,kindlustatud asulate areng, kivikirstkalmed; rauaaeg- põlluharimine,karjakasvatus,käsitöö areng(raudesemed),mõned linnused,külade kujunemine, ribapõllud,tarandkalmed,elavnesid sidemed ülemeremaadega. Eestlaste esivanemad tundmatu rahvas.Tänapäeva keelekasutuses nende sõnad:oja,järv,jõgi jne.Kunda kultuuri asukad eestlaste kauged esivanemad,aga neid ei saa pidada eestlasteks.Eestlaste kujunemisele on mõju avaldanud idapoolsed sugulased,germaani ja baltihõimud,tihedad kontaktid sakslaste, rootslaste jt. Kundakultuur:kõik Eesti mesoliitikumi asulad
Industriaalühiskond Industriaalühiskond... ...ehktööstusühiskond Ühiskonnakorraldus Tööstus ja ehitus Industria – töökus Tehnoloogia kiire areng Miks? Kuidas? Mida? Agraarühiskond ↓ ◦ Maaharimine ja karjakasvatus ◦ Käsitöö Industriaalühiskond tekkis 1760. a ◦ Manufaktuurtootmine→vabrikutootmi ne Vabrikud Fun fact Suurpere→väikepere → Tulemus Ühiskonna kiire areng Tööta käsitöölised Kättesaadavad tarbekaubad Kaupade hinnalangus
mattis surnuid (maeti asulate maakondadesse selili siruli asendisse mõningate panustega) 9) Nöörkeraamika- Elatusalad: kalapüük, jaht, maaviljelus, loomakasvatus, põlluharimine; eluolu: elati vähem koos (enamasti üksikperedena), liiguti paremate maade järgi, kalmistud olid asulatest kaugemal küngastel (maeti külili kägarasse, käsi või käed pea all, surnuid kardeti) 10) Pronksiaeg- Elatusalad: maaviljelus, karjakasvatus, hülgeküttimine (saarlastel), küttimine, kalapüük; matmiskombed: kivikirstkalmed (ringikujuline, perekondlik), laevkalmed (põletusmatus, Gotlandi mõjud, laevakujuline müür), maahauad 11) Pronksiaega peetakse rahutuks ajaks, kuna pronksiaeg möödus “Eestis” Skandinaavia mõju all, samuti ehitati kindlustatud asulaid (nt. Asva asula Saaremaal), mis viitab sellele, et oldi valmis sõjaks. 12) Võib järeldada, haudade suurusest, matmisviisist, hauapanustest- arvati, et need, kes
Seetõttu eraldub metaan väga erinevatest looduslikest ja tehislikest allikatest, millest enamuse moodustavad viimased. Loodsulike allikate hulka kuuluvad märgalad, termiitide elutegevu ja ookeanid. Inimmõjuriteks on kaevandused ja fossiilsete kütuste põletamine, riisikasvatus (üleujutused riisipõllul toodavad metaani, kuna pinnases leiduv orgaaniline aine laguneb hapnikuvaeguses), prügilad, kus toimub orgaaniliste jäätmete lagunemine hapnikuvaeguses ja karjakasvatus (kariloomad söövad taimi, mis nende kõhus fermenteeruvad, mille tulemusena hingavad loomad välja metaani ja seda sisaldab ka nende sõnnik) . Ülikoolide andmetel paisatakse aastas atmosfääri üle 500 miljoni tonni metaani, millest kolmandiku põhjustab just karjakasvatus. Näiteks Austraalias langeb veiste "süüks" umbes 1618% metaanist, mis sealmail õhku paisatakse. Nii on püütud mitmetes riikides, sealhulgas ka Eestis kehtestada kariloomade "metaanimaks". Lehm sööb aasal rohtu
arenes kaubandu s. 2.Peamised Küttimine Maahari Põlluharimi Tööstus, Rasketööstus, Elektroonika, majandush , korilus mine ne ning kaevandus, kaevandus, keemiatööstus arud ning (alepõllun karjakasvat põllundus põllundus, haru. Vähenes kalastami dus), us. ning karjakasvatus. füüsilise töö ne. karjandus karjakasvatus vajadus. (rändav) . Aga tegeleti ainult 1- ga. 3.Levik Mõned Mäestike Arengumaa Tänapäeval ei Paremates Arenenud tänapäeval hõimud aladel , des. leidu
20-30 põhja laiuskraadidel kuum, kuiv ja troopiline kliima Temp. Amplituud suur. Aata sademed 250mm Kuivad ja kuumad tuuled Põhjavesi sügaval loomad Kaamel Kõrberebane e. Fennek Meesipelgad Punakänguru Varaan Skorpion Hulgaliselt roomajaid Taimed Aaloe Datlipalm Velvitsia Saguaaro kaktus Inimtegevus Hõre asustus Karjakasvatus (nomaadid) teravilja, puuvilla ja puuviljade kasvatus. Maavarade kaevandamine (nafta, maagaas, sool) Loodusvööndid
Laidoner, Einpalu. parteid Valitses mitmepartei Kõik erakonnad keelustati, süsteem. asemel 1 partei Isamaa Liit. majandus Valitses vabaturumajandus, Riik hakkas sekkuma 1919.aastal viidi läbi reform, majanduse ellu, mille tõttu hakkas ka karjakasvatus oli muutunud põllumajandus arenema. tähtsaimaks majandusharuks, 1920 muutus karjakasvatus pealmiseks eksport kaubad kõige tähtsamaks ja/või peekon. majandusharuks. Tööstus arenes endiselt, Tööstus oli algul suurenes ettevõtete arv,
Agraarühiskond: peamised majandusharud on alepõllundus, karjakasvatus, käsitöö, kaubandus ja rannikualadel kalapüük. Tööjõuks on inimeste enda jõud, loomajõud, tuul, vesi(veskid, tuulikud). Linnu vähe ja need on väikesed. Kehtis elatus- ehk naturaalmajandus ning puudus maailmamajandus. Kaasajal levik väike, aga kehtib Aasias, Aafrikas, Okeaanias. Transport: laevad. Rahvastiku uuenemine: trad. Põlvkondade vaheldumine, mis hiljem asendub demogr. Plahvatusega. Industriaalühiskond: üleminek masinalisele suurtootmisele ja klassiühiskonnale
A klass Kasvuhooneefekt Looduslik ilming; hädavajalik maakera elustikule; põhjustajad kasvuhoonegaasid; loomulik kasvuhooneefekt; inimtekkeline kasvuhooneefekt. Kasvuhoonegaasid Osoon; süsihappegaas; metaan; veeaur; dilämmastikoksiid. Kasvuhooneefekti põhjused Maakera soojenemine; kasvuhoonegaasid; kasvuhoonegaaside suurenemine; aurumine veekogudest; vulkaanipursked. Inimtekkeline kasvuhooneefekt Fossiilsete kütuste põletamine; metsade maha raiumine; põlluharimine; karjakasvatus. Kasvuhooneefekti tagajärjed Loodusvööndite nihkumine; kliimamuutused maismaal; veetaseme tõus maailmameres. Viited http://www.envir.ee/1147506 http://et.wikipedia.org/wiki/Kasvuhooneefekt http://www.e-ope.ee/_ download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/kasvuhooneefekt_ja_kliima_soojenemine.html http://www.envir.ee/1147500 http://www.youtube.com/watch?v=ZzCA60WnoMk
Seda teatakse selle järgi, et on leitud nisu- ja odra õietolmuterasid rabapinnasest koos dateeritavate ehete, relvade, tööriistade ja muu sellisega. Kuna kumbagi taime Eestis looduslikult ei kasva, on need järelikult sisse toodud. Põlluharimine kui selline polnud siiski veel prioriteet. 3000 eKr 1800 eKr oli nöörkeraamika aeg. Pandi taimekiust nöör mustritena värske savinõu peale ja nõud põletades nöör hävines ning tekkisidki mustrid. Lisandub karjakasvatus (kariloomade luude leidmise järgi). Koriluse, kalapüügi ja küttimise tähtsus hakkas ajapikku vähenema. Kasutati taas maahaudasid, kuid inimene maeti külili ja looteasendis (kägaras). Käed võisid olla kinni seotud. Tehti vahet ka sellel, kummale küljele maeti. Naised maeti paremale küljele toetudes, mehed vasaku küljega vastu maad. Arvatakse, et matusetalituste muutuse põhjuseks on religioossne muutus. Haudadest on leitud ka venekirveid, mis on lihvitud ja millele on
Samaaegselt õied ja aara, gorilla. viljad, Alustaimestik puudub, Rannikul mangroov. SAVANN Aastaajad võrdsed: kuum ja külm, Osad puudeta, +Rohusööjad Ferralliit mullad, Karjakasvatus, Rahavaarvu kasv, Ülemineku alaks on Lähisekvatoriaalne kliima, kõrrelised, imetajaid, termiidid, Kuival ajal punane Kasvatatakse toidu nappus, Liigne mussoonmets. aastaringselt soe. kasutavad suurema Karjad rändavad. lateriitkiht. maapählit, teed, puude raue kütteks osa niiskus mullast, Kitsed, veised
kogukonnad. III. Pronksiaeg pronksist tehti peamiselt ehteid (nõrk sulam) 1 800 500 eKr Kindlustatud paekividest tara või palkidest kaitseseinaga asulad. Nelinurkse põhiplaaniga. Rannikupiirkond (Muhu, Saaremaa, Võrtsjärv) ja sisemaal. Matmispaigad kivikirstkalmed (suurematest kividest 5-8m diameetriga ring ja selle keskel kirst). Peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Tegevusalad karjakasvatus (lambad, kitsed, veised, vähem sigu ja hobuseid) ja maaviljelus (nisu, oder, vähem hirss, hernes, uba ja lina). Lisaks küttimine ja kalapüük. Saaremaal peamiselt hülge küttimine. Alepõllundus (odrad ja sirbid pronksist). 1 700 1 500 eKr hüpotees Kaali meteoriit (diameeter 110m, sügavus 22m, katlakujuline). IV. Rauaaeg e rooma rauaaeg kaubavahetus Roomaga 500 eKr 450 pKr
Surnud paati meenutavad, viljelusmajandusele, Asulapaiku asetati maasse väga hoolikalt aletamine, iseloomustab kaevatud lihvitud ja kalastamine, jaht. õhuke kultuurkiht haudadesse külili sissepuuritud ja vähesed leiud. kägarasendis. silmaaukudega kivikirved. PRONKSIAEG Vanimad Karjakasvatus, Eesti jagunes Hakati rajama 1800 500 eKr pronksesemed maaviljelus, kaheks maapealseid Asva kultuur odaots ja sirp. küttimine ja regiooniks: kalmehitisi kindlustatud asula Metallist tööriistad kalapüük. Kasvatati rannikupiirkonnak kivikirstkalmeid. järgi Saaremaal olid paremad. lambaid, kitsi ja s ja sisemaaks. Kalme
värvikirevuse poolest. Lehtmetsades kasvavad lehtpuud Segametsades kasvavad nii lehtmuud kui ka okaspuud Taimestik segametsas Kuusik Kask Haab Tamm Pärn Sarapuu Taimestik lehtmetsas Tamm Pöök Vaher Jalakas Pärn Loomastik Nad on kohastunud aktiivseks eluks aasta läbi, vaid osad jäävad talveunne Jahedas kliimas on vähe kõigusoojaseid loomi kahepaikseid ja roomajaid. Inimtegevus Tööstus Põllumajandus Karjakasvatus Metsandus Veise- ja lambakasvatus Keskkonnaprobleemid Ülerahvastus, veereostus, õhusaaste...
Pruunmullad Mullastiku kujundamist mõjutab kuiva ja niiske perioodi vaheldumine Vähe toitaineid Loomastik Kiskijad-gepardid, lõvid, hüüanid, leopardid, krokodillid .... Rohusööjad-antiloopid, gasellid, pühvlid, elevandid, kaelkirjakud, sebrad .... Taimestik Jäme tüvi, jäigad lehed, lihakad lehed ja varred, paks koor Savannis kasvavad nt: Baobab e. Ahvileivapuu, Akaatsia Inimtegevus savannides Levinud on karjakasvatus ja põllumajandus (alasid kasutatakse korduvalt ja see kurnab maa välja) Savannides on palju rahvusparke Küttimisega Levinud turism Kasutatud kirjandus www.neti.ee 8.kl geograafia õpik
Kliima Sügisel muutub kõik roheliseks Vahemere vöönd Platood Lasithi Maastik Omalos Nidha Mäed Koopad Psiloritis (2456 m) Diktaioni Lefka Ori (2452 m) Idaion Dikti (2148 m) Kedros (1777 m) Thripti (1489 m) Samaria kuristik Majandus Põlluharimine Karjakasvatus Oliivikasvatus Turism Kalandus Maavarad: Magneesium Asbest Nikkel Boksiid Kasvavad Kreetal Banaanid Laimid Apelsinid Sidrunid Kreeka pähklid Oliivid Viinamarjad Dattlid Loomad Kri Kri Eeslid Lambad Koerad Kassid Karihiired Mägrad Keskonna probleemid Vee puudus Prügi Elumaa puudus Vaatamis väärsused
SAVANN: Kliimavööde: lähisekvatoriaalne Kliima: kaks aastaaega (niiske, kuiv), Temp. Talvel madalam, kui suvel, talvel sajab vähem. Riigid: Austraalia, India, Venezuela, Keenia. Mullad: ferralliitmullad Taimed: 1-2m kõrrelised, Tüüpilised taimed: sõrmrohi, akaatsia, ahvileivapuu, palm, pudelpuu, purpur-hiidhirss Kultuurtaimed: mais, maniokk, bataat, tee, kohv, puuvill. Tüüpilised loomad: ninasarvik, aafrika elevant, sebra, emu, hüaan, termiit, lõvi, koaala. Inimeste tegevusalad: karjakasvatus, vee hankimine, turism, (põlluharimine) KÕRB: Kliimavööde: troopiline Asukoht: pöörijoonte piirkond, külmade hooviste naabruses, kuivades siseosades. Kliima: kuum, kuiv, sajab väga harva, suur temp. Kõikumine, aurumine on suurem kui sademete hulk, kuivad ja kuumad tuuled, liivatormid. Riigid: Austraalia, Namiibia, Argentiina, Saudi-araabia, Egiptus, Alzeeria, Liibüa. Kõrbete liigid: kivikõrb, liivakõrb, savikõrb, soolakõrb, lössikõrb. Mullad: Hallmuld
b) Mis ajast pärinevad vanimad nende kultuuride leiud? 3000a e.Kr c) Mis olid nendesse kultuuridesse kuuluvate inimeste peamised elatusalad? Oluline osa oli jashil ja kalapüügil, aga toituti ka põllu saagist. d) Mis keelkonda kuulusid nende kultuuride kandjad? läänemeresoome keelkonda e) Mis rassi kuulusid nende kultuuride kandjad? idaeurooplased 4. Mis oli inimeste peamine tegevusala Eestis pronksiajal? PRONKSIAJAL- peamine tegvusala oli karjakasvatus 5. Millele viitab asulate kindlustamine Eestis pronksiajal? Asulate kindlustamise fakt viitab, et siinsed elanikud olid visa tööga suutnud koguda teatud väärtusi, mis äratas võõraste saagihimu. 6. Mis tüüpi kalmetesse matsid surnuid pronksiaja inimesed? Kirjelda neid. - PRONKSIAJA INIMESED- surnud maeti kivikirstkalmetesse ning hauda pandi asju kaasa. 7. Mis oli inimeste peamine tegevusala rauaajal? RAUAAJAL- peamine tegevusala oli karjakasvatus ja põlluharimine. 8
Suureneb talviste tormide ja udude sagedus Lüheneb või kaob hoopis lumekate Mujal maailmas kasvuhooneefekti tagajärjel tekkinud probleemide mõju (näiteks: põgenike vool, maailma majanduse nõrgenemine jne) Inimtegevus kasvuhooneefekti tekitajana: Fossiilsete kütuste põletamine (CO2 tekitamine) Metsade raiumine (CO2 kulu vähendamine fotosünteesivate taimede hävitamisel) Põlluharimine (metaani teke anaeroobsete protsesside tõttu liigniiskuses nt riisikasvatuses) Karjakasvatus (kariloomade eluprotsessides tekib märkimisväärne kogus metaani)
oskus käia kahel jalal, oskus haarata asju käega)). 2. Eesti ala vabanemine jääst (aeg, kliima, taimestik, loomastik). 3. Kiviaja kultuurid (KK, KKK, VKK). 4. Pronksiaeg (meenuta Asva allikatööd). 5. Eesti muinasaja lõpul ehk rauaaeg (meenuta mõistekaarti). 6. Haldusjaotus (kaardile kantud maakonnad v.a. Kesk-Eesti väikemaakonnad ja linnused). 7. Matmiskommete muutus läbi aegade. 8. Põhitegevusalad (korilus > jaht > karjakasvatus > viljakasvatus > käsitöö > kaubandus > sõjandus).
PÕLLUMAJANDUSE ARENG Autor: Laura-Marie Õun KARJAKASVATUS Loomi peeti väljas kus nad pidid ise sööki otsima. Lehmad andsid 3-5 liitrit piima (nüüd u 25 liitrit) Talupojad ei pööranud tõuaretusele tähelepanu ja sellepärast olid loomad väiksemad kui praegu. Alpides pidid karjakasvatajad järjest kõrgemale mägedesse minema, sest endised karjamaad hariti üles. MAAVILJELUS Eelistati ilmastiku suhtes vastupidavaid viljasorte, nagu rukis, oder, kaer, hirss. Keskajal ei tuntud veel kartulit.
PALEOLIITIKUM - vanem kiviaeg, eluviis oli rändav, kivist tööriistad, esimesed puitrelvad, töödeldud saeterad, tuli, esimesed kehakatted, korilus, küttimine, kalastus MESOLIITIKUM - keskmine kiviaeg, eluviis oli rändav, kivitööriistade kõrge kultuur, vibu ja nool, keraamika, põlluharimine, korilus, küttimine, kalastus, karjakasvatus NEOLIITIKUM - noorem kiviaeg, eluviis oli paikne, savinõud, kivist, luust, puust ja sarvest esemed, küttimine, loomakasvatus, maaviljelus, keraamika AUSTRALOPITEEKUS - lõuna-ahv, u 5milj a tagasi ja aafrika HOMO HABILIS - osavinimene, u 3milj a tagasi ja ida-aafrika HOMO ERECTUS - sirginimene, u 2milj a tagasi ja euroopa, aasia ja aafrika HOMO NEANDERTHALENSIS - neandertaallane, u 250 000 a tagasi ja euroopast-lähis idani
~3000 eKr hakkas vene kirveste kultuur(nöörkeraamika), asulad olid rohkem sisemaal kuid külasid polnud, üksikud talud. maasse kaevatud haudadesse asetati surnud külili, kägardatult, põlved vastu rinda ja üks käsi pea all. pronksiaeg vanimad pronksriistad on odaots ja sirp. eestis puudus pronksiks vajalik materjal ja alguses oli pronks kallis, et seda mujalt hankida. asulaid hakati piirama paekivist laotud tara ja palkidest kaitseseinaga. peamine elatusala oli karjakasvatus(lambad, kitsed, veised), kõrvalala oli maaviljelus, kõplapõllundus. elatuslisa andis küttimine ja kalapüük(hülged). mõnes asulas osati ise pronksi ümber valada millest valmistati kirveid ja odaotsi, ehteid. kaubavahetuse areng. varane rauaaeg varane rauaaeg põhjapanevat murrangut kaasa ei toonud. nüüd hakati rajama kivikirstkalmeid. suured kivid ringikujuliselt, reeglina keskele maeti perekonnapea. olid mõned laevkalmed, kivid olid paigutatud laevakujuliselt ning surnuid maeti
Slaavlased ja Vana-Vene riik Slaavlased (indoeuroopa hõimud) algkodu Mustast merest loodes. Dnepri ja Volga lähedal. · Alepõllundus, karjakasvatus, kindlustatud asulad, agressiivsed hõimud, ühiskond kihistunud, kogukonda juhtis ülik koos sõjalise kaaskonnaga. · Druziina ( e sõpruskond) sõjaline kaaskond. · Iseloomustav on sõjakus ja ekspansiivus (uusi maid haarata). · Slaavlased panid liikuma hunnid. 1) idaslaavlased (esivanemad andid)venelaste esivanemad(valgevene, ukraina) 2) lääneslaavlased (esivanemad veneedid)-Saksamaa idaossa.
annaabi.ee 
