Pariisi kliimaleppes on selline punkt „Pikaajalise temperatuuri eesmärgi saavutamiseks, on osapoolte sunnitlus piirata kasvuhoonegaaside emissiooni nii kiiresti kui võimalik ja ette võtta kiired muudatused vastavalt olemasolevale teadusele - saavutamaks tasakaal antropogeensete emissioonide allikate ja süsiniku talletajate vahel selle sajandi teiseks pooleks. 1 Ühiskond peab muutma majanduses palju asju, et kliima soojenemine ei areneks edasi. Majandus peab muutuma keskkonnasõbralikuks ehk inimesed peaksid mõtlema rohkem rohemajandusele, et keskkonda säästa ja arendada jätkusuutliku majandust. Paljudes riikides on haridus tasuline kuid Eestis on see tasuta, aga ikka leidub inimesi kes ei väärtusta seda ja ei kasuta võimalust. Kui riik investeerib haridusele ja tulemuseks loodab, et riigi majandus paraneb ja inimesed võtavad riske ja teevad oma ettevõtteid kuid kui inimesed ei arenda majandust siis see investeering oleks kasutu.
Mis peaks muutuma eesti koolis, et eesti ühiskond oleks elujõulisem Eesti rahvaarv väheneb pidevalt, kuna iive on negatiivne, järelikult nõrgenevad nii Eesti ühiskond kui kultuur. Nende valdkondade tugevdamiseks tuleks alustada noortest, sest nemad on ju meie tulevik. Kõige lihtsam on noori suunata koolis, sest seal peavad nad käima, ning vaevalt väga paljud noored viitsiksid vabast ajast ennast harida. Kindlasti tuleks koolis eesti keelt ja kirjandust süvitsi õpetada ja lastele propageerida. Kaasa aitavad kindlasti ka teadmised eesti ajaloo kohta, mida võiks koolis õpetada rohkem, maailma ajaloo asemel. Gümnaasiuminoortele võiks anda aimu ka majandusest, mis kindlasti aitaks hiljem eesti majandusele ja ühtlasi ka ühiskonna arengule kaasa. Ühiskonnaõpetust antakse praegustele õpilastele ka väga vähe, kui panna nad juba varakult mõtlema eesti kultuuri hoidmisele, siis oleks eesti ühiskond kind...
Mis peaks muutuma Eesti koolis, et Eesti ühiskond oleks elujõuline? Mihkel Laan 12a Eesti ühiskond ja Eesti riik oma tänases koosseisus ja vormis on jõudnud oma arenguga teismeikka. Oleme läbinud nüüd juba kauge ja unustusehõlma vajuva lapseea, läbinud tormilise kasvuperioodi ja oleme nüüd, jõudes teismeikka, risttee ees. Kuhu minna edasi ja kuidas tagada meie väikse, kuid omapärase ühiskonna püsimajäämine? Öeldakse, et haridus on täisväärtusliku inimese alustala. Niisiis peaks ühiskonna vormimist alustama juba koolist. Kas aga tänapäeva Eesti haridussüsteemil leidub puudusi, mis takistavad elujõulise ühiskonna arengut? Kahjuks tuleb tõdeda, et leidub ja hulgaga! Võtame kas või selle, et paari aasta pärast muutub adekvaatsete õpetajate leidmise probleem veelgi teravamaks. Õpetajad on enamjaolt juba tublist üle keskea ja uus...
Shaw „Pygmalion“ film „Minu veetlev leedi“ 1. Kes oli Eliza? Kelleks tahtis saada? Millal hakkas daamilikumaks muutuma? Mis temast sai? Näidendi alguses on Eliza lihtne agulist pärit lilleneiu. Tema suhted oma isaga ei ole kõige paremad, sest isa tal tööd ei tee, pigem väldib üldse igasugust kokkupuudet tööga, ning tahab, et tütar teda üleval peaks, sest kunagi oli ju tema tütart üleval pidanud. Ta ootab et tütar nüüd isale samaga vastaks. Eliza tahab tegelikult saada lillepoe müüjaks, kuid teda ei võeta sinna tööle, sest ta ei oska viisakalt ja korrektselt suhelda
Suureneb tööpuudus oma riigi elanike hulgas, ei kohaneta kohaliku kultuuri ja tavadega – tekivad konfliktid, suurem surve sotsiaalsfäärile, sageli on tegemist illegaalsete immigrantidega, tekitades palju probleeme. 12. Mida nimetatakse pendelrändeks? Inimeste pidev ja lühiajaline liikumine elukohast teise piirkonda ja tagasi, enamasti riigisisene, kuid esineb ka piiriülest pendelrännet. 13. Miks inimene on sunnitud jätma oma kodukoht ja muutuma pagulaseks? Sest, tal on põhjendatud hirm sattuda tagakiusamise ohvriks rassi, usutunnistuse, rahvuse, teatud ühiskondliku gruppi kuulumise või oma poliitilise seisukoha tõttu. 14. Mis on rahvastikupoliitika? Rahvastikupoliitika on rahvastikuprotsesside suurendamiseks, eelkõige rahvaarvu dünaamika ja paiknemise muutmiseks või ka säilitamiseks. 15. Kuidas saab rühmitada rahvastikupoliitikas kasutatavad abinõud? 1)Õiguslikud – nt. abiellumise alampiiri sätestamine
Nõukogude Liidu riigipöörde läbikukkumine andis paljudele liiduvabariikidele võimaluse iseseisvumiseks. 1985. aastal tuli NSV liidus võimule Mihhail Gorbatsov, kes viis seal läbi ümberkorraldusi, mida kutsuti perestroikaks. Ümerkorraldamise käigus nõrgenesid tsensuurireeglid, avardus sõnavabadus, suurenes massiteabevahendite mõju ja muututi sallivamaks eriarvamuste suhtes. See kõik viis Eesti iseseisvumiseni ja Idabloki lagunemiseni. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga ametnikkondi kaevanduse rajamisest loobuma. 1987. aastal loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. Eesmärk oli MRP ja selle lisaprotokollide avalikustamine ning tagajärgede likvideerimine. 1987. Aasta lõpul loodi esimene
8. IME MAJANDUSPROGRAMM…………………………………………………....10 9. ISESEISVUSE TAASTAMINE………………………………………………….…11 10. KASUTATUD KIRJANDUS………………………………………………………..12 2 UUE ÄRKAMISAJA ALGUS 1985. aastal Gorbatšovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn. fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi- Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele
Suureneb tööpuudus oma riigi elanike hulgas, ei kohaneta kohaliku kultuuri ja tavadega tekivad konfliktid, suurem surve sotsiaalsfäärile, sageli on tegemist illegaalsete immigrantidega, tekitades palju probleeme. 11. Mida nimetatakse pendelrändeks? Inimeste pidev ja lühiajaline liikumine elukohast teise piirkonda ja tagasi, enamasti riigisisene, kuid esineb ka piiriülest pendelrännet. 12. Miks inimene on sunnitud jätma oma kodukoht ja muutuma pagulaseks? Sest, tal on põhjendatud hirm sattuda tagakiusamise ohvriks rassi, usutunnistuse, rahvuse, teatud ühiskondliku gruppi kuulumise või oma poliitilise seisukoha tõttu. 13. Mis on rahvastikupoliitika? Rahvastikupoliitika on rahvastikuprotsesside suurendamiseks, eelkõige rahvaarvu dünaamika ja paiknemise muutmiseks või ka säilitamiseks. 14. Kuidas saab rühmitada rahvastikupoliitikas kasutatavad abinõud? Õiguslikud nt
koosinusseaduspärasuse järgi. Harmoonilise sundvõnkumisega - välise jõu poolt tekitatud selline võnkumine, mis toimub siinus- või koosinusseaduspärasuse järgi. Vahelduvvoolugeneraator - seade vahelduvvoolu tekitamiseks. Seade koosneb püsimagnetist, mille vahele on paigutatud induktiivpool. Induktiivpooli sümmeetriateljega rist on läbi pooli asetatud pöörlemistelg. Kui pöörlemistelg on magnetväljaga risti, hakkab pooli pöörlemisel pooli läbiv magnetvoog harmooniliselt muutuma, mis kutsub pooli keerdudes esile induktsioonielektromotoorjõu. Elektromagnetilise induktsiooni nähtus - nähtus, kus mingis punktis toimuv magnetvälja tugevuse muutus kutsub esile selle punkti lähiümbruses pööriselektrivälja. Magnetinduktsioon - magnetvälja mingis punktis iseloomustav vektoriaalne suurus. Tähis B ja mõõtühikuks 1 T (tesla). Magnetvoog - läbi mingi pinna suunduvate magnetjõujoonte hulka iseloomustav suurus. Tähis Φ ja ühikuks 1 Wb (veeber).
VARAKRISTLIK KUNST 2-5 SAJ Ristiusk kuulutas,et jumala ees on võrdsed kõik inimesed, nii orjad kui vabad, nii vaesed kui rikkad. Aja jooksul hakkas ristiusk muutuma. Enam ei räägitud inimestele võrdsusest, vaid sellest, et tuleb olla alandlik ja sõnakuulelik siis pääseb elust talutud kannatuste ees taevariiki. Ees-Aasias tekkis ristiusk ehk kristlus. Koos ristiusuga tekkis ka varakristlik kunst. See arenes Rooma aladel. Kuna ristiusk oli keelatud siis pidid usklikud kasutama maa-aluseid matmispaiku kokkutulekuks ehk katakombe. Arhitektuur Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete kirikute rajamisele
Kõrvaklapid kõrvas ja telefonis mängiv muusika lisas totaalse efekti, et nii just peabki. Laulusõnad kinnitasid, et asjad kulgevad nagu nii halvasti ning mina seda muuta ei saa. Mind tabas just kui välk selgest taevast. Mis mõttes ei saa, alati saab, 118 Järsku tekkinud mõtted summutasid muusika, mis mängis endiselt taustaks. Olin seisma jäänud keset porilompi ja vihm endiselt piitsustas mu nägu. Ma teadsin, et asjad ei saa jääda nii. Asjad peavad muutuma, kuid põgenemine ei aita. Minu jaoks oli üks asi kindle, et olen piisavalt tugev ja saan hakkama. Siin maailmas pole miskit, mis suudaks mult võtta unistused, mille nimel olen vaeva näinud, Kõik peab lihtsalt muutuma. 66 Kiikasin üle õla ning hetkeks tundus olevat see koht võõras. Paari hetkega suudsin välja selgitada, et olen juba mõned kilomeetrid kõndinud. Aeg oli tagasi minna koju ja pugeda soojasse voodi, 30 Tõmbasin teki endale peale ning asetasin pea padjale
Lugemiskontroll “Dorian Gray portree” 11. klass I rühm Nimi: Marleen Amelin 1. Miks ei ole Basil Hallward nõus oma maali Dorian Grayst näitusele üles panema? 2. Milline on Doriani päritolu, kes olid tema isa ja ema ja mis neist sai? 3. Mis lavastust lord Henry ja Basil teatrisse vaatama lähevad, milles Sibyl on, ja mis juhtub etenduse ajal ja pärast seda? 4. Mis juhtumi tagajärjel Doriani portree muutuma hakkab (pilt hakkas tema asemel muutuma ja vananema)? 5. Kuhu täpselt Dorian lasi maali varjule panna ja miks? Kirjelda seda ruumi, tuues tekstinäide. 6. Milliste kuulujuttude kohta Basil Hallward Doriani käest küsima läks, kas need on tõesed? 7. Kuidas Dorian Basili laibast lahti saab? 8. Miks Dorian minestab Selby Royali talveaias? 9. Miks otsustas Dorian oma pildi hävitada ja kuidas ta seda tegi? 10. Mida sümboliseerib Dorian Gray portree muutumine? Selgita ja too tekstist näide selle kohta. 1
What Business Really Wants From IT Terry White IT rolli muutus tänapäeva maailmas • Tehnoloogiline areng: Tehnoloogiad ei tegele enam ainult funktsionaalsete protesesside automatiseerimisega Informatsioonil on oma väärtus • Piirid IT ja äri vahel kustuvad • IT ja äri peavad töötama nüüd koos (ning IT peavad muutuma aktiivseteks) Mida äri tahab tänapäeval IT-st Et IT: • Ilma askelduseta pakkuksid IT-teenuseid • Tooksid nähtavaid tulemusi proportsionaalselt sellele, kui palju raha nende peale kulutakse • Võtaksid enda peale juhtiva rolli ettevõtes IT funktsioonid peavad muutuma! • IT peab fokuseerima mitte IT-produktidele, vaid IT- tulemustele • IT peavad võtma enda peale juhtiva rolli ettevõtes, olema rohkem algatusvõimelised • IT peavad tooma enda unikaalse (tehnoloogilise)
Mida sa tahad? Lihtne küsimus, aga just see küsimus millele enamus noortest ei oska vastata. Kelleks sa tahad saada? Mida sa tahad saavutada? Millist ümbruskonda sa soovid endale? Millist tööd sa tahad tulevikus teha? See kõik on sinu otsustada. Me kõik tahame olla õnnelikud, aga kas saab olla õnnelik, elades mitte nii nagu tahad, tegeledes sellega, mis tegelikult ei meeldi. Kahjuks enamus ei tea, mida nad tahavad teha. Kui sa tahad, et su elu muutuks, siis pead sina ise muutuma. Kui sa tahad, et su elu muutus paremaks, siis pead sina ise muutuma paremaks. Millist eesmärki sa tahad endale saavutada? Mida sa soovid? Selgus on jõud. Mida täpsemalt ja selgemalt sa saad aru, mida sa tahad, seda kiiremini su aju viib sinu eesmärgini. Kunagi öeldi ,, Alati ei ole tähtis see, mida ja kuidas inimene ütleb, tähtis on milliseid küsimusi ta küsib.'' Ja alati ei peagi olema küsimusele vastus, sest kui sa suundud enda eesmärgi poole siis vastused leiavad sind ise üles.
kas siiani ollakse teineteisele toeks ja on olemas omavaheline tolerantsus? Tõsi ta on, et me kõik sünnime siia maailma, moodustades väikese osakese selles suures ilmas, kuid juba sünnimomendil on igal lapsel midagi iseloomuslikku. Kõik uued ilmakodanikud omavad erinevaid näojooni ning kehakujusid, samuti on ka kõikidel talle omane iseloom ning mõttemaailma, kuid see kõik hakkab elu jooksul muutuma. Kõige tähtsamaks teguriks võiks nimetada vanemaid, kes on meile eeskujuks, mõjutades oma mõtete ja käitumistega. Mõned tegemised panevad lapsi muutuma mööda positiivset rada, ent vahel võib mõju avalduda kahjuks ka negatiivses suunas. Nagu Kruusvall oma novellis kirjutas: "Kui olin laps, ei võtnud isa mu kasvatamisest üldse osa, vaikis alati, kui ma pahandust tegin, kuid selle peale andis nagu mõista, et ma pean ise oma süüst aru
Kuidas jääda iseendaks? Tänapäeva ühiskonnas on eriti noorte seas selgelt näha ja tunda kahepalgelisust, inimeste hindamist pealiskaudselt ja ,,sõpru", kes on ,,ajutised kambajõmmid". Kuidas sellises ümbruses jääda iseendaks ja mitte muutuda kellegiks teiseks? Mis on üldse need aspektid, mis mõjutavad meid muutuma? Kas me varjame teadlikult oma tõelist mina? Nendele küsimustele on raske kuid samas jällegi lihtne vastata. See, mis üldjuhul paneb meid muutuma on ühiskonna surve. Teatud moraalinormid, mingid iganenud väärtushinnangud ja just vaatamata neile tuleb meil püüda jääda just nimelt iseendaks.Aga kas see pole mitte raske võidelda ühiskonna poolt kehtestatud reeglitele? Väga paljud inimesed on sunnitud peitma enda tõelise mina mingisuguse fassaadi taha, et sulanduda massi. Sellist ,,massi sulandumist" juhtub kõige enam just siis, kui
Tähtsaks muutus ka metsmesindus. Sel ajal otsiti metsas puuõõnes elunevaid mesilasperesid ja võeti neilt meesaak- peeti meejahti. Tänu sellele, et me oleme mereäärne riik on see meile suureks kasuks olnud kaubavahetus, vahetuskaubandus ja vahenduskaubandus ja on seda siiani. Jõudsasti arenes käsitöö- savinõude valmistamine, pronksi ja hõbeehete tegemine. Muutused toimusid ka elamutes. Ennem olid rehielamud ainult koduks aga ajapikku hakkasid muutuma nii elu- kui ka tootmishooneteks. Hakkasid tekkima ridakülad, hajakülad, kihelkonnad ja maakonnad. Kujunesid välja vanemad, kes seisid ja hoolitseid oma küla või kihelkonna eest. Samas ei olnud kõik nii ilus ja oivaline kui me lootsime ja arvasime: tekkisid konfliktid riikidega, milles taheti Vana-Liivimaad endale, eriti just sakslased. Algas suur vabadusvõitlus, kus eestlased soovisid võõravõimu alt vabanemist. Samuti sunniti eestlastele peale ristiusku, mida nad aga ei soovinud
2) ühe ja sama toitepinge korral võib vooluringis esineda kolm erinevat voolu väärtust Resonants jadaühendusel tekib siis kui: Resonants rööpühendusel tekib siis kui: Vooluringi tööolukorrad, Siirdeprotsessid 1) Kommutatsiooni seadused Defineerime kaks kommutatsiooni seadust: I seadus (ehk reegel): igas induktiivsust sisaldavas harus säilitavad kommutatsiooni hetkel vool ja magnetvoog need väärtused, mis neil oli enne kommutatsiooni,s.o. vool ja magnetvoog hakkavad muutuma enne kommutatsiooni olnud väärtustest. II seadus (ehk reegel): igas mahtuvust sisaldavas harus säilitavad kommutatsiooni hetkel pinge ja laeng need väärtused, mis neil oli enne kommutatsiooni,s.o. pinge ja laeng hakkavad muutuma enne kommutatsiooni olnud väärtustest. 2) rL vooluringi lühis 3) rL vooluringi lülitamine alalispingele 4) rC vooluringi lühis 5) rC vooluringi lülitamine alalispingele 6) Kuidas arvutada pooli induktiivtakistus
teine teisest. Sa vastutad inimeste eest,kes vastutavad tulemuste eest.Nende töö ei ole sinu vastutus,nemad on sinu vastutus.Et saada heaks juhiks on vaja palju praktikat,sa ei saa muuta eksperktiks juba homme.Juhtimine on praktika .Kui sa küsid kuidas inimesel läheb,see peab tegelikus sind huvitama,kui see sind ei huvita,siis parem ära küsi.Kui sa saad palju praktikat selles,sa hakkad muutuma ja sa hakkad tegema seda lihtsam ja inimesed hakkavad tundma,et atmosfäär hakkab muutuma ja siis nad hakkavad rohkem usaldama sulle ja nende öö tulemus paraneb.
mis seab erinevad tarbimiskomplektid järjekorda , kasulikkusfunktsioon – kirjeldab majapidamise eelistusi; seab erinevad tarbimiskomplektid vastavusse kasulikkuse indeksiga, mis on samaväärsetel komplektidel sama ja sõltub kogustest; samakasulikkuskõverad – kõiki samaväärsetele tarbimiskomplektidele vastavaid punkte punkte ühendav joon; asendamise piirmäär – näitab, kui palju ja kuidas peab muutuma teise hüvise kogus, kui esimese hüvise kogus suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama kasulikkuse tase; optimaalne tarbimiskomplekt – seda kirjeldab samakasulikkuskõvera ja eelarvejoone puutepunkt, rahaühiku piirkasulikkus - näitab, kui palju suureneb kasulikkus, kui sissetulekutele lisada 1 kroon; hüvise individuaalne nõudlus – ühe majapidamise mingi hüvise nõudlus; individuaalne nõudluskõver – majapidamisele omane nõudluskõver , normaalhüvis –
Esialgu toimusid teatri etendused kirikus, kuid hiljem kandus etenuds kirikuesisele platsile, sealt linnaväljakile. Liturgilisi näidendeid mängiti kogu euroopas. Alguses olid need ainult preestritele ja kooripoistele, kuid pärastpoole lülitusid mängu ka lihtkodanikud. Esimene teadaolev esinemine lossisaalis on 15.sajandil Hispaanias. Keskaja teater oli lihtne, kuid kui hakkasid välja kujunema remargid, siis hakkasid lavastused küllalti keeruliseks muutuma. Ka lavaseadmed hakkasid järrest keerukamaks muutuma ja võimaldasid isegi maavärinaid, tulekajusid ja üleujutsi luau. Näitlejate kostüümid olid kallid ja fantaasiaküllased. Etenudis saatis kas vokaalne või intstrumentaalen muusika. Näitekirjanduse esimeseks võrseks oli liturgiline traama. Piiblist võetud tekst oli ladinakeelne, seda esitati altari lähedal ja osatäitjad olid vaimukad. Liturgilise dramakõrval hakkas arenema ka ilmalikdraamakirjandus.
Lühiülevaade Eesti ajaloost. Kiviaeg kestis Eesti alal kuni 2. aastatuhande alguseni eKr. Selle olulisemateks järkudeks loetakse Kunda, Narva, kammkeraamika ja nöörkeraamika kultuure. Kiviaja teisel poolel võeti kasutusele keraamika ning selle lõpus hakkas asustus muutuma paikseks ja välja kujunema põllundus. Pronksiajal kujunesid Eestis juba suuremad püsiasulad, sealhulgas ka kindlustatud asulad, ning toimus tihe suhtlemine naabermaadega. Tekkis kohalik metallitöötlemine ning kinnistusid püsiasustus ja põllundus. Rauaaja alguses hakati rauda sulatama kohalikust soomaagist, arenes relvastus ning laienes asustus. Alates 1. sajandist pKr on Eestit mainitud kirjalikes allikais, lähemaid teateid leidub 1. ja 2
Gaase tuli maale ka meteoriitide ja komeetidega. Maakera jahenedes langes veeaur vihmana maale, mis viis vähehaaval jõgede, järvede, ja merede moodustumiseni. Tekkis hüdrosfäär e. vesikest ligikaudu 3 miljardit aastat tagasi. Vesi koosnes tol ajal H2O, CO2, Cl, S, F, N. Esimesed veemassid olid planeedi pinnal reaktsioonilt happelised. Vesi muutis kiiresti maakera. See murendas maakoort ning nõnda kogunes vette uusi keemilisi komponente- Na, K, Mg, Ca ning vesi hakkas muutuma tänapäevasele sarnaseks. Esimesed elusorganismid tekkisid vees, kus nad olid kaitstud Päikese ultraviolettkiirguse eest. Rohelised taimed eraldasid fotosünteesi tulemusel hapnikku ning kujunes atmosfäär. Hapnikust moodustus ultraviolettkiirgust neelav osoonikiht, mis võimaldas elul siirduda merest maale. Hapniku hulga suurenemine tõi kaasa oksüdeerumisprotsessi. Merepõhja tekkisid raudoksiidid ja hüdroksiidid
Eesti ajalugu Kiviaeg kestis Eesti alal kuni 2. aastatuhande alguseni eKr. Selle olulisemateks järkudeks loetakse Kunda, Narva, kammkeraamika ja nöörkeraamika kultuure. Kiviaja teisel poolel võeti kasutusele keraamika ning selle lõpus hakkas asustus muutuma paikseks ja välja kujunema põllundus. Pronksiajal kujunesid Eestis juba suuremad püsiasulad, sealhulgas ka kindlustatud asulad, ning toimus tihe suhtlemine naabermaadega. Tekkis kohalik metallitöötlemine ning kinnistusid püsiasustus ja põllundus. Rauaaja alguses hakati rauda sulatama kohalikust soomaagist, arenes relvastus ning laienes asustus. Alates 1. sajandist pKr on Eestit mainitud kirjalikes allikais, lähemaid teateid leidub 1. ja 2
Kuidas muutis keskaeg Eestit ja eestlasi? Eestis on keskaeg olnud väga karm ja üllatav. Eestis oli keskaeg aastatel 1227 kuni 1558. Selle ajaga on toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilikke ja pooliitilisi protsesse. Eesti on pärispalju kaotanud aga ka võitnud. Eestlased said targemaks ja õppisid vigadest ( peale Jüriöö ülestõusu).Kuid kuidas hakkasid muutuma linnad ,mida uut tuli juurde?Kuidas mõjutas põlisrahvast?Millele põhinesid Eesti keskaegsed muutused?Mis muutus koolides? Selle arutluse käigus ma püüan välja selgitada vastused nendele küsimustele. Põlisrahva õiguslik olukord hakkas halvenema. Algselt need kes võtsid ristiusu vastu, kuulutati vabadeks. Kaubandus ja meresõit oli linna all, linn pidi seda kontrollima ja muidugi piiskopid aitasid sellele kaasa. Maarahvale oli see tähtsaks ja oluliseks osaks nende teenistusest.
c. Sibyl'sse armumine, temas pettumine ja Sibyl'i surm. d. Oma soovi täitumise avastus. e. Dorian hakkab külastama kahtlaseid kohti. f. Doriani kohta hakkavad levima kuulujutud ja palju inimesed ei soovi enam viibida tema seltskonnas. g. Dorian mõrvab Basili ja varjab seda. h. Dorian tapab iseenda. 1) Kohtumine Basiliga ja see et ta lasi Basilil endast maale maalida kuniks Basil maalis selle saatusliku maali ja Dorian oma soovi välja ütles, tänu millele Doriani maal hakkas muutuma Doriani eest. 2) Kohtumine lord Henryga. Lord Henry hakkas Dorianile oma maailmavaateid rääkima, mis muutis Doriani rohkem südametumaks. Dorian hakkas rohkem hoolima noorusest ja ilust kui inimestest tema ümber. Tahaplaanile jättis ta Basili ja Sibyl'i surmast sai ta ka vöga ruttu üle. Lord Henry maailmavaadete tõttu. 3) 2. Kirjelda lord Henry maailmavaadet. Too tekstist näiteid. Lord Henry arvates oli elus kõige tähtsamad asjad noorus ja ilu ja et ilma
Millised noormehed mulle meeldivad? 1. Minust pikkemad 2. Peenike 3. Väiksed kõhulihased 4. Tumedate juustega 5. Iseseisev 6. Tark 7. Sõbralik 8. Heasüdamlik 9. Hea huumorimeelega 10. Armastab loodust 11. Laia silmaringiga 12. Edukus 13. Otsekohene 14. Kindel seisukoht (teab mida ta tahab oma elult) 15. Omab kindlat töökohta või käib koolis 16. Mõistev 17. Lahke 18. Täiskasvanulik 19. Kes ei piira vabadust 20. Sportlik, teeb sporti 21. Töökas 22. Valmis muutuma Siiri Paurson
poliitikavaldkonnad, nagu näiteks konkurentsipoliitika, ühine põllumajanduspoliitika, söe- ja terasepoliitika. Nagu eespool lühidalt märgitud, ei ole mitme majanduskasvu toetava teguri positiivse mõju jätkumine keskpikas perspektiivis tõenäoline. Tulenevalt praegustest arengutest maailma kapitaliturgudel, kus likviidsus on äkiliselt vähenenud, pole Eesti sisenõudluse edasine suurendamine välisvõla ülikiire kasvu abil jätkusuutlik. Majanduse struktuur peab muutuma Eestis töötab liialt palju inimesi valdkondades, mille tootlikkuse potentsiaal pole ka arenenud riikides suur (õmblus-, tekstiili- ja mööblitööstuses, lihtsate teenuste pakkumisel jaekaubanduses). Näiteks töötab meil rõivatööstuses kümme, tekstiilitööstuses kuus ning naha- ja jalatsitööstuses viis korda rohkem inimesi kui Saksamaal või Soomes (suhtelise osakaaluna koguhõivest). Oleme teelahkmel kui soovime Euroopa majandustippudele järele jõuda, peab Eesti
Teineteise leidmine Mees ja naine kohtuvad: ööklubis, facebookis, juhuslikult, koolis. Armumine ´ • Armumine on tugev tundeseisund, milles armunu tunneb end teise inimesega väga lähedasena • Armastus on inimeste vaheline sügav ja kestev kiindumus Suhte areng Kui hakatakse teineteisele meeldima ja suhe hakkab muutuma lähedasemaks Pettumused • Armastuses kogetakse nii rõõmu kui ka pettumust nagu armukadedus, liigne sõltuvus oma armastatust Lahkuminek • Iga armumine ei kujune pikaajaliseks armastuseks • Suhte lõppemine on raske suhte lõpetajale kui ka mahajäätule Leppimine • Lühema või pikema aja jooksul tuleb teadmine, et elus võib ette tulla veel mitmeid armumisi ja ka vastastikkust armastust
Avaliku sektori G= kulutused 800 Maksud T= 500 Oletame, et kogutulu täishõive tase on 15000. Arvuta: a) Inflatsioonilõhe b) sääst täishõive kogutulu tasemel c) Ku palju peavad avaliku sektori kulutused muutuma eeldusel, et maksud ei muutu ja kogutulu oleks täishõive tasemel? Ülesanne 2.2.5 Punkte 4 Pangal A ei ole lisareserve ja tema bilanss on järgmine: KOHUST USED JA VARAD OMAKAPI TAL
Viirused Viirused on: ● Üliväikesed ● Rakulise ehituseta ● Mõned elus, mõned eluta objektid ● Rakusisesed parasiidid Viiruste omadused, mis näitavad, et on elus: ● Sisaldavad pärilikkusainet (DNA; RNA) ● Sisaldavad valke ● On võimelised muutuma ja arenema Viiruste omadused, mis näitavad, et pole elus: ● Puudub iseseisev ainevahetus ● Puudub rakuline ehitus ● Puudub iseseisev paljunemisvõime Viirused koosnevad pärilikkusainest ning pärilikkusainet ümbritsevast valgulisest kattest. Nad vajavad paljunemiseks teiste organismide rakke. Viirushaigused ning nakatumisviis Nakatumisviis Viirus
Päritolu: valmistatakse Mehhiko lääneosas asuva Tequila linna ümbruses. Kangus: (3850%) ja kergelt kibe. Saamine: valmistatakse sinisest agaavist. Agaavidlõigatakse lõikudeks,saadakse kätte tuum. See röstitakse, seejärel tärklis muutub suhkruks, tuum, mida kutsutakse Pinaks, hakitakse ning pannakse pressi alla. Press surub hakitud Pinadest mahla välja. Väljatulnud mahl pannakse kääritamise paaki. Mahla hulka lisatakse pärmi mille tagajärjel see hakkab muutuma alkoholiks. Mahl jäetakse käärima 30-48 tunniks. Peale seda mahl destilleeritakse 2-3 korda. Peale seda on valmis serveerimiseks. Milline klaas: Kõige tihedamini serveeritakse kitsas napsiklaasis, konjaki klaasis, kuid serveeritakse ka margariita klaasis, mis sisaldab peale tequila ka veidi teisi aineid Millisel temperatuuril juuakse: toasoojuse juures, st umbes 24 kraadi juures. Serveerimise nõuanded: serveeritakse soola ning siduniga.
Astmevahelduseta tegusõnad töötama : töötada : töötan : töötain : töötagu : töötav : töötanud : töötatakse : töötatud (muutuma, kaotama, tuututama) tulema : tulla : tulen : tulin : tulgu : tulev : tulnud : tullakse : tuldud (surema, minema) müüma : müüa : müün : müüsin : müügu : müüv : müünud : müüakse : müüdud (viima, lööma, tooma, jooma, looma) Laadivahelduslikud tegusõnad käskima : käskida : käsin : käskisin : käskigu : käskiv : käskinud : kästakse : kästud (kiskuma, laskma) pelgama : peljata : pelgan : pelgasin : peljaku : pelgav : peljanud : peljatakse : peljatud (hülgama, sülgama, jändama, värbama, embama, undama) karglema : karelda : karglen : karglesin : karelgu : karglev : karelnud : kareldakse : kareldud (kaeblema, püüdlema, õmblema, riidlema, juurdlema, liuglema, ristlema) hüüdma : hüüda : hüüan : hüüdsin : hüüdku : hüüdev : hüüdnud : hüütakse : hüütud (püüdma, hoidma, needma, võidma, seadma, jooksma= Vältevahelduslikud teg...
Jaan Tõnisson Jaan Tõnisson sündis 22. detsembril 1868. aastal Tänassilma lähedal Viljandi vallas. Ta oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. Jaan Tõnisson õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust ja liitus peagi Eesti Üliõpilaste Seltsiga. 1893.aastal sai Jaan Tõnissonist Eesti suurima päevalehe ,,Postimees" toimetaja. Jaan Tõnisson oli üks neist, kes propageeris 1890. aastal eesti keele kasutamist. Kampaania tulemuseks hakkas eesti keele pruukimine ka kõrgseltskonna seas üha tavalisemaks muutuma. Tõnisson osales ka 1905. aasta revolutsioonis, tema eesmärk oli kehtestada konstitutsiooniline monarhia. Tõnissoni initsiatiivil loodi 1910. aastal Eesti Noorsoo Kasvatamise Selts ja 1915. aastal asutati Ajutine Põhja-Balti komisjon. 1919.aasta sügisel sai Jaan Tõnissonist Eesti peaminister, kellele langes ülesanne viia maa välja sõjast. Jaan Tõnisson riigivanemana ...
SAAV KÄÄNE Kelleks? (?) Milleks? ( ?) Mis ajaks? ( ? ?) Saav = omastav + -ks Autojuhiks = autojuhi + -ks Saav kääne : 1. , ( muutuma , minema , saama , jääma , osutuma ..) Päevad hakkavad pikemaks minema. Selles koolis saab õppida õmblejaks, kokaks või kingsepaks. See osutus valeks. 2. Paul sai terveks. Mari jäi haigeks. Tuju läks heaks. 3. Raamat sobib kinkimiseks. Need seened on soolamiseks. Eduks on vaja visadust. 4. Referaat tuleb kooli tuua reedeks. Lõpetan eesti keele kursused suveks. 5. , : Ma sõidan ära nädalaks. Sõidame ekskursioonile kolmeks päevaks.
tarn, kellukas, aubrieeta, merikann, kaukaasia hanerohi, kalju kuldkilbik jpt. Rajamine Kiviktaimla üheks oluliseks ja iseloomulikuks eelduseks on et rajatis peab olema väga hästi dreenitud.Kiviktaimla muld peaks olema selline et ämbritäis vett jõuaks sellest läbi joosta, kui samal ajal aeglaselt kümneni lugeda. Mida aga igaüks pma kiviktaimlas kasvatab on täiesti maitse asi. Liiga väikest kivide kasutamisel kipub tulemus kergesti kaootilseks muutuma. Sobivad erineva suuruse ja kujuga kivid. Soovi korral kasuta kohalikku päritolu kive. See jätab kiviktaimlast loomulikuma üldmulje.
Avaliku sektori kulutused G= 800 Maksud T= 500 Oletame, et kogutulu täishõive tase on 15000. Arvuta: a) Inflatsioonilõhe – b) sääst täishõive kogutulu tasemel – c) Ku palju peavad avaliku sektori kulutused muutuma eeldusel, et maksud ei muutu ja kogutulu oleks täishõive tasemel? Makroökonoomika Nimi Kontrolltöö 2.2 Ülesanne 2.2.5 Punkte 4 Pangal A ei ole lisareserve ja tema bilanss on järgmine: KOHUST USED JA
● Elanikkonna suur kasv - linnastumine ● Tööstuse pidev kasv - linnastumine ● Transpordi muutus ja selle kasutamise kasv ● Suur vajadus transpordimagistraalide järgi Pealinnade ümberehitamiseks üritati vanu hooneid lammutada ja renessanssi ajal olid isegi ajad, kui põlev hoone oli õnneks, kuna siis sai midagi uut ehitada. Kuna kõik eelnimetatud pealinnad olid ehitatud keskajal ja elanikkonna kasvu tõttu tänavate võrgud hakasid stiihiliselt muutuma, ümberehitamises alustati tänavavõrgu süsteemi muutmisega. Ehitati laiad ja sirged esinduslikud tänavad. Hoonestus muutus kõrgemaks ja linnad hakkasid kasvama. Pariisis hakati tähelepanu pöörama pargiarhitektuurile - hakati ehitama suuri parke ja metsi. Loomulikult oluline oli ka esinduslik väliruum hakati ehitama esinduslikke peatänavaid ja suuri väljakuid. Viinis 19.sajandil likvideeriti vanu hooneid ja lammutati terve bastionide vöönd
ühiskondlike olude kriitiline käsitlemine; oma kaasaja elulaadi ja kommete analüüs; Hakkas mõju kaotama 19.saj. 30.nendatel kangelasteks on harilikud inimsesed; kasutatakse tavalist keelt. Teosed põhinesid faktidel. Põhiperioodid: 1. 1830 1870: realism areneb paralleelselt romantismiga, realistlikes teostes leidub palju romantismi sugemeid. 2. 1871 1917: realism levib paljude maade kirjandusse ning hakkab samaaegu muutuma ja teisenema üha uute tekkivate kirjandusvoolude mõjul. 20.saj realism arenes mitmessuunas, üheks naturalism (elunähtuste kopeerimine, fotografeerimine). 19.saj hakati realismi nim. kriitiliseks realismiks. Zanrid: romaan, novell ja jutustus (19.saj. realistlik luule ja draama)
silmakirjalik ja valelik ning naeris teiste üle, et oma armukesele truudust väljendada. Elena armuke- väga armukade, kuid ilus ja kena noormees, kelle armastus ei jäänud püsima ja kes oli tegelikult selle piinarikka loo põhjustajaks. Rinieri- skolaar, noor aadlik, kes õppis pikka aega Pariisis ning oli kodulinnas Firenzes nii tema teadmiste kui ka päritolu pärast väga lugupeetud noormees. Ta oli kergesti armuv , kuid päris suurte elukogemustega. Tema tunded olid väga kerged muutuma ääramustest äärmustesse.Skolaare peeti üldse armastuses nö "vanadeks kaladeks". Elena ümmardaja- väga ustav ja truu ning usaldusväärne teenija oma emandale. Täidab kõiki käske ning on Elena ja Rinieri vahendajaks külmal talveööl, kui skolaar Elenat asjata hoovi peal ootab.
Go Went Gone Minema Read Read Read Lugema Write Wrote Written Kirjutama Teach Taught Taught Õpetama Bring Brought Brought Tooma Tear Tore Torn Kiskuma Pay Paid Paid Maksma Choose Chose Chosen Valima Ring Rung Rung Helisema Steal Stole Stolen Varastama Mistake Mistake Mistaken Viga Become became become Muutuma Fall fell Fallen Kukkuma Light Lit Lit valgustama Blow Blew Blown Puhuma Run Ran Run Jooksma Stand Stood Stood Seisma Lie Lay Lain Asetsema Fly flewn flown Lendama Lay Laid Laid Panema Think Thought Thought Mõtlema Rise Rose Risen Tõusma Come Came Come Tulema Bite Bit Bitten Hammustama
• Kaitsetaktika: Liider peab end kaitsma ja blokeerima uued tulijad Liider peab end ise uue ideega ründama – “New & Improved Fairy” • Ründetaktika: Leida uusi nišše, hõivamata maad (teadvuses!) ja täita need oma märgiga • Kommunikatsioon: Liider ei peaks kramplikult üle kinnitama oma liidristaatust, peab toimima “suurelt ja suuremeelselt”. Liider peaks “rääkima kõigi nimel” ja tegema “globaalseid tegusid”. Liidri sõnad ja teod peavad muutuma müüdiks. Liidri missioon peab muutuma müüdiks. • Liidri suur viga: FWMTS - forget what made them successful ehk - unustada edu põhjus. Bränd ei peaks lõputult laienema – kaotab oma “näo”, harjumuspärase koha tunnetussüsteemis, hajub .... ja loovutab koha uuele! “Number kahe strateegia” ehk “TESSAD” & “KOSSAD” Kui number 1 positsioon on hõivatud, võib olla ka „teine parim”. See annab võimaluse end/oma brändi jätkuvalt
peamiseks huviobjektiks oli Venemaa, hinnatud toorained: vaha, lina, kanep, mesi, hõbe, karusnahk peamise Hansa kaubatee üks ots asus Novgorodis, teine Lodonis (marsruut NovgorodTallinnVisby LübeckHamburgBrüggeLondon) Mündid vajadus raha järele käibel olid mündid paberraha ei tuntud raha müntisid eelkõige kuningad, aga ka mõned suurfeodaalid ja linnad mündi väärtus sõltus tema väärismetallisisaldusest ja kaalust Panganduse teke raha hakkas tasapisi muutuma kapitaliks pangandussüsteem kujunes välja liigkasuvõtmisest rikas (pankur) laenas teatud tähtajaks kellelegi raha ning nõudis selle eest tagasimaksmisel protsente, mis olid eelnevalt kokku lepitud kristlastel oli kiriku poolt liigkasuvõtmine keelatud pankuritena tegutsesid juudid Täname tähelepanu eest
Adolf Hitler Mein Kampfminu võitlus · Mein Kampfi kirjutamist alustas Hitler aastal 1924. kevadel vanglas. · Hitleri meelest pidi Saksamaa saama suureks,tugevaks ja jõukaks. · Aaria rass,mille kõrgemateks esindajateks pidas Hitler sakslas,pidi muutuma maailma valitsejaks. · Natsionaalsotsialistide eesmärk oli nn. uue korra loomine,mis tähendas · demokraatia · kommunismi, · juutluse kõrvaldamist Natsionalistlik õpetus · Rassisilise puhtuse tagamine. · Abiellumine võõra tõu esindajatega keelati. · Vaimuhaige ja kurjategija ei tohtinud saada lapsi. · Selleeest pidid tervetel naistel lapsi rohkem sündima. · Noorte kasvatamine toimus noorsooliidu Hitlerjugend kaudu.
on harilikud inimesed; nende saatuse kujutamisel rõhutatakse ümbritsevate olude määravat rolli; kasutatakse tavalist keelt, vältides ülespuhutust või liigset kunstipära. · Realismi arengus eristatakse kahte põhiperiooodi: I.1830-1870: realism areneb paralleelselt romantismiga, realistlikes teostes leidub palju romantismi sugemeid; II.1871-1917: realsim levib paljude maade kirjandusse ning hakkab samaaegu muutuma ja teisenema uute tekkivate kirjandusvoolude mõjul. · Realismi olulisemateks zanrideks kujunesid romaan, novell ja jutustus; realistlik luule ja draama tõuseid esile 19.sajandi lõpu poole. · Realistlik romaan- kujutatakse nn. tavalist inimest, jälgitakse inimsuhteid psühholoogilisest küljest. Traditsioonilises realistlikus romaanis toimub jutustamine kolmandas isikus, autori vaatepunktist.
Elu keskaegses linnas Barbarid hävitasid Rooma riigi. Osa Rooma linnad purustati, osa hääbusid ise. IX sajandil hakkas Euroopa muutuma. Euroopas kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad. Need uuendused soodustasid käsitöö eraldumist põlluharimisest. Linnade tekkimist soodustasid ka linnade pidev rüüstamine, käsitöö ja kaubanduse allakäik. Linnad tekkisid kaubateede ristumiskohtadesse, traditsiooniliste laadaplatside juurde, kirikuelu keskustesse, linnuste lähedusse, sest nendes kohtades oli võimalik oma toodangut edukamalt turustada või pakkusid suuremat turvalisust.
Binden Band Gebunden Siduma Tauschen Tauschte Getauscht Vahetama Liegen Lag Gelegen Lebama,asuma Wechseln Wechselte Gewechselt Vahetama Sein War Ist gewesen Olema Springen Sprang Ist gesprungen Hüppama Laufen Lief Ist gelaufen Jooksma Reiten Ritt Ist geritten Ratsutama Werden Wurde Ist geworden Muutuma Gehen Ging Ist gegangen Minema Bleiben Blieb Ist geblieben Jääma Verschwinden Verschwand Ist verschwunden Kaduma Entgegenkommen Kamentgegen Ist entgegengekommen Vastu tulema
Kui kaob lootus kaob, kaob ka usk ning seljuhul ei saavuta me seda, mida soovime. Õnneks on meid õnnistatud sellega, et lootus sureb viimasena. Lõpetuseks tsiteeriksin üht anonüümset internetiautorit: Armastada tähendab riskida jääda vastuarmastuseta. Loota tähendab riskida pettumusega. Ent riskima peab, sest elu suurim risk on mitte millegagi riskida. Kes millegagi ei riski ei tee midagi, ei näe midagi, tal ei ole midagi ja ta ise ei ole midagi. Ta on võimetu õppima, tundma, muutuma, kasvama, armastama ja elama. Ma tänan teid, Teile kõneles Kevin Harjo
c) suurust, mille võrra kogukulutsed on allpool taset, mis kindlustab täishõive d) mitte midagi eelpooloetutest 4. Ekspansiivse fiskaalpoliitika tagajärjeks ei ole a) kogutoodangu kasv b) tööhõive kasv c) eratarbimise langus d) intressimäära kasv 5. Väljavoo alla ei kuulu a) import b) plaanitud investeeringud c) säästud d) kõik nimetatud kuuluvad b) Oletame, et kogutulu täishõivetase on 4000. Kui palju ja mis suunas peaksid muutuma avaliku sektori kulutused, et lõhe sulguda? YFE=4000 Y0=3000 c) Kas tegemist on langus-, või inflatsioonilõhega? Languslõhega Lisa: Kirjeldage tasakaalutulu arvutamist sisse- ja väljavoogu abil. Kirjutage valem! (10p)
suund on määratud vasaku käe reegliga. Selleks, et tekitada elektrimootor on vaja püsimagnetit, mähist, kommutaatorit ja elektrivoolu. Kui elekter liigub mööda positiivset juhet negatiivsesse (kokkuleppeliselt) ja sealt edasi mähisesse, siis mähisele mõjub Lorentzi jõud, risti magnetvälja ja elektrivoolu suunaga. Mähis on rootor, mida Lorentzi jõud on võimeline pöörama, siis peab püsimagnetite pooluste läheduses iga poole pöörde pealt juhtmes voolu suund muutuma, et Lorentzi jõud mõjuks pidevalt ühes ja samas suunas. Selleks on vaja kommutaatorit. Kommutaatori ülesanne on muuta voolu suunda mähises, seetõttu ongi kommutaator jagatud kaheks, et iga poole pöörde järel muutuks mähises elektrivoolu suund. Selletõttu mähis pöörlebki.