Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Kristel Bauman KASVUHORMOON REFERAAT Klass: 11HC Juhendaja: Urmas Lekk Pärnu 2011 SISSEJUHATUS.......................................................................................................... 3 1. Kasvuhormooni määratlus.........................................................................................4 Definitsioon .....................................................
See eraldati inimese ajuripatsi näärmetest ja kasutati kasvuhäiretega loomade kasvu kiirendamiseks, hiljem kasutati seda ka laste kasvuhäirete puhul. Täiskasvanute seas hakkas see koguma populaarsust 1962.aastal. 1987.aastani olid ainukesed kasvuhormooni allikad laibad (Richard I.G Holt jt, 2009). Viimasel kümnendil on räägitud palju kasvuhormooni kuritarvitamisest sportlaste hulgas. Mõningad sporlased üritavad sellega kiirendada ja suurendada lihaskasvu, et parandada tulemusi. Kasvuhormoon soodustab lihaste ja luude kasvamist. Sünteetilise kasuvhoromooni manustamise kõrvalmõjude hulka kuuluvad allergilised reaksioonid, diabetogeensed toimed ja akromegaalia, kui manustada suurtes doosides. (M. Jegathesan, Spordimeditsiini käsiraamat arstile ja treenerile). Positiivseid dopinguproove seoses kasvuhormooniga on andnud nii anaeroobse kui ka aeroobse lävega sportlased näiteks tõstjad, maadlejad, suusatajad pesapallimängijad
nakkusohu tõttu see keelati. Kasvamist ja organismi üldist arengut reguleerib sisenõristussüsteem, eeskätt ajuripats ehk hüpofüüs, mille eessagara piirkonnas valmib somatotropiin. Põhiline kogus produtseeritakse hüpofüüsi eessagaras uneaja esimese 1,5 tunni jooksul. Eritumist hüpofüüsist stimuleerivad somatokriniin ja greliin, inhibeerivad somatostatiin ja tagasiside printsiibil ka insuliinisarnane kasvufaktor 1 (IGF-1). Hüpofüüsist liigub kasvuhormoon mööda vereteid maksa, kus ergutab maksa ja teisi kudesid tootma insuliinisarnast kasvufaktorit IGF-1 (insulin-like growth factor) ehk somatomediin C. IGF-1 vahendusel realiseerub kasvuhormooni toime kudedes. IGF-1 tase vereringes on stabiilsem kui STH-l. IGF-1 mõjutab peaaegu, et iga rakku organismis, eelkõige aga lihaseid, kõhreid, närvirakke, luid ja vereloomet. Kõige kõrgem IGF-1 tase on puberteedieas teismelistel kiire kasvu kõrgpunktis., madalaim aga vastsündinutel ja vanuritel.
FSH soodustab seemnerakkude valmimist testistes. Gonadotropiinid reguleerivad ka suguhormoonide produktsiooni sugunäärmetes. Näiteks LH stimuleerib Leydigi interstitsiaalseid rakke testistes intensiivsemale testosterooni sünteesimisele. Lisaks eelöeldule stimuleerivad gonadotropiinid sugunäärmete kasvu. Kasvuhormoonil on tugevasti väljendunud kudede kasvu stimuleeriv toime, eriti luu- ja lihaskoe osas. See tuleneb suuresti asjaolust, et kasvuhormoon soodustab aminohapete aktiivset transporti rakkudesse, intensiivistades ühtaegu valgusünteesi. Kasvuhormoonil on 4 märkimisväärne lipolüüsi stimuleeriv efekt rasvkoes, seeläbi soodustab ta keha rasvade kasutamist energeetilisel otstarbel. Oluline on ka kasvuhormooni mõju süsivesikute ainevahetusele ta pärsib glükoosi transporti perifeersete kudede rakkudesse. Soodustades
Munasari- toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalike hormoone Munandid- toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalike hormoone Insuliin- valguline hormoon, mille toime reguleerib ka vereglükoosisisaldust Adrenaliin- Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku Türoksiin- kilpnäärmes toodetav hormoon. Noortel reguleerib türoksiin kasvu, vanematel ainevahetust Kasvuhormoon- soodustab valkude omandamist Stressihormoon- põhjustavad lihaspinge suurenemist, veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu Vesilahutuvad- (peptiidhormoon; glükagoon, insuliin, kasvuhormoon), on rakku pääsemiseks liiga suured, annavad signaali retseptorvalkudele Rasvlahustuvad- (steroidhormoonid; kartinool, östrogeen, vitamiin D), liituvad tsüloplasmaatilise valguga e. Hormoonretseptoriga VERESUHKRU REGULEERIMINE ORGANISMIS:Rakud vajavad pideval
Müofibrillidest sisaldavad peened filamendid troponiini Organismi kasvu reguleerivad hormoonid: kasvuhormoon, suguhormoon, türoksiin Organite sisemine õõnsus on valendik Osteoni koosseisu kuuluvad: osteotsüüt, luulamell, luulakuun Organit katvad välimised kestad: pleura, epikard, kihn Lihaskiu sünonüüm on skeletilihasrakk Müofibrillidest ei paikne l-vööndis peened filamendid Organit seest toetav sidekude on: strooma Füsioloogilised distlipiinid: endokrinoloogia, immunoloogia Aktiini sisaldavad peened müofibrillid
Ajuripats Ajuripats ehk hüpofüüs (hypophysis) on kõige tähtsam sisenõrenääre. Peaajus asuv ajuripats juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. Ajuripats asub peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus. Ajuripats toodab kasvuhormooni ja reguleerib suguhormoonide sünteesi sugunäärmetes. Kasvuhormoon mõjutab organismi kasvu. Kasvuhormooni vähesus põhjustab kääbuskasvu, üleküllus aga hiidkasvu ehk gigantismi. Ajuripatsi kaudu on närvisüsteem ja hormoonsüsteem omavahel seotud. Aju närvirakud aktiveerivad ajuripatsit, mis hakkab hormoone valmistama. Paljud neist hormoonidest aga reguleerivad omakorda teiste näärmete tööd.
Sisenõrenääre Hormoon Hormooni ül 1.Ajuripats e hüpofüüs (Üle 100 hormooni), Juhib koos närvisüsteemiga teiste sisenõrenäärmete talitlust kasvuhormoon 2.käbikeha Melatoniin Regul ööpäevaseid rütme 3.kilpnääre Türoksiin Regul. Ainevahet. Kiirust,kasvamist,arengut 4.kõrvalkilpnääre Parathormoon Regul kaltsiumi ja fosfori ainevahet 5.kõhunääre Insuliin Reg glükoosi imendumist organismi,sünteesib glükogeeni 6.neerupealised Adrenaliin Laiendab veresooni,kiirendab ainevahetust ja südametööd 7
2) Lühike eluiga 3) Toimivad kindlatele rakkudele, kellel on vastavad retseptorid 4) Retseptorite hulk määrab hormooni küllastusmõju 5) Mõjutab ensüümide hulka ja aktiivsust (toime vahendatult läbi ensüümide), ise hormoon ainevahetust ei muuda (Tähtis, eksitakse sageli) 6) Süntees on mitmeti tagasiside printsiibil kontrollitav Hormoonide jaotus: 1) Aminohapete teisendid. NT: kilpnäärmehormoonid (türoksiin) 2) Peptiidid, valgud. NT: kasvuhormoon (peptiid), insuliin (valk) 3) Steroidhormoonid. NT: suguhormoonid (testosteroon, östrogeen) Teine jaotus lähtub toimest: 1) Hormoon mõjutab rakku, millest ta ise on sünteesitud 2) Hormoon mõjutab naaberrakke a) mõjutab närvirakke b) mõjutab tavalisi keharakke Hormoone sünteesivad näärmed: 1) Puhtakujulised- tegelevad ainult sellega a) hüpofüüs (ajuripats)- kasvuhormoon (ühest näitest piisab) b) käbikeha- melatoniin (ööpäevaste rütmide seadistamine)
Ajuripats peaajus kasvuhormoon regul teiste sisnõrenäärmete + liigkasv tööd. Mõjutab organismi -kääbuskasv kasvamist Käbikeha peaajus melatoniin regul. ööpäevaseid rütme, nt: +retardant ärkvelolekut ja und; pigmendid -akselerant Kilpnääre kõri ees ja külgedel türoksiid mõjutab erutusprotsesse ja +kõhnumine ainevah. kiirust -kretinism, struuma Kõrvalkilpnäär- kõri piirkond parathormoon kontrollib Ca ja P ainevah- +rabedad luud med organismis ...
2.Seljaaju talitlust. 3.Närvid (mõjuvad vere kaudu) Toime on kiire (>400km/h) Hormoonid sisenõrenäärmed Toime on lühiajaline 1.Adrenaliin 3.Ajuripats 2.Insuliin 4.Sugunäärmed 3.kasvuhormoon 2.kõhunääre 4.suguhormoonid 1.neerupealised Toime on aeglasem. Toime on pikaajaline. Tugi- ja liikumiselundkond Luud + Lihased Toruluud Lameluud lühiluud n. reieluu Niudeluu n. sõrmeluu
Click to edit Master text styles Fourth level Second level Fifth level Third level Fourth level Fifth level Ennetamine ja ravimine Pole võimalik ennetada, haiguse tekkepõhjuseid ei teata. Kasvuhormoon kasvu kiirendamiseks (alla 150 cm) Naissuguhormoonid Ei ole võimalik rasestuda Pidev arstlik kontroll ja ravi Aitäh!
Sisenõrenääre Klass Hormoon Toime organismile Hüpofüüsi -mitte- eessagar glando- troopsed Kasvuhormoon -Kasvuhormooni sekretsioon on hüpotalamuse kontrolli all: 1) kasvuhormooni riliisihormoon 2) kasvuhormooni inhibiitorhormoon -Glükoosi madal kontsentratsioon veres stimuleerib kasvuhormooni
kasv normaalne, siis edasi jääb pikkus ~140cm Neil on kuklal madal juustepiir, üksteisest kaugel asetsevad rinnanibud, suured kõrvad, kõrge suulagi, palju sünnimärke Diagnoosimine Kromosoomanalüüs- võetakse vereanalüüs, kust määratakse lapse kromosoomid Ultraheliuuring- südamest, neerudest ja munasarjadest, kuna sageli kaasuvad häired ka nendes organites Ravivõimalused Kasvuhormoon- tablettidena on vajalik selleks et kiirendada lapse kasvu, kuigi pikkus ka raviga jääb tavaliselt alla 150 cm Naissuguhormoonidega- alustatakse ravi 12-13 aasta vanuses, et areneks naisele omane välimus Psühhooloogiline nõustamine- on vajalik ära hoidmaks psüühilist kriisi seoses oma haigusega Täna kuulamast!
paranemis/uuenemis protsessi Valkude lammutamise ja sünteesi tasakaalustatus määrab kehassisalduvate valkude hulga Inimese vananedes, valkude käive aeglustub, mis eelkõige peegeldub valgu sünteesi kiiruse alanemises Millised muutused toimuvad vananedes hormoonide tasemes? Kasvuhormooni vähenemine Testosterooni vähenemine Insuliinitaolise kasvufaktori (hormoon) kontsentratsiooni vähenemine Mis rolli mängivad kasvuhormoon ja insuliinitaoline kasvufaktor? Kasvuhormoon ja insuliinitaoline kasvufaktor mängivad valguainevahtuse regulatsioonis juhtivat Rollikasvuhormoon ja testosteroon on vajalikud positiivse lämmastiktasakaalu säilitamiseks Insuliinitaoline kasvufaktor on positiivses korrelatsioonis valgusünteesi kiirusega, konkreetsemalt müofibrillaarvalkude ja müosiini raskete ahelate sünteesiga Elustiilist tulenevad faktorid
on neid juurde vaja (imikueas). Neid on 3. 3. Asendatavad. Organism sünteesib neid ise lähteainetest piisaval hulgal. Neid 9. Osade aminohapete sünteesi puudumise eelis on see, et loomad hoiavad energiat ja ressurse u 15% kokku Miinuseks on see, et suureneb sõltuvus toidu kvaliteedist Peptiidid On väikesed molekulid, mis koosnevad 2 - 50 peptiidsidemega seotud aminohappe jäägist. Saab jagada: 1. Looduslikud a) kehas tekkivad - kasvuhormoon 2. Sünteetilised - aspartaam Biofunktsioonid 1. Peptiidhormoonid nt ajuripatsis sünteesitav kasvuhormoon 2. Paljud peptiidid kontrollivad seedeprotsessi nt gastriin kontrollib maonõre eritumist. 3. Neuropeptiidid ajus kontrollivad emotsioone ja mälu - serotoniin (endorfiini koostises) 4. Teatud peptiidid on kehas antioksüdandid nt glutatioon (GSH) 5. Paljud peptiidid on tugevad mürgid (Eestis nt kärbseseentes - valges ja rohelises amanitiin)
Hingamiselundkond Seede- ja vereringeelundkond Kesknärvisüsteem Erituselundkond Suguelundkond Meeleelundkond Taimedel puuduvad elundkonnad. 6. Organismi tase · Ainurakne on ka organism · HOMÖOSTAAS - Sisekeskkonna stabiilne seisund. Närvid - neuraalne regulatsioon. Hormoonid - humoraalne regulatsioon. Teadused: Anatoomia ja füsioloogia. Sisenõrenäärmed toodavad hormoone. · Ajuripats - kasvuhormoon. Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. · Kilpnääre - Reguleerib ainevahetuse kiirust · Kõhunääre (pankreas) - insuliin, mis reguleerib vere suhkrusisaldust. · Neerupealised - adrenaliin, mis kiirendab südame tööd. · Munasarjad - östrogeen, progesteroon ehk naissuguhormoonid. · Munandid - testosteroon. Organism = isend = indiviid Enamus organisme ei saa üksinda hakkama.
-Hormonid on bioloogiliselt aktiivsed orgaanilised ained mis mõjutavad elundite talitlust Hormoonid mõjutavad : - Sugulist arengud (testesteroon ) - Füüsiline kasv (kasvuhormoon ) - Vaimne areng (kilpnäärme hormoon ) - Ainevahetuse ja energetilise tasakaalu regulatsioon - Reproduktsiooni toetamine (-viljastumine ,-rasestamine , - sünnitamie,) - Homöostaatiline funkts.(-adrenaliin , -insuliin) 1. Hormoonid mis mõjutavad teiste hormoonide tööd () 2. Hormoonid , mis reguleerivad 1.rühma hormoonide sekretsioooni ja vabastamist(glandotroopsed hormoonid ) Hormooni tootmise regulatsioon: - aine hulk veres mõjutab h
Hormoonid erituvad otse verre, sest sisenõrenäärmetel puuduvad juhad. SISENÕRENÄÄRE SÜNTEESITAVATE HORMOONIDE ÜLESANDED ORGANISMIDES *AJURIPATS ehk HÜPOFÜÜS (asub peaajus) 1)Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. 2)Mõjutab organismi kasvu.(kasvuhormoon) 3)Mõjutab suguhormoonide sünteesi. *KILPNÄÄRE (asub kõripiirkonnas) 1)Mõjutab ainevahetuse kiirust. 2)Mõjutab kasvu ja vaimset arengut. 3)Mõjutab erutus protsesside tugevust närvisüsteemis. *NEERUPEALISED (asub neeru peal) 1)Valmistab organismi ette pingutuseks.(adrenaliin) 2)Ergutab südame tegevust ja tõstab vererõhku. 3)Ahendab naha veresooni. 4)Kiirendab hingamissagedust. 5)Soodustab glükoosi kasutamist lihasrakkudes *KÕHUNÄÄRE (asub mao taga)
liiki kuuluvatel isenditel kutsuvad esile käitumuslikud, harvem füsioloogilised, muutused. Allomoonid- on näiteks puukide kaitseeritis sipelgate vastu. 2. Iseloomustage hormoone ning täitke tabel inimese hormoonide toime kohta. Hormoon Hormooni tootev Toime Ületalitluse Alatalitluse sisenõrenääre tunnused tunnused 1. Kasvuhormoon Hüpofüüs Stimuleerib Üleküllus põhjustab Kasvuhormooni neerupealise hiidkasvu ehk vähesus koore tegevust, gigantismi. põhjustab kilpnäärme kääbuskasvu. talitust mõjutavat
Alkaanide süstemaatilised nimetused struktuuri järgi ning struktuurvalemi joonistamine nimetuse järgi. 5. Alkaanide keemilised omadused –asendusreaktsioonid halogeenidega, reageerimine hapnikuga e. põlemine (saaduseks CO 2 ja H2O) 6. Alkeenide mõiste - küllastumata süsivesinikud, mille molekulides on vähemalt üks kaksikside süsiniku aatomite vahel 7. Tuntumad alkeenid: Eteen – taimede kasvuhormoon, polümeerid, äädikhape, etanool Propeen-polüpropeen,atsetoon, orgaaniliste ainete süntees 8. 2-metüül-buta-1,3-dieen e. Isopreen - kummitööstus struktuur ja olulisus eluslooduses 9. Alkeenide keemilised omadused : liitumisreaktsioonid halogeenide ning vesinikhalogeniididega, reageerimine veega – hüdraatumisreaktsioon (saaduseks alkohol), reageerimine vesinikuga – hüdrogeenimisreaktsioon (saaduseks alkaan), polümerisatsioon. reageerimine hapnikuga e
90%-l turneri sündroomiga neidudest ei alga puberteet. DIAgnoosimine ja uuringud Kromosoomanalüüs: võetakse vereanalüüs, kust määratakse lapse kromosoomid. Uuringu vastuse saamine võtab aega kuni kuu. Normaalsete kromosoomide olemasolu välistab haiguse. Ultraheliuuring südamest, neerudest ja munasarjadest, kuna sageli kaasuvad häired ka nendes organites. Uuring tehakse selleks, et ravi vajadus kindlaks teha. ravivõimalused Kasvuhormoon tablettidena on vajalik selleks et kiirendada lapse kasvu, kuigi pikkus ka raviga jääb tavaliselt alla 150cm. Naissuguhormoonide ehk östrogeenidega alustatakse ravi 12-13 aasta vanuses, et areneks naisele omane välimus. Tavaliselt tekib ka menstruatsioon, kuid naine ei ole võimeline rasestuma. Psühholoogiline nõustamine on vajalik ära hoidmaks psüühilist kriisi seoses oma haigusega. Lisaks
Temperatuuri liigne tõus põhjustab ensüümide denatureerumist ning nad kaotavad oma mõju. Kui temperatuur langeb, ensüümide tegevus aeglustub, kuid ei lõpe täielikult. Tooted, mille valmistamisel kasutatakse ensüüme: Pesupulber Hambapasta Piimatooted nt juust ja kodujuust Moosid Mahlad Küpsetised maiustused Valkude funktsioonid organismis: Ainete transport hemoglobiin Regulatsioon insuliin, ajuripats, kasvuhormoon Info vahendamine retseptorid /raku ja väliskeskkonna vahel Keemiliste reaktsioonide kiirendamine ja aeglustamine ensüümid (amülaas) Ehitusmaterjal paljud rakuosad, suled, vill, sõrad, küüned Kaitse antikehad, hüübimisfaktor, madala ja kõrge temperatuuri eest Liikumine müosiin, aktiin (võimaldab lihaste lõtvumist ja pinguldumist) Energia erandjuhud Varuaine arenevad organismid
Edasi saab cDNA juba liita bakteri DNA-ga ning ta hakkab tootma inimese organismis esinevat valku. Kui kasutame baktereid sel viisil mõne teise liigi geenide säilitamiseks, same genoomipanga. Mudelorganismid geneetikas: kiire põlvkondade vahetus, suhteliselt vähe geneetilist materjali, sarnasus inimorganismiga, odav pidamine, varasem hea läbiuurituse tase. Transgeensete bakterite produktide näited: - esimene oli insulin - inimese kasvuhormoon - erütropoietiin aneemia raviks - interferon, mis reguleerib immuunsüsteemi - vere hüübimisfaktorid - difteeria ja teetanuse vaktsiin - pärmseened teevad B-hepatiidi vaktsiini - putukarakud toodavad papilloomi vaktsiini Transgeensete loomade produktide näited: - kitse piimas või kana munades antikehad kasvajate vastu - lehma piimas laktoalbumiin enneaegsetele lastele või kasvuhormoon või insulin - lamba piimas tsüstilise fibroosi vastased valgud
organismi lümfotsüüdid toodavad vaktsineerimise järgselt sobilikud antikehad Mittespetsiifiline immuunsus on kaasasündinud; sissetungijad hävitatakse valimatult Valgelibled on spetsiaalsed rakud, mis teostavad immuunvastust; rühm värvituid rakke, kuhu kuuluvad mitmed erineva tööpõhimõttega vererakud Antigeen on molekul, mis kutsub esile antikehade tootmise; organismile võõras molekul; molekul, mis kutsub esile immuunvastuse Kasvuhormoon Kasvu reguleerimine Testosteroon Meeste sekundaarsete sootunnuste arenemine Insuliin Glükoosi eraldamine vereringest ja talletamine lihastes Glükagoon Maksa glükoosivarude lagundamine glükoosiks Adrenaliin Vastupidavuse suurendamine koormuse ja stressi ajal Oksütotsiin Rinnapiima eritumine pärast sünnistamist Östrogeen Naise sekundaarsete sootunnuste arenemine Sterioidhormoonid Peptiidhormoonid
neid, neuronid, sünaps Katteelundkond- kaitseb keskona mõjude eest Tugielundkond võimaldab liikuda Seedeelundkond lagundab toitu Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga Ringeelundkond transpordib kehas aineid Erituselundkond eemaldab kehast nmittevajalikke aineid Närvisüsteem vahendab ja töötleb infot, kesknärvisüsteem(pea, selja), piirdenärvisüst. Sigimiselundkond järglaste saamiseks Sisenõresäärmed reguleerib organismi elutalitslusi, ajuripats(kasvuhormoon- soodustab kasvu, ainevahetus), kilpnääre(türoksiin-kasv, ainevahetus), kõrvalkilpnääre(insuliin-vähendab glükoosi sisaldust veres), neerupealised(adrenaliin-hirmuhormoon, viha, erutus), sugunäärmed(östrogeen-N sugutunnused) Homöostaas organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekekonna stabiilsust Energiabilanss kõikide energia liikide summa, mida organism saab, kaotab või akumuleerib
6) Erituselundkond- eritab kehast mitte vajalikke aineid. 7) Närvisüsteem- vahendab ja töötleb informatsiooni ning reguleerib organismi talitlust. 8) Sisenõresüsteem- toodab hormoone ja reguleerib nende abil organismi eluavaldusi. 9) Sigimiselundkond- elundkond, mille abil saadakse järglasi. Inimese sisenõrenäärmed? 1) Ajuripats- Asub peaajus ja toodetavad hormoonid: Oksütotsiin, kasvuhormoon, lutropiin, prolaktiin, türeotropiin, kortikotropiin, follitropiin, Antidiureetiline hormoon. 2) Kilpnääre- Asub kõri külgedel. Toodab türoksiini ja trjoodtüroniini. 3) Kõrvalkilpnääre- Asetsevad rinnaõõnes . toodab parathormooni. 4) Kõhunääre- Asub kõhus/maos. Toodab Insuliini ja glükagooni. 5) Neerupealised- Paiknevad neerude peal. Toodavad Adrenaliini, aldosterooni, noradrenaliini.
NÄRVISÜSTEEM) Humoraalne regulatsioon Organismi protsesside regulatsioonimehhanism, mida viivad läbi hormoonid. Hormoonid on keemilised signaalained, mida eritavad sisenõrenäärmed ja mis reguleerivad organismi talitlust.(ajuripats, kilpnääre, käbikeha, tüümus, neerupealis, pankreas, munasari, munand) (REGULATSIOONIMEHHANISM, MIDA VIIVAD LÄBI HORMOONID) 10. Milliseid hormoone toodavad järgmised sisenõrenäärmed? Ajuripats kasvuhormoon Kilpnääre hormoonid, mis mõjutavad erutusprotsesse ja ainevahetuse kiirust Kõhunääre insuliin(glükoosi tung rakkudesse, maksa ja mao süsivesikute tagavara) Neerupealised adrenaliin(nt hirm/ehmatus või positiivne emotsioon) Munasarjad naissuguhormoone arenevad naissugurakud Seemnesarjad meessuguhormoone toodab seemnerakke
Kui neuronid muutuvad mingis aju osas aktiivseks, siis seal verevarustus ja ainevahetus kiirenevad. 22. Millised on tänapäeval kaks mudelorganismi, kelle abil on uuritud närvisüsteemi tööd ja arengut? Mudelloomad: pisikesed ja läbipaistvad ussikesed; äädikakärbsed 23. Iseloomusta inimese sisenõrenäärmete tööd ja asukohta. Toodavad hormoone, mis väljutatakse vereringesse. Hüpotalamus reguleerib ajuripatsi hormoonieritust Hüpofüüs ehk ajuripats kasvuhormoon, lutropiin, follitropiin, prolaktiin Käbikeha melatoniin Kilpnääre türoksiin, trijoodtüroniin Kõrvalkilpnäärmed parathormoon Neerupealis adrenaliin, aldosteroon, kortisool Kõhunääre e pankreas insuliin, glükagoon Munandid testosteroon Munasarjad östrogeen, progesteroon 24. Mille poolest erineb negatiivne ja positiivne tagasiside? Too näiteid.
adrenokortikotropiin == TSH (türotroopne hormoon) e. Türotropiin Hüpofüüs (eessagar) Stimuleerib troksiini moodustumist kilpnäärmes. == STH (somatotroopne hormoon) Hüpofüüs (eessagar) Stimuleerib valgusünteesi rakkudes ja organismi kasvu. somatotropiin e. Kasvuhormoon == Naistel stimuleerib koos LHga munaraku arengut munasarja folliikulis ja FSH (folliikuleid stimuleeriv hormoon) e. Hüpofüüs (eesssagar) östrogeeni sekretsiooni folliikulitest menstruaaltsükli alguses. Meestel Follikulotropiin == stimuleerib seemnerakkude moodustumist.
9) Hormoonid reguleerivad väga paljusi funktsioone: kasvu, rakuainevahetust, värvuse kujunemist, seedimist, sigimist jne. Iga funktsiooni jaoks on vastav hormoon ja igat hormooni toodab vastav nääre. NÄÄRE HORMOON KEEMILINE TOIME STRUKTUUR Ajuripats · Follitropiin · Glükoproteiin · Stimuleerib · Kasvuhormoon · Proteiin ovulatsiooni · Lutropiin · Peptiit ja kollakeha teket naistel · Soodustab kasvu,
· Intervjuu Eesti Päevalehe uue peatoimetaja Vallo Toometiga · Videointervjuu Tallinna Lennujaama lennuohutuse juhi Hannus Vardaga ja ornitoloogi Eet Tuulega Saate teises osasas arutatakse taas Andrus Veerpalu dopinguskandaali üle, minnakse külla perele, kus kasvab downi-sündroomiga poiss. Veel räägib Märt Avandi tudengifilmis osalemisest · Intervjuu Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi direktori Kristjan Portiga: Mis asi on kasvuhormoon, mis Andrus Veerpalu dopinguproovi positiivseks muutis? · Video perest, kus keskmisel pojal diagnoosisid arstid pärast sündi downi-sündroomi · Intervjuu näitleja Märt Avandiga, kes lööb kaasa tudengifilmis ,,Theodori lugu" Saate lõpetab intervjuu Silvi Vraidiga, kes õhutab kõiki trenni tegema- raskusi tõstma. Tegu on otsesaatega, mida filmitakse Solarise keskuses ETV Ringvaate stuudios.
Geenitehnoloogia · Biotehnoloogia haru, kus eesmärgi saavutamiseks viiakse geene (geeni osi) ühest organismist teise või muudetakse geene muul viisil · Organisme, kellele on viidud võõraid geene, nimetatakse trangeenseteks ehk geneetiliselt muundatud organismideks- GMO. · Esimene GM-bakter tehti 1973. Aastal. · Näited o Hiirele inimese kasvuhormoon- hiir 2X suurem! o Jaanimardika geen tubakasse- helendub o Taimed toodavad plastmasse o Teraviljasordid, mis võtavad õhust lämmastikku (valkude sünteesiks) o Kiskjalest hävitab teised lestalised · Geene transporditakse geenivektoritega, millele on lisatud soovitud geen · Geenivektoriteks on o Bakteri plasmiidid o Viirused o Geene sisestatakse ka kullapüstoliga, taimedesse Agrobakteriga · Geenide ülekandmine on võimalik restriktaaside abil
sageli kaasuvad häired ka nendes organites. Pärilike haiguste sünnieelne diagnostika (SeD) on Eestis võimalik alates 1990. aasta sügisest. Kuni 1995. aastani oli loote kromosoomiuuringute arv piiratud ja neid tehti ainult kõrgriski puhul. Alates 1995. a alustati loote kromosoomihaiguste sõeluuringute juurutamist vanuseriski näidustusel (ema vanus üle 35 a). Alates 1998. a sügisest käivitus Tartus ka (alla 35 a) vanuserühma sõeluuringute programm. Ravivõimalused Kasvuhormoon tablettidena on vajalik selleks et kiirendada lapse kasvu, kuigi pikkus ka raviga jääb tavaliselt alla 150cm. Naissuguhormoonide ehk östrogeenidega alustatakse ravi 12-13 aasta vanuses, et areneks naisele omane välimus (rinnanäärmed, kubemepiirkonna karvakasv). Tavaliselt tekib ka menstruatsioon, kuid naine ei ole võimeline rasestuma. Kuna haigusega kaasuvad sageli ka madal luutihedus (sellest luumurrud), kõrged
Neuraalne teekond, mis kontrollib refleksi toimumist Autonoomsed siseorganid Somaatilised lihased Tingitud refleksid (kaasasündinud) põlve-, neelamis-, aevastamisrefleks Tingimata refleksid (õpitud) õppimine 6. Sisenõrenäärmed Hüpotalamus liberiinid, statiinid / reguleerib ajuripatsi hormooni eritust Käbikeha - melatoniin Ajuripats e hüpolüüs (eessagar) - kasvuhormoon Kilpnääre türoksiin, trijoodtaroniin Kõrvalkilpnäärmed - parathormoon Tüümus e harkelund reguleerib kasvu (kasvades jääb väiksemaks) Neerupealised glükokortikoidid (koor), adrenaliin ja noadrenaliin (säsi) Kõhunääre e pankreas insuliin, glükagoon Munandid - testosteroon Munasarjad östrogeen, kollakehahormoon (Vastused: 1. Ajuripats e hüpofüüs; 2. Käbikeha; 3. Hüpotalamus; 4. Kilpnääre; 5.
naistel. Hüpofüüs e. ajuripats (hypophysis): NB! Tähtsam endokriinnääre – juhib teiste tööd! - on ovaalse kujuga, 0,7 g raskune, asub koljupõhimiku keskel hüpofüüsiaugus, varre abil seotud vaheaju alaosa – hüpotaalamusega; - koosneb kahest osast: adenohüpofüüs – eesmine osa (ka eessagar), näärmekoest; neurohüpofüüs – tagumine osa (ka tagasagar), närvikoest; adenohüpofüüsi hormoone: somatotroopne e. kasvuhormoon – reguleerib kasvu türotroopne hormoon – reguleerib kilpnäärme tööd, gonadotroopne h. – reguleerib sugunäärmete tööd - neurohüpofüüsi hormoone: oksütotsiin – reguleerib emaka tegevust, antidiureetiline hormoon – neerude tööd jne. Käbikeha e. epifüüs (corpus pineale): - käbikujuline, ca 0,25 g raskune, asub keskaju ülapinnal, kuulub vaheaju tagumise osa – epitaalamuse koostisse (selle tõttu vahel ei loetagi teda endokriinnäärmeks!), -
3.Need kaks tüüpi on: *transgeensed organismid; *nokaut-organismid. Esimesel juhul siirdatakse organismi võõrliigi genoom, mis avaldub omakorda organismis ja pärandub ka järglastele. Viimasel juhul rikutakse ära geeni struktuur mutatsiooni abil. Tänu sellele kaotatakse ära tema funktsioon. Kuna see muutus toimub DNA struktuuris, siis pärandub see ka järglastele (seda juhul, kui organism on üldse paljunemisvõimeline). 4.See oli hiir, kellel oli kasvuhormoon rotilt. Sündis 1981.aastal. 6. Geenivektor on DNA või RNA konstrukt, milles see geeni, mida tahetakse siirata, on ühendatud teiste, normaalsete geenidega. Sellepärast suudab see tungida siirdamiseks kasutatava organismi rakku ning lõimuda seal oleva DNA-ga, nii et rakus tekib inimesele vajalik DNA konstrukt. Kuidas tehakse: a) Bakterist võetakse plasmiid välja (see on rõngasjas kromosoom). Plasmiidi
Närvijätked Hormoonid 14. Miks nimetatakse kilpnääret, kõhunääret, neerupealist, käbikeha jne sisenõrenäärmeteks? Puuduvad iseloomulikud juhad ja tekitavad hormoone. 15. Tunne joonisel ära sisenõrenäärmed, õpi selgeks tähtsamad sisenõrenäärmed ja nende hormoonid. Hüpofüüs Käbikeha Melatoniin – ööpäevased rütmid Kasvuhormoon, paneb tööle teised näärmed Kilpnääre Türoksiin – sisaldab joodi, mõjutab Kõrvalkilpnääre närvisüsteemi tööd (õppimine, keskendumine. Kontrollib Ca ja P
Nt. Sugu-,kilpnäärmehormoonid. Põhilised klassid: 1) Steroidhormoonid on rasvlahustuvad derivaadid, väikesed, läbivad kergelt rakumembraani. Nt: östrogeen ja progesteroon Kohe pärast rakku sisenemist interakteeruvad s.hormoonid hormoonretseptoriga. Selle kompleks liigub siis tuuma ja käivitab vastava geeni. 2) Peptiidhormoonid(valgulised) Liiga suured, et pääse rakku ja annavad info üle retseptorvalkudele. Nt: insuliin ja kasvuhormoon. Viimane soodustab aminohapete saamist toidust. Sisenõrenäärmed(toodavad hormoone) Ajuripats(hüpofüüs) juhib teiste s.n.näärmete tööd, reguleerib suguelndite ja luustiku arengut. Toodab:kasvuhormooni endrfiine(õnnetunne), mis suurendavad valutaluvusvõimet. Vallandub sportlike pingutuste ajal. Õnnehormoon oksütotsiin aitab ujedusest vabaneda. Kilpnääre toodab hormooni türoksiin, reguleerib inimese ainevahetust ja kehatemp.
organismis laiali. Sisenõrenäärmed on ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. 2. Hormoonide omadused. Vastus: Reguleerivad organismi ainevahetust ja selle talitlust, igal hormoonil on oma ülesanne, väga aktiivsed, toimeaeg on erinev 3. Sisenõrenäärmed (ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre, sugunäärmed) nende ülesanded organismis, milliseid hormoone nad toodavad (kasvuhormoon, melatoniin türoksiin, adrenaliin, insuliin, testosteroon, östrogeen) Ning millised haigused esinevad talitlushäirete korral (ajuripats, kilpnääre, kõhunääre) Vastus: Ajuripats e hüpofüüs: juhib koos närvisüsteemiga teiste sisenõrenäärmete talitlust ja sünteesib ka kasvurhormooni. Vähesus: kääbuskasv Üleküllus: hiidkasv e. gigantsim Käbikeha: käbikehahormoon reguleerib ööpäevaseid rütme. Toodab melatoniini.
Türeotropiin — kilpnäärme sekretsiooni reguleeriv hormoon. Adrenokortikotroopne hormoon — reguleerib neerupealiste sekretsiooni. Gonadotroopsed hormoonid (reguleerivad suguelundkonna talitlust): o Folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH) — stimuleerib folliikulite küpsemist munasarjades. o Luteiniseeriv hormoon (LH) — tagab ovulatsiooni teket ja kollaskeha moodustamist. Somatotroopne- ehk kasvuhormoon — stimuleerib valgusünteesi, glükoosi moodustumist ja rasvade lagunemist, tagab organismi kasvuprotsessi. Prolaktiin — reguleerib rinnanäärmete kasvu ja funktsiooni ning kutsub esile laktatsiooni ning järglaste eest hoolitsemise instinkti. *Troopsed hormoonid – hormoonid, mis stimuleerivad näärmete tööd ehk teiste hormoonide sünteesi. 2) Kesksagar sekreteerib järgmiseid hormoone:
4. vaheaju B d) vastutab lihaste toonuse ehk pingeseisundi eest 43. Vii kokku sobivad paarid! Kirjuta 1.tulba kõrvale sobiv täht 2.tulbast! 1. kilpnääre B a) insuliin 2. neerupealis E b) türoksiin 3. kõhunääre A c) melatoniin 4) käbinääre C d)kasvuhormoon 5) munasari F e)adrenaliin 6. ajuripats D f) östrogeen 7. kõhunääre H g) parathormoon 8. kõrvalkilpnääre G h) glükagoon 44. Võrdle tingitud ja tingimatul refleksil? (2) Tunnus Tingitud refleksid Tingimatud refleksid
4. vaheaju B d) vastutab lihaste toonuse ehk pingeseisundi eest 43. Vii kokku sobivad paarid! Kirjuta 1.tulba kõrvale sobiv täht 2.tulbast! 1. kilpnääre B a) insuliin 2. neerupealis E b) türoksiin 3. kõhunääre A c) melatoniin 4) käbinääre C d)kasvuhormoon 5) munasari F e)adrenaliin 6. ajuripats D f) östrogeen 7. kõhunääre H g) parathormoon 8. kõrvalkilpnääre G h) glükagoon 44. Võrdle tingitud ja tingimatul refleksil? (2) Tunnus Tingitud refleksid Tingimatud refleksid
piisavalt korralikult hapniku ja toitainetega varustada, halveneb mediaatorainete tootmine. Mitmefunktsionaalsed sisenõrenäärmed: Neerupealised toodavad adrenaliini, noradrenaliini põhjustab viha, erutust, hirmu samas ka mitmesugused steroidid vee tagasiimbumine neerudes, stressi korral suurel glükoosisisaldus veres Sugunäärmed toodavad sugurakke, mees-ja nais suguhormoone Kõhunääre- insuliin ja glükagoon glükoosi sisaldumine veres Ajuripats kasvuhormoon luustiku ja lihaste kasv, mõjutab ainevahetust Hingamiskeskus Asub piklikajus. Reageerib PH taseme alanemisele või CO2 tõusule veres. Intensiivistab kopsude tööd, annab käsu diafragmale ja roiete vahelihastele. Suuraju On meeleelundite, mõtte, tahtlike liigutuste, mälu, õppimisvõime keskus. Suuraju on peaaju suurim osa ja koosneb kahest poolkerast, vasakust ja paremast. Vasak ajupool juhib paremat kehapoolt ja vastupidi. Ajukoor juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust
Eesmine sagar näärmehüpofüüs e adenohüpofüüs. Seal produtseeritakse erinevaid hormoone (AKTH adrenokortikotroopne hormoon, FSH folliikulastimuleeeriv hormoon, LH luteiniseeriv hormoon; FSH ja LH on mõlemad gonadotroopsed mõjutavad gonaadide e sugunäärmete (glandula ld k) talitlust; 2. Sisesekretoorsed näärmed, TTH mõjutab kilpnääret, AKTH neerupealiste koort, peale nende 2 efektoorset hormooni, mis mõjutavad organismi talitlust kasvuhormoon STH e somatotroopne hormoon ja prolaktiin, mis mõjutab rinnanäärmete kasvu ja arengu, eriti raseduse ajal ja rinnaga toitmise ajal, stimuleerib piima teket rinnanäärmes). 1.hüpotalamuse funktsioon: Nende hormoonide teke on hüpotalamuse kontrolli all ja seda hüpotalamuse piirkonda nim hüpotalamuse hüpofüsiotroopseks alaks. Selles alas on neurosekretoorsed rakud, millel on nii närvi juhtimise kui hormoonide tekkega seotud funktsioonid
piimanäärmetest. Stimuleerib neerupealiste Kortkotropiin Peptiid hormoonide eritumist Follitropiin Glükoproteiin Reguleerib sugurakkude arengut. Soodustab kasvu, mõjub eriti luustiku Kasvuhormoon Proteiin ja lihaste kasvule. Mõjutab ainevahetust. Stimuleerib ovulatsiooni ja kollakeha Lutropiin Glükoproteiin teket naistel. Meestel stimuleerib testosterooni eritumist. Stimuleerib piima tootmist ja
kõhnad, nende nahatemperatuur on tavalisest kõrgem ja südametegevus on normist palju kiirem). Hormooni toimet me näeme üle- ja alatalitluse korral. 1 2. Hüpotalamo-hüpofüsaarsüsteem. Neurohüpofüüs ja selle hormoonid ADH ja oksütotsiin. Adenohüpofüüs ja selle hormoonid AKTH, türeotroopne hormoon, gonadotroopsed hormoonid FSH ja LH; prolaktiin, kasvuhormoon. Hüpotalamo-hüpofüsaarsüsteem Sellesse süsteemi kuuluvad hüpotalamus ja hüpofüüs. Hüpofüüsi varre kaudu on nad seotud. Sellel süsteemil on kaks alasüsteemi: HÜPOTALAMUSE HÜPOFÜSIOTROOPNE ALA ( SOODUSTAV ALA ) JA HÜPOFÜÜSI EESSAGAR E ADENOHÜPOFÜÜS hüpofüsiotroopses alas paiknevad neurosekretoorsed rakud, millel on närviraku funktsioon st. erutust tekitav funktsioon ja millel on ka näärmeraku funktsioon, produtseerida hormooni
närvisüsteemi poolt, moodustavad nt siseelundkonna lihaseid), vöötlihaskude (koosneb lihaskiududest, pikad ja paljutuumsed rakud, kiired lihased, alluvad tahtele, moodustavad skeletilihaseid, ristivöödiline) südamevöötlihaskude (ristivöödilised, hargnevad, paljutuumsed, töötab pidevalt, alustab sünnil, kontrollimatu) 4. Millistes elundites toodetakse järgmisi hormoone: antidiureetiline hormoon hüpofüüsi ehk ajuripatsi tagasagaras (ülesanne vee regulatsioon) kasvuhormoon hüpofüüsi ehk ajuripatsi eessagaras ehk hüpotaalamuses türoksiin - kilpnäärmes (türoksiini puudusel kujuneb struuma) insuliin pankreases ehk kõhunäärmes (langetab veresuhkru taset) glükagoon pankreases ehk kõhunäärmes (tõstab veresuhkru taset) adrenaliin neerupealistes (kontrollib süsivesikute ainevahetust, kontrollib lihaskontraktsiooni, ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku, soodustab veresuhkru kasutamist
Loeng 3 Luid on 4 tüüpi: 1. Toruluud 2. Lamedad luud (vaagna-, kolju-, abaluu) 3. Lühikesed luud (lülisamba lülid, labakäe- ja jalaluud) 4. Segatüüpi luud (nt oimuluu) luu os ld k Luude kasvu mõjutavad: 1. Hormoonid: a) kasvuhormoon STH (somatotropiinhormoon); b) kõrvalkilpnäärme hormoon PTH (paratüreoidhormoon); c) 2 kilpnäärme hormooni trijoodtüroniin (T3) ja kaltsitoniin; d) sugunäärmete hormoonid östrogeen ja testosteroon; e) vitamin D3- hormoon e kaltsitriool 2. Mineraalained, eriti Ca 3. Vitamiinid, eriti D3 (kaltsitriooli tekkeks vajalik lähteaine) Seaduspärasused, mis mõjutavad kasvu ja arengut: 1. Pärilikkusega seotud faktorid suur osa kasvu mõjutamisel
kabjad, suled, sõrad... karvade koostises keratiin, nahas kollageen · transportülesanne hemoglobiin transpordib hapnikku, transportvalgud rakumembraanis · retseptorülesanne alglooma membraani valgud annavad infot raku sisemusele (toiduobjekti leidmine, soolasest veest eemaldumine), retseptorvalgud ka inimese rakumembraanil · regulatoorne ülesanne hormoonid insuliin ja glükagoon reguleerivad vere suhkru sisaldust, kasvuhormoon reguleerib looma kasvamist · kaitseülesanne organismi kaitsevalgud antikehad on väga spetsiifilised ja seostuvad ainult teatud kindla haigustekitajaga antikehad tekivad vere valgelibledes e leukotsüütides, täpsemalt lümfotsüütides antigeenid organismi sattunud võõrained (valk, nukleiinhape), mis kutsuvad esile antikeha tekke · liikumisülesanne lihasvalgud nn kontraktsioonivalgud, lihasraku valgud (aktiin, müosiin) muudavad kuju,
annaabi.ee 
