Märt Leppik AT13 17.09.09 Comparison of diesel and petrol engine Similarities Both engines have a similar combustion cycle. The cycle is four strokes long. The strokes are the intake stroke, the compression stroke, the combustion stroke, and the exhaust stroke. During the intake stroke, the piston moves down in time with the opening of the intake valve. This allows the cylinder to become full of an air and gas mixture. This mixture is compressed during the compression stroke, which increases the compression pressure at which the gas mixture will be ignited, or self-ignited. The combustion stroke is the stroke following the explosion of the mixture, and this stroke is what powers the car. It is this stroke that powers the crankshaft, and allows for the car to move. The final stroke is the exhaust stroke. The exhaust valve opens when the piston hits the bottom, and the piston pushes the exhaust out. Both engines also have c...
Kas Eestis eksisteerib riik kodaniku või kodanik riigi jaoks? Ükski riik ei eksisteeriks, kui tal pole oma kodanikkonda, kes maksaks makse, avaldaks arvamust ja räägiks kaasa riigi põhiküsimustes. Igas riigis kehtivad seadused, mida kodanikud peavad järgima ja nendest kinni pidama, vastasel juhul on riigil õigus inimese üle kohut mõista ja võtta temalt vabadus. Igapäevaste probleemide lahendamiseks oleme me valinud valitsuskoalitsiooni, kes peaksid ellu viima valimiste ajal rahvale antud lubadusi. Enne valimisi on kõik erakonna liikmed väga lahked, lubades inimestele kokku maad ja ilma ning kergekäeliselt ja läbi mõtlemata valitaksegi neid, kes lubavad paremat elukvaliteeti, kõrgemaid palku, madalaid makse ja muud taolist. Kuid valmimiste lõppedes naeravad võitjad kodanike üle, kes olid nii rumalad ja uskusid nende katteta lubadusi, sest neile, kes tahavad võimule pääseda, on tähtis ainult rahva hääl ning mida rohkem seda...
Kumb on andunud maailmale rohkem kas Kreeka või Rooma? Selles pole kahtlustki, et Vana-rooma ja Vana-kreeka on maailmale palju andnud. Need kaks, suurt riiki on meie teadmistele aluse pannud. Roomlaste ning kreeklaste saavutusi leiame kõikidelt elualadelt. Aga kumb on meile rohkem andnud? Suurimaid saavutusi kreeklastel võib lugeda teaduses ja filosoofias, on ju nemad, kes panid sellele kõigele aluse.Hellenid olid esimesed, kes hakkasid seletama ning arutlema loodus- ja ühiskkonnanähtuste üle. Nad panid aluse filosoofiale, matemaatikale, kirjandusele, meditsiinile, ajaloole. Roomlastel, sellised saavutused puuduvad, nemad võttsid kõik üle kreeklastelt. Hellenid olid väga usklikud, nad arvasid, et ükski nähtus ei sünni jumalate tahtmiseta nad
KÕNE Lugupeetud õpetaja ja klassikaaslased! Mina tahaksin arutleda teemal, kumb on tähtsam, kas inimese sisemine või välimine ilu. Kujutage ette, et te kohtute inimesega, kes on maitsetult riides, kummalise soenguga või muidu imelik. Kas teil tekib soov sellise inimesega koos olla? Ma arvan, et enamik eelistab meeldiva välimuse ja stiilse riietusega inimest. Samas võib olla välimus petlik ja kauni väljanägemise taga võib peituda ülbe ja ennastimetlev olevus. Kumb on siis tähtsam, kas sisemine või välimine ilu? Selleks tuleks mõelda, mida me
Kumb on parem riigivalitsemisvorm - absoluutne monarhia või valgustatud monarhia Euroopas on läbi ajaloo olnud palju erinevaid vaimseid liikumisi, suur tähtsus on just absolutismil ja valgustusajastul. Just need liikumised on kujundanud euroopat, kus me elame. Olulisemaks liikumiseks peetaks valgustust, kus juhtmõtteks oli usk mõistusesse. Inimeste elu muutus paremaks kui saabus valgustus. Teine vaimne liikumine, mida kutsuti Absolutistlikuks valitsemisviisiks tähendab seda, et kogu võim riigis kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutistliku valitsemisviisiga valitsejad olid rumalad ega hoolinud riigist ega rahvast. Peaeesmärk oli riigile võimalikult palju raha sisse tuua. Ka valgustatud absolutistlikus valitsemisviisis kuulus võim ühele isikule, kuid ta oli haritud ja tundis end Jumala poolt määratud rahva teenrina Esimest absolutistlikku valitsemisviisi täheldati Euroop...
Kumb on kasulikum, kas margariin või koorevõi? Mõlemad on tehtud rasvast ning üsnagi sarnased, aga tegelikult on margariin või aseaine. Margariin on loodud prantsuse keemiku Hippolyte Mege-Mouries-e poolt 1896. aastal selle eesmärgiga, et see oleks odavam ning säiliks kauem kui või. Margariini valmistatakse taimerasvast, taimeõlist ja veest, emulgaatoritest ning maitse-ja värvainetest. Margariini tootmine on lihtsustatult öeldes vedela taimse õli muutmine hüdrogeenitud rasvaks ja need rasvad ongi kordi odavamad ja paremini õhuhapnikule vastupidavad kui rõõsk koor ja või. .Margariin üldiselt ei sisalda piimasaadusi, soola, vitamiine jne. Võid aga valmistatakse juba palju varasemast ajast kui margariini. Võid tehakse peamiselt lehmapiima koorest, veest, valkudest ning rasvavaba piima kuivainest. Võis on rohkem vitamiine kui margariinis. Nimelt on seal A, E, D ja mõnikord ka C ja B vitamiine. Võil on palju puhtam m...
Mida väiksema nurga all päikese kiired veepinnale paistavad, seda rohkem valgust vee alla jõuab. · Värvide neeldumine vees: vees sumbub kõige kiiremini punane värv ja kõige vähem sinine. Punased toonid kaovad juba 5m sügavuse. ning 30m peal on alles vaid sinine. · Valguskiirte murdumine vee all. Selle efekti mõjul tunduvad kõik veealused objektid 25% suurematena ja lähemal. Lestal on üks külg tume, teine hele. Kumb neist on ülal- ja kumb allpool? Mis kasu on lestal oma külgede erinevast värvusest? · Lest on ülalt tume ja alt hele. · Tume ülaosa aitab lestal kergesti varjuda, sest nagu eespool juba mainitud on veekogude põhjas pime ja seetõttu ei ole lesta kergesti näha. · Lest on põhjakala ja seetõttu on tal kerge põhjasügavustes märkamatuks jääda. · Kui lesta vaadata alt poolt üles, siis teda ei ole kergesti märgata, kuna vesi
Liisa Monarhia ja vabariik Monarhia puhul on päritav võim. See tähendab seda, et võim pärandub isalt tütrele või pojale või lähisugulasele. Näiteks Rootsis. Vabariigi puhul on valitav võim, näiteks Eesti Vabariigi puhul. Kas parem on monarhia või vabariik? Minu arvates on parem monarhia sellepärast, et siis pärineb võim isalt oma lapsele (või lähisugulasele) ja sel puhul ei toimu valimisi. Monarhia puhul ei saa inimesed väga midagi teha kui neile ei meeldi nende valitseja. Vabariigi puhul on ka minu arust halb see, et kui osa inimestest ei soovi mingit kindlat kandideerijat presidendiks, aga enamus valivad tema presidendiks, siis suurem osa loeb, isegi kui see pole kõige parem variant. See on minu isiklik arvamus.
Kumb riik andis maailmale rohkem, kas Kreeka või Rooma. Kui nüüd vaadata kumb andis maailmale rohkem kas Kreeka või Rooma? Praegu tundub, et mõlemad on suure panuse andnud maailma väljakujundamiseks. Minu vaatenurgast on Kreeka rohkem andnud. Maailmale on Kreeka ja Rooma andnud suure panuse nii kultuurist kui ka spordist. Nagu me kõik teame olid esimesed Olümpia Mängud Kreekas ja see tore spordivõistlus on väga populaarne ka tänapäeval. Eestlastele on Olümpia mängud läbi aegade väga edukad olnud
Kumb on olulisem: Eesti kroon või Euroopa euro? Eestis on kasutusel Eesti kroon. Pärast Euroopa Liiduga liitumist tahab Eesti valitsus kasutusele võtta euro. Alates 1. jaanuarist 2002 kehtivad 12 Euroopa Liidu riigis ühesugused euro rahatähed. Varsti liitub ka Eesti nendega. Paljud jääksid kindlasti meie oma Eesti krooni igatsema, mida oleme juba peaaegu 15 aastat kasutanud. Euro on kõikjal ühesugune aga meie oma kroon on eriline ja kusagil mujal ei ole kasutusel sellist raha. Praegu Eestis kasutusel olevatel rahatähtedel on Eestile tähtsad inimesed, nagu Keres, Tammsaare, Koidula, Jakobson need on inimesed, kes oma tegevusega aidanud eesti rahval kasvada ja iseeneseks saada. Jakobsoni isamaalised kõned, Tammsaare sügav arusaam eestlasest ja tema olemeusest ning see uhkus, mida kõik eestlased tundsid Paul Kerese ja tema saavutuste üle. See kõik on midagi enamat, kui paljas värviline paber koos vä...
Kumb on olulisem: Eesti kroon või Euroopa euro? Igat rahvust aitavad ühtsena hoida sellised sümbolid nagu vapp, hümn ja raha. Viimastel aastatel on palju räägitud Eesti krooni kadumisest seoses Euroopa euro kasutuselevõtuga. Paljud kardavad, et loobudes oma rahast, kaotame ka osa oma rahva minevikust ning ühtekuuluvustundest. Ka mina ei tahaks näha, kuidas Eesti üks tunnusmärkidest igaveseks unustusehõlma kaoks. Samas peab tõdema, et eurol on meie riigile ka positiivseid asju pakkuda. Euro praktiline tähtsus kummutab tihti krooni sentimentaalsed väärtused. Eesti kroon, esindades meid ja meie riiki, ei ole kõigest suvaline paberitükk. See on sümbol, mis iseloomustab eestlaste tugevust ja tänu millele saavutati vabadus ning pandi alus iseseisvale riigile. Keegi ei oleks veel sajand tagasi uskunud, et vabadus ja oma raha oleks võimalik. Sellised mõtted oleks välja naerdud. Me ei tohi unustada inimesi, tänu kellele see unis...
Kumb on olulisem: Eesti kroon või Euroopa euro? 2004. aastal astus Eesti Euroopa Liitu. Rahva hirm muutuste ees oli suur. Esiti tõi Euroopa Liit kaasa suhkru hinna tõusu ja sellest tulenevalt rahva rahulolematuse. 1. Jaanuaril 2011. Aastal võtab Eesti vastu euro. Keegi ei oska veel midagi kindlat oodata, kuid ärevust on õhus tunda. Euro kasutusele võtuga muutub reisimine olulisemalt lihtsamaks . Pole tarvis vahetada kroone ümber vahetada ega murda pead selle üle, mida järelejäänud sentidega teha. Sega oleks kasulik ärimeestele ja reisihuvilistele inimestele kasutusele võtta üks raha, sest mujal Euroopas pole kaardimaksevõimalus nii hästi levinud kui Eestis. Paljud noored kolivad Euroopasse, et leida paremini tasustatud tööd ja palganumbrile vastavaid poekaupasid. Ühise raha kasutusele võtmine annab lootust, et palgad tõusevad Eestis samale tasemele nagu mujal Euroopas, sest hinnad on juba Euro...
KUMB ON ANDNUD MAAILMALE ROHKEM, KAS KREEKA VÕI ROOMA? Nii Kreeka kui Rooma on minu arust andnud maailmale väga palju. Neilt on pärit saavutused kultuuris, arhidektuuris, poliitikas jne. Et öelda kumb on siis andnud maailmale rohkem läheb raskeks, sest neil on suhteliselt võrdselt palju uuendusi ja omapärasusi igas eluvallas. Tänapäeval kasutatakse palju tolle ammuse aja teadmisi spordi-, õigusteaduse-, riigikorra-, religioonivaldkonnas ja teisteski valdkondades. Selle arutluse käigus üritangi välja selgitada kummast on meile siis rohkem kasu olnud. Üks suuri erinevusi nende kahe vana riigi vahel oli nende keel. Kui kreeka keelt tõesti ei
Koolitöö või palgatöö- kumb on kergem? Noores eas tundub koolis käimine väga tüütu ja tihti tekivad mõtted, et miks seda üldse vaja läheb. Arvatakse alati, et tööl käimine on palju lihtsam, sest seal ei pea õppima ega koduseid ülesandeid lahendama ning makstakse veel palka ka. Arusaam, et ise endale elatise teenimine on väga keeruline, jõuab alles siis kui tarkused omandatud ning on aeg iseseisvasse ellu astuda. Maailmas valitseb kord, kus rahal on väga tähtis positsioon
Kumb on olulisem, ka Eesti kroon või Euroopa euro. Vanasti oli kõikidel riikidel oma raha. Saksamaal, Soomes margad, Sveitsis, Prantsusmaal frangid, Hispaanias peesod, Itaalias liirid jne. Nüüd, on nendes maades kasutusele võetud ühine raha euro. Meile tahetakse ka eurot. Kumb siis on olulisem, kas Eesti kroon või Euroopa euro? Muidugi oleks mul kahju loobuda Eesti kroonist aga minu arvates oleks meile parem euro, sest siis poleks mingeid valuuta probleeme. Kaugel välismaal või isegi siinsamas Soomes oleks lihtsam arveldada ja maksta. Pole vahet kuhu sõidad kõikjal on üks raha, poodides vaatavad siltidelt vastu sarnased hinnanumbrid ja pole vaja arvutada mis see meie rahas maksab. Ma arvan, et meil oleks euroga sama lihtne kui praegu id-kaardiga.
Kumb on enne, kas tulevikuootuste pessimistlikumaks muutumisel avaldab mõju investeeringute vähenemine või on kehvad tulevikuväljavaated põhjuseks madalale investeerimistasemele? Mis on investeerimine? See on pikaajaline raha kogumine, mille põhieesmärgiks on teenida paigutatud raha arvel täiendavat tulu. Investeerida võib erinevatesse asjadesse näiteks väärtpaberitesse, ehetesse, kinnisvarasse . Kas aga tulevikuootuste pessimistlikumaks muutumisel avaldab mõju ka investeeringute vähenemine või on kehvad tulevikuväljavaated põhjuseks madalale investeerimistasemele? Miks inimesed ei usalda investeerimist? Arvan, et inimesed ei usalda investeerimist, kuna kardavad sellest mitte tulu teenida või hoopiski raha kaotada. Inimesed kardavad oma sääste pikaajaliselt aktsiatesse, võlakirjadesse investeerida, sest need ei ole kindlad ning sellega võib raha kaotada. Tavaliselt julgetakse raha suunata väärismetallidesse või kinnisvarasse, mis on k...
Samuti on halb see, et kui hinnad langevad siis võtavad tööandjad vabaduse ka palkasid kärpida, mis raskendab aga inimestel maksta oma laene, kui need on olemas. Ja kui inimene ei suuda tagasi maksta laenu mille on pangalt võtnud, siis läheb pank tagatiste kallale, mille alusel laenud on võetud. Selle tulemusena võivad inimesed kaotada kodu või peavad selle maha müüma odavamalt kui see väärt oleks. Seega ei tohiks deflatsioon olla pikaajaline. Raske on öelda, kumb on parem, kas inflatsioon või deflatsioon. Mõlemil on olemas häid ja halbu külgi. Mina isiklikult aga pooldaksin inflatsiooni. Inflatsiooniga areneb majandus ning on ka palgad kõrgemad.
olemasolevatega, samas kui Kreeka, olles hiljem juba Roomale allutatud, sai osa Rooma religioonist. Sama skeemi järgi toimusid muutused ka mõlemate teistes eluvaldkondades. Kui nüüd küsida, et kummalt oleme siis rohkem saanud, siis on asi väga tasavägine ja kindlasti on igalühel asjast oma arvamus. Selle arutlusega on mul kavas läbi vaadata mõned tähtsamad punktid Kreeka ja Rooma saavutustes, et siis välja selgitada kumb on minu jaoks maailmale andnud rohkem, kas Kreeka või Rooma. Esimesena tahaksin rääkida nende kahe riigi arhidektuurist. Kui küsida ükskõik kelle käest, et mis meenub neil esimese asjana seoses antiik Kreeka või Roomaga, siis kindlasti kuuleks vastuseks Kreeka poolt klassikaline Kreeka tempel ning Rooma poole pealt Colosseum. Need on põhimõtteliselt juba kõigi vaimusilmas nende kunagiste suurriikide sümbolid
Reklaam vs. kaasaegne kunst: Vabadus Väär oleks võrrelda ning suhestada reklaami kaasaegse kunstiga tõdemata, et need mõlemad on kunsti avaldumise vormid. Vahel isegi loominguliselt sarnased, kuid samas erinedes eesmärkide ja olemise põhjuste poolest. Teatud ajahetkedel on reklaam ja kaasaegne kunst tähendanud ühte ja sama: näiteks ajaloo poolt põlatud, kuid graafiliselt kahtlemata väärtuslikud Nõukogude Venemaa esimeste aastakümnete propagandaplakatid. Mida muud aga on propaganda kui reklaam valitsevale ühiskonna- ja riigikorrale. Hiljutisem näide ajaloost on Andy Warholi kaasaegse kunstiteose muundumine Campelli purgi tomatisupi ametlikuks logoks. Mis oli nendel puhkudel kaasaegse kunsti reklaamistumise eelduseks? Tõenäoliselt ühised huvid ning nimetatud kunsti vormiline lihtsus, mis lubas algideed kõigile selgitada. Tänapäeval reklaam ja kaasaegne kunst naljalt sellist ühist eesmärki enam ei leia. Kaasaegne...
keelt ja oskas ka natuke ladina keelt. Hea suhtlemisoskusega ja oskas naisi võrgutada. Ta tundis rahvamajandust. Huumor oli olemas. Kuid ta oskas ka olla jahe, ükskõikne, siiras, häbelik ja ustav. Ta oli ka kõrk, teravkeelne, armukade ja kurvameelne. 2. Iseloomusta Vladimir Lenskit. Ta oli noor ja sirge poeet. Ta südames valitsesid arm, truudus ja vankumatu õnneusk. Ta imetles maailma rikkust ja liigutavat võhiklikkust ning uskus, et sõbrad on tema eest kõigeks võimelised. 3. Kumb on sinu arvates leek, kumb jää? Põhjenda oma arvamust. Lenski on romantiline noormees, kes poeedib nii armastuse oma pruudi Olga vastu kui ka tutvumist Oneginiga. Ta kaldub idealiseerima kõike ümbritsevat. - Tuli Onegin on vastupidi külmavereline ja lükkab sarkastiliselt tagasi kogu idealismi. Ta on tüdinud ümbritsevast reaalsusest, on elust küllastunud, ei leia inspiratsiooniallikaid, on lakanud elust nautimast. - Jää 4
Kuivõrd peab paika väide, et demokraatia on ainuõige valitsemisvorm? Arhalisel perioodil (u 800-500 a eKr ) toimunud kiired muudatused nõudsid Kreeka ühiskonna sisekorralduse täiustamist ja kreeklastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Tähtsamad ja võimsamad neist olid Sparta ja Ateena. Linnriikide omavahelised suhted olid sageli vaenulikud ning siseolud ebastabiilsed. Kehtis enamasti kaks valitsemisvormi: aristokraatia ja demokraatia. On palju vaieldud, kumb neist oli edukam ning parem. Mina arvan, et kuldne kesktee oleks õigeim lahendus. Riigikord peaks eelkõige kodaniku huvide eest seisma. Sokratese poolt palju kritiseeritud demokraatia on üks ere valitsemise näide, kus rahva vajadused on rahuldatud, sest inimestele on antud võim-rahvas otsustab, mis on nende arvates õige ning kasulik. Turuplatsidel peetavatel rahvakoosolekutel said kõik kodanikud sõna sekka öelda ning uusi küsimusi püstidada. Seega
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Kas tudeng vajab fakte ehk kumb oli enne, kas oskused või teadmised? Essee Õpioskused ülikoolis SHZU.00.005 Kadri Oviir Juhendaja: mag Ene Selart meediauuringute nooremteadur Tartu 2014
Tööleht nr 5 ,,Hea Pearu" Pearu oli oma loomult niisugune ja keegi ei oleks võimeline teda muutma. Ta tahtis kõigile näidata kui kõva tegija ta on ja ei ta on kõigist parem ja targem. Pealegi oli ta enne Andrest Vargamäelt mitu peremeest minema ajanud ja kuna Andresega see ei õnnestunud muutus Pearu veel hullemaks. Muidugi mulle meeldib ,,hea Pearu" rohkem, kuigi vahepeal ta liialdas oma heade sõnadega, seda juhtus tavaliselt ainult täis peaga ja tavaliselt püüdis ta oma headusega ...
Näiteks inimene, kes ei pea raha pärast tegema iga päev ületunde, ta tuleb koju ja saab oma lapsega koos olla. Sellest tuleb ka inimeste vaheline erinev arusaam õnnest. Paljude inimeste arvamusel on õnn see, kui tal on palju raha, uhke maja, vägev auto. Teine inimene jällegi arvab, et õnnega koos, kui tuleb õhtuti koju tööst väsinuna aga saab olla oma kodus oma mehe või naisega ja lapse või lastega. On vastakaid arvamusi, kumb on siis ikkagi õnn, kas pere või raha? Paljud võivad öelda, et raha, sest ilma rahata ei saa pere uhkelt elada, reisida jne. Sellised pered võivad arvata, et neil on kõik olemas. Kuid, kas ikka on? Kui palju teavad sellised pered pereliikmete tegelikke soove, unistusi? Kas selline pere ongi koos ainult raha pärast? Samas võib olla selliseid peresi, kellel on palju raha, kõik pereliikmed on ühtehoidvad, nad on abivalmid, aitavad teisi hädasolijaid jne. Kuid need pered, kelle
Kumb on väärtuslikum-kas see, mis sul on või see, mis sul oli? Maakera on üüratult suur. Kõik inimesed ei oska alati väärtustada seda, mis neil on, mistõttu võib neil üks hetk kõik olemasolev kaduda. Paljud pole kunagi suutnud ja ei suuda siiamaani väärtustada ka näiteks raha. Kui on olemas kindel koht, kus raha kogu aeg juurde saab, siis polegi osade arust seda vaja hinnata. Ma üritan alati väärtustada kõike, igat hetke oma elust:üks hetk pole seda kõike, mis hetkel on. Kasvõi näiteks noorust-keegi pole igavesti noor. Proovitakse küll enda välimust nooremaks muuta iluoperatsioonide abil, aga ikkagi jääb inimese hing samaks ja seda ei saa nooremaks teha. Alatihti peetakse väärtuslikuks seda, mis hetkel olemas on. Ma pean väärtuslikuks minevikku, sest seal olen teinud vigu ja nendest ka õppinud. On olnud palju toredaid aegu, mistõttu pean tihtipeale minevikku olevikust väär...
Selline verine riigi ja rahva konflikt toimus 18. sajandil Prantsusmaa revolutsiooni ajal. Valitsus oli rahva vastu ülimalt karm. Aastaga giljotineeriti umbes 40 000 kodanikku. Inimesed hakkas mässama ja näitasid, kes on tegelik peremees. Kukutati valitsuse liikmed, kes kõik seejärel giljotineeriti. Selline käitumine rahva kui ka valitsuse poolt näitas seda, et vaimu ja võimu võitlus saab olla vägagi verine ja mõlemapoolne. Kokkuvõtvalt ei saa öelda, kumb on juhtiv, kas vaim või võim. Kõik oleneb sellest, kuidas kumbki käitub ja tegutseb. Vale käitumise korral võib puhkeda tugev mäss või rahva seas suureneb veelgi hirm ja kartus.
Ratsionalist on see, kes usub, et kõigi teadmiste allikaks on mõistus ja loogiline mõtlemine. Kogemus ja meeltega kogutud andmed pole tähtsal kohal ning paljud teadmised või nn “ideed” on inimestele kaasasündinud. Empirist on ratsionalisti vastand, kes peab teadmiste aluseks just vahetuid kogemusi ja meeltega kogutud infot. Eitatakse ka kaasasündinud teadmisi ja “ideesid”. Selles essees arutlen suundade korrektsuse üle ning proovin leida vastused küsimustele: kumb ise olen ja kumb olla, kas ratsionalist või empirist? Küsides endalt, kas olen ratsionalist või empirist tekitab esialgu mõttes tühik, siis aga kõhklev vastus “Natuke mõlemat?”, kuigi tegemist on vastanditega. Kui teemal edasi arutleda võib jõuda vastuseni, mis on endalegi ootamatu. Alustades ratsionalismist leiab see suund teadmiste seletamiseks piisavalt argumente, et sellesse uskuda. Üheks tähtsaimaks esindajaks on René Descartes, kes oli prantsuse filosoof ning teda
Kaitselüliti termiline vabasti kaitseb seadet: Valige üks: a. lühise ja ülekoormuse eest. b. lühise eest c. ülekoormuse eest. Tagasiside Teie vastus on õige. Õige vastus on: ülekoormuse eest. Küsimus 14 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kaks hõõglampi, mille nimiandmed on: a. 230 V, 100 W b. 230 V, 25 W. Ühendati jadamisi ning lülitati võrku pingega 230 V. Kumb lampidest põleb heledamini? Valige üks: a. heledus on ühesugune. b. esimene. c. teine. Tagasiside Teie vastus on õige. Õige vastus on: teine. Küsimus 15 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Milline vahekord on liini ja faasipingete vahel trafo mähiste ühendamisel kolmnurka? Valige üks: a. faasi ja liinipinged on võrdsed b. faasipinge on suurem liinipingest; c
K leidub mitmetest toiduaintest on vaja vere hüübimiseks verevalumid ja vere (parimad allikad: rohelised hüübimishäired taimeosad ja õlid) P tatraõied ja lehed, mustsõstar, reguleerib veresoonte kaunpipar, teelehed, vähem permeaablust (rakukesta puu- ja juurviljas ning läbilaskvust) loomsetes kudedes 4. Kumb on organismile kahjulikum, kas a- või hüpervitaminoos? Miks? Hüpervitaminoos, sest avitaminoosi on lihtsam ravida. Avitaminoosiga on kiirem vitamiine sisse võtta, kui kehast juba hüpervitaminoosiga üleliigseid vitamiine ära võtta. KASUTAUD MATERJAL http://www.pikk.ee/valdkonnad/loomakasvatus/sootmise- alused/toitained/vitamiinid#.U0piDlV_trI http://www.biolatte.ee/?go=ensyymid https://www.google.com/url?
Kahju majandusele töötute poolt tootmaga jäänud toodang. Rakendamata ressursid on raiskamine. Sotsiaalne kahju Pikaajaline tööpuudus muudab inimese tööharjumusi, võib kaotada oskused ja teadmised. Siis on tal raske tööd leida. Tööpuudus suurendab kuritegevust (inimesed proovivad raha teenida illegaalsel teel) 5)Milles seisneb passiivne tööturupoliitika, kuidas toimib aktiivne tööpoliitika? Kumb hõivepoliitikatest on tõhusam? Miks? Passiivse tööturupoliitika korral tegeleb riik tööpuuduse tagajärgede leevendamisega, st et abi on suunatud juba töötuks jäänud inimestele (abirahad, toetused) Aktiivse tööturupoliitika korral püüab riik tööpuudust ennetada, uute töökohtade loomine ja ümberõppevõimaluste pakkumine. Aktiivne on tõhusam, sest tegeleb ennetamisega, et ära hoida kriisi. Pasiivse puhul võivad
Bioloogia uurimus Uurimisküsimus: Kumb rikneb enne, kas sai või leib? Uurimisobjektid: Leiburi klassikaline Kirde sai (üks viil) koostisosad: nisujahu, vesi, suhkur, rapsiõli, pärm, sool ja Fazeri must taskuleib seemnetega (pool viilu) (Mõlemad olid ostetud 09.09.16) koostisosad: rukkijahu, joogivesi, päevalilleseemned, nisujahu, suhkur, rukkilinnasejahu, odralinnaseekstrakt, nisuvalk, linaseemned, seesamiseemned, pärm, keedusool, stabilisaator E466, emulgaator E482, säilitusaine sorbiinhape Hüpotees: Sai rikneb enne kui leib Katse kestus: 4 päeva (laup-teisip) Katse käik: Valisime sama suured saia- ja leivaviilu, mis olid ostetud samal ajal ja katse jaoks õhukindlasse minigrippi paigutatud üheaegselt. Hoidsime neid toatemperatuuril. Jälgisime katse käiku 1x päevas. Taustinfo: Toodete säilivust mõjutab koostis, kasutatud tehnoloogia, hügieen tootmisel ja säilitamisel ning muud hoiutingimused. Kõige värskem ja maitsvam on leib-sai just...
2.Millest sai alguse liberaalne majandussüsteem? Millal toimib selline süsteem kõige efektiivsemalt? 3.Nimeta majandussüsteeme? 4.Mis on majanduse põhiküsimused? 5.Mis on eduka majandustegevuse aluseks? 6.Mis on makromajandus? 7.Mis on RKP ja SKP? Kumb näitaja on objektiivsem? 8.Mis on lisandväärtus? 9.Miks on kahjulik, et majandustegevus Eestis koondub Tallinna ja Harjumaale? 10. Mis on must turg? 11. Nimeta väliskaubanduse piirangud? 12. Mis on majanduse tsüklisus jne 1. Mis on eduka majandustegevuse aluseks? Eduka majandustegevuse aluseks on nii üksikisiku,ettevõtte kui ka riigi tasandil on Umbritseva majanduskeskkonna tundmine ja sellest lahtuvalt isikliku majanduskaitumise
VEAOHTLIKUD SÕNAD kontsert -kontserdi – kontserti - mitmuse omastav kontsertide teemant – teemanti – teemanti - mitmuse omastavav teemantide leitnant – leitnandi – leitnanti - mitmuse om leitnantide vilu – nüri – mõru –tragi – südi NB! Käänamisel: mõrut – mitte mõrudat, tragisse – mitte tragidasse majja, ojja tujju, ajju - lühike sisseütlev Asesõnade käänded – kellessegi, kelleski, kellestki, kellelegi, kellelgi, kellegagi; emb- kumb, emma-kumma, emba-kumba, emmasse-kummasse ... üks – ühe – üht(e) kaks – kahe – kaht(e) viis – viie – viit kuus – kuue – kuut sada – saja – sada e sadat tuhat – tuhande – tuhandet e tuhat sadakond – sadakonna – sadakonda kümmekond – kümmekonna – kümmekonda õudne – õudse – õudset juus –juukse – juust küüs – küüne – küünt kaas – kaane – kaant laas – laane – laant küün – küüni – küüni (heinaküün) kaan – kaani – kaani (verekaan) veenda – veennud / möönda – möönnud murdma – m...
KEHALISE SUULINE EKSAM: 1. Liikumismäng tunni põhiosas – osavuse arendamiseks ja lõimitud teema ..... kinnistamiseks. !! - METSA SEENI KORJAMA. Panen ruumi keskele kasti ja rõngad, samuti ka pallid laiali. “Klass, joonele kogu!” “Klass, tervist!” 1. Kõigepealt sõidame autoga metsa äärde (läbisegi jooks). 2. Kivine tee (hüpped kahel jalal). 3. Tunnel (kükkis kõnd või roomamine) 4. Autosõit (jooks) 5. Jõudsime metsa äärde, rahulik kõnd, seente korjamine, rõngast kasti viskamine. 6. Koju minek, autosõit (jooks) “Klass joonele kogu!” - tänamine. 2. Pallimäng tunni põhiosas palli söötmise ja püüdmise peatamise (vali ise kumb) õpetamiseks/harjutamiseks. Reguleerimine, varieerimine. MÄNGU REGULEERIMINE: Koormuse reguleerimine – aeg, ruum, korduste arv. MÄNGU VARIEERIMINE: Mängu huvitavamaks muutmine, uus liikumisviis, harjutuse...
TEADUS JA KINO KLASS ................................................... 1-6.KLASS 1. Kumb levib kiiremini kas valgus või heli? 2. Kuidas nimetatakse taimi uurivat teadust? 3. Millisel temperatuuril vesi keeb? 4. Mida mõõdavad termomeetrid? 5. Kes on peategelane filmis ,,Ratatouille"? 6. Milline piraat oli Peeter Paani filmis halb? 7. Kes otsib endale aju filmis ,,Võlur Oz"? 8. Millises Ameerika osariigis asub Hollywood? 9. Linastumise ajal oli ,,Titanic" kõigi aegade kalleim film. Õige või vale? 10
MULTIFILMID JA MUUSIKA KLASS ................................................... 1-6.KLASS 1. Mis liiki kala oli Nemo? 2. Mis loomad on Tom ja Fluffy? 3. Kes on Tim ja Mia jõulumultikas? 4. Mis liiki olend on Shrek? 5. Mis on Shreki pruudi nimi? 6. Kas klarnet on puhkpill või keelpill? 7. Helilooja Beethoven kirjutas palju muusikat isegi pärast kurdiks jäämist. Õige või vale? 8. Kumb on suurem kontrabass või tsello? 9. Kuidas nimetatakse inimest, kes seisab orkestri ees ja hoiab muusikuid rütmis? 10. Keda nimetatakse rockikuningaks? MULTIFILMID JA MUUSIKA KLASS ................................................... 7-12.KLASS 1. Mis tõugu on must ja valge koer tundut Tsehhi multifilmis? 2. Kes ajas keda taga multifilmis ,,Nu pogodi"? 3. Kes käis seeneriigis? 4
PI polüimiid d. BR - butadieenkummi e. LCP vedelkristalliline polümeer 2. Moodustage paarid. a. PS - CH b. PVC - CHCl c. POM - CHO d. PA - CHON e. NBR - CHN 3. Moodustage õiged paarid polümeer/funktsionaal rühm. a. Polüakrüülhape - COOH b. Polüvinüülalkohol - OH c. PAN - CN d. PA - CO NH e. Polüester - CO O 4. Kumb tunnus on omanepolümeerile võrreldes makromolekulile. a. Mono/polüdisperssus b. Keskmine/üks molaarmass c. Kõrgmolekulaarne ühend/segu makromolekul d. Molaarmassiline jaotus/molekulide üks suurus 5. Moodustage sobivad paarid polümerisatsiooniviisi järgi. a. LDPE vabaradikaalne ahelakasvu polümerisatsioon b. PP koordinatsioonpolümerisatsioon c. PF polükondensatsioon d. BR anioonne ahelakasvu polümerisatsioon 6
Äri ja Kunsti Suhted Pisuhännas E Vilde on pannud enda raamatus vastastikku kaks täiesti erinevat valdkonda: kunst ja äri. Kuid kuidas nad üksteisesse suhtuvad? Kumb neist on parem? Kahtlematta on nad erinevate huvidega valdkonnad keda ei saa võrrelda huvide poolest. Parim näide kunsti inimestest on Piibeleht, ta ülikond on alle väike, sokid erinevat värvi ja räägib lihtrahva keeles. Teda selgelt ei huvita teiste arvamus, ta tahab elada elu täiel rinnal ja tegeleda oma huvidega, milleks antud juhul on luule. Äri inimene oleks Vestmann, elegantne, viisakas, edukas ja rikas. Tema elu eesmärk ongi teenida raha ja saada kuulsaks
O2- +8|2)8) 1s22s22p6 1s 2s 2p Mn +25|2)8)13)2) 1s22s22p63s23 p64s23d5 1s 2s 2p 3s 3p 4s 3d Mn2+ +25|2)8)13) 1s22s22p63s23 1s 2s 2p 3s 3p p64s23d5 3d Kumb elementidest on Kumb elementidest on metallilisem? Kumma aatomil mittemetallilisem? Kumma on suurem raadius? Kumb on aatomil on väiksem raadius? elektropositiivsem? Põhjenda! Kumb elementidest on elektronegatiivsem? Põhjenda! Ba, Cs Ra, Sr vähem prootonesuurem r vähem el.kihteväiksem r O, F vähem prootonesuurem r I, Cl Zn, Hg vähem el.kihteväiksem r
väärtuse arvestusühikut kaotatud või tüki või muu veoühiku tüki või muu 2 SDRi ulatuses hüvitamisel kahjustatud kauba brutokaalu kohta või 2,5 veoühiku kohta 39 või kaotsiläinud või kilogrammi kohta, olenevalt arvestusühikuga 3 arvestusühikuga kahjustatud kauba sellest, kumb on suurem. kaotatud või kahjustatud pretensiooni või brutokaalu lasti brutokaalu vaidluse alla kuuluva kilogrammi eest, Artikkel 4 kilogrammi kohta, kauba brutokaalu olenevalt sellest, olenevalt sellest, kumb on kilogrammi kohta, kumb summa on
ILLUSIOONID Kaia Teder K112 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Loenda mustad täpid J Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level ...
1. Optiline illusioon Milline lõik on pikem, kollane või sinine? · Mõlemad lõigud on tegelikult ühepikkused. Kumb punane joon on pikem? · Mõlemad punased jooned on ühepikkused Kumb koletis on suurem? · Mõlemad koletised tegelikult ühepikkused 2. Painutused ja kõverdused. Kas jooned on paralleelsed? Kas need jooned on paralleelsed? · Raske uskuda, et kõik diagonaaljooned on tegelikult paralleelsed. Kas kolmnurga küljed on sirged? · Kolmnurga küljed tunduvad sissepainutatutena, tegelikult on sirged. Kas ring on lopergune?
D 7% 0,5 75 5% E 17% 0,6 100 6% 360 Portfelli beeta 0,6875 Portfelli tulusus: 7% Kuna portfelli beeta kordaja on väiksem 1-st, siis võib järeldada, et portfell on hästi koostatud ja portfell Siiski kahanes antud portfelli muutusega ka oluliselt portfelli tulusus. Raske on hinnata kumb portfell on d) Fondihalduri otsus portfelli koossisu muutmiseks oli õigustatud, sest õnnestus oluliselt vähendada p Riskivaba investeering Turuportfell Alahinnatud Alahinnatud Ülehinnatud hästi koostatud ja portfelli risk on väiksem turu riskist. n hinnata kumb portfell on parem. Olles valmis suuremaks riskiks on parem esimene portfell ja oodates väiksemat tus oluliselt vähendada portfelli süstemaatilise riski taset.
Ülesanne 2. KIIVSIRGED. NÄHTAVUS Antud on kiivsirgete a ja b kaksvaade (joonis 1). Lahendada sirgete a ja b varjumine konkureerivate punktide määramise teel. Esitage lahenduskäigu kirjeldus kirjalikult. Joonis 1 Vastus: Et otsustada, kumb sirge läheb teisest üle, vaatlen sirgete a ja b ja punkte 1 ja 2, mis asetsevad ühel ja samal põhikiirel. Nende punktide ühiseks pealtvaateks on sirgete a ja b pealtvaadete lõikepunkt 1`ühtib 2`. Tõmmates sidejoone läbi selle punkti näen eestvaatel, et sirgel b asetsev punkt 1`on kõrgemal kui sirgel a asetsev punkt 2`. Järelikult ülalt vaadates on punkt 1`vaatlejale lähemal kui punkt 2`, seetõttu läheb sirge b sirgest a üle ehk sirge b on pealtvaates nähtav.
Ülesanne 2. KIIVSIRGED. NÄHTAVUS Antud on kiivsirgete a ja b kaksvaade (joonis 1). Lahendada sirgete a ja b varjumine konkureerivate punktide määramise teel. Esitage lahenduskäigu kirjeldus kirjalikult. Joonis 1 Vastus: Et otsustada, kumb sirge läheb üle eestvaates, siis märgistan pealtvaates sirge b' punkti U' ja sirge a' punkti V', mis asetsevad ühel ja samal esikiirel. Nende punktide ühiseks eestvaateks on sirgete a ja b eesvaadete lõikepunkt U''=V''. Tõmmates sidejoone läbi selle punkti, näeme pealtvaatelt, et sirgel b asetseva punkti U kaugus esiekraanist on suurem sirgel a asetseva punkti V omast. Järelikult on punkt U eestpoolt
Tehnilised kiud on looduslikud taimkiud/kiukimbukesed, mis koosnevad omavahel pektiiniga (liimiga) ühendatud elementaarkiud. 4. Kas puuvillakiust või vaskamoniaak-kiust saab ühtlasema lõnga? Miks? Vaskamoniaakkiust saab ühtlasema lõnga, sest see kiud on toodetud märgketrusmenetluse teel, mis tähendab seda, et kiud on pikk ja ühtlane. Puuvillakiud on looduslik kiud ning kiud pole kunagi täiesti ühtlane. 5. Kumb on jämedam õmblusniit, kas Nr 40 või Nr 20? Jämedam õmblusniit on Nr 20. 6. Kumb on raskem, kas villakiud või polüakrüülkiud? Miks? Villa on raskem, sest kiud on tihedam. 7. Kas puuvillakiud on niiskuse suurenedes tugevam või nõrgem? Miks? Puuvillakiud on niiskuse suurenedes tugevam, sest ... 8. Kas modaalkiud on niiskuse suurenedes tugevam või nõrgem? Miks? Modaalkiud on niiskuse suurenedes nõrgem, sest ... 9
D ebatõenäoliselt laekuvad arved / K kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest 12. Varude pidev arvestus on: Valige üks: a. Realiseeritud varude soetusmaksumuse kuluna kajastamine b. FIFO meetodi rakendamine varude kuluks kandmisel c. Süsteem, kus peetakse varude ümberhindluse ja kuluks kandmise kohta pidevat arvestust d. Varude kajastamine bilansis kas nende soetusmaksumuses või neto realiseerimismaksumuses, olenevalt sellest, kumb on madalam e. Süsteem, kus varude lõppjäägi ja müüdud kaupade soetusmaksumuse kohta pidevat arvestust ei peeta peetakse arvestust vaid varude sissetulekute kohta, perioodi lõpul inventeeritakse lõppjääk ja arvutatakse müüdud kaupade soetusmaksumus. f. Süsteem, kus peetakse varude jäägi ja müüdud kaupade soetusmaksumuse kohta pidevat arvestust 13
KONTROLLTÖÖ I 1. Märkige tärniga (*) asümeetriline (kiraalne) aatom ja nimetage ühend (5p). a) CH2CH3 CH3CH2CHCH2 CHCH3 CH2CH3 b) OH HOCH2 CHCH3 c) H2N CHCOOH CH3 d) CH3 HOCH2 CCH3 CH3 e) CH3CH2 CHCH3 CI 2. Nimetage see ühend, leia kiraalne tsenter, esitada stereoisomeerid ja määra, kumb neist on S ka kumb R isomeer (5p). CH3CH(OH)CH2CH2OH 3. Nimeta see aine . Kirjuta tema saamise bruttovõrrand, nimeta lähteained, määra reaktsiooni tüüp, leia ja tähista lähteainete reaktsioonitsentrid.( 5p) CH3 H3C CCH2OCH3 CH3 4. Leia ja tähista (+ ja ) reaktsioonitsentrid järgmistes ühendites. Nimeta need ühendid.5p (Nimetatud on need ja reaktsioonitsentrid on ka määratud) CH3 H3C CCH2NH2 CH3 O
Või ja margariin Margariin ja või võivad tunduda küll üsna sarnased, kuid tegelikult on nende koostised ja valmistamisviis väga erinevad. Palju on arutatud, kumb on tervisele kahjulikum, kas või või margariin. Mõlemal on neist siiski omad head ja halvad küljed. Või on lehmapiima rasva kontsentraat, milles on rasva vähemalt 80% ja vett kõige rohkem 16%. Seega on või naturaalne ning hea maitsega ja sisaldab vähem lisaaineid, kui margariin. Peale selle leidub võis ka üsna palju vitamiine. Inimese seisukohalt on või üheks miinuseks see, et seda on halb määrida ning pole külmkapist võttes kohe kasutusvalmis
elektronpaar võrdselt mõlemale aatomile. · Polaarnse esineb erinevate elementide aatomite vahel, side on aatomite vahel, mille elektronegatiivsuste erinevus on väike EN=1,7 Aatomid püüavad omastada väärsigaaside elektronstruktuuri. Sellise sideme korral tõmbab metallilisem element aatomi endale. · Elektronegatiivsus on suurus, mille all mõistetakse elemendi aatomi võimet siduda endaga molekulis elektrone(kumb loovutab, kumb liidab) Suurema EN väärtusega elemendi aatom liidab, väiksema EN väärtusega element aga loovutab elektrone. EN suureneb perioodilisustabelis rphmades alt üles ja vasakult paremale. · Mitme ühise elektronipaari abil moodustunud kovalentset sidet nim. Kordseks sidemeks. · Aatomi ergastumisel läheb elektron madalama energiaga alakihist üle kõrgema energiaga alakihti s.t aatomi energia kasvab. Iooniline side
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
