Sisukord I Sissejuhatus II Sinivaal Suurim loom maakeral Sinivaala hingamine Sinivaala toitumine Sinivaalade ränne Sinivaalade paljunemine Sinivaalade omavaheline suhtlemine Sinivaal ja inimesed III Lõppsõna IV Kontrolli oma teadmisi V Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Vaalad on mõistlikud olendid. Nad elavad kaugetel meredel ja veedavad suurema osa elust vee all. Vanade meremehejuttude järgi on nad suure suuga merekoletised, nagu draakonid. Tegelikult on vaalad imetajad, kes väliliselt sarnanevad kaladega, kuid erinevad neist oluliselt nad on püsisoojalised, kopsuhingamisega, emakasisese arenguga, poegade imetamisega ja rahuliku iseloomuga. Teadlased on selgitanud, et esimesed imetajad elasid alguses kõik maismaal. Umbes 55-70
püüdes (kajalokatsiooni abil). Enamikel liikidel asub lõualuude kohal rasvapadi, mis tegutseb nagu akustiline reflektor. Hammasvaalaliste pealael on ainult üks hingats. Hammasvaalalisi on 66 erinevat liiki. Mõõtmed: Mõned vaalaliigid, just eriti kiusvaalalised, kasvavad tohutu suureks. Sinivaal võib kasvada 30 m pikkuseks ning on kõige suurem loom, kes kunagi maal elanud. Näiteks sinivaala keelele mahuks seisma täiskasvanud elevant. Vaalad saavutavad nii hiiglaslikke mõõtmeid põhiliselt sellepärast, et vesi aitab nende keharaskust kanda. Kuivale maale sattunud vaal hukkuks omaenda keharaskuse tõttu, siseelundid lihtsalt litsutaks puruks. 3 Sukeldumine ja hingamine pinnal: Vaalad võivad sukelduda väga sügavale - kaselotid näiteks 2000 meetri sügavusele. Sügaval vees suudavad vaalad toitu otsida kuni üks tund
kes miljonite aastate eest siirdusid maismaalt merre. Pika aja kestel kohastusid nad tasapisi uue elukeskkonnaga, nende keha muutus voolujooneliseks ja karvastik kadus. Saba muundus võimsaks mõlaks, eesjäsemetest kujunesid loivad ning ninasõõrmed nihkusid pealaele, et oleks kergem hingata. Vaal on imetaja. Nende nahk on pealt sile ja väga elastne, selle all paikneb paks rasvakiht. Neil on suur otsataju, milles on rohkem sagaraid kui inimestel. Vaalad näevad hästi, kuulevad ülihästi ning orienteeruvad kajaloodi abil (tekitavad ninaõõnes ultraheli ja tajuvad selle peegeldust). Vaalad toituvad vee pindmistes kihtides ujuvatest pisivähkidest. Nüüdisaegsed 77 vaalaliiki jagatakse kahte suurde rühma: kiusvaalalised ja hammasvaalalised. Kiusvaalaliste hulka kuuluvad maakera suurimad loomad. Nad toituvad kurnates mereveest välja tillukesi hõljuvaid organisme. Hammasvaalad jahivad suuremat saaki- enamasti kala ja kalmaare.
tänapäeva lehmad ja hirved. Need esivanemad elasid maismaal ja küttisid teisi loomi. Ürgvaal elas madalas meres ja soolaseveelistes lahesuudmetes 55miljonit aastat tagasi. Tema ninasõõrmed olid veel pea eesotsas. Me ei tea varajaste vaalade elust peaaegu midagi, kuid nende hambad annavad vihjeid toitumise kohta. Kaua enne vaalade ilmumist ujusid maailmameres ringi suured roomajad nagu pliosaurus. Enamik neist olid voolujoonelised nagu vaalad, kuid ei olnud viimastega üldse suguluses. Kõik need meres elanud roomajad surid välja samal aja,l kui dinosaurused, 65 miljonit aastat tagasi. Vaalasid on leitud kõikides ookeanides- troopikast jäiste polaarmeredeni ja viies maailma suurimas jões. Suurim maailmas elanud loomadest - sinivaal - võib olla 31 meetrit pikk ja kaaluda 200 tonni. Suurusskaala teises otsas asuvad väikesed delfiinid ja pringlid on vaid täiskasvanud inimese mõõtu - vähem kui 2 meetrit pikad
Polaaralade loomad Melani Uibo 10.03.2014 Polaarmaastik Elu polaaraladel Maakera kõige külmemad paigad on põhjapoolus ja lõunapoolus. Kuigi seal on alati külm, lõikav tuul ja jäine vesi, kasvab seal taimi ning elab loomi, kes on kohastunud selle keskkonnaga. Enamustel loomadel on naha all rasva kiht või tihe karvastik (sulestik). Polaaralade suurimad loomad on jääkarud ja vaalad. Peale nende elutsevad seal valge jänes, jäärebane, põhjapõder, hunt ja lemmingud. Osa neist muutuvad talvel lumekarva-valgeks, mõnedel on läbi aasta valge kaitsevärvus. Külmas veeski on elusolendid. Jääkaru Jääkaru on üks suurimatest polaaralade loomadest, kelle karvastik on väga paks. Oma väga hea haistmise abil,otsib ta saaki. Ta on osav ujuja ning suudab lumes väga kiiresti liikuda, ka suudab ta viibida üsna kaua, vee all
See surve on nii tugev, et ulatub kuni 6 meetri kõrguseni. Kõik mereimetajad pärinevad maismaaimetajatest. Ka sinivaal. Arvatavasti meelitas miljoneid aastaid tagasi vette need loomad toidurohkus. See sundis neid kohanema uute elutingimustega. Vaalalised saavad meres vabalt ringi liikuda. Nad esinevad kõigis ookeanides, kuid kõige rohkem esineb neid Arktika ja Antarktika lähistel. Seal on vaalade jaoks palju planktonit. Kui planktonit ei ole palju, elavad vaalad tänu oma paksule rasvakihile. Paljunemine: Sinivaalad ujuvad ringi väikestes rühmades. Tavaliselt on rühmas 2-4 isendit. Suurematesse paaridesse lähevad nad toidujahil või paljunemisel. Sigimine toimub troopikapiirkondade soojades vetes. Seal sünnivad ka pojad. Vastsündinud poegi katab õhuke rasvakiht. Külmades vetes ei jääks nad nii ellu. Äsja sündinud sinivaal on umbes 7 meetri pikkune ja ta kaalub kuni 3 tonni! Väike vaalapoeg toitub emapiimast
Miljoneid aastaid tagasi meelitas need loomad vette arvatavasti toiduküllus. See sundis neid kohandama oma anatoomiat uute elutingimustega. Vaatamata sellele, et vaalalised saavad vabalt meres ringi liikuda ning nad elavad kõigis ookeanides, esineb neid enim Arktika ja Antarktika lähistel, kus on vaalade jaoks piisav. Vete kinnikülmumine põhjustab sinivaalade rändamise soojadesse troopikapiirkondadesse kesisemale dieedile. Planktoni vähesusest tingitud paastumise elavad vaalad üle tänu varutud paksule rasvakihile. Paljunemine Sinivaalad ujuvad ringi väikestes, kahest kuni neljast isendist koosnevatest rühmades. Suurematesse parvedesse kogunevad nad toidujahil ning järglaste saamiseks. Siginemine toimub troopikapiirkondade soojades vetes, seal sünnivad ka pojad. Vastsündinuid katab vaid õhuke (vanemaid paks) rasvakiht, külmades vetes ei jääks nad ellu. Vastsündinud sinivaal on ligikaudu seitsme meetri pikkune ning kaalub kuni kolm tonni.
aastaid tagasi meelitas loomad vette arvatavasti toiduküllus. See sundis neid kohandama oma anatoomiat uute elutingimustega. Vaatamata sellele, et vaalalised saavad vabalt meres ringi liikuda ning nad elavad kõigis ookeanides, esineb neid enim Arktika ja Antarktika lähistel, kus on vaalade jaoks piisav kogus toitu-planktonit. Vete kinnikülmumine põhjustab sinivaalade rändamise soojadesse troopikapiirkondadesse kesisemale dieedile. Planktoni vähesusest tingitud paastumise elavad vaalad üle tänu "varutud" paksule rasvakihile. Kui ta käib sügaval saaki otsides, ujub ta vahepeal vee peale, et õhku hingata. Seejärel hingab ta peas paiknevate pilude kaudu vee tugeva survega välja. See surve on nii tugev, et ulatub kuni 6 meetri kõrguseni. PALJUNEMINE Sinivaalad ujuvad ringi väikestes, kahest kuni neljast isendist koosnevates rühmades. Suurematesse parvedesse kogunevad nad toidujahil ning järglaste saamiseks.
seepärast võib vaalapoeg päevas juurde võtta kuni 100 kg. Vastsündinud poegi katab õhuke rasvakiht. Külmades vetes ei jääks nad muidu ellu. Äsja sündinud sinivaal on umbes 7 meetri pikkune ja ta kaalub kuni 3 tonni! Väike vaalapoeg toitub emapiimast. Ta joob ära üle 600 liitri piima päevas. Selle aja sees kasvab ta 15 meetri pikkuseks ning peale seda suudab ta ise toitu hankida. Toitumine ja jahtimine: Antarktika lähistel viibides toituvad vaalad eranditult planktonist. Vaal suudab ära süüa 425 kilogrammi planktonit. Arktilistes vetes olles toituvad vaalad ka kolme liiki vähkidest. Sinivaal on võimeline arendama kiirust kuni 20-30 kilomeetrit tunnis. Toitu hangib ta vee alla sukeldudes. Sinivaal võib sukelduda kuni 500 meetri sügavusele ja võib vee all olla järjest kuni 2 tundi.
Sinivaal Sinivaal on maailma kõige suurem imetaja.Emased kasvavad kuni 30 m pikkusteks ja isased kuni 25 m pikkuseks.Nenede kaal jääb 80 000-130 000 kg vahele .Sinivaala selg on tumehall sinaka varjundiga, küljed ja kõht helesinised. Heledad laigud vaala kehal on nahaparasiitide kahjustused. Vaalal on suur saba, voolujooneline keha, ujunahad need kõik aitavad tal vees kohastuda. Antarktika lähistel viibides toituvad vaalad eranditult planktonist. Vaal suudab ära süüa isegi 425 kg planktonit. Arktilistes vetes ringi ujudes toituvad vaalad kolme liiki vähkidest. Suurest kõhutäiest hoolimata on sinivaal võimeline arendama kiirust kuni 20- 30 kilomeetrit tunnis. Toitu hangib ta vee alla sukeldudes. Sinivaalal on suur kopsumaht mille abil võib sukelduda kuni 500 meetri sügavusele ning viibida vee all kuni 2 tundi. Seejärel ilmub ta vetesügavustest nähtavale, planktonit suurte ,,ampsudega" haugates
Vastsündinud vaal peab mõne minuti jooksul pärast sündimist õppima tõusma pinnale hingama, vastasel korral ta upub. Hingamiseks ujub poeg veepinnale emalooma kõrvale. Vaala poeg tõmbab kopsud õhku täis, peab hinge kinni ja sukeldub emalooma all. TOITUMINE See hiiglane toitub tohutust hulgast pisivähilistest. Suvel tarbib ta neid kuni 4 tonni toitu päevas. Antarktika lähistel viibides toituvad vaalad eranditult planktonist. Vaal suudab ära süüa isegi 425 kg planktonit. Arktilistes vetes ringi ujudes toituvad vaalad kolme liiki vähkidest. 4 Jäises vees on rohkem hapnikku ning süsihappegaasi kui soojades vetes. Seetõttu on elu külmades vetes rikkalikum ning mitmekesisem. Planktoni esinemistihedus on siin troopikameredega võrreldes 20 korda suurem.
Arktika Antarktika Taimed Kasvavad vetikad, samblad, Rannikutel ja saarte on samblikud. Jääväljadel taimi ei samblikud, samblad, vetikad. kasva. Väiksed lehed. Vetes on planktonit. Loomad Jääkarud, Kalad, vaalad, hülged, kalad,polaarrebane,morsk,hülged. linnud,delfiinid,pingviinid, Neil on paks karv, rasvakiht, loomplankton, pisivähid, kaitseb looma külma eest, heledat merileopardid. värvi. Inimtegevu peaaegu puudub, polaarjaamad Peaaegu puudub, s polaarjaamad.
kraadi , juulis +5 kraadi. Taimkatte moodustavad nagu mujalgi tundras peamiselt samblad. Kivistel pindadel kasvavad samblikud. Loomadest on esindatud lemming , polaarrebane ja hunt , metsik põhjapõder karibuu- ning mustksuveis. Suvel pesitseb rannikutel hulgaliselt veelinde, meresid asustavad hülged ja põhjapoolkera suurimad loivalised morsad ehk merihobud. Atlandi ookeani loodeosa vetes elavad suured imetajad grööni vaalad. Rahvastiku peamine tegevusala nii talvel kui ka suvel on mereloomapüük ja kalastus. Eskimod saavad enamiku toidust ja rõivamaterjalidest mereloomadelt. Jahil ja koormate veol on vältimatuteks abilisteks erilised , suured ja tugevad eskimo tõugu koerad. Tänapäeval kasutatakase tundras liikumiseks koerarakendite kõrval üha rohkem mootorpaate ja-kelke. Raskemaid transpordivahendeid teedeta tundras kasutada ei tohi need vajuksid
Kambriumi elustikku areng Esimesed selgroogsed (kalade kujunemine) Lõppes jääajaga (60% liikidest suri välja) Silur Taimed arenesid maale. Lülijalgsed (skorpionid) Loomad tänapäevaga sarnasemad. Devon Hulkjalgsed, putukad Karbon Kahepaigsed, ilmusid väiksed roomajad.Kiilid. Kivisüsi Perm Paljasseemne taimed, okaspuud Triias Esimesed korallid, roomajad, algelised imetajad, esimesed dinosaurused Juura Dinosaurused valitsesid maailma Paleogeen Kiskjalised, ahvid, vaalad, kukkurloomad Karbid, teod, käsnad ja merisiilikud
Polaarpiirkondades esineb elu peamiselt vees. Mereloomad - Kuigi meri on käetud paksu jääkihiga, on jää all veetemperatuur siiski üle nulli. Kõiki polaaralade karmi kliimaga kohastunud mereloomi kaitseb külma vastu paks rasvakiht, mis takistab kehasoojuse kadu. Energiat, mis aitab külmale vastu seista, tuleb aga koguda toiduga. Vees hõljuvad pisikesed elusorganismid: bakterid, vetikad ja mitmesugused selgrootud. Planktonist saavad söönuks nii kalad kui ka Maa suurimad imetajad - vaalad. Kaladest toituvad omakorda veelinnud, hülged ja morsad. Kalad on ka põhitoiduks veelindudele ,kes suvekuudel saarte rannakaljudel pesitsevad. Maismaaloomad -Kõige karmima kliimaga on kohastunud jääkaru, kelle keha katab tihe valge karvkate. See aitab kehasoojust hoida ja saakloomadele lume taustal märkamatuks jääda. Väiksemaist kiskjaist esineb veidi soojemates piirkondades polaarrebane, kes toitub väikestest närilistest, peamiselt lemmingutest
toitaineid õhus leiduvast vähesest tolmust ja sooladest. Maailma elustikuvaeseim maismaa- ala on aga Antarktika mandrijääkilbi keskosa. LOOMASTIK. Kuna rohelisi taimi kui peamisi orgaanilise aine tootjaid on ülimalt vähe, on ka loomastik väga liigivaene. Loomastik toitub peamiselt mereandidest. Seal elavad jääkarud, kelle peamiseks toiduks on kalad ja hülged. Kalad on ka põhitoiduks veelindudele ,kes suvekuudel saarte rannakaljudel pesitsevad. Kalad ja vaalad saavad toitu planktonist, mille moodustavad mikroskoopilised vetikad ja veeloomad. Antarktika ranniku lähedal pesitsevad kinnisjääl keiserpingviinid. Adeeliapingviinid ehitavad kividest pesad jääst ja lumest vabadele pindadele. KÜLMAKÕRB. Külmakõrb ääristab kitsa ja katkendliku ribana jäävööndit. See on ala, kus suvekuudel tõuseb õhutemperatuur plusskraadidesse ja lumi sulab üheks- kaheks kuuks. Sajab
peamiselt taanlased. Pindala on 2,166,086 km² Rannajoone pikkus on 39,330 km Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit Kalaallit Nunaat - grööni keeles "inimeste maad" Jäävaba ala on Saare lõunaosas kasvab madalaid puid ja põõsaid, kanarbikku, kukemarju, mustikaid, samblikke Gröönimaal elavad polaarrebased ja hundid, põhjapõdrad, muskusveised, valgejänesed, jääkarud, rannikul hülged, morsad, vaalad Saarel pesitseb umbes 50 linnuliiki Gröönimaal on kaevandatud sütt, krüoliiti, marmorit, tsinki, tina ja hõbedat Võimalik on nafta, kulla, nioobiumi, tantaali, uraani, raua ja teemantide kaevandamine. Peamine majandusharu on kalandus ja sellega seotud muud tööstusharud Tegeldakse ka hülge- ja vaalajahiga Imporditakse peamiselt masinaid ja seadmeid, muid tööstuskaupu, toidukaupu ja kütust Tulenevalt maanteede puudumisest kasutatakse
v:Närilised(nt.lemming),mõned linnud,põhjapõder,hunt,polaarrebane.Kohastumused:nad rändavad,paks karvkate,lühikesed jäsemed ja magavad talveund 5)Millega inimene tegeleb tundravööndis? v:kalapüük,põhjapõdra kasvatus,turism,peavad jahti,nafta-ja gaasi tööstus 6)Mis on igikelts ja miks ta tekib? v:Aasta ringselt külmunud maa,lühikese suvega ei jõua maa ära sulada 7)Millest toituvad jäävööndiloomad,ja kes nad on? v:Toituvad kaladest ja vetikatest.Need on vaalad,hülged,morsad,jääkarud,pingviinid ja rändlinnud 8)Koosta 3 lüliline toiduahel Artika ökosüsteemi kohta V: vetikas-kalad-jääkaru 9)Kuidas tekkivad jäämäed? v:Mandriliustiku tükid murduvad lahti 10)Milliste riikide territooriummil levivad suuremad tundrad? v:Kanada,(Alaska),USA,Soome,Rootsi,Venemaa,Island
sambliku liigi. Lisaks esineb 150 liiki vetikaid. Taimedest on külmakõrbes sammalde kõrval esindatud vaid vähesed õistaimed (polaarmagun, kivirik). LOOMASTIK Kuna rohelisi taimi kui peamisi orgaanilise aine tootjaid on ülimalt vähe, on ka loomastik väga liigivaene. Loomastik toitub peamiselt mereandidest. Seal elavad jääkarud, kelle peamiseks toiduks on kalad ja hülged. Kalad on ka põhitoiduks veelindudele ,kes suvekuudel saarte rannakaljudel pesitsevad. Kalad ja vaalad saavad toitu planktonist, mille moodustavad mikroskoopilised vetikad ja veeloomad. Antarktika ranniku lähedal pesitsevad kinnisjääl keiserpingviinid. Adeeliapingviinid ehitavad kividest pesad jääst ja lumest vabadele pindadele. Linnustikku esindavad 18 pingviiniliiki. Seal leidub jääkaru, kelle keha katab valge karvkate ning paksu rasvakihiga hülged ja küürvaalad.. Olemasolevad loomad moodustavad omavahel toiduahela.
Maailmamere elustik ` Maailmameri hõlmab maakera pinnast 71% .Selle kohal toimuvad peamised Maa kliimat kujundavad protsessid.Ookenide ja merede vetikad on peamised Maa atmosfääri hapnikuga peamised rikastajad ja õhus leiduva süsihappegaasi tarbijad.Nii nagu mandritel ,võib maailmameres eristada sarnaste eluvormidega ja kohastumisega taimede ja loomade kooslusi.Polaarmeredes ujuvad ringi vaalad ,morsad ja hüljesed ,troopilise laiuskraadide soojades meredes elutsevad korallid .Maailmamere erinevates osades elavad erinevad kalad,vetikad ,mikroorganismid. Kohastunud veeorganismid? Soe ja külm vesi pole ainuke ,mis määrab vee-elustiku mitmekesisuse.Ookeanites ja meredes leidub valguse-ja varjulembeseid ,soolasemat ja magedamat vett eelistatavaid taime-ja loomaliike .Maailmameres on väga mitmesuguste omadustega keskkondi ,millega on kohastunud teatud taimed ja loomad
karvad märgumatutena ning naha elastnsena. Paljudel liikidel on rasunäärmetest kujunenud ka erilised lõhna- või haisunäärmed. Higinäärmetest on tekkinud ka piimanääre. Imetajate nahk on paks ja elastne, selle alumise kihi alla koguneb rasv. Katteelundkonna hulka lisaks karvadele loetakse ka varvaste kaitseks kujunenud küünised, küüned, sõrad või kabjad, lisaks ka sarved (peale hirvlaste), [sarvsoomus]ed ja nahanäärmed. Vaid vaalalistel, veelise eluviisiga vaalad ja delfiinid on nahk karvutu. Skelett Koljut iseloomustab suhteliselt suur ajukolju, mis on tingitud aju suuremast mahust. Koljuluud kasvavad kokku hilja. Lihaskond Imetajate lihaskond on liigutuste mitmekesisuse tõttu väga diferentseeritud. Hingamiselundkond Imetajatel ainult hingamiselundid on kopsud. Sigimine Imetajad on lahksugulised. Viljastamine on kehasisene.
heliriba, mille suunda võib muuta. · Ümbritsevatelt esemetelt peegelduvad helilained tagasi. Kaja annab nahkhiirele infot esemetest tema teel ja toidust õhust. · Erinevad nahkhiireliigid püüavad kaja erinevalt. Kajalokaatoriteks on nahkhiire kõrvad, suu ja mõnedel liikidel ka nina. · Kajalokatsiooni kasutamine võimaldab nahkhiirel pimedas tegutseda LOOMADE KÄITUMIST MÕJUTAVAD TEGURID Kuulmine VAAL: · On ammugi teada, et vaalad kuulevad. Samuti ei ole uudis, et vaalad teevad häält ning suhtlevad omavahel. · On teada, et mõned vaalaliigid saadavad välja helisid omavaheliseks suhtlemiseks ja vees orienteerumiseks ning saagi leidmiseks. Ei ole aga selge, kuidas neid helisid tekitatakse, sest vaaladel puuduvad häälepaelad. · Hulk aastaid ei suudetud mõista, miks suured vaalaparved mõnikord kuivale ujuvad ja hukkuvad. Nüüd oletatakse, et vaalasid võib eksitada liivane või mudane rand, mis segab kajalokatsiooni kasutamist
Island Veebruar 2011 Asukoht · Island asub Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Sotimaa ja Norra vahel. · Põhjapolaarjoone lähedal 63 ja 66 põhjalaiuse vahel kõrvalisel saarel. Kliima · Island asub lähispolaarsel laiuskraadil. · Asendi tõttu saab Island päikeselt vähe sooja. · Suvi on vilu ja lühike, keskmine temp. on +10 kraadi. · Talv on pehme, keskmine temp. on -10 kraadi. · Sademeid toovad Islandile lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid. Taimestik · Islandi loodusvööndiks tundra loodusvöönd, seetõttu on Islandile iseloomulikud puhmad, samblad ja samblikud, rohttaimed,kidurad puud ja põõsad. · Tavaliste puude kasvamist takistab madal õhutemperatuur, igikelts ja lühike vegetatsiooniperiood. · Taimed on madalad. · Juurestik on pinnapealne. Pohl Villpea Islandi Käokõrv Mullastik · Islandil on maapind sügavalt läbi külm...
Nimi: Tööleht 1.2 Rasvad ja mineraalhapete estrid rasvhapete Rasvad on ......................................... glütserooli ja .......................................estrid, kus 1 3 ........ glütserooli molekuli kohta on ........ rasvhappe jääki (ühesugused või erinevad). Rasva tekivad glütserooli ja rasvhapete reageerimisel. Võrrand: CH2-OH CH-OH + 3C15H31-COOH CH2-OH Kõige sagedamisni rasvades esinevad rasvhapped: üksiksidemeid Küllastunud – sisaldavad ainult ................................................... palmithape C16 C15H31COOH heksadek...
jaguneb veel omakorda kolmeks ajastuks: paleogeen, neogeen ja kvaternaar. Paleogeeni ning neogeeni ajal, mida võib nimetada ka tertsiaariks, tekkisid praegused pinnavormind (mäestikud, tasndikud, nõod). Sellel ajal arenesid õistaimed, kes on oluliseks toiduks imetajatele, ja mitmekesistusid putukad ja linnud. Paleogeeni alguses ei olnud veel selliseid kliimavöötmeid nagu praegu, kliima oli märksa soojem. Domineerivateks rühmaks tõusid imetajad, roomajad lükati kõrvale. Ilmusid vaalad, hülged, delfiinid ning elevandi ja hobuse eellased. Meredes oli arvukaltkarpe, tigusid, koralle, käsnu ja merisiilkuid. Paleogeeni keskpaiku arenesd ka poolahvid ja ahvid. Praegused kliimavöötmed kujunesid umbes 30 miljonit aastat tagasi, kui algas jahenemine. Neogeen algas 22,5 miljonit aastat tagasi. Selle ajastu loomad on läheased tänapäevastele, arenevad välja šimpansid, gorillad ja orangutangid. Ilmuvad karud, hüaanid, kaamelid,
Skandinaavia poolsaarega. · Norra meri on ääremeri. Norra mere kaart Norra mere pindala · Mere pindala on 1 380 000 km². · Norra mere soolsus on 35. · Norra mere sügavus on kuni 3960 meetrit. · Keskmine sügavus:1383 meetrit. · Maksimaalne sügavus:3970 meetrit. Norra mere paiknemine · Norra meri paikneb külmas kliimas · Vesi ei külmu sest, seda läbib Põhja- Atlandi hoovus. Norra meres elavad taimed/loomad 1/2 · Loomad: · Vaalad: on vaalaliste (Odontoceti) seltsi kuuluvad vee-elulised imetajad, kes pole ei delfiinid (see tähendab sugukondadest delfiinlased (Delphinidae) ja jõedelfiinlased (Platanistoidae)) ega pringlid. Vaaladeks ei loeta ka näiteks mõõkvaala (Orcinus orca), kes taksonoomilises mõttes kuulub delfiinlaste sekka. · Mõnikord mõeldakse vaalade all kõiki vaalalisi või siis üksnes suuremate mõõtmetega vaalalisi. Norra meres elavad taimed/loomad 2/2 · Taimed:
(Jää - ja ümber (igi-jää ja vetikad, pingviin, maavarade osooniaugud, Külmakõrbed) lumi) samblikud, hülged, kaevandamine, reostus bakterid veelinnud, küttimine vaalad, morsk Tundrad Lähis Põhja igikelts Samblad, Lumekakk, Põhjapõtrade Reostus, heitgaasid arktiline poolusel madalad lumepüü, kasvatus, ja veed, puhmad, valgejänes, kaevandused, roomikautode jäljed
Merisiilik Laevuke (peajalgne) Dinosaurused Arheopteryx Uusaegkond Uusaegkond algas umbes 65 miljonit aastat tagasi. Ta jaguneb kolmeks paleogeeni, neogeeni ja kvaternaari ajastuks. Paleogeeni ajastu algas 65 miljonit aastat tagasi ja kestis 39 miljonit aastat. Paleogeeni ajal olid meredes arvukad karbid, teod, korallid, käsnad ja merisiilikud. Arenesid vaalad, hülged ja delfiinid. Esimesed õhuvalla alistanud imetajad olid aga nahkhiired. Kõige nähtavamalt mitmekesistusid siiski maismaaloomad, arenesid elevandi ja hobuse eellased. Algas ka võimuvahetus loomariigis - roomajad tõrjuti kõrvale. Roomajate kunagisi hiilgeaegu meenutavad vaid sisalikud, maod, kilpkonnad ja krokodillid. Nüüd said tähtsamaks rühmaks imetajad. Kõige algelisemad imetajad olid putuktoidulised, tähtsaimad aga kabjalised, sõralised, londilised ja kiskjad.
erinevate ilmastikutingimustega. Loodusvööndis levib vastavalt kliimale, mullale, pinna ehitusele ja veestikule iseloomulik taimkattetüüp. Muld on maakoore pindmine kobe kiht. Mullatekke tegurid on kivimite murenemine, taimed ja mikroorganismid. Jäävöönd: Gröönimaa, Antarktis, Arktika O. saared; polaarne kliimavööde, külm, kuiv, alla 0º, kõrgrõhkkonnad, polaaröö ja päev; muld laiguti ja väga õhuke; samblad, samblikud; plankton, vaalad, hülged, morsad, albatrossid, PP jääkaru, LP pingviin; Inimesi ple. Mandrijää on väheliikuv jääkate. Mandriliustik on libisev jääkate. Jäämägi on mandriliustiku murdunud tükk. Murenemine on temperatuuri Kliimavöönd Loodusvöönd muutumisel kivimite pragunemine. Polaarne Polaarkõrb,igijää. Tundra: 65-75º pl (P-Ameerika,
· Taliuinak - ainevahetus aeglustub vähe, kehatemperatuur langeb ainult mõne kraadi, vajab vähe energiat, ärkab uinakust kiiresti (karu, kährikkoer, mäger) · Ränne - nt linnud; rändavad paremate ilmastiku ja toitumisoludega piirkonda. Rändavad need, kellel pole talveks toitu, sest külmunud maa ja lumi takistavad toidu otsingut. Paljud linnud rändavad parves. Rändavad ka imetajad, nt antiloobid, sebrad, nahkhiired, vaalad. Vaalad rändavad igal aastal kümned tuhandeid kilomeetreid külmadest toidurikastest vetest soojadele aladele poegima. Nende poegadel on külma eest kaitsev rasvakiht õhuke. · "sahvrid" - loomad soetavad raske aja üleelamiseks toiduvarusid. Närilised koguvad talveks taimset toitu, seemneid. Hiired ja oravad varuvad pähkleid, tõrusid ja teri. Koprad koguvad pesa lähedale veette oksi ja "teevad heina", kuivatades rohttaimi
Loodus Looduse poolest sarnaneb Gröönimaa rohkem Põhja-Ameerika kui Euroopaga. Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit. Jäävaba ala on 410 449 km2. Saare lõunaosas kasvab madalaid puid ja põõsaid, kanarbikku, kukemarju, mustikaid, samblikke. Orgudes esineb kohati üsna lopsakaid niite. Gröönimaal elavad polaarrebased ja hundid, põhjapõdrad, muskusveised, valgejänesed, jääkarud, rannikul hülged, morsad, vaalad. Saarel pesitseb umbes 50 linnuliiki. Gröönimaal on kaevandatud sütt, krüoliiti, marmorit, tsinki, tina ja hõbedat. Võimalik on nafta, SUUR SULA :P Satelliitvaatlused ja tipptehnoloogilised piirkondlikud atmosfäärimudelid on teineteisest sõltumatult kinnitanud, et Gröönimaa jääkate kaotab massi kiirenevas tempos, väidab ajakirjas Science avaldatud värske uurimus. Massi kadu jaotub ühtlaselt Gröönimaa tormakate liustike voolu kiirenemisest tingitud
järved, ookeanid, jõed ja mered. Niisiis olid sellel planeedil ainult suured künkad ja veekogud. Tulnukad tulid taas tagasi ja võlusid sinna planeedile vette vetikaid, liiva ja muudki, mida peab olema meres ning teisteski veekogudes. Taaskord lendasid tulnukad minema. Kuid vees hakkasid arenema veeloomad. Tulnukad olid pannud vist taimedele ja muudele asjadele, mis on veekogudes, juurde ka võluainet, mis laseb hakata arenema veeloomadel. Sealt nad siis arenesidki - haid, delfiinid, vaalad ja muud sellised elukad. Varsti tulid tulnukad jälle, kui kõige pisemgi kala või veemollusk oli välja arenenud. Seekord ei võlunud tulnukad enam vett, jääd, päikest ega vihma, vaid hoop muru ja puid. Nad panid lilleseemned maa sisse ning lilled hakkasid varsti kasvama. Planeet ongi valmis, mõtlesid kõik tulnukad, aga siiski oli üks asi, mis neid vaevas - nad ei osanud arvata, mis see on. Kõik oli ju ideaalne. Kui tulnukad olid mõelnud juba üle mitme-mitme aasta, siis
laevade tekitatud helisid naturaalsetest helidest, mis esinevad nende loomulikus keskkonnas. Tagajärg sellele on muuhulgas ka eelmises teemas mainitud õnnetuslikud kokkupõrked laevdega, mis on ühtlasi ka suurimaks põhjuseks, miks lõunavaalad surevad. Ühtlasi kus laevamüra muutub pidevaks võib olla ka 4 põhjuseks, miks mõned vaalad jätavavad maha oma elupaigad. See on suurimaks probleemiks näiteks rannikualadel ja tiheda laevaliiklusega sadamate ümbruses. (IFAW) Naftat ja maagaasi otsitakse moel, mis saadab välja ülimalt valju heliimpulsi, mis on suunatud geoloogilistele struktuuridele. Need on ühed valjemad inimtekitatud helid üldse ookeanis. Neid tekitatakse iga 10 60 sekundi järel mitmeid päevi järjest ning tulemuseks võib olla see, et vaalad peletatakse alalt minema. (IFAW)
tekkisid järved, ookeanid, jõed ja mered .Niisiis olid selle planeedil ainult suured künkad ja veekogud. Tulnukad tulid taas tagasi ja võlusid sinna planeedile vette vetikaid, liiva ja muudki, mida peab olema meres ning teisteski veekogudes. Taaskord lendasid tulnukad minema. Kuid vees hakkasid arenema veeloomad. Tulnukad olid pannud vist taimedele ja muudele asjadele, mis on veekogudes, juurde ka võluainet, mis laseb hakkata arenema veeloomadel. Sealt nad siis arenesidki - haid, raid, vaalad ja muud sellised elukad. Varsti tulid tulnukad jälle, kui kõige pisemgi kala või veemollusk oli välja arenenud. Seekord ei võlunud tulnukad enam vett, jääd, päikest ega vihma, vaid hoopiski muru ja puid. Aga lilleseemned panid nad maa sisse ning lilled hakkasid varsti juba kasvama. Planeet ongi valmis, mõtlesid kõik tulnukad, aga siiski oli üks asi, mis neid vaevas - nad ei osanud arvata, mis see on. Kõik oli ju ideaalne.
päikeseenergiat. Möllavad lumetormid kestavad 9 kuud aastas. Polaaröö talvel ja polaarpäev suvel. Poolustel paistval päikesel pole suurt jõudu. Arktiline tundra oma linnulaatade ja maailma suurima kiskja- jääkaruga ning Antarktika paks jääkilp, mis suvel vaid pisut sulab – need ongi polaaralad. Alad, mille loomad ja linnud on unikaalsel viisil kohastunud eluks jäistes tingimustes. Polaaralasid ümbritsev meri aga kubiseb elust: vaalad, merivähid, plankton. Peaaegu kõik loomad leiavad toidu merest süües planktonit või planktonist toituvaid loomi. Vaaladel , jääkarudel ja hüljestel on naha all traan, mis ulatub vilja siseorganiteni ega lase kehasoojusel välja lekkida ( Grööni vaalal kaalub see mitu tonni ). Lindudel on tihe udusulepolster. Kalade ja ka putukate veri sisaldab antifriisi , mis ei lase verel alla 0 kraadi temp. Juures jäätuda. Kiire paljunemine lühikeste suvekuude jooksul, kaitsevärvus.
Erinevate loodusvööndite taimede ja loomade kohastumised. Nimi:Cenny Vassil. B-rühm: Marju, Kenert, Kristo, Cenny, Reho ( Palun saatke töö hiljemalt 22.04 [email protected] ) Looduslik vöönd Taimed (näited ) Loomad (näited ) 1. Poaaralad Vetikad kuna nende elutingimused on Jääkarud ja vaalad enamusel neist on naha ookeanis soodsamad ning on ainsad all rasvakiht või on neil tihe karvastik. teadaolevad taimed mis kasvavad jääl ja Morsad suudavad ujudes magada,liblikate lumel ja samblikud mis kasvavad moone võib kesta kuni kümme aastat Neil maapinna ja kivipragudes kuna sinna on veres külmumis -vastane aine.
õhus leiduvast vähesest tolmust ja sooladest. Maailma elustikuvaeseim maismaa- ala on Antarktika mandrijääkilbi keskosa. LOOMASTIK Kuna rohelisi taimi kui peamisi orgaanilise aine tootjaid on ülimalt vähe, on ka loomastik väga liigivaene. Loomastik toitub peamiselt mereandidest. Seal elavad jääkarud, kelle peamiseks toiduks on kalad ja hülged. Kalad on ka põhitoiduks veelindudele ,kes suvekuudel saarte rannakaljudel pesitsevad. Kalad ja vaalad saavad toitu planktonist, mille moodustavad mikroskoopilised vetikad ja veeloomad. Antarktika ranniku lähedal pesitsevad kinnisjääl keiserpingviinid. Adeeliapingviinid ehitavad kividest pesad jääst ja lumest vabadele pindadele. INIMSESED JÄÄVÖÖNDIS Püsiv inimasustus jäävööndis üldiselt puudub. Gröönimaa külmakõrbes elavad aga inuitid, keda võib pidada maailma kõige karmimate kliimatingimustega kohastunud rahvaks
· pisiimetajad Juuraajastu · 208-146 milj aastat tagasi. · dinosauruste ajastu · lõppes meteoriidisajuga arvatavasti Kainosoikum · 65 milj. aastat tagasi kuni tänapäevani · kängurud · nahkhiired · vaalad · delfiinid · esimesed primaadid e. ahvlased · kasslased · antiloobid · hirved
hiidkalmaarid, merileopardid, merikarud, hülged jm. Keiserpingviinid Lumitormilind Toiduahelad Paljud Antarktise rannikuvetes elavad veeloomad sõltuvalt otseselt või kaudselt fütoplanktonist. Suurtes parvedes liikuvad ja fütoplanktonist ning merejää all kasvavatest vetikatest toituvad krillid ehk hiidvähid kuuluvad Lõuna-Jäämere ökosüsteemi võtmeliikide hulka. Krillidest toituvad paljud mereloomad, -linnud ja kalad, kelle hulka kuuluvad: vaalad, hülged, merileopardid, merikarud, merileopardid, kalmaarid, kalad, pingviinid, albatrossid jpt. Inimtegevus ja sellega seotud probleemid ·Antarktisel puudub püsiv inimasustus, kuid mitmed riigid hoiavad aastaringselt või ainult suviti personali üle kogu mandri paiknevates polaarjaamades. Teaduslike uurimistöödega ja muude töödega tegelevaid inimesi on mandri ja selle lähedal asuvate saarte uurimisjaamades suviti umbes 4400 ja talviti ligi 1100
samas, kui kalastusega tegelevate inimeste arv on järk järgult vähenenud. Tänapäeval on kalastus põhitöökohaks ca 10 000 inimesel, samas kui aastal 1950 töötas sel alal ligi 70 000 inimest. Rääkides Norra kalandusest siis suure osa moodustab sellest just vaala- ja hülgepüük. Vaala- ja hülgepüük on juba ammustest aegadest olnud oluline osa Norra majanduses. Tööstusliku vaalapüügi algusega 17. sajandil hakati ka kasutama spetsiaalseid laevu, millel saab vaalad pardale tõmmata ja juba esmatöödelda. Tehnika arenedes kasvas inimkonna võime vaalu püüda, kuni see ületas säästvat arengut võimaldavad piirid. Sajandi keskpaigaks ei suutnud paljude vaalaliikide arvukus enam taastuda ja vähenes drastiliselt. 1986 keelustas Rahvusvaheline Vaalapüügikomisjon äriotstarbelise vaalapüügi, et vaalavarud saaksid taastuda. Sellest ajast on paljud riigid vaalapüügi täielikult keelanud. Kuid Norra on seda tasapisi jätkanud
(polaarmagun, kivirik). Rannikul leidub samblikke. Polaarmagun Kivirik LOOMASTIK. Kuna rohelisi taimi kui peamisi orgaanilise aine tootjaid on ülimalt vähe, on ka loomastik väga liigivaene. Loomastik toitub peamiselt mereandidest. Seal elavad jääkarud, kelle peamiseks toiduks on kalad ja hülged. Kalad on ka põhitoiduks veelindudele ,kes suvekuudel saarte rannakaljudel pesitsevad. Kalad ja vaalad saavad toitu planktonist, mille moodustavad mikroskoopilised vetikad ja veeloomad. . Suvel koguneb polaaralade rannikukaljudele pesitsema tohutul hulgal linde, kes end seal väga kärarikkalt üleval peavad. Antarktika ranniku lähedal pesitsevad kinnisjääl keiserpingviinid. Adeeliapingviinid ehitavad kividest pesad jääst ja lumest vabadele pindadele. Suure kära tõttu kutsutakse selliseid pesitsuskolooniaid linnulaatadeks
Ida-Euroopa lauskmaal kasvasid sel ajal palmid, Kesk- Euroopas banaanipuud ning Gröönimaal tammed, kastanid ja teised soojalembesed taimed Paleogeenis jätkus imetajate kiire areng; ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Austraalias arenesid kukkurloomad. Selgrootute hulgas olid arvukaimad karbid, teod, korallid, käsnad ja merisiilikud Mereelu evolutsioon Kõige erilisemad selle perioodi mere elusorganismidest olid vaalad, kes arenesid Eotseeni jooksul lihasöövatest maismaaimetajatest ja muutusid suurteks merekiskjateks Mereline ökosüsteem arenes Paleogeeni vältel kiiresti, sisaldades täiesti uusi eluvorme ookeanide äärtel Uustulnukad ookeanide elustikus olid pingviinid, grupp ujuvaid linde Eotseeni algusest ja loivaliste selts, kuhu kuuluvad morsad, hülged ja merelõvid. Arvatakse, et loivalised ilmusid juba enne Neogeeni ajastu algust, kuigi fossiilsed leiud puuduvad. Maismaataimede evolutsioon
Seedeelundid: suuõõs, sõõgitoru,pugu, näärmemagu, lihasmagu-peenestatakse toit, sooltoru, kloaak. Sigimis aeg- pesitsusperiood. Viljastamine on kehasisene. Munemisele jäärgneb haudeperiood linnud pesahoidjad / pesahülgajad. Tähtsus linnuliha munad suled patjate jaoks linnusõnnik väetis. Imetajad on peamiselt maismaaeluga kohastunud selgroogsed loomad neid või kohata kõikjal maailmas mõned neist lendavad ntks nahkhiired, imetajaid ka ookeanides vaalad. Maailmas tuntakse 4000 liiki eestis 61. Imetajad on kõige kõrgema arengutasemegaloomad, keha on kaetud enamasti tiheda karvkattega imetjad on püsisoojased. Temperatuuri aitavad hoida karvkate ja keha hea varustamine hapnikurikka verega. Ojad arenevad esmalt emasorganismis pärast sündimist toidetakse emapiinaga. Kehakatted: nahk ja karvad õhuke näärmetega nahk on kaetud karvadega. Paljudel koosneb karvkate pealis ja villkarvadest.
Jätkus kiire imetajate areng; ilmusid kiskjalised, kabjalised,vaalalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised . Austraalias arenesid kukkurloomad. Nad ei olnud suuremad kui keskmise suurusega koerad. Suured maismaa kiskjad, kes arenesid Varase-Eotseeni jooksul. Koerasarnased mesonühiidid ja suured lennuvõimetud linnud diatrüümad. Esimene primaat e. esikloom Eosimias(varane ahv), peetakse Vana-Maailma ahvise eellaseks. Suurim imetaja on INDRICHOTHERIUM. Erilisemad olid vaalad, kes arenesid Eotseeni jooksul lihasöövatest maismaaimetajatest ja muutusid suurteks merekiskjateks. Neogeeni kliima hakkas külmenema, muutudes sesoonsemaks. Ajastu lõpus hakkasid tekkima uued mandriliustikud. Mandrite ja mere piirjooned muutusid tänap. Vaid Põhja-Jäämere piirkonnas oli maismaa palju laialdasem, kui praegu. Neogeeni kliima, taimestik, loomastik sarnanesid üldjoontes tänapäevastega. Esimesed inimese eellased ilmusid Miotseeni lõpus. Karud, hüaanid, koerad, rebased
Maa areng aegkondade viisi Ürgaegkond, algas 4000 miljonit aastat tagasi. Maa kattus tahke koorega. Kujunesid välja õhk, ookeanid ja maismaa. Tekkis atmosfäär, ookeanid ja mandrid. Ürgaegkonnast on teada, et ookeanis.kujunesid välja esimesed lihtsaimad organismid. Tekkis elu. Lõuna-Aafrikast on leitud 2 9 miljardit aastat vanade primitiivsete vetikate jäänuseid lubjakivides. Need vetikad olid juba küllaltki kõrgelt arenenud, hulkraksed organismid. Vanaaegkond, algas 600 milj. a. eest ja lõppes 230 milj.a tagasi. Vanaaegkonna esimesel poolel, kambriumis, ordoviitsiumis ja siluris, oli mere valitsemisaeg. Maismaa levis ulatuslikult lõunapoolkeral ja moodustas veel ühtse hiidmandri Gondvana.Põhjapoolkera oli valdavalt vee all. Maismaa moodustas kõigest 1/6 kogu maakera pindalast ja oli masendavalt üksluine, paljas ja ...
nõuavad pinnatemperatuuri üle 22 °C. Põhja Jäämere elukad Peamise organismide hulga moodustavad Arktika ookeanis vetikad, mis on kohanenud eluga külmas vees ja isegi jääl. Mereloomade toiduahela aluseks on polaarvetes plankton. Plankton on vees hõljuvate pisikeste elusorganismide nagu bakterite, vetikate ja mitmesuguste pisikeste selgrootute kogum. Planktonist toituvad nii väiksemad kalad kui ka maakera suurimad asukad vaalad. Kalarikkamad piirkonnad on siin Grööni, Barentsi ja Norra meri ning suurte jõgede suudmealad. Põhilisteks püütavateks kalaliikideks on tursk ja heeringas. Kalad on omakorda põhitoiduks veelindudele, hüljestele ning morskadele, keda Arktika ookeani vetes rohkesti elab. Maismaaloomadest liigub jääväljadel jääkaru, kelle keha katab tihe valget värvi karvkate, mis aitab tal kehasoojust hoida ning saakloomi jahtides kergesti lume taustal maskeeruda.
Sugulased Nahkhiired kuuluvad käsitiivaliste seltsi, mis jaguneb kaheks alamseltsiks. Suur-käsitiivaliste (Megachiroptera) hulka kuuluvad vaid Vana Maailma troopikas elutsevad 170 liiki, kes paigutuvad kõik ühte sugukonda. Suur-käsitiivalised toituvad peamiselt puuviljadest, nektarist ja õietolmust. Tuntuim neist on kalong ehk lendkoer (Pteropus), kes elab Indoneesias. Suur-käsitiivalised on küllaltki kogukad, mõne liigi tiibade siruulatus võib ulatuda kuni pooleteise meetrini ja kaal kiloni. Väike-käsitiivalisi (Microchiroptera) on 16 sugukonda, kokku umbes 760 liiki. Enamik väike-käsitiivalisi toitub putukatest, kuid on ka liha- ja puuviljasööjaid ning vere- ja nektariimejaid. Lihasööjad nahkhiired söövad närilisi, kahepaikseid ja roomajaid, pisikesi linde, teisi nahkhiiri ning isegi kala. Mõõtmetelt jäävad väike-käsitiivalised esimesele alamseltsile kõvasti alla: tiibade siruulatus võib olla maksimaalselt 70 sentimeetrit, kaal kun...
Ookeani asukad Ookeanis elab kümneid tuhandeid kalu. Suureimaks neist on haid, vaalad ja delfiinid Kalade süsteem ja evolutsioon Evolutsiooniliselt on see üks rühm organisme, mille peal loodus proovis erinevaid arenguvariante, osa neist katsetustest on välja surnud ja neid teame vaid kivististena (kilp- ja rüükalad), osa on tänapäevani säilinud kurioossete haruldaste vormidena (latimeeria). Kalu on üle 20 000 liigi, (võibolla isegi 25 000), neist valdav osa elab troopikas - Amasoonases jmt
Noortel isastel on londi asemel londikujuline moodustis - sellest ka looma nimi lonthüljes. Lonthüljeste seas tuleb tihti ette võitlusi. Paaritusajal võistlevad isased lonthülged emaste pärast. Nad möirgavad vastamisi ja mõnikord läheb kaklus veriseks. Teised Antarktika loomad on näiteks mõõkdelfiinid, küürvaalad, tormilinnud, krabihülged, pingviinid ja merileopardid. Antarktika vetes on tohutult palju krilli. Vaalad ujuvad tuhandeid kilomeetreid, et sinna toituma pääseda.
wikipedia.org/wiki/Pilt:Eliomys_quercinus01.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Ours_brun_parcanimalierpyrenees_3. http://en.wikipedia.org/wiki/File:%27Honey%27_the_badger.jpg Loomade ränded Paljud imetajad ja linnud rändavad paremate ilmastiku ja toitumisoludega piirkonda. Aafrikas rändavad miljonilipealised sõraliste karjad vihmaperioodide vaheldumise tõttu. Kõige pikemad ränded imetajatest vaalad, lindudest randtiir. Hallvaalade rändekaart http://science.kqed.org/quest/2012/03/16/gigantic-journey-humpback-migration/ Lindude rändetüübid Kõige tüüpilisemaks rändetüübiks on põhja-lõuna-suunaline kaugränne (randtiir). Osade liikide, kelle areaal on suur, lõunapoolsed asurkonnad ei pea rändama, ent põhjapool elutsevad asurkonnad peavad (suitsupääsuke). Osadel lindudel esineb osaränne osa samast paigast samast liigist isendeid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
