docstxt/1299419294100205.txt
Loodusvarad ja nende kasutamine Loodusvarad - loodusressursid, mida inimene saab kasutada oma otstarbeks (elutegevuseks). Maavarad - kivimid, gaasid, mil on majanduslik otstarve suur. Jagunemine: *taastuvad *taastumatud Energeetilised loodusvarad: *energia saamiseks: Taastuvad - puit, vesi, õhk, päikeseenergia, maasiseenergia, bioenergia Taastumatud - nafta, maagaas, põlevkivi, kivisüsi, turvas, uraanimaak TRADITSIOONILISED ... energiavarad, mis antud tehnoloogiaga on tavapärased. Praegu: nafta, maagaas, süsi, tuumaenergia. Erinevates piirkondades erinev. ALTERNATIIVSED ... antud tehnoloogilise arengu puhul pole tavapärane. (Tuuleenergia, vee-energia) Energeetika Hõlmab kõiki sektoreid Tegeleb maavarade kaevandamisega, energia tootmisega ja energia transportimisega tarbijani. Energia tootmine: * kütuste tootmine * soojusenergia tootmine * elektrienergia tootmine Energiamajanduse kuj...
· Miinuseks poliitiliselt ebastabiilne ja sageli eesti suhtes negatiivselt meelestatud Venemaa naabrus. · Plussiks kõrgesti arenenud Põhjariikide (Soome, Rootsi) naabrus ja sõbraliku meiega sarnase ajalooga ja sarnase arengutee valinud Läti naabrus. 4.Loodusvarade olemasolu ja kättesaadavus · Miinuseks maavarade vähesus, hoopis puuduvad tööstuslikud tähtsad maavarad nagu metallimaagid ja suure energia sisaldusega energeetilised maavarad kivisüsi, nafta, maagaas. · Olemas piisavalt veevarusid (mage vesi) · Suured metsavarud · Mullad keskmise viljakusega 5.Klimaatilised tingimused · Soodne metsakasvatuseks. · Piisavalt niiskust, kohati siiski liigniiske (soostumine) · Jahe ja külm periood pikk- taimekasvuperiood lühike ja kasvatada saab vaid suhteliselt lühikese kasvueaga taimi; pikk (kulukas) kütteperiood · Kliima pole eriti sobiv ka puhkuseks ja turismiks
Mandrilava ehk šelf on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Maavarad Läänemeres Liivamaardlad Eesti rannikumeres Meremuda maardlad Nafta ja maagaas (Poola, Leedu) Energeetilised maavarad Nafta ja maagaasi merealune varu moodustab 60–70% kogu maailma varust. ekspluateeritakse enamasti neid, kus vee sügavus on alla 200 m. Tähtis naftapiirkond on ka Venezuela laht, samuti Mehhiko ja Guinea laht ning eriti Põhjameri. Tuntuim naftarikas piirkond on Pärsia laht (60%) Norra: Gaasiekspordija – 2, nafta – 7 1/3 eelarvest 140 inimest Olulised tehnoloogiad Arktika: 90 miljardit barrelit naftat, umbes 1700 triljonit kuupjalga maagaasi ja 44 miljardit barrelit Kivisüsi Merealuseid kivisöe leiukohad – 100, toodetakse – 70 Jaapan (30%) UK (10%), Kanada, Türgi, Tšiili, Hiina Mineraalsed maavarad ...
Näiteks auditooriumis mööbel: elemendid lauad Suhe (Seosed elementide vahel): * orienteeritud (suunaga) * vastastikkused * muutlikud * juhuslikud Terviklikkus s.t elementide koosluse täielikkust, ühtset sihipära. Süsteemide liigitused Valdkond 1. Füüsikalised / tehnilised 2. Bioloogilised 3. Sotsiaalsed (perekond, riik) 4. Immateriaalsed (sõnaraamat, newtoni seadused, relatiivsusteooria) Päritolu (laad) suhetel: a) energeetilised b) füüsikalis-keemilised c) bioloogilised d) informatsioonilised e) mõistelised Juhtimissüsteem 1. Juhtimis objekt 2. Juhtimis seade Eesti Vabariik Organisatsioon keskkond oriumis mööbel: elemendid lauad, toolid.
rRNA sünteesi. regulaatorgeenid kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. TRANSKRPITSIOON I. Koht: Eeltuumsed- tsütoplasmas Päristuumsed tuumas, mitokondrites, kloroplastides . II. Aeg: Eeltuumsetel - kogu raku eluea jooksul Päristuumsetel enamuse rakutsükli ajast va mitoos ja meioos (siis ei toimu) III. Eeldused: 1. Üksikahelaline DNA lõik seda nimetatakse pluss ahelaks + ahel. 2. Ensüümid: RNA polümeraas 3. Energeetilised faktorid ATP 4. Nukleotiidid RNA koostises 5. Protsessi kontrollivad ja reguleerivad valgud IV: Olemus: Kopeerimistüüp i matriitsreakts ioon V: Komplementaars us VI: Tulemus: Transkriptsioo nil moodustuvad kõik 3 tüüpi RNA molekulid Tekivad RNA eelmolekulid, mis vajavad täiendavat töötlust: eelmolekulist kas eemaldatakse teatud lõigud jaguneb teatud fragmentideks lisatakse teatud järjestused muudetakse keemilist koostist (N-aluseid)
1990). Väikesele pindalale ja lihtsale geoloogilisele ehitusele vaatamata on Eesti nii maavarade mitmekesisuselt kui ka olulisemate maardlate varudelt suhteliselt rikas. Põlevkivi ehk kukersiit on Eesti tähtsaim maavara, seda kasutatakse energia saamiseks, keemiatööstuse toorainena. Põlevkivi kaevandamine annab tööd paljudele inimestele. Üle 90% elektrienergiast toodetakse meie oma põlevkivist. Klassifikatsioon (Reinsalu 1998): Põlevad maavarad e energeetilised maavarad Põlevkivi (kukersiit) -- Kütus ja õlitoore Diktüoneemaargilliit(Rahvapäraselt konnatahvel) -- ei kasutata Turvas -- kütte- ja väetisturvas Ehitusmaterjalid Lubjakivi -- tsemendi-, ehitus- ja põletuslubjakivi Dolomiit -- viimistlus, ehituskivi, klaasidolomiit Kristalliline ehituskivi (graniit) -- viimistlus- ja ehituskivi Liiv -- ehitus-, klaasi-, vormiliiv Kruus -- ehituskruus Savi -- tsemendi, rasksulav, keraamiline ja keramsiidisavi Maagid
METABOLISM Organismid hangivad väliskeskkonnast orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid, mida saadakse hingamisel ja toitumisel. Seejärel lagundavad nad biokeemilistes protsessides väliskeskkonnast saadud ained ja sünteesivad neist uued ühendid. Organismide ainevahetus väljendub selles, et elutegevusekäigus moodustunud jääkproduktid eristatakse väliskeskkonda. Organismide ainevahetust käsitletakse koos energiavahetusega, kuna ainevahetusega kaasnevad energeetilised muutused. DISSIMILATSIOON Dissimilatsiooni moodustavad organismi kõik lagundamisprotsessid. Dissimilatsiooniprotsessidega kaasneb energia vabanemine. See talletatakse energiarikastesse ehk makroergilistesse ühenditesse. Üheks peamiseks makroergiliseks ühendiks on ATP. ASSIMILISATSIOON Assimilisatsiooni moodustavad organismi kõik süntesiprotsessid. Selle käigus saadakse organismile vajalikke ühendeid. Protsesside toimumiseks vajatakse lähteaineid ja täiendavat energiat.
Maavarad, nende teke ja kasutamine Edvin Tuvik 9b TKG Maavarad mida leidub ja kasutusala Põlevad maavarad ehk energeetilised maavarad: Põlevkivi (kukersiit) - kütus ja õlitoore Turvas - kütteturvas Ehitusmaterjalid: Lubjakivi- tsemendi-, ehitus- ja põletuslubjakivi Dolomiit- viimistlus, ehituskivi, klaasidolomiit Graniit- viimistlus- ja ehituskivi Liiv - ehitus-, klaasi- ja vormiliiv Kruus - ehituskruus Savi- tsemendi, rasksulav, keraamiline ja keramsiidisavi Keemiatoore : Fosforiit - ei kasutata Lubjakivi- tehnoloogiline (toore toiduaine-, klaasi-, paberi- jm tööstuses) Muud maavarad:
Nad kasuatvad energiaallikana üksnes orgaanilisi ühendeid. Seega on heterotroofid organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Kõik loomad ja seened , samuti paljud bakterid on heterotroofsed. Millest koosned organismi metabolism? Organismid hangivad väiskeskkonnast orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid.Neid saadaksse nöiteks toitumisel aga ka hingamisel.Et ainevahetusega kaasnevad ka energeetilised muutused, siis käsitletakse organismide ainevahetust enamasti koos energiavahetusega. Organismis asetleidvaid sünteesi-ja lagundamispotsesse, mis tagavad tema aine-ja energiavahetuse ümbritseva keskonnaga, nimetatakse metabolismiks.Seda võib jagada kaheks: assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks. -Milles seisneb dissimilatsioon ja assimilatsioon? Dissimilatsiooni moodustavad organismi kõik lagundamisprotsessid.Enamiku dissimilatsiooniprotsessidega kaasneb energia vabanemine
Tallinna Tööstushariduskeskus Referaat KEHALINE ARENG Tallinn 2010 Kehaehituslikud ehk morfoloogilised näitajad. Kehaehituses võib eristada kolme põhitüüpi: · Leptosoom ehk asteenik, seda iseloomustab pikk kasv, pikad saledad jäsemed, lihased ning rindkere on nõrgalt arenenud. · Püknik, seda iseloomustab lühike kasv, lühike kael ja jäsemed, rindkere on hästi arenenud, lihased on lühikesed ja tugevad. · Atleeti iseloomustavad lihastiku ja luutiku hea areng. Puhtal kujul esineb neid tüüpe harva ning piirid nende vahel on ähmased. Kehaehituse tüüpi tuleks arvestada spordiala valikul, näiteks leptosoomile sobivad mitmed kergejõustiku alad nagu kõrgushüpe, püknikule aga raskejõustik. Atleedile sobivad enamik spordialadest. Kehaehit...
Nukleiinhapped DNA 0,4 RNA 0,7 Madalmolekulaarsed org üh 0,4 · Keemilised elemendid organismides (makroelemendid) EI OLE IOONIDENA! o C- skelett o H- skeleti täiteaine o N- skeletti täitev valkude põhikoostis (NH2), DNA põhikostis o P - nukleiinhapped, energeetilised ühedid o S aminohapped, energeetilised ühendid o O oksüdeerija · Ioonide ülesanded o Ca+2 lookoe tugevdamine, osaleb H2O hulga regulatsioonis, süntaksi töös o K+, Na+ - närviimpulsside edastamine o Cl- - maohappe koostises, aitab toidu seedimisel o Mg+2 aktiveerib paljusid ensüüme, valkude nukleiinhapete stabiliseerijaks, taimede klorofülli koostises o Fe+2 transpordib hapniku
Merepõhja maavarad Mererannikust kuni maailmamere suurte sügavusteni leidub paljudes piirkondades palju mitmesuguseid maavarasid, nagu näiteks ehitusmaterjalid liiv, kruus ja savi ning ravimuda ja raua-mangaani konkretsioonid, nafta ja maagaas Esialgu on kättesaadavad vaid šelf ülemise osa ning rannavööndi maavarad, katsetootmine toimub aga järjest suuremates ookeani sügavustes. ◦ Mandrilava ehk šelf on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Maavarad Läänemeres Liivamaardlad Eesti rannikumeres ◦Viimasel ajal on neid uuritud päris mitu: Prangli; Naissaare; Hiiumadala, Ihasalu. Prangli maardla on jõutud juba tühjaks kaevandada.. ◦Praegu on keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel üle 9 miljoni kuupmeetri meres olevat liiva. Meremuda maardlad ◦Need on: Haapsalu, Käina, Mullutu-Suurlahe (kaasajal on see küll järveks muutunud). ◦Praegu on keskkonnaregistri m...
sportlaste lihastest. · Vastupidavusalade treeningu põhieesmärk on lihaskiu ainevahetuse energeetika areng. Geneetiline eelsoodumus domineerivad lihaskiud · Jõualadel valged kiired lihaskiud · Vastupidavusaladel tumedad aeglased lihaskiud Aeglased lihaskiud kontraheeruvad 2x aeglasemalt kui kiired. Aeglased lihaskiud hüpertrofeeruvad suhteliselt vähe, kiired seevastu suhteliselt hästi ja kiiresti. Kestval lihastööl omavad olulist rolli lihasraku energeetilised protsessid: · Mitokondrite arvu tõus ATP taastootmine · Lihaskiudu ümbritsevate verekapillaaride arvu tõus · Energiatootmises osalevate ensüümide aktiivsuse tõus
EESTI MAAVARAD MAAVARAD Maavaraks loetakse sellist maapõues leiduvat orgaanilist või mineraalainet, mida on võimalik tasuvalt kasutada. Maavara kaevandatakse maapõuest ja maavarade leiukohta nimetatakse maardlaks. MAAVARADE KLASSIFIKATSIOON (Reinsalu, 1998) I. Põlevad maavarad ehk energeetilised maavarad Põlevkivi - kütus ja õlitoore Turvas - kütteturvas Põlevkivi II. Ehitusmaterjalid Lubjakivi - tsemendi-, ehitus- ja põletuslubjakivi Dolomiit - viimistlus, ehituskivi, klaasidolomiit Graniit - viimistlus- ja ehituskivi Liiv - ehitus-, klaasi- ja vormiliiv Kruus - ehituskruus Savi - tsemendi, rasksulav, keraamiline ja keramsiidisavi MAAVARADE KLASSIFIKATSIOON (Reinsalu, 1998) III. Maagid
Süsivesikud Süsivesikud ehk sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulauast lähtudes pakub kõigepealt huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigis. Nad on hästi kättesaadavad, omastatavad ja kõrge energeetilise väärtusega. Süsivesikute arvele langeb üle poole inimorganismi elutegevuseks vajatavatest kaloritest. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus veresuhkru (glükoosi) arvel. Leidumine Looduses Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Taimedes leidub neid kuivainest 75-90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Veel kuuluvad nad rakkude, kudede ning mõningate hormoonide koostisesse. Elemendid millest koosneb GLÜKOOS - C6H12O6 ehk viinamarjasuhkur, kõikide organismide peamine energiaallikas.
Mida nimetatakse biomolekulideks? Nimeta neid. Ained, mis väljaspool organisme ei moodustu. Sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt. Milles väljendub elu organisatoorne keerukus? Ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. Nimeta elu tunnused! Rakuline ehitus, aine – ja energiavahetus, reageerimine keskkonnamuutusele ja ärritusele, kasvamine ja areng. Mis on elu esmane organiseerituse tase ning mis teadusharu seda uurib? Rakk, tsütoloogia. Mida uurib tsütoloogia? Rakkude ehitust ja elutegevust. Kuidas tagatakse loomorganismis sisekeskkonna stabiilsus? Neuraalse ja humoraalse regulatsiooniga. Mis on kõige kõrgem elusooduse organiseerituse tase? Biosfäär. Missugune fakt on teaduslik? Mis on kinnitust leidnud korduvalt teadusliku uurimusmeetodi abil. Nimetage teadusliku meetodi peamised etapid! Probleemi püstitamine, Taustinfo kogumine, Hüpoteesi sõnastamine, Hüpoteesi kontrollimine, Tulemuste an...
4) Tarbijale orienteeruvad Piima- ,saiatööstus. Olmeteenused. Paiknevad tihedamini asustatud piirkondades. 5.) Eesti majandusgeograafilise asendi +/- + Asend Läänemere ääres võimaldab transporditeenust. Rohkesti lähinaabreid, mis võimaldab kaubavahetust. Loodusvaradest on rikkalikult metsa ja magevett. Venemaa naabrus tagab Eestile olulisuse. - Ebastabiilne Venemaa, kes siseriiklikud probleemid kannab üle meile. Loodusvaradest puuduvad olulised energeetilised varud, mis on põllumajandusele ebasoodne. 6.) Riigi arengutaseme kriteerumid. 1) SKT Näitab riigis aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste koguväärtust rahaliselt USA $ ühe inimese kohta. Eestis umbes 15 000 $. 2) HDI Inimarenguindeks Iseloomustav elanike heaolu riigis ja arvutamiseks kasutatakse keskmise eluea, haridustaseme, ostujõudu jne. 3) Energiatrabimine inimese kohta aastas 4) Käive erinevatest majandussektorites
sihtkohta. Igal tootmisvahendil on teatud kindel tootmisvõimsus, mida tuleks võimalikult ratsionaalselt ära kasutada. Seadme tootmisvõimsuse all mõistetakse seda maksimaalset toodangut. Materjalid ei kuulu kapitali hulka. Materjalide hulka kuuluvad: Tooraine- põhikoostisosana lähevad valmistoodangusse Abimaterjalid- valmistoodangu koostisesse lähevad, kuid mille osatähtsus selles on kas koguseliselt või väärtuselt väike. Kütus- Energeetilised ja muud abiained on need, mida kasutatakse tootmisprotsessis, kuid mis ei lähe valmistoodangusse naturaalsel kujul. Eriline tootmisressurss on ettevõtja tegevus ehk ettevõtlus. See haarab kõiki inimmõistuse aspekte, mis on seotud vastutusega, riskiga, firma asutamisega jne. Ettevõtte juhtimise eest saadav hüvitis on loomult teist laadi kui muu töö eest saadav. Ettevõtluse eest saadav hüvitis ongi kasum. See on see, mis ettevõtjale järele jääb, kui
* Radioaktiivse kiirguse moodustavad energeetilised osakesed, mis vabanevad aatomituumast selle radioaktiivse lagunemise käigus. Seda kiirgust on kolme liiki: -, - ja -kiirgus. -kiirguse moodustavad heeliumi aatomi tuumad (-osakesed), -kiirgus on elektronide voog, -kiirgus kujutab endast aga suure energiaga kvantidest koosnevat elektromagnetkiirgust. * Ioniseeriv kiirgus- kiirguse võime tekitada ioone, mis teeb ta eluskudedele ohtlikuks. Ioniseeriva kiirguse liigid: *) -kiirgus *) -kiirgus *) -kiirgus *)röntgenikiirgus Röntgenkiirgus on pidurduskiirgus, mis tekib röntgentorus elektronidele antud kiirenduse tagajärjel (elektronide ümberpaigutusest aatomis). - kiirgus ja - kiirgus on osakeste vood , eralduvad aatomituumast ja omavad suurt kiirgust ja energiat. - osake koosneb kahest neutronist ja kahest prootonist, on -osakesest suurem ja liigub aeglasemalt. Läbitungmisvõime on väiksem kui -osakesel ja ohtlik vaid organism...
Organismide koostises olevate elementide rühmitamine: 1)makroelemendid- O,C,H,N,P,S 2)mesoelemendid- K, Cl, Ca, Na, Mg 3)mikroelemendid- Fe, Zn, Cu, I, F jt. Neid jaotatakase sisalduse järgi organismis. Eelistatud on mittemetallid ja väikese tuumalaenguga elemendid organismide koostises. Vee molekuli bioloogiliselt tähtsad omadused: 1)polaarne-vee hea lahustumisvõime 2)vesiniksidemete moodustamine 3)suur soojusmahtuvus 4)hea soojusjuhtivus Vee ülesanded rakus: 1)kui lahusti 2)kui reaktsioonikeskkond 3)kui lähteaine 4)kui reaktsiooni lõpp saadus 5)kui soojusregulaator 6)hüdrolüüs Katioonide ülesanded: K, Na- närviimpulsi moodustamine NH4- eraldub valkude ja teiste lämmastikku sisaldavate ühendite lagunemise käigus Ca- annab luudele tugevust Mg- on seotud nukleiinhapetega(DNA ja RNA) ; taimedes kuulub rohelise pigmendi klorofülli koostisesse Fe- esinevad punaliblede e erütrotsüüdide valgu hemoglobiini koostises ; oluline ro...
molekulaarne/materiaalne alus, mis lubab lahendada enamiku elutegevuseks vajalikke füsioloogilisi probleeme. Toiduvalgud peavad oma aminohapetega tagama keha kudede kasvu ja säilimise. Süsivesikud Süsivesikud on keemilised ained, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest, üldvalemiga Cn(H2O)m. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega. Nad on hästi kättesaadavad, odavad, kõrge energeetilise väärtusega ja neid on lihtne säilitada. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus glükoosi arvel. Lipiidid Lipiidid on vees lahustumatud, vähemalt kahest komponendist (alkohol ja rasvhape) koosnevad biomolekulid. Lipiidide koostises olevad rasvhapped on inimorganismis rakkude jaoks kontsentreeritud energeetiline kütus. Vitamiinid Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja organismide jaoks asendamatud mikrotoitained. Vesi
2. regulaatorgeenid kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. TRANSKRPITSIOON I. Koht: · Eeltuumsed- tsütoplasmas · Päristuumsed tuumas, mitokondrites, kloroplastides. II. Aeg: · Eeltuumsetel - kogu raku eluea jooksul · Päristuumsetel enamuse rakutsükli ajast va mitoos ja meioos (siis ei toimu) III. Eeldused: 1. Üksikahelaline DNA lõik seda nimetatakse pluss ahelaks ,,+" ahel. 2. Ensüümid: RNA polümeraas 3. Energeetilised faktorid ATP 4. Nukleotiidid RNA koostises 5. Protsessi kontrollivad ja reguleerivad valgud IV: Olemus: Kopeerimistüüpi matriitsreaktsioon V: Komplementaarsus DNA lähteahel G C T A Sünteesitav RNA C G A U ahel VI: Tulemus: 1. Transkriptsioonil moodustuvad kõik 3 tüüpi RNA molekulid 2. Tekivad RNA eelmolekulid, mis vajavad täiendavat töötlust: · eelmolekulist kas eemaldatakse teatud lõigud · jaguneb teatud fragmentideks · lisatakse teatud järjestused
arengukava aastateks 20102020", mis käsitleb kogu Eestis paikneva lubjakivi, dolokivi, kristalliinse ehituskivi (Eestis peamiselt graniit), liiva, kruusa ja savi kaevandamist ning kasutamist. Põlevkivi kasutamise kaks peamist suunda on põletamine ja utmine. Põletamine toimub õhu keskkonnas, utmine - ilma õhuta. Põletamisel saadakse soojusenergia. Seda kannab kaugkütte puhul kuum vesi, termilis-kineetilise energia korral veeaur, mis käitab elektrijaamade turbiine. Utmise energeetilised produktid on õli ja gaas. Maavarade säästva kasutamise poliitika kujundamist ja elluviimist juhib ja koordineerib Keskkonnaministeeriumi maapõue osakond Selle töö hulka kuulub: maapõue käsitlevate õigusaktide koostamine ning kehtivate täiustamine;maapõuega setud informatsiooni kogumine ja avalikkuse teavitamine; teiste maapõuega seotud valdkondade arengukavade koostamises osalemine; maapõuega tegelevate töötajate nõustamine ja täiendõppe ning selleks vajalike teabe- ja
soojusenergia kogumine (kasvuhoone) Päikeseenergia on alati tasuta - maksavad ainult seadmed Bioenergia Biomass - fotosünteesi kaudu sündinud taimemass Biomassi saab pidada taastuvaks, kui seda kasutatakse mingil territooriumil, näiteks ühes riigis, biomassi juurdekasvust vähem või ligilähedaselt juurdekasvu piires. Taimne päritolu - puit ja selle töötlusjäätmed, turvas (taastuvuse piires), energeetilised põllukultuurid jm Loomne päritolu - tapamajade ja kalatöötlemise jäägid, sõnnik ja nendest toodetav biogaas Vana prügimägi -> magistraaltorud -> Biogaas pumbatakse kokku -> 1 väike prügimägi = 1000 individuaalelamut Tuuleenergia Esimesed - tuuleveskid, purjelaevad Tuuleenergia tootmiskulud langevad pidevalt, ei saasta keskkonda Taani üks juhtivaid maid Aasta keskmine tuulekiirus 10 meetri kõrgusel on enam kui 5 m/s
3. Elektriväli Mõiste "elektriväli" võttis kasutusele inglise füüsik ja keemik Michael Farady (1791- 1867). ta väitis, et: *Kõigi elektrilaenguga kehi ümbritseb elektriväli, mis on tingitud nende kehade elektrilaengust. *Elektrivälja tähenduseks on olla omamoodi vahelüli elektrijõu mõju edastamisel ühelt kehalt teisele Definitsioonid: Elektriväljaks nim. elektrilaenguga keha või osakese ümbrust, milles mõjuvad elektrijõud. See ümbrus e. elektriväli, on elektrilaenguga kehade elektrilise vastastikmõju vahendaja. Elektrivälja nim. elektrostaatiliseks väljaks, kui selle tekitab paigalseisev elektrilaenguga keha. Elektrivälja nim. homogeenseks (ühetaoliseks) elektriväljaks, kui see mõjutab selles väljas asuvat elektrilaenguga keha välja igas punktis ühesuguse elektrijõuga. Sellise elektrivälja tekitavad kaks võrdse suuruse ja paraleelse asetusega, kuid erinimeliste elektrilaengutegametallplaatiplaadivahelisse ruumi. Elektrivälja olemasol...
Nagu teistekgi energiatoodangutel, on ka tuumaenergial pluuse ja miinuseid. Plussideks oleks: Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Uuringud näitavad, et tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Tuumaelektrijaamas kasutatakse kütusena uraani, mille varusid arvatakse jätkuvat umbes viiekümneks aastaks. Rikkalikumad uraanileiukohad on Kanadas, USA-s ja LAV-s. Tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane rikastele kõrgelt arenenud riikidele, sest kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab väga suuri kapitalimahutusi. Kolm suurriiki USA, Prantsusmaa ja Jaapan toodavad maailma tuumaenergiast. Miinusteks oleks: Tuumaelektrijaamad on ohtlikud ja riigid kel on teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitatud. Energiavaesed riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Kor...
1 reegel Dfd=Dfn (definitsioon peab olema tasakaalus, st defineeriv pole liiga suur defineeri tava jaoks) 2 reegel Idem per idem seesama sellesama kaudu (tõlk). Defineeritavas ei tohi esineda defineerivat. Maailmas elab 7 miljardit inimest. Hiinlane- on rahvus, kelle esindajaks on olnud Konfutsius. Hiinlane on rahvus, keda maakeral on kõige enam. Jaapanlane- on rahvus, kelle riigis on Eesti sumomaadleja Baruto. 3 reegel! Definitsioond ei tohi olla eitav, väljaarvatud juhul, mil defineeritav on eitavas vormis. Ei tohi olla eitavas vormis, kuna eitavalt edastatakse vähe informatsiooni. Eitavas vormis varjatakse sisu, ei edastata tunnuseid. Võõramaalane/mittekodanik- (on eitav mõiste) isik, kel puudub antud riigi kodakondsus. Punkt on matemaatiline suurus, millel puuduvad mõõtmed (Eukleides). Vale, kuna sees on eitus. 4 reegel Lgrotum per iqnotius ei tohi olla definitsioon, mis on tundmatu tundmatu kaudu (tõlk) - definitsioon pea...
· Sahharoos roo ehk peedisuhkur Sahharoos = glükoos + fruktoos · Laktoos ehk piimasuhkur · Maltoos ehk linnasesuhkur Polüsahhariidid · Glükogeen loomad, maks · Tärklis taimed, varuained · Tselluloos taimed, rakukest, paber Süsivesikute biofunktsioonid · Energeetiline funktsioon süsivesikut katavad 55% inimese energiavajadusest. · Energeetilised varuained on tärklis ja glükogeen. 1g süsivesikute täielikul oksüdatsioonil 4,2kcal energiat. · Varuaine funktsioon tärklis taimedes, glükogeen maksas ja lihastes · Kaitsefunktsioon seotud toksilise ainete kahjustamisega · Ehituslik funktsioon tselluloos(tugevuse), kitiin(putukate skelektide tugevuse) Lipiidid Definitsioon: vees lahustuvad ained, mis on oma olemuselt rasvhapete estrid.
Surveaste = 13,5 Turbokompressori filtrite rõhulangus pf = 392 Pa Rõhulangus õhujahutil põj = 1962 Pa (põj = 980...2900 Pa) Välisõhu rõhk p0 = 1,013·105 Pa Masinaruumi temperatuur 20 oC, õhu suhteline niiskus 0 = 70 % Merevee temperatuur 14 0C NB !!! Kõik ülejäänud vajalikud algandmed võib valida antud mootori tüübile lubatud piirides. Ülesanne 1 Mootor töötab raskekütusel kütteväärtusega Qa = 41 418 kJ/kg. Leida, kuidas muutuvad energeetilised ja ökonoomilised näitajad, kui mootorit ekspluateeritakse madalama kütteväärtusega kütusel Qa = 40 287 kJ/kg. Diiselmootori tööd saab hinnata järgmiste näitajate alusel: 1. Indikaatornäitajad - keskmine indikaatorrõhk - mootori indikaatorvõimsus - mootori indikaatorkasutegur 2. Efektiivnäitajad - keskmine efektiivrõhk - mootori efektiivvõimsus - mootori efektiivkasutegur 3. Kütusekulu - kütuse tunnikulu - kütuse indikaatorerikulu - kütuse efektiiverikulu.
alkaanideks. · Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid · hästi kättesaadavad · taimedes leidub neid 75-90% · loomades kuni 2% · seentes 1-3% · kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse · määravad veregrupi · kõrge energeetilise väärtusega · neid on kerge säilitada SÜSIVESIKUD JAGUNEVAD KOLME PÕHI RÜHMA: · Monosahhariidid ehk monoosid · Oligosahhariidid · Polüsahhariidid ehk polüoosid · Aju energeetilised vajadused täidab enamuses glükoos · Ligikaudu 30% glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks · ligikaudu 3% moodustub glükogeen(ladestub maksas ja lihastes) · Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. Kõige tuntumad disahhariidid · sahharoos glükoos + fruktoosroo- või peedisuhkur (tavaline suhkur) · maltoos glükoos + glükoos linnasesuhkur
Töö nr 1.3 Lipiidide reaktsioonid Koostas: Juhendaja: Mart Reimund Teoreetilised alused Lipiidid heterogeenne ühendite rühm, mis reeglina ei lahustu vees ega ka vesilahustes, samas lahustuvad mitmetes apolaarsetes orgaanilistes solventides, neid iseloomustab ka estersidemete esinemine. Lipiidid on olulised, kuna nad on nii loomsetes organismides kui ka osades taimedes olulised energeetilised varuained, lipiidid on ka rakumembraanide peamiseks koostisosaks ning neil on ka kaitsefunktsioon ja regulatoorne roll. Lipiide võib jagada vastavalt molekuli keemilisele ehitusele ja omadustele järgmiselt: · rasvhapped · rasvad · glütserofosfolipiidid · sfingolipiidid · vahad · asteroidid · terpenoidid Klassifitseerimise viise on veelgi. Lipiide võib jaotada veel näiteks vastavalt seebistumisv...
samuti ka telliste valmistamiseks. Ordoviitsiumi vanimais kivimeis, liivakivides, peituvad fosforiidivarud. Fosforiiti hakati kaevandama 1924. a Ülgasel ja 1940. a Maardus. Algul kasutati seda fosforväetisena, kuid nüüdseks on selle tootmisest maailmas loobutud. Väärtuslikud ehituskivimid Vasalemma marmor. Saaremaa marmor. Kalana marmor. Lubjakivi(ka Eesti rahvuskivi). Maavarade klassifikatsioon 1) Põlevad maavarad ehk energeetilised maavarad: Põlevkivi (kukersiit)- kütus ja õlitoore. Graptoliitargiliit- ei kasutata. Turvas- kütteturvas 2) Ehitusmaterjalid: Lubjakivi- tsemendi-, ehitus- ja põletuslubjakivi. Dolomiit- viimistlus, ehituskivi, klaasidolomiit. Graniit- viimistlus- ja ehituskivi. Liiv- ehitus-, klaasi- ja vormiliiv. Kruus- ehituskruus. Savi- tsemendi, rasksulav, keraamiline ja keramsiidisavi. 3) Maagid: Rauamaak- ei kasutata. 4) Keemiatoore:
pankrese fermetide toimel ja seejärel imenduvad peensoolest verre. 24. Valguvajadus asendatavad ja asendamatud aminohapped VALGUVAJADUS - desamiinimisel lõhustatud aminohapete asendamise vajadus toiduvalguga. VALGU MIINIMUM - valgu kogus, mis on vajalik organismi elus hoidmiseks. VALGU FÜSIOLOOGILINE MIINIMUM - minimaalne valgu kogus, mis on vajalik selleks, et säilitada tasakaalustatud lämmastiku bilanss toiduratsiooni korral, mis täielikult katab organismi energeetilised vajadused. toiduvalgu norm - valguvajadus organismi kõrgenenud ainevahetuse tasemel 2500 kcal energiakulu puhul - 100 g Iga täiendava 500 kcal kohta suurendada toiduvalgu sisaldust 10 g võrra 0,8 1 g iga keha kg kohta TÄISVÄÄRTUSLIKUD Sisaldavad asendamatuid aminohappeid, mis on vajalik ehitusainevahetuseks (peamiselt loomse päritoluga valgud) MITTETÄISVÄÄRTUSLIKUD
Sellega kaasneb ka tugev kiirgus. 11. Mis on laserid? - Laser ehk valguskvantgeneraator ehk optiline kvantgeneraator on indutseeritud kiirguse omadustel põhinev seade, mis tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spektri optilises, kas siis ultravioletses, nähtavas või infrapunases osas. 12. Kuidas saavutatakse laserites pöördhõive? Joonis. - Laserkiirgus saab tekkida, kui aine aatomitel on elektronide jaoks sobivad energeetilised olekud: põhiolek, ergastatud olek ja metastabiilne olek. Ergastamisel viiakse elektronid ergastatud olekusse, kust nad kohe siirduvad väiksema energiaga, aga metastabiilsesse olekusse. Kuna metastabiilses olekus viibivad elektronid kaua, ja ergastamine toimub pidevalt, siis peagi on ergastatud olekus elektrone rohkem kui neid on põhiolekus. Sellist olukorda nimetatakse pöördhõiveks, sest tavaliselt on elektrone põhiolekus rohkem kui ergastatud olekuis. 13. Kuidas töötab rubiinlaser
4,76%, Ameerika Ühendriigid 4,26% (2009). · Import Eesti suurimad impordiartiklid : · masinad ja seadmed (35%) · tekstiilid (19%) · mineraalsed kütused (19%) · keemiatooted (9%) · toidukaubad (6%) Eesti tähtsaimad impordipartnerid on Soome 14,52%, Leedu 10,84%, Läti 10,47%, Saksamaa 10,33%, Venemaa 8,59%, Rootsi 8,34%, Poola 5,63% (2009). · Maavarad I. Põlevad maavarad ehk energeetilised maavarad · Põlevkivi (kukersiit) - kütus ja õlitoore · Graptoliitargilliit - ei kasutata · Turvas - kütteturvas II. Ehitusmaterjalid · Lubjakivi - tsemendi-, ehitus- ja põletuslubjakivi · Dolomiit - viimistlus, ehituskivi, klaasidolomiit · Graniit - viimistlus- ja ehituskivi · Liiv - ehitus-, klaasi- ja vormiliiv · Kruus - ehituskruus · Savi - tsemendi, rasksulav, keraamiline ja keramsiidisavi III. Maagid
10. Valguvajadus - valgu miinimum, valgu füsioloogiline minimum, valgu optimum- Valguvajadus - desamiinimisel lõhustatud aminohapete asendamise vajadus toiduvalguga. Valgu miinimum - valgu kogus, mis on vajalik organismi elus hoidmiseks. Valgu füsioloogiline miinimum: minimaalne valgu kogus, mis on vajalik selleks, et säilitada tasakaalustatud lämmastiku bilanss toiduratsiooni korral, mis täielikult katab organismi energeetilised vajadused e. rahuoleku vajadused. Valgu optimum - valguvajadus organismi kõrgenenud ainevahetuse tasemel 2500 kcal energiakulu puhul - 100 g. Iga täiendava 500 kcal kohta suurendada toiduvalgu sisaldust 10 g võrra (0,8 – 1 g iga keha kg kohta, kui ei ole tegemist raske kehalise tööga).
Toiduainete keemia Toiduainete koostis 2 Antonina Zguro, TTÜ Virumaa Kolledž Toitained Toitained on keemilised ained, mida organismid vajavad ainevahetuses või kasutavad energiaallikana Sünteesiained: valgud, mineraalained (Ca, P,Mg); tagavad rakkude kasvu ja paljunemise ning organismi normaalse arengu Energeetilised ained: süsivesikud, rasvad Reguleerivad ained: vesi, vitamiinid, mikroelemendid 3 Antonina Zguro, TTÜ Virumaa Kolledž Toidupüramiid 4 Antonina Zguro, TTÜ Virumaa Kolledž Eained ehk toiduainete lisaained Toidu lisaained on ained, mis lisatakse kavatsuslikult toidule tehnoloogilises protsessis, et muuta toidu
KÜTUSED Fossiilkütused - mittetaastuvad fossiilsest orgaanilisest ainest pärinevaid kütusena kasutatavad põlevmaavarad: nafta, erinevad söeliigid, maagaas, põlevkivi jt. Biokütused - bioloogilise päritolu ja organismide elutegevuse tagajärjel tekkinud ning taastuvuse piirides otseselt kütustena kasutatavad või spetsiaalselt kütusteks töödeldud (vääristatud) tahked, vedelad või gaasilised ained: puit, roog, energeetilised kultuurid, biogaas, bioloogilise päritoluga jäätmed jt. ENERGEETIKA Energeetika on majandusharu, mis tegeleb energoressurside kaevandamisega, energia muundamisega sobivaks energialiigiks ja edastatamisega tarbijale Energeetika alajaotised on: • Soojusenergeetika • Elektrienergeetika • Tuumaenergeetika • Hüdroenergeetika • Tuuleenergeetika • Bioenergeetika PÄIKE ENERGIAALLIKANA
Tartu Tervishoiu Kõrgkool õe õppekava Õde I, V rühm Edita Moks EMBRÜOLOOGIA Analüütiline seminaritöö Õppejõud: Ave Kõrve- Noorkõiv RM MA Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2018 Millised olid minu eelnevad teadmised? Teadsin embrüoloogias vaid elementaarseid asju. Embrüoloogia on teadus loote arenemisest alates munaraku viljastumisest, mis lõppeb sünnitusega. Embrüonaalne areng jaguneb sünnieelseks (prenataalseks) ja sünnijärgseks (postnataalseks) arengufaasiks. Munaraku areng jagatakse kolme arengustaadiumiks: paljunemise-, kasvu- ja küpsemise staadiumiks. Raseduse kestvus on 9 kuud, on jaotatud kolmeks trimestriks ja kümneks unaarkuuks. Suurim raseduse katkemise oht on esimesel kolmel kuul. Loode saab kõik eluks vajaliku (toit, hapnik) emalt. Gastrulatsioonil tekivad 3 lootelehte ektoderm, endoderm ja mesoderm, see kõik toimub 7-15 päeva peale viljast...
lämmastikukoguste vahel (Toidu N2)-(Väljaheidete N2)-(Uriini ja higi N2) 3. Valguvajadus, valgu füsioloogiline miinimum VALGUVAJADUS - desamiinimisel lõhustatud aminohapete asendamise vajadus toiduvalguga VALGU MIINIMUM - valgu kogus, mis on vajalik organismi elus hoidmiseks VALGU FÜSIOLOOGILINE MIINIMUM - minimaalne valgu kogus, mis on vajalik selleks, et säilitada tasakaalustatud lämmastiku bilanss toiduratsiooni korral, mis täielikult katab organismi energeetilised vajadused. 4. Süsivesikute ainevahetus. Taimne toit: Tärklis Roosuhkur e. sahharoos Piimasuhkur e. laktoos Linnasesuhkur e. maltoos Puuviljasuhkur e. fruktoos Loomne toit : Loomne tärklis . glükogeen 5. Hüpoglükeemia, hüperglükeemia, selle liigid HÜPERGLÜKEEMIA Glükoosikontsentratsiooni tõus üle 120 mg% Alimentaarne Müogeenne Emotsionaalne Farmakoloogiline
teine -glükoosi jääkidest. Ometi tingib see suured erinevused polüsahhariidide ehituses. Lisaks sellele on -glükoos püsivam kui -glükoos, samuti on tselluloosi molekul jäigem. Evolutsiooni käigus on need erinevused hästi ära kasutatud. Tselluloos kuulub tugevate ja kestvate makrostruktuuride koostisesse. Nende püsivuse kindlustab ka asjaolu, et -glükoos on keemiliselt püsivam. Tärklised ja glükogeen on energeetilised varuained. Tärklis lammutatakse toiduks siis, kui seeme idaneb ja taim hakkab kasvama. Glükogeen salvestatakse lihastes ja eriti maksas. Kui loom teeb tööd, peab glükogeenist hästi kiiresti vabanema glükoos, et varustada töötavaid lihaseid energiaga. Selleks on vähem püsiv -glükoos ning hargnenud ja seetõttu kergesti rünnatavad glükogeeni molekulid eriti sobivad. 4
glükoosimolekulid annavad taimedele tugevuse inimorganism ei omasta SÜSIVESIKUTE ÜLESANDED ORGANISMIDES energiaallikas ja varuaine ööpäevasest energiavajadusest 55-60% ehitusmaterjal kaitse lähteaine fotosünteesi lõpp-produktiks 4. ENERGIAVARUKS JA EHITUSMATERJALIKS ON KA LIPIIDID LIPIIDID mitmesugused molekulid enamik hüdrofoobsed rasvad, vahad, steroolid, fosfolipiidid, rasvlahustuvad vitamiinid jne nii tahked kui vedelad ehituslikud ning energeetilised ülesanded signaalmolekulid LIHTLIPIIDID rasvad, õlid, vahad energiarikkad energiaallikaks ja varuks RASVAD glütseroolist ja rasvhapetest tahke või vedel erinevad rasvhappejäägid Küllastunud rasvhapped Küllastumata ainult üksiksidemed rasvhapped peamiselt loomsetes üks või mitu kaksiksidet rasvades taimsetes rasvades
teine -glükoosi jääkidest. Ometi tingib see suured erinevused polüsahhariidide ehituses. Lisaks sellele on -glükoos püsivam kui -glükoos, samuti on tselluloosi molekul jäigem. Evolutsiooni käigus on need erinevused hästi ära kasutatud. Tselluloos kuulub tugevate ja kestvate makrostruktuuride koostisesse. Nende püsivuse kindlustab ka asjaolu, et -glükoos on keemiliselt püsivam. Tärklised ja glükogeen on energeetilised varuained. Tärklis lammutatakse toiduks siis, kui seeme idaneb ja taim hakkab kasvama. Glükogeen salvestatakse lihastes ja eriti maksas. Kui loom teeb tööd, peab glükogeenist hästi kiiresti vabanema glükoos, et varustada töötavaid lihaseid energiaga. Selleks on vähem püsiv -glükoos ning hargnenud ja seetõttu kergesti rünnatavad glükogeeni molekulid eriti sobivad. By Super Oll 2004
1.Termodünaamika ( termodünaamiline süsteem, sise- ja väliskeskkond. Süsteemide liigitus )..........2 2.Termodünaamilise keha termilised ja energeetilised olekuparameetrid (nende mõõteühikud, tähistused).............................................................................................................................................. 2 3.Absoluutse rõhu, alarõhu ja ülerõhu mõiste....................................................................................... 3 4.Termodünaamiline tasakaal (tasakaalne süsteem ja protsess, tagastatav ja tagastamatu protsess)....3 5.Ideaalgaaside mõiste ja ideaalgaaside põhiseadused......
(Martin, R) Karpkalakasvatuse tsükkel algab kevadel, mais-juunis sugukaladelt järglaste saamise ja nende tiikidesse asustamisega. Tsükkel jaguneb kasvuperioodideks ja talvitamisteks. Kasvuperiood, mil kala viibib kasvutiigis, toitub intensiivselt ja võtab kaalus juurde, kestab Eesti oludes 150 180 päeva. Ülejäänud osa aastast, 180210 päeva, on karpkala talvitustiigis või hoidlas, kus ta ei toitu ja oluliselt juurde ei kasva, pigem kõhnub, kattes energeetilised vajadused varuainete arvel. (Martin, R) 2.4Tegevusvõimalused Karpkala on paksude soomuste ja tugevate luude tõttu raskesti töödeldav ja teda turustatakse sisikonnast puhtaks roogitud ja jahutatud kalana, harva ka rookimata eluskalana. Filee tootmine on töömahukas ja kallis. Külmutatud karpkalale praegu Eestis turgu ei ole. Toore töötlemata karpkala eksport Lääne-Euroopasse pole perspektiivne Kesk-Euroopa (Tsehhi,
- võimsus= jõud x distants/aeg -kiirused ja maksimaalse vastupidavuse treening - osavus – võime liigutada oma keha ruumis kiirelt ja täpselt (jõu, kiirused, tasakaalu koordinatsiooni kompleks) - laktaadi treening - tasakaal Soovitused: -koordinatsioon - treeni regulaarselt 3.Millised on erinevad energeetilised rajad -aktiivne eluviis erinevatel kehaliste harjutuste intensiivsustel? - jälgida enda tervist 4.Milline on aeroobse ja jõufitnessi areng ning milline on nende treenitavus? - valida endale kohane treeningintensiivsus ja maht Aeroobse taseme areng arendab nii kiirusjõudu kui ka Aeroobselt: vähemalt 30 minutit päeva kiirust. Aeroobse taseme tõusuga tõuseb ka anaeroobne
Müokinaasi (adenülaadi kinaasi) funktsioon, müokinaasne reaktsioon kui "avariisüsteem" ja "eba- ökonoomne" viis ATP produtseerimiseks. Oksüdatiivne fosforüülimine - oksüdeerimise ja fosforüülimise protsesside kooskôlastatud toimimine. Tegurid, mis tagavad selle mehhanismi väga suure mahtuvuse vôrreldes teiste ATP resünteesi teedega. 14. Süsivesikute mobiliseerimine ja kasutamine kehalisel tööl. Keha energeetilised reservid: lipiidid, valgud, süsivesikud; nende energiamahutavus ja mobiliseeritavus. Keha süsivesikutedepood. Süsivesikute varude mobiliseerimine lihases ja maksas. Süsivesikute kasutamine eri tüüpi lihaskiududes sôltuvalt töö intensiivsusest ja kestusest. Laktaadi te- ke töötavas lihases, tema kontsentratsiooni muutused lihases ja veres sôltuvalt töö kestusest ja intensiivsusest. 15. Lipiidide mobiliseerimine ja kasutamine kehalisel tööl
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD 12 Oliver Kikas ALTERNATIIVSE ENERGIA KASUTAMISE VÕIMALUSED EESTIS Referaat Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Alternatiivenergia ehk taastuvenergia tänases mõistes, on inimesi ümbritsenud kogu teadaoleva elutegevuse vältel. Alternatiivenergia ümbritseb meid kõiki, vähemal või suuremal määral tunnetame me kõik neid erinevaid jõude: Päikesest kiirgav elektromagnetlaine, veekogude voolavusest tulenevad jõud või erinevate rõhkkondade kokkupõrke tagajärjel tekkinud tuul. Inimesed on väga kavalalt ja otstarbekalt õppinud kõiki neid loodusnähtusid ka oma kasuks rakendama, kuid elektrienergia kasutuselevõtust tingitud tehnoloogia järsk areng on nõudnud looduslike energiaallikate kõrvalt viivitamatult arendama välja võimsama energiasaadusega tehnoloogiaid...
See on normaalne looduslik nähtus. Kahjuks suurendab inimtegevus atmosfääri kasvuhoonegaaside sisaldust. Fossiilsete kütuste põledes paiskub õhku süsihappegaas CO2. Metaan CH4 eraldub riisipõldudelt, metsaalustes lagunemisprotsessides ja loomade väljaheidetest. Naerugaasi N2O paiskavad atmosfääri tehased. Kasvuhoonegaase on veel mitmeid, ka veeaur. Viimast aga kliimamuutustes ei süüdistata, kuna seda ei paiska atmosfääri niivõrd inimene, vaid looduslikud energeetilised protsessid, peamiselt aurumine aluspinnalt ja konvektsioon. Kasvuhoonegaasidena takistavad nad soojuse lahkumist maakeralt kiirguse teel. Süsihappegaasi kontsentratsioon jõudis 1998. aastal Maa atmosfääris 0,037 protsendini ehk 370 ppm (parts per million) tasemele. 200 aastat tagasi oli see vaid 280 ppm. Üksnes 1998 kasvas CO2 kontsentratsioon 3,5 ppm võrra. 2000. aastal oli atmosfääris 770 gigatonni süsinikku (1Gt = 1012 kg). Arvatakse, et see kogus kahekordistub 22
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
