Text BAKTERHAIGUSED Mattias & Marten Bakterhaiguste põhitõed Baktereid, mis inimese organismi tungides põhjustavad haigusi nimetatakse patogeenseteks Enamik nest moodustavad mürgiseid aineid ehk toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi Erinevalt viirushaigustest, saab bakterhaigusi ravida antibiootikumidga, abi vältimisel ka vaktsineerimisest Bakteriaalsed haigused on enamasti nakkushaigused Nakatumisviisid Otsene kontakt Piisknakkus (sülg, veri jne) Toidu ja veega Sugulisel teel Siirutajate vahendusel Levimuimad ja tuntuimad haigused Puukborrelioos Puugihammustuse tagajärjel Tunnusteks on ringikujuline lööve hammustuskohalt, palavik, külmavärinad, liigesevalud ning lõpuks närvisüsteemihäired Ennetada ei saa, vältida saab vaid puugihammustust Ravitakse antibiootikumidega Salmonelloos Nakatumine toimub süües toorest muna ja linnuliha Tunnusteks on palavik, kõhu- ja peavalu, kõhulahtisus, raskemat...
BAKTERID JA OLULISEMAD BAKTERHAIGUSED Õp. Riina Mändla BAKTERID Ainuraksed eeltuumsed organismid. Enamike bakterite mõõtmed jäävad vahemikku 0,1-25 mikromeetrit. Väliskuju on neil erinev. Kerabakterid ehk kokid Streptokokid ehk ahelkokid Streptococcus thermophilus hapupiimatoodetes Streptokokid suus Streptococcus mutans Kobarkokid ehk stafülokokid- Staphylococcus aureus Pulkbakterid ehk batsillid Soolekepike E. coli Piimhappebakterid Lactobacillus rhamnosus Tuberkuloosi tekitaja Mycobacterium tuberculosis ja stafülokokid Lactobacillus acidophilus- piimhappebakterid Bifidobacterium sp.- piimhappebakterid Acetobacter sp.- äädikhappebakterid Propionibacterium sp.- akne tekitajad Paljunemine pooldumise teel Paljunemist mõjutavad tegurid Temperatuur Niiskus Toitained Keskkonna happesus Suhkru ja soola sisaldus Alkohol jt. desinfitseeriva ...
mõjude eest mingi piirini. Nt kuivamist, kuumust(kuid mitte pikka aega), kemikaale, madalat t'. 9. bakterite tähtsus looduses Nad seovad õhulämmastikku, lagundavad jääkaineid ja surnud organisme. Moodustavad laguahelaid(heterotroofsete organismidega),rikastavad mulda lämmastikuühenditega. Teistele organismidele toiduks 10. Bakterite kasutamine Toiduainete valmistamisel(hapupiim), ravimitööstuses(antibiootikumid), põllumajanduses (reovee puhastamisel),energeetikas 11. peamised bakterhaigused botulism- iiveldus, oksendamine, palavik, nägemishäired, teadvuse kaotus, riknenud konservid(õhukindlalt suletud neutraalse keskkonnaga liha-, kala- või seenekonservid) teetanus- närvisüst. Mõjut. lihaskrambid algavad näost. Mulla, tolmuga saastunud haavade kaudu.Difteeria- palavik, kurgumandlid punetavad ja tursuvad, mandlitel hallikasvalge katt., kõridift. võib põhj. lämbumist.salmonelloos-äge soolepõletik, kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine, palavik, toore või vähekuum
Sisukord: Se ened, nende jagune mine. Se ente siseehitus. Se ened. Mürkseened. Se ente tähtsus. Hallitusseened. Hallitusseente süste maatika. Lisa nr. 1 Eukarüootsete rakkude võrdlus. Lisa nr. 2 Kevadkorgits. Lisa nr. 3 Kollapii mliudik. Lisa nr. 4 Bakterid: Bakterid. Bakterite üldiseloo mustus. Bakterite ehitus. Bakterite ainevahetus ja toitumine. Bakterite paljune mine. Bakterite kasutamine, tähtsus. Lisa nr. 5 Prokürootsete ja eukarootse... Lisa nr. 6 Bakterhaigused SEENED SEENED, NENDE PALJUNEMINE Se ened m o odustavad tänapäeval o maette riigi ja see on SEENERIIK. Se ened heideti taimeriigist välja, sest: 1. Nad on loo ms e toitumistüübiga, see tähendab heterotroofsed. 2. Se ened, nagu loo madki sisaldavad varuaineid (gl ükoge en). Se ened on taimede ga sarnased järg miste tunnuste poolest: 1. Neil on sa muti rakukest. Se ente rakukest koosneb p õhiliselt kitiinist. 2. Se entel on vakuoolid. 3
tekitab neis närviimpulsse Tasakaaluelund Kuulmisnärv Tigu Vedelik Tasakaaluelund Moodustavad poolringkanalid kahe kotikesega Ülesandeks tasakaalu hoidmine Saadab närviimpulsid peaajju Kahjutuse korral tekivad tasakaaluhäired Kuulmishäired Kõrvaosade vigastused; kuulmekäigus ummistumine; viirused ja bakterhaigused. Peamine sisekõrva kahjustaja on müra (vali muusika, plahvatus) kahjustada saavad kuulmisrakkude karvakesed ja kuulmisnärv. https://youtu.be/VxcbppCX6Rk https://www.youtube.com/watch?v=HMXoHKwWmU8&feature=youtu.be
Ravi: asendusravi, dieetravi, kirurgiline ravi, eriõpetus Päriliku eelsoodumusega haigused – kujunevad välja pärilikkuse ja keskkonnategurite koostoimes. (lühinägevus, alkoholism, suhkrutõbi jne) Tervislike eluviiside abil saab päriliku eelsoodumusega haigust ennetada. Mittepärilike viirushaiguste ennetamine: vaktsineerimine Mittepärilike bakterhaiguste ennetamine: hügieen, liha ja muna korralik kuumutamine ravi: antibiootikumid Viirushaigused Bakterhaigused Päriliku eelsoodumusega Rõuged, leetrid, Salmonelloos, Kõrgvererõhutõbi, punetised, mumps, tuberkuloos, lühinägevus, gripp, marutõbi, puukborrelioos, difteeria, suhkruhaigus, puukentsefaliit, A-B düsenteeria, teetanus, alkoholism, rasvtõbi, hepatiit, AIDS, herpes, gonorröa kopsuvähk, reuma, lastehalvatus, skisofreenia
...................................................................................................5 Bakterite kasutamine biotehnoloogias...........................................................................6 Bakterite kasutamine põllumajanduses.........................................................................................6 ja heitvee puhastamisel ...............................................................................................................6 Bakterhaigused.............................................................................................................................6 Viirused............................................................................................................................................8 Viiruste paljunemine ...................................................................................................................8 Viiruste tähtsus.............................................................
5. Too n�htsus iteid inimese seenhaigustest. Jalgade seenhaigus on maailmas levinum,Seenhaigused v�htsus ivad levida ka suguelunditel,nahavoltides,suunurkades,kehapinnal,peanahal. 6. Kuidas seenhaigused levivad? Mida teha nende v�htsus ltimiseks? Seenahigused levivad kontakti teel siis aitab paljusid haigusi v�htsus ltida korralik h�htsus gieen, 7 . Too n�htsus iteid inimese bakterhaigustest. Tuberkuloos,verem�htsus rgitus,toidum�htsus rgitus,Puugid. 8. Kuidas bakterhaigused levivad? Mida teha nende v�htsus ltimiseks? M�htsus ned bakterihaigused levivad ka siirutajate egk haigustekitajate edasikandjate vahendusel.Haiguste v�htsus ltimiseks v�htsus itleb tugev immuuns�htsus steem v�htsus ga h�htsus sti
b) kaudselt (sobivate elupaikade hõivamine). Kaudne kaitse kaob antibiootikumravil. Bakter, mis ei kinnitu, meid ei kimbuta. Haiglainfektsioonid. 2) Seedekulgla mikroobikooslused toodavad vitamiine 3) Aitavad kaasa toitainete seedumisele ja imendumisele (laktoosi seedimine; Fe, Ca, P imendumine jne) 4) Hoiavad immuunsüsteemi toimivana. VÄGA STERIILSENA ELAMINE ON PROBLEEMNE! (NT telekas vasutolu: actimel vs safeguard) Inimene ja bakterhaigused: Nakatumisviisid on viirustega samad, ainult näited teised Närvisüsteem: bakteriaalne meningiit, teetanus, borrelioos Nahk: akne, Siberi katku nahavorm, muhkkatk, erüsiipel (roos- hulgipõletik) Hingamisteed: tuberkuloos, bakteriaalne kopsupõletik, difteeria, angiin Seedekulgla: kaaries, salmonelloos, koolera, tüüfus Suguelundid: klamüüdia, süüfilis, gonorröa Lihased: lihasööjabakter (kiiresti progresseeruv) Organism tervikuna: sepsis (veremürgitus) Kaitse bakterhaiguste eest:
Kuidas heli meieni jõuab: Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained Panevad trummikile võnkuma Kuulmeluukesed võtavad võnked vastu Võimendavad need ning annavad edasi teole Teo sisemuses oleva vedeliku võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse Kuulmisnärvi vahendusel liiguvad närviimpulsid aju kuulmiskeskusesse Kuulmislangust põhjustavad: kõrvaosade vigastused, kuulmekäigu ummistumine, mitmesugused viiruse- ja bakterhaigused, tugev müra, osa ravimeid Tasakaaluelundi moodustavad sisekõrvas paiknevad poolringkanalid koos kahe kotikesega, milles paiknevad karvakestega tunderakud. HAISTMINE JA MAITSMINE Haista saab vaid neid aineid, mis eraldavad õhku molekule (nt lõhnaõli) Sissehingamisega satuvad aineosakesed ninaõõne haistmispiirkonda Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades närviimpulsse Mööda närvikiude kanduvad impulsid peaaju vastavasse piirkonda, kus
Mis vahemikus? Iga heli tekitab erinevat võnkumist, mistõttu eristame kõrget, madalat, tugev või nõrk. Inimene eristab helisid, mille sagedus on 20-20000 võnget sekundis ehk hertsi. Kõige paremini kuuleme 1000-5000 hertsi helisid, sest see on inimese hääle sagedus. 10)Mis põhjustab kuulmishäireid? Mis tasemest on müra ohtlik? Milline muutus toimub, kui inimesel on kuulmislangus? Kuulmishäireid põhjustavad kõrvaosade vigastused, kuulmekäigu ummistamine, viirused ja bakterhaigused, tugev müra ja ka ravimid. Müra on ohtlik alates 85 detsibellist kuid ka pikalt müra sees olles, liiga valjult muusikat kuulates. Kuulmislangus on siis, kui müra kahjustab sisekõrvas olevaid kuulmisrakkude karvakesi, see on pöördumatu tegevus sest karvakesed ei kasva tagasi. 11)Silma ehitus ja osade ülesanded. Mis on kepikesed ja kolvikesed ja nende ülesanne? Kepikesed on võrkkestas asuvad valgustundlikud retseptorid, mis võimaldavad eristada musta valgest ja need on
Selle võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse, mis muutuvad elektriimpulssideks. Piki kuulmisnärve liiguvad impulsid peaaju kuulmiskeskusesse. Kuulmine ja tasakaal *helid kanduvad sisekõrva kas mööda kuulmekäiku, st läbi õhu või otse koljuluude kaudu. *normaalse kuulmisega inimene eristab helisid, mille sagedus on 2020 000 Hz. Kõige tundlikum on kõrv 1000 5000 Hz helide suhtes (inimese hääl) *kuulmise nõrgenemine: vigastused, viirus ja bakterhaigused, tugev müra ning osad ravimid. *Inimene säilitab tasakaalu silmade, tasakaaluelundi ja keha organites leiduvate raskusjõule reageerivate närvirakkude kogumike abil. *Tasakaaluelundi moodustavad poolringkanalid, mõik ja kotikesed. Mõik ja kotike on poolringkanalistega seotud moodustised, mille seintes on karvakestega meelerakud. Kotikestes on sültjas aine ja kristallid, mis liiguvad vastavalt pea liikumisele
Selle võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse, mis muutuvad elektriimpulssideks. Piki kuulmisnärve liiguvad impulsid peaaju kuulmiskeskusesse. Kuulmine ja tasakaal *helid kanduvad sisekõrva kas mööda kuulmekäiku, st läbi õhu või otse koljuluude kaudu. *normaalse kuulmisega inimene eristab helisid, mille sagedus on 2020 000 Hz. Kõige tundlikum on kõrv 1000 5000 Hz helide suhtes (inimese hääl) *kuulmise nõrgenemine: vigastused, viirus ja bakterhaigused, tugev müra ning osad ravimid. *Inimene säilitab tasakaalu silmade, tasakaaluelundi ja keha organites leiduvate raskusjõule reageerivate närvirakkude kogumike abil. *Tasakaaluelundi moodustavad poolringkanalid, mõik ja kotikesed. Mõik ja kotike on poolringkanalistega seotud moodustised, mille seintes on karvakestega meelerakud. Kotikestes on sültjas aine ja kristallid, mis liiguvad vastavalt pea liikumisele
Kahjutud – ei too kasu ega kahju Tõvestavad - bakterid Inimesega kooselu -Vitamiinide ja ensüümide tootmine organismis (K- vitamiini, foolhapet, biotiini) -Seedekulglas aitavad toitu seedid (piimavalke, süsivesikuid) - Moodustavad normaalse mikrofloora nahal, soolestikus s.t inimese lõhna, tagavad immuunsuse -Tõvestavaid on vähemuses 3. Haigusetekitajad - neid on väga vähe. Süüfilise tekitaja Bakterhaigused Botulism, teetanus, koolera, difteeria,düsenteeria, puukborrelioos, salmonelloos, klamüüdia, gonorröa e. tripper, süüfilis, siberi katk, iseeneslik abort, pidalitõbi e. leepra, tuberkuloos, läkaköha, tüüfus, bakteriaalne kopsupõletik (tekitajaks Hemofilus influenza või Pneumokokk) , leegionäride haigus
Vaktsiinid hoiavad ära nakkushaiguste puhanguid. 4. Levinumad viirushaigused ja nendega nakatumisviisid. Gripiviirus-levib ühelt inimeselt teisele õhu kaudu või pesemata kätega Papilloomiviirus-levib sugulisel teel C-Hepatiidi viirus-nakatutakse verekontakti ja sugulise vahekorra teel Herpeseviirus-nakatumine on nahakontakti kaudu ja kokkupuutest kehavedelikega HIV ja AIDS-nakatumine toimub verega ja seksuaalse kontakti kaudu 5. Bakterhaigused: Tihti puututakse kokku õhu teel levivate bakterhaigustega, nt- kopsupõletik, tuberkuloos Bakteriaalse haiguse võib saada ka ebakvaliteetsest toidust, nt- nakatunud on toiduks tarbitav loom, toit on on seismise hakanud roiskuma, taimed on kotaktis olnud loomade väljaheidetega Saastunud vesi, peamine koolera allikas Võivad levida ka sugulisel teel, nt-süüfilis, tripper 6. Antibiootikumid ja nende toime bakterhaigustele
avamist. Bakterid inimese kehas · Kahjutud kaaslejad ei too inimesele ei kasu ega kahju. · Vajalikud bakterid nt seedekulglas elavad bakterid, kes võtavad osa toitainete lõhustamisest. · Tõvestavad bakterid bakterid, kes inimese organismi sattudes põhjustavad erinevaid haigusi. · Haigustekitajad bakterid eritavad oma elutegevuse käigus tugeva toimega mürgiseid ühendeid ehk toksiine, mis kahjustavad või surmavad teisi organisme. Bakterhaigused · Difteeria levib piisknakkusena, kahjustab kurgu ja kõri piirkonda (võib põhjustada ka lämbumist). · Kopsupõletik levib piisknakkusena, kahjustab kopsu osasid. · Läkaköha levib piisknakkusena, kahjustab hingamisteid (võib üle minna kopsupõletikuks). · Salmonelloos levib toiduga (munad, kanaliha), kahjustab soolestiku tegevust. · Koolera levib saastunud toidu ja veega, tekitab kõhu- lahtisust ja krampe.
Eriti efektiivne on seente vastu. o Metalli tootmine--mitmeid metalle (nt rauda) saab toota bakterite abiga. o Valguliste ensüümide tootmine--neid on vaja toiduaine- (suhkur), tekstiili- (kanga kudumisomaduste parandamiseks vajalikud ensüümid) ja farmaatsiatööstuses (antibiootikumid, vitamiinid, pesupulbrid). o Baktereid kasutatakse ka näiteks vee puhastamiseks jne. 23. Millist kahju võivad tekitada patogeensed bakterid, too näiteid. tekitavad haigusi, bakterhaigused on näiteks tuberkuloos, düsenteeria, katk, läkaköha
BAKTERHAIGUSED aleksander pihlak SALMONELLOOS Salmonellad sisenevad organismi seedetrakti kaudu saastunud toidu või joogiga. Nakkusallikuks võivad olla paljud koduloomad! Mikroobide sattumisel toiduainetesse võivad tekkida laialdased haiguspuhangud. Salmonellad säilivad eluvõimelistena külmutatud ja kuivatatud toiduainetes, piimas, joogivees ning munas. Bakterid paljunevad peensooles ja selle ümber paiknevates lümfisõlmedes. Levivad organismis vere ja lümfiga ning eritavad toksiine ehk bakterimürke. Salmonelloosi saabumisel tekib 8-48 tundi peale saastunud toidu tarbimist iiveldus, peavalu, oksendamine, väike palavik ja äge kõhulahtisus. AIDS'i haigetel võib see lõpeda surmaga. Ravi protsessil ei tohi tekkida vedelikupuudust. Raviks kasutatakse antibiootikume. Ennetamiseks mitte süüa omletti ja vähekeedetud kanamune. TUBERKULOOS Nakkushaigus, mis on inimkonnas eksiste...
orgaanilisest ainest. Siin täidavad bakterid kõigi elusolendite seisukohalt elulise tähtsusega ülesannet – nad teevad võimalikuks hapniku, süsinikdioksiidi ja lämmastikuühendite varude korduva kasutamise. Kui bakterid ei põhjustaks surnud organismide kõdunemist, ei jätkuks mullas taimedele enam õige varsti toitu, ilma taimedeta aga ei saaks elada loomad Bakterhaigused Inimestel esinevad bakteriaalsed haigused Bakteriaalsed haigused on enamasti ka nakkushaigused, mille tekitajateks on taimse ja loomse päritoluga tõvestavad mikroorganismid. Mikroobide põhimassi moodustavad saprofüüdid ehk roisklased, mis etendavad meie elus väga tähtsat osa (käärimisprotsessid, lämmastiku ringkäik looduses, roiskumisprotsessid jne.). Nakkushaiguse väljakujunemiseks peab haigustekitaja sattuma vastuvõtlikku organismi. Selle teed on erinevad
· Bakterite kujud o Pulkbakterid o Punguvad ja jätketega bakterid o Keerisbakterid o Spiraalsed bakterid o Kerabakterid o Niitjad bakterid · Bakterite tähtsus Kasulikkus Kahjulikkus Lagundajana oluline osa mulla Hammastel bakterid suhkruid kujunemisel, surnud organismide piimhappeks--hambaaugud lagundaja Osalevad kõigi peamiste keemiliste Bakterhaigused elementide looduslikes ringetes Jämesooles elavad bakterid aitavad Tsünobakterid veekogudes paljunedes lagundada mitmeid org ühendeid eritavad vette mürgiseid toksiine Toiduainete hapendamine Põhjustavad toidu riknemist (käärimist) Seenhaiguste tõrjeks Toiduainetööstus (jogurtid jne) Ajaloo uurimisel · Seente tähtsus Kasulikkus Kahjulikkus Toiduainetööstus (pärm, hallitus) Seenemürgitused
Kodune kontrolltöö nr.2. Mõned olulised põhimõtted geneetika ülesannete vormistamisel. 1. Monohübriidsel ristamisel genotüüp kahetäheline! 2. Gameedid eraldi real. 3 Näita nooltega, millised alleelid kokku lähevad! 4. Genotüübid korralikult välja kirjutada 5. Fenotüübid sõnadega.( v.a. vererühmade ülesanntele, kus on fenotüüp tähega) 6. Kui on küsitud tõenäosus, siis tuleb arvutus näidata! 7. Suguliiteliste ülesannete puhul naine XX ja mees XY, ülaindeks ainult X- kromosoomil. 8. Suguliiteliste ülesannete puhul fenotüübil näidata sugu ( nt, terve tütar....) 9. Veregruppide ülesannete puhul kindlad genotüübid, ( tuleta meelde !) fenotüübid - A, B, AB, 0 veregrupp 10. Kui on dihübriidne ristamine, siis vanem on neljatähelise genotüübi kombinatsiooniga. Gameedid kanna tabelisse, on lihtsam järglaste genotüüpe kirjutada. 11. Inimeste ülesannete puhul vanemad I ( põlvkond), lapsed II, lapselapsed III ...
Bioloogia Eukarüootne rakk tuumaga rakk · Tsütoloogia tadusharu, mis uurib raku ehitust ja talitust · Robert Hook leiutas 1665. Aastal valgusmikroskoobi ning ta võttis kasutusele raku mõiste. Ta uuris veinipudeli korki. · Antony van Leeunwenhoek esimene mees maailmas, kes suutis viletsa valgusmikroskoobiga näha ja üles joonistada elusrakke. Ta uuris ka algloomi. · Karl Ernst von Baer avastas 1826. Aastal imetaja munaraku ning järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Rakuteooria põhiseisukohad · Kõik organismid on rakulise ehitusega. · Iga uus rakk saab alguse olemasolevast selle jagunemise teel. · Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas. Eükarüootse loomaraku ehitus · Rakutuum: tuumamembraan(kahekihiline ja poorne) Tuumaplasma aka karüoplasma 1-3 tuumakest(rRNA, ribo...
1.Üks olulist kahju tekitanud/tekitav taimehaigus tänapäeval ja ajaloos. Sh nende ulatus , piirkonnad ja mõju inimkonnale. *Lehemädanikud ( epideemiad euroopas) on eestis ja maailmas probleemiks. Need on pärit kesk-mehhiko mägismaalt. Suure Iiri näljahäda, põhjustas kartuli lehemädanik. *Juba Babüloonias märgati nõgiseene olemasolu. Teiseks on ajaloost tuntud ka tungaltera , mis põhjustas mitmesuguseid hallutsinatsioone. Viljapuu- bakterpõletiku esmaleiud on eestis aastal 2012 ja inglismaal 1957. 2.Nimeta ja kirjelda 6 või enam taimehaiguste sümptomit . Too nende juurde näited , millised haigustekitajad võivad taoliseid sümptomeid tekitada 1. Mädanikud( seen ja bakterhaigused) esinevad kõigil taimeosadel. Ohtlikuimad varre ja juuremädanikud. eristatakse kuiv ja märgmädanikku . esimisel juhul lagunevad rakud kuivaks pulbriliseks teisel juhul aga pudrutaoliseks haisvaks massiks. 2.Värvimuutused (seen, bakter , viirushaigus...
Geneetika 1.1 DNA ja RNA ehitus Nukleiinhapped-DNA, RNA ;koosnevad nukleotiididest. Monomeer- DNA ehitusüksused on desoksüribonukleotiidid (nukleotiid) Nukleotiid- (suhkur) desoksüriboos + fosfaatrüm + lämmastikalus Kromosoom (5) - terviklik DNA molekul ja sellega seotud valgud Kromatiin(4)- rakutuumas asuv pärilikusaine koos selle pakkimises olevate Valkudega. Valk(2) DNA(3) Geen(1)-DNA molekuli lõik Genoom-liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline material. Aluspaar-kaks omavahel vesiniksidemega seotud nukleotiidi Lämmastikalused: DNA RNA A adeniin A adeniin C tsütosiin C tsütosiin G guaniin G guaniin T tümiin U urasiil mRNA-viib DNAs s...
Bioloogia 17.10.2011 Elina Sarv Teisipäeviti peale 7ndat tundi Ristsõna moodustamine mõistete peale Mõistetele joon alla Elu olemus Elu tunnused Elus 1) rakuline ehitus Rakk organismi väikseim ehituslik ja talituslik üksus millel on kõik elu tunnused. Üherakulised (amööb, kingloom) Hulkraksed 2) keerukam organiseeritus Molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, liigiline, ökosüsteemne ja biosfääriline tasend. 3)Aine ja energi avahetus Organismi ja väliskeskkonna vahel 4) Stabiilne sisekeskkond *Püsisoojased organismid- linnud ja imetajad *Kõigusoojased kalad, kahepaiksed ja roomajad. (Kehatemperatuur sõltub välistemperatuurist). Paljunemine *Suguline paljunemine sugurakud ehk gameedid *Mittesuguline paljunemine vegetatiivsed ehk eostega Pärilikkus Järglaste sarnasus vanematega Kasvamine ja arenemine *Otsene arenemine imetajatel, lindudel, ro...
trummikilele. Võnkuma hakanud trummikile paneb üksteise järel võnkuma kuulmeluukesed, mis annavad võnkumise edasi sisekõrva teole. Sisekõrva kadunud helivõnked panevad tigu täitva vedeliku võnkuma. Vedeliku võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse. Piki kuulmisnärvi liiguvad närviimpulsid peaaju kuulmiskeskusesse. 43. Mis võib kuulmist kahjustada? Kõrvaosade kahjustused, kuulmekäigu ummistumine, mitmesugused viirused ja bakterhaigused, tugev müra ja osad ravimid. 44. Kuidas säilitab keha tasakaalu? Tasakaalu aitavad hoida sisekõrva osad. Tasakaaluelundi moodustavad poolringkanalid koos kahe kotikesega, milles paiknevad karvakestega tunderakud e retseptorid. Pea asendist sõltuvalt tekib erutus erinevates retseptorites, mis saadavad impulsid peaaju tasakaalupiirkonda. Väikeaju analüüsib neid, nii et inimene tunnetab omapea asendit ja liikumist. Kui
BIOLOOGIA Bioloogia uurib elu Bioloogia teadus, mis uurib elu Tsütoloogia rakuõpetus, uurib rakkude ehitust ja talitust Morfoloogia teadus, mis uurib organismide välisehitust Anatoomia teadus, mis uurib organismide siseehitust Füsioloogia teadus, mis uurib organismi talitlusi ja regulatsioone Etoloogia teadus, mis uurib loomade käitumist Botaanika teadus, mis uurib taimi Zooloogia teadus, mis uurib loomi Mükoloogia teadus, mis uurib seeni Viroloogia teadus, mis uurib viirusi Elutunnused 1. Iseloomulik rakuline ehitus. Rakust ei ole väiksemat talituslikku üksust 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega kui eluta objektid 3. Kõikidele elusorganismidele on iseloomulik metabolism (organismis toimuv aine- ja energiavahetus) 4. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik homoöstaas (organismi staabilne sisekeskond, mis tagatakse metabolimi teel) 5. Palj...
tekivad seene paljunemisorganid · Neil on nii suguta paljunemine spooridega, kui ka suguline paljunemine gameetidega, mood. Viljastunud rakk e. sügoot, mis areneb edasi eosteks · Tõusmepõletikud (nt. levkoil, alpikannil, fütoftoroosid (nt. maasikal ja kartulil), ebajahukasted (nt. korvõielistel, sibulal), jahukasted, helelaiksused, kärntõbi puuviljadel, valgemädanikud, lendnõgilaadsed, kõvanõgilaadsed, roosteliselaadsed Bakterhaigused · E. bakterioosid (neid haigusi Eestis vähem kui seenhaigusi) · Neil puudub klorofüll ja nad elavad ainult valmis org.aine arvel. · On nii suguta (pooldumine) kui ka sugulisel teel paljunemist. · Põhjustavad mädanikke, närbumist, kärntõbe, laiksusi ja pahkade teket Bakterhaiguste tõrje 3 · Seemnete ja istutusmaterjali tervendamine (keemiliste
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kartuli seenhaigused ja tõrje Referaat Tartu 2012 Sisukord 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 2.Kartuli seenhaigused........................................................................................... 5 2.1Kartuli-lehemädanik, mugulate pruunmädanik (Phytopthora infestans)........5 2.2 Kartuli – kuivlaiksus (Alternaria solani)..........................................................6 2.3 Mugula Kuivmädanik – Fusarium spp.............................................................8 2.4 Kartuli – mustkärn, kartuli – tõusmepõletik, kartuli – vilttõbi (Rhizoctonia solani).................................................................................................................. 9 ...
Rakubioloogia Uurib rakkude ehitust ja talitlust ehk elu avaldusi Esineb 4 süsteemi 1. Reproduktiivne süsteem ehk paljunemine, põhineb DNAlt DNA sünteesil. 2. Piiristav süsteem põhineb kestadel ja membraanil 3. Metaboolne süsteem põhineb ensüümidel ja kujutleb endast raku ainevahetust 4. Energeetiline, põhineb ATP-l Struktuurselt 2 rühma 1. Eeltuumsed - prokarüoodid Olulisemad erinevused on tuuma olemasolu puudumine Topeltmembraansed rakustruktuurid puuduvad Erinevus tsütoskleletis 2. Päristuumsed - eukarüoodid Bakterite ehitus Bakterid moodustavadki eeltuumsete rühma sinine - limakapsel roosa - rakukest roheline - rakumembraan, mille sopistused on mesosoomid punane - plasmiidid hall - varuained oranz - rõngaskromosoom must - gaasivakuool pruun - tsütoplasma (täidab kogu rakusisu) lilla- sektor ribosoomidega tumehall - viburid tumesinine - piilid 1. Limakapsel ko...
Riik - Ainuraksed.- Valdavalt üherakulised plasmodiaalsed organismid; Rakul esinevad kulendid liikuvad; Osa parasiite, osa saprobionte; Esindajad: limakud, ebalimakud ja nuuterseened Seente osa põllumajanduses.- üleval tekstis Parasiitseened ja taimehaigused.- Paljud seened parasiteerivad inimestel, loomadel ja eriti taimedel, põhjustades neil seenhaigusi. Parasiitseente hulka kuuluvad roosteseened, nõgiseened, jahukasteseened jt. Seenhaigused, bakterhaigused, viirushaigused põhjustavad mädanikke, närbumist, laikusid, padjanteid, kirmeid, eritusi, mumifitseerimist, lehtede enneaegset varisemist. Protistid vetikad. Vetikate olemus, ehitustüübid ja levik. Vetikate kasutamine põllumajanduses.- suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm. Vetikate koondnimetus tuleneb funktsionaalsest (s.t. mitte fülogeneetilisest) taimede jaotusest. Seetõttu
, seos samblikega) • Energiat saavad peamiselt fotosünteesi teel • Ei suuda elada ilma niiskuseta • Mõned tsüanobakterid moodustavad koos seentega samblikke f) Miks on bakteril spoorid? Mis muutub rakus, kui tekib spoor? • Bakteril on spoorid, et rasketes tingimustes ellu jääda. Spoori tekkimisel väheneb organellide arv rakus, väheneb vee hulk ja raku ümber moodustub kest a) Levinuimad bakterhaigused – kuidas võid nakatuda - ennetamine • Bakteriaalne kopsupõletik – levib õhu kaudu – on võimalik vältimiseks vaktsineerida - • Tuberkuloos ------------------------------------------ " ------------------------------------------ • Salmonella – ebakvaliteetne toit – vältimiseks tarvitada korralikult töödeldud toitu, aegunud toidust hoiduda
Üldbioloogia. Loeng 40 tundi Praktikum: augustis, 5 päeva, iga päev 4 tundi Eksamis 3 osa: faktiteadmised, analüüsi ja sünteesi küsimused, bioloogia probleemülesanded. Bioanorgaaniline keemia Uurib organismide elementaar koostist ehk mis elemendid organismis on. Eluks vajalik miinimum on u 30 geneetilist elementi: makroelemendid (palju) elementaarkoostisest 98% ( 1)süsinik, vesinik, hapnik 2) lämmastik, fosfor, väävel) kõik mittemetallid, kõik kerged elemendid (aatommass). Makroelementide ülesanded: 1. annavad biomolekulide struktuuri 2. nende vahele tekivad erinevad keemilised sidemed (nõrgad ja tugevad ) 3. 6 elementi tagavad molekulaarse mitmekesisuse 4. nendest elementidest tekivad lihtsad ühendid, mida saab kasutada ja eritada ( nt CO2, H2O, NH3 (amoniaak toodavad nt kalad, eraldavad lõpuste kaudu)) Mikroelemendid (esinevad väikestes kogustes 0,0...%, 0,00...%), saab jagada kaheks: 1. metallid: rau...
Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine. Bioloogia-teadus elusorganismide ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga. Palju harusid: taimed-botaanika, loomad-zooloogia Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud Selgrootute loomade puhul eristatakse : Käsnas(jõekäsn), ainuõõssed (meririst), ussid (vihmauss), limused (piklik jõekarp), lülijalgsed (kollane loigukiil) Katteseemtaimede puhul eristatakse: Üheidulised(nisu), kaheidulised(harilik hiirehernes) Selts Selgroogsete loomade klassid jaotatakse seltsideks: Kiskjalised, närilised, jäneselised Seltside nimed moodustatakse loomade puhul liitega –lised. Taimede j...
3. Allasurutud ainevahetusega IV Suhe hapnikusse. Jaotuvad: 1. Anaeroobid nende jaoks O mürk 2. Aeroobid 3. Universaalid V Muutlikkus IV Kosmopoliitne levik. Tingitud: 1. Väiksed mõõtmed 2. Kiire paljunemine 3. Võime elada aero- ning anaerobioosis 4. Äärmuslike tingimuste talumine 5. Tarbivad väga erinevaid C allikaid Inimene ja bakterid Nakatumisviisid samad, mis viirushaiguste puhul. Haigused: · Närvisüsteemi kahjustavad bakterhaigused: Bakteriaalne meningiit, borelioos, teetanus, botulism · Nahk: Akne, leepra ehk pidalitõbi, muhkkatk · Hingamisteid kahjustavad: Tuberkuloos, läkaköha, difteeria · Seedekulgla: kaaries, paradontoos, salmonelloos, koolera, tüüfus · Suguelundid: süüfilis, gonorröa, klamüüdia · Lihased: lihasööjabakter, teetanus · Meeleelundid: keskkõrvapõletik, odraiva Kaitse bakterhaiguste eest: · Terviklikud biobarjäärid · Ebasobiv keskkond
Loomade ja taimede rakendusbio- loogilised võimalused. Seente kasutamine inimtegevuse erinevates valdkondades. Bakterite rakendusbioloogiline tähtsus nende tööstuslik ja igapäevaeluline kasutus. Rakendusbioloo- giaga kaasnevad teaduslikud, majanduslikud, seadusandlikud ning eetilised probleemid. Ra- kendusbioloogia seos säästva arenguga. Inimese nakatumine seenhaigustesse, nende organis- misisene toime ning haigestumise vältimine. Inimesel enamlevinud bakterhaigused nende levik, mõju organismile ning haigestumise vältimine. Õpitulemused Õpilane: y hindab eluslooduse ühtsust lähtuvalt rakuteooria põhiseisukohtadest; 19 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt 01.10.2006 y seostab inimese epiteel-, lihas-, side- ja närvikoe rakkude ehitust nende talitlusega ning eristab vastavaid kudesid mikropreparaatidel, mikrofotodel ja jooniste;
nad toituvad ainetest, mis ülemistes seelekulgla osades seedimata ja imendumata jäävad (kiudained) ning ka irdunud sooleepiteelist ja soolelimast. Soolemikrofloora on nagu organ, ta viib lbi reaktsioone, nii kasulikke kui ka kahjulikke. Jämesoolebakterid sünteesivad sooles vitamiine, töötavad ümber sapphappeid ja lagundavad sooles neid toiduaineid, mis peensooles jäid imendumata. Prebiootikumid, soodustavad selektiivselt kasulike soolebakterite paljunemist inimese sooles. Olulisemad bakterhaigused: Siberi katk. Bacillus anthracis. Botulism. Clostridium botulinum. Koolera. Vibrio cholerae. Uroinfektsioonid. E. coli, Proteus, Ureaplasma jt. Difteeria. Corynebacterium diphtheriae. Düsenteeria. Shigella tüved. Toidumürgitus. Bacillus cereus, Campylobacter jejuni, Clostridium perfringens, E. coli, Salmonella typhimurium, Staphylococcus aureus, Yersinia enterocolitica. Gaasgangreen. Clostridium perfringens, Cl. histolyticum, Cl. septicum. Gonorröa. Neisseria gonorrhoeae. Legionelloos
Bioanorgaaniline keemia Piiriteadus, mis uurib organismidel elementaar koostist ja seda mõjutavaid tegureid.elus organisimides on 70 90 elementi. 30 elementi on min. millega saab elus eksisteerida( eri liikidel eri elemendid). 1. makroelemendid 97 98% · C/O/H/N/P/S mittemetallid · Väikse aatommassiga Süsinik(C) Elu keskne element. Miks? Sest...: · 2 C aatomi vhel võivad moodustuda 3tüüpi sidemed. (üksiksidemed, kaksiksidemed, kolmiksidemed-mürgised need tavaliselt) · Ruumpaigutus võib muuta( eritingimustes võivad molekulid moodustada eri kuju) · C ahelad võivad anda eri struktuure.a) lieaarne b)hargnev c)tsükliline · C aatomi vahelised sidemed on piisavalt tugevad, et mitte ise ära laguneda, samas piisavalt nõrgad, et ensüümid neid lagundaks Vesinik(H) · Happelised bioelemendid määrvad ära ph (täiskasvanu maonõre: ph 1,5 2,5, ...
eripära: o Kiire põlvkondade vaheldumine 24 o Mutatsioonid avalduvad ka tunnustena (valdav osa) Kõik elutegevusprotsessid kulgevad bakterites 10...100 korda kiiremini kui eukarüootsetes rakkudes. Bakterid on looduses laia levikuga: väiksed mõõtmed, kiire paljunemine, äärmuslike tingimuste talumine, erinevate süsinikuenergia-allikate kasutamine. Inimene ja bakterid Bakterhaigused Nakkusviisid samad, mis viirushaigustel. 1.) Nahk akne, pidalitõbi (leepra), siberi katk (nahavorm) 2.) Närvisüsteem botulism, teetanus, bakteriaalne meningiit 3.) Hingamisteed tuberkuloos, difteeria, bakteriaalne kopsupõletik 4.) Seedekulgla kaaries, bakteriaalne düsenteeria, koolera, tüüfus 5.) Suguelundid klamüüdia, gonorröa, süüfilis 6.) Lihased lihasööja bakter, teetanus, 7
a) Kaitse tõvestavate mikroobide eest konkurentsi põhimõttel(hõivavad elukohad ära) b) Loomulik mikrofloora hävitab otseselt võõrmikroobe. c) Bakterid sünteesivad meile vitamiine) d) aitavad kaasa toitainete seedumisele ja imendumisele. e) bakterkooslused annavad organismidele individuaalsuse.(kõikidel inimestel on erinevad mikrokooslused) f)Mikrokooslused annavad kindla kehalõhna. NB! mida steriilsemas keskkonnas inimene elab, seda suurem risk on seem tema tervisele. Inimese bakterhaigused : Nakkusviisid : 1. Piisknakkus (tuberkuloos) 2. Saastunud toidu ja joogiga (salmonelloos) 3. Siirutajad - puukborrelioos. 4. Otsene kontakt haigega (leepra e. pidalitõbi) Kahjustuvad organsüsteemid : 1. Nahk - leepra, akne, siberi katk, "roos". 2. Hingamisteed - tuberkuloos, läkaköha, difteeria, kopsupõletik, angiin, kopsukatk. 3. Seedekulgla - Salmonelloos, düsenteeria, koolera, tüüfus. 4. Närvisüsteem - borrelioos, teetanus, botulism, bakteriaalne meningiit. 5
bakterite spoorid? 4. Võrdle anaeroobseid ja aeroobseid baktereid. Leia neil kaks erinevust. 5. Põhjenda, miks on looduses aeroobseid baktereid rohkem kui anaeroobseid. 6. Hinda spoore moodustavate bakterite eeliseid võrreldes teiste bakteritega. --- 70 Peatükk: 33. Bakterite osa looduses ja inimese elus Peatükist saad teada * Milline on bakterite osa looduses? * Millised bakterid elavad inimorganismis? * Millised bakterhaigused inimest ohustavad? * Milleks kasutab inimene baktereid? Olulised mõisted * pastöörimine * steriilimine * antibiootikumid Bakterid on tähtsad lagundajad looduse aineringes Bakterid osalevad kõigis Maal toimuvates aineringetes. Nad on olulised surnud organismide ja nende elutegevuse jääkide lagundajad. Suures osas just tänu aeroobsetele bakteritele lagunevad varisenud taimelehed, loomade väljaheited ja surnud organismid. Lagunemise käigus muutuvad orgaanilised ühendid järk-järgult
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
