Sugulisel paljunemisel saab uus organims enamasti alguse viljastunud munarakust. Mitte suguline paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid. Vegetatiivseks paljunemiseks nimetatakse pooldumist, pungumist või paljunemist rakise tükikese abil. Katteseemnetaimed paljunevad näiteks risoomide, mugulate, sibulate, varre-või lehetükikese abil. Loomariigis on vegetatiivne paljunemine levinud alamates rühmades: käsnadel, ainuõõssetel, lame-ja ümarussidel ning okasnahksetel. 1 Vegetatiivseks paljunemiseks läheb vaja ainult ühte vanemorganimis. See siis pooldub ja tekib uus tütarrakk. Pungumisel DNA kahekordistub ning tekib tütarrakk, mis on istik, mille mulda panemisel hakkab kasvama uus taim. Vegetatiivselt saavad inimesed taimi paljundada ja toimub looduses ka omal käel. Vegetatiivne paljunemine on evolutsiooniliselt vanim paljunemisviis.
Vegetatiivne paljunemine on paljunemisviis, kus uued taimed arenevad emataime juurest, varrest või lehest. See on üks mittesugulise paljunemise viise, kuna uus taim pärib ainult ühe emataime tunnused. Vegetatiivsel paljunemisel annab emastaim järglastele edasi oma sordi tunnused. Vegetatiivselt paljunevad taimed hakkavad rutem õitsema ja viljuma, kui seemnetega paljunevad taimed. Paljuneda saab juurevõsudega, risoomiga, sibulatega, võsunditega, lehtedega jms. Juurevõsudega paljunevad näiteks: põldohakas, lepp, haab, ploomipuu, vaarikas. Risoomiga paljunevad näiteks naat, maikelluke, orashein ja kõrvenõges. Sibulatega paljunevad näiteks harilik sibul, tulp, nartsiss. Võsunditega paljunevad maasikas, hanijalg (võsunditeks nimetatakse varrest või juurekarvast kasvavaid külgharusid, mis juurduvad). Lehtedega paljunevad näiteks aas-jürilill, varjukannike, havisaba, begoonia. Iga taimeliik suudab taastuda vaid teatud kasvuorgan...
Kultuurtaimede vegetatiivne paljundamine Lehetükkpistik Sel viisil paljundamiseks tuleb teha lehe roodude hargnemiskohtadele sisselõiked ning asetada leht niiskele liivale. Aeg-ajalt tuleb liiva niisutada, see ei tohi kuivada. Mõne aja pärast tekivad lõikekohtadele juured ja hiljem väiksed taimed. Selle paljundamisviisiga saab paljundada kuningbegooniat. Haljaspistik PISTIKUTE LÕIKAMINE. Paljundusmaterjalinakasutatakse poolpuitunudlehtedega võrseosi. Haljaspistikuid lõigatakse juunis enne jaanipäeva. Kuna haljaspistikud sisaldavad vähe varuaineid on oluline neile jätta mõned lehed, kuid pistiku alumine leht eemaldatakse. Haljaspistikute juurdumise üheks eelduseks on nende veesisaldus. Seega on soovitav lõigata pistikud puitumisstaadiumi alguses ja materjal kogutakse emataimelt varahommikul, kui taimede turgor on kõrge. Lõigatud võrsed pannakse ämbrisse vette ja kaetakse pealt marliga, et lehed ei närbuks. Paljundamiseks on sobilik võrs...
Tartu Ülikool Lilian Leetsi VEGETATIIVNE NÄRVISÜSTEEM Referaat Tartu 2010 Vegetatiivse närvisüsteemi talitlus Vegetatiivne e autonoomne närvisüsteem innerveerib siseelundite talitlust. Erinevalt somaatilisest närvisüsteemist ei allu vegetatiivse närvisüsteemi kaudu juhitavad funktsioonid tahtele. Vegetatiivse närvisüsteemi eferentsed närvikiud varustavad kõiki siseelundeid, südamelihast, silelihaseid ja näärmeid. Vegetatiivsesse närvikeskusesse jõudvad eferentsed signaalid vallandavad vistseraalsed refleksid. Nende vahendusel reguleeritakse kõigi siseelundite ja näärmete tegevust, tagatakse üksikute elundsüsteemide kooskõlastatud talitlus ja säilitatakse organismi sisekeskkonna suhteline püsivus e homöostaas. Sümpaaatilised ja parasümpaatilised terminaalsed neuronid paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi. Nende neuronite rakukehade kogumikke nimetat...
Tallinna Tehnikaülikool Tehnomeedikum Biomeditsiinitehnika instituut Füsioloogiline adaptatsioon ja regulatsioon. Kodutöö VEGETATIIVNE NÄRVISÜSTEEM JA ADAPTATSIOONISÜNDROOM Õppejõud M.Viigimaa Üliõpilane: Julija Kritskaja YABMM081783 Tallinn Küsimused: 1.vegetatiivse närvisüsteemi ehitus(tsentraalne ja perifeerne osa) 2.vegetatiivse närvisüsteemi osade-sümpaatilise ja parasümpaatilise- funktsioonid kohanemisreaktsioonides 3.hüpotaalamus kui homöostaatilisi protsesse reguleeriv keskus ajus ja tema seosed aju teiste osadega.
Vegetatiivne närvisüsteem Vegetatiivne e autonoomne närvisüsteem reguleerib ja koordineerib organismi siseelu füsioloogilisi protsesse e vegetatiivseid fn (seedimine, hingamine, eritamine, kehavedelike tsirkulatsioon jm). Innervatsiooniala on universaalne (siseelundid, süda, vere- ja lümfisooned, näärmed ja siseelundite, veresoonte ja naha silelihased. Tihe seos animaalse närvisüsteemiga. Kõrgemad tsentrid paiknevad peaaju suprasegmentaarse aparaadi osades(formatio reticularis, cerebellum, hypothalamus, thalamus, corpus striatum, cortex cerebri). Jaguneb: 1. Sümpaatiline närvisüsteem · madalamad tsentrid seljaaju torakulumbaalosas · lühikesed preganglionaarsed osad, pikad postganglionaarsed osad · innervatsiooniala ulatuslikum · kiirendab eluprotsesside kulgu, intensiivistab ainevahetust, kulutab energiat, suurendab töövõimet · erutub adrenaliini toim...
Taimematerjali jagamine ehk vegetatiivne paljundamine Jagamine- Jagamise käigus kaevatakse kogu taim mullast välja ja jagatakse väiksemateks osadeks nii, et igal osal oleksid juured all. Jagatakse taimi mis elavad rohkem, kui kaks aastat. See meetod võimaldab ka vana taime noorendada. (Salvei, piparmünt, meliss, liivatee, rabarber, lauk) Narmasjuurtega taime jagamine- Kaevatakse terve taim või osa taimest labidaga / aiahargiga välja. Pinnas juure ümbert kas maha raputada või pesta. Lõhestage mullapall kahe aiahargi abil kaheks. Hoida alles ainult noored elujõulised taime osad, vanad ja kõdunenud minema vistata, et vältida haiguste ja kahjurite levikut. Istutada ümber nii, et juured jääksid vahetult mullapinna alla. Juurevõsudega taime jagamine Juurevõsu võib enne üleskaevamist emataime küljest labidaga lahti lüüa, et see moodustaks omaette juured ning alles mõne aja pärast üles kaevata ja ümber istutada. Arvestama peab s...
KORDAMINE Vegetatiivne närvisüsteem 1. Mis on neurotransmitterite ülesanne organismis? Erutuse ülekanne toimub keemiliste vahendajate abil ehk neurotransmitterite abil. Neurotransmitterid kannavad infot ühelt neuronilt teisele, neuronilt keharakkudele (skeleti- ja silelihased). 2. Kus neurotransmittereid sünteesitakse ja säilitatakse? Neurotransmittereid sünteesitakse ja säilitatakse närviterminalides. 3. Millal neurotransmitterid vabastatakse ja mis nende vabastamisel juhtub? Neurotransmittereid vabastatakse aktsioonipotensiaali saabumisel ning vabanemisel seostuvad nad retseptoritega. 4. Mis juhtub neurotransmitteritega peale seondumist retseptoriga? Vabad neurotransmitterid transporditakse tagasi presünaptilisse ossa, difundeeruvad ja eemalduvad kehavedelikega ja/või lagundatakse kiiesti ensüümide poolt. 5. Millal on aktiivne sümpaatiline närvisüsteem ja millal parasümpaatiline närvisüsteem? Sümpaatiline närvisüst...
MITOOS (toimub keharakkudes) 1) Interfaasis toimud DNA replikatsioon (DNA kahekordistamine) 2) Profaasis jaguneb tuum 3) Metafaasis on kromosoomid liikunud ekvatoriaaltasapinnale 4) Anafaasis on kormosoomid hakanud liikuma poolustele 5) Telofaasis toimub tsütoplasma jagunemine (tsütokinees) ..ja tekibki 2 tütarrakku Mitoosi bioloogiline tähtsus: kromosoomid jaotatakse võrdselt tütarrakkude tuumade vahel. (kogu präiliku info edasi kandmine tütarrakkudele) Mittesuguline paljunemine toimub prokarüootsetes rakkudes (nt.bakterid), sest neil puudub tuum (seega ei toimu mitoosi). Enne raku pooldumist toimub DNA replikatsioon moodustub 2 rõngaskromosoomi sünteesitakse raku membraanid ja kestad tekib 2 tütarrakku. Moodustunud tütarrakud on geneetiliselt sarnased emarakud. Eoseline paljunemine: taime- ja seeneriigis (loomariigis ka). Seentel eosed kübara alla või eoskandjates. Taimedel eoskupras (samblad) või lehe allküljel (sõnajalg). Pung...
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (27.09.2013) Peaaju koore keskused (jätk) Motoorsed keskused juhivad liigutusi : * Somatomotoorne keskus (soma keha) keskus, mis juhib tahtelisi liigutusi See keskus asub otsmikusagarates, eesmises tsentraalkäärus (pildil punane ala) Sealt juhitakse lihaste tahtelisi liigututusi; vasakult ajupoolkeralt paremale poole, paremalt ajupoolkeralt juhitakse liigutusi vasakule poole. Vahet tehakse nendel kahel käärul tsentraal- vaoga, mis lahutab üksteisest otsimikusagarat (somatosensoorne keskus) ja kiirusagarat (somatosensoorne keskus). Eesmisest tsentraalkäärus tööjaotus neuronite vahel. Osad need, mis juhivad keele liigutusi. Ebaproportsionaalne neuronite kogus näol ja labakäel tänu arvukale närvirakkude hulgale saab labakäsi sooritada mitmesuguseid liigutusi ja töid. Näo mitmekesine miimika on võimalik tänu suure närvirakkude esindatusele. Labaj...
järvekäsn, varshüdra) *pooldumine(amööb, tuberkuloosikepike, kingloom) *seeneniidid *risoom(Iiris) * rakis(puna- ja pruunvetikad, samblikud) Suguline õistaimedel, sõnajalgtaimedel, sammaldel, vetikatel, selgroogsed loomad, ümarusidel, paelussidel, rõngusussidel, limustel 2. - Sammaldel ja sõnajalgtaimedel esineb nii mittesuguline kui suguline tsükkel Õistaimedel nii suguline kui vegetatiivne paljunemine - Üheaastased taimed paljunevad ainult suguliselt ehk seemnetega -Puudest-põõsastest mõned liigid võivad paljuneda nii suguliselt kui vegetatiivselt - Ilupõõsaid, okaspuu vorme paljundatakse üldjuhul pistokstega 3. Mitoos on päristuumse raku jagunemine, millega tagatakse kahe tütarraku geneetiline identsus. Karüokinees(rakutuuma jagunemine)+tsütokinees (tsütoplasma ja rakuorganellide jagunemine)
t. elundsüsteeme, millega on seotud organismi kasvamine, ainevahetus ja paljunemine. Nimetus autonoomne põhineb arusaamal, et selle süsteemi poolt innerveeritavate elundite talitlus toimub spontaanselt, tahtele allumatult. Kuid selline nimetus on tinglik, kuna suuraju poolkerade koor avaldab reguleerivat toimet kõikide elundite talitlusele, nii somaatilise kui vegetatiivse NS-i poolt innerveeritavatele. Peale siseelundite talitlusi reguleeriva toime teostab vegetatiivne NS skeletilihaste ja meeleelundite troofilist innervatsiooni - avaldab mõju nende elundite ainevahetusele ja retseptorite erutatavusele. Veget. NS-I erutumisel eritavad neuronid ja närvilõpmed sünapsides keemilisi aineid, mida nim. mediaatoriteks (ülekandjateks). Nende vahendusel (atsetüülkoliin, epinefriin=noradrenalin) antakse erutus edasi ganglionides (sünapsides), aga samuti postganglionaarsetelt närvikiudedelt elunditele
http://www.abiks.pri.ee Mitoospäristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Ainult neli faasi: pro, meta, ana ja telofaas Meioospäristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustamisel. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku Protsess koosneb kahest järjestikusest jagunemisest, mille tulemusena tekib neli tütarrakku. Jagunemine=4faasi: profaastuumamembraani lagundamine ja tuumakeste kaotamine; metafaas homoloogilised kromosoomid ei ole teineteisest täielikult eraldunud; anafaaskääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele; telofaasmoodustub kaks tütarrakku. Org. paljunemisviisid Suguline toimub kahe r...
Paljunemine ja areng Paljunemine Suguline Mittesuguline Eoseline Vegetatiivne Mittesuguline paljunemine 1. Vegetatiivne paljunemine: Mittesugulise paljunemise liik, kus uus organism saab alguse ühest vanemast või selle osast. Vegetatiivne paljunemine on näiteks: a) Pungumine (ebavõrdne raku jagunemine), alamatel loomadel, pärmseentel b) pooldumine-iseloomulik bakteritele ja protistidele c) taimede paljunemine vegetatiivselt organitega: - juurtega (sirelid) - võsunditega (maasikas) - muundunud võsudega (sibul, orashein) - mugulatega (kartul) - juuremugulad (maapirn) Vegetatiivse paljunemise eripära: 1) 1vanem 2) lühikese ajaga palju järglasi
Paljunemine ja areng On suguline ja mittesuguline paljunemine. Suguliseks on vaja kahte sugurakku. Munarakk ja seemnerakk. Mittesugulisel on vaja ühte organismi, vegetatiivne ja eoseline. Mittesugulisel paljunemisel saadakse palju ja kiiresti järglasi, aga see ei tule eriti erinevad vaid kõik ühesugused. Sugulisel paljunemisel saab erinevate tunnustega erinevaid järglasi. Rakkude jagunemine Igas sekundis 25 miljonit rakku ja samas kaovad ka sama kiiresti. Eukariootsetel Rakkude jagunemisel eristatakse igast etappe: 1. Karüokinees rakutuuma sisemiku ära jaotumine 2. Tsütokinees tsütoplasma ära jaotamine.
Pookimine Pookimise (vääristamise) all mõistetakse pookimisajale ja –viisilevastavate lõigete tegemist poogendile ja pookealusele ning nende omavahelist kokkusobitamist ja ühendamist. Bioloogilisest seisukohast on pookimine kahe taime looduslike omaduste vegetatiivne ühendamine. Mõnikord ühendatakse rohkem kui kahe taime looduslikud omadused. Pookimisega paljundatakse viljapuid ja ka ilupuude ja –põõsaste sorte ja vorme nii näiteks püramiid- ja keravorme, lõhis-, kirju- ja punaselehelised ning täidisõielisi vorme, samuti roose, elulõngu ja sireleid. Pookimist teostatakse juhul kui: a. on tarvis säilitada klooni mida teiste meetoditega paljundada ei saa b. poogitud isendid on elujõulisemad c. sorti vaja kiiresti paljundada d
Pärilikkus on organismide omadus säilitada ja paljunemisel järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemiste iseärasusi. DNA e. desoksüribonukleiinhape on nukleiinhapete hulka kuuluv rakutuumas paiknevates kromosoomides olev aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Geen on DNA lõik, pärilikkuse algüksus, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises. Organismis võib igal geenil olla kaks erinevat vormi ehk alleeli. Dominantne alleel on alleel, mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub. Retsessiivseks alleeliks nimetatakse allasurutud alleeli. Muutlikus on organismide võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda. Muutlikus jaguneb pärilikuks muutlikkuseks (see pärandub järglastele, muutused on toimunud kas geenides või kromosoomides) ning mittepärilikuks muutuseks. Pärilik muutlikus esineb mutatiivse (juhuslikud, tavaliselt väliskeskkonna mõjul toimunud muutused e. mu...
ning ta ei saa enda eest öelda mida ta soovib, siis on ta pereliikmetel õigus langetada vastav otsus tuginedes arstide prognoosidele. Eutanaasia peaks olema põhjendatud, kuna kui inimene on valudes, mida pole võimalik vaigistada, siis see on inimese piinamine. Ravimatu haigusega inimesel on mõnikord parem surra, kui lõputult piinelda. Kui inimesel on haigus, mille edasi arenemise korral halveneb tema elukvaliteet tunduvalt (näiteks jääb ta halvatuks, kaotab kõnevõime või vegetatiivne seisund- teadvuseta ärkvelolek), peaks riik ja meditsiin tagama talle väärika suremise, mis sisaldab inimväärset kohtlemist ning kannatuste leevendamist. Kokkuvõtteks olen seisukohal, et eutanaasia on põhjendatud, kuna igal inimesel peaks olema õigus enda elu lõpetamisele, et ta ei peaks lõputult piinlema valudes.
Bioloogia KT Organismide paljunemine 1. Mis on paljunemine? Olulisemaid eluavaldusi, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine 2. Iseloomusta mittesugulist paljunemist, too näiteid. Mittesuguline paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka järglaskonna. Kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) ja eoseline paljunemine. Vegetatiivsel paljunemisel saavad uued organismid alguse ühest vanemorganismist ning tulemusena on nad päriliku info poolest samased oma vanemaga. o Eoseline-toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened ja sammaltaimed. o Vegetatiivne paljunemine - prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad.
Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid. Bakterid jagunevad kaheks otsepooldumise teel. Toimub DNA kahekordistumine. Pärmseened paljunevad enamasti pungumisega. Moodustunud tütarrakud saavad ühesuguse kromosoomistiku.Samblikud paljunevad vegetatiivsselt rakise tükikeste abil. Mis tähtsus on vegetatiivsel paljunemisel? Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. Vegetatiivne paljunemise on iseloomulik mitmeaastastele õistaimedele, ühe- ja kaheaastaste taimede hulgas seda enamasti ei esine. MITOOS Esmalt toimub rakutuuma jagunemine ehk karüokinees. Karüokineesi lõpus algab tsütoplasmas jagunemine ehk tsütokinees, mille tulemusel moodustub kaks tütarrakku. Päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes, nimetatakse mitoosiks. Kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi nimetatakse interfaasiks.
Bioloogia kontrolltöö 1. Suguline paljunemine 2. Mittesuguline paljunemine 3. Vegetatiivne paljunemine 4. Mitoos 5. Rakutsükkel 6. Meioos 7. Haploidne kromosoomistik 8. Diploidne kromosoomistik 9. Spermatogenees 10. Ovogenees 11. Ovulatsioon 12. Ontogenees 13. Partenogenees 14. Kehaväline viljastimine 15. Kehasisene viljastumine 16. Täismoondeline areng 17. Vaegmoondeline areng 18. Agoonia 1. Suguline paljunemine paljunemisviis, mille korral saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust
Questions for the Second Philosophy Test A. Aristotle 1. According to Aristotle, what is the soul? Which are the three kinds of souls? Hing on elusolendi olemuslik vorm. Vegetatiivne, tajulik ja teadlik hing. 2. Where can we find truth and falsehood? Why? Oma teadvuses, kuna seal moodustame kontseptidest lauseid ja ideid, mida otsustamise käigus kõrvutades jõuame tõesuse ja vääruseni. 3. Which are the four causes? Aineline, vormiline, tegev ja lõplik põhjus. 4. What is the name that Aristotle gives to his god? Noesis Noeseos – mõtte mõte. B. Saint Augustine 1. What is evil for the Manicheans? „Teine jumal“. 2
Kuldsõstar Ribes aureum See põõsas on pärit Põhja-Ameerikast. Euroopa mandrile toodi 1806 aastal. Põõsas 2-3 meetrit kõrge, millel on püstised kaarduvad oksad. Vanematel okstel on koor hallikaspruun, noored oksad on peened, pruunikad, lühikarvased. Lehed on 3-5 tömpjad lihtlehed, mis sügisel on kollased või punased. Õitseb mais. Õied kollased või oranzid tugevasti lõhnavad. Õied asuvad kobaras, mis on kuni 7 cm pikkused ja rippuvad. Põõsas külmakindel, valgusenõudlik ja mullastiku suhtes vähenõudlik. Kasvatatakse peamiselt ilupõõsana aga on aretatud sorte mis annavad korraliku saagi. Parema saagi jaoks oleks vajalik 2 põõsast kõrvuti (tolmendamiseks). Saak saab valmis Juulis-augustis. Põõsas paljuneb väga hästi vegetatiivselt. 1. 2. 3. 4. 1- võrsed 2- õitsvad võrsed 3- kolme kuni viie tömpja hõlmaga lehed 4- viljadega v...
1. Nimeta järgmiste organismide paljunemisviisid: V: Sipelgas(suguline), karusammal(eoseline), pesukäsn(vegetatiivne), ahven(suguline), vaarikas(vegetatiivne), kaseriisikas(eoseline). 2. Järjesta organismid lähtuvalt nende paljunemisviiside päriliku muutulikuse astmest: karu, kukeseen, kingloom. V: Kingloom, kukeseen, karu. 3. Miks kartulite paljundamisel mugulastega säilivad järglastel sordi päriliku tunnused, aga seemnetega mitte? V: Paljundamisel mugulastega toimub vegetatiivne paljunemine, seemnetega eoseline. Vegetatiivsel paljunemisel on muutus väiksem ehk säilivad sordi pärilikuse tunnused. 4. Vere hüübimist määrava geeni muteerumine X-kromosoomis põhjustab hemofiiliat ehk veritsustõbe. Kas selline mutatsioon võib päranduda a)Isalt pojale b)Isalt tütrele c)Emalt pojale d)Emalt tütrele? Põhjenda vastust! V: See võib päranduda Isalt tütrele, emalt pojale ja tütrele. Kui X-kromosoomi kandev sperm viljastab munaraku, siis sünnib tütar
Üksikud vetikaliigid suudavad kasvada mulda pindmistel kihtidel, puutüvedel ja kividel. Vähesed vetikad on kohastunud ka eluks polaaralade jää- ja lumeväljadel. Paljunemine Põhiliselt paljunevad vetikad eostega (need võivad olla viburitega või ilma) või suguliselt. Vegetatiivne paljunemine võib toimuda pooldumise, koloonia jagunemise või eriliste sigipungade abil. Sugulisel paljunemisel ei pea sugurakud ilmtingimata väliselt erinema. Kui palju on vetikaid? Maailmas on neid üle 10 000 liigi. Kõige rohkem on rohevetikaid (umbes 7 tuhat liiki). Arvatakse, et ürgsetest rohevetikatest põlvnevad teised taimed. Millised vetikad kasvavad Eestis? Eestile ainuomased vetikaliigid puuduvad. Magevetes on kõige enam üherakulisi ja niitjaid rohevetikaid
Paljunemine Paljunemine... ...endataoliste taastootmine. Kõik organismid paljunevad kas suguliselt või mittesuguliselt. P a lju n e m in e M itte s u g u lin e S u g u lin e E o s e lin e V e g e t a ti i v n e Mittesuguline paljunemine Uus organism pärineb alati ühest vanemast Pärilik info on ka ainult ühelt vanemalt! eoseline - eoste ehk spooride abil vegetatiivne -pooldumise, pungumise, rakise tükikeste, risoomi, mugulate, sibulate, varre- või lehetükikeste abil. Eoseline paljunemine Mittesuguline paljunemine,mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel , seentel ja osadel taimedel (samblad, sõnajalad). Vegetatiivne paljunemine 1. Pooldumine Toimub DNA kahekordistumine Ühest rakust tekib kaks uut rakku. Bakterid, ainuraksed. Vegetatiivne paljunemine 2. Pungumine Toimub DNA kahekordistumine. Uus...
SUGULINE ISEVILJASTUMINE (sugurakud pärinevad ühelt vanemalt) RISTVILJASTUMINE (sugurakud pärinevad kahelt vanemalt) Eri liikide esinejad üldjuhul ei ristu (kui see peaks siiski juhtuma, ei saa selliseid järglasi mitteandvaid hübriide lugeda omaette liigiks. Nt hobune + eesel = muul) Vegetatiivsel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. MITTESUGULINE EOSELINE VEGETATIIVNE Eoseline paljunemine (spooridega paljunemine) suur osa protiste, seeni ning osa taimi. Vegetatiivne paljunemine bakterid, protistid, seened, osad selgrootutest ning paljud taimed. Vegetatiivne paljunemine võimaldab lühikese ajaga saada arvukalt järglasi. Bakterid jagunevad otsepooldudes. Pärmseened paljunevad pungudes. Samblikud paljunevad vegetatiivselt rakise tükikeste abil. Loomariigis paljunevad vegetatiivselt käsnad, ainuõõssed jne. MITOOS
mutatsioon toimub paljunemisüksused (nt mugulas). Vegetatiivne paljunemine on suhtelise kiire paljunemisviis, mis lühikese ajaga loob suurearvulise pärilikkuselt sarnase järglaskonna. Eoselisel paljunemisel on pärilik muutlikkus vegetatiivse paljunemisega võrreldes suurem, sest eoste pärilikkusaines võivad juhuslikke muutusi põhjustada nii mutatsioonid kui ka eoste valmimisel toimub geenide ümber kombineerumine. Vegetatiivne paljunemine- Bioloogiliselt vanim, vaid ühte vanemorganismi vajav mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism moodustub kas lähteraku pooldumisel või hulkrakse organismi osast. Eoseline paljunemine- Mittesuguline paljunemisviis, mis põhineb eoste tekkel ja levikul. Eos- Paksu kesta, vähese veesisaldusega ja aeglase ainevahetusega rakk paljunemiseks. · Organismid võivad paljuneda mittesuguliselt või suguliselt.
Ahja jõgi Aiki Sats 9.Klass Emajõe suurim parempoolne lisajõgi Pikkus 103,4 km ja langus 87 m Algab Erastvere järvest Üks maalilisemaid jõgesid Taimestik Leitud 34 liiki soontaimi, samblaid ja vetikaid Nt. vegetatiivne jõgitakjas, vesi- sammal ja puna- vetikas Pildil vegetatiivne jõgitakjas Kalastik Eesti üks kala- rohkemaid ja liigi- rikkamaid jõgesid Püütud on järgmisi kalu: jõeforell, vikerforell, haug, roosärg, ahven ja palju teisi Pildil on roosärg
kahelt vanemalt rist viljastumine. 2) Suguline paljunemine on paljunemise viis mille jaoks on vaja kahe vanemat või vähemalt vanemat millel on mõlemad rakud nii isas- kui ka emassugurakud. Sugulisel paljunemisel saab uus organism alguse enamasti viljastunud munarakust. Suguline paljunemine jaguneb kaheks: Kehaväline-Kehasisene 2.Vegetatiivne paljunemine Vegetatiivne sigimine on suguta sigimisviis, kus uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, sageli tema (keha)osa(de)st. Vegetatiivne sigimine on suguta sigimise üks kahest peamisest tüübist. 3.Mitoosi definitsioon on päristuumsete rakkude paljunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. 4.Rakutsükkel Rakutsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. Rakutsükkel koosneb reast sündmustest, mis viivad raku jagunemise ja kahekordistumiseni. 5.Kas kõik rakud poolduvad? Evolutsiooni käigus on kaotanud pooldumisvõime närvirakud ja vöötlihaskoe rakud. Samuti
Paljunemisviisid Paljunemine tähendab endasuguste järglaste taastootmist. Paljunemisviisideks on: · Vegetatiivne paljunemine on mittesugulise paljunemise viis, kus uus organism saab alguse ühest vanemast või selle osast. Vegetatiivne paljunemine on näiteks bakterite pooldumine, pärmseente või hüdra pungumine,areng vaneorganismi osast, nt õistaim võsust. · Eoselisel paljunumisel saab uss organism alguse eosest ehk spoorist. Need on haploidse ehk ühekordse kromosoomistikuga üherakulised moodustised, mis tekivad meioosi teel. Eoseline paljunemine on iseloomulik sammaldele, sõnajalgadele ja seentel. · Sugulisel paljunemisel saab uus organism alguse isas- ja
Rakkude jagunemine on vajalik organismi kasvuks , surnud rakkude asendamiseks ja paljunemiseks . Päristuumsed rakud jagunevad mitoosi teel . Enamikul hulkraksetel organismidel on igas rakus diploidne komosoomistik ning mitoosil jääb see muutumatuks . Organismide paljunemine võib toimuda sugulisel ja mittesugulisel teel . Mittesuguline paljunemine jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks . Vegetatiivne paljunemine on iseloomulik bakteritele , protistidele , seentele , osale selgrootutest ja paljudele taimedele . Katteseemnetaimedest paljunevad vegetatiivselt enamasti mitmeaastased liigid . Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga anda palju järglasi . Seejuures on järglased geneetilise info poolest samased vanemorganismiga . Protistid , seened , vetikad , sammal- ja sõnajalgtaimed paljunevad eostega . Nende moodustamisele eelneb tavaliselt meioos . Seetõttu
Paljunemise evolutsioon Paljunemine • Üldine eluavaldus • Suguline paljunemine • Mittesuguline paljunemine - vegetatiivne, eoseline Mittesuguline paljunemine • Evolutsiooniliselt vanim paljunemisviis on vegetatiivne paljunemine • Üks vanemorganism • Ajaliselt kiire protsess • Vegetatiivsel paljunemisel on pärilik muutlikkus väga väike • Vanimad elusorganismid ainuraksed • Esimesed hulkraksed u. 600 mln.a.t. • Vegetatiivselt paljunevad isendid evolutsioneeruvad aegalselt. Suguline paljunemine • Suguline paljunemine on levinum kui mittesuguline paljunemine • Keerukas ja bioloogiliselt kallis • Märgatav evolutsiooniline eelis • Ulatuslikum geneetiline rekombineerumine
seljaajusse, kõhtmised juured aga viivad info elunditesse/lihastesse. Seljaaju reflekse nimetatakse tingimatuteks refleksideks s.t on kaasasündinud tahtmatud refleksid. 3. Miks on tähtis, et imetajate suuraju koor oleks võimalikult vaoline ja kääruline? Seda suurem on ajukoore pindala, seda rohkem mahub neuroneid, võimaldatud keerukam käitumine, suurem õppimisvõime. 4. Millises ajuosas kujuneb mälu? Suuraju 5. Mille poolest erineb vegetatiivne närvisüsteem somaatilisest närvisüsteemist? Tunnus Vegetatiivne närvisüsteem Somaatiline ehk kehaline närvisüsteem Milliste kehaosade tööd juhib Siseelundid, siselihased, Skeletilihased sisenõrenäärmed Tahtele alluvate või Allumatud Alluvad allumatute elundite juhtimine Kas oleme teadlikud selle Ei Jah närvisüsteemi töös 6
Organismide paljunemisviisid Kert Randla 9.Klass IPK 2011 Vegetatiivne paljunemine Vaid ühe vanemorganismi vajav paljunemisviis, mille korral uus organism moodustub kas lähteraku pooldumisel või hulkrakse organismi osast. Järglased on geneetiliselt identsed vanematega. Vegetatiivselt paljuneb näiteks maasikas, orashein, kartul. Eoseline paljunemine Mittesuguline paljunemisviis, mis põhineb eoste tekkel ja levikul. Eoseliseks paljunemiseks on vaja enamasti vaid ühte vanemorganismi ning
Lk 104-Organismide paljunemine 1. Mille poolest erineb suguline paljunemine mittesugulisest? Mittesugulisel paljunemisel pärineb organism alati ühest vanemast ja sugulisel paljunemisel saab uus organism alguse enamasti munarakust. 2. Nimetage mittesugulise paljunemise vorme. Vegetatiivne ja eoseline. 3. Millised organismid paljunevad eostega? Seened, protistid ning osa taimi. 4. Kirjeldage seente paljunemist. Eosed kottseentel arenevad rakusiseselt eoskottides ja kottseentel eoskandadel. Seened paljunevad, kui eosed kanduvad edasi ja siis eosest areneb uus seen. Pärmseentel toimub enne pungumist DNA kahekordistumine ja moodustunud tütarrakud saavad sama kromosoomistiku, mis vanemal oli. 5. Tooge näiteid taimede vegetatiivsest paljunemisest. Risoomide, mugulate, sibulate, varre- või lehetükikese abil. 6. Miks paljundatakse mitmeid kultuurtaimi üksnes vegetatiivselt? Sest nii saadakse lühikese aja jooksu...
...................................., käbikeha, ..................................................., neerupealised,..................... nääre ja ................................. näärmed (2p) 3. ................................................. on suure bioloogilise aktiivsusega ühendid, mis koos närvisüsteemiga reguleerivad organismi ainevahetust. (0,5p) 4. Kesknärvisüsteem koosneb...............................- ja ...................................... (1p) 5. Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatut ....................... elundite, ...................... lihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust (1p) 6. Üks osa refleksidest omandatakse elu jooksul (neid järglastele ei pärandata), need on ........................................ refleksid (0,5p) Kokku 5,5 punkti Vastused: 1. HINGAMISKESKUSEKS 2. AJURIPATS, KILPNÄÄRMED, KÕHUnääre, SUGUnäärmed 3. HORMOONID 4. PEA- ja SELJAAJUST 5. SISEelundite, SILElihaste 6. TINGITUD
III osa 1) Vegetatiivsed taimeorganid - Taimeanatoomias räägitakse taime vegetatiivsetest organitest -juur, vars ja leht. - Vegetatiivsed elundid moodustavad taime keha ning täidavad taime elutegevuse põhilisi ülesandeid (sh vegetatiivne paljunemine). 2) Juur - Juur on taime reeglina maasisene elutähtis organ. - Juur lehti ei kanna, küll aga võivad sellel tekkida pungad, millest arenevad maapealsed võsud. - Enamasti asub juur pinnases, kuid juuremuudendid võivad kasvada ka maapinnal. 3) Juure vöötmed • Kasvukuhik – apikaalne meristeem • Pikenemisvööde – rakkude kasv • Diferentseerumisvööde – püsikudede kujunemine
Naistel kaks x kromosoomi, meestel pooltes x, pooltes y geeniteraapia-asendatakse oranismis vigane geen normaalsega viljastumine-munaraku ja seemenraku ühinemine. Vegetatiivne paljunemine-paljunemisviis, mille korral pärilik muutlikkus puudub või on minimaalne. Võrdlused 1)suguline ja mittesuguline *mittesuguline toimub vegetatiivselt või eoseliselt, vähene pärilik muutlikkus. *sugulisel paljunemisel toimub viljastumine, järglaste muutlikkus kõige suurem. 2)suguline ja vegetatiivne *sugulisel paljunemisel erinevad järglased pärilike omaduste poolest nii üksteisest kui vanematest. *vegetatiivsel paljunemisel järglased pärilikkuselt ühesugused. Järglaskond suurearvuline 3)geen ja kromosoomhaigused *geenhaigusei põhjustavad vigased geenid *kromosoomhaigusi põhjustab kromsoomide struktuuri võu arvu muutmine. Tagajärjed organismile palju ulatuslikumad, tekitades suuremaid häireid . 4)mutatsiooniline ja kominatiivne muutlikkus
1) Paljunemise viisid: >Suguline paljunemine: Sipelgas, ahven. >vegetatiivne paljunemine: vaarikas, piimhappebakter, pesukäsn, hüdra, kingloom. >Eoseline paljunemine: karusamma, kaseriisikas. 2) Organismid nende paljunemisviiside päriliku muutlikkuse astmest lähtuvalt: karu, kukeseen, kingloom 3) Kartulite paljundamisel mugulatega toimub vegetatiivne paljunemine, vegetatiivsed paljunemisel säilivad paremini pärilikkuse tunnused. Kartulite paljundamisel seemnetega toimub suguline paljunemine, säilivad pärilikkuse tunnused. 4) Vere hüübimist määrava geeni muteerumine X-kromosoomis põhjustab hemofiiliat ehk veritsustõbi. Selline mutatsioon võib päranduda isalt pojale. 6) kromosoom üks valkudega seotud DNA molekul moodustab kromosoomi. Igal liigil on oma kindel kromosoomide arv ja kuju.
Teisel poolusel tekivad antipoodid. 10. Loomlevi ja tuullevi võrdlus Loomlevi Tuullevi Seemet ümbritseb viljaliha Seeme „paljas" Seeme rohke toitekoega Madala toiteväärtusega Seeme pigem suur Seeme pigem väike Seemnetel küljes haakuvad osad Seemnetel küljes lendamist või kleepuv pind soodustavad lisemed 11. Millel põhineb vegetatiivne paljunemine? Põhineb regenereerumisvõimel: lehest, juure- või varrelõigust kasvab uus terviklik taim (sekundaarse meristeemi abil) - Üherakulistel raku jagunemise teel - Koloonialistel ja hulgarakulistel koloonia või talluse osadeks jagunemisel - Katteseemnetaimedel juure, varre ja lehe osade ja nende muudendite abil - risoomid, sibulad, mugulad, sigipungad, tütartaimed jne 12. Eoselise paljunemise vormid Spooridel e
tuumade ühinemist nimetatakse viljastumiseks. Viljastunud munarakk on sügoot. Sügoot jaguneb moodustuvad kääviniidid 2) Metafaas: kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele korduvalt. MITTESUGULINE- (Tähtsus: lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane tasapinnale, kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele 3) Anafaas: kääviniidid lühenevad, arvukas järglaskond.) kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest 4) Telofaas: kääviniidid kaovad, (pooldumine, pungumine jne) ja eoseline paljunemine. Vajalik on vaid 1 vanema olemasolu ja uus isend tuumamembraanid sünteesitakse, kromosoomid keerduvad lahti (tekivad tuumakesed), tsütoplasma on alati vanemaga geneetiliselt identne. EOSELINE- toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või jaguneb kaheks
(antibiootikumid,alkaloidid),*Põllumajandus(silo valmistamise, biotõrje),*Tööstus (bioplast, biogaas),*Pesuvahendid, Meristeempaljundus Eelised: Võimaldab raskesti paljundavate taimede kiire tootmise (orhideed);võimaldab saada viirusvabu ja jõulisema kasvuga taimi (Nt: maasikas, kartul); looduskaitses (Nt: paljundatakse hävimisohus taimi). Kasutamine:. Taimede vegetatiivne paljunemine- mugulate, sibulate, püsikute abil, looduskaitses hävimisohus taimeliikide kaitseks, geneetiliselt identse järglaskonna saamist paljundatavast üksikobjektist (DNA, rakk, organism). Meristeempaljundus- rakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks.Hübriidoomtehnoloogia kasutamine-*Haiguste tuvastamiseks (Nt: viirused); meditsiini ja loomaravi diagnostikas,*Antigeenide saamiseks (Nt: rasedustest),*Monogloonsete antikehade kasutamine
enam ei toimu. 8. Miks meioosi tulemusena moodustunud tütarrakud geneetiliselt erinevad? Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. Homoloogiliste kromosoomide sõltumatu lahknemise ja nendevahelise ristsiirde tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad. Selgitage pikemalt: 20. Kirjeldage mittesugulise paljunemise erinevaid vorme ning tooge näiteid. Mittesuguline kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) ja eoseline paljunemine. Vajalik on vaid 1 vanema olemasolu ja uus isend on alati vanemaga geneetiliselt identne. Eoseline toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed. Vegetatiivne paljunemine prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad. Pooldumine toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. N: bakterid, käsnad.
Bioloogia kordamisküsimused 1. 1.Reasta: 1.DNA;2.geen;3.kromosoom;4.kromosoomistik;5. Rakutuum 2. · DNA- geen: Geen on DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi · Mutatiivne muutlikus- kombinatiivne muutlikus: Mõlemad on päriliku muutlikkuse eri vormid · Vegetatiivne paljunemine- mittesuguline paljunemine: Vegetatiivne paljunemine on mittesugulise paljunemiseviis, mille korral organism pärineb ühe vanema mingit kehaosa. · Alleel- geen: Alleel on ühe geeni erivorm, mis määrab ära organismi ühe tunnuse · dominantne alleel retsessiivne alleel: Dominantne alleel otsustab ära inimese tunnused retsessiivse alleeli üle. · Kromosoomid- rakutuum: Rakutuum on membraanidega piiritletud päristuumse raku osa, milles asuvad kromosoomid
Paljunemine on järglaste saamine. PALJUNEMISVIISIDE PÕHIJAOTUS: mittesuguline ja suguline paljunemine. Mittesuguline kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) ja eoseline paljunemine. Vajalik on vaid 1 vanema olemasolu ja uus isend on alati vanemaga geneetiliselt identne. Eoseline toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed. Vegetatiivne paljunemine prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad. Pooldumine toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. N: bakterid, käsnad. Pungumine alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). Taime osadega risoomidega, mugulatega, sibulatega, varre- ja lehetükikestega.
sugurakkudes vähenema kaks korda. Kromosoomide arvu vähenemine toimub sugurakkude arengu käigus. Vastavat raku jagunemise vormi nimetatakse meioosiks. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. Homoloogiliste kromosoomide ristsiirde ja üksteisest sõltumatu lahknemise tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad. PALJUNEMISVIISIDE PÕHIJAOTUS: mittesuguline ja suguline paljunemine. Mittesuguline kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) ja eoseline paljunemine. Vegetatiivsel paljunemisel saavad uued organismid alguse ühest vanemorganismist ning tulemusena on nad päriliku info poolest samased oma vanemaga. Mittesuguline paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka järglaskonna. 1) Eoseline-toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened ja sammaltaimed.
vanemast Küsimused leheküljelt 53 Mittesugulisel paljunemisel piisab ühest vanemorganismist; sugulisel paljunemisel on järglaste muutlikkus suurem Vegetatiivse paljunemise eripära on see, et nii võivad paljuneda nii üherakulised kui ka hulkraksed organismid ning järglaste muutlikkus on väga väike Sugulisel paljunemisel on järglaste muutlikkus suurem, kui vegetatiivsel paljunemisel. Sugulisel paljunemisel on vaja isas- ja emasorganismi. Vegetatiivne paljunemine muutlikkus on väga väike Eoseline paljunemine muutlikkus on suurem Suguline paljunemine muutlikkus on kõige suurem, sest geenid ja kromosoomid saadakse nii isas- kui ka emasorganismilt Kui muutlikus on väike, siis on üks liik ühtemoodi, kui aga suur, siis on kõik erinevad (nagu näiteks inimesed).
Geen-DNA lõik,mis osaleb organismi või mitme tunnuse kujunemises Kromosoom-päristuumse organismi rakutuuma struktuurselt individuaalne element46 Sugukromosoom-kromosoom, mille olemasolu või arv on eri sugupooltel liigiomaselt erinev. DNA- enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine Alleel-sama geeni erinev esinemisvorm, Dominantne alleel alleel,mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldubnt:põselohud, Retsessiivne alleel alleel, kui vastava geeni dominante alleel organismis puudub Nt:punane juuksevärv,pigmendi puudumine Genotüüp-indiviidi (sageli ka raku) kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi. Fenotüüp-indiviidi füsioloogiliste, keemiliste, käitumiste, arenguliste, biokeemiliste ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum Geneetika -teadus pärilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest, päriliku muutlikkuse mehha...
ARENGUBIOLOOGIA 1. Iseloomusta sugulist ja mittesugulist paljunemist, too välja nende eelised ja puudused. On kaks paljunemise viisi siis: - suguline - mittesuguline SUGULINE: suguline paljunemine on see, paljunemiseviis, mille korral uus organism saab enamasti alguse viljastatud munarakust (sügoodist). Iseloomulik kõikidele päristuumsetele organismirühmadele. + mitmekesised järglased -vaja on enamasti kahte vanemorganismi -eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu +arenemisvõimelisemad järglased MITTESUGULINE: on paljunemiseviis, mille korral uus organism pärineb ühest vanemast. Jaguneb eoliseks ja vegetatiivseks. Pärilik info pärineb ainult ühelt vanemalt. 2. Nimeta mittesugulise paljunemise viisid, too näiteid. (v.t eestpoolt) 3. Interfaasi tähtsus raku elus. Interfaas- päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi ja meioosi) vahele jääv eluperiood. Mitoos- päristuumse raku jagunemise viis , milleg...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
