b) ühised viirushaigused inimesel ja loomadel (marutõbi) c) ainult inimesel (lastehalvatus) Inimese viirushaigused Nakatumise viisid : 1) piisknakkus(aerosoolid) - gripp ja nohu, mis levivad läbi õhu. 2) kontaktnakkus - herpes, tuulerõuged, leetrid. 3) kehavedelikud(veri) - HIV(AIDS), hepatiidi teatud vormid. 4) siirutajad - puugid (puukentsefaliit),imetajad (marutõbi),sääsed (sindbis). 5) alimentaarne (toit ja vesi) - enteroviirused(kõhugripp ja hepatiit). 6) emalt lootele(punetised, tsütomegaviirus). Inimese organid, ja neid kahjustavad viirused : NAHK - papiloom (soolatüükad), leetrid, tuulerõuged, herpes. NÄRVISÜSTEEM - entsefaliit, marutõbi, lastehalvatus, viiruslik meningiit. HINGAMISTEED - nohu, gripp, paragripp, adenoviirused, rinoviirused. LIHASED, VERESOONED - sindbisviirus(lihased), tsütomegaloviirus (lihased), Ebolaviirus (veritsus), kollapalavik(veritsus)
Nakatumisviisid 1. Piisknakkus 2. Toit ja jook 3. Siirutajate vahendusel 4. Biovedelike vahendusel 5. Kontaktnakkus 6. Emalt lootele Viirushaigused 1. Nahk papilloom, tuulerõuged, punetised, leetrid 2. Närvisüsteem - entsefaliit, marutõbi 3. Hingamisteed SARS, gripp, kopsupõletik 4. Veresooned ebola , Dengue palavik, kollapalavik 5. Seedekulgla enteroviirused, reoviirused, astroviirused 6. Suguelundid - Herpes 7. Näärmed hepatiit, Mumps 8. Immuunsussüsteem HIV/AIDS 9. Lihased gripp, sindbisviirus Lüütiline Nakatanud rakud surevad ära Lüsogeenne Paljundab rakke juurde Lüsogeennest saab minna lüütilisest üle. Kaitse viiruste vastu 1. Terved bioväärid 2
Viiruse geenid- replikatsioonigeenid, regulaatorgeenid, struktuurgeenid. Viirusvalgud- replikatsioonivalgud: vastutavad viiruse genoomi paljunemise eest. Regulaatorvalgud: kontrollivad raku ainevahetust. Struktuurvalgud: moodustub koos genoomiga viirusosakesi ja kaitsevad neid väljaspool rakke. DNA- viirused-1) herpesviirused (tuulerõuged, ohatis), 2) adenoviirused, 3)bakuloviirused,4) papilloviirused (soolatüükad). RNA- viirused- 1)gripiviirused, 2)paragripiviirused,3) enteroviirused ja rinoviirused,4) leetriviirus,5) mumpsiviirus, 6) marutõveviirus,7) suu ja sõrataudi viirus. Viiruse kapsiid- viiruse genoomi ümbritsev tihe ja tugev kapsel koosneb kindlast arvust valkudest, mis on omavahel seotud füüsikaliste ja keemiliste sidemetega. Viiruse ümbris- pärineb reeglina peremeesraku membraanist, mille viirus rakust lahkudes kaasa võtab, ümbrisesse lülitab viiru oma struktuurvalke.
Ohtlikud on haavad näo kaela ja pea piirkonnas. Marutõve peiteaeg on 1nädala- 1aasta. Keskmiselt 1-3 kood. Haigusnähud ilmnevad, kui haigus jõuab kesknärvi süsteemi. 2-10 päeva jooksul on külmetushaigusele sarnased sümptomid. Unetus, agressiivsus, depressioon, närvilisus, valguskartlikkus, õudusunenäod. Kui viirus jõuab kesknärvi süsteemi, siis järgneb surm. Haigestumisel süstitakse antikehi ja vaktsiini. Enteroviirused- paljunevad soolestiku rakkudes. Põhjustavad kõhulahtisust ja soolestiku põletiike. On üle 67 viiruse tüübi, kestab umbes 1-2 päeva. Retroviirused: 1. D rakulise verevähi viirus, sugulisel teel (tav mehelt naisele), vere produktide kaudu. On lokaalselt suhteliselt levinud Jaapanis, selle viiruse nakatumisel võib tekkida verevähk 2. HIV on ka retroviirus Gripiviirus- äge hingamisteede haigus. Tuntakse kolme tüüpi: A, B, C viirused. Kõige
1. Herpesviirused- DNA viirused, sisenevad epiteel- ehk kattekoerakkudesse. Ohatised, tuulerõuged, marutaud, suu limaskesta põletik (Epstein-Barri viirus). 2. Papilloomviirused- onkogeensed (kasvajaid tekitavad viirused), enamik haigusi on healoomulised- konnasilm, soolatüügas; emakakaela kasvaja. 3. Hingamisteede kahjustused- gripiviirus, adenoviirus, rinoviirused (nina ja kurgu piirkond), paragripiviirus, enteroviirused (seedekanaliviirused). 4. Retroviirused- tõsised organismi talitlushäirete põhjustajad (HIV- immuunsuspuudulikkust põhjustav viirus, kuna ta siseneb lümfotsüütidesse ja takistab antikehade tootmist), leukeemiat põhjustav viirus. Viirushaiguste raviks on antikehad paranemine on aeglane. Meditsiinis ja aretustöös kasutatakse ära viiruste võimet üle kanda geene (viirusvektorite meetod geenide ülekandes).
vähesel määral ka süsivesikuid Nakatumise viisid.Inimese organid ja neid kahjustavad viirused Organismi kaitse viirushaiguste eest. Bakteri raku ehitus. Bakterite ehitustüübid.Bakterite elutegevus.Bakterite paljunemiseks vajalikud tingimused.Spooride eripära Nakatumise viisid : 1) piisknakkus(aerosoolid) gripp levib läbi õhu. 2) kontaktnakkus - herpes 3) kehavedelikud(veri) - HIV(AIDS). 4) siirutajad - puugid (puukentsefaliit), 5) toit ja vesi - enteroviirused(kõhugripp). 6) emalt lootele(punetised, tsütomegaviirus). Inimese organid, ja neid kahjustavad viirused : NAHK - papiloom (soolatüükad).NÄRVISÜSTEEM - entsefaliit. HINGAMISTEED - adenoviirused. LIHASED, VERESOONED - sindbisviirus(lihased), SISEELUNDID - hepatiit(maks), SUGUELUNDID - herpes II vorm IMMUUNSUSSÜSTEEM - HIV Organismi kaitse viirushaiguste eest : 1. biobarjäärid(terve nahk ja limaskestad) 2. antikehad a) saadakse emalt (rinnapiim)
Haigus allub hästi ravile, ohustab soojaverelisi loomi. Haigustekitaja ründab kesknärvisüsteemi. 16. Hepatiidid - ehk maksapõletik võib olla põhjustatud viie erineva hepatiidiviiruse poolt. Kõik need viirused kutsuvad esile maksakoe ägeda põletiku. Ägeda hepatiidi haigusnähud on kõikide maksapõletiku liikide korral ühesugused: palavik, väsimus, isutus, oksendamine, kõhuvalu, tume uriin, lihase ja liigesevalu ning naha ja limaskestade kollasus. 17. Enteroviirused - o n maailmas laialt levinud nakkushaigused, mis võivad põhjustada puhanguid. Sagedamini haigestuvad lapsed, noorukid ja nooremad täiskasvanud. Sümptomiteks võivad olla suupõletik, kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine. 18. Joonista bakterirakk 19. Tuberkuloos - on väga laialt levinud ohtlik nakkushaigus, mis võib kulgeda nii ä gedalt kui ka krooniliselt. Haigus tabab eeskätt kopse ja nende lümfisõlmi.
infitseeritud rakkudele. Transformatsioon Infitseeritud rakkude transformeerumise puhul rakud ei hävine, vaid omandavad paljunemisvõime. Viirus-rakk interaktsiooni tüübid Infektsiooni tüüp Muutused rakus Virionide Viirused produktsioon Tsütotsiidne Morfoloogilised Jah Alfaherpesviirused, muutused rakus Enteroviirused, (TPE), proteiini, reoviirused RNA ja DNA sünteesi inhibitsioon, raku hävimine Persistentne Ilma TPE-ta, Jah Pestiviirused, produktiivne kerged arenaviirused metaboolsed Marutaudiviirus,
kraadi juures. Haigus allub hästi ravile. 4) Marutõveviirus ohustab kõiki soojaverelisi loomi. Peiteaeg on 1 nädal kuni 1 kuu. Alguses sarnanevad haigusnähud lihtsale külmetusele. Haiguse süvenedes tekivad närvisüsteemihäired, unetus, valguskartlikkus, depressioon, agressiivsus. Värsket haava on soovitav pesta külma voolava veega ja seebiga. Ohtlikumad on hammustused näo- ja kaelapiirkonnas. Marutõve vastu tuleb vaktsineerida igal aastal. 5) Enteroviirused põhjustavad soolte põletikku ja kõhulahtisust. Taluvad hästi happelist keskkonda. Ravi on lihtne.
ägedate infektsioonide, südame sisekesta põletike, põletikuliste soolehaiguste, sidekoehaiguste, allergiliste reaktsioonide ja ka üldhaiguste korral. Lööve võib tekkida äkki koos palaviku tõusuga, ilma palavikuta või olla ka krooniline. Lööbe levimise kiirus võib olla väga erinev alates mõnest tunnist kui kuudeni. Valu esineb tavaliselt bakteriaalsete või viirusinfektsioonide (Erysipelas, Herpes zoster) korral. 1. Lööbega viirusinfektsioonid: Enteroviirused : Coxsackie viirus: lööve vesikulaarne Herpesviirused:makulopapuloosne lööve areneb villideks. Tuulerõuged: täiskasvanueas nakatudes on oht tüsistuste tekkeks (sekundaarne bakteriaalne infektsioon, pneumonia, entsefaliit, hemorraagilised tuulerõuged). Vöötohatis: paapulite tekkimisele eelneb valu, paapuleid ümbritseb intensiivne punetus, kiiresti arenevad paapulitest villid, mis paiknevad kobaras, uusi ville tekib
Tuulerõuged Villid nahal Hingamisteede kaudu Ohatis Villid huultel Kontaktnakkus Genitaalherpes Villid suguelunditel Seksuaalkontaktiga Nakkuslik mononukleoos Suu limaskesta epiteelkoes ja Kandub üle süljega süljenäärmetes Enteroviirused Soolepõletikud, kõhulahtisus Paljunevad soolestikurakkudes. Kontaktnakkus Palavik. Ülemiste hingamisteede põletik. Papilloomviirused Healoomulised kasvajad, Rakkude vohamine, võib muutuda Kontaktnakkused. Suguelundite soolatüükad,konnasilmad pahaloomuliseks. epiteelkoes
· Emalt lootele-punetised. Inimese organid ja neid kahjustavad viirused: · Nahk-papiloom(soolatüükad),leetrid,tuulerõged,herpes. · Närvisüsteem-entsefallit,marutõbi,lastehalvatus,viiruslik meningiit. · Hingamisteed-nohu,gripp,paragripp,adenoviirused. · Lihased,veresooned- sindbisviirus(lihased),tsütomegaloviirus(lihased),ebaolaviirus(veritsus),kollapalavik (veritsus). · Siseelundid-hepatiit(maks),enteroviirused(seedekulgla). · Sugelundid-herpes. · Imuunsüsteem-HIV. Organismi kaitse viirshaiguste eest: · Biobarjäärid-terve nahk ja limaskestad. · Antikehad. a)saadakse emalt-rinnapiimaga b)tekivad haigestmise korral(nt tuuklerõuged) c)vajktsineerimine · Õgirakkud. HI-viirus Inimese Immuunpuudulikkuse Viirus ehk HIV on viirus, mis põhjustab Omandatud Immuunpuudulikkuse Sündroomi (AIDS). HIV ründab inimese immuunsüsteemi, põhjustades
soovitav geen, mille viirus viib koos oma genoomiga peremeesrakku. Viirused teostavad ka geenide ülekannet, olles nii üheks päriliku muutlikkuse allikaks. Paljude looma- ja inimestehaiguste põhjustajaks on viirused. Eristatakse kolme tüüpi nakkusi: ägedadad, peidetud ja kroonilised. Mõningad haigused Herpesviirused: tuulerõuged ohatis genitaalherpes nakkuslik mononukleoos Enteroviirused: soolepõletikud, kõhulahtisus Papilloomviirused: healoomulised kasvajad soolatüükad konnasilmad 9 Kasutatud kirjandus 1. Internetiportaal www.et.wikipedia.org otsingusõna: "mikroorganismid". 2. "Bioloogia lühikursus gümnaasiumile" Koostaja: Helle Järvalt Kirjastaja: Avita 2003
o Herpesviirused – naharakkude viirused; võivad verega levida ka närvisüsteemi. Ohatised, tuulerõuged, marutaud (närvisüsteemile). o Papillooviirused – onkogeensed (kasvajate tekitajad) viirused. Suguhaigusena näiteks emakakaelavähk, ka soolatüükad, konnasilmad. o Hingamisteede viirused – nina-, neelu-, kõri- ja kopsuhaigused. Gripp (geneetiliselt väga muutlik), adenoviirus, paragripp. o Enteroviirused – seedeelundkonna viirused o Retroviirused – HIV-viirus, leukeemia o Viiruseid levitavad ka puugid ja moskiitod (entsefaliit). o Taimeviirused on inimesetele majanduslikult kahjulikud, hävitades saaki. 17.Lüütiline ja lüsogeenne elutsükkel Viiruse paljunemine: 1) Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; 2) Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani; 3) Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku;
o Herpesviirused – naharakkude viirused; võivad verega levida ka närvisüsteemi. Ohatised, tuulerõuged, marutaud (närvisüsteemile). o Papillooviirused – onkogeensed (kasvajate tekitajad) viirused. Suguhaigusena näiteks emakakaelavähk, ka soolatüükad, konnasilmad. o Hingamisteede viirused – nina-, neelu-, kõri- ja kopsuhaigused. Gripp (geneetiliselt väga muutlik), adenoviirus, paragripp. o Enteroviirused – seedeelundkonna viirused o Retroviirused – HIV-viirus, leukeemia o Viiruseid levitavad ka puugid ja moskiitod (entsefaliit). o Taimeviirused on inimesetele majanduslikult kahjulikud, hävitades saaki. 17.Lüütiline ja lüsogeenne elutsükkel Viiruse paljunemine: 1) Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; 2) Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani; 3) Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku;
Bakterid ja viirused · Bakteri ehitus: ribosoomid, nukleoid, rakusein, membraan, piilid, viburid, 1 rõngas DNA · Kõik bakterid on üherakulised · Bakterid on eeltuumsed(pole välja kujunenud tuuma) ja tuumaaine DNA paikneb rakus vabalt · DNA asukoha piirkond- nukleoidpiirkond · Bakteril on 1 rõngaskromosoom · Kogu geenitehnoloogia käib läbi bakterite ensüümide · Bakteritel membraansed siseorganellid puuduvad, aga ribosoome(toodavad valke) on palju · Bakterit ennast ümbritseb membraan. Osadel ka kaks membraani. Sellele vastavalt jagatakse Gram posit./negat. · Peal on rakukest(kihn). Osadel kaetud limaga(kõige peal limakapsel, mis hoiab niiskust) · On baktereid, kellel on viburid · Piilid(bakteri raku väljakasvud, millega kinnituvad üksteise või substraadi külge) · Bakterite seest võib leida plasmiide(väikesed rõngas abikromosoomid). Võib olla 0 või mitmeid. Neid tekib vastavalt v...
Samas on kõige sagedasem viiruse sisenemiskohaks. Viirus kasutab retseptorina epiteeli rakke, toimub invasioon ja levib vere või lümfi kaudu. Gastrointestinaal trakt – nakatumine toimub, kui neelatakse toidu või joogiga viirused alla. Nakatutakse mao ja soolte limaskesta kaudu. Kaitsebarjääriks: happeline KK, lima, seedeensüümid on antimikroobse aktiivsusega, sapp ja pankreasenõre, esinevad defensiinid ja antikehad (IgA). Nakatatakse epiteeli ja Peyeri naaste. Rotaviirused ja enteroviirused – happe ja sapi resistentsed. Coronaviirus on küll labiilne, kuid noorloomadel on piim happe suhtes puhvriks. Rotaviiruseid proteaasid ei heiduta – hoopis soodustab nakatamist. Rotaviirus ja coronaviirus põhjustavad tõsiseid haiguseid, kuid entero- ja adenoviirused võivad toimida asümptomaatiliselt. Parvoviirus ja morbilliviirus võivad põhjustada gastrointestinaalseid haigusi, juhul kui nad on vireemiaga sinna kohta levinud.
Kõrge riskiga viiruste korral võivad healoomulise kasvajad muutuda pahaloomulisteks. Hingamisteede põletikke põhjustavad viirused: Hingamisteedes põhjustavad põletikke nii RNA- kui ka DNA-viirused. Sellised nakkused on väga sagedased. Rinoviirused: on väikesed RNA-genoomiga viirused. Nad on kõrge nakatamisvõimega ja levivad piisknakkusena. Sümptomid sarnanevad paragripiviiruste põhjutatud sümptomitega. DNA- viirustest tekitavad hingamisteede põletikke adenoviirused. Enteroviirused: paljunevad soolestiku rakkudes ning põhjustavad soolepõletikke ja kõhulahtisust. Need on väga stabiilsed viirused vees ja väliskeskkonnas, ka happelistes tingimustes. Reeglina möödub nakkus kergelt. Retroviirused: Inimesel esineb peamiselt kahe retroviiruse nakkust: Leukeemia HIV1 Leukeemia nakkus toimib kolmel moel: 1) rinnapiimaga emalt lapsele 2) sugulisel mehelt naisele 3) vere kaudu Erinevalt leukeemiale HIV1 kutsub esile nakatunud rakkude surma
Viirushaiguste liigid: Herpesviirused naharakkude viirused; võivad verega levida ka närvisüsteemi. Ohatised, tuulerõuged, opstein-barry (süljenäärmete haigus), marutaud (närvisüsteemile). Papillooviirused onkogeensed (kasvajate tekitajad) viirused. Suguhaigusena näiteks emakakaelavähk, ka soolatüükad, konnasilmad. Hingamisteede viirused nina-, neelu-, kõri- ja kopsuhaigused. Gripp (geneetiliselt väga muutlik), adenoviirus, paragripp. Enteroviirused seedeelundkonna viirused Retroviirused HIV-viirus, leukeemia Viiruseid levitavad ka puugid ja moskiitod (entsefaliit), taimeviirused on inimesetele majanduslikult kahjulikud, hävitades saaki. Viirused on ka inimestele kasulikud. Inimene kasutab viiruseid geenitehnoloogias, kuna viirustel on omadus siduda oma genoomiga peremeesraku geene ja kanda neid edasi teise rakku. 2
Viirushaiguste liigid: Herpesviirused naharakkude viirused; võivad verega levida ka närvisüsteemi. Ohatised, tuulerõuged, opstein-barry (süljenäärmete haigus), marutaud (närvisüsteemile). Papillooviirused onkogeensed (kasvajate tekitajad) viirused. Suguhaigusena näiteks emakakaelavähk, ka soolatüükad, konnasilmad. Hingamisteede viirused nina-, neelu-, kõri- ja kopsuhaigused. Gripp (geneetiliselt väga muutlik), adenoviirus, paragripp. Enteroviirused seedeelundkonna viirused Retroviirused HIV-viirus, leukeemia Viiruseid levitavad ka puugid ja moskiitod (entsefaliit), taimeviirused on inimesetele majanduslikult kahjulikud, hävitades saaki. 2 Sest nii on kombeks. Viljar Veidenberg Viirused on ka inimestele kasulikud. Inimene kasutab viiruseid geenitehnoloogias,
inimestel, kes kuuluvad selle haiguse peamisse riskirühma. "Uuringust võib järeldada, et tõsiste probleemide ennetamiseks tuleb jätkata aktiivset teavitustööd," lisas Strauss. Entsefaliit ehk ajupõletik on ajuaine põletikuline haigus, mida põhjustab kas viiruste otsene tungimine ajju või viirusest põhjustatud ülitundlikkusreaktsioon. Ajupõletikku põhjustavaid viiruseid on teada umbes 100, kuid sagedamini tekitavad seda haigust herpesviirused (10% juhtudest), arboviirused ning enteroviirused. Ka leetrite ning mumpsi viirused võivad tekitada ajupõletikku. Haigus algab järsku palaviku ning peavaluga. Ravi on enamasti sümptomaatiline, herpesviiruste põhjustatud entsefaliiti ravitakse acycloviriga. Puukentsefaliidi kulg on sageli kahefaasiline. Pärast peiteperioodi esinevad gripilaadsed sümptomid: palavik, halb enesetunne, oksendamine. Nädala jooksul sümptomid kaovad. Teises faasis ehk 2-8 päeva pärast võivad ilmneda juba ka neuroloogilised sümptomid. Haigus kulgeb
kaotavad funktsioonivõime. Mittevaktsineeritud nakatunutel tekivad halvatussümptomid 0,1- 4 1% (nendest sureb aastas 5-10 %). Ülejäänud patsientidel kujuneb aparalüütiline (mitte halvatussümptomitega) vorm või viiruskandlus. Seega on halvatussümptomitega lastehalvatus tegelikult polioviirusinfektsiooni komplikatsioon.[5] Enamusel polioviirusega kokkupuutunutest ei teki mingeid sümptome. Ka teised enteroviirused võivad põhjustada halvatussümptomeid, kuid erinevalt poliomüeliidist on need peaaegu eranditult mööduvad. Sümptomid Keskmisel on haiguse peiteaeg 11 päeva, kuni 23-35 päeva. Haigus kulgeb erinevate raskusastmete ja vormidena. Tüüpilisel juhul algab haigus järsku palaviku tõusuga 38-40 oC ja ja erinevate nähtudega nagu näiteks: peavalu, loidus, halb enesetunne, isutus, oksendamine. Esineda võivad ka ülemiste hingamisteede katarri nähtused. Sageli tekivad ka kõhuvalu,
(bakterid: Sphaerotilus natas, Zooglea sp., Beggiatoa alba, Flavobacterium sp., seened: Geotrichum candidum, Kommunaalheitvee koostis (Metcalf & Eddy, Inc., 1991). Kontsentratsioon Hljuv aine BHT Orgaaniline ssinik KHT Lmmastik Org. lmmastik Fosfor Org. fosfor mg/l 100-350 110-400 200 250-1000 20-85 8-35 4-15 3 Mikroorganismid puhastamata heitvees Organism Organismi liitris Coli-laadsed bakterid 100 miljon 1 miljard Fekaalsed coli-laadsed bakterid Salmonella Shigella Enteroviirused Rotaviirused Giardia Cryptosporidium Ascaris 10 miljon 100 miljon 1 miljon - 10 miljon 10 10,000 10,000 100,000 100 100,000 100 100,000 100 10,000 10 10,000 Keemiline hapnikutarve (KHT) on hapniku kogus, mis on vajalik orgaanilise aine oksdeerimiseks CO2-ks ja veeks. ldine orgaaniline ssinik = kogu vees olev orgaaniline ssinik. Heitvee puhastamise meetodid Heitvee puhastamise meetodid jagunevad fsikalisteks (settimine, filtreerimine, flotatsioon), keemilisteks
ICAM-1 analoog potentsiaalselt antiviiruslik preparaat? Ninasisene interferoonimanustamine võib anda lühiajalist tulu. Ei ole hea kandidaat vaktsiini väljatöötamiseks – palju serotüüpe, ilmselt antigeenne drift, sIgA vajadus, antikehavastuse möödumine. Pealegi haigus võrdlemisi leebe. Profülaktikas kätepesu, esemete desinfektsioon. Viirused mõmm :) 05/06 Enteroviirused Üldist. Virulentsus. Ümbriseta ikosaeedrilised mRNA viirused. Replikatsioon tsütoplasmas. Fekaaloraalne levik. Haiguse määrab koetropism, viiruse tsütolüütiline võimsus. Sisenemisväratid ülemised hingamisteed, oropharynx, GI trakt. Virionid on happe-, proteaasi- ja sapiresistentsed, ka temperatuurikindlad. Replikatsioon algab mukoosas, tonsillide ja neelu lümfoidkoes. Viirus infitseerib hiljem Peyeri naaste. Esmane vireemia
6) Emalt lootele. (punetised) Inimese organid, ja neid kahjustavad viirused : 1)NAHK - Papiloom(soolatüükad), leetrid, tuulerõuged, herpes. 2)NÄRVISÜSTEEM - entsefaliit, marutõbi, lastehalvatus, viiruslik meningiit. 3) HINGAMISTEED - Nohu, Gripp, Paragripp, adenoviirused. 4) LIHASED, VERESOONED - sindbisviirus(lihased), tsütomegaloviirus(lihased), ebolaviirus(veritsus), Kollapalavik(veritsus) 5) SISEELUNDID - Hepatiit(maks), enteroviirused(seedekulgla). 6)SUGUELUNDID (herpes IIvorm). 7)IMUUNSÜSTEEM - HIV Organismi kaitse viirushaiguste eest : 1)Biobarjäärid(terve nahk ja limaskestad) 2)Antikehad a) saadakse emalt.(rinnapiim) b) Tekivad haigestumise korral. c) Vaktsineerimine. 3) Õgirakud(fagotsüüdid) - Hävitavad viirusosakestega nakatunud rakke. Õgirakud hävitavad ka viiruste ja antikehade komplekse.
3.) siirutajate vahendusel, puugid- entsefaliit, marutaudis loomad. 4.) biovedelikega HIV, hepatiidi vormid. 5.) kontaktnakkus- otsesed kokkupuuted viirushaiustega- tuulerõuged, rõuged, 6.) emalt lootele- punetised, tsütomegaloviirus. Haigustekitajad kahjustavad: Nahka- papilloom, tuulerõuged; KNS- entsefalliit, marutaud; Hingamisteed- gripp, viiruslik kopsupõletik; Veresooned- Ebola viirus, Dengue palavik, kollapalavik; Seedekulgla- enteroviirused, reoviirused, adenoviirused. Suguelundid- herpesviiruse teatud vormid; Näärmed- maksas hepatiit, mumps. Immuunsüsteem- HIV. Lihased- gripp, sindbis viirus põhjapoolkeral. Viiruste elutegevus rakkudes. A.) Lüütiline tsükkel ja B.) Lüsogeenne tsükkel. Lüütilise puhul toimub nakatunud rakus uute viirusosakeste moodustumine ning lõppeb rakusurmaga ja uute rakkude nakatumisega. Lüütilise tsükli puhul võib olla viiruse kulg A.) äge (gripp,
annaabi.ee 
