BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ. METABOLISM = AINEVAHETUS 1. Organismi aine- ja energiavahetus koosneb assimilatsioonist (sünteesimine) ja dissimilatsioonist (lagundamine). 2. Assimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on organismile vajalike ühendite sünteesimine. 3. Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad assimilatsiooni. 4. Käärimise (anaeroobse glükolüüsi) lõppprodukt on kas piimhape või etanool. 5. Tsitraaditsükli reaktsioonide käigus eraldub süsihappegaas ja H. 6. Hingamisahela reaktsioonide lõppprodukt on vesi ja ATP. 7. Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonides. 8. Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli. 9. Kõige enam ATP molekule saab sünteesida 1g lipiidide oksüdatsioonil. 10. Aeroobse
glükoosi lagundamine, mille lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool. 8. Piimhappekäärimine toimub hapniku puudusel lihaskoe rakkudes, aga ka piimhappebakterite elutegevuse käigus. Glükoosi molekulist saadakse 2 piimhappe molekuli ning H aatomeid ei eraldu. Gcl2piimhape 2ADP+2Pi2ATP. Etanoolkäärimine toimub anaeroobsetes tingimustes (bakterid, pärmseened). GclPVA+H2C2H5OH+H2 9. Fotosüntees on klorofülli sisaldavates taimerakkudes toimuv assimilatsiooni protsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliste sidemete energiaks. Peamiseks lähteaineks on CO2 ja H2O ning lõpp-produktiks glükoos, ühtalsi eraldub O2. 10. Fotosünteesi toimumiseks peab valguskiirgus jõudma taime tohelistes osades asuvate kloroplastideni. Vaja on valguskiirgust (energiat). On vaja süsihappegaasi, selle lisamisel fs kiireneb, vesi (vastavalt taimeliigile), soojust (parasvöötmes +20). 11
4. Milles poolest erinevad heterotroofid autotroofidest? Tooge heterotroofide näiteid. Heterotroofid ei sünteesi ise energiat ja seega toituvad autotroofide poolt moodustatud orgaanilisest ainest. 5. Missugused protsessid moodustavad organismi dissimilatsiooni? Tooge näiteid. Dissimilatsiooni moodustuvad kõik lagundamisprotsessid nagu näiteks: tärklise lagundamne glükoosi molekulides (selleks on vaja vett!). 6. Missugused protsessid moodustavad organismi assimilatsiooni? Tooge näiteid. Assimilatsiooni moodustuvad kõik sünteesiprotsessid nagu näiteks: DNA süntees, RNA süntees. 7. Kuidas on omavahel seotud organismi assimilatsioon ja dissimilatsioon? Dissimilatsioonil vabaneb energiat, mis pannakse ATP molekulidesse, siis assimilatsioonil kulub energiat, mida saadakse ATP molekulidest. 8. Milles seisneb organismi metabolism? Metabolism on kõik organismi sünteesi- ja lagundamisprotsessid kokku. Kokkuvõte
põlemine, O3 kiht, kõdunemine. ATP-adenosiintrifosfaat - universal energia vallamaja ja ülekandja mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. adeniin- lämmastikalus; riboos-5süsinikuga sahhariid; 3 fosforhappe jääki e. fosfaatrühma. Autotroof-sünteesib väliskeskkonnast org . ainetest . Heterotroof-saavad en. Toidust org. aine oksüdatsiooil.Metabolism-organismis asetleidvad sünteesi- ja lagund. Protsessid, mis tagavad aine- ja en. Vahetuse ümbritseva keskkonnaga. Assimilatsiooni moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid. dissimilation- lagundamisprotsessid. Sahhariid-esmane kiireimalt kas. Energiaallikas. Glük. lagund: glükolüüs(päristuumsete rakkude plasmavõrgustikus),tsitraaditsükkel (esümide poolt katalüüsitavad reakts.millekäigus eralduvad järkjärgult C2 molekulid ja H aatomid),hingamisahela reaktsioonid (mitokondrite sisemembr.harjakestes). Anaer. glükolüüs-käärimine, mood. Piimhape või etanool. Fotosünt
Jaotatakse assi ja dissimilatsiooniks. 1)assimilisatsioon sünteesiprotsesside kogum; kulub energiat 2)dissimilatsioon lagunemisreaktsioon , tekivad vesi ja C02 Aine ja energiavahetus (metabolism)- sünteesi ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskekkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia (soojus või valgusenergia) ülekannet. Eristatakse assimilatsiooni ja dissimilatsiooni. Assimilatsioon organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. ATP(adenosiintrifosfaat) kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana. Autotroof organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorg. Ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat.
Seminar 2 1. Millistel juhtudel on organismis ülekaalus parasümpaatilise närvisüsteemi ärritus Parasümpaatilise närvisüsteemi ärritus on ülekaalus energiavarude taastumisel rakkudes ning assimilatsiooni intensiivistumisel(organismi aktiivsuse vähenemise perioodil ja puhkuse perioodil, rahulolekus, magades, toidu seedimisel, urineerimisel) 2. Millistel juhtude on sümpaatilise närvisüsteemi ärritus ülekaalus? Sümpaatiline NS ärritus on ülekaalus kui energia kulu on suurenenud (intensiivse lihastöö ajal, külma toimel, tugeva valu korral ja mõningate emotsionaalsete seisundite korral nagu näiteks viha ja rõõm) 3
piimhape- tekib anaeroobses keskkonnas ning koguneb lihastesse pimedusstaadium- calvini tsükkel saab alguse lipiidie ja aminohapete süntees püroviinamarihape- glükoosi vaheprodukt tsitraaditsükkel- moodustub NADH valgusstaadium- ATP süntees Laused 1. Organismi aine-ja energiavahetus koosneb assimilatsioonist ja dissimilatsioonist 2. Assimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on sahhariidid, lipiidid, valgud. 3. Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad assimilatsiooni 4. Käärimise lõpp-produkt on etanool, CO ja piimahape 5.Tsitraaditsükli reaktsioonide käigus eraldub CO 6. Hingamisahela reaktsioonide lähteaine on O 7.Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonides 8. Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli. 9. Kõige enam ATP molekule saab sünteesida lipiidide oksüdatsioonil ( 38,9 kJ) 10.Aeroobse glükolüüsi toimumisel peab olema rakus piisavalt hapnikku. 11
4. Mille poolest erinevad heteroroofid autotroofidest ? Tooge heterotroofide näiteid ? V: heteroofid tarbivad vamis orgaanilist ainet, aga autotroofid tekitavad ise orgaanilist ainet mida nad tarbivad 5. Missugused protsessid moodustavad organismi dissimilatsiooni ? tooge näiteid . V:Dissimilatsiooni moodustavad organismi kõik lagundamisprotsessid, N: seedimine, tärklise lagundamine glükoosi molekulideks. 6. Missugused protsessid moodustavad organismi assimilatsiooni? tooge näiteid V: Assimilatsiooni moodustavad organismi kõik spnteesiprotsessid. N: taimed- fotosüntees. 7. Kuidas on omavahel seotud organismi assimilatsioon ja dissimilatsioon ? V: dissimilatsioonis toimub energia vabanemine, mis talletatakse makroergilistesse ühenditesse , peamiseks ühendiks on ATP. Assimilatsiooni protsesside toimumiseks vajatakse lähteaineid ja energiat . enamikus ülejäänud sünteesireaktsioonideks
(toit, hingamine jne). Tasakaalu saavutamiseks muudab organism väliskeskkonnast saadud ained elutalitluseks vajalikeks osadeks, olles samal ajal paindlik ja muutes oma seisundit (kuju, värv, temperatuur vms)- ainevahetus. Piaget´ järgi on psüühiliste psrotsesside ülesanne samuti aidata saavutada organismi ja ümbritseva keskonna tasakaalu- informatsioonivahetus. Inimese vaimset arengut kirjeldatakse kahe protsessi- assimilatsiooni ja akommodatsiooni kaudu. Sarnastumise ehk assimilatsiooni korral muudab inimene väliskeskkonnast saabuvat informatsiooni nii, et see sobiks tema olemasolevasse tunnetusstruktuuri (ld assimilatio ´sarnastumine´). Assimilatsiooniga on tegemist mängus- keskkond muudetakse enda huvide järgi, mänguasjad on suvalised esemed (nt klots asendab maja). Assimilatsiooni tõttu võib laps kogetavat valesti interpreteerida (nt nähes esimest korda lund peab seda suhkruks). Korduva assimileerimise
3.kasvuhooneefekti vältimine(CO2) Aeroobne glükoos kõigi rakkude tsütoplasmas esinev makroergiline ühend , mis osaleb raku aine-ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekahndjana. Aine ja energiavahetus (metabolism)- sünteesi ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskekkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia (soojus või valgusenergia) ülekannet. Eristatakse assimilatsiooni ja dissimilatsiooni. Anaeroobne glükoos (käärimine) hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp produktiks on kas piimhape või etanool. Assimilatsioon organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. ATP(adenosiintrifosfaat) kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana.
Rohelised taimed, osad bakterid ja protistid. Heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Toiduga saadava org. Aine eesmärgiks on elutegevuseks vajaliku energia ja sünteesiprotsesside lähteaine saamine. Metabolism ehk ainevahetus- organismis asetleidev sünteesi ja lagundamisprotsess, mis tagab tema aine ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga.koosneb assimilatsiooni ja dissimilatsioonist. Assimilatsioon on sünteesimisprotsess, mille käigus saadakse sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne vaja lähteaineid, täiendavat energiat Dissimilatsioon- lagundamisprotsess. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks 1. biopolümeeride hüdrolüüs, nt tärklise saamine glükoosiks ja 2. sellele järgnevat monomeeride oksüdatsiooni. Selle protsessi käigus vabaneb
Rakutuum reguleerib raukus toimuvaid protsesse. Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi. Sugurakkudes 23 kromosoomi. Rakumembraan koosneb fosfolipiididest ja valkudest. Aktiivseks ainete transpordiks läbi rakumembraani on vaja kulutada energiat. Autotroofid sünteesivad eluks vajalikud ained väliskeskonnast saadavatest anorgaanilistsest ainetest. Heterotroofid saavad vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Metabolismiks nimetatakse organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse, mis tagavad ainevahetuse ümbritseva keskkonnaga. Dissimilatsiooni moodustavad lagundamisprotsessid. Assimilatsiooni moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid. Adenosiintrifosfaat ATP on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. Glükoos laguneb kolmes etapis: Glükolüüs- anaeroobne glükolüüs ehk käärimine l...
kuumuseks ). Autotroofid sünteesivad elutegevuseks vajalikud oraanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. 5. Missugused protsessid moodustavad organismi dissimilatsiooni? Tooge näiteid. Dissimilatsiooni moodustavad organismi kõik lagundamisprotsessid. (Toiduga saadavad orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil järk-järgult lihtsama ehitusega molekulideks) 6. Missugused protsessid moodustavad organismi assimilatsiooni? Tooge näited. Assimilatsiooni moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid. (Fotosüntees, DNA süntees, RNA süntees, valgu süntees) 7. Kuidas on omavahel seotud organismi assimilatsioon ja dissimilatsioon? Organismi metabolism koosneb assimilatsioonist ja dissimilatsioonist. 8. Milles seisneb organismi metabolism? Organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse, mis tagavad tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga.
Organismide aine- ja energiavahetus. Organismide aine- ja energiavahetuse põhijooned. Raku metabolism ja organismi üldine ainevahetus. Organismide varustamine energiaga. Fotosüntees ja selle tähtsus. Kõik organismid on avatud süsteemid, nad vahetavad keskkonnaga ainet, energiat ja infot. · AUTOTROOFID 1. Organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Autotroofid kasutavad vaögusenergiat(nt taimed), või keemilist energiat (nt bakterid) Autotroofide hulka kuuluvad: Taimed, osa baktereod, osa protiste(nt vetikad.) Autotroofid sünteesivad vajalikud ained: fotosünteesi teel või kemosünteesi teel. Fotosüntees toimub taimede kloroplastides. Fotosüntees on orgaaniline aine süntees anorgaanilstest ainetest valgusenergia abil. Taimed moodustavad orgaanilisi aineid. Nt glükoos, Süsihappegaasist ja veest. Kemosüntees on orgaaniliste ainete süntees ano...
Plastiid- nendes toimub orgaaniliste ainete esmane süntees. Seal lahustuvad liitsuhkrud, millest kujuneb assimilatsiooni tärklis. Plastiidid paljunevad pooldudes. Plastiidid jagunevad kolmeks: kloroplastid, kromoplastid ja leukoplastid. Fagotsütoos- ümbritsevast keskkonnast tahkete ainete aktiivne omastamine teatud tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel. LOOMARAKK Mitokonder-tekitab energiat; 2 membraanne Tsütoplasma-seob raku tervikuks Golgi kompleks- jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse.
D-vitamiin. D-vitamiini kutsutakse päikesepaiste vitamiiniks, kuna päikese ultraviolettkiired aktiveerivad kolesterooli vormi, mis eksisteerib nahas, muutes selle D-vitamiiniks. D-vitamiini on vaja: · sest see soodustab kaltsiumi imendumist seedetraktist ja fosfori assimilatsiooni, mis on vajalik luude ja hammaste moodustumiseks, · lastele normaalseks kasvuks, sest selleta luud ja hambad ei lubjastu õigesti, · kuna see aitab kaasa nende ensüümide sünteesile limaskestas, mis tegelevad olemasoleva kaltsiumi aktiivse transpordiga, · normaalse südametegevuse ja verehüübimise saavutamiseks, · stabiilse närvisüsteemi ja vererõhu säilitamiseks. D-vitamiini puudusel võib lastel tekkida rahhiit ja täiskasvanutel võib see soodustada luude hõrenemist.
aine oksüdatsioonil.Autotroof sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. 7.Mis ülesanne on bakteritel looduses? Jääk ainete ja surnud organismide lagundajad 8.Millest toituvad maja ämblikud? Teistest majapidamises olevatest putukatest 9.Kuidas mõjuvad rasvased toidud meie ajutegevusele? Hävitab sünapseid, mis mõjutavad mälu ja õppimisvõimet 10.Kirjelda dissimilatsiooni ja assimilatsiooni Dissimilatsiooni käigus lõhustatakse orgaanilised ühendid lihtsama ehitusega molekulideks.Assimilatsiooni käigus lihtsama ehitusega molekulid moodustavad keerulisema ehitusega orgaanilisi ühendeid:sahhariide, lipiide,valke ja nukleiinhappeid 11.Milles seisneb metabolism? Metabolism on kõik protsessid, mis tagavad aine- ja energivahetuse ümbritseva keskkonnaga. 12.Mis asi on ATP ja millest koosneb? Universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude
Vitamiinid D- vitamiini on vaja: · Sest see soodustab kaltsiumi imendumist seedetrakdist ja fosfori assimilatsiooni, mis on vajalik luude ja hammaste moodustumiseks. · Lastele normaalseks kasvamiseks. · Aitab kaasa ensüümide sünteesile limaskestas, mis tegelevad olemasoleva kaltsiumi aktiivsuse trantspordiga. Sisaldub:kalamaksaõlis, munakollases, piimas. A-vitamiin: · Naha ja juuste tervise tagamiseks · Suguorganismide arenguks · Organismi kudede taastootmiseks · Vereloomadele Sisaldub: paprikas, hautatud maksas, porgandis. E-vitamiin:
ATP-d V- Hingamisahela reaktsoonide lõppsaaduseks on O2. Lõppsaaduseks on H2O V- Assimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on ATP moodustamine. Dissimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on ATP moodustamine . V- Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad dissimilaatsiooni. Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad Assimilatsiooni . X- Käärimise lõpp-produktiks on etanool.
seesama maailm milles me oleme sündinud ja kasvanud(vähem alt minu silmis mitte). Minu jaoks on oluline,et mina saaksin endale oma kallis koduriigis heal tasemel hariduse.Juba maast madalast puutuvad ka meie võsukesed kultuuriga kokku, süües Eesti rahvustoite, õppides lasteaias ning kodus oma riigi kohta olulisemaid asju tundma, käies teartris jne . Eestlasest teeb eestlase keel ja kultuur. Rass siinjuures on teisejärguline, kuna see, mida me Eestis praegu näeme on aastasadade assimilatsiooni, rahvasterände ning vöörvõimu tulem. Laine Jänes ütles oma kirjutises: Alguses ei olnud midagi. Inimene tuli alles hiljem ja siis tuli kultuur. Inimene on kultuuri aluseks. Esmatähtsad eestlaste tuleviku loomisel olid keele arendamine ja esimese ajalehe välja andmine, uuendades järk- järgult kultuuri. Kuhu suubub edasi? Kahtlen, kas keegi suudab sellele täpselt vastest praegu öelda. Eestlane, kui kultuurrahvas tähendab eelkõike seda, et meil on haritud
Mis on assimilatsioon? Assimilatsiooni moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse organismile vajalikke ühendeid : sahhariide, lipiide, valke jt. Lisaks fotosünteesile on oluliseks assimilatsiooniprotsessideks veel DNA süntees. Millistest etappidest koosneb glükookoosi lagundamine? Glükoosi lagundamisel võime eristada kolme etappi: glükolüüsi, tsitraaditsüklit ja hingamisahela reaktsioone. 1.Glükolüüs toimub eukarüootse raku tsütoplasmavõrgustikus - protsessi tulemusena saadakse ühest kuuesüsinikulisest glükoosi molekulist kaks kolmesüsinikulist püroviinamarihappe molekuli ja eraldub neli vesiniku aatomit. 2.Tsitraaditsükli reaktsioonid mitokondri sisemuses - tsitraaditsükkel koosneb ensüümise poolt katalüüsivatest reaktsioonidest, mille käigus eralduvad järk-järgult CO2 molekulid ja H aatomid. H aatomid seotakse NAD-i poolt ja tulemusena saadakse kokku 10 NADH2 molekuli, mis suunudvuad hingamisahelasse. Süsih...
AINE- JA ENERGIA VAHETUS Aine ja Energiavahetuse põhijooned. Organismid vajavad oma elutegevuseks mitmesuguseid orgaanilisi aineid:Sahhariide,Lipiide,Valke, Nukleiinhappeid ,vitamiine ja teisi ühendeid.Looduset neid kõiki valmis kujul võtta ei saa ning seetõttu sünteesib iga organism talle ainuomased orgaanilised ained ise. Selleks kasutab ta lähteainena kas eelnevalt enda poolt sünteesitud molekule või hangib need orgaanilisi ühendeid väliskeskonnast. Sünteesiprotsessideks vajalik energia saadakseväliskeskonnast(nt:Valgusenergia) või toidus sisalduvate orgaaniliste ainete oksüdatsioonis.Vastavalt sellele jaotatakse kõik organismid 2 rühma: autotroofid ja heterotroofid . Kust saavad autotroofid elutegevuseks vajaliku energia? Autotroofide põhiosa moodustavad rohelised taimed.Nad saavad selle orgaanilise aine fotosünteesiprotsessis.Selle toimumiseks vajavad nad väliskeskonnast valguseenergiat ja anorgaani...
Quo vadis, Eesti kultuur? Eestlasest teeb eestlase keel ja kultuur. Rass siinjuures on teisejärguline, kuna see, mida me Eestis praegu näeme on aastasadade assimilatsiooni, rahvasterände ning vöörvõimu tulem. Laine Jänes ütles oma kirjutises: "Alguses ei olnud midagi. Inimene tuli alles hiljem ja siis tuli kultuur." Inimene on kultuuri aluseks. Esmatähtsad eestlaste tuleviku loomisel olid keele arendamine ja esimese ajalehe välja andmine, uuendades järk järgult kultuuri. Kuhu suubub edasi? Kahtlen, kas keegi suudab sellele täpselt vastest õelda. Eestlane, kui kultuurrahvas tähendab eelkõike seda, et meil on haritud
Aeroobne glükolüüs-kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapniku rikkas KK-s. Protsessi tulemusena saadakse glükoosi molekulist kaks püroviinamarjahappe molekuli. Aine- ja energiavahetus- sünteesi- ja lagunemiseprotsessid, mille kaudu on organism seaotud ümbritseva KK-ga. Hõlmab ainete omastamist välisKK-st ja sinna jääkproduktide väljutamisest, aga ka otsest energia ülekannet. Eristatakse assimilatsiooni ja dissimilatsiooni. Anaeroobne glükolüüs- hapniku puudumisel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool. Assimilatsioon- organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. ATP-kõigis rakkudes esinev makroenergiline ühend, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universiaalse talletaja ja ülekandjana. Autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud org. ühendid välisKK-st saadavatest anorg. ainetest
püroviinamarjahape glükolüüsi tulemusena moodustuv 3-süsinikuline karbonüülhape (CH3COCOOH). vee fotooksüdatsioon ehk fotolüüs. Vee molekulide lagundamisreaktsioonide jada fotosünteesi valgusstaadiumis. · Organismi aine- ja energiavahetus koosneb assimilatsioonist ja dissimilatsioonist.' · Assimilatsiooniprotsesside dissimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on ATP moodustamine. · Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad dissimilatsiooni assimilatsiooni. · Käärimise lõpp-produkt on etanool. · Tsitraaditsükli reaktsioonide käigus eraldub CO2. · Hingamisahela lõpp-produkt alg-produkt on O2. · Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi pimedusstaadiumi valgusstaadiumi reaktsioonides. · Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli. · Kõige enam ATP molekule saab sünteesida 1g: a) glükoosi, b) tärklise c) lipiidide, d) valkude oksüdatsioonil.
sümbol", milles ese võib mängus olla kasutusel hoopis teises funktsioonis, näiteks kepp püssina. Sümbolimäng jaguneb omakorda kolmeks alatüübiks. · Esimene alatüüp kujutab endast sümbolistliku skeemi projektsiooni teistele objektidele. Kõigepealt omandab laps ise sümbolistliku skeemi, seejärel kasutab ta õpitud skeemi teiste objektide juures. · Teise alatüübi juures võib eristada lihtsat assimilatsiooni ja assimilatsiooni teiste objektide suhtes. · Kolmas alatüüp sisaldab endas mitmesuguseid sümbolkombinatsioone. See saab alguse lihtsate kombinatsioonide loomisest (Saar 1997:18). · Piaget märgib, et aegamööda lapse mängus sümbolid taanduvad ja ikka suuremat osa hakkab etendama keel. 4-7 aastase lapse mäng läheneb järjest enam reaalsusele . Sümbolimängu ühe olulise tunnusena märgib Piaget sotsiaalset elementi mängus, kasutades
Degradeeruvad kooslused Muutub elustik Hukkub esmalt vääriskala (lõhe) · Suureneb vesinikioonide kontsentratsioon pinnases (vaesustavad kooslused, aeglustub orgaanilise aine lagunemine) · Suureneb toitainete väljauhtumine (keskkond happeline väheneb mullaviljakus) · Alaneb taimede rakumahla pH (tekivad lehe- ja okkakahjustused, väheneb assimilatsiooni kiirus, taimed muutuvad tundlikeks öökülmadele ja taimekahjuritele. · Kiireneb korrosioon ja rabenemine · Sagenevad hingamiselundite haigused Kokkuvõtvalt happevihmad kahjustavad metalliseadmeid, veekogusid, muldi, ehitisi, loomi ja taimi. Joonisel on näha, mida happevihmad on teinud okasmetsale Happevihmade mõju ehitistele 7. Happesademete kasulikkus? Happevihmade mõju võib aidata aeglustada globaalset kliimasoojenemist.
Autotroofid-organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Heterotroofid-organismid , kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse, mis tagavad tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga, nimetatakse metabolismiks( assimilatsioon e. Anabolism ja dissimilatsioon e. Katobolism). Sissimilatsiooni moosustavad organismi kõik lagundamisprotsessid( vabanev energia makroergilistesse ühenditesse). Assimilatsiooni moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid. Adenosiintrifosfaat e ATP on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis(moodustunud: N adeniin, ribosiit ja 3 fosfaat rühmast).GTP- valkude süntees. CTP,UTP DNA sünteesiks. Glükoosi lagundamisel saab eristada 3 etappi: glükolüüs, tsitraaditsükkel ja hinga...
Sammaltaimed Sammaltaimi ehk samblikuid on maailmas umbes 16 000 liiki.Eestis kasvab neist umbes 530 liiki millest umbes 400 on lehtsamblad. Sammaltaimed on väikesed,mõnekümne sentimeetri kõrgused.Sammaltaimedel juured puuduvad,aga juurte asemel on sammaltaimedel risoidid.Sammaltaimed omastavad ja koguvad toitaineid kogu keha pinnaga,ning vesi koguneb sambla rakudesse mistõttu ongi samblikud niisked ja märjad neid katsudes. Sammaltaimed jaotatakse kolme eri liiki ehituse poolest ja need on lehtsamblad,maksasamblad ja kõdersamblad. Lehtsambla ehitus on veidikene keerulisema ehitusega kui maksasamblal.Lehtsamblal on mõnikümne sentimeetrine vars ja lehtedega gametofüüt.Taime varrel on ka lehed kahes või viies read ja need on enamasti üherakukihilised.Lehtsamblal on lehed sellised mis imavad oma rakkudesse vett mis tõttu on ka lehtsamblad niisked ja märjad katsudes.Lehtsamblal puudub juur,kuid juure asem...
Nad arvavad end sõltuvat kompetentsetest isikutest ning alluvad üsna kergesti mõjutustele. Nad usuvad, et tulevik on ette määratud ja nad ei suuda seda mõjutada, seega pole mõtet pingutada eesmärkide saavutamiseks. Jean Piaget (1896-1980) lõi kognitiivse arengu teooria. Ta uuris ja kirjeldas peamiselt laste mõtlemise arengut. Ta leidis, et laps üritab aktiivselt maailma tunnetada ja mõtestada ning et kohanemisvõime arenguga kaasneb intelligentsuse areng. See toimub assimilatsiooni ja akommodatsiooni kaudu. Assimilatsiooni kaudu liidetakse uus informatsioon juba olemasolevatesse skeemidesse laps võtab keskkonnast endale sobivat. Kui aga informatsioon ei sobi skeemiga, siis toimub akommodatsioon (muganemine) laps muudab skeemi ehk kohandab ennast keskkonnale. Piaget' järgi toimub laste kognitiivne areng astmeliselt. Need astmed või staadiumid erinevad kvalitatiivselt ning iga järgmine rajaneb eelmisel
Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Organismi aine-ja energiavahetus koosneb assimilatsioonist ja dissimilatsioonist. Tõene 2. Assimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on ATP moodustamine. Väär Dissimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on ATP moodustamine. 3. Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad dissimilatsiooni. Väär Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad Assimilatsiooni. 4. Käärimise lõpp-produkt on etanool Tõene 5. Tsitraaditsükli reaktsioonide käigus eraldub CO2 Tõene 6. Hingamisahela lõpp-produkt on O2 Väär Hingamisahele lõpp-produkt on H2O 7. Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonides. Väär Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonides 8. Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli. Tõene Leidke kõige õigem vastusevariant! 9
LAGUNDAMINE E. HINGAMINE). MILLE POOLEST ERINEVAD HETEROTROOFID AUTOTROOFIDEST? AUTOTROOFID ON ORGANISMID, KES SÜNTEESIVAD ELUTEGEVUSEKS VAJALIKUD ORGAANILISED AINED VÄLISKESKKONNAST SAADAVATEST ANORGAANILISTEST AINETEST, HETEROTROOFID ON ORGANISMID, KES SAAVAD OMA ELUTEGEVUSEKS VAJALIKU ENERGIA TOIDUS SISALDUVA ORGAANILISE AINE OKSÜDATSIOONIL. MISSUGUSED PROTSESSID MOODUSTAVAD ORGANISMI DISSIMILATSIOONI? KÕIK LAGUNDAMISPROTSESSID. MISSUGUSED PROTSESSID MOODUSTAVAD ORGANISMI ASSIMILATSIOONI? KÕIK SÜNTEESIPROTSESSID (FOTOSÜNTEES, DNA SÜNTEES, RNA SÜNTEES, VALGU SÜNTEES). KUIDAS ON OMAVAHEL SEOTUD ORGANISMI ASSIMILATSIOON JA DISSIMILATSIOON? NAD LAGUNDAVAD VÄLISKESKKONNAST SAADUD AINED JA SÜNTEESIVAD NEIST UUED ÜHENDID, ET KEHALE AINED OMASEKS TEHA JA NEID KASUTADA SAAKS. MILLES SEISNEB ORGANISMI METABOLISM? METABOLISM ON ORGANISMIS ASETLEIDVAD SÜNTEESI- JA LAGUNDAMISPROTSESSID, MIS TAGAVAD TEMA AINE- JA ENERGIAVAHETUSE ÜMBRITSEVA KESKKONNAGA
2007" ja ,,Integratsioon Eesti ühiskonnas 20082013 Artiklite autorid erinevalt suhtuvad sellesse, kuidas riik, eestlased ja muulased lahendavad (või ei lahenda) muulaste probleeme. Autoritel ei ole siin ühist arvamust, vaid neid arvamusi võib jagada kolmeks. Mõned autorid arvavad, et integratsiooni protsess areneb ja riik aitab teda. Mõned arvavad, et kõik on vastupidi ja riik aitab mitte integratsiooni, vaid assimilatsiooni. Mõned aga arvavad, et just muulased segavad neid aidata ja ei taha integratsioonis osaleda. Argumentid, miks on just selline arvamus, on erinevad. Arvamus: integratsiooni protsess areneb ja riik aitab teda. Eesti on demokraatlik riik ja nagu kõikides demokraatlikes riikides Eesti Vabariik palju tegeleb integratsiooniküsimustega, sest riigi jaoks on ju kasulik, et kõikidel riigi elanikkel oli tunne, et nad on riigi osa, et riigil ei ole ükskõik, mis nendega tulevikus saab
MIINUSED: · Tema kahjulik toime avaldub juba kümnekordsel soovitatava koguse ületamisel. · Toiduga sellist suurt kogust saada on praktiliselt võimatu, küll aga võib seda saada toidulisandi nt kalamaksaõli liigsel tarvitamisel. KUST SAAB: · Kalamaksaõli · Suitsuangerjas · Küpsetatud lõhe · Soolaheeringas · Munakollane · Hautatud maks · Piim MILLEKS ON VAJA: · Sest see soodustab kaltsiumi imendumist seedetraktist ja fosfori assimilatsiooni, mis on vajalik luude ja hammaste moodustumiseks, · Lastele normaalseks kasvuks, sest selleta luud ja hambad ei lubjastu õigesti, · Kuna see aitab kaasa nende ensüümide sünteesile limaskestas, mis tegelevad olemasoleva kaltsiumi aktiivse transpordiga, · Normaalse südametegevuse ja verehüübimise saavutamiseks, · Stabiilse närvisüsteemi ja vererõhu säilitamiseks. VAEGUS: · Võib lastel tekkida rahhiit ja täiskasvanutel võib see soodustada osteoporoosi teket.
Koolieelikueas suudetakse sooritada juba keerukamaid tegevusi.Koolieas motoorsed oskused täiustuvad,omandatakse kirjutamisoskus.Puberteedina ilmnevad kiired bioloogilised muutused.Noorukieas kasvamine lõpeb.Täiskasvanuna saavutatakse füüsilise mõimete tipp ning siis hakkab see langema.Närvisüsteem areneb ja muutub kogu elu vältel.Piaget kognitiivse arengu teooria järgi kohaneb inimene keskkonnaga tunnetmise abil.Kohanemisvõime areneb assimilatsiooni ja akoddodatsiooni vahendusel.Laste mõtlemine on operatsioonieelses staadiumis egotsentriline.Võgotski järgi arenevad väikelapse mõtlemine ja keel paralleelselt , nendevaheline soetus tekib alles hiljem.Egotsentriline kõne muutub hiljem sisekõneks.Tänapäeval ollakse seisukohal, et juba väikestel lastel on asjade kohta olemas oma teoreetilised ettekujutused ehk tavateooriad. Kognitiivne areng kestab edasi ka täiskasvanueas, ehkki vaimsete ülesannete sooritamise kiirus võib langeda
seedumiseks, · sest ß-karoteenirikas toit (mitte toidulisanditest saadud ß-karoteen) vähendab riski haigestuda kopsuvähki. A-vitamiini saadakse: · kala- ja loomamaksast · võist · karotenoididest oranzidest ja kollastest köögiviljdest (paprika, porgand, apelsin, papaia) D-vitamiin - kaltsiferoolid D-vitamiini on vaja: · sest see soodustab kaltsiumi imendumist seedetraktist ja fosfori assimilatsiooni, mis on vajalik luude ja hammaste moodustumiseks, · lastele normaalseks kasvuks, sest selleta luud ja hambad ei lubjastu õigesti, · kuna see aitab kaasa nende ensüümide sünteesile limaskestas, mis tegelevad olemasoleva kaltsiumi aktiivse transpordiga, · normaalse südametegevuse ja verehüübimise saavutamiseks, · stabiilse närvisüsteemi ja vererõhu säilitamiseks. D-vitamiini saadakse: · kalarasvast · munakollasest · võist · pärmist
eraldub CO2 ja H ioonid tekib 10 NADH2 3. ETAPP - HINGAMISAHELAREAKTSIOONID (sisemine membraan) vabanevad NADH2 mol H aatomitest eraldunud vesinik seotakse hapnikuga ja moodustub vesi sünteesitakse 36 ATP molekuli RAKUHINGAMISE SUMMAARNE VÕRRAND: C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O Kokku võib tekkida glükoosi molekuli lagundamisel 38 ATP'd 2 anaeroobne + 36 aeroobne FOTOSÜNTEES Valguse energia muudetakse keemiliseks energiaks Assimilatsiooni protsess (sünteesiprotsess) 6 CO2 + 12 H2O C6H12O6 + 6 O2 + 6 H2O Liigid: Pruunvetikas, rohevetikas, kollane võsaülane, harilik kuusk jne LÄHTEAINED: SAADUSED: süsihappegaas glükoos vesi hapnik valguse energia FOTOSÜNTEESI 2 ETAPPI: 1) VALGUSSTAADIUM - Reaktsioonide toimumiseks vaja valgusenergiat
keemiliste sidemete energiaks reaktsioonide süsteemis, mis moodustavad fotosünteetilise elektronide ülekande ahela. Süsteem sisaldab kaht fotokeemilist reaktsioonitsentrit: lühemalaineline P680 (H2O2 laguneb katalaasi osavõtul veeks ja O2-ks. Plastokinoonses ahelas toimub ADP fosforüleerimine, mille juures moodustuv ATP kasutatakse CO2 assimilatsiooni süsteemis.) ja pikemalaineline P700 (moodustunud NADPH kasutatakse ära CO2 assimilatsiooni süsteemis). Need protsessid kulgevad kloroplastides. Fotokeemiliste reaktsioonide produktid ATP ja NADPH võimaldavad CO2 redutseerimist ja selle arvel orgaanilise aine sünteesi de novo. Fotokeemilised reaktsioonid on lokaliseeritud graanulitesse. Ensüümid, mis on seotud CO2 assimilatsiooniga, on stroomas. CO2 assimilatsiooni reaktsioonid moodustavad tsüklilise süsteemi reduktiivse pentoosfosfaatide tsükli e. Calvini tsükli.
MÄNGUTEOORIAD Klassikalised mänguteooriad Aristoteles- pinget mmandav ja hinge puhastav, meelelahutust ja lõbu pakkuv tegevus. J. Locke-spetsiifiline laste meelelahutus ja vaba aja veetmise võimalus, mis pakub lastele palju arendavat. J. Rousseau-looduse poolt kaasa antud meeli ja füüsilisi võimeid arendavtegevus. Fr.Schiller-mõiste ,,mängutung", psühholoogiline mõju inimesele( Inimene mängib ainult siis kui ta on inimene tõelises tähenduses. ) H. Sspencer-ülejääva energia teooria S. Hall-mänguline käitumine pärilikkuse poolt määratud, kulgeb vastavuses in. Arengulooga(ülekordamise teooria)-mängud järgnevad üksteisele suhteliselt püsivatel vanusejärkudel, sisu vastab päritud tegevusele, funktsioon on vabastada liik nendest jääkidest. K. Groos-eluks ettevalmistamise teooria.1. eksperimentaalne funktsioon-motoorsed, meelelised intellektuaalsed, afektiivsed,tahtejõudunõudvad.2. spetsiifiline funktsioon. M. Laza...
BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ. METABOLISM = AINEVAHETUS 1. Organismi aine- ja energiavahetus koosneb assimilatsioonist (sünteesimine) ja dissimilatsioonist (lagundamine). 2. Assimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on organismile vajalike ühendite sünteesimine. 3. Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad assimilatsiooni. 4. Käärimise (anaeroobse glükolüüsi) lõppprodukt on kas piimhape või etanool. 5. Tsitraaditsükli reaktsioonide käigus eraldub süsihappegaas ja H. 6. Hingamisahela reaktsioonide lõppprodukt on vesi ja ATP. 7. Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonides. 8. Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli. 9. Kõige enam ATP molekule saab sünteesida 1g lipiidide oksüdatsioonil. 10
· Ajus toimuvad muutused kogu elu vältel, osa närviühendusi tugevneb osa nõrgeneb. · Ühe ajupoolkera kahjustumisel võib teine tema funktsioonid üle võtta. Tunnetuslik e kognitiivne areng · Jean Piaget- sveitsi psühholoog lõi kognitiivse arengu teooria. Uuris ja kirjeldas laste mõtlemise arengut. Tema meelest toimub laste kognitiivne areng astmeliselt. · Kohanemisvõime arenguga kaasneb intelligentsuse areng. See toimub assimilatsiooni ja akommodatsiooni kaudu. · Assimilatsiooni kaudu liidetakse uus info juba olemasolevatesse skeemidesse laps võtab keskkonnast endale sobivat. · Akommodatsioon- toimub kui info ei sobi skeemiga. Laps muudab skeemi e kohandab ennast keskkonnale. · Kognitiivne areng toimub astmeliselt: 1. sensomotoorne staadium sünnist kuni 2eluaastani. Õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte ja liiguste kaudu. 2
esindajad, kes ei sünteesi ise foto- või kemosünteesil orgaanilist ainet e saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oküdatsiooil. Nt inimene, vihmauss. Metabolism- organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Assimilatsioon- organismis toimuvad sünteesiprotsessid, mille käigus saadakse sahhariide, lipiide, valke ja nukleiinhappeid, organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad assimilatsiooni. Dissimilatsioon- organismis toimuvad lagundamisprotsessid, enamiku dis.p kaasneb energia vabanemine, see talletatakse energiarikastesse e makroergilistesse ühenditesse. Üheks peamiseks makroergiliseks ühendiks on ATP, mis on ühtlasi ka põhieesmärgiks. ATP e adenosiintrifosfaat, universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. ATP molekul on ribonukleotiid, mis koosneb lämmastikalusest adeniin, riboosist ja
fotosünteesida. Sinna kuulub väike osa baktereid ja osa algloomi. Ainevahetus kannab nime metabolism. Sellel on 2 vastandlikku külge ja esimene pool kannab sellest nime assimilatsioon (nt aminohapetest sünteesitakse valgud). Teine pool ainevahetusest on dissimilatsioon ehk kõik lagundamis ja lõhustamisprotsessid (nt rasvast rasvhape). Assimilatsioon sünteesib kogu aeg midagi, et dissimilatsioon saaks lagundada. Energia kulub assimilatsiooni käigus ja vabaneb dissimilatsiooni käigus. ATP adenosiintrifosfaat, tal on kolm osa: esimene adeniin, teine osa riboos ja kolmas kolm fosfaatrühma. Fosfaatrühmad eralduvad väga kergesti, mille käigus tekib esmalt ATP'st ADP. ATP saamine glükoosi lagundamise käigus Kogu orgaanilise aine, mida me tarbime, peame muutma lõpuks glükoosiks, mille lagundamine võimaldab sünteesida aineid. Glükoosi jagunemine toimub 3 vormis, leiab aset mitokondris. I
IV Veenmine (persuasion) 4.1 Veenmise olulised mudelid · Sotsiaalsete hinnangute teooria (Social judgement theory, C.Hovland) Olulised veenmise tegurid: Ego-haaratus (ego-involvement) ja info Madal ego- haaratus mida suurem erinevus info ja hoiaku vahel, seda suurem muutus hoiakutes Kõrge ego-haaratus väike erinevus info ja hoiaku vahel tekitab assimilatsiooni, suur erinevus tgekitab kontrasti · Töötlemise tõenäosuse mudel (Elaboration Likelihood Model, R.Petty & J. Cacioppo) Sõnumi tsentraalsed (näit. idee, argumendid) ja perifeersed (näit. välimus, esitusviis) tunnused Veenmise efektiivsust mõjutavad tegurid: näiteks motivatsioon, info raskusaste 4.2 Grupp ja tema mõjujõud hoiakutele · Vastutuse lahustumine · Grupi kohesiivsus · Madal staatus
Me tahame olla ju alati paremad kui teised ja seetõttu on ka eestlased palju läänelikku omastanud. Artiklis ,,Ideology, Identity, and Intercultural Communication: An Analysis of Differing Academic Conceptions of Cultural Identity" (2007) on samuti räägitud murest algupärase kultuuri identiteedi püsimise pärast. Young Yun Kim rõhutab, et kultuuridevahelise identiteedi arenemisega kaasnevad ka kaotused ning, et pikaaegne identiteedi evolutsioon assimilatsiooni suunas viib lõpuks oma algupärase identiteedi hülgamisele või sellest mööda vaatamisele. Assimilatsionism väärtustab identiteeti, kuid näeb ette, et uue kultuuriga tuleb sulanduda. Kindlasti võivad uues kultuuris ,,ära ununeda" inimesed vanad kombed ja tavad ning see on täiesti normaalne. See ei olekski võimalik, et näiteks Indiasse kolides vaadata mööda nende traditsioonidest ja igapäevaelust ning üritada oma vanu kombeid neile peale suruda või nendega üritama edasi elada
Aine- ja energiavahetus 1. Defineeri mõiste Autotroofid- enamik organismidest, kes kasutavad energia saamiseks valgusenergiat ja orgaanilisi aineid toodavad väliskeskkonnast saadud anorgaanilistest süsinikuühenditest Heterotroofid- organismis, kes kasutavad energia saamiseks teiste organismide elutegevuse käigus tekkinud orgaanilisi ühendeid ja toiduga saadud orgaanilistest ühenditest Miksotroofid- organismid, kes vastavalt tingimustele võivad olla valguse käes autotroofid, pimeduses heterotroofid Rakuhingamine- glükoosi lõplik lagundamine hapniku abil, mille tulemusena vabanev energia salvestatakse makroergilistesse ühenditesse (ATP) ja eraldub CO2 ja H20 Makroergilised ühendid- väikesed org. ühendid, mis osalevad keemilise energia salvestajate ja ülekandjate organismides toimuvates reaktsioonides ATP- (adenosiintrifosfaat)...
Võetakse vesi, pannakse läbipaistvasse klaaspudelisse ning lisatakse NaH14CO3 (söögisooda, milles on radioaktiivne C massiarvuga 14. See ühend dissotseerub vees tasakaaluliselt radioaktiivseks 14CO2, mida autotroofid omastavad fotosünteesi käigus võrdselt mitteradioaktiivse süsihappegaasiga). Proove eksponeeritakse valges ja pimedas. Proov filtreeritakse läbi membraanfiltri ja filtrile jäävate vetikate radioaktiivsus. Tume pudel mõõdab heterotroofset assimilatsiooni mõnede vetikate ja bakterite poolt. Arvutamisel lahutatakse heleda pudeli näit tumedast pudelist. O2 ja C14 meetodi võrdlus Hapniku meetod Radiosüsiniku meetod Positiivsed Mõõtmistulemused konkreetsed. Suur tundlikkus: võimaldab küljed Lihtne laboritehnika mõõtmisi teha puhastes mere- piirkondades
tähistama teist eset. Lapsed saavad sellega hakkama juba teisel eluaastal. Nad kordavad tegevust kujuteldava objektiga ja naudivad selle kordusi. Sümbolimäng jaguneb omakorda kolmeks alatüübiks. · Esimene alatüüp kujutab endast sümbolistliku skeemi projektsiooni teistele objektidele. Kõigepealt omandab laps ise sümbolistliku skeemi, seejärel kasutab ta õpitud skeemi teiste objektide juures. · Teise alatüübi juures võib eristada lihtsat assimilatsiooni ja assimilatsiooni teiste objektide suhtes. · Kolmas alatüüp sisaldab endas mitmesuguseid sümbolkombinatsioone. See saab alguse lihtsate kombinatsioonide loomisest (Saar 1997:18). Kolmandale mängutüübile on omane mitmesuguste kujuteldavate kaaslaste olemasolu. Piaget rõhutab kompensatoorset külge, nimelt mängitakse kujutlustes läbi see, mis tegelikkuses on keelatud. Kolmandale alatüübile on iseloomulki mitmesuguste
-) Assimilatsioonireaktsioonideks vajab organism ATP-d. -) Fermentatsiooni lõpp-produktiks on etanool või piimhape. -) Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad mitokondri maatriksis. -) Hingamisahela reaktsioonid toimuvad harjakestes ehk kristades. -) Organismi kõik sünteesi- ja lagundamisprotsessid moodustavad metabolismi. -) Organismi kõik lagundamisprotsessid moodustavad dissimilastiooni. -) Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad assimilatsiooni. -) Glükolüüs on glükoosi algne lagundamine. -) Toiduga saadavate orgaaniliste ühendite lagundamine on dissimilatsiooniprotsess. -) Heterotroofid saavad elutegevuseks vajaliku energia orgaanilise aine oksüdatsioonil. -) Püroviinamarihape moodustub glükoosi käigus. -) NADPH2 moodustub fotosünteesi valgusstaadiumis. * 3. Osa Leidke kõige õigem vastusevariant (kirjutan vaid õiged vastused) (1p) -) Aeroobse glükolüüsi toimumiseks peab rakus piisavalt olema: hapnikku.
1. Aine- ja energia hankimise viisid. Mõisted auto- ja heterotroof. Kemo- ja fotosünteesijad. Näiteid. Autotroofid on organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Kasutavad valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat. (taimed, tsüanobakterid) (kemo- ja fotosünteesijad) Heterotroofid on organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. (vihmauss, loomad) Kemosünteesijad toodavad orgaanilist ainet anorgaanilistest ühenditest. Selleks kasutavad nad anorgaaniliste ainete keemilist energiat. Viivad läbi redoksreaktsioone. (sulfaatijad, raua- ja mangaanibakterid) 2. Mis on assimilatsioon? Dissimilatsioon? Kuidas on nad omavahel seotud? Assimilatsiooni moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid. Dissimilatsiooni moodustavad organismi kõik lagundamisprotsessid. 3. M...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
