VITAMIINID On vajalikud meie organismi normaalseks funktsioneerimiseks. Organism neid ise sünteesida ei suuda. VITAMIINID EI OLE TOIDU ASENDAJAD. Neil ei ole energeetilist väärtust. Vitamiinid ei asenda - valke - rasvu - süsivesikuid - vett ega ka üksteist Parimaks vitamiiniallikaks inimorganismi jaoks on tasakaalustatud ja mitmekesine toit. Enamik vitamiine on ensüümide koostisosad. Vitamiinide puudusel ei saa organism valmistada vastavat ensüümi, mille koostisse vitamiin kuulub ja seega on ainevahetus häiritud. Termini “vitamiinid” võtsid esimest korda kasutusele biokeemik Frederick Hopkins ja vitamiini teooria rajaja Casimir Funk aastal 1912 Frederick Hopkins Casimir Funk Vitamiinid jagunevad vesilahustuvad rasvlahustuvad Vesilahustuvad vitamiinid: B1 (tiamiin), B2 (riboflaviin), B3 (niatsiin), B7-(biotiin), folaadid, B12-vitamiin, C-vitamiin (askorbiinhape), B5 (pantoteenhape) Rasvlahustuvad vitamiinid:
Vitamiin E ehk E-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, mille vormid on lähedase ehituse, antisteriilsuse ja antioksüdantse toimega rasv lahustuvad ühendid .Vitamiini E vormid võivad olla looduslikud või puhtsünteetilised. Looduslikule vormile viitavad eesliited RRR- või d- keemilise nimetuse ees. Sünteetilisi vorme tähistab vähemalt ühte S tähte sisaldav eesliide või eesliited dl- ja all-rac-. Vitamiin E looduslikke vorme on kaheksa. Inimene saab vitamiin E järgmiselt. Taimsete produktide koostises seedekulglasse sattuvad tokoferüülestrid lõhustatakse pankrease esteraaside toimel. Tokoferoolid imenduvad passiivse difusioonina peensoole keskosast ja satuvad totaalses enamikus lümfi. Imendumine sõltub toidurasvade seedimisest ja imendumisest, sapphapetest. Imendumist soodustab seleen pankrease töö soodustamise kaudu. Imendumist häirivad raualiigsus, kloriididerikas joogivesi, lahtistitena kasutatavad mineraalõlid, mitmed
Sellest ka sünteesi puudumisel biokeemiline kokkuhoid! Puudus on selles, et paratamatult suureneb sõltuvus toidu kvaliteedist ja me peame kes rohkem, kes vähem arvestama toidu vitamiinide sisaldust.(,,Toidu vitamiinid" http://www.healthilife.ee/raamat/vitamiinid.html ) Referaadis käsitletakse D- vitamiini mõistet ning tuuakse selle vitamiini kohta erinevaid teadlaste avastusi. 1. Mis on D-vitamiin ehk kaltsiferool? D vitamiin (kaltsiferool) on rasvlahustuv vitamiin, mille peaülesandeks organismis on normaalse kaltsiumi ja fosfaadi kontsentratsiooni säilitamine veres ja ekstratsellulaarses vedelikus. D vitamiin on samuti vajalik skeleti mineraliseerimiseks. Seda ülesanet täidab D vitamiin põhiliselt stimuleerides sooles kaltsiumi imendumist. D vitamiini saame piimast ja margariinist, mida on rikastatud D vitamiiniga, rasvasest kalast ja kalamaksaõlist. Päikesekiirguse käes suudab organism ise muundada D vitamiini eelstaadiumist aktiivseks D
C-vitamiin Referaat Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Kust saame ? 3. Miks tarbida ? 4. C-vitamiini puudus 5. Sisaldus 100 grammis 6. Artikkel 7. Kasutaud kirjandus Sissejuhatus C-vitamiin ehk askorbiinhape ehk L-askorbaat on vesilahustuv vitamiin, mis aitab suurendada organismi vastupanuvõimet haigustele. Juba 18. sajandi keskel ilmus töö pealkirjaga "Traktaat skorbuudist". Selles tõdeti, et tolleaegseid meremehi teise ilma saatnud skorbuuti saab vältida, kui süüa pidevalt värsket aedvilja ja sidruneid. Alles palju hiljem selgus, et meremeeste elu päästis C-vitamiin (tuntud ka kui L- askorbiinhape ehk L-askorbaat). Selle ühendi bioaktiivsus kaob kergesti kuumutamisel, hapniku ja valguse käes.
veritsevad igemed, paistes või valulised liigesed, haavade aeglane paranemine, ninaverejooksud, veresoonte lõhkemine, hammaste lagunemine, nõrk email ja dentiin, aneemia, skorbuut. Liigtarbimine Mõnedel inimestel esineb harvaesinev geneetiline haigus, mille käigus suurte vitamiini C koguste manustamisel tekivad neerukivid. Need inimesed peavad vähendama vitamiin C tarbimist. Eriti suurte vitamiin C koguste tarvitamisel on täheldatud mõningaid seedimishäireid (iiveldus, alakõhu krambid, kõhulahtisus). Tervetel inimestel suurte vitamiini C koguste manustamisel eelpoolnimetatud nähtusid täheldatud ei ole. Allikad Vitamiini C esineb enamuses värskete puu ja juurviljades. Põhilisteks allikateks on must sõstrad, kibuvitsamarjad, tsitruselised, melonid, tomatid, kartulid, kaalikas, petersell, till, magus pipar, valge peakapsas, aedmaasikad, apelsinimahl.
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Kristi Lember C VITAMIIN Juhendaja: Urmas Lekk Pärnu 2009 SISSEJUHATUS 3 1. ÜLDINFO 4 2. SAAMINE 4 2.1. Kus vitamiin c-d leida võib. 4 3. BIOFUNKTSIOONID 5 3.1. Vähi ravi 5-6 3. MANUSTAMINE 6 4.DEFITSIIDI SÜMPTOMID 6 KOKKUVÕTE 7 2 Sissejuhatus Vitamiine vajab inimene väga väikestes kogustes, mikrogrammidest milligrammideni. Kuid
F-vitamiin Kristina Hertmann 10k F-vitamiin e. rasvhape Nimetust ,,F-vitamiin" kasutatakse laialdaselt ja selle all mõeldakse erinevaid rasvhappeid, kuid seda nimetust pole teaduslikult aktsepteeritud. Need rasvhapped on: (omega-6-seeria) linoolhape, gamma-linoleenhape (GLA), (omega-3-seeria) eikosapentaeenhape (EPA) ja dokosaheksaeenhape (DHA). F-vitamiini vajalikkus Aitab tagada töökorras immuunsüsteemi. Hästi tasakaalustatud hormoonide tase Neil arvatakse olevat kolesterooli alandav mõju ja seega vähendavad nad
C vitamiin! CVitamiin e. Askorbiinhape tõhus antioksüdant, mis seob ja hävitab organismile kahjulikke vabu radikaale, aidates niiviisi ennetada vähki, veresoonkonna haigusi ja katarakti ehk silma hallkaed. C-vitamiin soodustab toidus leiduva raua imendumist ning ergutab vere puna- ja valgeliblede uuenemist. Samuti on sel suur roll organismile äärmiselt olulise foolhappe viimisel bioloogiliselt aktiivsesse vormi. Askorbiinhappe heade mõjude hulka kuulub veel vere kolesteroolisisalduse tasakaalustamine, mis toimub halva ehk LDL-kolesterooli vähendamise ja hea ehk HDLkolesterooli koguse kasvatamise teel. C-vitamiin aitab ka tõhusalt ennetada südame ja ajuinfarkte ehk veresoonte ummistusi.
A-VITAMIIN Miks valisin? Tahtsin välja uurida, kust seda leidub ja milleks see vajalik on. Vitamiinid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks ja seetõttu tahtsin rohkem teada nendest. Mis on a-vitamiin? Üks tähtsamaid vitamiine. On kasulik luudele, hammastele, juustele, silmadele, nahale. A-vitamiini puuduse tunnused on kuiv nahk ja vananenud välimus. A-vitamiini on vaja: naha ja juuste tervise tagamiseks. kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu. kasvamiseks ning organismi kudede taastootmiseks. suguorganite arenguks. luudele ja hammastele. vereloomele. Kasulik teadmine: A-vitamiini piisav tarbimine vähendab vähiriski. Samuti liigne A- vitamiin võib põhjustada luude hõrenemist.
Vitamiin C Sivert Tähe Kust saame? C-vitamiini leidub vaid taimse päritoluga toiduainetes. Rohkelt askorbiinhapet sisaldavad, on must sõstar, kibuvits, lehtkapsas, hapukirss, mädarõigas, petersell ja astelpaju. Inimorganism saab neid hästi kätte. Vitamiini puudujääk Puudujääk võib tekkida kergesti alkohoolikutel, suitsetajatel ja järjepidevatel antibiootikumide tarbijatel, samuti vale toitumise ja kauaaegse stressi puhul Miks on vaja C-vitamiini? Naha, igemete, peenikeste veresoonte, hammaste, luude ja sidekoe normaalseks talitluseks. Haavade kiireks paranemiseks Immuunsüsteemi tugevdamiseks Mitmesugusteks paranemisprotsessideks C-vitamiini normid Naised: 55 75 mg päevas Mehed: 60 100 mg päevas Ohutu C-vitamiini päevane üldkogus täiskasvanule kuni 1000 mg Tänan kuulamast!
E-VITAMIIN Kristjan Jostov KBp-12 Mis asi on E-vitamiin? E-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, mille vormid on lähedase ehituse, antisteriilsuse ja antioksüdantse toimega rasvlahustuvad ühendid. Laialdaselt kautuses ka kosmeetikas, kuna võitleb vabade radikaalide vastu ja seega enneaegse vananemise vastane. Kust saame Evitamiini ? E-vitamiini allikateks on rafineerimata taimeõlid (nisuiduõli) ning kõik terved toored seemned, pähklid, sojaoad, oliivid, täisterajahu, lehtsalat, porgand, tomat. Loomsed toiduained on
DVITAMIIN Kristjan Jostov KBp12 Mis asi on DVitamiin Vitamiin D (üldnimetus kaltsiferoolid) hõlmab antirahhiitilisi rasvlahustuvaid ja väga lähedase ehitusega ühendeid, mis inimorganismis toimivad hormoonidena. Dvitamiin omab tähtsat rolli kaltsiumi imendumisel inimese organismi. Dvitamiini toodetakse nahas päikese UVBkiirte toimel. Suvekuudel piisab organismile vajaliku Dvitamiini hulga tekkimiseks, kui nägu ja käsivarred saavad päevas umbes 20 minutit päikest. DVitamiini põhifunktsioonid
C vitamiin · Vesilahustuv vitamiin · Vajatakse naha, igemete, hammaste, luude normaalseks funktsioneerimiseks. · Kaitseb vitamiin A-d · Tugevdab immuunsüsteemi · Puudusel: o Sinised laigud kehal o Kahvatud igemed o Valusad liigesed o Haavade aeglane paranemine · Tõsisel puudusel: o Hammaste väljalangus o Kergesti murduvad luud o Lihasnõrkused · Liigtarbimisel: o Oksendamine o Kõhulahtisus o Neerukivid o Väsimus o Iiveldus
luude ja hammaste moodustumiseks, · lastele normaalseks kasvuks, sest selleta luud ja hambad ei lubjastu õigesti, · kuna see aitab kaasa nende ensüümide sünteesile limaskestas, mis tegelevad olemasoleva kaltsiumi aktiivse transpordiga, · normaalse südametegevuse ja verehüübimise saavutamiseks, · stabiilse närvisüsteemi ja vererõhu säilitamiseks. D-vitamiini puudusel võib lastel tekkida rahhiit ja täiskasvanutel võib see soodustada luude hõrenemist. D-vitamiin on kõige ,,mürgisem" vitamiin. Tema kahjulik toime avaldub juba kümnekordsel soovitatava koguse ületamisel. Toiduga sellist suurt kogust saada on praktiliselt võimatu, küll aga võib seda saada toidulisandi nt kalamaksaõli liigsel tarvitamisel. Vanusega väheneb naha võime toota D-vitamiini ja tumedanahalistel inimestel on selle sünteesivõime väiksem. Parimateks D-vitamiini allikateks on rasvane kala, munad, või ja maks.
D-VITAMIIN Nõo Reaalgümnaasium 10. C Keili Helekivi, Elo Kumel, Angela Lõhmus, Risto Johanson Jagunemine • D3 – leidub loomses toidus, kasutatakse toidulisandites, • D2 – tekib taimedes, takistab D3 imendumist Olulisus • Kaltsiumi imendumine – luude tugevus • Ca ja P tase kehas • Terve immuunsüsteem • Lihaste tugevus Leidumine • Päikesevalgus • Kalamaksaõli • Heeringas, tursamari, forell, makrell, lõhe, tuunikala, sardiin • Või, pekk, margariin • Vinnutatud kala • Munad • Soolatud veiseliha, maksapasteet Puudujääk põhjustab: • Kasvu kängujäämist • Luuvalud ja deformatsioonid • Probleemid hammastega • Probleemid närvisüsteemiga • Lihasnõrkus • Aneemia e. kehvveresus • Eelsoodumus hingamisteede haiguste tekkeks Liigtarbimine põhjustab: • Neerukahjustused • Anoreksia • Kaalukaotus • Polüuuria – kuseteede haigus • Südamerütmihäired
Rapsiõli Maapähkel Mandliõli India pähkel Oliiviõli Lõhe Päevalilleseemned Spargelkapsas Mandel Kiivi Kreeka pähkel Porgand Sarapuupähkel Tomatid Soovitatav päevane kogus Meestel 10–15 mg Naistel 9–15 mg Lastel 5–7 mg Kasutatud allikad http://www.toitumine.ee/e-vitamiin/ http://et.wikipedia.org/wiki/E-vitamiin AITÄH KUULAMAST!
VITAMIIN E Koit Roots Tp - 13 Vitamiin E ehk tokoferoolid on E- vitamiinilaadset toimet avaldavate ainete koondnimetus, ka bioaktiivsete biomikromolekulide rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin, mille vormid on lähedase ehituse, antisteriilse, antikoagulantse ja ka antioksüdantse toimega rasvlahustuvad ühendid. Keemiline valem: C29H50O2 Molaarmass: 430,72 Vitamiini puuduse sümptomid. • Rasvane väljaheide. • Krooniline kõhulahtisus. • Võimetus eritada sappi. Milleks meile vaja? • Aitab säilitada skeleti-, südame- ja silelihaste struktuuri ja tagada nende talitlus. • Toetab punaste vereliblede teket.
A-Vitamiin Siivo-Sandre Tänavots Mida see tähendab A-Vitamiin on retinoolitaoliselt mõjuvate ainete geneeriline nimetus, ka bioaktiivsete biomikromolekulide rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin Kust kohast me seda saame? Saame rasvastest kaladest, kalamaksast, loomamaksast, võist, rasvasematest piimatoodetest Parimad allikad Parimateks allikateks on maks, piimatooted (juust, või), muna. Karotenoide leidub enim kollastes ja oranžides, aga ka mõnedes rohelistes puu- ja köögiviljades ning marjades (kibuvitsamarjad porgand, lehtkapsas, spinat, kõrvits, brokoli, lehtsalat, paprika, apelsin, papaia, hurmaa) ning maguskartulis. Vitamiini tähtsus
A-Vitamiin SISSEJUHATUS A-vitamiin on rasvlahustuvate vitamiinide hulka kuuluv antioksüdantsete omadustega biomolekul, mis omab positiivset efekti naha- ja limaskestade normaalseks funktsioneerimiseks ja silmanägemise teravustamiseks ning paljdue teiste rakkude kasvuks ja arenguks. Lisaks ka organismi viljastusvõime tagamiseks. A-vitamiini leidub nii loomsetes kui ka looduslikes saadustes nt porgand, paprikas, piimatooted, maks jne. Ka inimorganism suudab ise A-vitamiini sünteesida
A-VITAMIIN ÜLDANDMED Üldandmed Keemiline C20H30O Vitamiini omadused valem Lahustuvus rasvlahustuv Soovitatav 0,9 g päevakogus 286,456 0,7 (mehele), Molaarmass täiskasvanule g/mol g (naisele) Maksimaalne päevakogus 3g täiskasvanule Toimet parandavad A-vitamiini rakku jõudmiseks on vaja C-, D- ja E-vitamiin, niatsiin, Ca jaseleen, tsink, Zn, toimet suurendavad C- ,D-, küllastumata E ja Q-vitamiin, A-vitamiini saba rasvhapped oksüdeerub väga kergelt, saapärast on teisi juurde vaja, eriti C-, Q- ja E- vitamiini. AVASTAMISE AJALUGU • Vitamiinide avastuslugu algab aastal 1906, kui näidati, et peale valkude, rasvade ja süsivesikute vajavad kariloomad tervena püsimiseks veel mingeid aineid. • 1917. aastal avastasid A-vitamiini sõltumatult Elmer McCollum Wisconsin-Madisoni ülikoolist ning Lafayette Mendel ja Thomas Burre Osborne Yale'i ülikoolist
A-vitamiin Taust A-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin Lagundatakse, absorbeeritakse ja transporditakse koos organismis leiduvate rasvadega A-vitamiini rakku jõudmiseks on vaja Ca ja Zn, toimet suurendavad C- ,D-, E ja Q-vitamiin A-vitamiini vajadust suurendab valgurikas toit A-vitamiini allikad A-vitamiini saab loomsetest allikatest retinoolina, kõige enam on seda maksas ja kalamaksaõlis Organism on võimeline ka taimsetes toiduainetes leiduva β–karoteeni muutma organismis A-vitamiiniks. See tekib organismis karotenoididest - punastest-kollastest köögiviljadest, porgandist, paprikast ning ka spargelkapsast, rohelistest lehtköögiviljadest ja suvikõrvitsatest A-vitamiini allikad(I)
Koosta ettekanne, mis vastab järgmistele küsimustele: Kui suures koguses või protsentuaalselt inimkehas antud orgaanilist või anorgaanilist ainet leidub? Millises koguses peab inimene seda saama toiduga? Millistest toiduainetest on võimalik seda ainet saada? Milleks see aine on inimorganismis vajalik? Millised probleemid ilmnevad selle aine defitsiidi korral? 1.Vitamiin B12 on inimkehas varuks 1-8 mg (peamiselt maksas, aga ka luuüdis, neerudes, pankreases, südames, ajus). 2.Vitamiin B12 imendumine IF abil on küllastav protsess, mis tähendab et IF abil imenduv vajalik kogus on 1-3 g vitamiini toidukorra kohta. Toitumisjärgne IF koguse taastamine vajab mitut tundi. Vitamiin B12 või IF lisamanustamine ei anna märkimisväärset imendumisefekti (oraalselt manustatud vitamiin B12 imendub mittespetsiifiliselt vaid 0,1...1%). 3.Allikad: maks, liha, piimaproduktid, kala, munad, verivorst. 4.Vitamiin B12 vajab foolhappe metabolism, aminohappe metioniinii taastamine,
A-vitamiin Stefani Blüm A-vitamiin e. retinool A-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, mis on tähtis sigimiseks, luu kasvuks ja nägemisteravuse hoidmiseks, aga ka antioksüdantse regulaatorina. Keemiline valem - C20H30O Avastamise ajalugu 1917. aastal avastasid A-vitamiini sõltumatult Elmer McCollum ning Lafayette Mendel ja Thomas Burre Osborne. Esimesena sünteesisid A-vitamiini 1947. aastal taani keemikud David Adriaan van Dorp ja Jozef Ferdinand Arens. Miks seda vaja on? kasvamiseks ning organismi kudede taastootmiseks
........................ 11 Kasutatud pildimaterjal.......................................................................................................... 11 Sissejuhatus Antud vitamiini valisin paljude teiste vahelt välja , sest selle kohta oli mul vähe informatsiooni.Kuigi alguses mõtlesin võtta C vitamiini , siis arvestasin ka lugejaga , kuna arvan , eelnimetatud vitamiini võtavad ka teised ja ei ole huvitav lugeda sama joru mitu korda.Referaadi eesmärgiks on anda väike ülevaade vitamiin A-st: mis see on? Kuidas toimib jne Head lugemist Mis on vitamiin A ? Vitamiin A on rasvlahustuv vitamiin, mis esineb looduses kahel kujul: vitamiin A ja beeta- karotiin. Vitamiin A on kontsentreeritud ainult loomsetesse produktidesse ja sedagi vaid juhul, kui loom on eelnevalt ß-karotiini oma ainevahetuse käigus vitamiiniks A muutnud. Süües toiduaineid, mis sisaldavad ß-karotiini, tuleb see muuta ainevahetusprotsessi käigus enne vitamiiniks A, nii on organism võimeline seda tarvitama
Defitsiidist tulenevad probleemid Vitamiin E defitsiidi esmasteks sümptomiteks on ülemäärne lipiidide peroksüdatsioon ja sellest tingitud erütrotsüütide membraanide kahjustusega kaasuv erütrotsüütide eluea lühenemine ning lõhustumine(hemolüütiline aneemia). Väheneb ka hemoglobiini süntees. Need häired sugenevad vastsündinutel. Enneaegsetel vastsündinutel on veres tokoferoolide hulk 2… 3mg/l(norm. 4mg/l). Ka krooniline toiduvalgu defitsiit tekitab vastsündinutel vitamiin E defitsiiti. Kestev vitmiin E defitsiit põhjustab sermatogeneesi häireid, testiste arenguhäireid, rasestumise häireid ja raua metabolismi häireid. Krooniline vitamiin E defitsiit tingib ka neuroloogilist sündroomi(progressiivne neuropaatia, millega kaasub reflekside nõrgenemine, jalasäärte ja käsivarte tundlikkuse vähenemine jne) Kestvalt madal vitamiin E tase veres tähendab oluliselt suuremat riski katarakti,
Avitamiin Hanna Parv Kirke-Marie Plakso 9.B VKK Milleks vajalik? · Nägemisprotsessiks · Paljude organismi rakkude kasvuks ja arenguks. · Limaskestade normaalseks arenguks. · Organismi viljastusvõime tagamiseks. Kus leidub? · kalamaksaõli · veisemaks · seamaks · kanamaks · porgand · bataat · või · kõrvits · muna Mis juhtub vaeguse korral? · Punased või valged aknelaadsed punnid põskedel, kätel või reitel. · Silma sarvkesta kuivaks muutumine koos edasise haavandumisega. · On võimalik sarvkesta irdumine ( lõpeb pimedaks jäämisega). · Limaskestade ja naha kuivus Täname kuulamast!
C-vitamiin Referaat Pärnu 2008 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................4 1. Vitamiinid ...........................................................................5 2. C-vitamiin............................................................................6 2.1 Saamine ............................................................................ 6 2.2 Biofunktsioonid ....................................................................6 Kokkuvõte..............................................................................8 Kasutatud kirjandus .................................................................9 Sissejuhatus Juba 16
– või ja munakollane – maks – piim – aedviljad (parimad tumerohelised lehtviljad) • RDA - 7,5–10µg 5 µg D-vitamiini sisaldub näiteks: • 2 g kalamaksaõlis • 15 g suitsuangerjas • 50–60 g küpsetatud lõhes • 60 g soolaheeringas • 120 g munakollastes • 600 g hautatud maksas • 10 l piimas Vitamiini saamine Kolekaltsiferool imendub peensooles (mitsellides) Imendunud vitamiin maksa (vitamiini siduv valk DBP), oksüdeerub 25-hüdroksükaltsiferooliks Neerudesse, kus ta muundub hormooniks kaltsitriool Vitamiini defitsiit • Võib tekkida: – kroonilise alkoholismi korral – taimetoitluse korral – peensoole haiguse korral – maksa puudulikkuse korral – pankreatiidi korral • Tagajärjed, riskid: – imikud, väikelapsed – rahhiit (luu ainevahetushaigus): luude pehmenemine ja kerge murdumine
PLUSSID: · tapab baktereid · hoiab vees levivate haiguste eest · kloori lisamine vette on päästnud miljonite inimeste elu MIINUSED: · mürgine gaas KUST SAAB: · lauasool · ujulates (vees) Väävel SÜMBOL: S OMADUSED: · süttides põleb ereda sinise leegiga · kollane PLUSSID: · väävelhape MIINUSED: · halb lõhn · happevihmad KUST SAAB: · tuletiku küljes D vitamiin OMADUSED: · D-vitamiini kutsutakse päikesepaiste vitamiiniks, kuna päikese ultraviolettkiired aktiveerivad kolesterooli vormi, mis eksisteerib nahas, muutes selle D-vitamiiniks. MIINUSED: · Tema kahjulik toime avaldub juba kümnekordsel soovitatava koguse ületamisel. · Toiduga sellist suurt kogust saada on praktiliselt võimatu, küll aga võib seda saada toidulisandi nt kalamaksaõli liigsel tarvitamisel. KUST SAAB: · Kalamaksaõli · Suitsuangerjas
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Farmaatsia õppetool F1 Oliver Vaarmets TSÜANOKOBALAMIIN EHK B-12 VITAMIIN Referaat Teadustööde alustes Juhendaja: R. Orumaa Tallinn 2016 SISUKORD 1.Vitamiin B12 mõiste, allikad ja defitsiit..................................................................................3 1.1B12 vitamiini allikad ja imendumine.................................................................................3 1.2Vitamiin B12 defitsiit.........................................................................................................4 1.3B12 Vitamiini allikad.............................................................................................
Bioloogia Referaat 9. klass Vitamiin B6 (Püridoksiin) Avastus Vitamiin B6 on vees lahustuv vitamiin ja on osa vitamiin B-kompleksi rühmast. Püridoksiin avastati 1930. aastal, kui tehti katseid rottidel, avastaja oli Ungari arst Paul Gyorgy. B6 suutis ravida rottide nahahaigust. Kasulikkus inimesele B6 osaleb kehas ainete sünteesimisel. Püridoksiin aitab tasakaalustada naatriumi ja kaaliumi taset organismis ja edendab ka punaste vereliblede tootmist. Vitamiin B6 on laialdaselt levinud toidus nii oma vabas vormis, kui ka seotult mõne teise ainega
Närvisüsteemi häired 1. Alkoholi tarvitamine. Alkohol on närvisüsteemi mürk. Alkoholi tarvitamine toob kaasa nähtavaid muutusi organismi talitluses: kõne muutub segaseks, mõttekäigud ei allu kontrollile, ilmneb emotsionaalne labiilsus, kordinatsioon on häiritud. Annuse suurendaes need nähud süvenevad, lisandub tasakaaluhäired, oksendamine. Peamised kahjustused tekkivad väikeajus ja suurajukoore eesmises osas, mille tagajärjel nõrgeneb mälu ning looligiline mõtlemine. 2. D-vitamiini puudusel võib lastel tekkida rahhiit ja täiskasvanutel võib see soodustada osteoporoosi teket. D-vitamiini on vaja stabiilse närvisüsteemi säilitamiseks. 3. Neuroloogilisi häireid iseloomustavad kangus/jäikus, treemorid, takistatud liikumine ja koordinatsiooni puudumine. Need tulenevad geneetilistest häiretest, infektsioonidest, elustiilist, ajukahjustustest, alatoitumisest, seljaaju vigastusest ja ...
XXX GÜMNAASIUM XI HB ÕPILASE NIMI C-VITAMIIN Referaat Juhendaja: ÕPETAJA NIMI Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................3 1. C-vitamiini keemiline struktuur ja leidavus.................................................................................4 1.1 C-vitamiinist üldiselt................................................................................................................
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM VITAMIINID Juhendaja: Pärnu 2008 Sisukord Teema lk number 1. Sisukord 2 2. Sissejuhatus 3 3. Vitamiinide avastamisest 4 4. Mis on vitamiin 5 5. Vitamiinide klassifikatsioon 6 6. Vitamiinide defitsiit 7 7. Vitamiinide praktilisusest 8 8. Vitamiini ABC 10 9. Lisad Lisa 1: Vitamiine ja nende allikaid 14 Lisa 2: 12 põhitõde vitamiinidest 15 Lisa 3: Mõisted 16 2 10
Tallinna Teeninduskool Vitamiinid Referaat Älis Erk 021K Tallinn 2008 Sisukord: Sissejuhatus .........................................................................................3 lk Vitamiinid ..........................................................................................4 lk Vitamiin A ehk retinoidid ...................................................................5 8 lk Vitamiin B1 ehk tiamiin ...................................................................9 11 lk Vitamiin B2 ehk riboflavin ...............................................................11 12 lk Vitamiin C ehk askorbiinhape ............................................................13 14 lk Vitamiin D ehk kalitsiferoolid ............................................................14 16 lk Vitamiin E ehk tokoferoolid .............................................................
aktiivseid aineid, millel ei ole energeetilist tähtsust ja mille vajadust päevas väljendatakse kas milligrammides või mikrogrammides. Kõik looduslikud vitamiinid on orgaanilised ained, mida leidub vaid elusas looduses. Organismis toimib üle 20 vitamiini. Vitamiine hakati tähistama ladina tähestiku suurtähtedega nende avastamise järjekorras. Teaduslikus kirjanduses eelistatakse kasutada vitamiinide keemilist struktuuri iseloomustavaid nimetusi. A-vitamiin See mõjutab nägemisteravust. Kui A-vitamiini hulk organismis ületab normaalvajaduse 10- 15 korda, tekib loidus, unisus, peavalu, nahasügelus. Spetsialistide arvates pole mõtet kokku arvutada toiduks kasutatud beetakarotiinirikkaid (A-provitamiin) porgandeid, kollaseid ja punaseid aed- ning tumerohelisi lehtköögivilju, kuid maksa võiks süüa mitte rohkem kui kord-paar nädalas. Ettevaatlik peaks olema toidulisandite ja kompleksvitamiinide tarvitamisega. B-vitamiin
Kevin Kullerkupp MT10 Juhendaja: Tõnu Kurikjan Rakvere 2011 Sisukord 1 . Sisukord .............................................................................1 2. Sissejuhatus .......................................................................2 3. Mis on vitamiin ..................................................................3 4. Olulisemad vitamiinid........................................................4-6 5. Miks on vitamiinid vajalikud .............................................7-8 1 Sissejuhatus. vitamiinid on rühm, millesse kuuluvad , mida inimorganism vajab normaalseks funktsioneerim iseks ja arenguks väikestes kogustes ja mida inimese ei või sünteesitakse ebapiisavas koguses
Vitamiinid Vitamiinid ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks. Vitamiinid on vajalikud: · sest need vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest organismis, olles kasvamise, ainevahetuse, rakkude taastootmise ja seedimise olulisteks teguriteks; · sest reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustumisel; · nakkus- ja viirushaiguste eest kaitsmisel; · sest nad kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, seetõttu nimetatakse A-, D- ja E-vitamiine antioksüdantideks. Vitamiine on vaja küll väga väikestes kogustes, mikrogrammidest kuni milligrammideni, kuid see eest tuleb neid tarbida pidevalt, sest neist ei teki organismi pikaajalist varu. Inimene suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine (B3-, B5-, K-vitamiini, retinooli ß- karoteenist, päikesekiirguse toimel ka D-vitamiini), aga neidki vaid sobivate lähteühendite ja välistingimu...
närvirakud vajavad seda toimimiseks. Muud kalast saadavad mineraalained on muuhulgas tsink, mis mõjutab hapniku ainevahetust ja immuunsüsteemi, antioksüdant seleen, mis kaitseb rakke vabade radikaalide eest ja mõjutab osaliselt ka immuunsüsteemi, ning elutähtis mikroelement jood. Joodi puudus võib viia kilpnäärme häireteni, millest tuleneb muuhulgas ka väsimus ja ainevahetuse aeglustumine. Kalast saadakse ka rasvlahustuvaid A-, D- ja E-vitamiine ning vesilahustuvat B12-vitamiini. D-vitamiin aitab nimelt organismil imendada ja ära kasutada kaltsiumi, mis tugevdab luid ja kaitseb seega vigastuste eest ning osaleb ka lihaste kontraheerumisel. A-vitamiinil on kandev roll kudede ja seega ka lihasmassi parandamises. Nii E- kui ka B12- vitamiinid osalevad organismis valguainevahetuses, lisaks on B12-vitamiini vaja vere punaliblede valmistamiseks. Kalad on rikkad eelkõige kaaliumi, joodi, fluori ja vase poolest.
5. Sulamistemp. -84 °C 6. Keemistemp. -80,8 °C 7. LD 50 1100 mg/kg 8. Mürgisus, toksilisus sissehingamisel võib põhjustada peapööritust või lämbumist. Nahale sattudes põletab 9. Vees lahustuvus, milles lahustub kui vees ei lahustu? 0.106 g/100 mL 10. Olek toatemperatuuril gaas 11. Värvus, elektrijuhtivus, tihedus värvitu, ei juhi elektrit, 1,09670 kg/m3 12. Kasutamine keevituses, polümeerida tootmise algaine 1. Nimetus(keemiline ja triviaalne)- A-vitamiin 2. Summaarne valem - C20H30O 3. CAS nr - 68-26-8 4. Struktuurvalem (graafiline, klassikaline jne) - 5. Sulamistemp 62-64°C 6. Keemistemp. 120-125 °C 7. LD 50 2000 mg/kg 8. Mürgisus, toksilisus suurtes kogustes mürgine 9. Vees lahustuvus, milles lahustub kui vees ei lahustu? Rasvlahustuv 10. Olek toatemperatuuril - tahke 11. Värvus, elektrijuhtivus, tihedus kollakaspruun, ei juhi elektrit 12
Vitamiinid ei ole organismi energiaallikad, nagu ei ole ka mineraalained. Kuid vitamiinidel on organismis väga suur tähtsus ja nad on tervisesportlasele väga olulised. Vitamiinid on kõigi organismide eluks vajalikud, nad võtavad osa rakkude ja organismi ainevahetuse reguleerimisest · vitamiinid on eluks hädavajalikud · nende kestev vaegus on organismile kahjulik · vitamiinidel ei ole energeetilist tähtsust · vitamiinid ei asenda teisi toitaineid · üks vitamiin ei asenda teist vitamiini · vitamiinide liigne ületarbimine on kahjulik · vitamiinid ei ole rakkude ehitusmaterjaliks Juba väike kogus vitamiine on organismile väga oluline. Mitte kõiki vitamiine pole organismis ja seepärast on nende täiendav toiduga saamine eriti vajalik. Kuid vitamiinide manustamisel peab lähtuma kindlasti õigest annusest. Kui veeslahustuvate vitamiinide üledoos tervisele ohtu ei kujuta,
Vitamiinid Laura Saks KP3-10 Kus saab? Inimene saab vitamiine põhiliselt toiduga Vajadusel suudab inimorganism mõnda vitamiini ka ise sünteesida Vitamiinpreparaadid Tähtis teada! vitamiinid on eluks vajalikud nad ei oma sisulist energeetilist väärtust nad ei asenda teisi toitaineid üks vitamiin ei asenda teist vitamiini nad pole rakkude ehituskomponendid vitamiinide kestev tarvitamine liigsuurte kogustena on lõppkokkuvõttes kindlasti kahjulik Tähtsamad vitamiinid A D E C P A- vitamiin Kust saab: maks, piim, või, munad, porgandid Millele mõjub: Nägemine, luude kasv, terve epiteelkude D-vitamiin Kust saab: kalamaksaõli, kala, maks, munad Millele mõjub: Luude ja hammaste kasv, kaltsiumi imendumine
FRUKTOOS, g 0,2 0,3 0,2 0,1 0,2 0,1 GLÜKOOS, g 0,1 0,2 0,2 0,1 0,2 0,1 KIUDAINED, g 3,5 13,6 7,9 9,9 37,5 9,9 VLKIUOAINED, g 0,9 2,2 1 1 1,2 1,6 TSELLULOOS, g 0,4 1,9 1,3 1,5 7,5 2,4 RET,EKV, µg 0 1,1 0 0,7 0,9 0,7 VITAMIIN D, µg 0 0 0 0 0 0 VITAMIIN E, mg 0,32 1,63 0,84 1,44 2,66 1,49 VITAMIIN B1, mg 0,43 0,3 0,33 0,6 0,66 0,51 VITAMIIN 82, mg 0,05 0,13 0,11 0,2 0,32 0,12 NIATS,EKV., mg 5 2,7 7,9 6 26,5 3 VITAMIIN B6, mg 0,08 0,35 0,33 0,36 1,38 0,17
lihaskoe moodustumisel sest need kaitsevad nakkus- ja viirushaiguste eest sest nad kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, seetõttu nimetatakse A-, D- ja E-vitamiine antioksüdantideks Vitamiinid ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks. Vitamiinid jaotatakse kaheks: rasvlahustuvad ja vesilahustuvad D-vitamiin kuulub rasvlahustuvate vitamiinide alla Kust saab D- vitamiini ? PÄIKE! kalarasv munakollane või pärm rikastatud piimatooted määrdemargariin taimed mõned seened Vitamiinide vajadus sõltub: Soost Vanusest Tervislikust seisundist Füüsilisest aktiivsusest Mis on D- vitamiini ülesanne? Ca ja P metabolism (luude ja hammaste areng) Stimuleerib Ca imendumist sooltesse Pidurdab vähirakkude arengut
Bioaktiivsed ühendid On ühendid, mis väga väikestes kogustes mõjutavad ainevahetuse kiirust 1. Eksogeensed (vitamiinid) 2. Endogeensed (ensüümid ja hormoonid) Vitamiinid On orgaanilised ühendid, suht väikse molekulmassiga, ning nende olemasolu on normaalseks ainevahetuseks hädavajalik. Vitamiinid on mikrotoitained. Vitamiinide allikad inimese jaoks 1. Segatoit! 2. Seedekulgla mikrobiokoosluses (vitamiin K, B5) 3. Organism sünteesib ise eelühenditest. Nt kolesterool - vitamiin D, kuid nõudeks UV kiirgus nt beetakaroteen - vitamiin A 4. Vitamiinpreparaadid ja vitaminiseeritud toidud Biofunktsioonid 1. Enamik vitamiine kuulub mittevalgulise osana liitensüümide koostisse, nii mõjutavad vitamiinid ainevahetust 2. Vitamiinid on antioksüdandid - muudavad kahjutuks vabu radikaale. a) vees vitamiin C b) ülis ja rasvas vitamiin E 3. Vitamiinid on olulised arenguprotsessides
Mis on vitamiinid? Mis on vitamiinid? Nad on madalmolekulaarsed bioaktiivsed orgaanilised ühendid, mis on kõigi organismide jaoks hädavajalikud Vitamiinid ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks Kuidas vitamiinid jagunevad? Vitamiinid jaotatakse kahte rühma: Vesilahustuvad (peamiselt B-grupi vitamiinid, H-, N-, U-, pAB-, P-, C-vitamiin) Rasvlahustuvad (A-, D-, E-, Q-, F- ja K- vitamiin) Rasvlahustuvaid vitamiine on organism võimeline koos lipiididega ladustama maksa Milleks on vaja vitamiine? Inimorganism vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks kindlas koguses vitamiine Nad on liitensüümide ehituslik- funktsionaalsete osadena hädavajalikud ensüümkatalüüsis Milleks on vaja vitamiine? Osasid vitamiine inimese keharakkudes ei sünteesita või sünteesitakse
Liialt rasvavaene toit võib viia rasvlahustuvate vitamiinide defitsiidini organismis. Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks täht tervet ühendite gruppi, millel on väga sarnane ehitus ja sama toime. (A, D, E, K, D) Kuna need vitamiinid on rasvlahustuvad, siis nende imendumine, varude salvestumine ja funktsioneerimine sõltub toiduga saadavate rasvade olemasolust. Vesilahustuvad vitamiinid Vesilahustuvad vitamiinid on näiteks C-vitamiin ja B-vitamiinid. Vesilahustuvad vitamiinid ei ladestu organismis ja seepärast peab neid iga päev toiduga juurde saama. Vitamiinide tähtsus inimestele Vitamiinid on hädavajalikud kõikide elsuorganismide elutegevuseks. Piisav kogus vitamiine organismis suudab meid teatud piirides kaitsta ja aidata. Vitamiinide oskuslik ja süsteemne tarbimine, arvestades iga inimese eripära, aitab vähendada paljude haiguste kujunemise riski või kiirendada nendest paranemist.
veelgi väiksemast osast valmistatakse rosinaid. Värvus võib olla kollakasrohelisest kuni sinakasmustani. Ka suurus ja kuju võivad olla erinevad. Tavaliselt on neis seemned, kuid aretatakse ka seemneteta sorte. Süüakse värskelt, suurepäraselt sobivad nad ka juustuvaagna, salatite, tortide ja muu garneerimiseks. Marjade toiduenergia oleneb suurel määral nende suhkrusisaldusest. Suhkrutest on enam glükoosi ja fruktoosi. Sisaldavad palju K, vitamiin C sisaldus on väga madal. Rosinaid saadakse seemneteta õhukesekooreliste viinamarjade kuivatamisel kas päikese käes või kunstlikus soojuses. Rosinate tähtsaks kvaliteedinäitajaks on suhkrusisaldus, mis peab olema kõrge. Esile tuleb tõsta rosinate suurt kaaliumisisaldust. Korindid on väikestest tumedatest marjadest valmistatud rosinad. Sultanarosinad on kollased, väga magusad ja õhukese koorega. Tegemist on .viinamarjaga 2
Rasvlahustuvad: Vitamiinid Mõju Tulenevad probleemid Vitamiin A Biofunktsioon: A-vitamiini täielik A-vitamiinil ja selle vormidel on puudumine (ka bioaktiivsuse Retinoolitaoliselt mõjuvate ainete geneeriline steroidhormoonilaadne biotoime. minetanuna) toidus või nimetus, ka bioaktiivsete,biomikromolekulide A-vitamiinist (geneeriline nimetus) kestev defitsiit võib rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin
134537KATB Arvestatud 16.03.15. M.Kreen 2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Taimede fotosünteesivate kudede rakud sisaldavad fotosünteesi põhipigmente – klorofülle ja abipigmente – karotenoide ja fikobiliine, mis on kas kollased, punased või purpursed. Karotenoidid on loomsetes organismides vitamiin A eelühendiks. Enamus toiduga seedekulglasse sattunud karotenoididest allub soole mikrofloora poolt produtseeritava ensüümi karoteeni oksügenaasi toimele ja neist moodustub vitamiin A. Karotenoidide kaks põhigruppi on: Karoteenid –hapnikku mittesisaldavad molekulid, koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust, esindajateks on karoteeni isomeerid, samuti lükopeen Ksantofüllid – hapnikku sisaldavad molekulid, esindajateks luteiin, zeaksantiin
annaabi.ee 
