Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"fosfolipiidid" - 294 õppematerjali

fosfolipiidid –  ühest kiütseroolist, 2 rasvjäägist ja 1 fosfaatrühmast. Esinevad rakumembraani koostises. Tsüklilisedlipiidide.steroidid  – suguhormoonid ja d­vitamiin. Aminohape – amfoteerne ühend, valgu ehitusosa e. valgu monomeer. Peptiidside – kovalentne side, ühendab aminohappe jäägid valgumolekuliks.
thumbnail
2
docx

Lipiidid geenis

iii. progesteroon (naissuguhormoon). iv. neerupealiste hormoonid. v. D-vitamiin ­ hormoon, mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil. Kokkuvõte- liipide funktsioonid Energeetiline funktsioon. Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast ­ lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid: 1g annab 38,9 kJ, so 9,3 kcal Ehituslik funktsioon. Fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisse. Varuaine funktsioon. Loomadel varurasv , taimedel õlid seemnetes, viljades ja mesilaskärjed (vahad). Ainevahetuslik funktsioon. Metaboolse vee teke - lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Omane kõrbeloomadele nagu kaamel või koile, kes üldse ei joo. Kaitsefunktsioon. i

Bioloogia → Geenitehnoloogia
14 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Bioloogia kontrolltöö 11. klass

Aminohapped-amino-ja karboksüülrühmast ning igale aminohappele sobivast kõrvalahelast koosnevad molekulid,mis moodustavad omavaheliste peptiidsidemete abil valkusid. Asendamatud aminohapped-aminohapped,mida vaja valgusünteesiks,kuid org. ise ei tooda,peab saama toidust,8tk. ile,leu,lys,met,phe,thr,trp,val. Denatureerumine-valkude sekun või tertsstruk. lagunemine välise teguri.temp.happe,aluse,mehaanilise mõjutamise toimel. DNA-DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE-molekulid,mille ül on säilitada pärilikku inf ja edasi anda järgmisele rakupõlv konnale.Põlümeer.Kaheajelaline spiraal,sisaldab 4 nämmastkalust:adeniin,guaniin,tsütosiin,tümiin. Ensüümid-valgus,mis reguleerivad rakkudes keemiliste reaktsioonide kiirust. Fosfolipiidid-fosforhappejäägist ja rasvhappejöökidest koosnevad molekulid, mis on rakumembraanide peamised koostisosad. Frukroos-e puuviljasuhkur-paljudes taimedes leiduv lihtsuhkur.puuviljad,mesi,õied. Geenid-DNA lõik,mis määrab ühe RNA mo...

Bioloogia → Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Energiavaruks ja ehitusmaterjaliks on ka lipiidid

Energiavaruks ja ehitusmaterjaliks on ka lipiidid Lipiidide hulka kuulub palju mitmesuguseid molekule. Enamik neist on hüdrofoobsed e vett tõrjuvad ja vees nad ei lahustu. Lipiidid on küllalt lihtsad hüdroobsed või osaliselt hüdroobsed orgaanilised molekulid, tavaliselt koosnevad vesinikust, hapnikust ja süsinikust. Lipiidide hulka kuuluvad rasvad, vahad, steroolid, fosfolipiidid, rasvlahustuvad vitamiinid ja paljud muud ained. Lihtlipiidi on rasvad, õlid ja vahad. Rasvad e lipiidid on suured molekulid, mis koosnevad glüsteroolist ja rasvhapetest. Erinevatel rasvadel on rasvhappejäägid erinevad, kuid glüsteroolimolekul on alati sama. Küllastunud rasvhapetes on süsinikumolekulide vahel ainult üksiksidemed. Küllatunud rasvhapped esinevad peamiselt loomsetes rasvades. TAHKED EHK RASVAD Küllastumata rasvhapetes esineb üks või mitu kaksiksidet

Bioloogia → Bioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Lipiidid, vahad, peptiidid, aminohapped

Lipiidid Lipiidid on ühendid, mis koosnevad estersidemega seotud rasvhappejääkidest ja alkoholist. Jaotus: 1. Lihtlipiidid: õlid, rasvad, vahad 2. Liitlipiidid: fosfolipiidid, gangliosiidid 3. Tsüklilised lipiidid: kolesteriidid, fütosteriidid Lipiidide füüsikalis-keemilised omadused: 1. hüdrofoobsed 2. veest väiksem eritihedus 3. olekud kas a) vedelad- taimsed õlid; või b) tahked - loomsed rasvad 4. hüdrolüüsuvad - tekivad rasvhapped ja alkohol 5. võivad rääsuda ehk osaliselt laguneda, tekivad kahjulikud ühendid. Rääsumist soodustavad valgus, hapnik ja kõrge temperatuur Õlide, rasvade biofunktsioonid 1. Energetiline

Bioloogia → Üldbioloogia
47 allalaadimist
thumbnail
2
doc

LIPIIDID

LIPIIDID 1. Mis on lipiidid? Hüdrofoobsete või osaliselt hüdrofoobsete looduslikku päritolu molekulide klass. Lihtlipiidid ja fosfolipiidid. 2. Milline on lihtlipiidide ehitus? Millal nad on tahked, millal vedelad? Lihtlipiidid- glütseroolist ja rasvhakkejääkidest koosnevad molekulid, nt rasvad, õlid ja vahad. Tähtsad energiaallikad ja –varud. Üksiksidemed = tahked(rasvad). Kaksiksidemed=vedelad(õlid) 3. Nimeta 4 lihtlipiidide ülesannet. 1)Varuaine- loomadel tavaliselt rasvkate, hülged,karud.Taimedes õlidena, nt seemned ja viljad, sihkvad. 2) Energiaallikas- kõige energiarikkamad toitained. 1g=9

Bioloogia → Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Tööleht: elu areng Maa

Kirjelda elu tekke kolme etappi. 1.On toimunud elu algne loomine 2.Elu alged maale saabunud teistelt taevakehadelt 3.Elu on maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena Kuidas moodustuvad fosfolipiididest membraanid? Bioloogilised membraanid on lehelaadsed struktuurid, mis koosnevad valdavalt lipiididest (lihtsamalt öeldes rasvadest) ja valkudest. Kõikidel membraanidel on sarnane ehitus. Peamine lipiidide rühm, millest membraanid koosnevad, on fosfolipiidid ehk kahest rasvhappeahelast, glütseroolist ja fosfaatrühmast koosnev molekul. Kuna rasvad on hüdrofoobsed, siis moodustavad fosfolipiidid kahekihilise struktuuri nii, et hüdrofoobsed rasvhapped on üksteise suunas seespool ja hüdrofiilne fosfaatosa on suunatud väljapoole Millised tingimused olid vajalikud, et elu sai väljuda veest maismaa Kindlasti üks tähtsaimaks tingimuseks oli vaba hapnik,puudus ka osoonikiht ning UV-kiirgus jõudis takistamatult maale

Bioloogia → 11.klassi bioloogia
0 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Organismide keemiline koostis ja anorgaanilised ained

· Kaitsefunktsioon ­ seotud toksilise ainete kahjustamisega · Ehituslik funktsioon ­ tselluloos(tugevuse), kitiin(putukate skelektide tugevuse) Lipiidid Definitsioon: vees lahustuvad ained, mis on oma olemuselt rasvhapete estrid. Nende struktuur on heterogeenne. Lipiidide klassi kuuluvad: · Rasvhapped · Neutraalrasvad · Fosfolipiidid · Glükolipiidid · Alfaatsed alkoholid ja vahad · Steroidid Lipiide leidub praktiliselt kõikides kudedes. Rasvad kogunevad depookudedesse. Fosfolipiidid · On glütseriidide saadus · Kui paigutada vette, siis molekulid paigutuvad iseseisvalt. · Polaarsed fosfaadi ,,pead" paigutuvad vee pinna äärde. · Mittepolaarsed rasvhapped jätavad ,,sabad" veest välja.

Bioloogia → Bioloogia
22 allalaadimist
thumbnail
2
docx

SAHHARIIDID e SÜSIVESIKUD LIPIIDID

Asub inimesel maksas ja natuke lihastes. Meie energia. Tselluloos: rakkude ja organismide ehitusmaterjal (taimeraku kestad). Kõige levinum ühend. Hüdrolüüsub raskemini kui tärklis. Kitiin: Seeneraku kest või putukatel LIPIIDID Ei ole polümeer. Suur grupp suuri molekule väga erinevate funktsioonidega. Vees lahustumatud ehk hüdrofoobsed. Vähemalt kahest komponendist ( alkohol ja rasvhape) koosnevad biomolekulid. Bioloogiliselt tähtsamaid: Rasvad, fosfolipiidid, steroidid RASVAD Suured molekulid, rasvad ei ole polümeerid, kuna nad ei ole kokku pandud monomeeridest. On pandud kokku erinevatest väiksematest osakestest: glütserool ja rasvhapetest. Rasvhapped erineva pikkusega. RASVHAPPED Küllastumata ­ milles esineb üks või mitu kaksiksidet. On ülekaalus taimsetes rasvades, mis toatemp, on vedelad ehk õlid. NT oomega-3 ja oomega-6 rasvhapped. Küllastunud ­ kaksiksidemed puuduvad, sest süsiniku aatomid on vesinike aatomitega küllastatud

Bioloogia → Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Organismide keemiline koostis

Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, asteroidid jt. vees mittelahustuvad ühendid Lahustuvad mitmetes orgaanilistes lahustites (eeter, alkohol) Leidub taimedes ....................., loomades rasvkoes, elundite ümber Jagunevad: 1. Lihtlipiidid e. rasvad ­ glütserooli ja propaantriooli estrid Esinevad taimede ja mitmete loomade rakkudes 2. Liitlipiidid ­ moodustuvad lihtlipiidi ühinemisel mingi muu ühendiga Näit. fosfolipiidid 3. Tsüklilised lipiidid e. steroidid ­ tsüklilise ehitusega lipiidid Näit. kolesterool, mis põhjustab lupjunud veresooni Lipiidide ülesanded rakus: a) Põhiliseks energiaallikaks (38,9 kJ/g), katavad 30 ­ 35% ööpäevasest energiavajadusest b) Energeetiliseks varuaineks ­ säilitatakse rasvkoena, taimedel viljade sees c) Kaitse ­ nahaalune rasvkude neerude ümber d) Soojusregulatsioon ­ paks rasvakiht hüljestel

Bioloogia → Üldbioloogia
15 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Konspekt süsivesikutest RNA'ni

2. varuained (tärklis mugulates; glükogeen loomarakkudes; insuliin) 3. struktuurne funktsioon (tselluloos taimeraku kesta ehituses) 4. ligimeelitav funktsioon (õistaimede nektar) 5. toitefunktsioon (piimasuhkur imetajate piimas) 2. Lipiidid (rasvad) Liigitus: lihtlipiidid e. naturaalrasvad ­ glütserooli ja erinevate rasvhapete estrid liitlipiidid ­ glütserool+2 rasvhappejääki+fosforhape+mõni hüdrofiilne ühend, tuntuimad on fosfolipiidid steroidid ­ vees lahustunud tsüklilised ühendid, esineb loomorganismides, näiteks östrogeen, D vitamiin, kolesterool Biofunktsioonid: 1. energeetiline funktsioon (1g lagunemisel vabaneb 38,9 kJ energiat) 2. kaitsefunktsioon (nahaalune rasvakiht on halb soojusjuht, kaitseb) 3. ehituslik funktsioon (fosfolipiidid membraanides) 4. varufunktsioon (75kg kaaluval inimesel on 5kg rasvkudet ja 5kg fosfolipiide) 5. evolutsiooniline funktsioon (võimaldavad kaalu kokkuhoidu)

Bioloogia → Bioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Lipiidid ja valgud

LIPIIDID: Lipiidid on väikese molekulmassiga orgaanilised hüdrofoobsed ühendid, mis koosnevad alkoholist ja rasvhappejääkidest. Jaotus: 1) Lihtlipiidid ­ rasvad, õlid, vahad. 2) Liitlipiidid ­ fosfolipiidid. 3) Tsüklilised lipiidid ­ steroid tüüpi ühendid, nt. kolesteriidid. Lipiidide omadused: 1) Hüdrofoobsus ­ ei lahustu vees, ei seostu vee molekulidega. 2) Veest väiksem eritihedus ­ rasked kütteõlid ei jää näiteks veepinnale, erand. 3) Hüdrolüüsumus ­ tekivad alkohol ja vabad rasvhapped. 4) Rääsumine ­ osaline lagunemine millega kaasneb vabade radikaalide teke(mõrkjas maitse ja ebameeldiv lõhn) Lihtlipiidide biofunktsioonid: 1) õlid, rasvad:

Bioloogia → Bioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Organismide mitmekesisus

riboos (RNA), desoksüriboos (DNA) ­ 5C, glükoos, fruktoos ­ 6C. Oligosahhariidid ­ monosahhariitide jäägid: sahharoos (glükoos, fruktoos), maltoos (2 glükoosi, linnasesuhkur), laktoos (glükoos, galaktoos). Polüsahhariidid ­ glükoosi jäägid: tärklis, tselluloos, glükogeen (lihastes, maksas). Lihtlipiidid: rasvad, vahad, õlid, steroidid ­ ei lahustu vees, lahustuvad eetris ja alkoholis. Rasvasid vajatakse energiaallikana, soojuse hoidmiseks. Liitlipiidid: fosfolipiidid (raku- või nahamembraanis), kolesterool ­ takistab veresoonte lupjumist. Lipiidide ülesanded: ehituslik ­ fosfolipiidid, kolesterool (rakumembraani ülesehitamiseks); varuained ­ rasvad, õlid, vahad; ainevahetuslik ­ vesi, süsihappegaas (rasvade lagundamine); kaitsev ­ elundite ümber, kitseb mahajahtumise ja vähesel määral kiirguse eest; bioregulatoorne ­ omane hormoonidele Valgud e. Proteiinid ­ polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappe jääkidest.

Bioloogia → Bioloogia
30 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Lipiidid

toidurasvad parandavad ka toidu maitset ja lõhna. Rasvavaene toit on maitsetu, tuim. Toidurasvad aeglustavad mao tühjenemist, pikendades täiskõhutunnet. Fosfopiidide ülesanded inimese organismis on järgmised: Membraani fosfolipiidse kaksikkihi ehitusalus. Bioregulatoorne Fosfolipiidide olek (vedelam või tahkem) määrab ära biomembraanide omadused. kõrgemate alkoholide baasil tekkinud fosfolipiidid lähevad närvikoe koostisesse. Neil on seal ka struktuurne ja ainevahetuslik roll. meditsiinis ­ liposoomidega ravi. Võetakse organi spetsiaalsed fosfolipiidid. Need moodustavad fosfolipiidse kaksikkihi ja sinna sisestatakse vastav ravim. Pöördub sinna organisse, kust fosfolipiidid pärit olid. Tsükliliste lipiidide ülesanded on järgmised: Kolesterooli on vaja rakumembraanide, sapphapete, suguhormoonide ja vitamiin D sünteesiks.

Keemia → Biokeemia
78 allalaadimist
thumbnail
21
ppt

Lipiidid

enamasti vedelas olekus (õlid). Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. Õli seemnetes ­ raps, kanep Õli viljades ­ oliivid, pähklid Vahad Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; Loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). II Liitlipiidid ehk fosfolipiidid Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraani koostisesse. Hüdrofiilne - pea Hüdrofoobne - saba III Tsüklilised lipiidid - steroidid Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. Vees ei lahustu. Esinevad loomakudedes. Hormoonid Vitamiinid Kolesteriid Kolesteriid kolesterool + rasvhappe Kuulub loomaraku membraani koostisesse. Kolesteroolist sünteesitakse:

Keemia → Keemia
18 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Süsivesikud, Lipiidid

Ehitusmaterjal ­ tselluloosist koosnevad taimerakkude kestad Kaitse ­ tselluloosist ja kitiinist kestad kaitsevad organisme välismõjude eest Lähteaine ­ Süsivesikud on fotosünteesi lõpp-produktiks ja samas ka taimedes lähtaineks kõigi biomolekulide- lipiidide, valkude ja nukleiinhapete sünteesiks. Lipiidide hulka kuulub palju mitmesuguseid molecule. Enamik neist on vet tõrjuvad ehk hüdrofoobsed. Lipiidide hulka kuuluvad rasvad, vahad, steroolid, fosfolipiidid, rasvlahustuvad vitamiinid ja paljud muud ained. Lihtlipiidid on rasvad, õlid, vahad, nad on väga energiarikkad. Kolesterool on lihtlipiidide hulka kuuluv molekul, milllel on organismis mitu olulist rolli. See tagab membraanide voolavuse ja läbitavuse, on vajalik D-vitamiini sünteesiks ja rasvade seedimiseks vajalike sapphapate sünteesiks. Organism suudab seedida umbes 70% kehale vajalikust kolesteroolist, ülejäänud peab tulema toidust. Kui kolesterooli on liiga palju,

Bioloogia → Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Õlitehnoloogia

temperatuuril. Seetõttu ei soovitata õli kuumutada üle 180 C – PUFA-d ja MUFA-d hakkavad lagunema ning tekivad laguproduktid ja peroksiidid. 2. KEEMILISED JA FÜÜSIKALISED OMADUSED Lipiidid jagunevad nelja põhigruppi: lihtlipiidideks (triatsüülglütseroolid, diatsüülglütseroolid, monoatsüülglütseroolid), komplekslipiidid (glükolipiidid, sfingolipiidid, fosfolipiidid jne), lipiidide lõhustusproduktid (vabad rasvhapped, glütserool) ja lipiidide satelliitained (rasvlahustuvad vitamiinid, steroolid). Triatsüülglütserool on rasvhapete ja glütserooli ester, mille tekkel eraldub keskkonda kolm veemolekuli. Fosfolipiidides on glütserooli ühe positsiooniga rasvhappe asemel liitunud fosforhape, mis omakorda seob mõnda aminohapet. Fosfolipiidid on rakumembraanide koostises.

Toit → Taimsete toiduainete...
28 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Lipiidid

Lipiidid: rasvad, õlid, vahad, steroidid (vees mitte lahustuvad/raskesti lahustuvad) Lihtlipiidid: Rasvad Õlid (glütserooli ja rasvhapete estrid) Energiaks (38,9 kj/g), soojusisolaatoriks, voolujooneline keha, amortisaatoriks Liitlipiidid: Fosfolipiidid ­ Rakumembraanide kaksikkiht, väline kiht armastab vett, sisemine kardab vett Ehituslik funktsioon Steroidid: suguhormoonid (doping) neerupealiste hormoonid (adrenaliin) vitamiin D (luudele) kolesterool (rakumembraanidele) ( - kolesterooli on vaja, et toota kõiki eelmisi )

Bioloogia → Bioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Toitainete kokkuvõte

mugulad ja viljad), tselluloos (tuhanded glükoosijäägid, taimede ehitusmaterjal), kitiin (lämmastikku sisaldavast suhkrust, putukate toes), glükogeen (glükoosijääkidest, energiarikas varuaine, lihastes ja maksas) Lipiidid ehk rasvad Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on hüdrofoobsed -> vett hülgavad. Tähtsus: * Energiaallikas * 1g lipiide -> 9,3 kcal ehk 38,9 kJ * Ehituslik: rakumembraanis fosfolipiidid ja kolesterool * Varuaine: loomadel rasvana, taimedel õlidena. * Bioregulatoorne: hormoonid * Ainevahetuslik: metaboorse/ainevahetusliku vee teke * Kaitse: rasvakiht muudab põrutuskindlaks ja kaitseb mahajahtumise eest, veelindudel märgumisvastane, rasvkoes võõrad mürgid, pruun rasvkude ehk tervislik rasvkude talvituvatel loomadel. Lihtlipiidid, liitlipiidid ja tsüklilised lipiidid. 1. Lihtlipiidid ­ tahked rasvad (loomsed rasvad, küllastunud rasvhapped, talletatakse rakkudes ja on

Bioloogia → Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
4
docx

DNA ja RNA , süsivesikud. lipiidid, valgud, nukleiinhapped

4. Lipiidid - hüdrofoobsed, koosnevad glütseroolost ja rasvhappest Rasvad õlid vahad steroidid. Kolesterool -rakumembraani koostises, vitamiinide süntees, ateroskleroos  Kaitse - temp, siseelundid, ärakuivamine, märgumine  Varuenergia - varurasvad, seemnetes viljades  Lahusti vitamiinidele  Energia  Ehitus - rakumembraani koostises, fosfolipiidid  Suguhormoonid 5. Valgud - biopolümeerid, tähtsaim ehitusmaterjal, aminohapetest, 8 vajalikku mida rakud ei sünteesi, peptiidside. Omaduste erinevused tulenevad aminohapetejärjestusest  Ensümaatiline - amülaas, pepsiin  Ehituslik - karvad, suled jne keratiin kollageen  Transport - hemoglobiin  Regulatoorne - hormoonid - insuliin ja glükagoon suhkru sisaldus

Bioloogia → Bioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Süsivesikud, lipiidid ja valgud

SÜSIVESIKUD 1. Mis on süsivesikud(sahhariidid) ja kuidas nad jagunevad? Süsinikust, hapnikust ja vesinikust koosnevad orgaanilised ühendid, mis on  organismi peamine energiaallikas. Lihtsuhkrud ehk monosahhariidid ­ lihtsa ehitusega süsivesikud, sisaldavad 2­7  süsinikuaatomit. Liitsuhkrud ehk polüsahhariidid ­ koosnevad kahest või rohkemast lihtsuhkrust 2. Milleks on glükoos vajalik? Rakkude peamine energiaallikas ja erinevate sünteesiprotsesside lähteaine. 3. Mis on riboos ja desoksüriboos? Lihtsuhkrud, mis kuuluvad nukleiinhapete RNA ja DNA koostisesse. 4. Kirjelda oligosahhariite. • sahharoos ­ kasutatakse toiduvalmistamisel, roo­ või peedisuhkrust, tekib  glükoosi ja fruktoosi ühinemisel, leidub rohelistes taimedes • laktoos ­ leidub piimas, kõikide imetajate piimas • polüsahhariidid ­ moodustunud mitmest kuni tuhandest lihtsüsivesiku  molekulidest, ahelad võivad olla väga pikad ja hargnenud • tärklis ­ taimne varuaine, m...

Bioloogia → Rakubioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Rakk

Inimese iga keharaku tuumas on üldjuhul 46 kromosoomi. Neid võib jagada 23 paariks mikroskoopilise sarnasuse alusel. Paarilisi kromosoome nimetatakse homoloogilisteks. Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Erandiks loetakse mehe sugukromosoome (tähistatakse X ja Y). Rakumembraan Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Rakumembraani põhikoostisosad on fosfolipiidid ja valgud. Fosfolipiidid moodustavad kaks kihti. Valgu molekulid paiknevad kas nende peal või vahel. Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja ei ole. Membraani ehituses on transportvalgud ning need osalevad ainete aktiivses transpordis. Rakuorganellid Tsütoplasmavõrgustiku moodustab membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Võrgustik on seotud peale transpordile ka mitmete ainevahetuslike protsessidega.

Bioloogia → Bioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
16
pdf

Lipiidid

* Lipaase ­ ensüüme, mis lagundavad lipiide * Emulgaatoreid( detergendid) ­ aineid, mis takistavad rasvaosakestel kokku kleepuda ja samas aktiveerivad lipaase. Peamised emulgaatorid on sapphapped ja nende soolad ning vereseerumi albumiin. Lipiidide peamine seedimine toimub peensooles. LIPIIDID sapp, kõhunäärmenõre RASVHAPPED ja GLÜTSEROOL Seedimise käigus lammutatakse: Triglütseriidid monoglütseriidideks ja vabadeks rasvhapeteks Fosfolipiidid glütserool, vabad rasvhapped, fosforhape, lämmastikalused Kolesteriidid vabad rasvhapped, kolesterool Lipiidide imendumine: 1. Veeslahustuvad komponendid ­ glütserool, fosforhape, lämmastikalused, vabad rasvhapped alla 10 C-aatomiga - saavad imenduda vabalt. 2. Veeslahustumatud komponendid ­ monoglütseriidid, kolesterool, vabad rasvhapped üle 10 C-aatomiga - vajavad imendumiseks sapphappeid.

Keemia → Biokeemia
20 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Loeng IV

Kõige aeglasemalt hüdrolüüsub side 2. süsiniku juurest, tekkinud monoglütseriidid hüdrolüüsuvad aeglaselt ja moodustavad mitselle. Samas võib Ca 2+ anda vabade rasvhapetega lahustumatuid seepe, mis väljuvas väljaheidetega ( palju Ca2+, vähe monoglütseriide). Lühiahelalised rasvhapped (n 10 ) imenduvad vabalt verre, pikemad rasvhapped (n 10) moodustavad mitselle koos monoglütseriidide, kolesterooli ja sapphapetega. Mitselli pinnale seostuvad lõhustumata fosfolipiidid.. Hüdrolüüsumata jäänud triglütseriidid imenduvad vähesel määral mikrotilkadena. Kuidas vees lahustumatud lipiidid organismis liiguvad? ­ Nad tuleb muuta veelembesteks. Peensoole limaskestas toimub triglütseriidide ja fosfolipiidide resüntees (ja külomikronite moodustumine) (sooleepiteelirakk= enterotsüüt). Triglütseriidid, fosfolipiidid, kolesterool ja rasvlahustuvad vitamiinid ühinevad enterotsüütides külomikroniteks, 20-30 min

Inimeseõpetus → Inimese toitumisõpetus
38 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Rasvad, lipiidid

Toatemperatuuril vedelad, külmutamisel muutuvad tihkemaks b) Polüküllastumata rasvhapped (nt. maisiõli) Toatemperatuuril vedelad, külmutamisel jäävad vedelaks Sõltuvalt atsüüljäägist klassifitseeritakse: 1) Lihtlipiidid (mitteseebistuvad) Vabad rasvhapped, isoprenoid lipiidid, tokoferoolid 2) Atsüüllipiidid (seebistuvad) Mono-, di- triatsüülglütseroolid, fosfolipiidid, glükolipiidid, dioollipiidid, vahad ja steroolestrid Sõltuvalt neutraalne-polaarne klassifitseeritakse: 1) Neutraalsed lipiidid Rasvhapped, mono-, di- ja triatsüülglütseroolid, steroolid, steroolestrid, karotenoidid vahad, tokoferoolid 2) Polaarsed lipiidid Glütserofosfolipiid, glütseroglükolipiid, sfingofosfolipiid, sfingoglükolipiid Oomega-3 rasvhapped : -linoleenhape, eikosapentaeenhape, dokosaheksaeenhape

Keemia → Toidukeemia
59 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Raku ehitus ja talitlus

Ülesanne: reguleerib raku Tsentrosoom ­ paikneb tuuma juures, võtab osa raku paljunemisest. elutegevust. Tavaliselt on rakus üks tuum, erandid on kingloom (suur ja väike tuum), Ainult taimerakul: vöötlihasrakk (2-10 tuuma). Selles on pärilikkusaine DNA. Vakuool ­ membraaniga ümbritsetud põieke, on veemahuti, sisaldab toitaineid ja Rakumembraan ­ oligosahhariidid, fosfolipiidid, valgud, kolesterool. Ülesanded: jääkaineid, on kaitseorgan, sest jääkained võivad olla mürgised, halva maitse või ühendab rakke omavahel, eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaiseb rakku lõhnaga (peletavad putukaid) kahjulike mõjutuste eest, selle vahendusel toimub aine- , info- ja energiavahetus.

Bioloogia → Bioloogia
324 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Rakk

Kordamine bioloogia tööks 1. Rakutooria! · Kõik organismid on rakulise ehitusega · Iga rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel · Rakkude ehitus ja talitlus on kooskõlas 2. Bakteri, loomaraku ja taimeraku organellid joonisel! BAKTERIRAKK LOOMARAKK 3. Kirjelda järgmisi organelle! · Rakumenbraan- koostisesse kuuluvad põhiliselt fosfolipiidid, valgud. Rakumembraan on imeõhuke, on ta väga tugev ja paraneb purunemise korral ise. · Rakutuum sisaldab pärilikku informatsiooni ning ta juhib raku elutegevust. Rakutuuma ümbritsevad kaks membraani. · Kloroplast- rohelist värvi, taime fotosüntees · Mitokonder- välismembraan, sisemebraan, harjakesed, maatriks 4. Kõigi rakuorganelli ülesanded!

Bioloogia → Bioloogia
160 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Rasvad

(mürgid). Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustamine, on oluline imikute soojusregulatsioonis. Lipiidid koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva amortiseeriva kihi. Selline kaitsekiht ümbritseb näiteks neerusid ja paikneb ka silmamuna taga. Lahustifunktsioo n Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. Kiire dieedi korral vabanevad mürkained organismis Ehituslik funktsioon Fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisesse. Fosfolipiidide molekulide ehituslik omapära võimaldab neil luua biomembraanides lipiidse kaksikkihi. Fosfolipiidide seisund membraanides reguleerib biomembraanide tööd.

Keemia → Keemia
132 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Lipiidide klassifikatsioon, struktuur

Lipiidid: jaotus (4 rühma + näited ainetest ja nende leidumisest organismides), keemiline ehitus/koostis ja ülesanded (biofunktsioonid, nt energeetiline, kaitse, regulatoorne, …). Õli ja tahke rasva biokeemiline erinevus. Hüdrofiilsus, hüdrofoobsus.  Lipiidid on hüdrofoobsed ehk veest mittelahustuvad orgaanilised ained. Esineb õlis, rasvades ja vahades. Biomolekulid koosnevad alkoholit ja rasvhappejääkidest, mis on omavahel ühendatud estersidemega.  Esterside on karboksüülhappe ja alkoholi ühinemisel tekkinud keemiline side. –COOC-  Lihtlipiid ehk neutraalrasvad on lipiidid, mille alla kuuluvad taimsed vedelad rasvad (rapsiõli), tahked loomsed rasvad (pekk) ja vahad, mis on taimsed (puuviljade vahakiht) kui ka loomsed ( mesilaste kärjed )  Liitlipiid ehk fosfolipiid on lipiid, mis on rakumembraani koostises ja mille üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga.  Lipiidi pea on on ...

Bioloogia → Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Valgud

Fosfolipiidid ­ ühest kiütseroolist, 2 rasvjäägist ja 1 fosfaatrühmast. Esinevad rakumembraani koostises. Tsüklilisedlipiidide.steroidid ­ suguhormoonid ja dvitamiin. Aminohape­ amfoteerne ühend, valgu ehitusosa e. valgu monomeer. Peptiidside­ kovalentne side, ühendab aminohappe jäägid valgumolekuliks. Polüpeptiid­ valgu sünteesi esmane tulemus. Globulaarnevalk­ kerakujule sarnanev valk. Firbillaarnevalk­ niitjas valk. Denaturatsioon­ olukord, kui valgu kõrgstruktuur laguneb lihtsamaks struktuuriks. Renaturatsioon­ kui valk võtab kõrgemat järku struktuuri. Ensüüm­ valk, mis reguleerib biokeemiliste reakts. kiirust. AIDS ­ Viirushaigus inimesel, omandatud immuunpuuduslikkuse sündroom. HIV ­ viiruse tüüp, aidsi tekitav viirus. Vitamiin­ madalamolekulaarne aine, aktiviseerib ensüümi. Transportvalk­ valk, mis kannab edasi teisi mol. Retseptorvalk­ valk, mis annab inf. raku sisse. Kontaktsioonvalk­ valk, mis võimaldab liikumisi. Antikeh...

Bioloogia → Bioloogia
129 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Orgaanilised ained

laktoos (glükoosist ja galaktoosist) ning neid on vaja samuti energia saamiseks. 4. Selgitage tärklise ja tselluloosi funktsioonide erinevusi. Tärklis on taimedes energeetilisel otstarbel aga tselluloos on ehituslikul otstarbel. 5. Millised ained kuuluvad lipiidide hulka? Lipiidide julka kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid. 6. Tooge näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest ning selgitage nende tähtsust. Vedelad rasvad on õlid, tahked on vahad, fosfolipiidid. Rasvad on energia allikaks ja kaitsevad keha jahtumise eest, aitavad rasvlahustuvatel vitamiinidel toimida. 7. Mis on hormoonide funktsioon? Hormoonide funktsioon on ainevahetuse reguleerimine, organismi talitlusi ja protsesse. 8. Miks ei ole tervislik süüa liigselt suhkru- ja rasvarikast toitu? Liigne suhkur ja rasv soodustavad tekitada kolesterooli, mis võib ladestuda veresoonte seintele. See aga põhjustab veresoonte lupjumist ehk ateroskleroosi. Kokkuvõte

Bioloogia → Bioloogia
114 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Bioloogia mõisted

Vee ülesanded rakus:1)tagab aine vahetuse 2)tagab siserõhu 3)rindeelundkonde töö 4)termoregulatsioon 5)kaitsefunktsioon Organismide keemiline koostis:1)C-leidub Biomolekulides 2)H-kõikides biomolekulides 3)O-hingamise kindlustamine 4)N- esineb valkude aminohapetes 5)P- nukleiinhapete koostises 6)Ca-Luukoe koostis 7)Fe-seob hapniku 8)S-osades vitamiinides 9)Mg-luude koostises 10)I-kilpnääreme koostises Süsivesikute liigitus:1)Monosahariidid(1.pentoosid, nukleiinhapete koostises 2.heksoosid, puuviljades, annavad energiat) 2)Disahhariidid(1.maltoos, idandites 2.Sahharoos, peedisuhkrus, 3.laktoos, looma- ja rinnapiimas, energia saamiseks) 3)Polüsahhariidid(1.tärklis, mugulates 2.glükogeen,seentes 3.Tselluloos, taimeraku- Kestades, ehituslik ülesanne) Lipiidide liigitus: 1)Lihtlipiidid(1.neutraalrasvad,õlid, Rasvad 2.vahad, taimsed puuviljades ja loomsed mesilasvahas) 2)Liitlipiidid (1.glüko- Lipiidid, rakumembraani koostises, 2.Fosfolipiidi...

Bioloogia → Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Rasvad igapäevaelus

11b Rasvad on meie igapäevaelus väga tähtsad, sest nad kuuluvad meie organismi ja annavad meile energiat. Pragu väga paljud teismeealised on mures oma figuuri pärast ja väldivad rasvaseid toite. See on põhjustanud isegi väga tõsiseid haigusi. Kuid mis asjad on tegelikult rasvad ja mis on nende ülesanne ja tähtsus igapäevaelus. Lipiidideks on rasvhapped, triglütseriidid, fosfolipiidid, glükolipiidid, steroolid (kolesterool). Lipiidid sisaldavad rasvlahustuvaid vitamiine. Terminit "rasvad" kasutatakse triglütseriidide kohta, mis koosnevad kolmest rasvhappemolekulist ning glütseroolist. Rasvad sisaldavad kolme tüüpi (küllastatud, mono- ja polüküllastamata) rasvhappeid. Loomsetes rasvades on ülekaalus küllastatud rasvhapped, taimsetes õlides mono- ja polüküllastamata rasvhapped.

Keemia → Keemia
12 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Lipiidid ja rakud

bIOLOOGIA Lipiidid (ei lahustu vees) 1.Raskvad 2.õlid 3, vahad 4. Steroidid Steroidid (B-vitamiin, kolesterool, suguhormoon) kolesterool ­ ateroskleroos (haigus) Lipiidid 1. Lihtlipiidid 2.Liitlipiidid Rasvad Fosfolipiidid (esinevad rakumembraani koostises, ehk ehituses) Test Siga, lehm, lammas, hobune, tiiger -raha Koer-sõbralik, kass-laisk, rott-rõve, kohv-mõru, meri-mõnus - Kollane ­ jaan, punane ­ siim, roheline ­ jana, oranz ­ magnar, valge ­ ivar 3 elementi raakudes kõige rohkem Hapnik,süsinik,vesinik Ka lämmastik, fosfor, väävel Makro- suur mikri-väike Ülivähe- cu, Z I F jne Orgaanilisi aineid 18% 1.vesi Hea lahusti, seega ainuvõimalik reaktsioonide tomumise keskond. 2

Bioloogia → Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Organismide üldine keemiline koostis

3. Varuaine ­ loomade varurasv rasvikutes, taimedel õlid seemnetes, viljades 4. Kaitsefunktsioon ­ nahaalune rasvkude on halb soojusjuht, kaitseb organismi temperatuurimuutuste eest. Rasvkude (siseorganeid ümbritsev rasvakiht) kaitseb mehaaniliste mõjutuste eest 5. Lahusti ­ on lahustiks rasvlahustuvatele vitamiinidele (K, A, D, E, Q) Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid. Fosfolipiidid ­ sisaldavad lisaks glütseroolile ja rasvhapetele fosforhappejääke (üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga). Fosfolipiidid kuuluvad rakumembraani koostisesse. Glükolipiidid ­ lisaks üks glükoosijääk. Steroidid Steroidid on ülejäänud lipiidedega võrreldes testsuguse ehitusega. Steroidid on vees lahustamatud tsüklilised ühendid, mis esinevad loomakudedes. Naissuguhormoon östrogeen on steroidid. Ka kolesterool ja vitamiin D on steroidid

Bioloogia → Bioloogia
35 allalaadimist
thumbnail
4
docx

BIOLOOGIA - Ained ehk ühendid

koostisosa), kitiin(lülijalgse välisskeletis, seente rakukestas), glükogeen(loom organismide varuaine). 2. Lipiidid ­ Rasvad(kõige energiarikkamad ühendid), * - energia, temperatuur, kaitse. Õlid(kalamaksa õli ­ D-vitamiin, luude kasvujaoks vajalik). Vahad(2 ülesannet ­ ehituslik ja kaitse). Steroidid(suguhormoonid, KOLESTEROOL, adrenaliin(hormoon). Liitlipiidide hulka kuuluvad fosfolipiidid mis on rakumembraani ehituses. 3. Valgud e. Proteniid - on BIO polümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.(20). Toiduainetest sisaldavad rohkesti valke näiteks singis, hernestes, munas ja kalas. Asendamatud aminohappeid on (8): Isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, treoniin, valiin. Valgumolekul ­ koosneb peptiinsidemest ja aminohapetest. Valkude seedimiseks on vaja peptiinsidemed lõhkuda, milleks magu

Bioloogia → Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Raku ja organismide koostis

lipiidid (energeetiline varuaine) ­ koosnevad alkoholist ja rasvhappejääkidest, veest kergemad ja ei lahustu vees, lihtlipiid ­ glütserool + rasvhappejääk, neutraalrasv, vedelad rasvad (kaskiksidemed, taimsed õlid, küllastumata, seemnete varuaine, taimede energia allikas), tahked rasvad (loomsed rasvad, küllastunud, üksiksidemed, talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiana), vahad (taimsed ja loomsed vahad), liitlipiid ­ fosfolipiidid (rakumembraani koostis, rasvhappejääk asendanud fosfaat rühmaga, ehituslik ül), glükoprotiin, steroid ­ hormoonid,vitamiinid, kolesteriidid, madala molekulaarsed, ei lahustu vees, kolesterool ­ loomaraku membraania, sünteesitakse hormoone, vitamiine, sapis, veresoonte lupjumine, ülesanded ­ energeetiline (lagundamisel saadakse 2x rohkem energiat kui sahhariididelt, lagundamine võtab kauem aega), ehituslik ­ fosfolipiidid, kolesterool,

Bioloogia → Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
10
docx

KORDAMINE BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖKS NR 2 – „LOOMARAKK“

13. Kromosoomid – pärilikkusainest koosnevad kehakesed, mis sisaldavad infot organismi valkude koostise kohta. Nähtavad raku jagunemise ajal 14. Homoloogilised kromosoomid – sisaldavad samu tunnuseid määravaid geene 15. Fagotsütoos – tahkete ainete neeldumine rakku 16. Pinotsütoos – vees lahutunud ainete neeldumine rakku 17. Tsütoplasmavõrgustik (ER) – põiekeste ja tsisternikeste süsteem, mille ehituses on membraanid, fosfolipiidid, valgud 18. Sile ER – süsivesikute ja lipiidide süntees 19. Kare ER – kinnituvad ribosoomid, valkude süntees 20. Ribosoomid – mittemembraanne rakuosa, koosnevad rRNAst ja valkudest 21. Lüsosoomid – seotud rakus toimuvate lagunemisprotsessidega, lagundab vanu rakuosi 22. Golgi kompleks – koosneb membraanist, lüsosoomide teke, osaleb rakumembraani uuendamises, taimede rakukesta loomises 23

Bioloogia → Bioloogia
18 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Süsipevikud, lipiidid, valgud

Bioloogia miks on vaja süsivesikuid, lipiide ja valke ? Süsivesikud, lipiidid, valgud SÜSIVESIKUD 1. Mõiste : Süsivesikud e lihtsuhkrud on org. tähtsamad energiaallikad. Lagunevad kergemini, kui rasvad ning nende lagunemisel tekkiv süsihappegaas ja vesi erituvad organismist hõlpsasti. (suhkur, tärklis, tselluloos) 2. Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma: -Monosahhariidid e monoosid : glükoos (viinamarjasuhkur) fruktoos (puuviljasuhkur) -Oligosahhariidid : sahharoos (tavaline laasuhkur) laktoos (piimasuhkur maltoos (linnasesuhkur) -Polüsahhariidid e polüoosid : tärklis (taimed) glükogeen (loomades ja seentes) 3. Tähtsus : organismi energiaallikaks Säilitatakse maksas varuainena gl...

Bioloogia → Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
7
odp

Fosfor ja erinevad liigid

Fosfor Fosforist Fosfor on keemiline element, mille aatomnumber on 15 ning selle tähiseks on P. Fosfor on mineraalina põhimõtteliselt alati oksüdeeritud olekus, anorgaaniliste fosfaatsete kividena Suurt osa fosforiühenditest on kasutamisel just väetamisel. Fosfor on ülimalt oluline, sellepärast, et fosfaadid on DNA, RNA ja ATP kompnendid. Fosfaatidest koosnevad ka fosfolipiidid, mis moodustavad kõik rakumembraanid Keskmine täiskasvanud inimene sisaldab endas umbes 700 grammi fosforit, millest suur osa on hammastes ning luudes. Valge Fosfor Kõige laieldasemalt kasutusel. Valge fosfor on kõige aktiivsem, mürgisem ning ebastabiilseim võrreldes teiste allotroopidega. Aja möödudes muutub Valge Fosfor punaseks fosforiks Punaseks fosforiks muundumise protsessi kiirendavad valgus ja kuumus.

Keemia → Keemia
1 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Nukleiinhappete ja Lipiidide spikker

; * antioksüdandid - ained, mis on vesiniku doonoriks, vaba radikaali.; * aktseptoriks või reageerivad hüdroperoksiidradikaaliga ROO-. (askorbiinhape, -tokoferool, BHT - butüülhüdroksütolueen). FOSFATIIDID e fosfoglütseriidid- muitikomponentsed ehk liitlipiidid, mille koostisse alkoholina kuulub glütserool, mis tingib ka nimetuse fosfoglütseriidid. Fosfoglütseriidid on glütserooli estrid, milles kaks OH-rühma on esterdatud rasvhapetega ja üks ­ fosforhappega. Fosfolipiidid on rakumembraanide olulised ehitusmaterjalid, moodustavad - 90% membraani lipiididest. Membraan on lipiididest ja valkudest koosnev vedel "mosaiik", kusjuures lipiidsed ja valgulised komponendid on pidevas liikumises. SFINGOLIPIIDID - liitlipiidid, mis põhikomponendina sisaldavad kahealuselist aminoalkoholi sfingosiini. Rasvhappe seostumisel sfingosiiniga aminorühma kaudu tekib tseramiid. Tseramiidid on sfingolipiidide ehitusiikuks aluseks. Täiendava komponendi (X) liitumisel tseramiidiga

Keemia → Biokeemia
121 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Bioloogia 10. klass - Rakuehitus

RAKUTUUM: EHITUS ­ ÜMBRITSETUD 2 MEMBRAANIGA, MILLES PAIKNEVAD POORID; SISEMUSES ON DNA, RNA'D, VALGUD JA TEISED ÜHENDID; TUUMAS ON MITU VÄIKSEMAT TUUMAKEST; JAGUNEMISE EEL MUUTUVAD KROMOSOOMID NÄHTAVAKS; KUJULT ENAMASTI ÜMAR; TALITLUS ­ KROMOSOOMIDES PAIKNEB INFORMATSIOON KOGU ORGANISMI EHITUSE JA TALITUSE KOHTA; KÕIK KROMOSOOMID ON PAARILISED JA KOOSNEVAD GEENIDEST; GEENID MÄÄRAVAD ORGANISMI TUNNUSED. RAKUMEMBRAAN: EHITUS ­ KOOSNEB PÕHILISELT FOSFOLIPIIDIDEST JA VALKUDEST; FOSFOLIPIIDID MOODUSTAVAD 2 KIHTI, VALGU MOLEKULID PAIKNEVAD KAS NENDE PEAL VÕI VAHEL; LOOMARAKU MEMBRAANID SISALDAVAD KOLESTEROOLI; TALITLUS ­ ERALDAB RAKU SISEKESKKONDA VÄLISKESKKONNAST; KAITSEB RAKKU KAHJULIKE MÕJUTUSTE EEST; ÜHENDAB OMAVAHEL RAKKE; MEMBRAANI VAHENDUSEL TOIMUB AINE-, ENERGIA- JA INFOVAHETUS RAKU JA VÄLISKESKKONNA VAHEL; MEMBRAANI LÄBIVAD MÕLEMAS SUUNAS ANORGAANILISED JA ORGAANILISED AINED ; AINETE LIIKUMISES

Bioloogia → Bioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Süsivesikud, tervislik toit

Glükogeen- loomade ja seente glükoos,rasvad,valgud. varuaine, lihastes. DNA 1)üksikahel 2) levinum Lihtlipiidid: Rasvad E allikas, kaksikspiraalis 3)DNA + valgud = säilitab keha tᵒ Õlid taimedes E kromosoomid ÜL päriliku inf allikas, seemnes varuaine säilitamine ja ülekanne Transrasvad nende abil saadakse tütarrakkudele. Desoksüriboos tahkeid rasvu Vahad kaitse funkts. RNA 1)üksikahelas mRna Liitlipiidid: Fosfolipiidid 2)üksikahelad vahelduvad rakumembr koostises, vajalik D- kaksikahelat; mRNA inf RNA, cop vitam sünteesiks. geneetilise info ja viib Tsüklilised lipiidid: Kolesteriid rakutuumast ribosoomidesse tRNA loomaraku membr koostises, D- transport, amh transport rakus vitamiin ühend, sünt sapi rRNA ehituslik ül. Riboos. koostisosi Hormoonid Toit= kiudained, vitamiinid,

Bioloogia → Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Nimetu

rasv vedel - õli. 7. Vedelaid rasvu nimetatakse õlideks 8. Kirjelda rasvade seedimisprotsessi. 9. Rasvhapped on looduslike rasvade koostises olevad monohapped, milles on üle nelja paarisarv süsiniku aatomi. Rasvhapped võivad olla nii küllastunud kui küllastumata. Rasvhapped on olulised energiaallikad. Struktuur: 10. Vahad sisaldavad ühte esterrühma (pikk süsinikahel), koosnevad pika ahelaga alkoholidest ja rasvhapetest tekkinud estritest. 11. Fosfolipiidid on rakumembraanide olulised ehitusmaterjalid. Rasvhape ja glütserool, glütserool ja fosforhape, fosforhape ja alkohol on omavahel seotud estersideme abil. Ülesanded organismis:

Keemia → Keemia
4 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Geenitehnoloogia kordamisküsimused ja vastused 2018 sügis

RNA maailma hüpotees on teooria, mille kohaselt oli praeguse, desoksüribonukleiinhappel (DNA), ribonukleiinhappel (RNA) ja valkudel põhineva elu eelkäijaks isereplitseeruvatel RNA molekulidel baseerunud elu. 45. Lipiidide lühiiseloomustus. Lipiidid on biomolekulid, mis koosnevad enamasti rasvhappejäägist ja alkoholist. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. Liipidid jaotuvad: 1)Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad (taimsed õlid, loomsed rasvad,vahad) 2)Liitlipiidid ehk fosfolipiidid ( üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga) 3) Tsüklilised lipiidid ehk steroidid(hormoonid, vitamiinid, kolesteriid) 46. Milleks rakk vajab lipiide? Ehituslik funktsioon fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisesse. 47. Membraanide struktuuri lühiiseloomustus. Rakumembraan koosneb valkudest, fosfolipiididest, oligosahhariididest ning kolesteroolist. Fosfolipiidid on kahekihilisena, valgud ja kolesterool hajusalt nende vahel, oligosahhariidid aga

Bioloogia → Geenitehnoloogia
3 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Sahhariidid, lipiidid, valgud

· Kõik sahhariidide molekulid sisaldavad OH-rühmi. · Tärklist tõestatakse joodiga. · Glükoos, fruktoos, sahharoos ja tärklis on tähtis toitaine. Tselluloos on taimede konstruktsioonimaterjal. · Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid. Lipiidid on vees mittelahustuvad ühendid. 1. Lihtlipiidid ­ rasvad ja õlid. Rasvad tahked; õlid vedelad. Rasvad on organismides energia varuained. 2. Liitlipiidid ­ fosfolipiidid, mis on tähtsad rakumembraani koostises 3. Steroidid ­ tsüklilised ühendid - Kolesterool - Naiste ja meeste suguhormoonid - Vitamiin D · Lipiididel on kõrge keemistemperatuur ja madal põlemistemperatuur. Rasvad ei lahustu vees ja on vett- tõrjuvad. Veega nad ei märgu. Nad rääsuvad hapniku käes. · Kui rasvasid keeta tugevate alustega tekib seep ja glütserool. Seepi kasutab inimene igapäevaselt.

Keemia → Keemia
75 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Päristuumne Rakk

Reguleerib kõiki rakus Nendes paiknevad poorid, tuuma sees karüo- toimuvad protsesse. plasma, milles DNA ja RNA, lisaks madalmo- lekulaarsed ühendid. Tuumas on üks või mitu tuumakest. Enamasti ümara kujuga kui kuju ja suurus võib varieeruda. Rakumemb- Koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. Membraan eraldab raku sise- raan Fosfolipiidid moodustavad 2 kihti. Valgu mole- keskkonda väliskeskkonnast, kulid paiknevad nende peal või vahel. Fosfoli- kaitseb seda kahjulike mõju- piidide ja valkude massi suhe on enamast ühe- tuste eest ja ühendab rakke oma- sugune. vahel. Ainete transport läbi raku- membraani. Aktiivne ja passiivne

Bioloogia → Bioloogia
30 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Süsivesikud, valgud, lipiidid, nukleiinhapped, vesi - kokkuvõte

SÜSIVESIKUD sahhariidid: 1)monosahhariidid (fruktoos,glükoos) energiallikad 2)disahhariidid (sahharoos, laktoos) kasutatakse energiallikates 3)polüsahhariidid (tärklis, taimsed organismid) varuaine ülesanded: * anda energiat * varuainete säilitamine * ehituslik * ligimeelitav * kaitseülesanne LIPIIDID (rasvad, õlid, vahad) 1)lihtlipiidid alcohol+rasvhappejääk(rasv,vaha) 2)liitlipiidid lihtlipiidid+keemiline ühend (fosfolipiidid) 3)tsüklilised lipiidid (steroidid, hormoonid) ülesanded 1. aitab vältida keha liigset jahtumist, ümbritseb kõhuõõnes siseorganeid ja kaitseb neid kahjulike välismõjude eest. KAITSEÜL. 2. Energeetiline 3. ehituslik (kolesterool) 4.varuaine 5.bioregulatsioon, reguleerivad organite, rakkude, ainevahetuse tööd 6.lahusti ül 7. ainevahetusliku vee tekitamine 8. aitavad sappi väljutada 9. aitavad närviülekandeid kiirendada VALGUD ülesanded 1.ensümaatiline funktsioon 2. ehituslik (valgulise ehitusega, kabjad...

Bioloogia → Bioloogia
42 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Organismide koostis kontrolltöö küsimused ja vastused

Sarnasused: fosfaatrühm, koosnevad nukleotiididest. 5) DNA ja RNA tähtsused (selgita). - RNA – osaleb pärilikkuse avaldumises st erinevad RNA molekulid tagavad geneetilise info realiseerumise. - DNA – päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekandmine raku jagunemise käigus moodustunud tütarrakkudele. 6) Lipiidide tähtsused (ülesanded organismides) - lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid - lipiidid kaitsevad nahaalust kihti - fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisesse - ainevahetuslik funktsioon – metaboolse vee teke 7) Komplementaarsus ehk vastavus DNA RNA A=T U=A C=G C=G 8) Peptiidside (milliste osade vahek tekib?) - Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimet. Peptiidsidemeks. 9) Mis on fosfolipiid? - Fosfolipiid on liitlipiid, kus üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad

Bioloogia → Organismide koostis
49 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Rasvad ehk lipiidid

tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side, siis on tegemist õliga. Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. Lipiidid jagunevad kolmeks: lihtlipiidid, liitlipiidid ja tsüklilised lipiidid. Lihtlipiidid jagunevad omakorda: vedelad rasvad ehk õlid, tahked rasvad ehk loomsed rasvad ning vahad. Liitlipiidid ehk fosfolipiidid - üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga, kuuluvad rakumembraani koostisesse. Tsüklilised lipiidid on steroidid, kolesteriidid, hormoonid ja toidulipiidid. Rakumembraan on õhuke fosfatiididest ja glükolipiididest moodustunud lipiidide kaksikkiht, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide voolu rakust välja ja raku sisse. Rakku ümbritsev õhuke rakumembraan koosneb kahes kihis paiknevatest fosfolipiidide molekulidest

Keemia → Keemia
8 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Bioloogia - rakuteooria

seemnerakust. Kokku on 23 kindla kuju ja suurusega paari. 1-22 kromosoomipaar on mehel ja naisel ühesugused. 23 paari moodustavad sugukromosoomid X ja Y, mis erinevad üksteisest. Naistel on kaks X-kromosoomi ( Kromosoomivalem 46XX ) , meestel on X ja Y. ( valem on 46,XY ) 6. Kirjelda rakumembraani ehitust. Milline on tema tähtsus? koosneb valkudest, fosfolipiididest, oligosahhariididest ning kolesteroolist. Fosfolipiidid on kahekihilisena, valgud ja kolesterool hajusalt nende vahel, oligosahhariidid välispinnal.Ühendab rakke omavahel, eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb rakku, rakumembraani vahendusel toimub: ainevahetus,infovahetus, energiavahetus. 7. Kirjelda järgmiste rakuorganellide ülesannet : · Ribosoomid- valkude süntees · Tsütoplasmavõrgustik- Ülesandeks rakusiseste ainete transport. · Lüsosoomid- lõhustatakse mitmesuguseid aineid

Bioloogia → Bioloogia
19 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun