Algloomad(Amööb,silmviburlane ja kingloom) Algloomad on üherakulised organismid.Vähesed neist elavad kolooniates.Algloomad sarnanevad toitumistüübilt loomale.Hingamiseks tarbivad nad vees lahustunud hapnikku.Alglooma ümbritseb õhuke pelliikul. Algloomad on liikumisvõimelised.Nad kõik liiguvad erinevalt. Algloomad elavad ainult märjas või rõskes keskkonnas.Kui on ebasoodsad tingimused elamiseks ,moodustavad nad tsüsti.Algloomad on erineva kuju ja ehitusega. Amööb. Ainurakulkine algloom.Elab magedas vees. Ta keha katab pelliikul.Ta tsütoplasma on pidevas liikumises. Amööbil on kulendid , mis aitavad tal toitu haarata nin liikuda.Rakutuum juhib raku tegevust
Algloomad . Erinevalt bakteritest on algloomadel eristunud rakutuum ja membraanidega ümbritsetud organellid. Algloomad on päristuumsed organismid. Algloomi on mitmesuguseid, nad erinevad ehituse, toitumise, paljunemise ja tunnuste poolest. Algloomad saavad elada ainult niiskes keskkonnas, sest neil pole kuivamise eest kaitsvat kehakatet. Enamik algloomi elab vees, kuid neid on ka niiskes mullas. Mõned algloomad elavad ka inimeste sees . Harilik amööb . Amööb on väike (0,2-0,5mm), palja silmaga vaevalt märgatav algloom. Ta on värvusetu. Amööb elab väikeste tiikide ja lompide põhjamudas. Amööbi ainurakne keha koosneb poolvedelast tsütoplasmast, milles asub rakutuum. Rakku katab õhuke kest. Tsütoplasma on pidevas liikumises. Kui see valgub kehapinna mingisse punkti, siis tekib selles kohas väljasopistus- kulend. Kulendid on amööbil vajalikud ka toidupalade haaramiseks ning
1. PROTOZOOLOOGIA- teadusharu mis tegeleb algloomade uurimisega 2. ALGOLOOGIA - teadusharu mis uurib vetikaid 3. RÄNIVETIKAD- on umbes 16 000 liiki, üherakulised või koloonilised. arvatavasti veerand fotosünteesi käigus produtseeritud orgaanilistest ainetest sünteesitakse ränivetikate poolt. räni vet. on olulised vee hapnikuga varustajad , esmane toiduobjekt paljudele fütoplanktonist toituvatele veeloomadelew. ränivetika tunnuseks on vetikarakku ümbritsev ränipantser. põhiliseks paljunemis viisiks on pooldumine. kõigepealt eemalduvad kaaned, seejärel pooldub tuum ja protoplasma. Mõlemad tütarrakud saavad ühe vana poolme ja kastvatab selle vastu uue, alati sisemise (väiksema). Kui rakk ob vähenenud sellel teel kolmandiku heidab ta ühe rakupõlvkonna pantseri ära- moodustub aksospoor, mis kasvab algsete mõõtudeni. Aksospooride tekkega kaasneb tihti ka suguline protsess. 4. PRUUNVETIKAD-umbes 1500 liiki on nii mikro- kui makroskoopolisi org...
1319659837129285.doc Kärt Roomäe ALGLOOMAD Sisukord: ALGLOOMAD...........................................................................................................................1 1.1 Orgaanilise aine tarbijad.......................................................................................................1 .....................................................................................................................................................1 1.2 Amööb liigub kulenditega.........................................
Algloomad 8 klass 2006 Kes on algloomad? · Algloomad on enamasti üherakulised organismid, vaid vähesed elavad neist kolooniatena. · Ainuraksetel algloomadel toimub kogu elutegevus ühes rakus. Mille poolest sarnanevad algloomad loomadega? · Algloomad sarnanevad toitumistüübilt loomadega. · Hingamisel tarbivad algloomad vees lahustunud hapnikku. Milline on algloomade ehitus ja eluviis? · Enamikul algloomadel puudub rakukest. · Seda asendab väga õhuke elastne kest, nn. PELLIIKUL, mille kaudu toimub ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. · Algloomad on liikumisvõimelised. · Osad liiguvad keha kuju muutes, teised kas vibureid või ripsmeid liigutades. Milline on algloomade ehitus ja eluviis? · Enamik algloomi elab vees ning neid on
täitmiseks eri stuktuure Võib olla üks või mitu tuuma Õhuke tsütoplasma ei kaitse neid kuivamise eest Elavad ainult niisketes või märgades Kingloom Amööb http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm http://www.biomatefus.matefus.eu/amoobpilt.jpg Kuidas algloomad toituvad ja hingavad? Ainevahetus toimub tsütoplasma tihenenud väliskihi kaudu Totuvad: bakteritest, üherakulistest vetikatest, mikroskoopilistest seentest ja teistest algloomadest Ainult kingloomadel on eriline suuava kuhu toit juhitakse Silmviburlased on võimelised fotosünteesima, seda ainult valges, pimedas toituvad nemadki teistest organismidest Higavad kogu keha pinnaga vees Kuidas algloomad liiguvad?
kohalt. Seejärel vahetavad nad pisituumade materjale ning siis poolduvad uuesti. Tähtsus looduses: 1.Algloomad toituvad ainuraksetest vetikatest ja surnud organismide ainetest ning on ise toiduks väikestele vähikestel, kala maimukestele, vee loomadele ja on olulised aineringis. 2.Algloomad elavad ka mäletsejate maos ning aitavad neil loomadel koos bakteritega seedida tselluloosi. 3.Algloomade kodadest on tekkinud looduslik kriit ja lubjakivi. 4.Parasiitsed algloomad põhjustavad loomadel haigusi- nad reguleerivad loomade arvukust looduses. Tähtsus inimeste elus: 1.Mitmete algloomade leidumine maapõues viitab nafta ja maagaasi leidumisele, seetõttu uurivad geoloogid kivimites leiduvaid algloomade kodasid. 2.Nendes leiduvad kiirelised (päikselised) on räniainest kodadega. Neid kodasid kasutatakse metallide poleerimisel. 3.Paljud algloomad tekitavad inimestel raskeid haigusi:
Algloomad Kingloom Amööb Roheline silmviburlane Algloomad on: Ainuraksed Liikumisvõimelised Tarbijad (roheline silmviburlane on pimedas tarbija, vakguse käes fotosünteesija Pooldujad Tähtsus: Nad on toiduahela üks lüli
Bioloogia 8 klass Arvestustöö Vetikad, bakterid, algloomad. Kõik organismid koosnevad .......................... . Rakud paljunevad ............................ teel. Nii moodustub ............... rakust ...................uut rakku. Viirused koosnevad ................................... ainest ja seda ümbritsevast ............................... kattest. Paljunemiseks vajavad viirused teiste ......................... rakke. Seega on viirused rakusisesed ..................... . Viirused ohustavad kõiki elusorganisme, põhjustades ..................
Algloomad Algloomadest Enamik algloomi on üherakulised organismid Algloomade keha katab õhuke elastne kest Algloomadel toimud ainevahetus pellikuli kaudu Algloomade kogu elutegevus toimub ühes rakus Tsüstina elavad algloomad üle ebasoodsad tingimuse Amööb Väike ainurakne algloom (0,2 - 0,5 mm). Värvusetu, muudab pidevalt kuju. Elab mageveekogudes. Koosneb ühest rakust. Rakku katab pellikul. Amööbidel on kulendid. Toitub bakteritest, toitevakuooli abil. Hingamiseks kasutab hapnikku. Ebavajalikke aineid eritab amööb pulseeriva vakuooli abil. Paljuneb pooldumise teel. Sügisel tekib amööbile kaitsev kest ehk tsüst. Silmviburlane
Algloomad Aivo Jääger Hõimkond: Kulendviburloomad Viburloomad Kulendloomad Taimviburloomad Loomviburloomad Kulendloomad erineva kehakujuga roomavad kulendite abil toituvad kulendite abil kõik on heterotroofid paljunevad pooldudes veekogude põhjas või hõljuvad osa on parasiidid enamasti meres Kulendlooma pilt Viburloomad püsiva ovaalse kehakujuga viburid (1-palju) liikumiseks toituvad viburite abil ujuvad aktiivselt osa on autotroofid (neil on kloroplastid) osa on parasiidid paljunevad pooldudes, üksikud paljunevad suguliselt Ripsloomad Ripsloomad ehk tsiliaadid (Ciliophora ehk Ciliata) on üks tähtsamaid protistide rühmi, mis kuulub alveolaatide superhõimkonda. Tsiliaate võib leida enamikust veekogudest ja mullast. Tsiliaatide seas on nii endo- ...
Kaitseorganellid esinevad vaid ripsloomadel, nendeks on paisatid, mis kujutavad endast niitjaid väljapaistvaid kehakesi, tungides vaenlase või saakobjekti kehasse halvavad nad selle talitluse. Algloomad paljunevad sugulisel või mittesugulisel tee. Mittesuguline paljunemine toimub mitoosi, pungumise või hulgijagunemise teel. Suguline paljunemine eeldab viljastatud munaraku ehk sügoodi tekkimist gameetide ühinemisel. Ebasoodsates tingimustes ellujäämiseks moodustavad algloomad tsüste vegetatiivsed vormid vähenevad ja nende ümber tekivad kestad. Soodsate tingimuste taastudes kestad lahustuvad ja vegetatiivsed vormid jätkavad endist eluviisi. Kulendviburloomad Kulendviburloomade hõimkond jaguneb kaheks alamhõimkonnaks: kulendloomad ja viburloomad. Kulendloomad roomava liikumisviisiga, elavad veekogude põhjas, parasiitsed liigid elundite sise- ja välispinnal. Või hõljuvad, plankton. Liiguvad kulendite abil, millega ka toitu haaravad
Algloom. Välimus: mikroskoopiline, päristuumne, üherakuline organism. Toitumine: enamikule on omane loomne toitumisviis (vajavad valmis orgaanilist ainet) toit seeditakse toitevakuoolis. Paljunemine: pooldumise teel. Elukoht: tiikides, lompides, mullas, teistes organismides. Ebasoodastes tingimustes moodustavad tsüste. Amööb: kõige lihtsama ehitusega algloom. Kingloom: kõige raskema ehitusega algloom. Silmviburlane: tal on valgustundlik silmtäpp. Vibur. Pisituum- osaleb sugulisel paljunemisel. Suurtuum- reguleerib kinglooma elutegevust. Taimne toitumine- fotosünteesides, selle tagajärjel koguneb tsütoplasmasse varuainet mida saab vajadusel kasutada toiduna. Loomne toitumine toitub valmisorgaanilisest ainest läbi keha pinna. Tähtsus inimesele saab nende abil uurida minevikku, lubjakivist ja kriidilademetest saab kriiti. Väljasurnud kiirloomi kasutatakse metallide poleerimisel ja lihvimisel. Haigused. Tähtsus loodusele- toit paljudele ...
Seened: *eukarüootsed organismid Seened jagunevad: pärmid ja pärmseened, dimorfsed seened, monomorfsed seened. Mükoosid-seente poolt põhjustatud haigused: pindmised, naha ja nahaderivaadi, nahaalused, süsteemsed, opurtunistlikud. Nõuanded seeninfektsiooni vältimiseks: Basseinides,saunades mitte käia paljajalu Pesta jalgu iga päev, korralikult kuivatada Puhastada korralikult dušširuumi Mitte jagada teistega rätikuid, riideid Pesta sokke võimalusel 60 kraadi juures Võimalusel ära visata vanad jalanõud Mitte kanda samu jalanõusid mitu päeva järjest Desinfitseerida jalanõusid Vältida jalgade haudumist Vahetada jalanõude sisetallad Algloomad: *amööbid,viburloomad,ripsloomad,eosloomad. Sissepääs organismi: neelamisel,penetratsioonil, transplantaarselt Elavad maapinnas, basseinides, soojades mageveetiikides. Paljunevad pooldumise teel (eosloomad suguliselt-mittesuguliselt) Elutsüklil kaks faasi: aktiivne toitumisfaas, vaikn...
Algloomad ja sooleparasiidid Algloomad Lisaks veekogudele on paljud algloomad leidnud elupaiga inimese organismis. Nad elavad kas inimkeha õõnsustes (sooles), kudedes või rakkudes parasiitidena ning põhjustavad mitmeid raskeid haigusi. Malaaria Malaaria ehk halltõbi on haigus, mida tekitab algloom Plasmodium. Inimesel võivad malaariat tekitada neli Plasmodiumi liiki, neist kõige sagedasem ja ka kõige ohtlikum on Plasmodium falciparum. Malaariatekitaja levib emase hallasääse hammustusega
Algloomad ja vetikad 1) Võrdle bakterit ja alglooma. Leia 2 sarnasust ja 3 erinevust. Erinevused Sarnasused Bakter Puudub tuum. rakukest Pärilikkusaine, Algloom Tuum. pelliikul tsütoplasma, liikumisvõimelised 2) Võrdle silmviburlast ja koppvetikat. Leia 2 sarn. Ja 3 erinevust. Er. Sar. silmviburlane Vakuool, pikipooldumis teel Silmtäpp, vibur, rakutuum paljuneb koppvetikas Puudub vakuool, paljuneb eostega 3) Võrdle hulkrakset vetikat ja taime. Leia sarn. Ja erin. Er. Sar, vetikas Puuduvad juured, toestab Paljunevad, fotos...
PALJUNEMINE Paljuneb pikipooldudes. Paljuneb pooldudes. ELUPAIK Elab mageveekogudes. Elab mageveekogudes. 5. Mis on rohelisel silmviburlasel sarnast a) taimedega, b) loomadega? a) Tal on kloroplastid ja võime fotosünteesida valguse käes. b) Pimedas toitub ta valmis orgaanilisest ainest. 6. Kuidas amööb paljuneb ja levib? Ta paljuneb pooldudes ja levib kulenditega. 7. Millises keskkonnas elavad algloomad? Põhjenda. Algloomad elavad mageveekogudes, kus on piisavalt toitaineid. Enamasti tiikides. 8. Miks on elavaid algloomi raske mikroskoobiga jälgida? Nad liiguvad kiirelt. 9. Kuidas osalevad algloomad looduse aineringes? Nad osalevad surnud organismide lagundamisel lihtsamateks mineraalühenditeks, mida taimed saavad kasutada. Nad on ise oluliseks osaks paljudes toiduahelates. Osa algloomi toitub ka vees lahustunud orgaanilisest ainest. Seetöttu kasutatakse neid
või põhjustab nende hukkumist. Algloomad jagunevad kolmeks: Amööb Amööb on väike (0.2-0.5 mm) palja silmaga vaevalt märgatav ainurakne algloom, mis on värvusetu ja meenutab sültjat, pidevalt kuju muutvat tombukest. Harilik Amööb elab mageveekogudes sealhulgas ka väikestes tiikides ja mudase põhjaga kraavides. Ta muudab pidevalt kuju tänu kulenditele. Silmvibrulane Silmviburlased on väikesed (u 0.05 mm) pikkused algloomad, kes elavad lomides ja tiikides, kus on kõdunevaid lehti. Tal on püsiva kujuga piklik keha, mille eesotsas on liikumiseks Vibur ning selle läheduses valgustundlik punane Silmtäpp.Silmtäpp tajub valgust ja liigub sinna kus on valgem. Ujumist soodustab Vibur ja tahapoole ahenev kehakuju. Kloroplastid aitavad Fotosünteesida. Kingloom Elab samasugustes veekogudes kui amööb ja roheline silmviburlane. Ehituselt on ta, aga neist keerukam.Ta keha kujutab kinga (pikkus (0,1-0,3)
immuunsüsteemi ja soodustada teiste haiguste, sh südamehaiguste ja kasvajate teket. Hallituse leidmisel eluruumidest tuleks see kõigepealt kiiresti kõrvaldada, pärast puhastamist ja kuivamist tuleks puhastatud pinnad desinfitseerida 80-protsendilise alkoholiga. Hallitusseente ärahoidmiseks on oluline ruumide korralik tuulutamine, ventilatsiooni kasutamine köögis, eluruumide ühtlane kütmine. ALGLOOMAD Algloomad on kohastunud väga erinevate elutingimustega. Enamik elavad temperatuurivahemikus +4°C kuni +30°C, kuid mõned liigid taluvad ka karmimaid tingimusi. Näiteks on algloomi leitud nii kuumaveeallikates kui ka jäisest mereveest. Algloomad on hämmastavalt vastupidavad hapnikupuudusele, kõrgele süsihappegaasi sisaldusele keskkonnas ja teistele äärmuslikele mõjutustele. Ainuraksed ehk algloomad
1. Mõisted: Viirus-üliväike biobjekt, mis asuvad eluta ja elusa looduse piirimail. Siirutaja-tõvestaja esindaja teisele organismile. N: Puuk Antikeha-organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigustekitajatega seostudes nõrgendavad nende toimet. Vaktsiin-aine, mis valmistatakse haigust põhjustavatest haigustekitajatest. Bakter-kõige väiksem üherakuline organism, kellel on kõik elu tunnused.+ elutunnused Spoor-bakteri eriline mitme paksu kestaga kaetud rakk, mille veesisaldus on vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Baktertoksiin-tugeva toimega mürgised ained, mis kahjustavad või surmavad rakke ja teisi organisme. Antibiootikumid-ained, mis pidurdavad bakterite elutegevust või surmavad neid. Tsüst-algloomadel tugeva kesta ja vähese veesisaldusega moodustis puhkeperioodil või ebasoodsa aja üleelamiseks. 2. Viiruste elusad tunnused:pärilikkusaine(DNA), valgud, suudam muutuda/reageerida keskkonnale, suudavad aja jooksul areneda. V...
1.Viirused:Rakuline ehitus puudub.koosnevad pärilikuseainest(DNA, RNA) ja valgu molekulidest.Ei toitu, ei hinga, ei paljune.Elavad teiste organismide rakkudes rakuparasiitidena.Peremeesrakk paljundab viirust.Sarnasus elusloodusele:sisaldab pärilikkuse ainet.neil esineb muutlikkusSarnasus eluta loodusele:rakuline ehitus puudub.ei toitu, hinga ega paljune.Viirused on haiguste põhjustajad(näiteks gripp, tuulerõuged, mumps, HIV)Bakterid: 1.Limakapsel2.Rakukest3.4.ribosoomid(seal samas ka tsütoplasma)5.rõngaskromosoon6.viburidToit:org.ained ->saproobid(surnud org.ainetest) ja parasiidid(toitub elus org. ainetest)Hapniku kasutamine järgi-aeroobid(->hapniku tarbivad) ja anaeroobid(ei tarbi hapniku)Paljunevad lihtpooldumise teel.ebasoodsates tingimustes muutuvad spoorideks(vms)Osa looduses:a)orgaaniliste ainete lagundajadb)mügar bakterid on sümbioosis liblikõieliste taimedegatoodavad õhu lämmastikust lämmastiku ühendeid.c)bakter haigusedInimese...
keskkonnatingimustele, toimub ainevahetus · Eluta olendid ei koosne rakkudes, ei kasva ega arene, ei paljune, ei reageeri keskkonnatingimustele ning neis ei toimu ainevahetust. 2.oskab kirjeldada eluslooduse süsteemi ning toob näiteid süstemaatika üksuste kohta Eluslooduse süsteem: ühistest esivanematest põlvnevad organismid on omavahel suguluses ja neid saab iseloomulike ühiste tunnuste abil rühmitada - bakterid, algloomad, seened, taimed ja loomad. Süsteematika üksused: Liik-kodukass Perekond-kass Sugukond-kaslased Selts-kiskjad Klass-imetajad Hõimkond-keelikloomad Riik-loomariik 3.teab taime- ja loomaraku üldist ehitust ja talitlust, oskab neid omavahel võrrelda Taime- ja loomarakud koosnevad paljudest rakkudest s.t on päristuumsed.
Toituvad bakteritest ja üherakulistest vetikatest. Hingamisel tarbivad vees lahustunud hapnikku. Liiguvad viburitega, ripsmetega või oma kehakuju muutes. Elavad vees, niiskes pinnases, parasiitidena teiste organismide sees. Algloomade tähtsus: · Surnud algloomade kodadest kujunevad lubjakivi ja kriidilademed. · Aitavad uurida maakera geoloogilist minevikku · Osalevad looduse aineringes, olles toiduks mitmetele mereloomadele · Tekitavad haigusi Tuntumad algloomad on amööb, kingloom, silmviburlane. Ainuraksed kulgevad kulendite, viburi või ripsm abil. Ripsloomad võivad liikuda kuni 1 mm/s ja on ühed kiireimad ainuraksed. Ehitus Ainurakse rakus on palju organelle, mille funktsioo on kulgemine, toidu otsimine, seedimine, eritamine ja sigimine. Rakumembraan on poolläbipaistev membraan raku pinnal. Ta on enamasti õhuke ning vormi muutev (näiteks amööbid puhul), mõnikord on ta kahekordne või kolmekordne.
Algoloogia küsimused ja vastused ÜLDOSA. Siin tuleb õige täht ja number kokku viia 1. fagotroofia A 2. auksotroofia B 3. heterotroofia C 4. autotroofia D 5. miksotroofia E 6. osmotroofia F A partiklilise toidu neelamine ja seedimine toitevakuoolis B nagu autotroofia, aga ei suudeta mõnda orgaanilist ainet (vitamiinid) ise sünteesida C metabolism, kus kasvuks ja paljunemiseks kasutatakse orgaanilisi aineid D tarvitatakse ainult anorgaanilisi aineid (fotosünteesiks) E segatoidulisus. Heterotroofia organismi poolt millel on kloroplastid F lahustunud orgaanilise aine omastamine rakupinna kaudu aktiivselt, mitte osmoosi tagajärjel Õige vastus ära arvata ja selle ette ristike teha, õigeid vastuseid võib olla ka rohkem kui 1 Millised vetikad kuuluvad prokarüootide hulka: (x) Cyanophyta ; (x) Cyanobacteria; () Glaucophyta; (x) Prochlorophyta; () Rhodophyta; () Bacillariophyceae; ()Raphidiophyceae; () Heterocontae; () Haptophyta; () Eustigmato...
Algloomad algloomade tähtsus looduses ja inimese elus 1) nad on olulised toiduahela lülides . 2)olulised eluslooduse evulutsiooni uurimisel 3)mõned algloomad tekitavad haigusi 4)väljasurnud algloomadest on tekkinud settekivimid , näiteks kriidilademed Tähtsus looduses : 1. osalevad looduse aineringis (toituvad bakteritest , neid söövad näiteks kalavastsed) 2. teadlastele on algloomad maakera geoloogilise mineviku uurimisel olulised(nad on nii ammu elanud maal) nad oli enne hulkrakseid organisme , kambriliste kodadest saadakse kriiti ja lubjakivi lademeid , (koolis kasutav kriit ) 3. olulised settekivimite moodustamisel(näiteks kiirloomad ühed vanimad(räniainest toesega) ) kasutatakse metallide lihvimisel ja poleerimisel . Haigused Nakatumine kahjustus
b) Tuleb pesta igal võimalusel oma käsi c) Peab ennast vaktsineerima, siis hakkavad antikehad kaitsma sind 10. Bakterite kaasabil valmistab inimene mitmesuguseid tooteid. Koosta skeem bakterite kasutusaladae kohta. Toiduained, kasutatakse piimatööstutes, valmistatakse erinevaid jogurteid, Neid kasutatakse ka hapendamisel, on abiks käärmise protsessil, on roll ka lihatööstuses, tehakse salaamivorsti. Viirused ja algloomad 1. Nimeta tunnused, mille järgi võiks viirusi pidada elusorganismideks. Pärilikkusaine ja valkude olemasolu, võime muutuda, võime pika ajajooksul areneda. 2. Nimeta tunnused, mille järgi ei saa viirusi pidada elusorganismideks. Pole rakulist ehitust, puudub iseseisev ainevahetus ja paljunemisvõime, üliiväikesed mõõtmed 3. Miks nimetatakse viirusi rakusisesteks parasiitideks? Sest nad ei saa iseseisvalt paljuneda, vaid peavad kasutama teiste organismide rakke.
MIKROORGANISMID Referaat Juhendaja: Heiki Eskusson Tallinn 2010 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS..........................................................................................................3 2. BAKTERID..................................................................................................................4 3. HALLITUSSEENED...................................................................................................5 4. ALGLOOMAD............................................................................................................6 5. VETIKAD....................................................................................................................7 6. KASUTATUD MATERJAL........................................................................................8 2 1
BOTAANIKA TAKSONOOMIA- Isendite liigitus 1. RIIK (Regnum- nt taimeriik) 2. HÕIMKOND (divisio nt katteseemnetaimed) 3. KLASS (classis nt kaheidulehelised) 4. SELTS (ordo, -laadsed lõpuga, nt kaunviljalaadsed) 5. SUGUKOND (familia, -lised lõpuga, nt liblikõielised) 6. PEREKOND (genus nt hiirhernes) 7. LIIK (species nt karvane hiirhernes) RIIGID 1. Taimed 2. Loomad 3. Seened 4. Bakterid 5. Algloomad TAIMED ÜLDISED OMADUSED: 1. Autotroofid 2. Liikumatud (aktiivne liikumine on erandiks, nt häbelik mimoos) 3. Tselluloosist rakukest ja erinevused raku siseehituses 4. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid puuduvad 5. Piiramatu kasv, regeneratsioonivõime TAIMERIIGI HÕIMKONNAD: 1. Samblad 2. Vetikad 3. Sõnajalgtaimed 4. Katteseemnetaimed 5. Paljasseemnetaimed TAIMERAKU ERIPÄRA: 1. Loomarakku katab vaid rakumembraan aga taimerakku katab nii rakumembraan kui
4. hulkraksetel loomadel on elundid ja/või koed 5. hulkraksetel loomadel on teatud sümmeetria (sfääriline, radiaal- või bilateraalsümmeetria) 6. Liigi bioloogiline kontseptsioon: koosneb reaalselt või potentsiaalselt ristuvate isendite populatsioonidest. 7. Liigid ühendatakse kõrgematesse taksonitesse a) ehitusplaani sarnasuse homoloogia alusel ÕIGE b) elundite funktsionaalse sarnasuse analoogia alusel 8. Algloomad kuuluvad riiki ALGLOOMAD-eesti keeles Protoza-lad keeles 9. Nimeta Protozoa hõimkonnad: * Hk. Kulendviburloomad Ph. Sarcomastigophora * Hk. Ripsloomad Ph. Ciliophora * Hk. Tippeosloomad Ph. Apicomplexa 10. Limaseened kuuluvad algloomade hulka on vale 11. Protozoa liikumisorganellideks on: kulendid e. pseudopoodid viburid ripsmed 12
Referaat Malaaria vaktsiin Mikk Mathisen Sissejuhatus Malaaria (nimi keskaegsest Itaaliast, ,,mala aria" - halb õhk) on haigus, millest paljud on nii mõndagi kuulnud ja enamasti seostatakse seda lõunamaadega. Selle haiguse eest hoiatavad meid ka arstid ja apteekrid, eriti kui reis läbib Aafrika, Aasia, Lõuna- või Kesk-Ameerika. Neis piirkondades on kõige tõenäolisem sellesse haigusesse nakatuda, kuna malaariatekitaja on parasiit, kes levib hallsääse (Anopheles maculipennis) kaudu inimeseni ja võib väga tõsiselt inimese tervist kahjustada. Lisaks haigushoogudele ja tervise halvenemisele on ka väga tõsiseks probleemiks suur suremus malaaria tõttu.(http://en.wikipedia.org/wiki/Malaria) Seega on läbi ajaloo kasutatud erinevaid meetmeid vältimaks inimeste haigestumist. Üks populaarsemaid oli/on sääskede arvukuse vähendamine erinevate kemikaalidega, kuid see põhjustas ootamatuid tagajärgi ökos...
Algloomad-üherakulised organismid, elutegevus toimub ühes rakus. Tsüst-algloomad elavad sellena üle ebasoodsad keskkonnatingimused. Amööb-muutliku kujuga algloom, kes pidevalt sopistab välja kulendeid. Silmviburlane-püsiva kujuga piklik keha, mille otsas on vibur. Kingloom-algloom, kes on keerulisema ehitusega kui amööb ja roheline silmviburlane. Tõrilane- algloom, kes elab sümbioosis üherakuliste vetikatega. Kärglane-koorega amööb. Kiirloomad-meredes elavad ühed vanimad algloomad. Malaaria-hallasääskedepoolt levitatav haigus. Tallus-vetikate hulkrakne keha. Pleurokok-üherakuline rohevetikas, kes on kohandunud eluga õhu käes. Põisadru-lintja tallusega ja õhkpõitega pruunvetikas. Furtsellaaria-agarik. Agar- tarrendav aine, mida saadakse punavetikatest. Veeõitseng-kahjulik nähtus, vetikate ajutine vohamine veekogus. Porfüüra-Hiinas toiduks kasutatav punavetikas. Hüüf-seeneniit. Mütseel- seeneniidistik
ühenditeks. 19. Millist kasu toovad bakterid inimesele? Inimestele on kasulikud seedekulga bakterid, kes sünteesivad osasid vitamiine ja aitavad lõhustada toitaineid. 20. Kuidas saab inimene ennast haigusttekitavate bakterite eest kaitsta? Bakterhaiguste vältimiseks kasutatakse vaktsiine. 21. Mis on antibiootikum? Antibiootikumid on ained, mis pidurdavad bakterite elutegevust või surmavad neid. 22. Kes on algloomad? Algloomad on ainuraksed rakutuumaga organismid. 23. Mille poolest erinevad algloomad bakteritest? Algloomad on päristuumsed, kuid bakterid on eeltuumsed. 24. Mille poolest sarnanevad algloomad loomadega? Nad toituvad keskkonnast saadavatest orgaanilistest ainetest nagu loomad. 25. Mis on pelliikul? See on väga õhuke kest mis katab algloomade keha. 26. Kuidas elavad algloomad üle ebasobivad tingimused? Nad moodustavad tsüsti ehk nad muutuvad ümaraks ja kattuvad tiheda kestaga
Bakteril kui on rakutuum, üks või kaks rakutuuma.(üks siis enamasti ikka üks või väike , üks suur) pole üldse. Liikumine Liigub tuule ja vee ning Liigub tuule ja vee ning viburi abil. viburi või ripsmete abil. Ebasobivad tingimuste Algloomad kasutavad üleelamiseks kasutavad... Bakterid moodustavad ebasoodsate tingimuste ebasoodsate tingimuste üleelamiseks tsüstiks üleelamiseks spoore. muutumist. Pelliikuli asemel Spoorid on vastupidavad katab tsüsti tihe kest. äärmuslikele Tsüstina on algloomad palju
Algloomade tähtsus Algloomad on olulised maakera geoloogilise mineviku uurimisel. Nad kuuluvad ürgsete loomade hulka. See tähendab, et nad on elanud Maal iidsetest aegadest alates. Algloomad olid olemas enne hulkrakseid loomi. Paljudel merelistel algloomadel on ilusad õhukesed lubiainest kojad. Sellised kojad olid ka juba miljoneid aastaid tagasi elanud ürgsetel algloomadel- kambrilistel. Aegade jooksul on hukkunud kambriliste kodadest kujunenud lubjakivi- ja kriidilademed. Algloomadest ühed vanimad on ka meredes elavad kiirloomad. Nende ränistunud teos meenutab kujult tillukesi tähekesi, lumehelbeid, okkalisi kerakesi vms kujundeid
kesknärvisüsteemi funktsiooni Sümptomite avaldumine 24 tunni jooksul kuni 7 päevani Haigus lõpeb ligikaudu 10%-l juhtudest surmaga. Tekkepõhjused ja -mehhanismid Tekitajad: Bakterid Viirused Seened ja algloomad Haigustekitajad satuvad organismi: Piisknakkusena Vere kaudu Otsesel kontaktil Sümptomid ehk avaldumine Äkiline - haigusilmingud kujunevad välja 24 tunni jooksul. Bakteriaalse meningiidi sümptomid: äkki tekkinud kõrge palavik peavalu kuklakangestus
· Bakterite paljunemise kiirus sõltub: niiskusest, toitainete olemasolust, soodsast temperatuurist, keskonna reaktsioonist, jääkainete hulgast ümbritsevas keskkonnas. · Bakterid moodustavad spoore, et need kaitseksid neid äärmuslike keskonnatingimuste eest. · Orgaanilised ained saavad bakterid kas keskkonnast või sünteesivad. · Aeroobne bakter saab elada vaid hapnikurikkas keskonnas, anaeroobne bakter saab elada vaid hapnikuvabas keskkonnas. · Algloomad on üherakulised st elutegevus toimub ühes rakus. · Algloomade keha katab õhukene kest st palliikul. · Algloomad sarnanevad toitumistüübilt loomadega. · Algloomad elavad märjas/rõskes keskkonnas, kuna palliikul ei kaitse neid kuivamise eest. · Tsüstina elavad algloomad üle ebasootsad keskonnatingimused. · Amööb on muutliku kujuga algloom. · Amööb liigub ja haarab toitu kulendite abil. · Amööbi seedimine toimub toitevakuoolis.
· Tuleneb kreekakeelsetest sõnades: Micros väike, Bios elu, Logos õpetus · On teadus, mis uurib mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat · meditsiiniline mikrobioloogia tegeleb nakkushaiguste ravi ja profülaktikaga, samuti inimese normaalse mikrofloora uurimisega; Mikroorganismid Mikroorganismid on suur grupp alamaid, enamasti üherakulisi organisme, nagu: · Bakterid · Seened · Viirused · Algloomad R. Kochi (1843 1910) postulaadid · Mingi haiguse tekitajaks peetav mikroob peab vastavat haigust põdevas organismis pidevalt esinema · See mikroob tuleb isoleerida puhaskultuuri · Terve organismi nakatamisel selle puhaskultuuriga peavad ilmnema sellele haigusele iseloomulikud tunnused · Haigest organismist peab olema see mikroob jällegi puhaskultuuri isoleeritav Mikrobioloogia kiire areng
arstiriistade puhastamisel. Hävivad spoorid. Pastöriseerimisel on temperatuur umbe 70 kraadi, kasutatakse näiteks piima pastöriseerimisel. Spoorid jäävad ellu 5. Viiruste, bakterite ja algloomade tähtsus looduses. Viirused- Bakterid- tähtsad aineringes, tähtsad lagundajad Algloomad- olulised maakera geoloogilise mineviku uurimisel, olulised settekivimite moodustamisel, osalevad looduses aineringes, algloomad võivad tekitada haigusi. 6. Viiruse omadused (miks elusa ja eluta looduse piiril?) Elus organismid Eluta objektid Ehituses on valgud ja pärilikkus aine Puudub ainevahetus Paljunevad peremeesraku abiga Ei paljune ilma peremeherakuta Muutuvad Puudub rakuline ehitus Elus: pärilikkusaine olemasolu, võime muutuda ning aja jooksul areneda.
Süstemaatika- teadusharu, mis rühmitab organisme sarnasuse alusel. Süstemaatika üksused: Riik- loomad ( kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad), taimed ( kattseemnetaimed, paljasseemnetaimed, sõnajalgtaimed, sammaltaimed ), seened, bakterid, protistid(algloomad,vetikad, osad seened). Eluslooduse süsteem: Riik-loomad, Hõimkond-keelikloomad,Klass- imetajad,Selts- kiskjalised,Sugukond- kaslased,Liik- kodukass. Viirused Viiruse ehitus: valguline kate e kapsid, nukleiinhape (DNA) või RNA), ümbris- peremeesraku membraanis kapsid. Viiruse lüütiline elutsükkel- viiruse sisenemisel rakku järgneb kohe viiruse osakeste tootmine raku poolt ja järgneb raku surm. Viiruse lüsigeene elutsükkel- viirus siseneb rakku, liitub rakukromosoomidega ja püsib seal inaktiivses olekus, mõne ja mõneajapärast läheb üle lüütilisse ja muutub aktiivseks. Viiruse eluta tunnused- pole ainevahetust, ei paljune iseseisvalt, pole rakulist ehitust, ei kasva ega aren...
valgust. Üksikud vetikaliigid suudavad kasvada mulda pindmistel kihtidel, puutüvedel ja kividel. Vähesed vetikad on kohastunud ka eluks polaaralade jää- ja lumeväljadel. Eestile ainuomased vetikaliigid puuduvad. Magevetes on kõige enam üherakulisi ja niitjaid rohevetikaid. Läänemeres esinevatest on tuntuim pruunvetikas põisadru. Tavaline vetikas puutüvedel ja vanadel kivimüüridel on üherakuline pleurokokk. Arvatakse, et Eestis kasvavate liikide arv on umbes 2500. 5. Algloomad Ainuraksed ehk algloomad (Protozoa) on organismide rühm, kuhu põhiliselt arvatakse heterotroofse (mõnel juhul ka miksotroofse) toitumistüübi ning mobiilsuse tõttu varem loomadeks peetud üherakulised organismid, kellel puuduvad taimedele tüüpilised rakusein ja kloroplastid ning kellel erinevalt bakteritest on rakutuum. Selle poolest erinevad algloomad ka teistest protistidest, näiteks mitmesugustest vetikatest ja seenesarnastest protistidest (limakud, Peronosporomycetes jt).
- 6 liiki roomajaid - 266 liiki linde - paarkümmend liiki imetajaid 2.1 Peipsi järve suurtaimestik o Peipsis mõnevõrra rohkem harulasi liike kui Võrtsjärves. o Kõrgematel liivkallastel: - liiv-vareskaer - villane katkujuur - rand-seahernes - lääne-mõõkrohi o Suurvetikad: - rohevetikas - punavetikas o Esinemissageduselt: - harilik pilliroog (u 83%) - kaelus-penikeel (79%) 2.2 Bakterid ja algloomad Bakterid: o Arvukust mõõdetakse miljonites rakkudes milliliitris. o 0,4 8,8x106 (2,5 3 milj) Algloomad: o Ripsloomad (57 ripsloomataksonit) o Viburloomad (600 isendit ml) o Juurjalgsed 2.3 Vetikad · Üle 1000 vetikataksoni (pooled ränivetikad) · Tähtsal kohal: - sinivetikad * paari-kolmemillimeetrise läbimõõduga * liigirohke perekond Anabaena - ränivetikad * karakterliik Aulacoseira islandica - rohevetikad
MIKROORGANISMI D Kätlin-Karolin Kruusvee TO14-PE 1 Sissejuhatus Bakterid Hallitusseened Pärmseened Algloomad Vetikad Bakterid 2 Bakterid on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Enamike bakterite keskmiseks suuruseks on mõni mikromeeter , erandlikult kuni 100 μm = 0,1 mm. Keskmise bakteriraku ruumala on 1 kuupmikromeeter (ühte kuupmillimeetrisse mahub miljard bakterit). Baktereid on värvusetuid, siniseid või punakaid, erineva kujuga (nt: kerabakterid ehk kokid;
Mikroorganismid ja viirused Ketlin Linnas Mikroorganismid Ehk mikroobid on väikseimad organismid,mis on nähtaval ainult mikroskoobiga. Neid võib leida nii eeltuumselt kui ka päristuumselt. Bakterid Bakterid on ühe rakulised eeltuumsed ehk prokarüootsed organismid. Eri bakteriliikide bakterid on erisuurustega 0,5-3µm. Suurim seni leitud bakter on 0,75mm Bakterite kuju Bakterid jagunevad kuju järgi kuueks põhitüübiks: Kerabakterid ehk kokid Pulkbakterid ehk batsillid Spiraalsedbakterid ehk sprillid Keeritsbakterid ehk spiroheedid Jätketega bakterid ehk komajad Niitjad bakterid Kerabakterid ehk kokid Pulkbakterid ehk batsillid Spiraalsed bakterid ehk sprillid Keeritsbakterid ehk spiroheedid Jätketega bakterid ehk komajad Niitjad bakterid Bakterite ehitus Bakteri rakus puudub tuum Bakterite paljunemine Bakterid paljunevad pooldumise teel Mõnel bakteril on tähendatud omapärast sugulist paljunemist...
Süstemaatika -teadus, mis grupeerib liike suguluse järgi. 1) Liik sarnaste tunnuste, eluviisi ja levialaga isendid, kes saavad järglasi. 1,6 mln liiki teada,1 mln liiki putukaid 2)Perekond:Koer 3)Sugukond:Koerlased 4)Selts:Kiskjalised 5) Klass: Imetajad(linnud, roomajad, kahekapiksed, kalad) 6) Hõimkond: Keelikloomad, selgrootud 7) Riik: Loomariik, taimeriik, seened, algloomad, bakteririik Evolutsioon- liikide põlvnemine üksteisest eellastest. Darwin 1858,,Liikide tekkimine":1)tekivad uued,teised surevad 2)evolutsioon on pidev protsess,mis ei lõpe kunagi 3)evolutsioon mitmekesistab maailma Olelusvõitlus-konkurents Haug: 240 000 marjatera->20 000maimu->100 noorkala-> 2 suguküpset kala, kes on kõige tugevamad,elujõulisemad looduslik valik- tugevam jääb ellu ja annab järglasi sobivas keskkonnas
Organismide paljunemisviisid Paljunemine on üks organismide olulisemaid eluavaldusi, millega tagatakse liigi säilimine Palunemise viisid Mittesuguline Eosiline Vegetatiivne Pooldumine Bakterid, algloomad Ribosoomiga Pungumine Pärmseened, korallid, hüdra Sibulatega Sibul, tulp, liilia Võsunditega Hanijalg, maasikas Mugulatega Kartul Juurevõsuga Lepp, vaarikas Juurega
ELU TUNNUSED HELVE RUUL 2011 Selles tunnis saad teada. RAKULINE EHITUS Kõik elus- organis- mid koosnevad rakkudest! Ühest rakust ainuraksed (bakterid, algloomad, mõned vetikad) Mitu rakku hulkraksed. Reageerib keskkonna muutustele! Otsene areng Kasvab ja areneb. järglane on ema sarnane, aga mõõtmetelt väiksem Moondeline areng järglane ei sarnane vanemorganis- mile. Toimub ainevahetus. Paljunemine. LOOMAD TAIME D ED EN SE
kättesaadavaks 12. Bakterite kasutamine 1)toiduainete valmistamine 2)Hapendamine 3)Käärimine Tõvestavad bakterid 13. Tõvestavad bakterid võivad inimorganismi sattuda kas: 1)sissehingatava õhuga(tuberkuloos) 2)toidu ja joogiveega(düsenteeria) 3)läbi vigastatud naha(teetanus) 4)vigastatud limaskestade otsesel kokkupuutel haigega(süüfilis) 5)siirutajate vahendusel(kirbud levitavad katku) 14. Kaitsmine 1) vaktsineerimine Algloomad 15. Ehitus: on üherakulised loomad 16. Liikumine:1) keha kuju muutes 2)viburit või ripsmeid liigutades Paljunemine: 1) pooldumise teel 2) pikipooldumise teel 3) ristipooldumise teel 17. Kui keskkonnatingimised muutuvad ebasoodsaks siis nad moodustavad enda ümber tsüsti 18. Tähtsus looduses 1) on toiduahela lüli 2) on olulised eluslooduse evolutsiooni uurimisel 3) parasiitsed algloomad põhjustavad haigusi
19. Sajandil muutus piir häguseks, sest: · Edusammud anatoomias, embrüoloogias, füsioloogias, mikroskoopias (uuriti rakku, avastati teisigi tuumaga ainurakseid peale bakterite). · Evolutsiooniteooria kinnistus, loomuliku süsteemi hakati looma organismide rühmitamisega põlvnemissuguluse ehk fülogeneetiliste suhete järgi. Ernst Haeckel · 1866 lisas kolmanda riigi protistid. Paigutas sinna need org. Kes ei olnud ei taimed ega loomad - bakterid, algloomad, ainuraksed vetikad, sinivetikad, seened. Käsnad pani loomariiki. · Eristas selgelt taimed ja loomad: mõlemad huulkraksed koelise ehitusega, aga loomad läbisid arengus blastulastaadiumi (staadium loote embrüonaalses arengus) 1938 neljas riik bakterid. Herbert Copeland lõi selle riigi, kuhu paigutas ka sinivetikad ehk tsüanoBAKTERID. Protistide hulka jäid puna- ja pruunvetikad, algloomad, seened. Rohevetika pani taimeriiki. 1969 viies riik seened
3. Taimse fotosünteesi lähteaineteks on süsihappegaas ja vesi. 4. Inimene on autotroofne organism. Väide on väär. Inimene on heterotroofne organism. 5. Fotosünteesil on vaja päikese energiat, et süsinikdioksiidist ja veest sünteesida glükoosi, millest sünteesitakse varuaine tärklis. 6. 1. prokarüootide hulka kuuluvad: 2. kloroplastid esinevad: a viirused a kõikides rakkudes b algloomad b prokarüootides c kõik üherakulised organismid c viirustes d bakterid d seenerakkudes e seened e taimerakkudes 7. Võrdle pro- ja eukarüootset rakku esitades kolm erinevuste paari. Prokarüoot Eukarüoot Paljunevad pooldumise teel. Paljunemine toimub mitoosi või meioosi teel.
ELUSLOODUSE SÜSTEEM. Tarmo Tuuling 8. klass LOODUSE ELUTALOODUS SÜSTEEM ELUSLOODUS RIIK (sarnaseid tunnuseid vähe, kuid HÕIMKOND SELTS kõige KLASS (Sarnaste tunnuste põhilisem) arv kasvab.) SUGUKOND PEREKOND LIIK (sarnaseid tunnuseid palju) Okasnahksed Vähe Rippsussid harjasussid BAKTERID Lülijalgsed Imiussid ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
