SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID
Sisukord
1. Sotsioloogia alused 4
1.1. Mis on sotsioloogia? 4
1.2. Sotsiaalsed institutsioonid 6
1.3. Sotsiaalsed faktid 7
1.4. Sotsioloogiline kujutlus 7
1.5. Sotsioloogia ja teadus 8
1.6. Sotsioloogia funktsioonid 11
1.6.1. Kokkuvõte 12
2. Sotsioloogia suurkujud 15
2.1. Isidore Auguste Marie Francois Xavier Comte ( 1798 – 1857) 15
2.2. Herbert Spencer (1820 – 1903) 17
2.3. Harriet Martineau (1802 – 1876) 20
2.4. Emile Durkheim (1858 – 1917) 21
2.5. Karl Marx ( 1818 – 1883) 24
2.6. Max Weber (1864 – 1920) 26
2.7. Wilfredo Pareto (1848-1923) 30
3. Kaasaegsed sotsioloogia teooriad 31
3.1.1. Funktsionalistlik teooria 31
3.1.2. Talcott Parsons ( 1902 – 1979) ameerika sotsioloog : 31
3.1.3. • Robert K. Merton (sünd. 1910 ): 32
3.1.4. Konfliktiteooria 32
3.1.5. • Erving Goffman – 33
3.1.6. • Harold Garfinkel – 34
3.1.7. Humanistlik sotsioloogia 34
3.1.8. Feministlik sotsioloogia 34
4. Kaasaegsed sotsioloogid 35
4.1.1. Pierre Bourdieu 35
4.1.2. Michel Foucault (1926 – 1984) 36
4.1.3. Anthony Giddens (sünd Jaanuar 18, 1938) 36
4.1.4. Niklas Luhmann (1927-1998) 37
5. Kultuur ja väärtused 38
5.1. Kultuur 38
5.1.1. Kultuuri 3 komponenti: 39
5.1.2. Kultuuriuniversaalid 39
5.1.3. Kultuuri universaalsed elemendid 40
5.1.4. Normid ja väärtused 40
5.1.5. • Normide klassifitseerimine (Graham Sumner ): 40
5.1.6. Erinevad kultuurid: 41
5.1.7. Sümbolid: žestid 42
5.1.8. Rituaalid 42
5.1.9. Kultuurikontaktid 43
6. Inimese areng ja sotsialiseerumine 43
6.1. Inimene – loomus ja olemus 43
6.2. Sotsialiseerumine 44
6.2.1. Inimese areng 46
6.2.2. Sotsialiseerumise protsess 46
6.2.3. Sotsialiseerimise agentideks... 47
6.2.4. Mina-pildi kujunemine 47
6.2.5. Sotsialiseerumine ja identiteet 48
6.2.6. Erikson ja ego arenemine 48
6.2.7. Kokkuvõtteks: 50
7. Grupid ja interaktsioon 50
7.1. Sotsiaalne struktuur 50
7.1.1. Sotsiaalsed süsteemid 51
7.1.2. Staatus 52
7.1.3. Roll... 52
7.1.4. Sotsiaalne kontekst 53
7.1.5. Grupid ühiskonnas 53
7.1.6. Grupistruktuur 54
7.1.7. Interaktsioon grupis 55
7.1.8. Emotsioonisotsioloogia 56
7.1.9. Kokkuvõtteks: 58
8. Konformsus ja hälbekäitumine 58
8.1. Hälbekäitumise sotsioloogia 58
8.1.1. Mis on deviantsus ? 59
8.1.2. Erinevad vaatepunktid hälbivusele 60
8.1.3. Deviantsus ja kriminaalsus sõltub: 60
8.1.4. Hälbekäitumine erinevates kultuurides 60
8.1.5. Konformsus versus hälbelisus – 61
8.1.6. Hälbelisuse sotsiaalsed funktsioonid 62
8.1.7. Sotsiaalne kontroll... 62
8.1.8. Individuaalsed põhjused: 65
8.1.9. Sotsiaalsed põhjused: 65
8.1.10. Sotsiokultuurilised tegurid: 65
8.1.11. Sotsioloogilised hälbekäitumise teooriad 65
8.1.12. Strukturaal-funktsionalistlik teooria: 66
8.1.13. Sildistamisteooria : 66
8.1.14. Kontrolliteooria ... 67
8.1.15. Kokkuvõte erinevatest teooriatest : 68
9. Ühiskond. 68
9.1. Kultuur, ühiskond ja loodus 69
9.1.1. Ühiskondliku elu looduslik raamistik koosneb kolmest osast: 69
9.2. Kultuur, ühiskond ja inimene 69
9.3. Ühiskond 70
9.3.1. Positivism – ühiskond ei ole indiviidide summa, vaid on neist eraldiseisev, eksisteerib iseseisvalt. 71
9.3.2. R.M. Marsh (1967): 71
9.4. Ühiskonnatüübid 72
9.5. Kaasaegsed ühiskonnad 73
9.5.1. Heaoluühiskond – 74
9.5.2. Niclas Luhmanni kommunikatiivse ühiskonna teooria – 74
9.5.3. Siirdeühiskonnad – 74
9.6. Sotsiaalne struktuur ja põhimõisted 75
9.6.1. Sotsiaalne struktuur – 75
10. Sugu ja seksuaalsus 76
10.1. Seksuaalsus 76
10.1.1. Sugu 76
10.1.2. Sugu ja bioloogia 77
10.1.3. Soo sotsialiseerimine 77
10.1.4. Seksuaalsuse sotsioloogilised mudelid 79
10.1.5. Seksuaalsed käsikirjad 79
10.1.6. Seksuaalsed käsikirjad 80
10.1.7. R. W. Connell: sugupoole korraldus 81
10.1.8. Homoseksuaalus 83
10.1.9. Seksuaalvägivald 83
11. Sotsiaalsed muutused ja globaliseerumine 84
11.1. Kaasaega eristavad möödunud perioodidest eelkõige: 84
11.1.1. Sotsiaalne muutus 84
11.1.2. Looduskeskkonna muudatused 85
11.1.3. Sotsiaalsete muutuste välised kanalid: 85
11.1.4. • Difusiooni – 85
11.1.5. Difusiooni näiteid: 86
11.1.6. Innovatsioon 86
11.1.7. Globaliseerumine 87
11.1.8. Globaliseerumise tunnused majanduses: 88
12. Haridus 89
12.1.1. Hariduse roll tänapäeva ühiskonnas: 89
12.1.2. Hariduse kujunemine 90
12.1.3. Hariduse funktsioonid 90
12.1.4. Funktsionalistlik vaatenurk haridusele ja kihistumisele 91
12.1.5. Erinevad lähenemised: 92
12.1.6. Kokkuvõte 94
13. Keha, tervis, haigus ja tervishoiusüsteem 94
13.1. Kehasotsioloogia ... 95
13.1.1. Arusaamad haigusest: 95
13.1.2. Mis on haigus? 96
13.1.3. KEHA MÕISTMINE 96
13.1.4. KAASAEGSE MEDITSIINI TÄHTSÜNDMUSED 96
13.1.5. Tervise ja haiguse erinevad mustrid 97
13.1.6. Haiguste tekkimine ja levimine 97
13.1.7. Millised tegurid on elanikkonna tervist kõige enam mõjutanud: 97
13.1.8. Haiguste sotsiaalne jaotus: Klass ja tervis 98
13.1.9. Sugu ja tervis 99
13.1.10. Kontrolliagendid 100
14. Linnastumine 101
14.1. Linnaelu vs maaelu 101
14.1.1. Maailma TOP –linnad populatsiooni alusel 102
14.1.2. Linnastumine 103
14.1.3. Deurbaniseerumise põhjused 104
14.1.4. Linnade ökoloogia: kontsentrilise tsooni mudel... 105
15. Majandus ja töötamine 106
15.1. Majandussüsteemide päritolu 106
15.1.1. Tootmine jaguneb omakorda: 106
15.1.2. Majandussüsteemi osad: jaotamine ja vahetamine 107
15.1.3. Majandussüsteemi osad: tarbimine 107
15.1.4. Kaasaegsed majandussüsteemid: 108
15.1.5. Kapitalistlik majandussüsteem 108
15.1.6. Sotsialistlik majandussüsteem 109
15.1.7. Ametlik ja mitteametlik majandus 109
15.1.8. Töö ja töötamine 109
15.1.9. Kuidas on muutunud vabaaja veetmine alates 1800st aastast kaasajani? 111
15.1.10. Tailorism ja fordism 111
15.1.11. Post-Fordism 113
15.1.12. Fordism vs Post-Fordism 113
15.1.13. Töö organiseerimine ja tööle pühendumine 114
15.1.14. Naised ja töö 114
15.1.15. Töötus 116
15.1.16. Kokkuvõte: 117
16. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID: Perekond ja abielu 117
16.1. Perekonna teoreetilised käsitlused 119
16.1.1. Funktsionalistlik käsitlus – 119
16.1.2. Konfliktiteoreetilisest vaatenurgast, 119
16.1.3. Perekonnatüübid ja erinevused ühiskonniti 120
16.1.4. Perekonna mudelid: 122
16.1.5. Perekonna funktsioonid on järgmised: 123
16.1.6. Perekonnatsükkel: 124
16.1.7. Alternatiivsed elustiilid: 124
17. Popkultuur ja massimeedia 126
17.1. Popkultuur... 126
17.1.1. Vaba aja kasutamine: 126
17.1.2. Popkultuur massiühiskonnas: funktsionalistlik vaatenurk 127
17.1.3. Popkultuur ühiskonnas: konfliktiteoreetiline lähenemine 127
17.1.4. Massikultuur 128
17.1.5. Massimeedia... 129
17.1.6. Massimeedia tähtsus ja mõju 129
18. Religioon 130
18.1.1. Religioonisotsioloogia 131
18.1.2. Sotsioloogiline religiooni analüüs 131
18.1.3. Emile Durkheim usust 131
18.1.4. Max Weber usust 132
18.1.5. Funktsionalistliku käsitluse 132
18.1.6. Karl Marx religioonist 133
18.1.7. Uskumuste süsteemide määratlemine. 133
18.1.8. Uskumuste süsteemide struktuur. 134
18.1.9. Religiooni struktuuri kuuluvad: 135
18.1.10. Uskumuste süsteemide funktsioonid 135
18.1.11. Religiooni mõju veel: 136
18.1.12. Uskumussüsteemide düsfunktsioonid. 136
18.1.13. Religioossed organisatsioonid 137
18.1.14. Uued religioossed liikumised 138
18.1.15. Sekulariseerumine 139
19. Sotsiaalne ebavõrdsus 141
19.1.1. Stratifikatsioonisüsteemid moodustatakse siis, kui inimesed paigutatakse teatud kategooriatesse. 142
19.1.2. Kihistumise olemus 142
19.1.3. Inimajaloost teatakse nelja peamist stratifikatsioonisüsteemi: 143
19.1.4. Klass erineb teistest kihistumissüsteemidest mitme teguri poolest: 143
19.1.5. Stratifikatsiooni teoreetilised seisukohad 144
19.1.6. Karl Marxi teooria 144
19.1.7. Max Weberi teooria 146
19.1.8. Kihistumise funktsionalistlik käsitlus 148
19.1.9. Melvin Tumini kriitika: 148
19.1.10. Sotsiaalne klass 149
19.1.11. Sotsiaalne mobiilsus ... 149
19.1.12. Sotsiaalse mobiilsuse tähtsus: 150
19.1.13. Ühiskonna sooline kihistumine 151
19.1.14. Soolise kihistumise sotsioloogiline mudel 152
19.1.15. Vanuseline kihistumine... 153
19.1.16. Rassilised , religioossed ja rahvusvähemused 155
19.1.17. Vähemusgrupi määratlemisel lähtutakse neljast elemendist: 156
19.1.18. Vähemuse ühiskonda integreerumise mudelid: 157
20. Võim ja legitiimsus 158
20.1.1. • Võim on 158
20.1.2. • Autoriteet on võim, 158
20.1.3. Võim ja legitiimsus 158
20.1.4. Võim ja legitiimsus: domineerimine 158
20.1.5. Poliitika kui institutsioon 159
20.1.6. Poliitika ja majandus 160
20.1.7. Poliitilised süsteemid: totalitaarsed režiimid 161
20.1.8. Diktatuur – 161
20.1.9. Huvigrupid : 161
20.1.10. Poliitiliste süsteemide vahendid 162
20.1.11. Oligarhia raudne seadus 162
20.1.12. Poliitiline sotsialiseerimine... 163
20.1.13. Militarism ja militariseerumine 164
21. KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 165

Sotsioloogia alused

Mis on sotsioloogia?

• Mida tähendavad mõisted:
– Sotsiaalsed institutsioonid
– Sotsiaalsed faktid
– Sotsioloogiline kujutlus
• Sotsioloogia ja teadus
• Miks on sotsioloogiat vaja?
Mis on sotsioloogia?
• Sotsioloogia on suhteliselt noor teadusharu
• Sotsioloogia tegeleb igapäevase eluolu uurimisega – omaenda perspektiivist lähtudes
• Sotsioloogia püüab uurida, mis on nn “üldtuntud tõdede” taga: nt karistused vähendavad kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne
Mis on sotsioloogia?
• Sotsioloogia eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Kuidas ja mil moel nad seda teevad?
• Ja siis? Mis ma selle teadmisega peale peaksin hakkama?
Mis on sotsioloogia?
Mõiste sotsioloogia:
• Võttis esmakordselt kasutusele prantsuse filosoof Auguste Comte
– Socius (ladina k.) – kaaslane , kellegagi koos
– Logos (kreeka k.) – mõistus, millegi uurimine
Mis on sotsioloogia?
Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi.
Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimese sotsiaalset elu, gruppe ja ühiskondi.
Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimsuhete mustreid ja protsesse.
Mis on sotsioloogia?
Sotsioloogia on üks paljudest omavahel seotud olevatest sotsiaalteadustest, mille kõigi eesmärgiks on uurida inimese käitumist.
Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast (seltsilist), teatud koosluse ja ühiskonna liiget ( Aimre )
Sotsioloogia on teadus, mis selgitab sotsiaalseid suhteid. (Richardson)
Mis on sotsioloogia?
Sotsioloogia on inimgruppide ja sotsiaalse elu süstemaatiline uurimine modernsetes ühiskondades.
Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid .
Sotsioloogia on seotud sotsiaalsete institutsioonide uurimisega.
Sotsioloogia juured ja kujunemine teaduseks
• Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi
• Enesetappude uurimus: selgus, et suitsiidide tase püsis aastaid stabiilsena – olles mõnes piirkonnas äärmiselt kõrge ning teises tunduvalt madalam
• Tekkis küsimus, et kui enesetapp on äärmiselt isiklik asi, siis kuidas saab see ühiskonniti niipalju erineda ja samas selles ühiskonnas stabiilsena püsida? Inimesed on individuaalselt erinevad.
• Hakati uurima teisigi näitajaid: mõrvad, vargused , vägistamised jms. – ilmnesid samad iseärasused
Sotsioloogia juured ja kujunemine teaduseks
• Algselt nimetati uut teadust “moraalseks statistikaks” – belgia astronoom Adolphe Quetelet ja prantsuse jurist Andre Michel Guerry.
• Quetelet – mõiste “keskmine inimene” ning esimene, kes hakkas uurima suitsiidi põhjuseid väljaspool indiviidi
• Henry Morselli – variatsioon ja kasvamine
• Emile Durkheim ( 1897 ) “Suicide”
Sotsiaalsete põhjuste avastamine inimkäitumise mõjutajatena lõi uue teaduse ehk sotsioloogia.
Mis on sotsioloogia?
Ameerika sotsioloogi Alex Inkeles’i uurimus 1965 “Mis on sotsioloogia?” – 24 õpiku põhjal
– Sotsioloogia olemus
– Isiksuse sotsialiseerumine
– Kultuur ja sotsiaalne struktuur
– Grupid ja grupeeringud
– Kastid , kihid ja klassid
– Rassid ja rahvastikuprobleemid
– Sotsiaalsed muutused
– Institutsioonid

Sotsiaalsed institutsioonid

• Sotsiaalsed institutsioonid on teatud eluvaldkonda puudutavad sotsiaalse elu korraldused , mis puudutavad kõik ühiskondi.
– Perekond kui institutsioon – reeglid abiellumise, lastesaamise kohta, vanemate eest hoolitsemine jms
– Haridus kui institutsioon – kes saavad haridust, milliseid teadmisi ja kes edastavad jms
• Institutsioonid moodustavad ühiskonna sotsiaalse struktuuri.

Sotsiaalsed faktid

Sotsiaalsed faktid on kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid.
Emile Durkheim: “Sotsiaalsed faktid on sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi.”
Durkheimi järgi on sotsiaalseid fakte võimalik teaduslikult uurida.
Sotsioloogia: sotsiaalsed institutsioonid ja sotsiaalsed faktid

Sotsioloogiline kujutlus

Ameerika autor C. Wright Mills (1916 – 1962): sotsioloogiline kujutlus ( 1959 ). Mõiste “sotsioloogiline kujutlus” põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluste erinevusel
Isiklik kogemus – eraasjad, millega iga inimene igapäevaelus kokku puutub
Ühiskondlik kogemus – faktorid , mida indiviid ise kontrollida ei saa, kuid mis mõjutavad tema igapäevast elu
Sotsioloogiline kujutlus tähendab oskust näha igapäevaste sündmuste taga olevaid neid mõjutavaid makroprotsesse.
Sotsioloogiline kujutlus
Sotsioloogid uurivad, kuidas isiklikud probleemid muutuvad ühiskondlikeks probleemideks, kuidas muutuvad ühiskondlike probleemide definitsioonid ja määratlused erinevates gruppides.
Sotsioloogiline kujutlus
• Sotsioloogia õppimine eeldab asjade nägemist laiemas kontekstis
• Nt tassi kohvi joomine:
– Rituaal - Sümboolne tähendus
– Personaalne – seltskondlik (sotsiaalne)
– Kohvi kui legaalne narkootikum, stimulant Lääne kultuuris
– Rahvusvaheline kaubandus, sotsiaalsed ja majanduslikud suhted erinevate riikide vahel
– Viitab ajaloolistele sotsiaalsetele ja majanduslikele suhetele
– Elustiili valikud – millist kohvi juua - globaliseerumine

Sotsioloogia ja teadus

• Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste hulka nagu ka psühholoogia, majandus ja poliitika
• Sotsioloogia kui teaduse määratlemisega on seotud mitmeid probleeme, millega nt keemikud , füüsikud jt kokku ei puutu
Sotsioloogia ja teadus
• Sotsioloogilist teooriat iseloomustavad: läbiproovitus, põhjalikkus ja praktilisus, aga samuti peaksid nad nii palju kui võimalik tõele vastama
• PROBLEEM: sageli ei oska sotsioloogid öelda, kusmaalt jookseb piir õige ja vale vahel – isiklikud huvid, kahtlused jms
• Ühiselt kokkulepitud tingimused uurimuste läbiviimiseks
• Ükski teooria ei saa olla 100% tõene. Kui mõni teooria suudab näidata oma püsivust ja praktilisust, siis tunnistatakse sobivaks teatud ajaks
Erinevused loodusteaduste ja sotsioloogia vahel
• Eksperimendid ja katsed
• Eksperimentide tulemused ja nende nn “püsivus”
• Uurija mõju uuritavale
• Uurija ja uuritava vaheline koostöö
Sotsioloogia teadusena :
• Erapooletu uurimus
• Objektiivsus
• Süstemaatilised ja tunnustatud uurimismeetodid
• Korrektselt kogutud andmed, mis tõestavad/kinnitavad tehtud järeldusi
• Kontrollitavus ja usaldatavus
Sotsioloogia kui teaduse ajaloost
Probleemid ainevaldkonna määratlemisega. Selleks, et nimetada sotsioloogiat teaduseks, peab teadma sotsioloogia ainet ja objekti, mida ta uurib.
Pitirim Sorokin (1889-1968) – vajalik määratleda iseseisva distsipliini tunnused:
– Teha kindlaks uuritavate nähtuste piirkond
– Näidata, et uuritav valdkond on oluline ja seda ei uuri ükski teine teadus
– Selgitada sotsioloogia suhe teiste teadustega, eriti sotsiaalset reaalsust uurivate teadustega
Sotsioloogia kui teaduse ajaloost
Teadus peab uurima konkreetset esemelist objekti, mille uurimisega ei tegele ükski teine teadus. Kui tingimus pole täidetud, saab olla lihtsalt mingi teise teaduse haru.
Tänapäeval: teaduse iseseisvus ei sõltu objektist, vaid vaatenurgast, millega teadus objektile läheneb. Seega võivad objekti uurida erinevad teadused ja ühel teadusel võib olla mitmeid objekte. Seega peab teadus kasutama vaatenurka, mida ei kasuta ükski teine teadus.
Sotsioloogia kui teadus
Sotsiaalteadused uurivad inimkäitumist ja grupielu, püüdes vaadata nendele nähtustele võimalikult erinevatest vaatekohtadest.
Sotsioloogia erineb teistest sotsiaalteadustest selle poolest, et koondab vähem tähelepanu ühiskonnaelu ühele aspektile või kitsale sündmuste ringile .
Sotsioloogia kui teadus
Sotsioloogia uurimisvaldkond on äärmiselt lai alates indiviidide vahelise suhtlemise analüüsist kuni globaalsete ühiskondlike protsessideni.
Seotud mitmete erinevate teadusharudega:
– Psühholoogia
– Ajalugu
– Sotsiaalantropoloogia
– Majandusteadus
– Politoloogia
– Haldus
Sotsioloogia kui teaduse erinevad vaatenurgad :
• Psühholoogiline – sotsioloogia tekkeaastatel mõjutas arusaamu ühiskonnas toimunust. Inimkäitumist mõjutavad ainult temast endast tulenevad tegurid. Erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente , sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis;
• Demograafiline vaatenurk – uurib rahvastikku ja selles toimuvaid protsesse – statistilistele andmetele tuginev teoretiseering – miks?kuidas?
Sotsioloogia kui teaduse erinevad vaatenurgad:
• Kultuuri analüüsist tulenev vaatenurk – inimkäitumise analüüsil kasutatakse kultuuriloo termineid ja mõisteid: ühiskondlikud väärtused, ühiskondlikud reeglid jms.
• Ajalooline vaatenurk – ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist ja arengut;
Sotsioloogia kui teaduse erinevad vaatenurgad:
• Sotsioloogiline vaatenurk:
– Koosluste vaatenurk: grupid ja nende erinevad jaotused ( formaalsed , mitteformaalsed , primmaarsed, kollektiivne käitumine, massiliikumine jne.)
– Suhete vaatenurk: isikute vahelised suhted, mis tulenevad sotsiaalsest positsioonist ja sotsiaalsetest rollidest.
Sotsioloogiline vaatekoht
Iseloomustavad järgmised peamised tunnused:
• Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu. Huvi ei seisne ainult teatud valdkondade vastu, vaid nende erinevate valdkondade omavaheliste seoste vastu; samuti kuidas ühiskondlikud probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme.
• Rõhk inimkäitumise kontekstil, s.o. välistel jõududel, mis kujundavad ja suunavad indiviidi otsuseid.
• Tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse interaktsiooni tulemusena.
• Rõhu asetamine ühiskonnale ja indiviididevahelistele suhetele, mis kujundavad ühiskondlikku elu, mitte aga üksikindiviidile.

Sotsioloogia funktsioonid

Teadusel on kolm fuktsiooni:
• Kirjeldamine
• Seletamine
• Ennustamine
Sotsioloogia funktsioonideks on:
– Kirjeldav, st. Nähtuste ja protsesside taseme, ulatuse ja struktuuri uurimine, vastused küsimustele kas ja kui palju?
Sotsioloogia funktsioonid
– Teoreetiline ehk seletav funkts. – kogu faktilise materjali analüüs mingi probleemi selgitamiseks olemasoleva teooria raames või uue teooria loomine;
– Praktiline ehk instrumentaalne fukts. – erinevate uuringute tulemuste kasutamine sotsiaalsete suhete, gruppide, institutsioonide, inimeste olukorra, võimaluste, perspeltiivide selgitamine ja parandamine. Sotsioloogia annab informatsiooni, mis võimaldab luua sotsiaalse kontrolli sotsiaalsete protsesside üle
Sotsioloogia funktsioonid
– Ennustamine, st, et pärast kirjeldamist ja selgitamist on võimalik pakkuda välja erinevad arenguvariante
– Kriitiline fuktsioon:
• Kriitiline suhtumine olemasolevatesse teoreetilistesse lähenemistesse ja uurimismeetoditesse
• Ühiskonnaseisundi kriitika
– Ühiskonna teadvustaja:
• Mis toimub?
• Miks toimub?
• Kuhu edasi viib?
Kokkuvõte
Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget.
Poola sotsioloog Jan Szczepanski:
“Sotsioloogia täpne defineerimine ei ole tänapäeval enam vajalik, kuna ükski teadus ei eksisteeri valmis kujul, piiritletult ega muutumatult, nii, et oleks võimalik anda selle täpset määratlust.”
Kokkuvõte
Sotsioloogia on sotsioloogiliste teadmiste süsteem, mis toodab uusi teadmisi sotsiaalse reaalsuse ja ka teaduse kui süsteemi kohta.
Sotsioloogia kui teadus, erineb oma uurimismeetodite poolt loodusteadustest.
Sotsioloogia on tihedalt seotud teiste teadusharudega: psühholoogia, ajalugu, poliitika, antropoloogia , haldus, majandus.

Kokkuvõte

Mõisted:
– Sotsiaalsed institutsioonid ehk teatud eluvaldkonda puudutavad sotsiaalse elu korraldused, mis puudutavad kõik ühiskondi
– Sotsiaalsed faktid ehk kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid
– Sotsioloogiline kujultus ehk oskus näha igapäevaste sündmuste taga olevaid neid mõjutavaid makroprotsesse.
Sotsioloogia peamised funktsioonid: kirjeldamine, seletamine, ennustamine.
Sotsioloogia arengulugu
Sotsioloogia kujunemisele eelnes sotsiaalse mõtte areng antiikajast kuni August Comte’ini. Pärast seda saab vaadelda sotsioloogia erinevaid arenguetappe.
Eel- ehk protosotsioloogiasse kuuluvad ühiskonnateaduslikud teooriad, mõtted vanadest kultuuridest (Hiina, India jt.) ja Õhtumaa mõtlejate ( Platon , Aristoteles ) seisukohad kuni sotsioloogia rajamiseni.
Sotsioloogia arengulugu
Antiik- ja uusaja mõtlejad otsisid vastust inimese kohta ühiskonnas, püüdsid määratleda ühiskonda ning selle tekkimise ja funktsioneerimise mehhanisme .
Industriaalühiskonna teke sundis üldteoreetiliste lahenduste kõrval otsima praktilisi lahendusi erinevatele probleemidele – linnastumine, vaesumine , tööliste rahulolematus jms.
Sotsioloogia tekkimine
Sotsioloogia nn “leiutati” 19.sajandi alguses, mil mitmed teadlased Euroopas ja Inglismaal hakkasid uurima erinevaid ühiskondi täiesti uuest vaatenurgast lähtudes.
Algas valitsuse poolsest statistika kogumisest erinevate surmapõhjuste kohta. Esimest korda saadi konkreetseid andmeid suitsiidide kohta.
Sotsioloogia tekkimine
Enesetappude puhul ilmnes kolm hämmastavat tulemust:
• Suitsiidinäitajad olid stabiilsed aastate lõikes;
• Näitajad erinesid aga suuresti erinevates paikkondades;
• Suitsiidinäitajad olid pidevas kasvamises kõikjal, kus andmeid koguti
Sotsioloogia tekkimine
Millest sellised näitajad tulenesid?
Peagi hakati koguma andmeid ka muude elutegevuste kohta, sh mõrvad, vägistamised, heategevus jms.
Kõikide andmete puhul ilmnes sama tendents :
– Stabiilsus
– Varieeruvus
– Kasvutendents
Sotsioloogia tekkimine
Tekkinud küsimusi lahendama asunud teadust kutsuti esmalt “moraalse statistika” uurimiseks, sest esimesed uurimisobjektid olid otseselt seotud inimühiskonna moraalsete aspektidega.
Loojad: Belgia matemaatik ja astronoom Adolphe Quetelet ja Prantuse advokaat Andre Michel Guerry.
Sotsioloogia areng
Klassikaline sotsioloogia 1820ndad, 1830ndad kuni 1920ndateni:
– Rajaneb objekti ja subjekti sõltumatuse ideaalil – uuritavat tuleb vaadelda objektiivselt
– Ühiskond on süsteemne tervik, objektiivselt eksisteeriv reaalsus , mida saab analüüsida, võrrelda, prognoosida, kindlad uurimismeetodid
– Positivism, strukturaalne funktsionalism , etnometodoloogia
Esindajad: Comte, Marx, Durkheim jt
Sotsioloogia areng
Postklassikaline periood ja modernistlik sotsioloogia:
– Kujunesid funktsionalistlikud teooriad jm, esile tõusid empiirilised uuringud
– Lisandusid sümboliline interaktsionism , sotsiaalne fenomenoloogia , ratsionaalse tegevuse teooria, ajalooli - empiiriline sotsioloogia, soosotsioloogia.
– Selgus, et uurimistulemusi mõjutasid uurimismeetodid, uurija olemus ja palju muudki
– Max Weber – õpetus ideaalsetest tüüpidest
– Tähelepanu: subjekt -tunnetustegevus-objekt
Sotsioloogia areng
Postmodernistlik periood – sotsioloogilise nägemuse muutumine kuni käesoleva ajani.
Üks ja sama tegevus annab erinevatel tingimustel ja erinevas ajas erinevaid tulemusi – konteksti tähtsus!
Huvi sotsiaalse semantika ehk märkide ja tähenduste süsteemi vastu, sellest huvi tõlgendamise vastu.
Sotsioloogia areng
Postmodernistlik periood.
Semantika – tõlgendamine – lahendus tunnetuse ratsionaliseerimise probleemile:
Üks ja sama märk (sotsiaalne nähtus, fakt) omavad erinevaid tähendusi sõltuvalt muutujatest (üleminekutest):
– Objektiivsed asjaolud :kontekst, mida inimene võib vaadelda ja määratleda ka valikuliselt;
– Subjektiivsed asjaolud: vaatleja väärtussüsteem, kultuur jm.
Sotsioloogia areng
Kõik sotsioloogia teooriad ja paradigmad arenevad edasi ja täpsustavad nägemusi kaasaegsest ühiskonnast ning selle probleemidest.

Sotsioloogia suurkujud

Isidore Auguste Marie Francois Xavier Comte (1798 – 1857)

Nimetatakse sageli sotsioloogia rajajaks – “sotsioloogia isa”.
Lõi mõiste sotsioloogia, et eristada enda vaateid teiste omadest .
Positivismi looja.
Auguste Comte 2
Püüdis leida sellist ühiskonnateadust, mis suudaks seletada sotsiaalse ühiskonna seadusi samahästi kui loodusteadused selgitasid füüsilise keskkonna toimimist.
Comte teooria – positivistlik teadus ehk sotsioloogias ühiskonna ja grupielu teaduslik uurimine.
Positivism kui väärtustevaba ja objektiivne teadus.
Positivismi arendasid edasi John Stuart Mill ja Herbert Spencer
Positivism
Kuni 17.sajandini hõlmas filosoofia kõiki teoreetilisi uurimisvaldkondi.
Alates 17.sajandist kasvas teaduste roll maailma tunnetuses .
Comte arvates pole vana tüüpi filosoofial tulevikus mingit rolli.
Uue filosoofia eesmärgiks on inimtunnetuse uurimine ( teaduslikud uurimismeetodid, teaduste omavaheline seostamine jm)
Auguste Comte 3
Comte “kolme astme” seadus,
mille kohaselt peab iga kujunev teadvus läbima kolm astet:
• Teoloogiline – mõtted on kujundatud religioossete ideede poolt; ühiskond on jumala tahte väljendus
• Metafüüsiline – ühiskonda nähti looduslikul, loomulikul moel, kadunud oli üleloomulikkus, müstika
• Positiivne – ühiskonda uuritakse ja määratletakse läbi teaduslike uurimismeetodite
Teoloogiline mõtlemine:
• Fetišism ehk nõidus – iga asi on hingestatud ja käitub nagu inimene
• Polüteism ehk palju jumalaid omav – iga valdkonna üle valitseb oma jumal, jumala tahe selgitamaks teatud nähtusi
• Monoteism ehk ainus – üks jumal, kelle tahtest lähtuvalt on kogu elu korraldatud
Metafüüsiline mõtlemine:
• Nähtusi seletatakse millegi kaudu, mida ei saa kogeda, nt aisting tekkimine on seotud mateeriaga, asja omadus on seotud tema olemusega.
• Võrreldes teoloogilisega abstraktsem, üldised seaduspärasused
Positivistlik mõtlemine:
• Lähtutakse tegelikkusest, mis on konkreetselt olemas
• Ülesandeks on avastada seaduspärasusi ja nende põhjal sündmusi ette näha
Auguste Comte 4
Auguste Comte 5
• Iga teadus ei ole jõudnud positivistlikku tasemele
• Tema arvates eksisteeris vaid 6 teadust:
– Astronoomia
– Matemaatika
– Füüsika
– Keemia
– Füsioloogia
– Sotsioloogia

Herbert Spencer (1820 – 1903)

• funktsionalist
• Huvi majanduse, loodusteaduste ja sotsioloogia vastu
• “sünteetiline filosoofia”
• Sotsiaaldarwinism – kõige tugevamad ja kohanemisvõimelisemad jäävad ellu
Herbert Spencer
• Ta oli sotsiaalsete reformide vastu, mis aitaksid vaeseid, kuna see rikub loomulikku valiku-protsessi.
• Individualist
• Võrdse vabaduse seadus:”Iga inimene on vaba tegema kõike, mida ta soovib, juhul kui ta ei riku teise inimese võrdset vabadust”
Herbert Spencer
• Strukturaal-funktsionalistliku analüüsi looja
• Sotsiaalne areng sõltub võitlusest ja kõige tugevamatest, nn sotsiaaldarvinism. So teooria loomulikust valikust, mida Darwin kasutas looduse kirjeldamisel
• Ebasobivate indiviidide kiire elimineerimine ühiskonnast on rassile bioloogiliselt kasulik
Herbert Spencer
Esitas oma nägemuse ühiskonnast:
• Ühiskond eksisteerib kui organism
• Toimub sotsiaalne evolutsioon
Analoogia bioloogilise organismiga =
Sotsiaalne tervik
Herbert Spencer
Ühised tunnused bioloogilisel organismil ja ühiskonnal:
• Kasvavad oma elutegevuse jooksul
• Struktuur muutub keerulisemaks
• Muutusega diferentseeruvad funktsioonid
• Muutustega koos: vastastikune koostöö, toime, areng – suurem sõltuvus üksteisest
• Kui terviku tegevus häiritud, siis osad võivad teatud ajal oma tegevust jätkata
Herbert Spencer
Erinevad tunnused on:
• Organismi osad on füüsiliselt seotud; ühiskonna koostisosad vabad ja laiali pillatud
• Mõtlemine ainult ühes organismi osas; ühiskonnas mõtlevad kõik inimesed
• Bioloogilises organismis eksisteerivad elemendid terviku jaoks; ühiskond eksisteerib oma liikmete hüvanguks.
Herbert Spencer
• Ühiskond
• Teed ja ehitused
• Majandus
• Hüvede jaotus
• Regulatsioon
• Indiviid
• Sotsiaalne grupp
• Organism
• Skelett
• Toitumine
• Vereringe
• Aju ja närvisüsteem
• Rakk
• Kude
Herbert Spencer
Jaotab ühiskonna militaarseks ja tööstuslikuks.
Domineeriv funktsioon või põhitegevus
1) Militaarses – kollektiivne kaitse ja pealetung , et säilitada ja suurendada end;
2) Tööstuslikus – rahumeelne ja vastastikune teenuste vahetamine
Herbert Spencer
• Sotsiaalne koordinatsioon :
• 1) militaarses - kohustuslik koostöö, vägivaldne korralduste pealesurumine ;
• 2) tööstuslikus – vabatahtlik koostöö, tegevus reguleeritakse kokkuleppe ja õigluse printsiibil
Herbert Spencer
Suhted riigi ja indiviidi vahel
• militaarses – indiviid eksisteerib riigi heaks. Piiratakse vabadust, omandust ja mobiilsust;
• tööstuslikus – riik eksisteerib indiviidide hüvanguks. Vabadus, vähe piiranguid omandile ja mobiilsusele.
Herbert Spencer
• Riigi struktuur.
• 1) Militaarses – tsentraliseeritud;
• 2) Tööstuslikus – detsentraliseeritud.
• Sotsiaalse stratifikatsiooni struktuur:
• 1) Militaarses – positsioonid, ametid päritakse (omistatud staatus);
• 2) Tööstuslikus – avatud süsteem, toimub liikumine erinevate positsioonide vahel (omandatud staatus).
Herbert Spencer
• Majandusliku aktiivsuse tüüp:
• 1) militaarses – majanduslik autonoomia ja isemajandamine, vähene väliskaubandus ja protektsionism ;
• 2) tööstuslikus – majandusliku autonoomia kadumine, vastastikune sõltuvus rahumeelse kaubanduse kaudu, vabakaubandus
Herbert Spencer
Sotsiaalsed ja isiklikud väärtused
• militaarses – patriotism, julgus , lojaalsus, kuulekus, allumine, usk autoriteeti, distsipliin
• tööstuslikus – sõltumatus, lugupidamine teiste vastu, vastuhakk sunnile ja survele, isiklik initsiatiiv, heasüdamlikkus, tõele suunatus
Liikumine toimub militaarsest tüübist tööstuslikku ühiskonda.
Mõisted: struktuur, tööjaotus, funktsioon, integratsioon

Harriet Martineau (1802 – 1876)

• Esimene naissotsioloog
• Huvitatud majandusest ja sotsioloogiast
• Sotsioloogia tutvustaja Inglismaal – Comte traktaadi “Üldine filosoofia” tõlkimine
Harriet Martineau
Esimene süstemaatiline uurimus Ameerika ühiskonnast “Ameerika ühiskond” 1837
Teda peetakse silmapaistaks sotsioloogiks mitmel põhjusel:
• Uurida tuleb tervet ühiskonda, mitte üksikuid fakte
Harriet Martineau
• Igasugune ühiskonna analüüs peab sisaldama ka naiste olukorra analüüsi
• Pööras esmakordselt tähelepanu sellistele aspektidele nagu abielu, lapsed, kodune ja religioosne elu, rassisuhted
• Lisaks vaatlusele tuleb ühiskonnas ka midagi kasulikku korda saata

Emile Durkheim (1858 – 1917)

• Funktsionalist
• Sotsioloogia kui akadeemilise distsipliini looja
• Esimene sotsioloogia ajakiri “Annee Sociologie”
• Sotsiaalsed faktid
• Solidaarsus
Emile Durkheim
• 1887.aastal sai Durkheimist Bordeaux ’ ülikoolis sotsioloogia kateedri juhataja ning oli esimene, kes asus sotsioloogiat õpetama kui iseseisvat ainet
• Sotsioloogia ei leidnud kohe poolehoidu
• Loengud sotsiaalteadustes : mõisted sotsiaalne solidaarsus, perekond ja sugulussuhted , intsest, totemism , enesetapud, kuritegevus , religioon , seadus jm
Emile Durkheim
• 1898 .aastal asutas sotsioloogia aastaraamatu “Année sociologique” – esimene sotsiaalteaduslik ajakiri Prantsusmaal
• Aastaraamatus ilmusid ka Durkheimi peamised tööd “Ühiskondlikust tööjaotusest”, “Sotsioloogia meetodi reeglid”, “Enesetapp”, “Religioosse elu peamised vormid”
Emile Durkheim
• Tema tööd on kõige enam mõjutanud nüüdisaegset sotsioloogiat
• Alus kaasaegsele sotsioloogilisele teooriale
• Sotsioloogia kui uus teadus, mille probleeme ja küsimusi saab lahti mõtestada empiirilisel teel
• Ratsionaalsete mõtete ja printsiipide kasutamine uurimuste läbiviimiseks, erapooletus
Emile Durkheim
• Ühiskond kui omaette reaalsus
• Inimkonna kogemuse edasi kestmine
• Paikapandud reeglid – sotsiaalne struktuur – sotsioloogilise analüüsi objekt
• Kolm olulist teemat, mis olid olulised just empiirilise teaduse arengu seisukohalt:
• Sotsioloogia kui empiiriline teadus
• Individuaalsuse tõus ja uue sotsiaalse korra formeerimine
• Ühiskonna moraalse korra allikad ja iseloom
Emile Durkheim
• Durkheimi sotsiologism – sotsioloogia teoreetilised printsiibid ja metodoloogia . Kaks aspekti:
– Ontoloogiline: sotsiaalne reaalsus on üleüldises universaalses korras, samas iseseisev
– Metodoloogiline: sotsioloogia on iseseisev teadus omaenda metodoloogiliste vahenditega ja sõltumatu teistest teadustest
Emile Durkheim
Durkheim jagab ühiskonnad kaheks:
• 1) traditsioonilised ühiskonnad – individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile. See solidaarsus saab kasvada ainult isiksuse vähenemise arvelt. So mehhaaniline solidaarsus.
Emile Durkheim
• 2) kaasaegsed ühiskonnad – inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus. Kuigi indiviididel on vähe ühist, sõltuvad nad üksteisest siiski rohkem kui mehhaanilise solidaarsuse korral. Sõltuvuse tõttu tekib orgaaniline solidaarsus. Ühiseid uskumusi on vähem.
Emile Durkheim
• Sotsioloogia peab uurima sotsiaalseid fakte.
• Sotsiaalne fakt - so käitumisviisid, mõtlemisvormid, mis on indiviidist sõltumatud, kuid omavad teatud sundiseloomu, on kohustuslikud inimesele, sõltumatult inimese enda soovist.
• Sotsiaalne fakt võib inimkäitumist väljastpoolt piirata, nt komme , seadus
Emile Durkheim
• Ühiskonnas on integratsioon ehk side.
• Mida suurem see side on, seda tugevam on indiviidide sotsiaalne ja psühholoogiline turvatunne (nt leevendab frustratsiooni ).
• Mida tugevam turvatunne, seda väiksem enesetappude arv.
Emile Durkheim
Suitsiidide arv:
• Nt vallalistel rohkem suitsiide
• Naistel vähem kui meestel
• Katoliiklastel vähem kui protestantidel
• Suvel rohkem kui talvel
• Kui välised normid/ regulatsioonid liialt nõrgad või liialt tugevad, siis rohkem suitsiide.
Emile Durkheim
• Anoomia – kui sotsiaalsed regulatsioonid puuduvad
• Kiire muutus võib kaasa tuua anoomia, nt ülenev mobiilsus. Samas vaesus kaitseb suitsiidide eest, kuna on oma olemuselt piirav
• Anoomia on kahjulik nii üksikindiviidile kui ka ühiskonnale tervikuna

Karl Marx (1818 – 1883)

• Sotsialismi (kommunismi) teooria looja
• Konfliktiparadigma looja
• Põhimõisted – proletariaat , kodanlus , klassivõitlus, revolutsioon
Karl Marx
• Õppis nii Berliini, Bonni kui Pariisi ülikoolides ajalugu, politoloogiat kui filosoofiat
• Peamiseks mõjutajaks alguses Hegeli filosoofia – “maailmavaim”, areng suurema ratsionaalsuse ja vabaduse suunas.
Karl Marx
• Marxi on peetud oma aja parimaks majandusmõtte ajaloo tundjaks
• Tundis põhjalikult Adam Smithi ja David Ricardo töid
• Marxi jaoks Hegeli idealism vastuvõetamatu – võttis omaks Ludwig Feuerbachi materialistliku suunitluse: “sotsiaalse ja poliitilise mõtte aluseks on inimeste materiaalsed vajadused”
Karl Marx sotsioloogina
• Ise ennast sotsioloogiks ei pidanud
• Põhiteosteks: “ Kapital ”, koos Engelsiga kirjutatud tööd: “Püha perekond”, “Saksa ideoloogia”, “Kommunistliku partei manifest” jt filosoofia, sotsioloogia ja majanduse valdkonda kuuluvad tööd
• Huvi ühiskonnas toimuvate muutuste vastu
• Kompleksne ajaloo- ja ühiskonnateooria väljakujundamine
Karl Marx sotsioloogina
• Marxi töödes 3 suurt panust ühiskonnateooriasse:
– Ühiskonna orgaaniline terviklikkus : seoste otsimine erinevate ühiskonnaelu sektorite vahel
– Majandusliku sektori suhteline tähtsus: tootmisvahendid ja tootmisviisid , ühiskonna erinevad formatsioonid
– Konflikti roll ajaloo kujundamisel: pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja proletariaadi vahel
Karl Marx sotsioloogina
• Kapitalism ja klassivõitlus:
Karl Marx sotsioloogina
• Lähtudes omandijaotusest eksisteerivad järgmised tootmisviisid:
• 1) ürgkogukondlik - primitiivsed vahendid ühiskasutuses;
• 2) orjanduslik
• 3) feodaalne - keskaegne Euroopa kuni 19.saj;
• 4) kapitalistlik
Karl Marx sotsioloogina
• Kommunistlik - eraomand kaob, tootmis-vahendid riigi omad.
• Revolutsiooni toimumise tingimused:
1) kapitalismilt kommunismi saab minna ainult kapitalistlikult arenenud riik;
2) revolutsioon peab toimuma kõikides kapitalistlikes riikides üheaegselt.
Karl Marx sotsioloogina
Kogu ühiskonna ajalugu on klassivõitluse ajalugu.
Revolutsiooni õnnestumiseks peab tekkima klassiteadvus
• die Klasse an sich - klass iseeneses
• die Klasse für sich - klass iseenda jaoks
Karl Marx sotsioloogina
• Majandussuhete mõju kultuurile:
Klassiühiskondades valitsevad alati valitseva klassi ideed
Religioonist – see on oopium rahvale
Karl Marx sotsioloogina
• Religioonist:
– Majandustingimuste ja domineeriva klassi huvide väljendus
– Illusioon , võlts-teadvus
– Manipuleerib ja rõhub alamat klassi
– Kompensatsioon
– Sotsiaalse kontrolli vahend
Et saavutada inimeste tegelik õnn, tuleb hävitada religioon ehk inimeste illusoorne õnn

Max Weber (1864 – 1920)

• Üks tuntumaid ja kuulsamaid kaasaegse sotsioloogia teadlasi ja rajajaid
• Lisaks veel tunnustatud filosoof , politoloog, majandusteadlane
Max Weber
• Tähtsamad tööd on “ Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim” ( 1904 -1905), “Majandus ja ühiskond” (1922), “Religioonisotsioloogia” jt majandus-, ajaloo-, religiooni-, poliitika- ja sotsioloogialased tööd
Max Weber
• Sotsioloogia eesmärgiks on fikseerida inimkäitumise subjektiivne mõte, st peab mõistma motiive , käitumise põhjuseid. Kui käitumisel puudub subjektiivne mõte, siis sotsioloog seda ei uuri
• Keskenduda tuleb tegevusele, mitte sotsiaalsetele struktuuridele
Max Weber
• Olulised on inimeste väärtused ja ideed
• Ühiskonna struktuurid on formeerunud vastastikku mõjutavate käitumisaktide tulemusena
• Religioonide uurimine ja võrdlus – seosed kapitalismiga
Max Weber
• Maailmapaljastus: “Kui teadus avalikustab loodusseadused , hävineb osa eksistentsi imest ja müstikast”
• Kaasaegse ühiskonna teraspuur
• Maailma uurimises on oluline väärtusvaba uurimisvajadus ja oht teadmiste väärkasutamise ees
Max Weber
• Mõistmine – võime kujutleda maailma sellisena, nagu seda võiksid näha teised inimesed ning mõista protsesse, mille kaudu inimesed mõtestavad seda, mis nendega juhtub
• Sotsiaalset tegelikkust tuleb mõista nende seisukohalt, kes seda ise kogevad
Max Weber
• Ratsionalism – kaasaegsele ühiskonnale omane käitumisviis: uudne tehnoloogia ja bürokraatia
• Religioonist: usu mõju majanduslikule arengule, vahekorrad ja mõjud majanduslike tingimuste, religiooni, sotsiaalsete faktorite vahel
Max Weber
• Sotsioloogia ülesandeks on analüüsida indiviidi mõtestatud tegevust. Tegevus võtab sotsiaalse iseloomu, kui:
– Subjektiivne motivatsioon
– Orientatsioon teistele inimestele
• Selle alusel kujuneb välja neli tegevuse liiki:
Max Weber
Sotsiaalse tegevuse ideaal-tüübid:
• sihiratsionaalne tegevus – ratsionaalset eesmärki taotletakse ratsionaalsete vahenditega. Põhilised märksõnad on: edu, saavutus, kasu.
• väärtusratsionaalne tegevus – so käitumine, mille määravad ära teatud olulised väärtused ühiskonnas.
Max Weber
Eesmärk ei pruugi olla inimesele kasulik või ratsionaalne , nt lunastuse saamine, kuid kasutatakse ratsionaalseid vahendeid, nt askeesi.
• 3) Afektiivne ehk emotsionaalne tegevus – tegevuse aluseks hetkeline tunde-ja/või emotsionaalne seisund.
• 4) traditsiooniline tegevus – tegevuse aluseks sissejuurdunud harjumus.
Max Weber
• Analüüsis Lääne ühiskonda, kus üha enam domineerib sihiratsionaalne tegevus.Varem domineeris pigem traditsiooniline, afektiivne, väärtusratsionaalne.
• Millised faktorid tõid kaasa Lääne ühiskonna ratsionaliseerumise?
• Kalvinism soosib askeetlust.
Max Weber
• Jõukust peab korjama Jumala auks aga mitte siinpoolseks luksuseks. See teeb võimalikuks ülemineku feodalismist kapitalismi. Kuigi religioon aitab kaasa kapitalismi tekkele, siis kapitalism pigem hävitab religiooni. So ajalooline iroonia, mida igapäevaelus nimetatakse ettenägematuks tagajärjeks.
• Bürokraatia – kõik avalikud suhted formaliseeritakse.
Max Weber
• Ideaalne tüüp - loogiliselt kujundatud mõiste; võimaldab esitada uuritava sotsiaalse elemendi põhijooni. Selles mõistes püütakse välja tuua uuritava sotsiaalse elemendi tüüpilised jooned. See pole uurimise põhieesmärk, vaid aitab selgitada üldiseid reegleid.
Max Weber
• Ideaalne tüüp sisaldab endas omadusi sotsiaalse institutsiooni kohta, mis on tervik ja mida ei mõjuta ükski teine institutsioon, eesmärk või huvid. Ideaalne tüüp ei kirjelda kunagi konkreetset reaalsust, vaid annab aluse, millega reaalsust võrrelda.
Max Weber
• Vastavalt ideaalsele tüübile, sisaldab kapitalism endas nelja põhiomadust:
– eraomand kõigil kasutootvatel tegevustel
– kasumi saamine/tagaajamine
– firmade ja ettevõtete vaheline konkurent
– Laissez Faire , või valitsus ei sekku majandusse
Max Weber
• Bürokraatiat võib käsitleda kui erilist tüüpi ratsionalismi või siis kui organisatsioonide ratsionalismi
• Ideaalse bürokraatia tunnusjooned:
– hierarhilisus organisatsioonis, alluvussuhted
– formaalsus
– kirjalikud ja konkreetselt paika pandud reeglid
– edutamine vastavalt saavutustele
– tööjõu spetsialiseerumine
– kasumi tootmine
Max Weber
Weberi arutlused võimu üle on samuti seotud sooviga uurida, mis toimub kaasaegses ühiskonnas.
Eristas ta kolme peamist tüüpi võimu:
• Traditsiooniline võim
• Ratsionaalne-legaalne võim
• Karismaatilisus

Wilfredo Pareto (1848-1923)

• Itaalia majandusteadlane ja sotsioloog
• „Üldsotsioloogia traktaat ” 1916
• Eeskujuks Itaalia teadlane , poliitik ja kirjanik Niccolo Machiavelli
Wilfredo Pareto
• Majandusteadus tegeleb ainult ratsionaalse või loogilise käitumisega. Pareto oli veendunud, et inimkäitumine on suures osas mitte-ratsionaalne, mitte-loogiline. Sotsioloogia tegeleb mitte-loogilise käitumisega.
• Loogiline käitumine – kui kasutatakse sobivaid vahendeid eesmärgi saavutamiseks.
Wilfredo Pareto
• Pareto põhiprobleemiks oligi vastuolu tunnetamine majandusliku ratsionaalsuse ja inimeste irratsionaalse käitumise vahel. Inimeste käitumine on irratsionaalne teaduse, mitte sotsiaalse praktika mõttes
Wilfredo Pareto
• Mitte-loogiline käitumine – kõik see, mis jääb loogilisest käitumisest välja.
• Ehkki inimesed käituvad tihtipeale mitte-loogiliselt, püüavad nad oma käitumist selgitada selliselt , et see näiks loogilisena.
• Inimkäitumise aluseks on meeleseisund , tunded. Tunded on peamine allikas mitte-loogilisele käitumisele.
Isalõvid ja emarebased

Kaasaegsed sotsioloogia teooriad

Tuntumad teooriad on:
• Strukturaal-funktsionalistlik
• Konfliktiteooria
• Kirjeldavad teooriad:
– Sümboolne interaktsionism
– Dramaturgia
– Etnometodoloogia
• Humanistlik sotsioloogia
• Feministlik sotsioloogia

Funktsionalistlik teooria

• Põhihuviks on suhted sotsiaalse tegelikkuse kahe tasandi: terviku (ühiskond, mingi grupp) ja selle osade (sotsiaalse tegevuse valdkonnad, grupi liikmed) vahel
• Millised mehhanismid reguleerivad terviku ja selle osade omavahelisi suhteid?
• Tervik on edukas, kui püsib pikema ajaperioodi jooksul.
Funktsionalistlik teooria
• Uurib sotsiaalseid institutsioone ehk perekonda, haridust, religiooni jm ning kuidas iga selline sotsiaalse elu sfäär aitab kaasa ühiskonna kui terviku säilimisele?

Talcott Parsons (1902 – 1979) ameerika sotsioloog:

– Sotsiaalne süsteem – tervik, mis koosneb omavahel seotud osadest ning millest igaüks täidab olulist rolli ühiskonna säilitamiseks
– Osad on omavahel seotud sidemetega
– Oluline on idee, et iga gruppi või ühiskonda hoiab koos harmoonia või tasakaal struktuuri osade vahel
– Grupisisene väärtuskonsenses ehk grupiliikmetel on ühised eesmärgid eesmärkide ja nende saavutamise osas. Väärtused–ühised arusaamad heast ja soovitavast
Funktsionalistlik teooria

• Robert K. Merton (sünd.1910):

– Keskastme teooriad ehk reeglid, mis kehtivad ühiskonnale tervikuna, peavad kehtima ka piiratud hulga inimeste suhtes
– Avalikud ja varjatud funktsioonid – avalikud on need, mis on ette planeeritud ja need tagajärjed, mida oodataksegi. Varjatud on sellised tegevuste tagajärjed, mida ei osata ette näha. Alati tuleb kaaluda millised on avalike ja varjatud tagajärgede vahekord , kui funktsionaalne on vastav tegevus ühiskonna kui terviku jaoks?
– Düsfunktsionaalne käitumine – mitte kõik käitumisaktid pole funktsionaalsed ega aita ühiskonna kui terviku arengule kaasa. Sotsioloogia ülesandeks on oma uuringuteks kindlaks määrata, kelle või mille suhtes teatud käitumine või struktuurid on funktsionaalsed või mitte.
Funktsionalistlik teooria
• Kriitika:
– Liialt abstraktne , liiga kaugel individuaalse kogemuse tasandist ;
– Funkt.-l teoorial on kalduvus koondada tähelepanu süsteemis valitsevale harmooniale, stabiilsusele ja korrale ning süsteemis valitsevad ebakõlasid nähakse ajutiste probleemidena. Välistatakse võimalus, et süsteem võiks olla vigane;
– Funkt-lik analüüs ei jälgi muutusi läbi aegade ja ei uuri iga konkreetse sotsiaalse mustri ajaloolist konteksti.
– Parsonsi töid mõjutas tollane Ameerika majanduslik õitseng
Konfliktiteoora
• Keskendub korratusele, kokkuleppe puudumisele ja avalikule vaenulikkusele indiviidide ja gruppide vahel ühiskonnas, harmoonia puudumine süsteemi ja tema osade vahel;
• Võitlus võimu ja ressursside pärast ühiskonnas on normaalne nähtus
• Sotsiaalsed struktuurid on ebapüsivad

Konfliktiteooria

Konfliktiteoreetilisest vaatekohast lähtudes uurivad teadlased:
• Ühiskonnas tekkivaid pingekoldeid erineva võimuhulgaga inimeste ja gruppide vahel;
• Konfliktide kontrollimise tehnikaid;
• Viise, kuidas võimu omavad ühiskonnaliikmed säilitavad ja suurendavad oma mõju sotsiaalse elu eri valdkondade üle, sh valitsevad ideed ja väärtused.
Sotsiaalne kord tuleneb ebavõrdset võimu omavate jõudude omavahelisest võitlusest. Kehtivad selle reeglid, kelle võim parasjagu kehtib ühiskonnas.
Strukturaal-funktsionalistliku ja konfliktiteooria ühisjooned
• Seisukoht, et ühiskonna sotsiaalset struktuuri tuleb vaadelda väga abstraktsel moel, nt eesti ühiskond või kaasaegne haridus.
• Makrosotsioloogia – olemuselt suhteliselt abstraktne, teooriad üldised kogu sotsiaalse struktuuri kohta kehtivad. Järeldusi tehaks ülevalt alla ehk üldiselt üksikule.
• Mikrosotsioloogia – uurib inimeste igapäevaelu ja isikute vahelisi suhteid.
Kirjeldavad lähenemised:
• Mikrosotsioloogiline, põhitähelepanu protsessidel, mille abil inimesed mõtestavad ja annavad tähendusi igapäevaelu sündmustele. Järeldusi tehakse üksikult üldisele.
• Sümboolne interaktsioon: kuidas inimesed mõistavad oma maailma, mõjutavad üksteist ja määratlevad seda, kes nad on ja mida nad ühiskonnas teevad? Sümboolne interaktsionism hõlmab sotsiaalelu kaht olulist joont:
– Inimesed mõtlevad ja suhtlevad teineteisega sümbolite abil, mille tähendusi pidevalt kujundatakse;
– Inimesed peavad oma sotsiaalsest loomusest lähtuvalt elama ühiskonnas gruppides.
Kirjeldavad lähenemised:
• Maailma tuleb mõista individuaalse mõistuse kaudu ja taasmõtestada oma valikute (tahte) kaudu.
• Sümboolse interaktsionismi paradigma juurde käib mõistmine, et sotsiaalse korra reeglid muutuvad pidevalt, inimesed ei reageeri lihtsalt ühiskonna muutustele, vaid ka ise kujundavad aktiivselt asetleidvaid muutuseid ja sellest tulenevaid reegleid. Kõik need tulenevad inimeste vastastikusest suhtlemisest.
Kirjeldavad lähenemised: dramaturgiline lähenemine

• Erving Goffman –

elu on teatrietendus , kus sotsiaalset vastastikust mõju vaadeldakse nagu osade etendamine teatris
• Iga inimene etendab iga päev erinevaid rolle, millel on erinev publik ning erinev tagasiside
• Inimeste elu ja kontaktid on täis draamat
Kirjeldavad lähenemised:
etnometodoloogia

• Harold Garfinkel –

uuritakse igapäevaelu aspekte , millele tavaliselt ei mõelda ja mida peetakse täiesti tavaliseks, normaalseks
• Püütakse avastada sotsiaalse tegevuse tegelikku tähendust
• Uuritakse erinevaid käitumismustreid, kui neid muuta, mis siis juhtub, nt lapsed käituvad kodus üliviisakate ja tähelepanelike külalistena

Humanistlik sotsioloogia

• Kui positivism sõnastas, et sotsioloogia peab olema väärtustevaba, siis humanistliku koolkonna esindaja professionaalseks eesmärgiks on kasutada sotsioloogiat inimeste hüvanguks, mitte isikliku reputatsiooni tõstmiseks või abstraktsete teadmiste otsimiseks
• Peamiseks mureks on sotsiaalne õiglus ja selle ebavõrdne jaotumine .
• Interaktsioon, pearõhk inimese võimel seista vastu sotsiaalsele struktuurile ja proov muuta struktuuri ennast.
• Joseph Scimecca “humanistlik sotsioloogiline teooria” – dünaamiline eneseteadvus , millel on vaba tahe ja on samas refleksiivne. Vastanduvad ühiskonna võimsamad ja vähemvõimsamad

Feministlik sotsioloogia

• Teadus on liiga meeste keskne – tuleneb positivismist – kus ühiskonnas aktsepteeritud grupid suruvad omi arusaamu tegelikkusest teistele peale (nende vaated sobitatakse valitsevate standardite sisse)
• Naiste rollid ja staatused ühiskonnas
• Femiinne vaatenurk sotsiaalsele elule
• Naiste õigused?

Kaasaegsed sotsioloogid

Pierre Bourdieu

• Prantsuse sotsioloog, atropoloog, filosoof ning anti-globaliseerumisliikumise juhte
• 1930-2001
• Tähtsaim teos: Distinction: A Social Critique of the Judgement of Taste (1984). Rahvusvaheline Sotsioloogia Assotsiatsioon on pidanud seda üheks 10-st tähtsamaks tööks 20.sajandil sotsioloogias.
• Võtmesõnad Bourdieu's sotsioloogilises mõttes olid sotsiaalne väli, kapital ja habitus .
• http://www.kirjasto.sci.fi/bourd.ht m
Lõik Bourdieu’ tuntuimast teosest
• "Taste classifies, and it classifies the classifier. Social subjects , classified by their classifications, distinguish themselves by the distinctions they make, between the beautiful and the ugly , the distinguished and the vulgar, in which their position in the objective classifications is expressed or betrayed."
Pierre Bourdieu
Pierre Bourdieu sündis külas nimega Denguin, edela Prantsusmaal. Tema isa oli kohalik postkontori ülem. Koolis oli Bourdieu silmapaistev õpilane, kuid samal ajal ka suurepärane ragbimängija. Peagi kolis noormees Pariisi, kus ta õppis ülikoolis koos filosoof - Jacques Derrida’ga. Bourdieu huvitus Merleau -Ponty’st, Husserl ’i ja Marxi töödest.
Bourdieu kaitses oma lõputöö 1953. Pärast filosoofiakraadi saamist töötas ta aasta õpetajana ning siis võeti ta sõjaväkke, kus ta teenis kaks aastat Alžeerias.
1959-60 luges mees Alžeeria Ülikoolis loenguid ning õppis kohalikku põllumajandust ning berberite kultuuri.
"I thought of myself as a philosopher and it took me a very long time to admit to myself that I had become an ethnologist,“ on Bourdieu enda kohta öelnud.
1960 siirdus ta tagasi Prantsusmaale kui iseõppinud antropoloog.
Pierre Bourdieu
Bourdieu abiellus 1962.aastal Marie-Claire Brisard’ga.
Õppis antropoloogiat ning sotsioloogiat ning õpetas samal ajal Pariisi Ülikoolis (1960-62) ja Lille ’e Ülikoolis (1962-64).
1964 ühines Bourdieu the faculty of the École pratique des Hautes Etudes. 1968 sai temast Euroopa Sotsioloogiakeskuse direktor ( Centre de Sociologie Européenne), kus ta grupi oma kolleegidega alustas uuenduslike kollektiivsete uurimustega keskendudes eelkõige võimule, selle struktuuridele ning selle seostele kultuuriga .
Üks kesksemaid teemasid tema töödes oli uurida, kuidas kultuur ja haridus mõjutavad ja eristavad omavahel sotsiaalseid klasse ning kuidas need taastoodavad erisusi sotsiaalsete klasside vahel.
Oma teoses La Reproduction (1970) Bourdieu arutleb, et Prantsuse haridussüsteem taastoodab ühiskonna kultuurilist jagunemist. Ta vihjab vastavusele pedagoogiliste võtete sümboolsele vägivallale ning riigi monopolile legitimeerida füüsiline vägivald.
Pierre Bourdieu
1975 Bourdieu asutas ajakirja Actes de la Recherche en Sciences Sociales, mis keskendus uuringutele kuidas kultuur aitab säilitada ühiskonna domineerivaid struktuure.
1981 määrati B. Prestiižikale sotsioloogia õppetooli juhatajaks Collège de France .
1980ndate teisel poolel oli B. Ameerikas üks enim tsiteeritud prantuse sotsiolooge. Oma üliõpilastele oli ta guru , Bour-dieu (jumal), või kohutav näide terrorist maskeerituna sotsioloogia taha.
1990ndate keskel osales Bourdieu paljudes tegevustes, mis polnud seotud ülikooli ja teadustööga. Ta toetas streikivaid raudteetöölisi, rääkis kodutute kaitseks, oli külaline TV-programmides ning 1996 asutas kirjastuskompanii Liber /Raisons d'agir.
Bourdieu's viimane töö tegeles selliste teemadega nagu mehelik domineerimine, neoliberaalne uuendused, Edouard Manet ‘ kunst ja Beethoven .
Bourdieu suri 24.jaanuaril 2002 vähki Saint- Antoine hospidalis Pariisis.

Michel Foucault (1926 – 1984)

• Prantsuse filosoof
• Collège de France juhataja
• Tema tööd on mõjutanud arusaamu nii rakenduslikult kui teaduslikult nii inimloomusest kui sotsiaalteadustest
• Võtmefiguur 20.sajandi prantsuse filosoofias
• http://en.wikipedia.org/wiki/Michel_Foucault
Michel Foucault
M. Foucault ei pidanud ennast postmodernistiks.
Tema tööd paljuski kaasaegset sotsioloogiat mõjutanud. Oma töödes püüdis F. illustreerida , kuidas arusaamad kaasajal on võrreldes möödunud aegadega muutunud. Oma töödes käsitleb ta kuritegevust, keha, hullust ja seksuaalsust, mille uurimiseks analüüsib siis varasemaid töid ning selliseid kaasaegseid institutsioone nagu vanglad, haiglad ja koolid, mis kontrollivad ja jälgivad inimpopulatsiooni .
Foucault viis läbi palju kriitilise uurimusi sotsiaalsete institutsioonide seas, keskendudes psühhiaatriale ja meditsiinile.
Tema tööd on keskendunud võimule ja võimu ving teadmiste suhtele. Samuti on tema arutlused Lääne mõtte ajaloo üle tekitanud suurt diskussiooni.

Anthony Giddens (sünd Jaanuar 18, 1938)

Inglise sotsioloog
Strukturatsiooni teooria
Kaasaegsete ühiskondade holistlik käsitlus
Üks olulisemaid tegelasi kaasaegses sotsioloogias
Vähemalt 34 erialase raamatu autor, mis on avaldatud enam kui 29 keeles
Giddensit on kirjeldatud kui Briti tuntuimat sotsiaalteadlast pärast John Maynard Keynes
http://en.wikipedia.org/wiki/Anthony_Giddens
Anthony Giddens
Giddensi akadeemilise karjääri jooksul võib eristada kolme perioodi:
• Sotsioloogia uue visiooni väljatöötamine, sisaldades uut teoreetilist ja metodoloogilist lähenemist ning põhines klassikaliste tööde kriitilisel ülevaatamisel. Tema peamised tööd sellest perioodist: Capitalism and Modern Social Theory ( 1971 ) ja New Rules of Sociological Method (1976).
• Strukturatsiooni teooria väljaarendamine Peamised tööd: Central Problems in Social Theory (1979) ja The Constitution of Society (1984) tõid Giddensi rahvsuvahelisele areenile.
• Viimane periood keskendub Giddensi töödes modernsusele, globaliseerumisele ja poliitikale, eelkõige uuenduste mõjule sotsiaalses ja isiklikus elus. Sel perioodil kritiseerib postmodernismi. Peamised tööd: Consequence of Modernity (1990), Modernity and Self-Identity (1991), The Transformation of Intimacy (1992), Beyond Left and Right (1994) ja The Third Way: The Renewal of Social Democracy (1998).

Niklas Luhmann (1927-1998)

• Saksa sotsioloog, sotsiaalse süsteemi teoreetik
• Õppis 1960/1961.õa-l Harvardis, kus ta tutvus Talcott Parsonsiga, õppis ja täiendas end tema käe all
• Auahne plaan luua universaalne sotsioloogiline teooria ehk superteooria, mis kirjeldaks kogu ühiskonda, sotsiaalsust
• Ta on avaldanud kolm tosinat raamatut õiguse, kunsti, majanduse, poliitika, religooni, ökoloogia ja armastuse teemal.
Niklas Luhmann
• Niklas Luhmanni sotsioloogiline teooria on äärmiselt kompleksne. See hõlmab endas süsteemiteooriat, küberneetikat, filosoofilist antropoloogiat, Husserli fenomenoloogiat, organisatsiooniteooriat, samuti mõjutusi Parsonsi strukturaalfunktsionalismist.
• Luhmanni süsteemiteooria ehk strukturaalfunktsionalism lähtub eeldusest, et igasuguse sotsiaalse süsteemi peamisteks elementideks ei ole mitte inimesed, vaid kommunikatsioon, mis omakorda taastoodab kommunikatsiooni.
Tema teooria põhineb ,,kommunikatsiooni evolutsioonil´´. Kommunikatsiooni areng toimub suulisest suhtlemisest, kirjutamissüsteemi kujunemise ja elektroonilise meedia arenemiseni. Luhmann tõmbab paralleeli ühiskonna evolutsiooniga, mis areneb läbi funktsionaalse kihistumise. Luhmanni töid läbivad kolm alajaotust:
1. Süsteemiteooria kui üldine ühiskondlik teooria
2. Kommunikatsiooniteooria
3. Evolutsiooniteooria
Süsteemiteooria
• Süsteemiteooria loomisel jätka Talcott Parsonsi tööd, kuid seda oluliselt muutes ja arendades
• Kui funktsionalistid küsivad kuidas on ühiskond üles ehitatud süsteemina nii, et oleks tagatud selle püsimine ja stabiilsus, siis Luhmann esitas küsimuse: “Miks üldse on süsteemid olemas, millist funktsiooni nad täidavad?”
• Süsteemiteooria algab postulaadiga et SÜSTEEMID ON REAALSELT OLEMAS
Pikemalt loe nt Ragne Kõuts- Klemmi artiklit “Inimeseta teooria: Sissejuhatus Niklas Luhmanni autopoieetilisse sotsiaalsetesse süsteemidesse”, Akadeemia nr 11, 2007.

Kultuur ja väärtused

Kultuur
Vajadus kultuuri järgi on tekkinud inimevolutsiooni käigus
Kultuuri mõiste – puudub üks ja konkreetne mõiste, võimalik mitmel moel defineerida.
Sõna kultuur (ld colere) - maaharimine , põllumajandus aga 18.-19. saj hakkas tähendama ka inimese harimist
1919.Aastal teati ainult 7 erinevat kultuurimõistet, esimene määratlus inglise etnograafilt Edward Taylorilt. 1920-1950 oli erinevaid määratlusi 157, 1960ks oli 400, tänapäevaks umbes 1000.
Kõik mõtlemise, käitumise ja tootmise viisid, mida antakse põlvest-põlve edasi kas suuliselt, kirjalikult, arhitektuuri jms moel ehk mittegeneetiliselt.

Kultuur

• Kultuur või tsivilisatsioon oma laias etnograafilises tähenduses on see kompleksne tervik, mis hõlmab teadmise, uskumuse, kunsti, moraali, seaduse ja kombestiku ning iga muu võime või harjumuse mille inimene on ühiskonna liikmena omandanud .
• Kultuur on bioloogilise, psühholoogilise ja geograafilise teguri liitunud mustrite kogumik, konkreetse grupi ajaloo sadestus, tema mineviku valikud, teadvus ja alateadvus.
Kultuur
• Kultuur on sümbolite, motivaatorite ja tegevusnäidiste süsteem, mis annab üldise orientatsiooni ja korrastatud iseloomu ning vabastab sisemistest vastuoludest.
• Kultuur on normide, väärtuste ja ideaalide kogum, mis konkreetses ühiskonnas täidab sotsiaalse orientatsiooni rolli.
• Kultuur on niisuguse inimkoosluse ühine omadus, kelle liikmetel on ühine territoorium ja keel, kes tunnevad teineteise eest vastutust ja tunnustavad oma ühist identiteeti.

Kultuuri 3 komponenti:

• kognitiivne komponent (kuidas me mõtleme), nt keel, sümbolid, väärtused, reaalsuse taju.
Araabia keel اللغة العربية
• normatiivne komponent (kuidas me käitume), nt normid, kombed.
• materiaalne komponent (mida me teeme), nt kunst , arhitektuur .
Kultuuri areng lihtsalt keerulisele
Reastamise aluseks sobivad tehnoloogia , teadmiste ja materiaalse kultuuri tase ning sotsiaalse struktuuri keerukus .
Kohanemine keskkonnaga loob majanduslikud tingimused, millest omakorda tuleneb tööjaotus ja muude eluvaldkondade areng – kultuuri arenemine.

Kultuuriuniversaalid

Kultuur on sõltuv inimlikust piiratusest ja võimalustest ning kuna iga grupp peab lahendama samu säilimisprobleeme, esinevad teatud elemendid igas kultuuris:
• Kohanemine keskkonnaga
• Korra säilitamine
• Korrapärane paljunemine ja uute liikmete vastuvõtt
• Uskumuste kujunemine
Erinev on igas kultuuris sotsiaalsete institutsioonide sisu ja elemendid – kultuuriline erinevus.

Kultuuri universaalsed elemendid

Nt keel, sport , ühine töö tegemine, tantsud, haridus, matuserituaalid, seksuaalsed piirangud (nt ei tohi abielluda veresugulaste vahel), kunst jms. Miks?
• Aluseks bioloogilised faktid nt väikelaste abitus, vajadus soojuse, toidu järgi jne
• Ka teatud väärtused ja mõtlemisviisid on universaalsed nt mõrvarit karistatakse.
• Arvatakse, et kultuur peab vastama füsioloogilistele, sotsiaalsetele ja psühholoogilistele vajadustele.
Kultuur
Inimestest saavad ühiskonna täisväärtuslikud liikmed siis, kui nad õpivad igapäevaselt kultuuris osalema ehk sotsialiseeruvad.
Kultuur ei saa eksisteerida ilma ühiskonnata ja vastupidi. See, milline on kultuur, sõltub sellest, milline on ühiskond.
Kultuur hõlmab endas uskumusi, väärtusi ja ideesid ning asju, sümboleid ja tehnoloogiat.

Normid ja väärtused

• Väärtused – üldtunnustatud ideed sellest, mis on soovitav , ihaldusväärne.
• Väärtused – arusaamad hea ja halva, õige ja väära kohta ühiskonnas.
• Väärtused on kesksed arusaamad sellest, mis on tähtis, need moodustavad standardi, millega mõõdetakse norme.
Normid ja väärtused
• Käitumisreeglid ehk sotsiaalsed normid – ettekirjutused , mis kirjeldavad ühiskonnas soovitavat käitumist ning samuti määratakse nendega ära keelud ehk ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise – tabu .

• Normide klassifitseerimine (Graham Sumner):

– Tavad – tunnustatud käitumisnormid, mis antakse edasi põlvkonnalt põlvkonnale. Tavadega reguleeritakse tegevusi, mis pole grupi säilimise seisukohalt olulised – nt söömine noa ja kahvliga või näppudega;
Normide klassifitseerimine:
– Sanktsioonide läbi jõustatakse normid. Võivad olla nii positiivsed (tunnustus) kui negatiivsed ( karistus ).
– Moraalinormid – tavad, mida tuleb järgida. Eiramisel saab osaks üldine halvakspanu vms.
– Seadused – reguleerivad ühiskonnale kõige olulisemaid sotsiaalse tegevuse valdkondi ja mis kehtivad võrdselt kõigi ühiskonnaliikmete kohta. Kehtivus tagatakse ametlike sanktsioonidega, mida viivad täide selleks volitatud organid – politsei, kohtud, vanglad.

Erinevad kultuurid:

Sotsioloogias räägime paljudest erinevatest kultuuridest:
Industriaalne , massi-, materiaalne, poliitiline, vaimne, elitaarne . Aga räägitakse veel ka kultuuriareaalist, kultuuribarjäärist, kultuurikonfliktist, kultuurišokist, sub- ja kontrakultuuridest jne
Kultuuride mitmekesisus :
Subkultuurid – alagrupid ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonnaliikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Mida keerulisem on ühiskond, seda tõenäolisemalt on seal ka väga mitmekesiseid subkultuure, alates juba tööjaotusest tulenevatest alakultuuridest – advokaadid, arstid.
Grupi säilitamiseks kehtestatakse piirid, nt oma släng, reeglid, millega end üldisest massist eraldada.
Kontrakultuurid – subkultuurid, mis vastanduvad otseselt üldlevinud väärtuste ja arusaamadega ühiskonnas.
Massikultuur – tänapäeva idustriaalühiskonna kultuur, mida iseloomustab kultuuriväärtuste tootmine laiadele massidele ja nende levitamine massimeedia kaudu
Kultuuride mitmekesisus:
• Elitaarne kultuur – massikultuuri vastand , koosneb asjadest, mida naudivad ja mille eest maksavad jõukad ja mis oma erakordsuses on mõeldud ja kättesaadavad kitsale ringile, eliidile (raha- ja vaimueliidile). Nendeks asjadeks võivad olla kuulsate moeloojate looming, kunstiteosed , gurmaanlus, autod vms. Vastandumine massi keskmisele maitsele.
Kultuuri kirjeldamine
• Sümbolid ja keel – verbaalne suhtlemine
• Sümbol on algselt tähenduseta heli, objekt või sündmus, millele grupp ise omistab mingi tähenduse. Suurimaks sümboliks või õigemini sümbolsüsteemiks on keel.
• Mitteverbaalne kommunikatsioon – kehahoiak, žestid, suhtlemise vahemaa , sugude vaheline erinevus
• Keel ja taju – kuidas ümbritsevat maailma mõistetakse, tõlgendatakse. Keel väljendab ümbritseva maailma tajumist.
• Sapiri - Worfi hüpotees – reaalne maailm on alateadlikult üles ehitatud grupi keelelistele harjumustele. Keel väljendab seda, kuidas grupp tajub nt selliseid maailma aspekte nagu ruum, aeg, värv vms.
Keele hinnanguline mõõde.

Sümbolid: žestid

Žest ehk viibe , tahtlikult rõhutatud, tähelepanu äratamiseks mõeldud liigutus või tegu; väljenduslik käeliigutus. Vahel tähendab žest ka tahtlikult rõhutatud, ülepakutult suurejoonelist tegu. Žestikuleerimine on käeliigutuse tegemine (ehk väljendumine žestide abil, nt näitekunstis). (Wikipedia)
Žestid keskajal omasid suurt tähendust, Euroopa keskaegset kultuuri nimetati ka žestiliseks kultuuriks . Nt kuni 13.sajandini omas žest suuremat tähendust kui notari allkiri. – Põhjuseks madal kirjaoskus .
Žestid kui sotsiaalse kuuluvuse väljendid. Igal seisusel – vaimulikul, ülikul, talurahval olid omad žestid, mida nad kasutasid ja mis omakorda määras ka nende kuuluvust.
Loe pikemalt Akadeemia nr 1, 2002, Silvi Tenjes “Žestid keskajal”

Rituaalid

• Rituaalid – kultuurist tulenevad meetodid inimlike tungidega ja rahutust tekitavate sündmustega kohanemiseks. Siirderituaalid .
• Rituaali ülesandeks on tugevdada kollektiivseid