* pluralism  ehk mitmekesisus(huvide), mitmesuguste ideede, arvamuste ja organisatsioonide olemasolu ühiskonnas N: klassireisile minekul tahavad pooled minna Rootsi, veerand Tsehhi ja teine veerand Venemaale * pluralistlik ühiskond  ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid Demokraatlik ühiskond -> Eesti ühiskond .> usuvabadus * identiteet  ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne Ühtekuuluvustunne -> Laulupidu * tolerantsus  sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis- või mõtteviisi suhtes Abielu kahest erinevast rassist inimese vahel
Arutlus
eest varjatud o Kasutada tohib teiste riikide o "Raudne eesriie" teiste riikide teabekanaleid teabe kasutamine on keelatud. o Valitsuse ja poliitika kritiseerimine o Lubatud on ainult riiki/võimu on lubatud. ülitsav informatsioon. Sostiaalne struktuur ja kihistus o Rahvastiku jaotus teatud tunnuste järgi moodustab sotsiaalse struktuuri o Sostiaalne kihistus väljendab hierarhiat ehk paremusjärjestus Pluralistlik ühiskond o Tolerantne ühikond, kus on lubatud kõikide inimeste ideoloogiad, kultuur jne jne. Kirjutatud ja kirjutamata seadused+näited o Seadused, mida inimesed ei saa mõjutada  loodusseadused o Inimese loodud seaduses liigitatakse kirjutatud ja kirjutamata seadusteks o Kirja pandud seadusi nimetatakse õigusaktiks. o Kõige tähtsam õigusakt on konstitutsioon ehk põhiseadus o Kirjutamata seadused ehk sotsiaalsed normid on välja kujunenud
Kuidas säilitada oma indentiteeti pluralistlikus ühiskonnas? Iga inimene on indiviid olenemata ühiskonnast. Kuid mõnes ühiskonnas on see keeruline. Pluralistlikus ühiskonnas, kus on erikultuurid, usud ja maailmavaated, on aga lihtsam. Ameerika Ühendriigis elab üle 300 miljoni inimese ning on maailmaskolmandal kohal rahvaarvu poolest. See on ka põhjus, miks Ameerika Ühendriik on nii etniliselt kui ka rassiliselt väga mitmekesine maa. 2002. aasta rahvaloenduse järgi on rahvastikust 77,1% valgenahalised, 12,9% afroameeriklased, 4,2% Aasia päritolu ameeriklased,1,5% põlisameeriklased ning 4,3% teised rassid. Iga rass toob kaasa oma kultuuri ning ka usu, kus domineerivateks on ameerikas protestantlikud kristlikud kirikud. Sellise rahvaarvuga maal ei ole keeruline oma indentiteeti säilitada, sest sa võid uskuda seda, mida soovid ning järgida enda rahvuskultuuri, kuid mis ei lähe vastuollu domineeriva kultuuriga. Siia sobib üt...
täielikult sealsesse ellu, unustades aga täieliult oma kodumaa ning sealsed uskumused. Samuti on ka palju väliseestlasi, kes isegi ei oska enam eesti keelt. Siit võib järeldada seda, et inimesed võivad välismaale kolides kaotada täielikult oma identiteedi. Samas usun tõesti, et oma identiteeti pluralistlikus ühiskonnas on võimalik hoida, kui selleks ise tahtmist on. Elasin ise aasta Sveitsis, mis on väga pluralistlik maa, mida näitab kasvõi see, et sealseteks riigikeelteks on saksa, prantsuse, itaalia ja retro-romaani. Kuigi ma tahtsin sulanduda sealsesse kohalikku ellu, ei unustanud ma kunagi oma kodumaad, Eestit. Rääkisin võimalikult tihti oma lähedastega, lugesin Eesti uudiseid ning tutvustasin kohalikele oma kodumaad. Samuti võib näiteks tuua Toronto-Eesti maja, kus Kanadas elavad eestlased saavad kohtuda, pidada jõulupidusid, jazzi kontserte või isegi pulmi. Ka Siberi eestlased on
Ühiskond- küsimused 1. Iseloomusta ühiskonna struktuuri  millised on ühiskonna sektorid? Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm sektorit- avalik sektor(riigi- ja omavalitsusasutused), erasektor(eraettevõtted) ja mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid- ja ühendused) 2. Milline on pluralistlik ühiskond? Ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid 3. Kas Eesti ühiskond pluralistlik? Põhjenda. Jah, meie ühiskonnas on lubatud erinevad vaated, ei ole kindlat ideoloogiat, on mitmeid kultuure, erinevaid uske, erinevaid omandivorme. Mitmekesisus on üsna suur. 4. Iseloomusta ühiskonna sektorite eraldatust ja läbipõimumist Kirjelda ja too näiteid. On valdkonnad, mis peavad jääma eraldatuks, nagu riigikaitse, valitsemine. Aga osasid valdkondi on hea siduda nii avaliku kui erasektoriga, just selliseid, mis on kodanikule olulised, nagu raudteed, televisioon, mobiilside
(2009) Sociology. Polity Press, ptk I ja III International Encyclopedia of Economic Sociology. (2006/2011) Eds J. Beckert, M. Zafirovski. Routledge. Vt märksõnade alusel (sh klassikute nimed) III Loeng – Kaasaegne ühiskond, globaliseerumine, jätkusuutlikkus 1. Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, riskiühiskonna mõiste, riskide globaalsus Kaasaegse ühiskonna põhijooned: pluralistlik, mitmekesine, eristuv, metanarratiivi puudumine, kuvandite ja märkide globaalne ringlemine, voolavus ja liikumine, ebakindlus Reflektiivsus – regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil. Infoühiskonna areng, suurendab avatust kui ebakindlust Individualiseerumine  Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid  Ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena
Minu filosoofiline maailmavaade Saksa filosoof Friedrich Wilhelm Nietzsche on öelnud, et pole olemas fakte, on vaid tõlgendused. Tõlgendamine sõltub suuresti sellest, kuidas midagi tajutakse, taju on omakorda seotud meeltega. Maailmavaadet aga silmadega ei näe, tuleb kaevuda sügavamale. Käesoleva esseega üritan analüüsida üritan kokku võtta seda, missugusena mina maailma tajun ja mõistan ning kuidas on minu maalitud pilt maailmast kujundanud minu väärtushinnanguid ning arusaamu. Inimolevusena olen materiaalne objekt, mul on mass ning ma koosnen hulgast tahketest, vedelatest ning gaasilistest ainetest. Erinevalt teistest materiaasetest esemetest on mul veel lisaks võime hinnanguid anda ning nende olemasolu põhjendada. Lühidalt, mul on mõistus. Enamasti omistatakse inimestele nii mõistus või vaim (mittefüüsiline) ja keha ning aju (füüsiline). Selline arusaam on tuntud kui dualism – keha ja vaim eks...
jagatakse tasuta toidupakke b)Jah, üha enam toetatakse pensionäre, nt. tõsteti pensionit, mis vähendab sotsiaalset tõrjutust ( 6. Demokraatia kolm põhinõuet: 1) vabad, demokraatlikud konkurentsivate kandidaatidega valimised 2) inim- ja kodanikuõigustega arvestamine 3) kõik on seaduse ees võrdsed ) 7) kas eesti kuulub täielikult liberaalsete demo. Riikide hulka: nõustun, a)eestis on vaba ajakirjandus. B)eestis on vaba ning pluralistlik kodanikuühiskond. 8)demokraatia miinused: esiteks demokraatia on aeglane valitsemisvorm. teiseks: Rahvahääletusel võib rahvas vale otsuse teha, otsustatakse selle poolt, mis toob endale võimalikult kiiret kasu, nt. tasuta ühsitransport tallinnas, selle all kannatavad teised teenused, nt. valgustused kustutatakse varem ( 8.Pluralism on mitmekesisus, nt. paljud erinevad poliitilised vaated, erinevaid erakondi jne, kuid polüarhia tähendab väga
ÃœHISKOND Ãœhiskonna sektorid- eraldatus ja läbipõimumine 1) Esimene ehk avalik sektor( riigi- ja omavalitsusasutused) 2) Teine ehk erasektor (eraettevõtted) 3) Kolmas ehk mittetulundusektor (kodanikuorganisatsioonid ja Âühendused) Pluralistlik ühiskond Ãœhiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid Riigi tunnused Riigi kolm põhitunnust- Territoorium(maa-ala, maavägi, õhuruum ja territoriaalvesi), Rahvas(riigi alal elavad seadustele alluvad isikud) ja avalik võim(iseseisvat võimu teostavad riigiorgandi) Riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu.
Analüüsi, milline 4-st riigiteooriast iseloomustab Eesti riikluse praktikat kõige paremini. Milline on globaliseerumise mõju riigi traditsioonilisele nägemusele? Pluralistlik riik on kui vahekohtunik riigi ja ühiskonna vahel. Pluralistlik riik tagab inimeste põhiõigused ja vabadused ning sekkub sel määral ühiskonna tegemistesse. Riik peaks olema ühiskonna teener ja mitte valitseja. Sellises riigis peab olema võim olema jaotunud laiapõhjaliselt ning arvestab kõigi ühiskonna grupidega ja lisaks riik ei tohi panna mõnda gruppi eelisseisusesse. Pluralistlikkus riigis peab olema valitsus olema eraldatud riigi aparaadist ehk valitsus loob poliitikat ning riigimehhanismid viivad neid ellu.Lisaks peab valitsus arvestama,
ning kui on mõned faktid/tulemused, mis suudavad meie teooriat ohustada, tuleb seda välja heita. Igal teoorial peab taga olema mingisugust sorti kinnitus, kuid kui seda pole, siis ei saa teooria teaduslikult eksisteerida, seda tuleb kõrvale heita või üleüldse välja jätta. Iga idee peab tekkima mõningate kogemuste alusels või siis läbi viidud eksperimentide alusel. 2. Mida tähendab ning miks on autori sõnul kasulik võtta omaks "pluralistlik metodoloogia"? Kuidas seostub see teadlase ülesandega, mis autori sõnul ei olegi enam tõde otsida? Pluralistlik metodoloogia tähendab seda, et olemasolevaid ideid tuleb parandada, mitte neid välja jätta. Samas tuleb pigem võrrelda ideed teiste ideedega, mitte varem kogutud kogemustega. Alati tuleb parandada ja täiendada olemasolevaid kuid mingis mõttes alla jäänuid ideid, kuna ainult läbi täiendamise saab tõele kõige lähedama tulemuse.
Ühiskonna kordamisküsimused 1. Pluralism- Huvide mitmekesisus ühiskonnas, nt. Erinevad tegevused õpilastel klassis. 2. Pluralistlik ühiskond- Ühiskond, kus on lubatud omada mitmesuguseid huve ja vaateid, nt. Demokraatia, klass, kus igal ühel on omad huvid, jt. 3. Identiteet- Ühtekuuluvustunne, mis põhineb territooriumil, ajalool, kultuuril, keelel ja põhiväärtustel, nt. Eesti rahvus, klassi identiteet, kooli identiteet, jt. 4. Tolerantsus- Sallivus aktsepteerimine teiste suhtes ja nende huvide suhtes, nt. Naiste hääleõiguse saamine, eri rasside abielu, jt (kõik, mis vanasti oli keelatud ja tabu, kuid
1. Leidke 3-5 märksõna terminite ,,riik" ja ,,kodanikuühiskond" iseloomustamiseks. 2. Milline ühiskond on pluralistlik? 3. Missugused jooned iseloomustavad iga demokraatlikku valitsemiskorda? 4. Milliseid valitsemisreziime peale demokraatia on olemas? 5. Mille poolest erinevad moraalinormid õigusnormidest? 6. Mida olulist sisaldab riigi põhiseadus? 7. Mida tähendab korrakohase õigusemõistmise põhimõte? 8. Loetlege peamised kodanikuõigused. 9. Leidke 3 peamist märksõna turumajanduse iseloomustamiseks. 10. Milles seisneb valitsuse roll turumajanduslikus ühiskonnas? 11
Põhjenda kahe näitega. Põhjus: Et arvestada inimeste vajadustega. Näide : Lasteaedade ja lasteaiakohtade arv. Näide : Vanadekodude ja kohtade arv. 4) Vt rahvastikupüramiid http://www.stat.ee/public/rahvastikupyramiid/ Mida saame järeldada rahvastikupüramiidi põhjal? 1) Rahvastiku vananemine 2) Väljarände suurenemine 3) Vähe noori 4. Inimeste mitmekesised huvid. 1) Too EV põhiseadusest näiteid, et Eesti on pluralistlik ühiskond. 2) Too igapäevaelust näiteid, et Eesti ei ole piisavalt pluralistlik ühiskond. 3) Too näiteid enda elust konflikti või probleemi lahendamise võimalustest a) enamusotsustus  Meie klassi õpilaste õpilasesindusse valimine b) kompromiss  Kommivahetus pinginaabriga. c) konsensus  Reisi sihtpunkti valimine. 5. Sotsiaalsed normid  meie käitumise määrajad. Millised seadused (nii kirjutatud kui kirjutamata seadused) reguleerivad sinu elu?
· Aeglane üleminek demokraatiale. (venemaa kasutas seda ja tänapäevaks on nad taas ditaktuuririik) 9) Nimeta demokraatia tunnusjooned. Millise mõistega iseloomustad nüüdisdemokraatiat? 1. kodanikuvabaduste tunnustamine 2. õigusriik ja kõigi võrdus seaduse ees. 3. võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus. 4. kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõtumatus. 5. vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks. 6. vähemuste õigustega arvestamine. 7. tsiviilkontroll relvajõudude üle. Polüarhia- kõrgeltarenenud, pluralistlik ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. 10) Mida tähendab ühiskonna jätkusuutlikus? Miks ei tohi ühtegi probleemi lahedad teise arvelt?
kasvab, selle võrra kasvab ka elatustase. 10. Kas Sinu arvates on tänases Eestis demokraatia juba kindlustunud või on veel Eesti siirdeühiskond? Põhjenda konkreetsete näidetega! Eestis on demokraatia juurdunud/kindlustunud, sest meil toimuvad vabad valimised, kodanikuvabaduste tunnustamine, meil on õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees, meil on võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalukus, kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite sõltumatus, vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond, vähemuste õiguste arvestamine, tsiviilkontroll relvajõudude üle 11.Mis on siirdeühiskonna suurimaks probleemiks? Siirdeühiskonna probleemiks on kujunenud ka reformide ebaühtlane tempo, analüütikute arvates kujuneb demokraatliku ühiskonna kujundamisel võtmeküsimuseks just reformide tasakaalustamine. 12. Millega tegeleb USA sõltumatu organisatsioon Freedom House ja millistes on riikides on
väärtuste, arusaamade ja eesmärkide baasil. Leibkond - üksus, mis koosneb kooselavatestinimestest. Ei pruugi olla omavahel sugulased. Ülalpeetav - laps või pensionär, ka puudega tööealine isik, kes palka ise ei saa. Tööjõud - grupp, kes teeb käsul kellegi teise tööd. Sotsiaalne struktuur - rahvastiku jaotus teatud tunnuse alusel. Sotsiaalne kihistus - rahvastiku hierarhiline järjestus ressursside jagunemise järgi. Pluralism - arvamuste paljusus. pluralistlik ühiskond - ühiskonnas on sallitud erinevad arvamused. Karistamatu. Identiteet - ühtekuuluvustunne. Tolerantsus - sallivus teistsuguste arvamuste suhtes. nulltolerants - tolerantsuse täielik puudumine. Kompromiss - vastastikuste järeleandmiste teel kokkuleppele jõudmine. Konsensus - üksmeelse otsuse vastuvõtmine.
- Kolm kodanikukultuuri tüüpi : 1. Osalev 2. Alluv 3. Võõrandunud-eemalseisev Avalikkussfäär ...avalik ruum, millele peab olema kõigil tagatud võrdne ligipääs ning kus arutletakse laiemale avalikkusele oluliste teemade üle. Erasfäär-kõik mis puudutab isiklikku elu. Avalik arvamus- kujuneb välja avalikussfääris, laialt levinud suhtumine, mida paljud inimesed on avalikult väljendanud. Avalik arvamus on pluralistlik. Avaliku arvamuse funktisoonid: Sotsiaalsed: 1. Demokraatliku, rahvast kaasava otsuse tagamine 2. Sidususe ja legitiimsuse tagamine 3. Sotsiaalne kontroll: vertikaalne ja horisontaalne Psühholoogilised: 1. Isoleerituse vältimine 2. Kaasosalisuse tunne 3. Manipuleerimisvõimalus 4. Laastav mõju: püüd teiste arvelt oma võimalusi tõsta Avaliku arvamuse kujunemist mõjutavad tegurid
otsustamises  Esindusdemokraatia- vorm, mille puhul rahvas teostab võimu kaudselt läbi esindajate  Osalusdemokraatia- tähendab esindusdemokraatiat. Vorm, mille puhul rahvas kaasatakse otsustusprotsessi, nt rahvareferendum, erinevad kodanikualgatused.  Eliitdemokraatia- esindusdemokraatia suund, kus võimul on pidevalt sama eliit, st otsuste tegemine on väikese grupipoliitikute ja majandusinimeste käes.  Polüarhia- pluralistlik valitsemine e. Tänapäeva demokraatiat kutsutakse polüarhiaks, kui tasakaalustatud riigivõimuga kaasneb aktiivne kodanikuühiskond.  Siirderiik- üleminekuriik, mis on lahti ütlenud vanast mittedemokraatlikust reziimist, kuid kõik demok. Komponedid ei toimi veel.  Siirdeperiood- toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale  Eestis algas siirdeperiood- enne Nõukogude Liidu lagunemist  Perikles- Ateena riigimees
ajalool, tavadel ja keelel. · Rahvas - terve ühe riigi elanikkond, neil ei pea olema neid tunnuseis, mis rahvusel · Sotsiaalne kihistus  inimeste paremusjärjestus, nende jagunemine hariduse ja varanduse alusel, mida kõrgem kiht, seda rohkem ressursse; inimesed jagunevad klassidesse: o Ülemklass o Keskklass o Alamklass · Pluralism - huvide mitmekesisus, igal inimesel on õigus taööe sobi huvi · Pluralistlik ühiskond - ühiskond, kus on lubatud erinevad vaated, arvamused jne · Enamusotsus  huvide demokraatlik arvestamise enimlevinud viis, arvestatakse vaid enamuse huve · Kompromiss  otsus, mille puhul üks või osapooled teevad kokkuleppe saavautamise nimel nõudmistes järelandmisi · Konsensus  üksmeelne kokkulepe · Seadused e. õigusaktid  kirjapandud seadused; jagunevad o Üldaktid  käsitlevad üldisis asju, riigi tasemel vastuvõetud seadused
. Inimeste kirjat. (õigusnormid) ...Kirjutamata (morraal, käitumistavad) KodanikuAktiivsus- tegevus mis kutsub inimesi osalemisele avalikus elus. ...Majandus- ühiskonna valdkond, mille moodustavad tootmine ja kauplemine. Demograafia  teadusharu mis tegeleb rahvastiku uurimisega. Perekond- Kõige väiksem sotsiaalne üksus. Leibkond- Ühes majas ja korteris elavad inimesed kes pole sugulased. Demograatlikus riigis ei suruta inimese eripära alla. Vastupidiselt diktaktuurile. Pluralistlik ühiskond- e mitmekesisisus, mitmesuguste ideede arvamuste ja organistasioonide olemasolu ühiskonnas. Rahvuslik identeet- rahva ühised traditsioonid. Null tolerantsus- täielik mittesallivus. Integratsioon- võõrasse ühiskonda sulandumine oma keele ja kultuuri säilitamisega. Rassid: europiidne, mongoniidne, negriidne. Avalik sektor- poliitika- riik. Erasektor(tulundus)  majandus- turg Kolmas sektor (mittetulundus) Kkodanikuühisk- kodanikuühendused Eraelu- kodu- pere
Demokraatlikud ehk konstitutsioonilised reziimid ehk piiratud võimupiiridega · Demokraatia tunnused: 1. Kõrgeima võimu kandja ja allikas on rahvas, kes teostab oma võimu valimiste teel. 2. Vabad valimised, mille jaoks on vaja vähemalt kahte elujõulist parteid. 3. Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusel. 4. Vähemusel on õigus oma seisukohtadele jääda. 5. Huvide seisukohtade ja vaadtet paljusus ehk ühiskond peab olema pluralistlik. 6. Kõigil on võimalus oma seisukohti avaldada. 7. Sõltumatu kohtuvõim, mis ei sõltu ka avalikkuse tahtest. (nt. Pronksiöö korraldajad mõisteti õigeks.) · Demokraatia eeltingimused: 1. Üldine kirjaoskus ja arvestatav haridustase 2. Kodaniku ühiskond 3. Ametnikkonna sõltumatus ja asjatundlikkus · Demokraatia püsimise tingimused: 1. Poliitilised jõud ei tohi olla lepitamatus vastuolus.
Miks peaksin olema salliv ? Kõigil inimestel ühiskonnas on erinevad huvid. Igaüks on individuaalne ja omanäoline. Samas on ühe maa elanikel alati ka mingid sarnasused: ühine keel, ajalugu, kultuur, põhiväärtused. Ühiskonna arenguks on vajalikud mõlemad  nii see, et ühiskonnas eksisteeriksid teatud ühised väärtused, kui ka see, et sallitakse erinevusi (erinevate vaadete, tõekspidamiste, aga ka välimusega inimesi). Pluralistlik ühiskond  ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid. (St kõik inimesed ei pea olema ühesugused ja sarnaste vaadetega.) Pluralism on omane kõikidele demokraatlikele ühiskondadele. Identiteet  ühiskonnaliikmete või kogukonnaliikmete või riigi elanike vaimne ühtekuuluvustunne. Mingisse ühiskonnagruppi kuuluvate inimeste ühised väärtused. Nt
ebaefektiivne. · Tasakaalu puudumine suurendab sotsiaalseid ja poliitilisi pingeid. · Üleminek toob kaasa tihti majanduskriisi, elatustase langeb 6. Demokraatia tunnusjooned · Konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused · Vabad valimised · Kodanikuvabaduste tunnustamine · Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees · Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus · Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus · Vähemuste õigustega arvestamine · Tsiviilkontroll relvajõudude üle · Põhiseadus 7. Ühiskonna jätkusuutlikkus
vastuvõtlikumaks Siirdeperiood Periood, mille jooksul üks valitsemiskord asendub teisega. Algab vabade valimistega Lõppeb demokraatia kindlustumisega Kestab u. 20 aastat Kas Eesti on siirdeperioodi läbinud? Demokraatia kolm põhinõuet Konkurents Hääleõigus Kodanikuõigused Demokraatia tunnused Kodanikuvabaduste tunnustamine Õigusriik Võimude lahusus ja tasakaalustatus Kontroll- ja kohtuorganite poliitiline sõltumatus Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond Vaba ajakirjandus Vähemuste kaitse ja nendega arvestamine Tsiviilkontroll relvajõudude üle Suurimad ohud demokraatiale ühes riigis Ennetamine Suured kriisid (majandus, sotsiaalne, sõda) Inimgruppide mitmete erisuste koostoime Kodused ülesanded: Heaoluriik  kas kättevõideldud õnn või lääneliku demokraatia loomulik kaasnähe? Võta selles
Ühiskond Jätkusuutlikkus- Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvede samasugused huvid. Riik- Poliitiline moodustis. Ühiskond- Sotsiaalne kooslus. Pluralistlik- Mitmekesine ühiskond. Demokraafilised tunnused: sugu, vanus, rahvus, perekonnaseis, elukoht (nt maa, linn). Sotsiaalsed tunnused: haridustase (alg-, kesk- või kõrgharidus), ametigrupp (nt oskustööline, tööline, ametnik, spetsialist, juht jne), klass (alam-, kesk- või kõrgklass), hõvestaatus (töötu, pensionär, õpilane, töötav inimene). Sotsiaalne kihistumine- Erinevused meeste ja naiste vahel, seotuna ühiskondliku positsiooni ja majanduslike võimalustega.
1. domineeriv meedia mudel: kohaselt nähakse meediat alumas teistele omavahel seotud institutsioonidel. Aditoorium on sunnitud või määratud aktsepteerima pakutavat maailmavaadet, kriitilise reageerimise võimalused on väiksed. Tulemusena tugevdatakse ja legitimeeritakse valitsevad võimustruktuuri, muutusi hoitakse ära alernatiivsete häätlte väljafiltreerimise abil.2. pluralitlik mudel: ühtne ja domineeriv elit puudab, võimalikud on nii mutused kui demokratlik kontroll. Pluralistlik lähenemise on üldistatud versioon sellest, kuhu liberalism ja vabamajandus viia võivad. Sotsiaalse integratsioon ja identiteet. Neli erinevat teoreetilist positsiooni sotsiaalse itegratsiooni suhtes: 1. vabadus, mitmekesisus. Tsentrifugaalse mõju positiivne versioon rõhutab vabadust, mobiilsust ja moderniseerumis. 2. sidusus, solidaarsus. Tsentrifugaalse mõju positiivne versioon rõhutab meedia integreerivad ja siduvaid funktsioone. 3. normide puudumine, identiteedi kadumine
....................................................................................................................................2 6. Kas Eestis elav ukrainlane saab EL liikmesriikides viisavabalt reisida? Selgitage.3 7.Selgitage demokraatiale iseloomulikke tunnuseid Eesti näitel...............................3 Vabade valimiste korraldamine:.......................................................................3 Toimib pluralistlik kodanikuühiskond ja ajakirjandusvabadus:.......................3 Vähemuste õigustega arvestamine:...................................................................3 8. Kas tänane Eesti Vabariigi põhiseadus kajastab neid väärtusi? Tooge oma seisukoha kinnituseks näide põhiseadust kasutades. ..................................................................3 9. Mil määral Eesti elanikud neid väärtusi igapäevaelus arvestavad? Selgitage näite abil. ...................
hääleõigus ja kodanikuõigused. Demokraatia miinimumnõue on vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Kus valimisi ei toimu, seal pole ka demokraatiat. Täielik liberaalne demokraatia peab lisaks vabadele valimistele evima järgmisi tunnuseid: · kodanikuvabaduste tunnustamine, · õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees, · võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus, · kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus, · vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks, · vähemuste õigustega arvestamine, · tsiviilkontroll relvajõudude üle. Alles siis, kui kõik (poliitiline eliit, ametnikkond kui ka rahvas) tunnustavad demokraatiat, kui nad toimivad demokraatlike normide järgi ja usuvad, et ka nende partnerid ning segi vastased käituvad samamoodi, on demokraatia ühiskonnas kindlalt juurdunud.
inimõiguste tunnustamine. Majanduslikult-liberaalne ühiskond Poliitiliselt- demokraatlik Sotsiaalselt-heaoluühiskond Ühiskonna struktuurilt- kodanikuühiskond Filosoofiliselt- postmodernne Tehnika/majandus- postindustriaalne *Demokraatia tunnsjooned: -vabad valimised -kodanikuvabaduse tunnustamine -õigusriik ja kõige võrdsus seaduste ees -võimuinstitatsioonide lahusus ja tasakaalukus -kohtusüsteemi ja teistekontrorganite poliitiline sõltumatus -vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vabaajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks -tsiviilkontroll relvajõudude üle -vähemuste õigustega arvestamine -lähtumine põhiseadusest(legitiimsus) -fluralism/polüarhia-arvamuste paljusus *Siirdeühiskond-ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja-suhted asendatakse demograatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. *Polüarhia-kõrgeltarenenud, pluralistliku ja
Ühiskond- Inimeste koos eksisteerimise vorm.Süsteem, mis koosneb paljudes omavahel seotud ja põimunud valdkondadest. Jagunem avalikuks ja erasektoriks. Infoühiskond- tänapäeva Eesti (e-pank, e-kool jne) Kodanikuühiskond- ühiskond, kus tavakodanikud võtavad aktiivselt osa riigis toimuvast Kodanik- riigi elanik, kellel on suuremad õiguseda, kuid ka kogustused riigi ees. Pluralistlik ühiskond- ühiskond kus on lubatud erinevad vaated ja seisukohad. Heaoluühiskond-ühiskond, kus inimesed on piisavalt materiaalselt kindlustatud. Siirdeühiskond- ühiskond, mis on liikumsa ühest faasist teise (käsumaj-> turumaj) Demokraatlik ühiskond- rahvavõim Võim- enese tahte teistele peale surumise võimalus. Erakond- kindla struktuuri ja ideoloogiaga ühendus, mille eesmärgiks on pääseda võimule.
3) Kodakondsuseta Riiklikud sümbolid Riigi funktsioonid 1) Lipp 1) Kujundada ühtekuuluvustunnet 2) Vapp 2)Korraldada avalikku elu. 3) Hümn.  Pluralism - Mitmekesisus, mitmesuguste ideede, arvamuste, organisatsioonide olemasolu ühiskonnas.  Pluralistlik ühiskond - On ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, kultuurid, omandivormid jne.  Idenditeet - Ühiskonna liikmete vaimne ühtekuuluvustunne.  tolerantsus - Sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumise ja mõtteviisi suhtes.  Nulltolerants - Täisleppimatus, sallimatus.  Kompromiss - Kokkulepe, mis saavutatakse mõlema poole järeleandmiste teel.
ei osale ühiskonna hüvede jaotuses,võimusuhetes,kult.elus põhjused:töötus,erivajadused(puue)piirkondlikud erinevused,kuulumine vähemusühiskonda 5.Autoritaarne diktatuur.-põhineb 1 isiku võimul,ei pruugi olla rahvavaenulik,tugineb konservatiivsetele väärtustele Totalitaarne diktatuur.-pol.rez,mille puhul kogu ühiskond on allutatud riiklikule kontrl.riik kontrollib koole,kohtuid,kirikut,perekonda,töökohti jne.Tavaliselt kas paremas v vasakus äärmuses. 6.Polüarhia-pluralistlik valits.võim on hajutatud erakondade,kodanikuorg. ja survegruppide vahel 7.Esindusdemo-rahvas teostab oma võimu esindajate kaudu.Antiik demo-kodanikud peavad enamuse huvides ka ise osaliselt osa võtma otsuse langetamisel ja seaduste vastuvõtmisel. 8.Demolained: 1(1826-1922)IMS,1922 esimene fasistlik dikt./lõpetas totalitarismi võimule pääsu Eu riigis 2.)peale II MS(1944-56)Stalinismi kokkuvar.IIMS lõpp/Lääne EU taastati demokr.suurenes vabadus Ida-EUs 3
isalt pojale) Naturalisatsioon  vastav õiguslik protseduur kodakondsuse taotlemiseks Nulltolerants  täisleppimatus, sallimatus; tolerantsuse vastand Ombudsman  usaldusmees, kes aitab lahendada riigi ja kodanike vahelisi konflikte Oportunism - olupoliitika Opositsioon  vastasrind, erakond või erakonnad, kel pole valitsuses esindajaid Otsene demokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel Pluralism - ideede ja vaadete paljusus Pluralistlik ühiskond - ühiskond, kus on olemas ja lubatud erinevad vaated ja arvamused Poliitika - riigivalitsemiskunst Prokurör  jurist, kelle ülesandeks on kohtualuse süü tõestamine Proportsionaalne tulumaks  üksikisiku tulumaks on kõigile maksumaksjatele võrdse protsendiga Progressiivne tulumaks - vt diferentseeritud tulumaks Rahvus - ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel Ratifitseerima  parlamendi poolt (välislepingut) heaks kiitma
Esimesena rääkisid tsiviilühiskonnast Hobbes, Locke ja Hegel. Tsiviilühiskonna põhitunnus: inimeste vaba koondumine mitmesugusteks ühendusteks, mis teutsevad ilma riigivõimu sekkumiseta. Tsiviilühiskonna põhitunnused: · majand, vabadus, omandivormide mitmekesisus, turumajandus. · Inim ja kodanikuõiguste tingimatu tunnistamine, realiseerimine ja kaitse. · Kõigi võrdsus seaduse ees ning selle õiguslik tagamine · Pluralistlik elukorraldus. Tsiviilühiskond on riigi alus ja ta on riigivõimu pideva surve all. Riigivõimu põhijooned: · Võimu teostatakse riigiametnike abil · Võim kehtib kindlal territooriumilm millele laieneb suveräänsus. · Võim kasutab seaduslike sunnivahendeid. Tsiviilühiskond on üks demokraatia ja stabiilse arengu peamisi eeldusi (eriti kriisiolukordades). Tsiviilühiskond ja riik eksiteerivad koos, tsiv.ühis. peab kontrollima poliitilist võimu
tehnikraatlik ja sotiaalküsimused jäävad tagaplaanile 4.uus eliit võib teha populistlikke otsuseid, eirates majanduse põhitõdesid 5.võivad tekkida rahvuskonfliktid 6.elu põhiväärtused asenduvad matreiaalsetega 7.Demokraatia tunnusjooned(võimude lahusus) 1.Kodanikuvabaduste tunnustamine 2. õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees 3. võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus 4. kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus 5. vaba ja pluralistlik kodanikuphiskond ning vaba ajakirjandus , mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks 6. vähemuste õigustega arvestamine 7. tsiviilkontroll relvajõudude üle 8. võimude lahusus- reegel on see, et ükski võimuvalitsus ei tohi saada võimutäiust , vaid erinevate institutsioonid peavad omavahel kontrollima seda. 8.Jätkusuutlik valitsemine.Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus. Võim peab olema legitiimne(õiguspärane). Lisaks peab olema efektiivne, läbipaistev
 Kodanike vabaduste ja omandi kaitse riigi omavoli eest  Riiklik hüvitis kodanikele omandi võõrandamisel  Õigus teabele ja selle levitamisele. Legitiimsuskriis:riik ei ole päriselt õigustatud, inimeste rahuolematus, uus legitiimsuse alus Deliberatiivne põhiseaduspatriotism aitab legitiimsuskriisiga võidelda. Euroopalik demokraatia: 1. Tänapäeva demokraatia reaalne esinemiskuju Euroopas sotsiaalne, demokraatlik ja pluralistlik õigusriik:sotsiaalriik, demokraatia, pluralism, õigusriik. Kodakondsus:On poliitiline, õiguslik ja sotsiaalselt subjektne Inimõigused-õigused, mis on meie loomusega kaasa sündinud ja iilma milleta ei saa me inimestena elada. INIMÕIGUSTE LIIGID: 2. Isikuõigused 3. Kodanikuõigused e poliitilised õigused 4. Sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised õigused. Inimõigused on oma ideelt universaalsed, üldkehtivad. Nad on kõikide inimeste jaoks, kes nad
1. levikulaine oli 1826-1922, siis v6eti eeskuju lääneriikidest, arvati et siis tuleb majanduslik edu ja see on parim valitsusvorm, 2.levikulaine peale I maailmasõda, 3. Peale II maailmasõda 8. siirdeühiskond - ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid asenduvad demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale 9. demokraatia tunnusjooned: Kodanikuvabaduste tunnustamine Kõigi võrdsus seaduste ees Vähemuste õigustega arvestamine Vaba ja pluralistlik ühiskond, vaba ajakirjandus jne konkurents- riigis on mitu ühte liiki tootjat mistõttu on nad konkurentsis üksteisega hääleõigus- igal kodanikul on õigus minna valima enda esindaja teatud valitsusse kodanikuõigus- need on näiteks riigikokku kandideerimise õigus, õigus teenida kaitseväes 10. polüarhia: kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatia vorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel 11
...........................................................................................9 3.3. Kaasühiskondlik demokraatia.............................................................................................10 3.4. Korporatiivne demokraatia.................................................................................................10 3.5. Delegatiivne demokraatia...................................................................................................11 3.6. Pluralistlik demokraatia......................................................................................................11 KOKKUVÕTE..............................................................................................................................12 VIIDATUD KIRJANDUS.............................................................................................................13 SISSEJUHATUS
* kohtusüsteemi ja teine kontrollorganite (keskpank, riigikontroll) poliitiline Leibkond- majapidamisüksus, mille moodustavad ühise eelarvega inimsed sõltumatus Liberalism- parempoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab turumajandust ning * vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus indiviidi vabadust * vähemuste õigustega arvestamine * tsiviilkontroll relvajõudude üle 1.3 Ühiskonna jätkusuutlikkud · Rooma Klubi (Maailmamajanduse kasv ohustab kliimat ning loodust.) · Eesmärgid, seosed: Eesti kultuuri elujõulises Ühiskonna sidusus
 Jürgen habermas: avalikkuse kujunemine  Arvamusliidrid, ajakirjanikud, vaimueliit  Meedia analüüs (kontentdiskursuse analüüs)  Häälekas vähemus  Enamike inimeste arvamus  George Gallup: public opinion research  Tavaline inimene, rohujuure tasand  Ankeetküsitlus, valimistulemused  Vaikiv enamus Enamuse arvamuse tajumine  Väärkonsensus- inimesed ülehindavad üksteise arvamuste sarnasust  Pluralistlik ignorantsus- inimesed peavad ennast teistest rohkem erinevaks, kui na tegelikult on Organiseeritud ja pikaajaline ! Sotsiaalsed liikumised  Reformistlik liikumine- tahab saavutada muutusi olemasoleva sotsiaalse süsteemi sees ;tahab saavutada muutusi järgides süsteemi reegleid  Revolutsiooniline liikumine- tahab olemasolevat süsteemi kaotada, tahab kehtestada uusi reegleid; või saavutada muutusi reeglite vastaselt
tagapõhja. Väitmaks, et ühes sektoris tehtud otsused mõjutavad teisi sektoreid ja sealseid otsuseid, ei pea tõestama et need inimesed osalevad ühises vandenõus või on omavahel vahetus kontaktis. Sarnase klassikuuluvuse ja sotsialiseerimise tulemusena on neil ühesugune arusaam sellest, mis on õiglane ja hea, ja nad tegutsevad viisil, mis aitab säilitada ühiskonnas kehtivat stratifikatsioonisüsteemi. Pluralistlik mudel  Võimueliidi mudeli kriitikud arvavad, et ettekujutus sellest lihtsustab liigselt tegelikkust, lähtub eeldusest, et juhid on liiga sarnased (neil ei saa kõigil olla Harvardi kraadi ega sarnaseid väärtushinnanguid) ja alahindab konfilktiallikaid valitseva klassi seas. Nad väidavad, et ärihuvid võivad olla väga erinevad. Eri võimusektorid võitlevad harilikult nappide ressursside pärast ühiskonnas. Massiühiskonna huvide mitmekesisus tagab selle, et
saada kergelt valvesüsteeme (nt. signalisatsioonid) oma turvalisuse heaks. Avaliku võimu puhul peaksin ma üheks olulisimaks asjaks ausust. Kui riigi elanikud on valinud võimuorganitesse saadikud, kes on oma valimiskampaanias andnud lubadusi, siis peaksid nad neid ka täitma. Ei tohiks seda kasutada omakasu püüdlikult. Sellises riigis eksisteeriks riigiorganite süsteem, mis on suuteline iseseisvalt teostama võimu oma territooriumil. Riigis, kus ma tulevikus elaksin oleks ka pluralistlik ühiskond, kus on lubatud mitmed ideoloogiad ja vaated. Rahva huve innustatakse ja ei suruta maha teistmoodi mõtlejaid. Inimestel oleks mõttevabadus ning õigus oma arvamusele ja selle avalikustamisele. Ühiskond oleks ka tolerantne ning eri rassist, teist moodi riides olevaid ning mõtlejaid ei mõistetaks hukka. Samas valitseks ka nulltolerants kurjategijate suhtes. Olenematta sellest, kuidas ma ka praegu ei selgitaks lahti nii iseendale, kui
(selle tagajärjel elatustase langeb.) Probleemiks on reformide ebaühtlane tempo. Kõik juurdlub aeglaselt, ametnikud ja poliitikud pole veel piisavalt asjatundlikud, esineb korruptsiooni ja väärtusvaakumit. Demokraatia *tunnused: valimised, kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik ja kõige võrdsus seaduse ees, võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus, kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikotroll) poliitiline sõltumatus, vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks, poliitiline sõltumatus, *lained: demokraatimuse lained tõi välja S. Huntington. Demokraatia levik on olnud 20.saj viimase veerandi ülemaailmne suundumus. Kujuneb lähimate aastakümnete põhitrendis demokraatia kindlustamine, mitte levimine. Kommunistliku bloki lagunemine muutis demokraatia ja diktatuuride vahekorda maailmas, kus veel 1980.aastate lõpul olid
Tai budismist, Sri Lanka budismist jne. Seega Buddha õpetus on üks (mis on kirja pandud Tipitaka's) kuid Buddha õpetuse segunedes kohaliku kultuuriga on tekkinud paju erinevaid budismi koolkonde. Väljakujunenud ajaloolisest budismi traditsioonist võib rääkida paljudes Aasia maades, kus kujunes välja omanäoline kombestik, kommenteeriv kirjandus, kloostrihierarhia ja hulgaliselt erinevaid õpetusviise. Budism on alati olnud pluralistlik ning aktsepteerinud erinevaid vahendeid Buddha sõna edasi andmisel. Budism jõudis Sri Lankale ja Birmasse 2. sajandil e.m.a, kust juba levis edasi Kagu-Aasiasse. Hiinasse jõudis budism 1.-2. sajandil ja sealt edasi Koreasse ja Jaapanisse. Tiibetis on budismi alguseks 7. sajand, sealt levis budism Mongooliasse ja mongoli hõimude kaudu ka Venemaale. Kesk-Aasias õitses budism kuni muslimite vallutuseni. Viimane aastasada on teinud budismi populaarseks ka Läänes. Kloostreid, templeid ja
Maksimaalne kodanlik ja linlik elu. Aadli ja preesterkonna osa elus juba varju jääv. Võimu vormid, mis kaitsevad rahva huvisid traditsionaalselt privilegeeritute eest. Talv Kultuur tardub tsivilisatsiooniks. Lõppeb loomine. Eelnenud vaimupingutused muudetakse standardiseeritud masstoodanguks kogu kultuuripiirkonnas. Kunstist saab ajaviide ja hobi, teadusest tehnika, filosoofiast kabinetitarkus ja religioonist lunastusõpetus kõigile. Pluralistlik -ismide aeg. Poliitilise elu keskmeiks üksikud maailmalinnad. Ümberringi provintsid täis vana hiilguse jälgi. Poliitika peateguriks massid ja nende juhid. Riigielu aina primitiivsem ja võimukultuslikum. Lõpuks sattub vastutava ülemklassi (aadelkond) puudumisel riigimasin seiklejate, küündimatute ja vallutajate kätte. Kaob rafineeritus ja taastuvad kultuurieelsed primitiivsed eluvormid. Aeg tardub.
Pluralismi võimalikkus Eesti ühiskonnas Pluralism on kindlasti Eesti ühiskonnas võimalik ja ka vajalik, kuid selle jaoks peab kindlasti palju tööd tegema. Seda ei pea tegema mitte ainult Eesti Vabariigi valitsus ja Riigikogu inimesi positiivselt mõjutades, vaid tihti on probleem üksikisikutes ja ühiskonnas üldiselt. Esimese asjana tuleb töötada tolerantsuse kallal. Minule isiklikult jääb mulje, et paljud eesti inimesed ei ole tolerantsed nn ’võõraste’ vastu. Ei tolereerita teisi uske, rasse ning rahvuseid. Hetkel on väga aktuaalne pagulaste teema ning kahjuks on nendega tulekuga seoses pigem negatiivne vastukaja. Kohati on kindlasti probleemiks see, et inimesed kardavad ning elavad teadmatuses. Nad arvavad, et pagulased tõsiselt soovivad siia tulla. Tegelikkuses ei suuda inimesed aru saada, et see osa sõjapõgenikest, kes Eestisse tulevad, on tegelikult vaid olematu protsent nendest, kes on pidanud oma ...
*kõrged riiklikud maksud põhjendatud- kõik on väga kvaliteetne Liberaalne *pakub toetust ainult vaestele *madalad maksud *igaüks maksab enda eest *riigi peamine ülesanne on kõrge tööhõive tegemine ning konkurentsi ja valikuvabaduse kindlustamine 6. Sotsiaalne tõrjutus- inimene ei osale ühiskonna hüvede jaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus 7.Diktatuurid: 8. Demokraatia tunnused: esindusdemokraatia, rahva valitsus, vabad valimised, materialism 9. Polüarhia - pluralistlik valitsemine- võim on hajutatud kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel 10. Esindusdemokraatia = rahva poolt valitakse esindajad, kes esindavad inimeste arvamust Antiikdemokraatia = kõik kodanikud peavad ise osa võtma otsuste tegemisest ja seaduste vastuvõtmisest. 11. Demokraatia lained: 1826-1922 : I MS, esimene fasistlik diktatuur Muudatused: lõpetas totalitarismi võimulepääsu mitmes Euroopa riigis 1944-56: II MS lõpp, Stalinismi lõpp
saajatel. Siirdeühiskond- ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktruurid ja suhted asendatakse demokraatlikega, toimub diktatuurilt üleminek demokraatiale. Ohud- majanduskriis, mille tagajärjel elatustase langeb. Populistlikud, kajanduse toimimise põhitõdesid eiravad otsused, reformide ebaühtlane tempo jne. I etapp siirdeühiskonnas- vabad valimised. Demokraatia tunnused- kodaniku vabaduste tunnustamine, õigusriik ja kõigi võrdsus seaduste ees, pluralistlik kodanikuühiskond, vaba ajakirjandus. Polüarhia- Kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. Tunnused- alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat. Absoluutne ehk piiramatu monarhia- kogu võim kuulub piiramatult päriliku võimuga monarhile (Saudi-Araabia, Katar, Brunei)
annaabi.ee 
