oli sdimine. Vabal ajal peeti turniire. ~Elu linnas Erinevalt antiikajast oli keskaegne linn ennekõike majanduslik keskus. Linnade õitsengule lõi eelduse kaubanduse elavnemine, mis algas 10-11sajandi vahetusel. Kaupmehed koondusid gildidesse ja vennaskondadesss. Need kaitsesid oma liikmete huve, organiseerisid vastastikust abi ja usuelu. Raad valitses linna. Raehärrad ehk raeliikmed valiti tavaliselt jõukamate linnakodanike seast. Linlik mentaliteet oli ideaalis egalitaarne, vastupidiselt feodaalsele hierarhiale. Linna elu aluseks oli kaubandus ja kasitöö, eraomad ja rahamajandus. Kaubaliiduks sai läänemere aarsetel aladel Hansa Liit. Peamised kaubateed olid mereteed. Käsitöölised koondusid tsunfidesse ja igalyhel oli oma põhikiri ehk skraa, millega reguleeriti toodete kvaliteeti, valmimis aega jne. Tsunfi mitte kuuluvatele käsutoolistele olid karistused.
Norra hariduskorralduslik süsteem Pedagoogika alused Ene Põldaru, Helen Leikmaa, Jaak Timberg Tartu 2011 Norra haridussüsteem Egalitaarne Multukultuurne Avatud ja paindlik Detsentraliseeritud Vastutus Norra parlament (Storting) ja valitsus panevad paika eesmärgid ja määravad haridussektori raamid Haridus- ja teadusministeerium vastutab riikliku hariduspoliitika täideviimise eest Seadusandlus, õppekavad, määrused Maavanemad vastutavad järelvalve ja kvaliteedi eest Lasteaed Pakub hoolitsust, kasvatust, mängu ja õppimist
ÜHISKONNAÕPETUSE MÕISTED I Advokaat jurist, kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus Anarhia kreeka k valitsuse ja juhi puudumine. Eitatakse riiki ja igasugust enamuse valitsemist vähemuse üle. Apelleerimine - kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale Aristokraatia ehk paremate valitsus on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele Demograafia - rahvastikuteadus Denonsseerima parlamendi poolt (välislepingut) tühistama Diferentseeritud e astmeline tulumaks - maksusüsteem, kus üksikisiku tulumaksu protsent sõltub tema sissetulekust, sama mis progressiivne tulumaks Dotatsioon riiklik toetus (nt bussiettevõtetele) Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi, volikogude) vahendusel Egalitaarne - võrdsustav Inflatsioon riigi hinnataseme jätkuv kasv pikemal perioodil, ostujõu ...
· NKVD- sisejulgeoleku organ · Küüditamine · GULAG · Ettevalmistused pealetungisõjaks Kommunismi, natsionaalsotsialismi ja fasismi ideoloogia põhiseisukohad. Fasism · Tähtsaim on rahvas · Üksikinimene on rahvuse osa · Ühiskonnaklassid on ajutised · Kõik inimesed ja klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele · Rahvuse areng on riigi tähtsaim ülesanne · Inimelude ohverdamine riigi nimel Kommunism · Kõik on võrdsed · Egalitaarne ühiskond Natsionaalsotsialism · Sakslaste ühendamine ühte rahvusriiki · Antikommunism · Diktatuur
Valitsuse ülesannete, vahendite ja personali laienemine. Kabinettide hüppeline suurenemine. Valitsuse tugistruktuuride, eriti valitsuskomisjonide paisumine. Valitsuse domineerimine parlamendi üle (kiire ja spetsialiseeritud otsustusprotsess). Valitsuse ja parlamendi vastastikused kontrollimehhanismid pole paigas. Valitsusjuhi esiletõus ja valitsussisene hierarhia süvenemine. Suured nõudmised ministrile; generalist ja spetsialist. Valitsuskabinettide tüübid Hierarhiline (liidrikeskne) vs egalitaarne (võrdsus) Kollegiaalne (ühised eesmärgid) vs segmenteeritud (sektoraalsed strateegiad) Hierarhiline: valitsusjuht määrab ainuisikuliselt cabinet ka kontrollib seda täielikult. Liidrikeskne: ministritel piiratud mõju poliitika kujundamisele, koordinatsioon liidri oärusmaa, samas kollegiaalne. Killustunud: on jagunenud kaheks või rohkemaks poolautonoomseks üksuseks. Kollegiaalne: valitsusjuhi ja minstrite vastastikune sõltuvus ja koostöö.
Paleoliitikum-vanem kiviaeg,esiajaloo periood tööriistade kasutuselevõtust u 2,6 mln aastat tagasi kuni viimase jääaja lõpuni u 9700 a ekr Mesoliitikum-keskmine kiviaeg,esiajaloo periood alates viimase jääaja lõpust u 9700 a ekr kuni viljelusmajanduse alguseni(eestis u 4000 a ekr).Eestis on seda ajajärku nimetatud ka Kunda kultuuriks Kogukond-koos elanud ning ühte jahi-,kalastus-jakorilusala kasutanud inimeste rühm Biomass-mingil alal elavate organismide kogumass Rändkivi-jääliustiku poolt esialgsest kohast teise paika kantud kivi Egalitaarne ühiskond-võrdsustav,võrdsust taotlev ühiskond Antsülusjärv-jääaja järel läänemere nõos u 9000-7800 ekr paiknenud mageveeline järv Neoliitikum-noorem kiviaeg,esiajaloo periood viljeleva majanduse algusest kuni pronksi laialdasema kasutamiseni tööriistade materjalina,eestis u 4000-1800 a ekr Pronksiaeg-esiajaloo periood,mil vähemalt osa tööriistu valmistati pronksist,eestis u 1800-500 a ekr Asustusük...
o pealinnaks oli Tenochtitlan Päritolu: Jõudsid Mehhiko orgu 12. sajandil põhja poolt, Tenochtitlani linn, Mehhiko pealinn ehitati samale kohale, võtsid üle tolteekide kultuuri Religioosne päritolu: Pärinevad päikesest, peajumal Huitzilopotzli Millega tegelesid?: põlluharimine, käsitöö, sõdimine ( õitsvad ja vihasõjad), laadad, turukohtunikud, bartertehingud- raha asendasid kakaooad, kullatolm, keebid, puuvillakangad Ühiskond: alguses egalitaarne (kõik võrdsed), hiljem hierarhiline, 3 põhiklass- ülikud, lihtrahvas(maksukohuslased), orjad. Lihtrahvas organiseeritud capulli'desse, juhtis calpuc, kes oli valitav vanematekogust, austati sõdureid ja emasid, kuriteod: argus ja abort. Usund: tuhanded jumalad, enim austati suurt kolmikut: sõja-ja päikesejumal, vihmajumal ja saatuse- ja surmajumal, põlluharimisega seotud jumalad, tähtsal kohal rituaalid ning jumalatele ohverdamine.
· eksklusiivne monogaamia- ei mingeid kõrvalsuhteid · heteroseksuaalsus · eluaegsus · ühine elukoht ja majapidamine- perekond moodustab leibkonna. · mees perekonna pea ja ülalpidaja · laps(ed) · kaks bioloogilist vanemat kõrvalekalded tradistsioonilisest suhtest: · tahtlik üksielamine, mitteabieluline kooselu · mitte-eksklusiivsed suhtevormid · homoseksuaalsed suhted · kordusabielu/-kooselu · eraldi elukoht ja majapidamine · egalitaarne abielu / kooselu; naine perekonna pea/ ülalpidaja · lastetu abielu/kooselu · üksikvanem, binukleaarne PK, adoptiivPK, kunstlik viljastamine Millisena riik sooviks näha perekonda ja panna see seadusse kirja. Soov näha inimesi kuidagi käitumas, aga nii nad ei käitu. Kui on perekond tugev, on ka ühiskond tugev. Oluline on olla teadlik tegelikkuses toimuvaga. Perekond ja perekonnaõigus Perekonnaõigus:
19.PK ja LeibK määratlused: leibkonna moodustavad kooselavad isikud, kellel on ühine majapidamine, ka üksi elav isik on leibkond. Instutsioonleibkond- hoolekande, ravi, puhke ja kinnipidamiskohtadel ja ajateenistuses viibivad isikud, keda toidetakse asutuse poolt. 20.Probleemid lapse lahkumisel PKst: 21.Euroopa PKdes toimunud muutused 20saj teisel poolel: 1.Mitme põlvkonna PK asemel on hakanud domineerima nukleaarne PK,2.Patriarhaalse mudeli-töötav mees ja kodune naine on asendanud egalitaarne kahe töötajaga PK,3.Üksikuks jäämine sealhulgas ka sihipärane vallasema staatus on aktsepteeritav alternatiiv abielule rajanevale PKa elule,4.Kahe vanemaga pk kõrval on eluõiguse võitnud ühe vanema PK,5.PKda ei käsitleta enam kui eluaegset kooselu,mida lahutab vaid ühe partneri surm,vaid ühiskonnas on aktsepteeritud lahutus ja sellele järgev elu,6.seadusliku abieluga seotud PKa kõrvale on tekkinud ja ühiskonna poolt aktsepteeritud vaba-abielu PK,mida
Konspekt õ.lk. 62-89 Keskaeg - 5.-15. sajand 16. sajandil hakkasid humanistid nimetama keskajaks antiigi ja renessansi vahelist perioodi, mida nad pidasid pimedaks ja barbaarseks. Keskaega on võimalik suhtuda mitut moodi: tagurlik e vanameelne või romantiline? (keskaega hakati romantiseerima) Keskaeg jaguneb kolmeks: 1)Varakeskaeg (5.-11.saj) 2)Kõrgkeskaeg(11.-13.saj lõpp) 3)Hiliskeskaeg(14.saj - 16.saj algus) Keskaegse Euroopa iseloomustus: * Poliitiliselt killustunud *Alguse sai kiriku ja seisulik agraarühiskonna domineerimine, mis kestis kuni tööstusrevolutsioonini *kirik muutub hullult tähtsaks Mille põhjal on keskaja Euroopa piirid määratud? Kokkuleppeliselt on keskaegse Euroopa piirid määratud ristiusu leviku põhjal, sp ei kestnud see igal pool sama kaua. Mis sündmuseid loetakse kesaja alguseks ja lõpuks? Algus - germaanlased kukutavad viimase Lääne-Rooma keisri aastal 476 pKr Lõpp - Bütsantsi lõpp aastal 1453 pKr Bütsants e...
ESTEETIKA FLFI.00.023 & FLFI.02.065 (sügis 2014) Marek Volt Kordamisküsimused 1. loeng: Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega „esteetika“? Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Baumgarten nägi vajadust teaduse (esteetika) järele, mis tegeleks mitte-mõistelise e. meelelise tunnetusega; täienduseks (juba eksisteerivale) mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. „Esteetika“ – teadus inimese poolt maailma esteetilise omandamise seaduspärasustest, arenemise olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik-ümberkujundavast osast. Näited: 1.Eksperimentaalesteetika . Eksperimentaalesteetika uurib moodsa psühholoogia vahenditega esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist jne. Eksperimentaalesteetika mõttes saab uurida kunstniku loomeprotse...
Ainete jaotus nädalas, päevas – 175 päeva ja 35 nädalat Õppekava sh kooli vabadusaste selles Õppevahendid, valik, finantseerimine, kinnitamine, autoriõiguste omandamine Eksamid, tasemetööd, hindmine, tagasiside Õpetajate, koolijuhtide kvalifikatsioon, palgad, koolitus, pädevus Finantseerimine, õppemaks, õppetoetused, rahade kasutamise vabadus Minimaalne tundide arv gümnaasiums – 32 Egalitaarsus/ elitaarsus Tendents on egalitaarne koolisüsteem – õppimise võimaluste võrdsus; kooli lõpetamisel ühtne stardipositsioon Eesti on eliraarne, sest Eestis on eliitkoolid ja tavakoolid Hariduspoliitiline debatt Kas Eestisse egalitaarne või elitaarne kool? Kas väikesed koolid kinn? Põhikool ja gümnaasium lahku? Milline hindamissüsteem? Kas üldhariduskool tasuliseks? KODUTÖÖ – RÕK analüüs. Prindi RÕK välja. Vajalikud paragrahvid – 2, 3, 4, 9, 11.
Lõpuks nimetas Voltaire Pascali rafineeritud misantroobiks. Filippov kirjutas, et mõnedel Pascali arutlustel inimese tühisusest on mõrkjas huumorisära, mis meenutab Schopenhaueri huumorit. Kumbagi seisukohta ei saa pidada õigeks. Schopenhauer on Pascalilt võtnud nii mõndagi, eriti "Elutarkusesse", kuid Pascali mõtted on ta pööranud teise vaatevinklisse. Nende peamine erinevus on selles, et Schopenhauer on elitaarne ja Pascal egalitaarne. Esimene vihkab ja põlgab rahvast, nimetades seda "pööbliks", teine tunneb ahvale kaasa. Tema jaoks ei ole "pööblit" olemas. Valu ja kibestumist on Schopenhaueri huumoris vähem kui kahjurõõmu ja ühemõttelist irvitamist nende üle. Viimane puudub Pascalil täielikult. Ta kirjutas küll palju inimese "viletsusest", kuid ei laulnud sellel ülemlaulu. Inimese ebatäiuslikkus valmistas talle täielikku piina, "vaesele inimkonnale" tundis ta siiralt kaasa sele hädases ja puuduses
Vastused Kordamisküsimused kontrolltööks 23. oktoobril 2013 Keskkonnasotsioloogia 1. Keskkonnasotsioloogia kujunemislugu: sotsioloogia üldiste arengute ja ühiskondliku tausta mõju. - Algselt arvati, et teatud looduslike ressursside nt taimede, kodustatavate loomade olemasolu aga ka haigustekitajate olemasolu suunab ühiskonna arengut, stimuleerides teatud kultuuriliste omaduste ilmnemist. - Arenenumad ühiskonnad on vastupidavamad loodusjõududele. - 19. saj. ja 20 saj. I poole ühiskondlik taust - Industrialiseerimise ja moderniseerumise taust: ressursiküllus, tehnoloogia võidukäik, urbaniseerumine ja loodusest (keskkonnamõjudest) võõrandumine. - 20. saj. I poolel ühiskonnas valitsev arusaam keskkonnamõjude ignoreerimine: Vähene teaduslik/ühiskondlik tähelepanu ühiskonna bioloogilis-füüsilisele keskk...
Detsentraliseeritus e. riigi monopoli vältimine haridussüsteemis Kogu haridussüsteemi avatus ja paindlikkus Multikultuurilisus ja hariduse rahvusvahelistumine Eesmärgiks tagada võimaluste võrdsus ja seeläbi ühtne stardipositsioon Need Euroopa riigid, kes väärtustavad oma hariduse egalitaarset iseloomu (ühtluskoolid) on maailma tipus. Seda kinnitavad erinevad võrdlusuuringud (PISA, TIMSS, PIRLS) jt. Mõelgem sellele: Kas tänane Eesti koolisüsteem on elitaarne või egalitaarne? Kui me soovime teiste edust õppida, siis millele panustada? 2. Hariduse avatus ja paindlikkus - Eesmärgiks on, et igast koolitüübist ja astmest on vaba tee järgmisesse. Sotsiaalsele mobiilsusele avatud ühiskonnas tupikteid (ka varjatuid) olla ei saa. Mõelgem sellele: Kas Eesti haridus on paindlik? Millised tupikteed on Eesti hariduses? 3. Hariduse detsentraliseeritus - Haridust puudutavate otsuste tegemine antakse kohalikele võimuorganeile, haridusministeeriumi roll on marginaalne
3. esteetiliste omaduste kandja – e-objekt kui objekt, mis kannab e-omadusi (ilus, graatsiline, harmooniline jne); erinevad autorid määratlevad e-omadusi erinevalt ja e- omaduste nimekiri on eri pikkusega 2. Kuidas määratletakse hoiakuteoorias (Stolnitz jt) E-objekti? E-objekt on objekt, mille suhtes keegi isik võtab e-hoiaku. Subjektikeskne käsitlus. 3. Mis on ontoloogiline universalism ja mis mõttes on see egalitaarne teooria? Ontoloogiline universalism on eeldus, et e-objektiks saab olla mis iganes asi (kui selle suhtes e-hoiak võtta) – see tähendabki, et see on egalitaarne (võrdsus) teooria: kõik võib olla esteetiline! Loodusnähtused (päikeseloojang), abstraktsed objektid (kujutlusvõime looming), hallutsinatsioonid (roosad elevandid). Meelelise asemel kasutatakse „tähelepanu“ mõistet. Ei väida,
oma võimalust piisavalt kaasa rääkida. Tsentraliseeritud süsteemide puhul on oht, et tulud jaotatakse kogu süsteemi peale ühesuguste reeglite järgi ning ei võeta arvesse mõne piirkonna liikmete suhteliselt suuremat tegevuse efektiivsust Millistes situatsioonides on avaliku sektoris võimu tsentraliseerimisel suurim mõju ? – ??????? 3. Millal on otstarbekas liidrile/ juhile tagada alluvatest paremad, võrdsed või halvemad tingimused? * EGALITAARNE ( võrdsus)- ehk juhil on alluvatega sarnased tingimused - sotsiaalse võrdsuse pooldamise süsteem on orienteeritud saavutustele. See tagab individuaalsuse. Sobib rohkem väiksemate kollektiividega ettevõtetele ; * ELITAARNE ehk juhil on paremad tingimused alluvatest- suur organisatsioon, kus juhil tunduvalt suurem vastutus ,kui alluvatel. *Juhil halvemad tingimused – mikro ettevõte, paari inimesega?????????????????? 4. Mis on vastandlike väärtuste raamistik ja mis on selle idee? -???????
19. 6. Olete te võimeline kõigi ülaltoodud valdkondade teiepoolse vaatluse põhjal järeldama, kas perekonnas eksisteerivat võimu võib iseloomustada domineerivana (ja kui, siis kelle poolt : mehe, naise, lapse, vanaema jne.); egalitaar-sünkreetilisena või sõltumatuna; juhtimatuna või kaootilisena? Perekonna võimukontiinumit võib kasutada teie analüüsi visuaalseks näitlikustamiseks. I__________I__________I___________I__________I kaootiline egalitaarne keskmine mõõdukas märgatav perekond (sünkraatiline domineerivus domineerivus domineerivus või sõltumatu) Perekonna võimukontiinum: kui leitakse domineerivuse olemasolu, kes siis domineerijaks on? 19. 7. Et määrata kindlaks üldine võimumudel, hõlbustab seda sageli laiahaardeliste, avatud küsimuste esitamine (nii laste kui vanemate küsitlemine), mille näited on järgnevad:
19. 6. Olete te võimeline kõigi ülaltoodud valdkondade teiepoolse vaatluse põhjal järeldama, kas perekonnas eksisteerivat võimu võib iseloomustada domineerivana (ja kui, siis kelle poolt : mehe, naise, lapse, vanaema jne.); egalitaar-sünkreetilisena või sõltumatuna; juhtimatuna või kaootilisena? Perekonna võimukontiinumit võib kasutada teie analüüsi visuaalseks näitlikustamiseks. I__________I__________I___________I__________I kaootiline egalitaarne keskmine mõõdukas märgatav perekond (sünkraatiline domineerivus domineerivus domineerivus või sõltumatu) Perekonna võimukontiinum: kui leitakse domineerivuse olemasolu, kes siis domineerijaks on? 19. 7. Et määrata kindlaks üldine võimumudel, hõlbustab seda sageli laiahaardeliste, avatud küsimuste esitamine (nii laste kui vanemate küsitlemine), mille näited on järgnevad:
Kaupmeesteorganisatsioonideks- mustpeade vannaskond(vallalised ja võõramaalased kaupmehed) ja suurgilg (raehärrad k.a). Tsunftikord- väljaspool tsunfti käsitööd teha ei tohtinud. Ühe käsitööala meistrid moodustasid tsunfti. Skraa-tsunfti põhikiri. Reguleeris toodete kvaliteeti ja tööaega. Määras ka hinna. Sell- pidi õppima mitme meistri käe all. Vandersell-rändab ringi ja on erinevates kohtadeks selliks, rännumees. Egalitaarne mentalilteet- saab alguse võrdsuse idee. Linnaelu aluseks oli kaubandus ja käsitöö. 2 põhilist kaubateede ristumiskohta- Vahemeri (Veneetsia, Genova) ja Läänemeri ( Hansa kaubalinnad(Põhja- Saksamaa)). Seegid-alguses saatis linn sinna haiged, aga hiljem muutus see vaestemajaks. VAIMULIK SEISUS Suur osa katoliku kiriku õpetusest ei tulene mitte otseselt Piiblist, vaid tugineb kirikuisade töödele ja kirikukogu otsustele. Olulisemad kirikuisad Athanasios, Ambrosius, Hieronymus ja
· ainete jaotus nädalas, päevas · õppekava sh kooli vabadusaste selles · õppevahendid, valik, finantseerimine, kinnitamine, autoriõiguste omandamine · eksamid, tasemetööd, hindamine, tagasiside · õpetajate, koolijuhtide kvalifikatsioon, palgad, koolitus, komplekteerimine, pädevus · finantseerimine, õppemaks, õppetoetused, rahade kasutamise vabadus Egalitaarsus/elitaarsus Tendents on (paljudes riikides) egalitaarne koolisüsteem- õppimise võimaluste võrdsus, kooli lõpetamisel ühtne stardipositsioon Soome, Suurbritannia, Iirimaa, Rootsi jt- siin võrdsete võimaluste kõrval rõhutatakse ka turvalist, stressivaba, õppijakeskset koolimiljööd (koolist väljalangemise vältimine) Saksamaa, Holland- diferentseeritud (PISA uuringus tase kehvem!) Kooli eesmärgid · sorteerimine ja selekteerimine (õpilasi: kallakud, abc klassid, õppeainete
Seda eeldust kutsume ontoloogiliseks universalismiks. Ontoloogiline universalism: "Mis iganes entiteeti võib vaadata esteetilise objektina" C. J. Ducasse (1966) "mis tahes teadvustatud objekti ,,huvitu ja sümpaatiline tähelepanu ... tema enese pärast." Jerome Stolnitz (1960) "inimkogemuses ei peaks eksisteerima mitte midagi, mille suhtes ei saa võtta esteetilist hoiakut." R. M. Ogden (1905) 4. Mis mõttes on ontoloogiline universalism egalitaarne teooria? Egalitaarne ehk võrdsustav? Vastus tuletatav eelmise küsimuse vastusest. Kõik, mis seal võrdsusele viitab ,,mis iganes entiteeti...", ,,mis tahes teadvustatud objekti..." jne:) 5. Milles seisneb subjektiivne pööre E-objekti määratlemises? Subjektiivne pööre E-objekti määratlemisel: objektide eneste esteetilisus ei sõltu enam objekti seesmistest omadustest vaid subjektist. 6. Kirjeldage psühholoogilist etteheidet ontoloogilisele universalismile! 1
erinevad autorid määratlevad e-omadusi erinevalt ja e-omaduste nimekiri on eri pikkusega. 2. Kuidas määratletakse hoiakuteoorias (Stolnitz jt) E-objekti? E-hoiaku teooriates määratletakse e-objektina objekti mille suhtes võetakse: e-hoiak, e- vaatenurk, e-lähenemine. E-objektiks saab olla mis iganes asi. Me võime e-hoiaku võtta mis iganes objekti suhtes. 3. Mis on ontoloogiline universalism ja mis mõttes on see egalitaarne teooria? Entiteete võib vaadelda kui esteetilisi objekte, teadvustatud objektid huvitu ja sümpaatiline tähelepanu on tema enese pärast, inimkogemuses ei peaks olema mitte midagi, mille suhtes ei saa võtta esteetilist hoiakut. Näited loodusnähtused(päikeseloojang), abstraktsed objektid(kujutlusvõime looming), hallutsinatsioonid(roosad elevandid). O-univeralismi poolt meelelise asemel kasutatakse tähelepanu mõistet; värvid, lõhnad,
· Demoskoopilised Poliitiline kultuur Sellega hakati tegelema 1960ndatel. Klassikaline raamat: Gabriel A.Almond ja Sidney Verba 'The Civil culture'. Tähendab kodanike hoiakute kogumit oma maa poliitiliste institutsioonide, isikute ja nende käitumise suhtes. Hoiak tekib kolmel tasandil hinnanguline, afektiivne ja kognitiivne. Isikute hoiakute ja veendumuste aluseks on teadmised. Poliitlise kultuuri tüpoloogia: · Kollektivistlik vs industriaalne · Egalitaarne vs mitteegalitaarne · Elitaarne vs mitteelitaarne · Konsensuslik vs mittekonsensuslik Poliitilise kultuuri allkultuurid: · Regionaalne · Etnolingvistiline · Sotsiaalmajanduslik 11 · Vanuseline Poliitilist kultuuri uuritakse küsitluste (intervjuude) abil. Küsimused hindavad inimeste poliitilist orientatsiooni (raske uurida kulukas ja aeganõudev)
Neoliitikumi tähtsaimaks sündmuseks on neoliitiline revolutsioon, mis märgib küttimise, kalastamise ja koriluse asendamist põllunduse ja loomade kodustamisega. See algas 12000 - 8000- 7000 eKr Ees-Aasias. 6. Millal võis hakata kujunema Homo religiosus? Eeldatavasti toimus paleoliitikumis. 7. Mida tähendab Homo necans? Tappev inimene. 8. Kirjelda Elman Service inimühiskonna arengu klassifikatsiooni. Salk (band): liikmeid alla saja; sotsiaalse organiseerituse alusel egalitaarne ja informaalne juhtimine; majandusliku organisatsiooni poolest liikuvad kütid ja korilased; asustuse tüübiks ajutised laagripaigad; usuelus primitiivsed uskumused; eluasemeks ajutised varjed; arheoloogilise periodiseerimise alusel kuuluvad nad paleoliitikumi; kaasajal arvatakse siia eskimod, Kalahari ja Namibi kõrbe busmanid ja Austraalia aborigeenid. Hõim (tribe) : liikmeid kuni mõned tuhanded; sotsiaalse organiseerituse alusel segmentaarne sootsium, mille tegevuspiirkond on laiem
3. Võimude grupid, kelle huvid ei küündi läbirääkimiste tasememeni. IDEOLOOGIA JA LEGITIIMSUS Võimu legitiimsus on ühiskonnas väga oluline. Arenenud rahvad lähtuvad ideoloogiatest. Ideoloogiat on raske defineerida: ideology is that aspect of culture witch concerns how society ought to be organised; it concerns politics, rules and the distinction between right and wrong. OMISTAMINE VS SAAVUTUS Sahlins on võrrelnud kaht süsteemi. 1. Egalitaarne ehk sotsiaalse võrdsuse pooldamise süsteem on orienteeritud saavutustele. See tagab individuaalsuse. 2. Polüneesia kõrged maksud, hierarhiline, omistamise põhine, integratsioon. POLIITIKA STRATEEGILISE TEGEVUSENA Poliitika võib tunduda võistlusena või võimutagamise viisina. Üldiselt on poliitika taga siiski isiklikud huvid. KOLONEAALAJASTU JÄRGNE RIIK Riik väljendub ühiskondades erinevalt. Valitsuse roll on erinev. Uuritakse riigi organiseerimist,
VABADUS VALIDA JA EBAVÕRDSUS: Haridusliku segregatsiooni ulatus ja vorm hariduslike rööpmete (tracks) mõttes. Koolidevahelised erinevused- õppekava, eksamid, õppimisvõimalused. Haridus kui HR komponent: Hariduse andmine vanem avalik teenus kui HR. 20. sajandil riigiti/kultuuriti erinev- Saksamaal: liidumaade pädevus, seega ei kuulu Sozialstaati. Prantsusmaal: väga tugevalt etatistlik, lojaalsuse kasvataja. Benelux: sektorite partnerlus, pragmaatiline. Põhjamaad: egalitaarne, sotsiaalne sidustaja. USAs: föderaalne huvi vaid tõrjutute toetamise osas (rassismi vastu, tasuta toiduabi, hiljem saavutustaseme ühtlustamine) 21. sajand- haridus seotakse riigi konkurentsivõimega. Inimkapitali arendamine. Smart jobs, new jobs for new skills, matching. Heaolurežiimid ja haridus: peamised dilemmad? Kas hariduspoliitika on sotsiaalpoliitika? Haridus- ja sotsiaalkulutuste vahe: kas teineteist täiendavad või asendavad kulud? Kas riikide „režiimid“ peavad
Neoliitikumi tähtsaimaks sündmuseks on neoliitiline revolutsioon, mis märgib küttimise, kalastamise ja koriluse asendamist põllunduse ja loomade kodustamisega. See algas 12000 - 8000- 7000 eKr Ees-Aasias. 6. Millal võis hakata kujunema Homo religiosus? Eeldatavasti toimus paleoliitikumis. 7. Mida tähendab Homo necans? Tappev inimene. 8. Kirjelda Elman Service inimühiskonna arengu klassifikatsiooni. Salk (band): liikmeid alla saja; sotsiaalse organiseerituse alusel egalitaarne ja informaalne juhtimine; majandusliku organisatsiooni poolest liikuvad kütid ja korilased; asustuse tüübiks ajutised laagripaigad; usuelus primitiivsed uskumused; eluasemeks ajutised varjed; arheoloogilise periodiseerimise alusel kuuluvad nad paleoliitikumi; kaasajal arvatakse siia eskimod, Kalahari ja Namibi kõrbe busmanid ja Austraalia aborigeenid. Hõim (tribe) : liikmeid kuni mõned tuhanded; sotsiaalse organiseerituse alusel segmentaarne sootsium, mille tegevuspiirkond on laiem
USUS.01.069 KRISTLUSE AJALUGU KRISTLUSE AJALOO ÕPIKUD, vt kirjanduse lehelt! 3 eksamit: 1) vanaaeg, 2) keskaeg, 3) viimased 500 aastat I LOENG – 01.09.2020 – Sissejuhatus. Kristluse põhimõisted, periodiseering, teemad. Kristliku kiriku jaotumine Konfessiooniperekonnad, mis on kolme tüüpi: - Universaalkirik: katolikukirik, universaalne hierarhia (püramiid). Kõige suurem osa kristlaskonnast, 1.2 miljardit. - Territoriaalkirik: õigeusukirik, ei ole ühtset kirikupead, küll aga juhinduvad ühisest kanoonilisest pärimusest (pühakiri, kirikupärimus: 7 esimest oikumeenilist kontsiili 4.-8. saj). üks kristlik kirik, aga asub erinevatel territooriumitel, need, mis eraldi on oma juhtimises iseseisvad. 14 iseseisvat kirikut (4 vana Konstantinoopol, Aleksandria, Antiookia ja Jeruusalemma patriarhaat – I at ja 10 uus kirikut – II at). Küprose kirik on vana, aga ei kuulu nelja patriarhaadi juurde. P...
vajalikud, et rituaalid saaksid üldse võimalikud olla. Teisisõnu näeb ta individuaalse motivatsiooni ja ühiskondlike "ülesannete / funktsioonide" vastastikmõju. Oma kuulsas uuringus rituaalide kohta Highland Uus-Guinea mägismaal elavate Tsembaga Maring'ite seas, vaatles Roy Rappaport (1968) peaaegu eranditult üksnes funktsionaalseid aspekte. Tsembaga Maring'id on seakasvatajad, kes on organiseeritud 200-300 liikmelistesse kohalikesse rühmadesse . Nende poliitiline süsteem on egalitaarne (sotsiaalse võrdsuse pooldamine) koos "suure mehe" ja samaaniga, kes on ainukesed ametlikult tunnustatud autoriteedid. Neid peetakse sõjakateks ja naaberrühmadega sageli vaenujalal olevateks. Rappaport väidab, et Tsembaga sõjategevuse ja rituaalide tsükli vahel on olemas loomuomane funktsionaalne seos. Iga 12-15 aastal, korraldavad tsembaga'd kaiko festival, mis kestab terve aasta ning kulmineerub kohaliku rühma vaenlastele sõja kuulutamisega
Benedict, R., 9, 14 Boas, F., 9, 14 Mõisted Bodin, J., 11 ambilokaalsus, 37 Brocad, P., 8 animism, 49 Eisen, M. J., 20 antropoloogia, 8 Engels, 14 bilateraalne, 34 Freud, 35 diakrooniline, 25 Generep, 51 diffusionism, 14 Gennep, C.-A., 39 egalitaarne, 40, 45 Goodall, J., 8 eksogaamia, 35 Gordon, R., 47 endogaamia, 36 Harris, M., 44 endogeenne, 40 enkulturatsioon, 10 Heikel, 20 etnograafia, 9 Herodotos, 11 etnoloogia, 9 Hobbes, T., 13 evolutsionism, 13 Hurt, J
1) Sissejuhatus Sotsioloogiline vaatekoht - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 1 1.1. Mis on sotsioloogia? Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi. Sotsioloogia uurib teaduslikult ja süstemaatiliselt inimühiskonna ja inimeste sotsiaalset käitumist tema suhetes grupi ja sotsiaalse struktuuriga. 1.2. Mille poolest sarnaneb ja erineb sotsioloogia teistest sotsiaalteadustest? Sotsiaalteadused uurivad inimkäitumist ja grupielu, püüdes vaadata neid nähtuseid võimalikult erinevatest vaatekohtades. Sotsioloogia pöörab vähem tähelepanu ühiskonna ühele aspektile või kitsale sündmuste ringile (nagu teevad ajalugu, majandusteadus ja politoloogia). Jälgib rohkem kollektiivset kogemust ning struktuure ja muutuseid. Uurib produkte: uskumused, väärtused, elureeglid, haridus, tervishoid, muusika, kunst, näitekunst. Sotsiolo...
madalamalasetsevatele normidele. Konservatiivne e substantsiaalne kommunitarism - lähihorisont. Käsitleb indiviidi väga tugevalt ühiskonna juurde seotuna konservatiivne seotus. Et indiviid saaks oma ajas ja ruumis mõistlikult eksisteerida, vajab ta pärandunud eluvorme (nt eesti keel eestlaste jaoks). Väärtustab traditsioone, sh moraali.Tuleb olla tähelepanelik kõige selle suhtes, mis on püsinud pikka aega, see on läbinud ajaproovi ja seda peaks usaldama. Universaalne e egalitaarne kommunitarism - kaughorisont. On pigem kriitiline meile pärandatud eluvormide suhtes. Inimesed on autonoomsed subjektid, kes ise enda eest otsustavad. Neil on otsustamise õigus ja kohustus. Liberaalne kommunitarism - kõige rahulikum neist kolmest. Pole võimalik tunnistada ei sisehorisondi ega välishorisondi primaarsust. Liberaalse kommunitarismi meelest on kõigis ühiskonnastumise vormides potentsiaal, kujundamaks täisväärtuslikku elu. Sotsiaalne elu
ÜHISKONNAÕPETUS II KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Ühiskonnaõpetus kutseõppeasutuste II kursusele Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Lät...
I Teema Õigusteadusest Sissejuhatav loeng Ühiskonnad ja riigid on muutunud üha enam sõltuvaks kommunikatsioonist, selle efektiivsusest ja kvaliteedist. Üha enam räägitakse globaalsest Õlikust integratsioonist. Küsimus globaalselt kehtiva Õe võimalikkuse, vajalikkuse, aga ka soovitavuse kohta. Eesti kuulub Sel põhinevasse Õkultuuri. Kõigi riiklikult organiseeritud ühiskondade ehk riikide Õsuhteid reguleerib ka rahvusvaheline Õ. Kolmanda Õstr. ina tuleb meil siin näha ka EL Õt. Neljandana: EL kui integratsiooni organisatsioon, on kujunenud eelkõige Õe kaudu. Üha suuremat rolli hakkab mängima Euroopa Kohus. päevakorrale on tõusnud sidemed erinevate Õkordade vahel. Küsimus ühe riigi Õkorrast ja legitiimsusest on väljunud traditsioonilisest jur. st paradigmast ning on Õe kui piiriülese normatiivse kommunikatsiooniprobleem. Rahvusriigi keskne paradigma on asendunud piiriülese normatiivse kommunikatsiooniga. Kommunikatsioon toimub keele kaudu....
ühendava institutsioonina? 20.1.6. Poliitika ja majandus · Riik on valitseva klassi tööriist. Kui valitsus suudab valitseda autonoomselt, siis mittevalitsevad klassid peaksid saama mõjutada majanduspoliitilisi otsuseid piirides, mis oleks valitsevale klassile meelepärane · Sotsialistlik majandussüsteem demokraatia; kapitalism ei soosi võrdsust ega demokraatiat Poliitika ja majandus · Tõeliselt egalitaarne riik soosib demokraatlike otsuste langetamist kõikidel ühiskonnatasanditel. Sellest tulenevad demokraatlike kapitalistlike riikide püüded vähendada ebavõrdsust ja selle mõjusid 160 · Heaoluriik: riigi sekkumine majandusse. Koos sotsiaalsete õigustega kodanikuõiguste levik. Oluline jälgida ühiskonna rahvuslikke väärtusi (individuaalsus vs kollektiiv), ärieliidi võimu ja töölisliikumise tähtsust. 20.1.7
· juriidilise isiku staatus, sh oma finantsressursid ja autonoomne eelarve. Föderatiivsetes riikides tekivad kohaliku halduse küsimused kahel tasandil: algul liikmesriigi tasandil, seejärel aga tema siseselt. Tänu föderatsiooni liikmete seadusandlikule autonoomiale võib haldusreziim erinevate liikmesriikide kohalikes territoriaalsetes kollektiivides olla erinev. Föderalism pole ilmtingimata seotud liikmesriikide allutamisega föderatsioonile. Föderalism peaks oma olemuselt olema egalitaarne, praktikas see reeglina nii ei ole. b) omavalitsus: - kohalikud võimuorganid moodustatakse valimiste alusel (sama föderalismi puhul); - kohalikel territoriaalsetel kollektiividel on juriidilise isiku õigused (sama föderalismi puhul); - seda teostatakse unitaarriigisiseselt (erinevus seoses föderalismiga); -kohaliku territoriaalse kollektiivi autonoomia pole mitte konstitutsioonilise ega seadusandliku, vaid haldusiseloomuga (erinevus föderalismiga);
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
