EELK Usuteaduse Instituut 1. kursus, magistriõpe, kristlik kultuurilugu 1. Leili Rummel – Ruus 30.04.2017 Õppejõud: professor M. A. Põder MILLES SEISNEB PATUST RÄÄKIDES MEIE VASTUTUS ? Püha Augustinus on algpattu kujutanud uhkuse tagajärjena: see on samm, millega loodud olend (see tähendab olemuslikult sõltuv olend, kelle olemasoluprintsiip ei peitu temas eneses, vaid teises püüab end ise suunama hakata, püüab eksisteerida ise enda jaoks (’’Mõtteid kannatusest’’ C. S. Lewis De Civitate Dei’’’’24,xiii). Säärane patt ei vaja keerukaid ühiskondlike tingimusi, pikaajalisi kogemusi ega suuri intellektuaalseid saavutusi.Hetkest, mil loodud olend saab teadlikuks jumalast ja iseendast, kui minast , seisab tema ees kohutav alternatiiv: kas valida keskmeks Jumal või enda mina
Kust see tähendus/mõte tuleb? Kas elul on mõte? Kas jumal on olemas? Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada või vastupidi? Kes või mis on jumal? Miks on maailmas kurjus? Kes on selle eest vastutav? Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Jumalat määratletakse kui transtsendentset, ontoloogilist, kognitiivset, moraalset ja absoluutset substantsi. Isiksus, kes pole loodusjõud, stiihia ega tung, vaid inimese laadi olend, kellel on eneseteadvus, ta suudab seada eesmärke ja neid ellu viia. Teda iseloomustab isiksuse sisemine konflikt, ülim heasoovlikkus, jagunemine kolme erineva palge vahel (jumal isa, jumal poeg, püha vaim). Jumal eksisteerib teisel pool aega, meie ruumist väljas pool ning on igas kohas korraga. Jumal on kõikvõimas, ta lõi maailma eimillestki. Tema jaoks on väga tähtis vastuarmastus. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid.
Richard Dawkins on öelnud, et loodusteadustes pole võimalik märgata mingit märki Jumala tegevusest – uskuda Jumalat on sama kui uskuda «siniste sokkidega päkapikku – sisuliselt: Mida ma ei näe, seda pole olemas. Tõestus sellele, et Jumal on olemas oleks: 1. on olemas Jumala mõiste, mis tähistab täiuslikku olendit. 2. täiuslik olend, kes eksisteerib, on täiuslikum olendist, kes ei eksisteeri. 3. järelikult Jumal on olemas. Ma arvan, et nagu väikesed lapsed usuvad päkapikkudesse, kuigi tegelikult päkapikke ei ole olemas ja nad on nende jaoks väljamõeldud. Siis nagu eitus ütleb, olend, kes eksisteerib, on täiuslikum olendist, kes ei eksisteeri, seega nii nagu päkapikkude uskumisega usutakse ka Jumalat. 1. + päkapikueitusest oled aru saanud 2. – eksisteerimise arutlusest vist küll mitte 3
Inimene on oma tegude kogusumma Üks kuulsamatest eksistentsialistidest, prantslane Jean-Paul Sartre, oli kindel, et inimene on see, kelleks ta end ise elab tema olemine eelneb olemusele. Praegusel hetkel on maailmas ligikaudu seitsee miljardit inimest ning kõik me oleme unikaalsed. Igaüks meist tegutseb ja mõtleb erinevates olukordades omamoodi, selle tõttu moodustubki kõikidest indiviididest kordumatu olend inimene on oma tegude kogusumma. Iga inimene sünnib minu arvamuse kohaselt siia ilma tabula rasana'na ehk puhta lehena. Vastsündinutel pole veel väljakujunenud iseloomujooni ega -omadusi, need tekivad ning arenevad pika elutee jooksul. Kindlasti mõjutab palju meie arengut keskkond, kus me üles kasvame. Olles ise sündinud maapiirkonnas, kus valikuvõimalused on kordades väiksemad kui linnas, näiteks
Esimese püramiidi lasi nekropol (surnute linn). endale püstitada vaarao Dzoser. Nekropol ehk surnute linn Tsitadelli põhjaküljel asub nn. "Surnute linn", maailma suurim nekropol, mille vanimad hauad pärinevad XV sajandist. See linn oli antiikaja kollektiivne matmispaik, mis moodustus tumulustest. Egiptlastel ei ole kombeks käia haual mälestamas, nende arvates läheb elu lihtsalt edasi. Sfinks Sfinks on lõvi keha ja inimese Tuntuim sfinksi kuju peaga mütoloogiline olend. on Chephreni sfinks, Sõna sfinks pärineb vanakreeka keelest ja tähendab kägistajat. Samuti on kuulus Egiptuses tähistasid sfinkside sfinkside allee, mis skulptuurid valitsejat kulgeb Karnaki templist L või päikesejumalat, tavaliselt oli uksori templini neil mehe pea. TEEBA Keskmise ja Uue riigi ajal oli see Egiptuse pealinn. Tänapäeval on Teeba kohal Luxori linn.
Arutlus- üsikisiku, ettevõtja, riigi kui terviku vastuolu võimalused Üksikisik ehk indiviid, isik, kes on tavaliselt inimene või inimesesarnane psüühiliste omadustega (eelkõige mõtlemisvõimega) olend, juriidilises tähenduses kas füüsiline isik ehk inimene või juriidiline isik. Üksikisiku huviks on vaesuse vähendamine, mis eeldab siis raha tagamist, õiglast maksupoliitikat ja riigitulude mõistlikku jaotamist. Majanduslikku toimetulekut mõjutavad asjaolud nagu riigi majanduse olukord (stabiilsus/ebastabiilsus), riigi rahapoliitika (maksumäära ja rahakursi püsivus või muutumine) ning kaupade ja teenuste hindade muutmine
Ta ei suutnud välja kannatada enda poolt loodud olendi nägemist. Ta põgenes õue. Öö veetis ta hoovis ja hommikul lahkus sealt. Ta ei julgenud minna tagasi korterisse, kus ta elas ja kus oli tema loodud õudne olevus. Minu arvates ei oleks Victor tohtinud lahkuda vaid oleks pidanud lukustama selle olevuse korterisse ning mõtlema mida olevusega edasi teha ja kuidas temast uuesti vabaneda. 5. Kuidas Victori loodud olend vaeseid väikeses majakeses elavaid elanikke aitas? Victori poolt loodud olevus tassis salaja neile koju puid. Talle väga meeldisid maja elanikud ja ta tahtis neid aidata. 6. Mida said teada elanike minevikust? Ta sai teada, et perekond elas jõukalt Prantsusmaal, kuid laostus. Pereliikmed viibisid ka vangis, nendelt võeti varandus ja nad pagendati igaveseks kodumaalt. 7. Kellega neist ta lõpuks suhtlema hakkas ja miks just temaga?
Kliiniline nõustamine ja terapeutiline kommunikatsioon patsientidega Narratiivne lähenemine on holistlik inimkäsitsus, kus inimest ja temaga kaasas käivat sotsiaalset keskkonda mõistetakse ühtse tervikuna. Inimene ise on aga bioloogilis-psühho- sotsiaalsete vajadustega olend, kelle kõiki külgi ja vajadusi tuleb arvestada. Ta on enda elu juht ning tunneb ise ennast kõige paremini. Lood ehk narratiivid on osa maailmast, mida luuakse ja räägitakse igapäevaselt. „Inimesed, tõlgendades ja mõtestades neid ümbritsevaid nähtusi ja sündmusi, teevad seda lugude jutustamise kaudu. Sotsiaalne maailm on täis lugusid ja need lood seovad mineviku, oleviku ja tuleviku omavahel. Selgus, et lugude jutustamine on indiviidi mina (self) kujunemise
elustamisse. Obsessiivselt töötades toob ta ellu mehe, kes on õmmeldud kokku surnukehadest amputeeritud kehaosadest. Teda kohutab tulemus. Rohkem kui aasta on möödunud, kui Frankenstein saab teate, et tema noorim vend William on mõrvatud. Frankenstein läheb viivitamatult Genfi. Frankensteini perekonna neiu Justine Moritzi on süüdistatud kuriteo toimepanemises ning kaudsete tõendite alusel mõistetakse ta süüdi ja hukatakse. Frankensteini tabab süütunne, kui ta teab, et tema loodud olend põhjustas kahe süütu inimese surma. Üritades leida rahu, läheb ta mägedesse. Ühel päeval, üksi liustikul, pöördub olend Frankensteini poole. Lugu lülitub olendi narratiivi, kui ta selgitab Frankensteinile tema laskumist meeleheitesse ja raevu. Tema looja lükkas ta tagasi ja juhendamiseta üritab koletis teha head, kuid koheldakse teda ikka halvasti. Kui olend metsas poisi avastab, loodab ta, et laps võib olla piisavalt noor, et tema suhtes oleks
Müüt maailmaloomisest Elas kord üks naljakas olend. Ta nimi oli Imelik. Poisil oli nii igav üksinda elada ning mõtles seega, et võtaks õige midagi ette võtta. Kuna Imelikul olid imevõimed, mille tõttu ta sai lennata, siis tiirutas mööda tühja ruumi ringi. Ta ei näinud seal mitte kedagi. Korraga aga märkas, et mingi imelik asi liigub tema läheduses. Mehike tõttas ruttu lähemale, võttis asja kätte ja mudis seda veidikene. Poisi jäsemete vahel muutus see ümmarguseks. Olend tegi pallikujulise asja sisse pisikesi lohukesi ning auke
olid Phorkyse ja Keto Perseus varastas nende tütred silma ega andnud enne Deino, tagasi, kui oli neilt saanud Enyo ja Pemphredo abi Neil oli kolme peale üks võitlemiseks Medusa vastu. silm ja üks hammas ning nad olid sündimisest peale vanad, kuigi punapõsised Pegasos kimäär Kimäär on vanakreeka Kimääriks nimetatakse ka mütoloogias olend, inimest, kellel on mitme kes Hesiodose järgi on inimese geenid "eestpoolt lõvi, tagantpoolt Kimääri madu, keskelt kits" tappis Pegasose abiga kahepealisena müütiline kreeka Kimääriks nimetatakse ka kangelane Bellerophon. inimest, kellel on mitme inimese geenid Arezzo Kimäär - Etruski pronksskulptuur Lerna hüdra ehk Hydra Veemadu Elas Argoses Lerna järve juures Tema tapmine
muud moodi taltsutada kui püüda ta kinni kuldsete rakmetega. · Teda seostati ojadega, oskas lennata · Zeus muutis ta tähtkujuks, mis kannab Pegasose nime. · Pegasose kabjalöögist tekkis muusade mäel Helikonil Hippokrene (,,hobuseallikas"), seetõttu sai Pegasosest hiljem luulehobu ja luuletajate kõrgelennulisuse sümbol. · Üldisemas plaanis on Pegasos inspiratsiooni, loomepuhangu ning luulehobu võrdkujuks. Kimäär · On vanakreeka mütoloogias olend, kes Hesiodose järgi on eestpoolt lõvi, tagantpoolt madu, keskelt kits. · Kimääri kirjeldatakse nt ka kahepealisena, kusjuures eespool on lõvi pea, keskel aga kitsepea, mis sülgab tuld. · Tihti nimetatakse kimääriks ka mis tahes veidratest komponentidest kokku pandud soerdit või asja, sh kujutlust millestki, mida tegelikkuses ei eksisteeri · Kimääriks nimetatakse ka inimest, kellel on mitme inimese geenid (näiteks lapsel on
Teises tõestuses väidab Thomas, et kuna tajutavas maailmas on kõigil põhjustel tagajärg ja kõigil tagajärgedel põhjus ning ei saa olla ühtegi tagajärge ilma põhjuseta, siis peab olema Jumal esimene mõjutav põhjus. Kolmas argument käsitleb Jumalat kui sõltumatut olendit. Põhjendus sellele seisneb selles, et kuna maailmas on kõik tingitud millestki ning sellisel juhul peaks ka olema aeg, kui midagi ei eksisteeri ning ei eksitseeriks ka praegu. Seetõttu peab olema olend, kelle olemasolu ei sõltu millestki- see olend ongi Jumal. Neljandas tõestuses seletab Thomas kuidas universumis peab olemas olema ülima täiuslikkuse standart, sest erinevaid variatsioone sellest leidub igal pool(mõisted „vähem“, „rohkem“) Seetõttu peab olema olend, mis on kõikide olendite olemise ja täiuslike vormide põhjus- see olend on jumal. Viies tõestus räägib eesmärgipärasusest. Kõigel füüsilisel on oma eesmärk. Ka need
Eesti mütoloogia Rehepapp mõisa palgatud talumees, kelle ülesanne oli kütta mõisa rehes reheahju ning valvata kuivava vilja ja rehepeksu järele. Rehepapiks võeti mõni talumees külast või elatanud mõisaametimees. Rahvaluules on rehepapp seotud Vanapaganajuttudega. Harilikult kavalpea ja naljamees, tüssab ta Vanapaganat ja ka mõisnikku. Autor: Andrus Kivirähki, Matthias Johann Eisen. Kratt ehk pisuhänd, puuk, tulihänd folklooris nõiduslik olend, kes tule või sädemejoana ringi lennates erinevat vara kokku veab: vilja, rõivaid, raha jms. Varasemate uskumuste kohaselt käis inimese hing ise nõiasõnade mõjul kratiks. Hiljem on levinud arusaam erinevatest esemetest valmistatud krattidest. Üldine on olnud usk , et inimkätega valmistatud krati elluäratamiseks on vaja kuradile kolm tilka verd anda, oma hing talle müüa. Piltlikult võidakse kratiks nimetada varast või vallatut last. Autor: Eduard Tubina, Karl Martin Sinijärv.
mütoloogias hobuinimesed. Kentauril oli inimese pea, rindkere ja käed hobuse keha küljes. Graiad Graiad ehk hallid naised Silma kandsid nad keset olid Phorkyse ja Keto otsaesist nagu kükloobid tütred Graiade nimed olid Deino, Enyo ja Pemphredo Neil oli kolme peale üks silm ja üks hammas ning nad olid sündimisest peale vanad, kuigi punapõsised Kimäär Kimäär on vanakreeka Kimääri tappis Pegasose mütoloogias olend abiga müütiline kreeka Kimäär on pandud kokku kangelane Bellerophon lõvi peast, mao sabast ja kitse kerest Kimääri kirjeldatakse nt ka kahepealisena, kusjuures eespool on lõvi pea, keskel aga kitsepea, mis sülgab tuld Hydra Lerna hüdra ehk Hydra oli vanakreeka mütoloogias koletis, kes elas Argoses Lerna järve juures Ta oli Typhoni ja Echidna järglane ning seega Nemea lõvi ja Kerberose lähisugulane Lerna hüdra mürgine
Ta nägi, et ta oli igast küljest piiratud tugeva võrega. Oli suhteliselt kitsas. Võre vahelt oli näha veel selliseid kaste, kus oli igast teisi olendeid. Mõned neist nagu magasid, tesed liikusid närviliselt oma kinnises kohas. Hunt muidugi ei mäletanud või ei teadnud, mis juhtunud oli. Teadlased oli ta uinutiga kinni püüdnud ja oma uurimiskeskusse viinud. Hundi hirm süvenes, ta kartis isegi teistes puurides olevaid jäneseid. Järsku tekkis ruumis valgus. Sisenes pikk, imelik olend. Tegelikult, muidugi, oli see inimene. Käes oli tal uinutipüss, et hunt uinutada. Hunt ei olnud inimest ennem näinud, kuid ta mõistis, et just see olend oli ta kinni võtnud. Nüüd tundis ta viha, hunt tahtis kätte maksta. Kriimsilm hakkas urisema ja lõrisema aga järsku tundis ta jalas torkavat valu. Ta vajust pimedasse tühjusse. Taas ärkas hunt uues tundmatus kohas. Ümber oli jälle võre, väljaarvatud ühes küljes. Sealt paistis roheline mets, kodu. Hunt oli nii rõõmus kui ka
Sina oled vastutav selle ande eest, mis sulle antud on. Henry Frederic Amiels Kunagi tekkis teadlastel- filosoofide tabula rasa kontseptsioon, mis seisnes selles, et kõik inimesed sünnivad '' puhaste lehtedena'' ja nende olemuse määravad peale sündi ainult nende tajud ja kogemused ja ühiskondlik kasvatus. Tänapäeva teadus on selle müüdi ümber lükanud - meie omadused on suurel määral määratud meie geenide poolt. Kõik on oma elu alguses erinevad ja kõigil on seega midagi rohkem ja vähem kui teistel. Igaühe kohustuseks on mitte jääda selleks, mis ta sündides on, ja kasutada ja arendada oma annet ja ennast nii palju kui võimalik. Sel moel on inimese sünd ja eksisteerimine põhjendatud, kui inimene kasutab talle kingitud elu täiel määral ära. Kohe peale sündi hakkavad inimeses toimuma muutused, mis jätkuvad kogu inim...
võrdlemine, hulga määramine jne. Õues kasutatakse rohkem vabamängu, ehk lapsed organiseerivad endile ise tegevust, kuid samas kaasatakse nad ka täiskasvanute tegemistesse (seemne külvamine, rohimine jne). Õues mäng on seotud aktiivse füüsilise liikumisega. Lasteaia korrastustööd tehakse ära koos laste ja vanematega. Steineri kasvatus printsiibid iseloomustavad last järgnevalt: 1. laps kui ülitundlike meeltega olend; 2. laps kui jäljendav olend; 3. laps kui rütmiline olend. Steiner ütleb, et laps on väga meeleiline olend ja seda eriti esimesel eluaastal. Temasse tuleks suhtuda nii nagu oleksid tal silmad ja kõrvad üle kogu keha. Samas on ta nii meeleline, et teda peab selles osas ka kaitsma. Ülestimuleerimine viib selleni, et aju ei suuda informatsiooni vastu võtta. Olulisel kohal on looduslähedus, mis kajastub nii lasteaia maja sees kui väljas ja ka õppetöös. Lapsed kasvatavad lilli ja köögivilju ja nende arengut jälgitakse läbi aasta
kus.tartu.ee/files/Saumets_Kristlaste_valikud.pdf 2. Canterbury Anselm 2.1. Elulugu Canterbury Anselm ehk Anselm Canterburyst (1033 21. aprill 1109) oli Itaalia päritolu filosoof, teoloog ja kirikuisa, kes tegutses aastatel 10931109 Canterbury peapiiskopina. 2.2. Ontoloogiline argument Anselmi ontoloogiline argument põhineb ,,suurima mõeldava olendi" kontseptsioonil. Argument ise kõlas vastavalt: Inimene on suuteline kujutlema suurimat mõeldavat olendit. Suurim mõeldav olend eksisteerib ideena inimese peas. Reaalne eksistents on suurema väärtusega, kui eksistents ainult ideena. Järelikult saame me kujutleda olendit, kes on suurem kui suurim mõeldav olend. Olendit, kes eksisteerib ka reaalselt. Aga ei saa olla olemas suuremat olendit, kui suurim kujutletav olend. Järelikult eksisteerib suurim kujutletav olend ka reaalsuses. Anselm arvab, et mõned inimesed ei mõista Jumala olemasolu, kuna nad ei ole Jumala mõiste tähendusest aru saanud
talle andnud? Kui jah, siis kust see tuleb? Kes või mis on jumal? Kas üldse jumal on olemas? Kas jumala olemasolu/ mitte olemasolu on võimalik tõestada? Miks on maailmas kurjus ja kes selle eest vastutab? 2. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Jumalat on defineeritud kui igavene teisel pool aega ja ruumi eksisteeriv isiksus, inimese laadne, teadvusega olend, kes lõi maailma ja kellel on kolm tähtsamat predikaati: · kõikvõimsus · ülim headus · ülim tarkus. Jumalat määrtletakse kristlikus monoteismis kui transtendente, ontoloogiline, kognitiivne ja moraalne absoluutne substants. Ateistlik kriitika: fallotsentristlik patriarhaalne fantaasia kõikvõimsusest ja eneseküllasusest. 3. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid. Ateistlik positsioon:
vaadata.Ta pani ajalehe lauale, kuid enne kui ta jõudis püsti tõusta, kuulis ta vaikset sosinat.Ent Silver ei kartnud.Nüüd nägi ta aga selgelt enda kõrval istumas kummitust.Olendil olid sarved peas, punased helendavad silmad, noole moodi saba, suured huuled mille peale toetusid teravad hambad, ja teravad küünised sõrmeotstes. Silver tardus õudusest.``Täna öösel ei ole siin ühtegi inimest peale meie kahe,`` ütles olend. ``Paari sekundi pärast ei ole siin kedagi peale sinu,`` ütles Silver ning jooksis lähima väljapääsu poole, akna juurde.Silver oli vana mees, nii et tavaliselt ta kiiresti ei jooksnud ,kuid sel ööl jooksis ta nagu tuulispask. Olendil ei võtnud kaua aega, et Silverile järele jõuda.``Sa jooksed päris kiiresti enda vanuse kohta,``teatas olend.``Ma suudan kiireminigi joosta,``ütles Silver.Ta jooksis terve kodutee ning peitis end voodi alla
DINOSAURUSED JA KOSMOS KLASS ................................................... 1-6.KLASS 1. Milline eelajalooline olend nägi välja nagu suur ja karvane elevant? 2. 15 meetri pikkune gigantosaurus oli suurim lihasööja dinosaurus. Õige või vale? 3. Kõik dinosaurused olid rohelised. Õige või vale? 4. Kas osad dinosaurused olid suuremad kui elevandid? 5. Kuidas nimetatakse Maa kaaslast? 6. Kas Päike on täht, komeet või planeet? 7. Kuidas nimetatakse meie kodugalaktikat? 8. Kas komeedid on päikesesüsteemi osad? 9
MULTIFILMID JA MUUSIKA KLASS ................................................... 1-6.KLASS 1. Mis liiki kala oli Nemo? 2. Mis loomad on Tom ja Fluffy? 3. Kes on Tim ja Mia jõulumultikas? 4. Mis liiki olend on Shrek? 5. Mis on Shreki pruudi nimi? 6. Kas klarnet on puhkpill või keelpill? 7. Helilooja Beethoven kirjutas palju muusikat isegi pärast kurdiks jäämist. Õige või vale? 8. Kumb on suurem kontrabass või tsello? 9. Kuidas nimetatakse inimest, kes seisab orkestri ees ja hoiab muusikuid rütmis? 10. Keda nimetatakse rockikuningaks? MULTIFILMID JA MUUSIKA KLASS .......................................
pimedus. Sureb 1980 kopsuhaigusesse. Sartre ütleb · Kogu materialismi tulemus on see, et kõiki inimesi, kaasa arvatud seda, kes filosofeerib, koheldakse nagu objekte, määratud reaktsioonide ansamblit, mida mingil viisil ei eristata omaduste ja nähtuste ansamblist, mis moodustavad laua või tooli või kivi. · Ainult inimolendite puhul eelneb eksistents loomusele; inimene teeb end selleks, kes ta on. Kui Jumalat pole olemas, siis on vähemalt üks olend, kelles eksistents eelneb loomusele, olend, kes eksisteerib enne, kui teda saab ühegi mõiste abil defineerida ja see olend on inimene. Alguses inimene eksisteerib, ilmub, astub lavale ja alles hiljem defineerib ta end. · Valida, saamaks selleks või tolleks, tähendab samal ajal kinnitada selle väärtust, mida me valime, sest me ei saa kunagi valida halba. Me valime alati hea. · Olete vaba, valige, see tähendab - leiutage Teosed Romaan:
Hing on keha elustav printsiip. Inimesele lisati veel üks osa kosmiline hing. Varasemast ajast on arusaam sellest, et inimene on mikrokosmos, niisugune väike maailm, mis peegeldab, on kooskõlas või vastuolus suurema maailmaga. Nagu kosmoski, mingi osa kaotamisel jääb inimene alles. Inimese hing on surematu (Platon). · kristlik antropoloogia Rõhutatakse inimese erilisust kogu looduse hulgas. Inimene on jumala palge järele loodud olend, ta on seatud loodust valitsema. See ei tähenda, et inimese nägu on jumala näo sarnane, pigem on tegemist allegoorilise sarnasusega. Inimene on ainsana eetiline olend, kes on võimeline head ja halba eristama. Inimene on jumala erilise tähelepanu, armu ja karistuse objekt. Inimeselt oodatakse vastuarmastust, kuid seda on raske määratleda, mida ta tegema peab, kui jumalat armastab. Temalt nõutakse ka sisemist pöördumist. Inimest iseloomustab
Mõisted. Riitus - tegu, mingi tegevus tehakse usulistel eesmärkidel Müüt eseme või koha tekkelugu Vägi - dünamistlik mõtlemine, kõik on vägi, väge saab koguda ja kaotada Samaan - Tervistamine on tema peamine ülesanne, tema eritunnus on transs. (lovesse laskumine). Võitleb selle inimese tervise eest. Nõid - neab, kasutab maagilisi võimeid halval eesmärgil Posija - kasutab maagiat heal eesmärgil Hing Inimese või olendi sees olev olemus. Jumal ülim olend, kellele omistatakse universumi loomine, säilitamine ja juhtimine. Loodusvaim - paiknevad erinevates paikades, loodusnähtustes, võivad olla nii head kui halvad Maaisand - maa-ala kaitsja, hõimupealik Fetis inimese tehtud ese, millel on teiste üle võimed.s. Tabu religioosne keeld Mana Põhja-Ameerika põliselanike jumalus Üleminekuriitus - ühest sotsiaalsest staatusest teise minek Tootem - lind, loom või taim, millega inimene tunneb sugulust või põlvnemist
Pilt on täis sümboleid, mis viitavad selle paari eluväärtustele (nt: koer-truudus) ,,Genti Altar" Eyck maalis selle koos oma venna Hubertiga. 24-st pilditahvlist koosnev tiibaltar. Jällegi on maalis sümboleid (nt:tall-Kristus). Värvidesära, detailipeensus ja loodusvormide rikkus muudavad selle uskumatuks kunstiteoseks. HIERONYMUS BOSCH Tema teoseid iseloomustab müstilisus ja sürrealistlikkus.Inimene on tema tõlgendustes armetu, loomalik ja irratsionaalne olend, kes on määratud hukule. Tema maalid on tumedates, süngetes toonides ja viletsuse ning masenduse teemalised. 3. Saksa kunsti eripärad MATTHIAS GRÜNEWALD ,,Isenheimi altar" Maalitud Isenheimi kloostri haigla kabelile. Maalil on kujutatud piinadest moonutatud kehaga Kristust. Imelik roheline olend inglite seas sümboliseerib patu ligiolekut. ALBRECHT DÜRER Mitmekülgne teadlane, kunstnik ja graafik. Ühendas Itaalia ja Madalmaade kunsti mõjud.
Üheks selliseks näiteks tooksingi siinkohal metshaldjapärimuse. Oma essees tuginen peamiselt Kristi Salve artiklile ,,Vepsa metshaldjapärimus tänapäeval." Lisaks kasutan ka Aino Laaguse ning Madis Arukase artikleid. Eestlaste usundi kohta leidub kirjalikult fikseeritud teateid alates 13. sajandist, kuid haldja mõiste hakkab üha sagedamini esinema alles 19. sajandi keskpaigast alates. 1 On erinevaid teooriaid sellest, et miks on tekkinud läänemeresoome rahvaste pärimusse selline olend nagu metshaldjas. Siinkohal toon välja mõned, mis mulle Aino Laaguse artiklist tunduvad loogilisemad ning millega nõustun rohkem. M. A. Castrén on seisukohal, et haldjas on üldnimetus kaitsevaimudele, mis paiknevad looduses ja inimese enda loodud asjades. Haldjal on suhteliselt iseseisev eksistents, mis jätkub ka pärast eseme kadumist või selle olemasolu lakkamist. Haldjas valitseb ühe konkreetse metsa või metsatuka üle. Seega on metshaldjas lokaalse paiga vaim
Läänemeri, Põhjameri, Väljaküla, Äänisjärv). Koostas: TAAVI. MUUD SÕNALIIGID + OMADUSSÕNA Reegel #1: ! Käändsõna ja omadussõna kirjutatakse harilikult kokku (tulipunane, tuhkkuiv, hulljulge, imekena, püstirikas, verinoor). NB! Lahku kirjutatakse määrsõna tähenduses omadussõna (tohutu suur, otsatu pikk, põhjatu sügav). Reegel #2: ! ne- ja line-liiteline omadussõna kirjutatakse eelneva käändsõnaga kokku (minuvanusene poiss, hirvetaoline olend, majasuurune vari). (*) Kui täiendsõnal on omakorda täiend, siis kirjutatakse sõnad lahku (täpselt minu vanune poiss, suur hirve taoline olend, kõrge maja suurune vari). Reegel #3: ! Pärisnimi, number või sümbol ühendatakse järgneva ne- või line-liitelise omadussõnaga tavaliselt sidekriipsu abil. Sidekriipsu kasutamine oleneb sellest, kas täiendsõnal on omakorda täiend või mitte (Sidekriipsuga: Liivi-nimeline preemia, Koidula-nimeline tänav, Vabadussõja-aegne
Graiad-ehk hallid naised (kreeka keeles vanaeided) olid Phorkyse ja Keto tütred. Nende nimed olid Deino, Enyo ja Pemphredo. Neil oli kolme peale üks silm ja üks hammas ning nad olid sündimisest peale vanad, kuigi punapõsised. Silma kandsid nad keset otsaesist nagu kükloobid. Nad elasid Okeanose kaljupangal. Perseus varastas nende silma ega andnud enne tagasi, kui oli neilt saanud abi võitlemiseks Medusa vastu. Kimäär-on vanakreeka mütoloogias olend, kes Hesiodose järgi on "eestpoolt lõvi, tagantpoolt madu, keskelt kits". Kimäär pole tingimata pandud kokku lõvi peast, mao sabast ja kitse kerest. Kimääri kirjeldatakse nt ka kahepealisena, kusjuures eespool on lõvi pea, keskel aga kitsepea, mis sülgab tuld. Kimääri tappis Pegasose abiga müütiline kreeka kangelane Bellerophon. Hydra-ehk Lerna hüdra oli vanakreeka mütoloogias koletis, kes elas Argoses Lerna järve juures (seda järve enam ei ole)
Tõestus- eesmärk Viimases tõestuses räägib Thomas eesmärgipärasusest. Ta ütleb: "Me näeme, et olendid, millel ei ole teadmist, sellised, nagu need, millest koosneb loodus, tegutsevad eesmärgipäraselt ja see on ilmne nende tegevuses alati või peaaegu alati samal viisil, ja tagab parima lõpptulemuse. Sellepärast on ilmne, et nad saavutavad oma eesmärgi plaanipäraselt ja mitte üksnes juhuslikult. Kuid millel ei ole teadmist, see ei saa liikuda eesmärgi suunas, kui teda ei juhi olend, kellel on teadmine ja mõistus; nagu noolt juhib vibumees. Nii on olemas mõistuslik olend, kelle kaudu kõik looduse olendid on suunatud oma eesmärkidele; ja seda me kutsume Jumalaks."
R.N. Coudenhove "Totaalne riik totaalne inimene" Kuna riik ei ole omaette olend, vaid koosneb inimestest, peab tema uuendamine algama inimese uuendamisest. Mida tugevamini lööb läbi totaalse inimese idee, seda enam kahvatub totaalse riigi mõte. Riiki kui juriidilist isikut võetakse füüsilise isikuna, omistades talle inimlikke omadusi: kollektiivset tahet, kollektiivset mõistust, tungi vabadusele, enesealalhoiuinstinkti, võimuiha. Täis-totaalne riik ei saa tunnustada mitte üksnes poliitilist vabadust, vaid ka mitte südametunnistusevabadust ega eraomandit
Kirjandus ja armastus Armastuskäsitlus läbi aegade Antiikaeg Inimene on ilus. 1 aastatuhande algusest eKr kuni 5. saj pKr. Keskaeg Inimene on patune olend. 5.saj 15.saj Renessansiaeg Inimene on ilus, tal on õigus õnnele. (Riik on tähtsam kui inimene.) 15.saj 17.saj Klassitsism ja valgustus - *Riik tuleb ümber korraldada, et inimesel oleks hea. (NB! Tähtis mõistus!) 17.saj 18.saj Romantism Tunded on tähtsamad kui mõistus. 18. saj lõpp kuni 19. saj 2. pool Realism Miks inimene pole õnnelik? 19.saj 2. pool
Renesanss Madalmaades Maalikunst • Õlivärvid • Keskenduti tahvelmaalile • Esiplaanil inimeste võrdsuse ja õigluse ideed • Usulised meeleolud siirad ja tugevad • Maalidel õpetlik tähendus • Eesmärk oli inimeste hingeelu avamine Hieronymus Boch (1450-1516) • Maalikunstnik • Inimene on tema tõlgenduses loogiliselt seletamatu olend, kes on määratud hukkamisele • Tuntud fantastiliste kujundite poolest • Triptühhon ehk kolmikteos (altar, maal) • „Maitsenaudingute aed“ Pieter Brueghel (1528-1569) • Suurmeister • Olustiku maalija, kes maalis õpetliku, moraliseeriva sisu ja peenmaalitehnikaga • Inimesed väikesed ja tähtsusetud • Imeline lüüriline loodus • Maalidel peategelasteks talupojad Ian von Eyck (1390-1441) • „Abielupaar Arnolfini portree“ • Peenmaalitehnika
Enesekehtestamise oskus arendamine Õppida otsustama oma valikute üle Kriitikavõime arendamine Väärtuste õppimine Ühiskonnaõpetuse funktsioonid ÜHISKONNA jaoks Noorte sotsialiseerimine Patriotismi ja väärtuste kujundamine Demokraatia õppimine Sotsiaalse sidususe kujundamine Institutsioonide tundmaõppimine Noore kodaniku kasvatamine Mida õpime ühiskonnaõpetuses? 1.1. Ühiskonna sektorid ja valdkonnad Kes on inimene? - ühiskondlik olend - on sotsiaalne olend - on kogukondlik olend Mis on riik? - kas vabatahtlik või vägivaldne vorm nõrkade üle - ühiskondlik lepingu idee (18. saj J. J. Rousseau) (loomulikust vabadusest loobumine) - igas riigis peab olema kodanikuvabadused ja õigus osaleda riigivõimus Ühiselukorraldus on läinud keeruliseks Näiteks: Indiviidide, inimgruppide ja ühiskonna valdkondade vaheline tihe seos ning nendevaheline sõltumine Veelkord ühiskonnast
(nüüdisinimesel 1350-1500 cm3). Elasid jääaja algupoolel. Klassikalistel neandertali inimestel olid eriomased tunnused, mida pärisinimesel ei ole. Kasv oli üsna väike (155-165cm), suur, aga madal pea, laup tugevasti längus, suhteliselt suur nägu, suured silmakoopad ning lai ja tugevasti eenduv nina. * Pärisinimene ehk tark inimene Homo sapiens ilmus maale umbes 300000…400000 aastat tagasi. Maa kõrgeima arenemistasemega organism, mõistuse ja kõnevõimega ühiskondlik olend, kes suudab valmistada tööriistu ja nende abil keskkonda mõjutada ning muuta. Targa inimese järeltulijateks peetakse kõiki praegusaja rasse ja rahvaid. Klassikaline kujutluspilt inimese evolutsioonist kui sirgjoonelisest liikumisest progressile – mugav, ent paraku väär nägemus. Tegelikkuses elas Aafrikas 2 miljoni aasta eest mitmeid erinevaid hominiidiliike, millest mõned osutusid hiljem evolutsiooni tupikharudeks. Milles bioloogid on praegu enam-vähem üksmeelsed? 1
huvides-see on rahuolukorras on igaüks enesekeskne ja suhtub maailma lähtudes omakasust. Inimene on isekas ja vägivaldne, sest tema põhiajeks on enese alalhoid. Võim pillutab meid, meie soov valitseda valitseb meid, kuid lõppude lõpuks on asi vaid soovis olemas olla. Tahame end alal hoida, vajame võimu. Põhjuseks on inimliku olukorra põhiolemus, millest kellelgi pole pääsu. Inimene ei ole oma olemuselt ühiskondlik olend, seltsinguline loom ega rühma lige. Kuna teised inimesed võivad su hävitada, võisteldakse, võidetakse kuulsust, kindlustatakse oma vaimset ülekaalu. Nii et võimu ikka rohkem ja rohkem, sest ei kao kartus, et tuleb keegi ja hävitab sind. Inimlik põhiolukord: kõikide sõda kõikide vastu. Iga inimene on isekas egoist ja kõik kardavad kõiki. Siit avanebki Hobbes'i maailmapildi inimese olemus- hirm-ükskõik võib tappa ükskõik kelle. Surmahirm on inimesele sama loomulik kui kivi maha
Kallis Maret Kõigepealt sooviksin vabandada sinu ees, et ei rääkinud sulle oma naisest. Olin sinusse sügavalt armunud, ja olen seda veel praegugi. Kartsin, et kui räägin sulle oma naisest, ei taha sa minust enam midagi kuulda. Nautisin iga hetke mille sain veeta koos sinuga. Olen õnnelik selle aja eest, mil sain elada sinu juures. Võlusid mind juba meie esimesel kohtumisel. Kui aus olla, siis pole mul oma praeguse naisega just kõige paremad suhted. Need pole juba ammu enam endised. Tunded on muutunud ja tema kõrval aastaringselt olla on võimatu, sellepärast ka minu ringi rändamised. Eks elu näitab, mis meie suhtest naisega saab. Kui lubad, siis tulen suve saabudes sulle uuesti külla ja siis seletan sulle pikemalt. Loodan et sa pole väga pahane ja andestad mulle. Olend mulle väga kallis! Toomas.
meduusa-olend, kellel on juuste asemel maod , tema pilk kivistas muusad-neid oli 9 , apollon juhtatas nende laulu,nad olid kunstide-vaimse tegevuse kaitsjad nad innustasid kirjanikke. lerna hdra-heksapealine koletis fuuria(megr)-naiskttemaksu vaim , tnapeval kajastatakse ela , tigeda naisena nmf-noor naine,pooljumalik olevus draad-puude nmfid,elavad ja surevad koos puudega najaad-allika-,je- vi jrven+mfid titaan-jumalasugu kerberos-verejanuline,mitme peaga , madudest mbritsetud koer , valvas sisepsu Hadesesse kimr-tuldslgav koletis.Lvi , kelle seljast tuleb vlja kitse pea ja sabaks on madu sfinks-lvi kehaga , naise pea ja rinnaga olevus moirad-saatusejumalannad , vanad naised pegasos-tiivuline vluhobune saatrid-loodusevaimud,metsikud ja lemeelikud amatsoonid-sjakad,vallutushimulised naised , elasid omaette argonaudid-rndajad sireenid , linnu keha ja naise peaga kurjad deemonid , vlusid on kauni lauluga minotaurus-hrja...
Skulptuur ja tarbekunst ✼ kasutati silinderpitsateid amuletina. need näitasid kuuluvust ja mõjuvõimu ✼ saviraamatud ✼ vabaplastilised skulptuurid, staatilistes poosides. figuuri silmi värviti glasuuriga ja kristallidega ✼ (kõrg)relieefne skulptuur- figuuri proportsioone moonutati ✼ lüüra, klaaspärlid Seadustetulp- e. steel, stseen kuninga elust, mille alla graveeritud seadus Lamassu- lõvi või härja kehaga, inimese pea ja sarvedega olend Assüüria ja Pärsia kunstis Greif- kotka pea ja lõvi kehaga, tiibadega olend Ükssarv- samuti Assüüria ja Pärsia kultuurist pärit olend Pillid: lüüra- keelpill Vanast Mesopotaamiast sai alguse linnakultuur. Lamassude kujud kaitsesid linnaväravaid; neil oli viis jalga ning eest vaadatuna tundusid nad seisvat, külje pealt liikuvalt, nende jalge vahele oli graveerituf valitsejat ülistav tekst
Viimases tõestuses räägib Thomas eesmärgipärasusest. Ta ütleb: "Me näeme, et olendid, millel ei ole teadmist, sellised, nagu need, millest koosneb loodus, tegutsevad eesmärgipäraselt ja see on ilmne nende tegevuses alati või peaaegu alati samal viisil, ja tagab parima lõpptulemuse. Sellepärast on ilmne, et nad saavutavad oma eesmärgi plaanipäraselt ja mitte üksnes juhuslikult. Kuid millel ei ole teadmist, see ei saa liikuda eesmärgi suunas, kui teda ei juhi olend, kellel on teadmine ja mõistus; nagu noolt juhib vibumees. Nii on olemas mõistuslik olend, kelle kaudu kõik looduse olendid on suunatud oma eesmärkidele; ja seda me kutsume Jumalaks." 9 Iseseisvaks mõtlemiseks... Kas Thomase jumala olemasolu puudutavad tõestused on Sinu arvates mõistuslikud ja hästi põhjendatud? 10
OLAVI RUITLANE "KROONU" Uku V. Tartu Kivilinna Gümnaasium "Kroonu" · Raamat kolmest '88 a. kroonusse värvatud Eesti noormehest · Paralleelid Jaseki Svejik'i lugudega · Alltekst "Kroonu" · "Ma olen need kolm peategelast kokku! Kõik inimesed on! Igas meis elab tross, kangelane ja mõistuspärane olend ühteaegu. Heino, Peeter ja Siska on sisuliselt üksainus inimene. " -Olavi Ruitlane Olavi Ruitlane · Sündinud 1. juunil 1969 · Kasvanud Võrumaal · Eesti Kirjanike Liidu, Tartu Noorte Autorite Koondise ja Eesti Autorite Ühingu liige · Kandev roll slogani "Võrreldes Lõuna-Eesti joodikutega on Põhja-Eesti joodikud ikka päris karsklased" massidesse viimises. Olavi Ruitlane Ruitlase internetis levinud
hakkama/pidama Juku peab minema! - MA (tegevusnimi) Juku hakkab lõpuks minema! Sihitis Tegevus on suunatud/sihitud sihitisele. Kes? Mis? Sulgege aken! Kelle? Mille? Lahendasin ülesande kiiresti.. Keda? Mida? Ootasin sõpra. Öeldistäide Näitab, kes, mis või missugune on alusega väljendatud olend, ese või nähtus. Kes? Mis? Onu on keevitaja. Missugune? Ilm on tuuline Määrus Märgib tegevuse kohta, aega, viisi, otstarvet jne AJAMÄÄRUS Millal? Eile sadas vihma. KOHAMÄÄRUS Kus? Kapi peal on lillepott. Kuhu? Peitsin spikri tasku.
inimesel ei ole lihtne mõista, mida tal on vaja teha jumala suhtes, kui see mida talt oodatakse, on armastus. Mida see vastuarmastus tähendab? Kas kummardamine, ohverdamine või tahab sisemist pöördumust, pühendumust talle nagu temal on teile? Ta nõuaks justkui tegu, mis on inimese sisemuses, mis peab toimuma inimese sisemuses. Jumal pole loodusjõud vaid inimeselaadne teadvusega olend, kes mõtleb iseenda ja selle peale, mida ta teeb. Kes suudab seada eesmärke ja neid ellu viia jne. Iseloomustab isegi isiksuse sisene konflikt, jagunemine kolme erineva palge vahel (jumal isa, jumal poeg, püha vaim). Kõige olulisem omadus on see, et ta eksisteerib teiselpool aega ja ruumi. EI saa esitada küsimust, et KUS jumal praegu on? Kristluik jumalus pole selle ruumi suhtes kusagil, ta asub ruumist väljaspool ning see teeb võimalikuks olla nii igalpool samas mitte kusagil korraga
Kratt Kratt (ka pisuhänd, puuk, tulihänd) on eesti folklooris nõiduslik olend, kes tule- või sädemejoana ringi lennates mitmesugust vara (vilja, rõivaid, raha jne) oma peremehele kokku veab. Seetõttu suhtuti kratti pidavasse perekonda vaenulikult. Kratti hoiti majas või aidas ja teda toitis peremees. Kratt nõuab pidevalt tööd ja täidab peremehe iga soovi. Ta teeb oma peremehe rikkaks, suurendab karja ja hoolitseb selle eest.Tal on imepärane töövõime: ühe ööga ehitab ta maja või lauda, künnab, külvab ja koristab põllu, valmistab sadu toite.
Aasta lõpus õnnis lapsepõlv veedetud äriühingu Elizabeth Lavenza (tema nõbu aastal 1818 väljaanne, tema vastu õde 1831 trükk) ja sõber Henry Clerval, Victor siseneb ülikooli Ingolstadt õppida looduslik filosoofia ja keemiaga. Ei, ta on tarbitud soov avastada salajane elu, ja pärast mitmeid aastaid kestnud uurimistöö, muutub veendunud, et ta on selle leidnud. Relvastatud teadmisi ta on pikka aega otsinud, Victor veedab kuu palavikuliselt fashioning olend välja vana kehaosad. Üks Huippukohta öö, mis saladust oma korteris, ta toob kaasa oma loomingu elu. Kui ta vaatab Kaameus, et ta on loodud, aga vaatepilt horrifies teda. Pärast hootine öösel magada, katkenud spekter koletis ähvardavale tema üle, ta jookseb tänavatel lõpuks ekslemine kahetsus. Victor satub Henry, kes on tulnud õppima ülikooli, ja ta võtab oma sõbra tagasi oma korterisse. Kuigi koletis on kadunud, Victor jaguneb palavikuga haigus.
katse, vestlus, ankeet, test. 7. Liigutuste liigid: tööliigutused, liikumis-, kõne-. 8. Peamised tegevused: mäng, õppimine, töö 9. Vilumused: Harjutamise teel kujunenud tegevuse osaline automatiseerumine. Liigid: tegevuspiirkonna järgi(kooli, spordi jne.), psüühilised nähtused( nägemine, kuulmine) 10. Oskus on tegevuse uute tingimustes eduka sooritamise viis. 11. Harjumus selline tegevus , mis on muutunud vajaduseks. 12. Isiksus: inimene- elus olend, Indiviid- isend, üksikolend, Isiksus- kellel on oma ,,mina" 13. Inimese ,,mina" ja selle kaitse: füüsilised( taganemine) ja vaimsed( ülekandmine) 14. Vajadused, liigid: Füsioloogilised, Tegutsemis, Töö 15. Huvi, liigid: soov midagi teada saada (sisu materiaalne) 16. Veendumused: teadmine, milles inimene on kindel. Kõik veendumused= maailma vaade 17. Ideaal: (mõiste, tähtsus) Kõige parem, mõistlikum. Püütakse ideaali poole( areng)
Polüteism või monoteism? Usk kellegisse pühasse tekkis juba väga ammu. Teadmatuses oli inimestel vaja olukordi ja loodusnähtusi millegagi seletatada ning tekkis usk jumalasse. Polüteism on usk mitmesse jumalasse, selline usk tekkis kõige varem. Erinevad jumalad seostati loodusnähtuste, piirkondade ja eluvaldkondadega. Tihti olid nad inimtaolised, kuid üleloomulike võimetega. Vana Kreekas ol polüteism. Seal oli palju jumalaid, kellele ohverdati ning ehitati altareid, et elu läheks hästi ning jumal ei peaks viha. Vana Kreekas oli küll peajumal, aga kõik teised jumalad olid ka väga tähtsad. Monoteism on usk ainujumalasse. Monoteistlikud usundid on judaism, kristlus ja islami usk. Selles usundis on jumal kõikvõimas üleloomulik olend. Jumal on inimkonna looja ja juhtija. Sellistes usundites tohib austada ja kummardada ainult ühte jumalat. Kristluse keskmeks ongi Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Monoteism ühend...
ja agressiivseks. Nii subjektide välimus kui ka maali kompositsioon tekitavad vaatajas ebamugavust ja hirmu. Salvador Dali “Mälu püsivus” 1931 Sürrealism I faas – eelikonograafiline Salvador Domingo Felipe Jacinto Dalí i Domènech (1904-1989) oli Hispaania maalikunstnik, 20. sajandi üks tähtsamaid sürrealiste. 1931. aastal maalis Dalí ühe oma kuulsamatest teostest "Mälu püsivus", millel kujutas pehmeid, sulavaid taskukelli. Kompositsiooni keskel on haihtuv olend. Olendil on üks suletud silm mitme ripsmekarvaga. Oranš kell all vasakul on kaetud sipelgatega. Taustal on pruun ja kollakas maastik, kust on näha poolsaare tipp. Sinine- kollakas taevas ning sinine meri. II faas – ikonograafiline Ajalugu Sürrealism sai alguse pärast Esimest maailmasõda Pariisis. Selle liikumise eesotsas oli kirjanik ja kriitik André Breton, kes aastal 1924 avaldas esimese sürrealistliku manifesti ning hakkas välja andma ajakirja La Révolution Surréaliste.
, mida teed?, mida teeb?, mida tehti?. Me kuulame muusikat. Alus Alus näitab tegevuse sooritajat ehk tegijat. Vastab küsimustele: kes?, mis?, keda?, mida?. Vihmasadu lakkas. Aksel istub oksal. Sihitis Sihitis näitab kellele või millele on tegevus sihitud. Vastab küsimustele: kada?, mida?, kelle?, mille?, kes?, mis?. Tõsta vaas riiulile. Lahendasin kodus ülesande. Öeldistäide Lauseliiget, mis kuulub tegusõna olema juurde ning näitab kes või missugune on alusega välejendatud olend, ese, nähtus nimetatakse öeldistäiteks. Vastab küsimustele: kes? , mis?, missugune?, keda?, mida?. Ronk on must. Õnn on võimalik. Maja on punast värvi. Määrus Määrus on lauseliiga, mis märgib tegevusega seotud asjaolusid (aega, kohta, viisi, hulka...). Määruseks või olla käändsõna kõigis käänetes, nimisõna ja kaassõna ühend või määrsõna. · Kohamäärus: kus? kuhu? kust? Kapi peal on vanad kohvrid. · Ajamäärus: millalal? kui kaua? Eile sadas vihma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
