Vastused: 1) 239,45 14,44 2) 8; 21; 40; 50; 38; 19; 7 3) 3,756; 4; 0,440 4) Sobivad 5) 92,1% 6) 37,9; 39,5; 31,8; 35,2; 14,5 7) 40,5; 31,8 8) 30% 10) 1/6 11) 0; 0 12) 13,6; 9 13) 2/3 16) 0 kuni 1 0,05 Xü= xi+SAMM/2 1 15% 100-15 =850.85 100/4=25 2 Pidevad jaotused Olgu meil mõõdetud kuusenoorendikus puude kõrgused sentimeetrites rühmitatud andmetena 1. Leida antud empiirilise jaotuse aritmeetiline keskmine ja valimi standardhälve Kõrguse Kõrguse Sage- Aritm. Standard- ülemised keskmisedx dused keskmine hälve xü i ni ni*xi ni*(xi-xkaet)2 215 210 8 1680 6940,1 225 220 19 4180 7190,4
TALLINNA TEENINDUSKOOL Jevnika Samofalova 011KM VIBRATSIOONI KAITSED JA JAOTUSED Referaat Juhendaja:Heikki Eskusson Tallinn 2009 Jevnika samofalova Vibratsiooni kaitsed ja jaotused SISSEJUHATUS........................................................................................3 1 VIBRATSIOON 1.1ÜLDVIBRATSIOON................................................................................4 1.2 KOHAVIBRATSIOON 1.3 VIBRATSIOONITÕBI...........................................................................5 1.4 VIBRATSIOONI VÄHENDAMINE.........................................................6 1.5 VIBRATSIOONI NORMEERIMINE 2 KAITSEKS MÜRA JA VIBRATSIOONI............
Osa A. Hinnangud, usaldusvahemikud, statistilised hüpoteesid ja jaotused xi ni xi*ni ni*xi2 ni*(xi-xk)2 0 1 0 0 2907,37 6 1 6 36 2296,33 7 1 7 49 2201,49 8 2 16 128 4217,29 9 1 9 81 2017,81
Juhuslik sündmus on midagi, mis mingi katse tulemusel võib toimuda. Katse on mingi tingimuste kompleksi realiseerumine. Elementaarsündmused on mingid üksteist välistavad sündmused, millest iga katse korral üks tingimata toimub. Juhuslikud sündmused: *vastastikku välistuvad sündmused- ei sisalda samu elementaarsündmusi *vastastikku mittevälistuvad sündmused- sisaldavad samu elementaarsündmusi *sündmuste sisalduvus- kui toimub A, toimub ka B *vastansündmus- kõik elementaarsündmused, mis ei sisaldu sündmuses Tõenäosus iseloomustab sündmuse esinemissagedust katsetes. Tõenäousese määramisviisid: klassikalised(kombinatoorne, geomeetriline, statistiline), mtteklassikalised(subjektiivne,intersubjektiivne) Juhuslikuks suuruseks nim suurust, mis järjekordse katse tulemusel omandab mingi mittennustatava väärtuse mingist võimalikust väärtuste hulgast. Diskreetne juhuslik suurus: võimalike väärtuste hulk on lõplik Pidev juhuslik suur...
Referaat Vana-Kreeka skulptuur Tallinn 2008 Sisukord Sisukord.................................................................................................................3 2 Vana-Kreeka Skulptuur.........................................................................................4 Illustratsioonid......................................................................................................7 Kasutatud kirjandus..............................................................................................8 Vana-Kreeka skuptuur Kreeka skulptorid on maailmale andnud palju imetletud töid. Nii kujusid, kui ka reljeefe valmistati savist, pronksist, marmorist ja tei...
Kultuuride jaotus Hofstede ja Lewise järgi Kultuurist üldiselt Kultuurid on inimeste kohanemisviisid elutingimustega. Kultuurid ei erine mitte üksnes ühe maa piiris vaid ka eri piirkondades. Kultuur ei saa olla ühtemoodi hea kõigi inimeste silmis... Hofstede viis kirjeldada kultuuri Kultuurid on jaotatud viie erineva dimensiooni vahel: Identiteet Hierharhia Sugu Tõde Ajaline mõju Identiteet Enamik jõukamate maade kultuurid küllalt individualistlikud Vaesemate maade kultuurid kollektivistlikud Kollektivismi puhul võib täheldada kohanemist vaesuse ja väheste ressursidega Individualismi puhul jõukuse ja arvukate ressursidega Hierarhia Ebavõrdsuse määr, mida peetakse inimeste vahel normaalseks. Nimetatakse ka võimudistantsiks Suure võimudistantsiga ühiskonnas ei pea keegi inimesi võrdseks. Põhja- ja Lääne-Euroopa kultuurides võimudistants väiksem kui Id...
LIHA JA SUBPRODUKTID MIKS PEAKS LIHA SÖÖMA? Liha on üks tähtsamaid toiduaineid, millest saame eluks vajalikke toitaineid ja energiat. Liharoogade söömisel tekib täiskõhutunne Liha on mitmekülgsete kasutus- võimalustega ja sobib paljude toiduainetega Liha ja lihasaaduste normiks peetakse päevas umbes 175 grammi MILLEST LIHA KOOSNEB vett 40-70%, valgud 15-25%, rasva 2-40%, vitamiinid (B- rühma), mineraalained (raud, fosforiit, Ca jne), ekstraktiivained jne liha koosneb järgmistest kudedest: 1) lihaskude 50-60%, liha värvus - kahvaturoosast kuni tumepunaseni; 2) sidekude -moodustavad kelmed ja kõõlused (9-14% sidekudet), sidekude koosneb: kollageen ja elastiin 3) rasvkude 2-40%, 4) luukude 7-30% LIHA TOITEVÄÄRTUS Liha taiosas toorelt umbes 70% vett, rasvases lihas vett vähem Liha valgud on täisväärtuslikud- sisaldab valku 20%, rasvane liha vähem kui taine Rasvasisaldus erineb liigiti 2-40% Lihas...
Keskaeg religiooniks katoliiklus ja ja ühiskondlik korraldus põhineb feodalismil. 5. 11. sajand varakeskaeg : * Ida-Rooma domineerimine, * feodaalkorra ja Frangi riigi kujunemine Lääne-Euroopas, * roomakatoliku kiriku tugevnemineme, * valitseb naturaalmajandus, * perioodi lõpul algab linnade kujunemine, * feodaalne killustatus * pööratus enesesse, maailmalõpuootus, usaldus kiriku vastu * ainsaks teadmiste säilitajaks olid mungad ja kloostriraamatukogud Varakeskajal jätkusid mõned hilisantiigis alanud suundumused : rahvastiku vähenemine, linnastumise hääbumine ja barbarite sissetungid euroopasse. 11. 14. sajandi lõpp kõrgkeskaeg: * tekkis Püha Rooma keisririik, * ristisõjad Euroopas, * linnakultuuri kujunemine, rahvaarvu kasv * kiriku ja kloostite ümberkorraldaminne ja keskendamine * valitseb feodaalne korraldus, * kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus * areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad * tsunftikäsitöö õi...
SÜNDMUSE TÕENÄOSUS 1. Mis on sündmus tavaelus? 2. Mis on juhuslik sündmus? 3. Millisest aspektist me tahame sündmusi uurida? 4. Sündmuse matemaatiline definitsioon (elementaarsündmus, elementaarsündmuste ruum, sündmus). Elementaarsündmus on mingi vaadeldava protsessi või läbiviidava katse tulemus. Elementaarsündmuste ruumi moodustavad kõik elementaarsündmused ehk kõikvõimalike tulemuste hulk. Sündmuseks nimetatakse mingit suvalist elementaarsündmuste ruumi alamhulka. 5. Sündmuse toimumise kriteerium. Sündmuse toimumise juures on meile oluline vaid see, kas toimub või mitte. Sündmus toimub, kui toimub sündmust määravatest elementaarsündmustest üks. 6. Mitu erinevat sündmust saab moodustada n-elemendilise elementaarsündmuste ruumi põhjal? Tõesta! N-elemendilise elementaarsündmuste ruumi põhjal saab moodustada 2 n sündmust, mille hulka on arvestatud ka tühihulk. 7. Sündmuste liigitus (kindel, võimatu, vastandsün...
0, 1, 1, 4, 5, 5, 6, 7, 10, 10, 11, 12, 12, 15, 17, 20, 22, 23, 24, 25, 25, 25, 27, 33, 38, 38, 39, 39, 40, 43, 44, 44, 46, 52, 62, 62, 69, 69, 71, 71, 74, 74, 75, 75, 78, 78, 79, 79, 80, 82, 82, 85, 86, 87, 91, 91, 96, 96, 96, 98 Dixon-test Rlow=(x3-x1)/(xn-2-x1), n=60 -> Rlow=(1-0)/(96-0)=1/96=0,01 -> x1 ekse, sest et Rlow =0,01> Dkr=0,35 Osa A. Hinnangud, usaldusvahemikud, statilised h üpoteesid ja jaotused Tabel 1. Valim xi-juhuslik arv, ni xi kordumiste arv xmin=0, xmax=98 xi ni ni*xi ni*xi² ni(xi-x)² 0 1 0 0 2254.35 4320.78 1 2 2 2 1 4 1 4 16 1890.51 3609.10 5 2 10 50 1 6 1 6 36 1720.59
Statistiline modelleerimine – kokkuvõte Muutujad: Sõltuvad muutujad (dependent, outcome variables) – muutujad, mis on uurimise keskmes, millele uurija arvab, et teised muutujad mõju avaldavad. Nö katseisikust sõltuv muutuja. Sõltumatud muutujad (independent, predictor variables) – muutujad, mille kohta uurija arvab, et neil võiks olla mõju uuritavatele muutujatele. Statistilise analüüsi keskmes on uurida, kuidas teatud tunnused koos muutuvad. Kui on vaja muutujat iseloomustada, on kaks põhilist viisi, kuidas seda teha: o Milline on selle muutuja tüüpiline väärtus? o Kui hästi iseloomustab see tüüpiline väärtus kõiki mõõdetud juhtumeid? Ehk kui palju on varieeruvust selle tüüpilise väärtuse “ümber”? Statistika jagunemine: Kirjeldav statistika (descriptive stat.) meetodid andmetest kokkuvõtete tegemiseks ning kirjeldamiseks. („65-70% US...
o Kuidas tõestada selle olemasolu? o Missugused jõud esinevad o Kui suured need jõud on?. 4. Soojusliikumine (mõiste, millal se toimub). o mida uuriti ja mida avastati Browni katses. o Miks avaldub efekt ainult mikroskoobi all. 5. Kiiruste jaotus. o Mida näitab jaotuse diagramm (näited igapäevasest elust) o Aineosakeste liikumiskiirus erinevatel temperatuuridel o Kuidas erinevad aineosakeste kiiruste jaotused erinevate temperatuuride juures 6. Kas kõigi ainete osakesed liiguvad ühesuguse kiirusega. 7. Aine olekud. Iga oleku iseloomustus, põhilised omadused. (ka amorfne aine) 8. aineosakeste käitumine erinevates olekutes o Aineosakeste asend ja liikumine kristallides (miks nii) o Aineosakeste liikumine vedelikes ja amorfsetes ainetes (kuidas seletada vedeliku omadusi) o Aineosakeste liikumine gaasis.(kuidas seletada gaaside omadusi) 9
Avalik sektor üks ühiskonna kolmest sektorist, mille põhiõlesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine; riigi- ja omavalitsusasutused; näiteks raudteed, post, televisioon, energiavõrgud. Erasektor - üks ühiskonna kolmest sektorist, kuhu kuuluvad kasumit taotlevad eraettevõtted; näiteks aktsiaseltsid, pangad, osaühingud. Mittetulundussektor - üks ühiskonna kolmest sektorist; nimetatakse ka kodanikuühiskonnaks, kuhu kuuluvad kasumitaotluseta organisatsioonid ja institutsioonid; näiteks seltsid, klubid, huviühndused, usuühendused. Kodanikuühiskond ehk tsiviilühiskond avaliku elu valdkond, mis eristub avalikust sektorist ning erasektorist; kodanikuühiskonna moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. (survegrupp rohelised, vähemused, usuorganisatsioonid - õigeusukirik, seltsid laulu selts, emakeeleõpetajate selts, ametiühin...
Emotsionaalse poole pealt ei ole nii korras, sest nagu mina olen aru saanud, ei ole neil n-ö hea side ning väga ammu pole ka mingit armastust, ainult laste pärast on koos. 2. Seksuaalfunktsioon - See funktsioon ei ole täidetud, kuna perelaste rääkimise poolest ei ole vanematel midagi toimunud ning neil pole kiindumust üksteise vastu ega vajadust. 3. Majanduslik funktsioon See funktsioon on täidetud. Pere vahelised jaotused on tehtud ning perelapsed ning vanemad arvestavad sellega. Ning alati on vajadused rahuldatud, kui lapsed ttahavad kuhugi minna, siis vaneamd võimaldavad selle ning kõik on olemas eluksvajalik. 4. Sotsialiseerimis funktsioon Vägagi nii ja naa täitmine. Kindlasti on vanemate poolne õpetus elus hakkama saamisele olemas, kuid mulle on mulje jäänud, et ema ja vanem tütar ning isa ja noorim poeg on vahepeal
Ühiskonna sektorid ja valdkonnad Ühiskond on inimeste kooselu vorm, see on süsteemne tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Tavaliselt jagatakse ühiskond mitmesugusteks sektoriteks, mis omavahel põimuvad. Kõige suuremad ühiskonna jaotused on avalik ehk ühiskondlik elu ja eraelu. Demokraatlikus riigis ei sekku riik inimese eraellu, ka majanduses peaks riigile jääma eeskätt üldine reguleerimine. Samas ajab nüüdisaegne riik ka haridus-, eluaseme-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitikat, mis mõjutavad iga inimest. Tootmine ning kauplemine moodustavad valdkonna, mida nimetatakse majanduseks. Ühiskonna arengu koordineerimise ja juhtimisega tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks.
sõnast kinesis või kineticos ning see tähendab liikumist, liikumisega seosust ● Kineetilist efekti kasutatakse kunstis, mis taotleb esteetilist elamust mehaanilise liikumise ja valgusefektidega, vahel ka helidega ● Kineetilise kunsti eelkäiaks oli ungari päritolu kunstnik Laszlo Mololy-Nagy oma sõjaeelsete otsingutega ning vene-prantsuse avangardskulptorid Naum Gabo ja Antoine Pevsner. Muud illusioonide jaotused ● Pikkuse illusioonid ● Suuruse illusioonid ● Orientatsiooni illusioonid ● Lokalisatsiooni illusioonid ● Vormi illusioonid ● Värvi illusioonid Kas kass liigub ülesse või alla? Kuhu avaneb aken? Rorschachi test ● Hermann Rorschachi loodud psühholoogiline test, millega hinnatakse psühholoogilis seisundit, isikuomadusi, emotsionaalset toimimist ● Rorschach üritas sellega diagnoosida skisofreeniat
Sloveenia( hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Arutleja jaoks positiivne on, et Venemaa lagunemisel tekkis suur hulk rahvusriike: eraldusid Eesti, Läti, Poola, Soome.Saksamaa aga kaotas osa oma territooriumist,kaotas ka suurriigistaatuse. Teda peetakse sõja süüdlaseks.Briti impeerium saavutas oma suurima ulatuse ja Itaalia saavuta suurriigi staatuse. Ka seni passiivne USA parandas oma seisundit majanduse abil ning Euroopa hakkas temast sõltuma. Sellised siis nägid välja uued riikid jaotused pärast sõda.Vaataks nüüd tehnilisi -tedauslikke muudatusi, mida 4 aasta 3kuu ja 13 päeva pikkune sõda endaga kaasa tõi.Sõda andis meile tehiskeskkonna, milleta me oma elu enam ettegi ei kujutaks praegu. See aga tähendab ju,et sõjast võib leida isegi positiivset. Autod.Auto on meile praegu igapäevane tarbeese.1914 a oli see vaid „vaatamisväärsus“. Lennuk.Üksikutest lennundushuvilistest ja harrastajatest muutus lennundus kapitaalselt.Sündis masstootmine. Side
Valitakse see alternatiiv, mille korral oodatav väärtus on ekstremaalne. Näiteks: oodatav kasum maksimaalne,oodatav kulu minimaalne Valem: µ=E[X]= ∑ pixi Dispersioon – diskreetse juhusliku suuruse dispersioon σ^2=∑(xi-µ)^2*pi Pidev juhuslik suurus - Pideva juhusliku suuruse korral ei saa rääkida mingi üksiku konkreetse väärtuse esinemise tõenäosusest. Selle korral on konkreetse üksiku väärtuse esinemise tõenäosus 0 Jaotustihedus jaotusfunktsiooni tuletis: Empiirilised jaotused - Teostame mingit katset palju kordi, iga kord registreerime juhusliku suuruse väärtuse ja leiame statistilised tõenäosused. Saame empiirilise jaotuse. Empiirilise jaotuse saab anda vaid tabeli või diagrammina. Teoreetilised jaotused - Teatud teoreetilistest printsiipidest tuletatud jaotusseadus on teoreetiline jaotus. Diskreetse juhusliku suuruse korral: valem tõenäosuste leidmiseks. Pideva juhusliku suuruse korral: valem jaotustiheduse leidmiseks
Mitme sajandi vältel oli vaimulik koorilaul ühehäälne. Meloodiad olid kristlaste seas levima hakanud juba Vana-Roomas ning pärinesid Palestiinast. Aja jooksul kaotasid need laulud oma idamaise värvingu ning lihtsustusid. Paavst Gregorius I auks hakati neid nimetama gregooriuse koraalideks. 6. Gregooriuse laulu tunnused- ühehaalne, saateta, ladinakeelne, laulsid mehed, võib laulda nii üksi kui mitmekesi, ,,taktimõõt´´ puudub (2- ja 2- osalised jaotused vahelduvad täiesti süsteemitult) 7. Kes on Gregoorius Suur? Paavst; juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia, mis aegapidi juurdus kogu Lääne-Euroopast. Ta uuendas tekstid, mis võeti kasutusele lääne kirikulaulus. Tema järgi nim Rooma katoliku kiriku laulu gregooriuse koraaliks. 8. Liturgia- Jumalateenistuse kord. 9. Missa osad: Kyrie elevison (Issand, halasta)- lauldakse missa sissejuhatavas osas.
Normaaljaotuse olulisim erijuhtum on jaotus parameetrite väärtustega =0 ja =1, mida nimetatakse normeeritud normaaljaotuseks; seda tähistatakse X~N( 0,1). 4) Lognormaalne jaotus: tekib, kui vaadeldava juhusliku suuruse logaritm on jaotunud normaaljaotuse kohaselt: kui juhuslik suurus Y on jaotunud normaaljaotuse järgi, siis juhuslik suurus X =expY on jaotunud lognormaalse jaotusseaduse järgi. Näideteks võivad olla isikute sissetulekutega seotud jaotused (palkade jaotus, pärandi suuruse jaotus jms), organismide mahu/kaalu liigisisene jaotus või tajude logaritmilise skaalaga seotud jaotused. Kahe juhusliku suuruse sõltuvus. Korrelatsioon Juhuslikuks vektoriks nimetatakse vektorit, mille komponentideks on juhuslik suurus. Liigid: pidev ja diskreetne. Näited: Lendava objekti (kosmoseaparaat, golfipall, mürsk, meteoriit) maandumiskoha koordinaadid (X,Y); Eksamisessioonil saadavate hinnete kogum (nt 4 eksamit, igal eksamil võimalik
Valgud Kõrgmolekulaarsed ühendid, mis koosnevad peptiidsidemetega ühendatud aminohappejääkidest. Jaotused: 1. Lihtvalgud - ainult aminohapete jäägid 2. Liitvalgud - valguline ja mittevalguline osa a) nukleiinhape+ valk - nukleoproteiin, mida kohtab kromosoomis ja ribosoomis b) metall + valk - metallproteiin ehk hemoglobiin Olenevalt strukruurist: 1. Esmane - lineaarne, aminohappejääkide hulk ja järjestus, vahetult sünteesijärgselt on selline 2. Teisane - spiraalne, nimetus alfaspiraal; või siksakiline - beetastruktuur, neid molekule hoiavad koos vesiniksidemed. Sellise struktuuri osaga valke kohtab küüntes, juustes, ämblikuvõrgus, villas jne. Ei lahustu vees. 3. Kolmandane , esinevad kõik sidemed a) gloobul (pusa moodi) - vesilahustuv, antikeha, transportvalk, ensüüm b)fibrill (sinkavonka) - lihasvalgud vees ei lahustu Näited: a) vesini...
40-60 60 5 0,2 6 4 5 0,0111 0,0059 0,01 60-80 80 2 0,08 5 2 5 0,0071 0,0038 0,01 80-100 10 6 0,24 4 2 5 0,0031 0,0025 0,01 0 Keili Kajava 5.1 5.2 5.3 5.4 Kõik tihedused ja histogrammi jaotused ühes teljestikus 6. Empiirilise jaotusfunktsiooni graafik ja ühtlase jaotuse jaotusfunktsiooni graafik Keili Kajava 7. Ühtlase ja empiirilise graafiku maksimaalne erinevus: (saab ka graafikult vaadata) Hüpotees vastu võetud, sest (0,2 < 0,238). Seega üldkogumi jaotuseks on ühtlane jaotus. 8. ir 1 2 3 4 5 1.-5. 39 2 8 80 88 43,4 1578,8 6
Ideaalse gaasi olekuvõrrand: pV=RT, kus p rõhk, V ruumala, R gaasikonstant T temperatuur P, V, T gaasi olekut iseloomustavad suurused - olekufunktsioonid Termodünaamiliste süsteemide oleku ja käitumise kirjeldamiseks kasutatakse, nagu me nägime gaasi puhul, olekuvõrrandit. Olekuvõrrand seob omavahel gaasi rõhku (p), ruumala (V) ja temperatuuri (T). Olekuvõrrand määrab, kuidas need suurused, mida osatakse ka mõõta, muutuvad erinevates tingimustes protsessides. Me saame rääkida isotermilistest, isobaarilistest, isokoorilistest ja adiabaatsetest protsessidest. Olekuvõrrand kirjeldab gaasi käitumist nendes protsessides. p, V ja T on gaasi olekut iseloomustavad füüsikalised suurused, p, V ja T on gaasi olekufunktsioonid. p, V ja T kui füüsikaliste suuruste mõistmiseks tuleb teada, kuidas neid mõõta - manomeetri, joonlaua ja termomeetriga. p, V ja T kui olekufunktsioonide mõistmiseks on hea teada, kuidas need suurused on määratu...
Pole tähtis, milline see siduv tunnus on kas ühine elukutse, keel või religioon -, tähtis on, et sel mis tahes põhjusel formeerunud rühmal oleksid mõned traditsioonid, mida ta peab omaks." Rühm algab tavaliselt kahest inimesest, kuid tavaliselt on rühmades väga palju inimesi. Iga rühma liige ei pea tundma teisi liikmeid, kuid on oluline, et ta tunneks rühma traditsioone. Perekonda loetakse kõige väiksemaks rühmaks. ,,Rahvusrühmi võivad moodustada geograafilis-kultuurilised jaotused nagu piirkond, osariik, linn või küla. Etniliste, rassiliste, usuliste või ametialaste tunnuste põhjal moodustuvad veelgi selgepiirilisemad rahvarühmad." Uute rühmade loomisel luuakse ka uus folkloor. Näiteks industriaalühiskond on kaasa toonud arvutifolkloori. ,,Tehnoloogia: telefon, raadio, televisioon ja paljundusmasinad on kiirendanud folkloori levimist." Identiteedi määratlemine folkloori kaudu
tulude/kasulikkuse jaotus. 5. Konkurentsimajanduse üldine tasakaal Üldise tasakaalu teooria – uurib tasakaaluseisundi kujunemise võimalusi ja tingimusi; heaoluökonoomika – annab normatiivse mõttemudeli selleks, et hinnata mida ja kui palju tuleks toota, kuidas tootmistegureid ja hüviseid jaotada, et tulemus oleks võimalikult efektiivne, maksimeeriks heaolu ja oleks sotsiaalselt õiglane; Pareto-efektiivne hüviste jaotus – sellised hüviste jaotused, kus ühe majapidamise heaolu on võimalik suurendada ainult mõne teise majapidamise heaolu arvelt; Pareto-efektiivne ressursijaotus – selline ressursijaotus, kus ühegi toote valmistatavat kogust ei ole võimalik suurendada mitte kuidagi teisiti, kui ainult mõne teise toote valmistatavast kogusest loobumise arvel; Edgeworthi kast – võimaldab uurida kahe tarbija valikute seoseid ühel graafikul; algjaotus – kirjeldab hüviste
Biogeograafia metoodika. Biogeograafia seaduspärad. Taksoni leiukohad ja areaal, nende kujutamine kaardil punkti, võrgustiku ja alana. Kõrgemate taksonite areaal. Areaali pindala ja ulatus. Areaali suuruse muutlikus. Areaali suurus (Endemism. Neoendeemid ja paleoendeemid e. reliktid. Rapoporti seadus. Kosmopoliitne levik.) Areaali kuju. Disjunktsed e. katkestunud areaalid, levinumad grupidisjunktsioonid. Valed disjunktsioonid. Faunade ja floorade konvergents. Buffoni seadus. Koosluste jaotused biogeograafias: klassifitseerimine ja rajoneerimine. Regioonide sarnasuse mõõtmine liigilise koosseisu alusel. Ökogeograafilised seaduspärad (Bergmanni, Alleni ja Glogeri seadused). Bioloogilise mitmekesisuse globaalsed seaduspärad. Laiuskraadi ja bioloogilise mitmekesisuse positiivne seos: peamised teooriad ja erandid. Liigifond ja tume elurikkus. Biogeograafia protsessid. Fülogeograafia mõiste. Kolm fundamentaalset biogeograafilist protsessi
Ettevõtte filiaalis on 35 töötajat, mis koosneb juhatajast, 4 osakonna juhatajast, 4 ärikliendi haldurist, 26 saalitöötajast/laotöölisest/kassapidajast. Koristajad kuuluvad teise ettevõtte alla. 2 sisekoristajat + 1 välikoristaja. Igapäevaselt külastatav ~ 200-600 kliendi ja erinevate hankijate poolt. Hoone on 10416 m², kogu pindala 24908 m², maja koosneb külmast ja soojast laost, ning müügialast. Müügiala koosneb 3 osakonnast, milles on omakorda on veel omad jaotused. Igas osakonnas on 2-4 töölauda, kus on tööarvuti, istumise ase, dokumentatsioon ja töövahendid (kirjutusvahendid, märkmepaberid, lõikamise ja mõõtmise vahendid). Olmeruumid asuvad teisel korrusel. On võimalus teha süüa, käia pesemas. Hoones on ka saeruum, milles asub suurte detailide lõikamiseks mõeldud seadeldis ja väiksem elektriline saag, mida võib kasutada kogu personal. 3. Kasutatavate töövahendite loetelu ja kirjeldus 1
Ühiskonna sektorid Ühiskond on süsteemne tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Tavaliselt jagatakse ühiskond mitmesugusteks sektoriteks, mis omavahel põimuvad. Kõige suuremad ühiskonna jaotused on avalik ehk ühiskondlik elu ja eraelu. Demokraatlikus riigis ei sekku riik inimese eraellu, ka majanduses peaks riigile jääma eeskätt üldine reguleerimine. Samas ajab nüüdisaegne riik haridus-, eluaseme-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitikat, mis mõjutavad iga inimest. Tootmine ning kauplemine moodustavad valdkonna, mida nimetatakse majanduseks. Ühiskonna arengu koordineerimise ja juhtimisega tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks
pealkirjadest ja leheküljenumbritest. Pealkirjade sõnastus sisukorras peab vastama nende sõnastusele referaadis, samuti ei tohi muuta süsteemitähiseid. Sisukord paiknegu ALATI tiitellehe järel. Töö liigendatakse peatükkideks ja alapeatükkideks. Need pealkirjastatakse ja nummerdatakse. Peatükid tähistatakse tähtede, rooma või araabia numbritega ja kirjutatakse silmatorkavamas sriftis. Sisukorras näidatakse kõik töö jaotused koos leheküljenumbritega, millelt algab vastav jaotus. Tiitelleht, sissejuhatus ja uuelt leheküljelt algava peatüki algusleht on ilma leheküljenumbrita, kuid kuuluvad üldise numeratsiooni sisse. Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisa loetletakse sisukorras ühekaupa. SISUKORD .......................................... 2 1. RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS ............... 3 1.1.Üldandmed ...
3 0,006 ni(ühtlane) f(ühtl) 2 0,004 1 0,002 0 0 0-20 20-40 40-60 60-80 80-100 8 Keili Kajava Kõik tihedused ja histogrammi jaotused ühes teljestikus 10 0,02500 9 8 0,02000 7 elemente ni ni(normaal) 6 0,01500
2. Kuidas ja millest (millistest taime osadest) võib vili areneda (kujuneda)? 1. Õietolm kandub tolmukatelt emakasuudmele 2. Tolmuterad hakkavad idanema ja tungivad sigimikku. 3. Tekib seemnealge 4. Seemnealgme teistest osadest moodustub seemnesse toiduvaru 5. Seemnealgme väliskihtidest areneb seemnekest 6. Sigimiku seinast kujuneb viljakest, mis võib olla kuiv või mahlane 3. Kuidas jaotatakse vilju (erinevad jaotused, mille alusel ja kuidas)? • Viljakesta konsistentsi järgi: kuiv – ja lihakviljad • Vilja avanemise järgi: ava- ja sulgviljad • Seemnete arvu järgi (üks või palju) • Kõiki need veel omakorda kuju järgi Liigitus tekkimise järgi Paljasvili on vili, mis on tekkinud ainult sigimikust. Paljasvili esineb ülemise sigimikuga liikidel, näiteks luuviljalistel. Ploomipuu Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_ploomipuu
Juhusliku suuruse X väärtustest ligikaudu 12. Missugused on juhusliku suuruse hajuvuse karakteristikud (nimeta vähemalt 4). Definitsioonid. 13. Missugused karakteristikud iseloomustavad tihedusfunktsiooni kuju (nimeta 2). Definitsioonid. 14. Nimeta erinevad valimi keskmised. Aritmeetiline keskmine jne. Mis on neil erinevused? 15. Mis on standardhälve, standardviga, asümmeetriakordaja, ekstsess, dispersioon? 16. Pidevad ja diskreetsed jaotused. 17. Mis on usaldusnivoo? usaldusnivoo - see on tõenäosus, millega üldkogumi väärtus paikneb teatud vahemikus. Tavaliselt võetakse usaldusnivooks 0,95 (ehk 95%), kus siis olulisuse nivooks on 0,05 (ehk 5%). 18. Mis on usalduspiirid? Usalduspiir- jaotuse baasil valemist . Kuna t-jaotus on lamedam, on rohkem kui aasta tagasi funktsiooniga CONFIDENCE. 19. Mis on nullhüpotees? H0 nullhüpotees, mis tavaliselt väljendab uurijat mittehuvitavat juhtu (üldkogumi vastamine teatud standardile)
64; 1; 64; 40; 66; 66; 57; 13; 30; 49; 0; 68; 22; 73; 98; 20; 71; 45; 32; 95; 7; 70; 61; 22; 30; 84; 20; 89; 29; 32; 62; 55; 78; 55; 76; 11; 68; 71; 44; 98; 83; 52; 99; 54; 40; 32; 52; 48; 96; 62; 46; 31; 88; 73; 4; 61; 68; 75; 53; 31 Osa A. Hinnangud, usaldusvahemikud, statistilised hupoteesid ja jaotused. Korrastada algandmed arvreaks suuruse jargi ning hinnata eksed tabel 1 xi ni ni*xi ni*xi2 ni(xi-x)2 0 1 0 0 2816,0711 1 1 1 1 1 2710,93778 4 1 4 16 2407,53778 7 1 7 49 2122,13778
kohta, samuti parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala juurdesõiduteed, üherajalise tee ning põllu- või metsatee teega lõikumise kohta ja selliste teede omavahelisi lõikumisi. Ristmik on reguleeritav, kui liiklejate liikumise järjekorra määravad foorituled või reguleerija märguanded. Muul juhul on ristmik reguleerimata. 12. Liklussaare konstruktiivsed ja funktsionaalsed tüübid Liiklussaare tüüpide jaotused – kaitsvad, eristavad ja suunavad. Tõstetud, värvitud ja erineva kattega Saared jagunevad põhiülesande poolest kolme klassi: suunav saar – suunab sõidukeid liikuma antud manöövri jaoks ettenähtud trajektoori mööda; eraldav saar – rajatakse ristmikule lähenevale harule eraldamaks üksteisest kas vastassuunalisi või pärisuunalisi liiklusvoogusid; kaitsev saar – ehk jalakäijate saar aitab jalakäijatel ohutult ületada sõiduteed.
Sellisel kujul on raske läbi viia anonüümset küsitlust, sest vastaja meiliaadress on andmete kogujale nähtav. 4. Posti teel läbiviidavate küsitluste korral tuleb ümbrikusse lisada ka margistatud tagastusümbrik. Vastamisaeg peaks olema vähemalt kaks nädalat. 5. Telefoniküsitlus ei tohi olla pikk, vastusevariandid peavad olema selged. Küsitluse kokkuvõtte Analüüsi käigus töödeldakse vastajate antud hinnangud, leitakse küsimuste keskmised ja/või vastuste jaotused. Taustatunnuste alusel hinnanguid grupeerides otsitakse erinevate hinnangute andmise põhjusi probleemseid, lahendamist vajavaid teemasid. Analüüsi põhjal toimub juhtide ja otsustajate nõupidamine, kus analüüsi tegija ja juhtide koostöö tulemusena leitakse küsitluses välja toodud olulised aspektid ja määratletakse tegutsemist vajavad valdkonnad. Küsitluse tulemustest on mõistlik teha üheleheküljeline kokkuvõte.
1. Kordus – täiuslik taipamine/mõte – inimene on taibanud 4 ÜL tõde. 2. T. otsstatavus – teeb kõik ise läbi 3. T. Kõne – ei räägita tühja 4. T. Tegu – ei tehta teistele kannatusi 5. T. Amet – ei peeta ametit, mis põhjustaks kannatusi 6. T. Püüdlus – jätkuv pürgimine 7. T. Meditatsioon (tähelepanu) – panna kõike tähele ja olla teadlik 8. 72 – täiuslik meditatsioon, pidev seisund jaotused mida tehakse. - Budistlike kogukondade põhilised elus järgitavad reeglid: 1. Mitte tappa (maad ei tohi harida) 2. Mitte varastada 3. Mitte rikkuda abielu 4. Mitte valetada 5. Alkoholi/narkootikumi keelt ------------------------------------ Munkade lisa 6. Söögi piirangud – 1x päevas, ei sööda liha 7. lõbustuste keeld – tantsimine jne 8. ehete, lõhnaõlide keeld – hõbe/kuld eriti
näitab andmete tõenäosusjaotuse sümmeetrilisust. Asümmeetriakordaja võib olla positiivne (jaotuse pikem saba on paremal ja enamik andmetest on kontsentreeritud vasakul) või negatiivne või defineerimata. Sümmeetrilise jaotuse korral on asümmeetriakordaja 0 Ekstsess - liialdus; vahejuhtum. Stat järsakuskordaja, arv, mis kajastab juhusliku suuruse Xjaotuse erinevust normaaljaotusest. 16. Pidevad ja diskreetsed jaotused. Pidevad: 1) Normaaljaotus 2) X^2- jaotus 3) Empiiriline jaotus 4) Logaritmiline normaaljaotus 5) Gram-charlier normaaljaotus 6) Weibulli jaotusseadus 7) Eksponentjaotus 8) Gammajaotus 9) Beetajaotus 10) Studenti jaotus 11) F-jaotus Diskreetsed: 1) Binoomjaotus 2) Hüpergeomeetriline jaotus 3) Poissoni jaotus 4) Pascali jaotus 17. Mis on usaldusnivoo?
emu.ee/userfiles/MI/Oppeinfo/MIyliopliastoode+met+juhend+v_2009+25_03_2009 .pdf] (6.10.2011) Kiviste, A. 2007. Matemaatiline statistika MS Exceli keskkonnas. Tartu. 86 lk. Kiviste, K. 2011a. Andmetöötluse alused. [http://www.eau.ee/~kkiviste/andmetoo.htm] (6.10.2011) Kiviste, K. 2011b. Yld.xls. [http://www.eau.ee/~kkiviste/andmetoo_failid/yld.xls] (6.10.2011) Kiviste, K. 2011c. Tunnuste liigid. [http://www.eau.ee/~kkiviste/andmetoo_failid/tunnused.doc] (6.10.2011) Kiviste, K. 2011d. Jaotused. [http://www.eau.ee/~kkiviste/andmetoo_failid/jaotused.doc] (6.10.2011) 12
vaadeldud antud kultuuris kuuluvana looduse juurde, vastandiks sellele, mis on tajutud kui kultuur. Teisisõnu — „kultuurne loodus”. Teisest küljest peab kategooriat loodus/kultuur vaatlema kui metalingvistilist kontseptuaalset kategooriat, mis kuulub antropoloogilise teooria juurde (ja mis vajab hindamist tervikuna). Nii on sellel kategoorial operatsionaalne* väärtus, mis lubab antud kultuuri mõistmiseks kasutusele võtta esmased jaotused. 4. Selles viimases tähenduses võtame omaks Levi-Sraussi dihhotoomia. Me vaatleme, a priori, vastandust loodus/kultuur kui esimest elementaarset investeeringut sotsiaalse semantika universumisse — samal viisil nagu kategooria elu/surm iseloomustab individuaalset semantilist universumi. Järelikult võib kategooria loodus/kultuur täita universaali* rolli, mis on postuleeritud seda tüüpi mikrouniversumi* analüüsimisel. -UNIVERSUM; SOTSIOSEMIOOTIKA
16.saj kõrg-...................... Itaalia arhitektuur 15.saj, Õ lk 36-39 · Firenze - Tähtsaim Euroopa kunstikeskus (eelrenessanssil) Filippo Brunelleschi · Peatakse tsentraalprespektiivi leiutajaks Tsentraalprespektiivis kõik vaatesuunda tähistavad jooned näivad koonduvalt ühte tsentrumpunkti, mis asub vaataja silmade kõrgusel. · Arhitektuuri tunnused: Ümarkaared, antiigipärased sambad, kolmnurkne viil uste ja akente kohal, kuplid, kuldlõikelised jaotused, domineerib horisontaaljoon · Palazoo - jõukamehe elamu · 3 ehitist Firenzes: Palazzo Vehcchio, Santa Croce kirik, Uffizi galerii Sandro Botticelli · Kuulsaim maalikunstik Firenzes 15.saj teisel poolel · "venuse sünd" ja "kevad ehk Primavera" - Kuulsaimad tööd · Kevad ehk primaveral on kolm graatsait (naist) - 1. Õitseng 2. Sära 3. Rõõmsameelsus Kõrgrenessanss · Keskus - Rooma · Väike kabel (nn tempietto) - arhitektuuri esiteos
ookeaniline keskmäestik, riftorg/magma, vulkaanid(uus ookeaniline maakoor).Kaasnevad:maavärinad, vulkaanid. Ookeaniline ja mandriline laama põrkuvad. Nazca-><-L-Am. Protsessid: ookeaniline sukeldub mandrilise alla. O. Laam hävib.magma-vulkaan, mäestik, süvik, maavärinad. O ja o laam põrkuvad- Vaikne ja Filipiini. Sukeldub, üks hävib, tekib süvik, tekivad vulkaanilised saared, maavärinad. Mandiline ja mandiline põrkuvad- Euraasia ja India. Tekib mäestik, maavärinad. Vulkaanid jaotused: seiskunud(saint Helena) Aktiivsed(Vesuuw, Kourpetist) Kustunud (Kilimamdzaza). Ehitus kuju:kilpvulkaanid(Mauna Loa) Kihtvulkaan(koonus)(Vesuw) Lõõrvulkaan( Hawai). Kaasnähtused- suits, lõõmpilved-tuhk, mudavoolud, maavärinad, kuumavee allikad, kuum gaasijuga. Kasulikkus- viljakas maa, kuumaveeallikad, hõbe, vask, kuld. Kaitsemeetodid- räbukooriku pommitamine, laava kõrvale juhtimine, külmaveejugadega jahutamine. Etteennustamine- pinnase temp
Hajuvusaste näitab tulemuste haaret. Standarthälve iseloomustab rea elementide paiknevust keskväärtuse suhtes. Kui on tegemist normaaljaotusega siis jaotuse proportsioonidest teame seda, et keskväärtus, mood ja mediaan on võrdsed (vt Joonis 2). Arvuliselt kõige enam esinenud tulemus on ka loendamise tulemusena keskel ning on sama, mis määrab ära graafiku raskuskeskme. Joonis 4. Normaaljaotuse keskväärtus, mood ja meridiaan on võrdsed. Mitte kõik sarnase kujuga jaotused pole normaaljaotused. Normaaljaotuse tihedusfunktsioon on konkreetne matemaatiline funktsioon. Kvalitatiivselt sarnase kujuga võivad olla ka paljude teiste funktsioonide graafikud. Mõnikord saab mittenormaalset tunnust teisendada nii, et tema jaotus muutub ligikaudu normaalseks. Normaaljaotuse kuju sõltub standardhälbest Graafiku kuju sõltub jaotusparameetrite väärtustest. Keskväärtus määrab jaotuse raskuskeskme asukoha ja standardhälve tiheduskõvera kuju
keskenduvateks, mis on ajalooliselt kujunenudki Ohio, Michigani ja teiste seas BlakeMouton'i uuringute baasil. Suhetekesksed stiilid annavad tavaliselt kõrgema töötajate tööga rahulolu, mida mõjutab muu hulgas (ühe olulise alakomponendina) rahulolu vahetu juhiga. Suhetekeskne juht on tavaliselt soositud alluvate poolt. Juhtimisstiile saab jaotada ka kolmeks: a) suhetele- versus ülesandele orienteeritud juhtimisstiil; b) autokraatlik, demokraatlik, laissez-faire; c) muud jaotused. ,, Mina juhina prooviks rakendada kõike stiile korraga, et tagada ideaalset asutuse toimimist. Kindlasti paljud juhid proovivad neid kõiki korraga rakendada oma töös, kuid kaldun arvama et see on üsna keeruline. Suhetekeskne juht oleks ehk kõige parem olla, kui suhted alluvatega on head siis on ka tööl käimine meeldivam nii töötajatel kui ka juhtidel. Selleks, et mõelda juhtide miinustele toon välja Heiki Kripsi poolt 1992 a. seisuga tehtud
kogus võib põhjustada mutatsiooni. bioloogilised, keemilised ja füüsikalised. viirused, toksiinid, alkaloidid, iseeneslikud. Osoon, asbest, teatud ravimid, tugevad happed/alused. radoon, UV, laserkiirgus, tugev elektromagnetkiirgus. 15. Geenmutatsioon- muutused DNA tasandil, mis tavaliselt haarab vaid ühte nukleotiidipaari. Nukleotiidipaar võib: ära kaduda, ümber paikneda, asenduda, kahekordistuda. Võimalikud jaotused: -Avaldumise alusel fenotüübis-tunnusena või varjatud kujul. -Pärilikkuse alusel-päranduvad või mittepäranduvad. (keharakud ainult veg. paljunemisel) -Tekkeviisi alusel-esilekutsutud(mutageenidega) või iseeneslikud(DNA jagunemisvead) -Kasulikkus/kahjulikkus- surmavad 10%; neutraalsed 10%; veidi kahjulikud 80%; kasulikud alla 1%. -Olemuse alusel- nukleotiidide arv muutub või arv ei muutu(sel juhul muutub
Kasvava puu läbimõõt mõõdetakse: - metsaklupiga rinnakõrguselt so 1,3m kõrguselt juurekaelast. Saadud suurust nimetat rinnasdiameetriks ja tähistat d 1,3. Kui indeks puudub, siis eeldatakse, et tegemist on rinnasdiameetriga. Metsakluppe on 2 tüüpi: a) täpsusklupid (jaotused kas 0,1 või 0,5cm täpsusega. 0 punkt algab klupi liikumatust haarast (mõõdetakse puu tegelikku diameetrit)). b) ümardatud skaalaga klupid (skaala ümardatud kas 2 või 4cm jämedusastmeni, skaalal jaotused 2 või 4cm kaupa. Ümardatud klupil on 0 punkt skaalal viidud poole diameetriastme võrra liikumatu haara sisse). Kluppimisel: – tuleb klupp asetada risti puutüvega, klupil peab olema 3 kokkupuutepunkti puuga – klupp peab olema puu tüvega risti – tavaliselt mõõdetakse igat puud üks kord, kui aga tegemist on täpsema mõõtmistööga nt teadusliku tööga – mõõdetakse kahekesi: üks taksaator mõõdab ja teine märgib tulemused üles
KOKKU 190 465 345 1000 Kas suitsetamine on tervisele kahjulik? USA Tervishoiuameti poolt läbiviidud uuringus analüüsiti 1000 mehe (vanuses 45 kuni 64) surma põhjuseid. Andmed on toodud juuresolevas tabelis. Kas võib väita, et surmapõhjuste jaotus on suitsetajatel ja mittesuitsetajatel erinev? Kontrollida hüpoteesi paikapidavust olulisuse nivool 0,05. otsus H1 Tõlgendus surmapõhjuste jaotused suitsetajatel ja mittesuitsetajatel on statistiliselt oluliselt erinevad (p=0,015) Vanusegrupp Suitsetajate arv S* 2024 41 30 Uurija soovib kindlaks teha, kas suitsetajate arv erinev 2534 32 30 ühesugune või erinev. 3544 32 30 Selleks valiti juhuslikult välja 150 suitsetajat ning vanus
tähendab seda et, ta esitab konkressile läkituse mida kongress võtav arvesse seaduse koostamisel. Presidentil on veto õigus. U.S.A president valitakse iga 4 aasta tagant. PoolPresidentalism on selline valitsemis viis kus president peab parlmendiga arvestama ja peale presidendi on ka peaministri ametikoht. ERAKONNAD JA SOTSIAALSED LIIKUMISED Erakonnad ühendavad ükesuguse ideoloogiaga inimesi. Erakonna põhiline eesmärk on tulla võimule. Erakondade põhilised jaotused: 1. Väike parteid: neil on vähe dokumentatsiooni, liikmed on lihtsalt mõttekaaslased ja peetakse kinni ka suulistest lepetest. 2. Massiparteid: Nende eesmärk on haarata palju uusi liikmeid, et valimiste ajal valiksid kõik partei liikmed partei kanditaadi poolt. 3. Bürokraatlikpartei: nad lähtuvad partei põhikirjast, neil on keskus ja allorganistatsioonid, toimuvad koosolekud, maksavad liikmemaksu aga on lubatud teisiti mõtlemine
Rooma klubi tellitud uurimus 1973-74 - Araabia/Iisraeli sõda – arenenud läänemaailmas energiakriis.. Energiakasutuse piiride ilmnemine.Vajadus uute vaadete järele ,mis käsitleks sotsiaalseid protsesse biosfääri kontekstis. 1970ndate sotsioloogia – tegeleb keskkonnaprobleemidega. Enamasti fookuses: a) ressursi puuduse ühiskondlikud mõjud b) ebaühtlased resursside jaotused ühiskondlike kihtide vahel. Kasutati traditsioonilisi sotsioloogilisi lähenemisi uurides avalikkuse meelsust, ühiskondlikke liikumisi ja ametlikke organisatsioone,et analüüsida kuidas keskkonnanähtuseid tõlgendatakse, kuidas need nähtused nt. ühsikondlikus suhtluseks probleemseks muudetakse, kuidas mingid keskkonnatõlgendused saavad domineerivaks jne. Mõtted olid vastuolus sotsioloogia põhivooluga, mis rõhutas inimese
D. Keele struktuuriline mudel.
Ühe (meresignaalid, üks signaal iga situatsiooni jaoks) ja kaheklassilised süsteemid,
kus on leksikon (sõnade valik) ja süntaks (lause moodustamine).
Lause on sõna suhtes sümboliks.
Bühleri keelefunktsioonid:
(eeldatavalt Jakobsoni kolm esimest???)
Hjemlslev
Sisu substants see keeleline tähendus üldse ilma mingi liigenduseta
Sisu vorm nüüd alles tuleb konkreetne keel sisse. Igasugused jaotused, mis sed
tähendust hakivad gramm.kategooriad jne
Väljendusmõte võimalike foneemide kogu
Väljenduse substants see on kas hääl või kiri, heli järgnevus
Väljendusvorm häälikud v kirjutatud st foneemid v grafeemid. Jällegi on liigendet
väljenduse substants.
(vt ka allpool!!)
4 kihti (strata)
vorm/substants
sisu < Saussure'i tähistatav> /väljendus
91 2 182 16562 3023,31 93 1 93 8649 1671,17 95 2 190 18050 3677,39 ∑ ∑ ∑ ∑ ∑ 2009 50 2606 173364 37539,28 Tabel 1 Osa A. Hinnangud, usaldus vahemikud, staatilised hüpoteesid ja jaotused x n x i i 2009 52,12
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
